https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Gvesterb 2026-05-06T05:15:06Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129220 2018-01-24T18:02:00Z

<p>Gvesterb: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' analüüsile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129219 2018-01-24T18:01:37Z

<p>Gvesterb: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify: Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' analüüsile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129218 2018-01-24T18:00:44Z

<p>Gvesterb: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify] meeskonna '''Timeify''' analüüsile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129215 2018-01-24T17:58:01Z

<p>Gvesterb: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify] meeskonna '''Timeify''' analüüsile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Timeify&diff=129213 2018-01-24T17:56:52Z

<p>Gvesterb: Created page with &quot;== Retsensioon projektile == Meeskonna Timeify eesmärgiks on luua WPFrakendus, mis võimaldab töödejuhatajal tööde ja ülesannete haldust saamaks ülevaate töös olevat...&quot;</p> <hr /> <div>== Retsensioon projektile ==<br /> <br /> Meeskonna Timeify eesmärgiks on luua WPFrakendus, mis võimaldab töödejuhatajal tööde ja ülesannete haldust saamaks ülevaate töös olevatest objektidest; töötajal on võimalus temaga seotud objete / tööülesandeid. Administraatoril on võimalus hallata firmasid ning töötavaid isikuid. Rakendus on üles ehitatud Windows-platvormile.<br /> <br /> Rakendus kompileeris ning käivitus ilusti, kompileerimisel vigu ei esinenud. Peale käivitamist avanes sisselogimisaken, mis võinuks veidike suurem olla. Rakenduse esmasel käivitamisel ei tehtud adnembaasi kasutajate migratsiooni - esmased kasutajad pidi käsitsi baasi lisama. Kuigi Program.cs Main meetodis üritatakse admin kasutaja tekitada, kui admin kasutaja puudub. Nähtavasti oli admin olemas aga parool oli teine.<br /> <br /> Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, olid korralikud ning antud projektile sobivad. <br /> <br /> Andmebaasi jaoks kasutati Entity Frameworki ning ka migratsioonid tehti Entity Frameworki abil. Andmebaasitabelid paistsid asjakohased, korrektsete andmetüüpidega ning midagi üleliigset ei esinenud. AInult kasutaja parooli võiks hoida miski räsina. (plantexti asemel).<br /> <br /> Kasutajaliides ja kasutajamugavus oli OK, kui nuriseda, siis oleks võinud veidi kenam välja näha. Must have funktsionaalsusest on enamus täidetud, mõnda asja aga ei suutnud tuvastada - töötajate otsing näiteks. Olulisi vigu rakenduse käitamisel ei tuvastanud, ning rakendus ei crashinud kasutamise käigus. <br /> <br /> Kood paistis korralik ning loetav, oli isegi kasutatud XML dokumentatsiooni genereerimist kommentaaride baasilt. Controllerites liiga palju tegevust ei olnud ning äriloogika oli jaotatud teenustesse. <br /> <br /> Kokkuvõttes saame tõdeda, et vaatamata veidi kohmakale kujundusele on arvestades aine mahtu ning meeskonna suurust, tegemist korraliku projektiga. Kuid tänapäeva platvorme silmas pidades oleks võinud pigem veebirakenduse teha.<br /> <br /> <br /> Retsenseeris meeskond PlantWise, 24.12.2018</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126543 2017-11-12T15:06:54Z

<p>Gvesterb: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> IN_PROGRESS<br /> <br /> '''Projekti idee'''<br /> <br /> Projekti ideeks on luua rakendus, mis võimaldaks oma ettemaksuga kõnekaardil olevat raha hõlpsalt realiseerida, kasutades Forumo pakutavat mobiilimakse teenust. <br /> <br /> '''Projekti skoop'''<br /> <br /> Projekti skoop on antud kursuse mahtu arvestades mõistlik, must-have funktsionaalsus katab põhilised ärivajadused ära, nice-to have featuurid seevastu teeksid rakenduse kasutamise mugavamaks, ent ei sega esmast katsetamist.<br /> <br /> '''Kasutatavad tehnoloogiad'''<br /> <br /> Kasutatavate tehnoloogiate osas oleks neid võinud veidi äpsemini välja tuua - milliseid teeke ning library'sid plaanite kasutada, samuti võib-olla natuke lahti seletada API osa (mis standardile ning andmestruktuurile API toetub) - Eeldame, et REST / JSON?<br /> <br /> Mis puutub allalaetavasse rakendusse, siis kui te juba Web API teed otsustasite minna, oleks võinud ka teha veebiliidese, kaovad mured kasutajatele rakenduse uuenduste pakkumisega, igasugused platvormiga seotud turvaprobleemid ja kasutatavus erinevatel seadmetel ja operatsioonisüsteemidel.<br /> Kuid taaskord aine mahu juurde tagasi tulles, ei oleks see ilmselt mõistlik, kuna nii väikese meeskonnaga ei jõuaks seda ilmselt valmis.<br /> <br /> Oleks soovinud näha ka kasvõi kõrgtasemel andmebaasi analüüsi, kasvõi olemite nimekiri ning valitud andmebaasimootor.<br /> <br /> '''Ettepanekud analüüsi osas'''<br /> <br /> Pisemate ning agiilsete projektide analüüsi soovitan kirjutada kasutajalugudena, see aitab ülejäänud tiimil paremini ülesandeid mõista ning analüüsi peale ei kulu liialt aega. Samas on kasutalood küllaltki paindlikud, mistõttu on neid lihtne projekti edenedes muuta (kui näiteks projekti käigus peaks selguma, et miski asi ei tööta või on tarvis implementeerida teistmoodi).<br /> <br /> '''Riskid'''<br /> <br /> Kõige suurem risk on siin integratsioon kolmanda osapoolega, ehk Fortumo API-ga. Samuti tuleks kindlasti enne projekti alustamiseks kindlaks teha, kas nn. prepaid-kõnekaardilt saab Fortumo teenuseid tarbida, seal võivad olla mõningad piirangud (aga ei pruugi). <br /> Projekti esitlemiseks aga ei ole ilmtingimata vajalik laivi minna, saate ka Fortumo sandboxi kasutada.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Kokkuvõtteks on tegemist päris huvitava ning vajaliku projektiga, juhul, kui teil on plaanis selle ideega kuskile edasi minna, soovitame kindlalt veebiliidese ehitada ning mõelda ka turvalisuse peale (HTTPS, korralik autentimine, andmebaasis olevad asjad krüpteeritud), kuna tegemist on ikkagi rahalise teenusega.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126542 2017-11-12T15:06:42Z

<p>Gvesterb: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> IN_PROGRESS<br /> <br /> '''Projekti idee'''<br /> <br /> Projekti ideeks on luua rakendus, mis võimaldaks oma ettemaksuga kõnekaardil olevat raha hõlpsalt realiseerida, kasutades Forumo pakutavat mobiilimakse teenust. <br /> <br /> '''Projekti skoop'''<br /> <br /> Projekti skoop on antud kursuse mahtu arvestades mõistlik, must-have funktsionaalsus katab põhilised ärivajadused ära, nice-to have featuurid seevastu teeksid rakenduse kasutamise mugavamaks, ent ei sega esmast katsetamist.<br /> <br /> '''Kasutatavad tehnoloogiad'''<br /> <br /> Kasutatavate tehnoloogiate osas oleks neid võinud veidi äpsemini välja tuua - milliseid teeke ning library'sid plaanite kasutada, samuti võib-olla natuke lahti seletada API osa (mis standardile ning andmestruktuurile API toetub) - Eeldame, et REST / JSON?<br /> <br /> Mis puutub allalaetavasse rakendusse, siis kui te juba Web API teed otsustasite minna, oleks võinud ka teha veebiliidese, kaovad mured kasutajatele rakenduse uuenduste pakkumisega, igasugused platvormiga seotud turvaprobleemid ja kasutatavus erinevatel seadmetel ja operatsioonisüsteemidel.<br /> Kuid taaskord aine mahu juurde tagasi tulles, ei oleks see ilmselt mõistlik, kuna nii väikese meeskonnaga ei jõuaks seda ilmselt valmis.<br /> <br /> Oleks soovinud näha ka kasvõi kõrgtasemel andmebaasi analüüsi, kasvõi olemite nimekiri ning valitud andmebaasimootor.<br /> <br /> '''Ettepanekud analüüsi osas'''<br /> Pisemate ning agiilsete projektide analüüsi soovitan kirjutada kasutajalugudena, see aitab ülejäänud tiimil paremini ülesandeid mõista ning analüüsi peale ei kulu liialt aega. Samas on kasutalood küllaltki paindlikud, mistõttu on neid lihtne projekti edenedes muuta (kui näiteks projekti käigus peaks selguma, et miski asi ei tööta või on tarvis implementeerida teistmoodi).<br /> <br /> '''Riskid'''<br /> <br /> Kõige suurem risk on siin integratsioon kolmanda osapoolega, ehk Fortumo API-ga. Samuti tuleks kindlasti enne projekti alustamiseks kindlaks teha, kas nn. prepaid-kõnekaardilt saab Fortumo teenuseid tarbida, seal võivad olla mõningad piirangud (aga ei pruugi). <br /> Projekti esitlemiseks aga ei ole ilmtingimata vajalik laivi minna, saate ka Fortumo sandboxi kasutada.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Kokkuvõtteks on tegemist päris huvitava ning vajaliku projektiga, juhul, kui teil on plaanis selle ideega kuskile edasi minna, soovitame kindlalt veebiliidese ehitada ning mõelda ka turvalisuse peale (HTTPS, korralik autentimine, andmebaasis olevad asjad krüpteeritud), kuna tegemist on ikkagi rahalise teenusega.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126541 2017-11-12T15:06:18Z

<p>Gvesterb: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> IN_PROGRESS<br /> <br /> '''Projekti idee'''<br /> Projekti ideeks on luua rakendus, mis võimaldaks oma ettemaksuga kõnekaardil olevat raha hõlpsalt realiseerida, kasutades Forumo pakutavat mobiilimakse teenust. <br /> <br /> '''Projekti skoop'''<br /> Projekti skoop on antud kursuse mahtu arvestades mõistlik, must-have funktsionaalsus katab põhilised ärivajadused ära, nice-to have featuurid seevastu teeksid rakenduse kasutamise mugavamaks, ent ei sega esmast katsetamist.<br /> <br /> '''Kasutatavad tehnoloogiad'''<br /> Kasutatavate tehnoloogiate osas oleks neid võinud veidi äpsemini välja tuua - milliseid teeke ning library'sid plaanite kasutada, samuti võib-olla natuke lahti seletada API osa (mis standardile ning andmestruktuurile API toetub) - Eeldame, et REST / JSON?<br /> <br /> Mis puutub allalaetavasse rakendusse, siis kui te juba Web API teed otsustasite minna, oleks võinud ka teha veebiliidese, kaovad mured kasutajatele rakenduse uuenduste pakkumisega, igasugused platvormiga seotud turvaprobleemid ja kasutatavus erinevatel seadmetel ja operatsioonisüsteemidel.<br /> Kuid taaskord aine mahu juurde tagasi tulles, ei oleks see ilmselt mõistlik, kuna nii väikese meeskonnaga ei jõuaks seda ilmselt valmis.<br /> <br /> Oleks soovinud näha ka kasvõi kõrgtasemel andmebaasi analüüsi, kasvõi olemite nimekiri ning valitud andmebaasimootor.<br /> <br /> '''Ettepanekud analüüsi osas'''<br /> Pisemate ning agiilsete projektide analüüsi soovitan kirjutada kasutajalugudena, see aitab ülejäänud tiimil paremini ülesandeid mõista ning analüüsi peale ei kulu liialt aega. Samas on kasutalood küllaltki paindlikud, mistõttu on neid lihtne projekti edenedes muuta (kui näiteks projekti käigus peaks selguma, et miski asi ei tööta või on tarvis implementeerida teistmoodi).<br /> <br /> '''Riskid'''<br /> Kõige suurem risk on siin integratsioon kolmanda osapoolega, ehk Fortumo API-ga. Samuti tuleks kindlasti enne projekti alustamiseks kindlaks teha, kas nn. prepaid-kõnekaardilt saab Fortumo teenuseid tarbida, seal võivad olla mõningad piirangud (aga ei pruugi). <br /> Projekti esitlemiseks aga ei ole ilmtingimata vajalik laivi minna, saate ka Fortumo sandboxi kasutada.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> Kokkuvõtteks on tegemist päris huvitava ning vajaliku projektiga, juhul, kui teil on plaanis selle ideega kuskile edasi minna, soovitame kindlalt veebiliidese ehitada ning mõelda ka turvalisuse peale (HTTPS, korralik autentimine, andmebaasis olevad asjad krüpteeritud), kuna tegemist on ikkagi rahalise teenusega.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126539 2017-11-12T14:40:46Z

<p>Gvesterb: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> IN_PROGRESS</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126538 2017-11-12T14:40:28Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> (in progress)<br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126537 2017-11-12T14:40:16Z

<p>Gvesterb: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == (in progress)<br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126535 2017-11-12T14:16:27Z

<p>Gvesterb: Created page with &quot;== Retsensioon analüüsile == &#039;&#039;&#039;Retsensendid&#039;&#039;&#039;: Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)&quot;</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile ==<br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PlantWise&diff=126081 2017-11-05T21:49:49Z

<p>Gvesterb: /* Tööjaotus */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab hallata erinevaid taimi nii koduses kui ka töökeskkonnas: salvestada taimede kirjeldusi, väetamis- ja kastmissagedusi, märkida taim kastetuks ning (''nice-to-have'' funktsionaalsusena) saada meeldetuletus järgmise kastmisaja saabumise kohta.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> Rakenduse näol on tegemist pilvepõhise teenusega, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse ning mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.<br /> <br /> *C# / ASP.NET<br /> *SQL andmebaas (HSQL/PostgreSQL)<br /> *Xamarin<br /> *Git<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> ====Must have====<br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Eelnevalt ette salvestatud taimedega andmebaas ehk taimede raamatukogu.<br /> *Erinevate taimegruppide lisamine, nt. taimed tööl, kodus, maal.<br /> *Taimegruppide muutmine, kusutamine.<br /> *Konkreetsete taimede lisamine.<br /> *Konkreetsete taimede muutmine, kustutamine.<br /> *Ülevaade taimedest.<br /> *Väetamise ja kastmise kuupäeva uuendamine.<br /> <br /> ====Nice to have====<br /> *Taime kastmise ja väetamise ajaloo kuvamine.<br /> *Foto lisamine konkreetse taime ning grupi juurde.<br /> *Kasutajal endal võimalus taimede raamatukogu hallata. Taimi lisada, muuta, eemaldada.<br /> *Meeldetuletused kastmis- või väetamisaja saabumise kohta.<br /> *Teise kasutaja lisamine enda loodud taimegruppi kasutajaks. Näiteks saaksid elukaaslased koos hallata kodus olevaid taimi või kolleegid tööl olevaid taimi.<br /> <br /> ====Edasiarenduse võimalused====<br /> *Rakenduse ühendamine niiskusanduritega.<br /> *Ühendumine Facebooki kaudu. <br /> *Kogu andmebaas viia üle ''blockchain''i.<br /> *Tulevikus võiks rakendus kasutada ''big data''t ja ''machine learning''ut, et tuvastada taime kastmise vajadust.<br /> <br /> ====Mis võib osutuda problemaatiliseks?====<br /> *Kuna puudub varasem mobiilirakenduste loomise kogemus, siis võib osutuda suureks väljakutseks intuitiivse ning selge UI loomine. <br /> *Kuna pole varem nimetatud tehnoloogiaid kasutanud võib ka aeg saada murekohaks, sest ka väikse asja tööle saamine võib võtta plaanitust kauem aega.<br /> <br /> ====Andmebaasitabelid====<br /> # Users<br /> # Plants - plant library<br /> # UserPlantsGroups<br /> # UserPlants<br /> # PlantWateringHistory<br /> # Fertilizers<br /> # FertilizingHistory<br /> <br /> ====Kasutuslugu 1 - rakenduse tutvustuse lugemine====<br /> ''Uue kasutajana soovin lugeda PlantWise rakenduse kohta, et saaksin paremini aru, millega on tegu.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> **Avanenud '''1. vaates''' on kaks lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot; ja &quot;Login&quot; nupp. Lehe ülemises osas on menüüriba (iga vaate osa), mis koosneb PlantWise logost vasakul ning ☰ (menüü) nupust paremal.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb kaks valikut &quot;Info&quot; ja &quot;Register&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Info&quot; nupule.<br /> **Avanenud '''2. vaates''' on rakendust tutvustav tekst ning menüüriba.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - kasutajaks registreerumine====<br /> ''Uue kasutajana soovin registreeruda PlantWise kasutajaks, et saaksin paremini hallata enda taimi.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule ja valib &quot;Register&quot;.<br /> **Avanenud '''3. vaates''' on kolm lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot;, &quot;Retype password&quot; ja &quot;Register&quot; nupp. <br /> *Kasutaja sisestab kasutajanime, mis on juba kasutusel.<br /> **Kuvatakse veateade, et kasutajanimi on juba kasutusel.<br /> *Kasutaja sisestab erinevad paroolid.<br /> **Kuvatakse veateade, et paroolid ei kattu.<br /> *Kasutaja pole kõiki välju täitnud ning vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kuvatakse veateade täitmata väljade kohta.<br /> *Kasutaja sisestab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on registreeritud ning ühtlasi ka kohe sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - sisselogimine====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin siseneda PlantWise rakendusse, et saaksin hakata enda taimi haldama.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja sisestab &quot;Username&quot; lahtrisse enda kasutajanime ning &quot;Password&quot; lahtrisse vale parooli.<br /> **Kuvatakse veateade, et parool on vale.<br /> *Kasutaja täidab korrektselt &quot;Username&quot; ja &quot;Password&quot; lahtrid ning vajutab &quot;Login&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - uue taime lisamine raamatukokku ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uusi taimi raamatukokku, et saaksin hiljem konkreetse taime lisamisel kasutada raamatukogus leiduvat informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse.<br /> **Kui kasutajal ei ole varasemalt taimi lisatud, siis avaneb '''4. vaade''' tekstiga, et kasutajal ei ole veel ühtegi taime, juhised, kuidas edasi toimida ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb viis valikut &quot;My plants&quot;, &quot;My groups&quot;, &quot;Library&quot;, &quot;Info&quot; ja &quot;Log out&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kui kasutaja taimede raamatukogu on tühi, siis avaneb '''5. vaade''', kus on tekst, et kasutaja raamatukogu on tühi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''6. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on neli välja &quot;Plant name&quot;, &quot;Plant description&quot;, &quot;Watering interval&quot;, &quot;Fertilize interval&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 5 - raamatukogus oleva taime andmete muutmine/täiendamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin muuta raamatukogus oleva taime andmeid, et raamatukogu sisaldaks täpset ja õiget informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kuna kasutajal on juba taimi raamatukokku lisatud, siis avaneb '''5. vaade''' taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Edit&quot;.<br /> **Avaneb 6. vaade taime lisamise vormiga, mis on täidetud varasemalt salvestatud informatsiooniga.<br /> *Kasutaja teeb soovitud muudatused ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 6 - raamatukogus oleva taime kustutamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin kustutada raamatukogus oleva taime, kuna selliseid taimi mul enam ei ole ja ei plaani neid ka tulevikus soetada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Avaneb 5. vaade taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Delete&quot;.<br /> **Kui kasutajal on konkreetse taime andmed kasutusel kuvatakse veateade ja &quot;Ok&quot; nupp. Kui taime andmed kasutusel ei ole kuvatakse kinnituse küsimine.<br /> *Kasutaja kinnitab taime kustutamise soovi.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 7 - uue grupi lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uue grupi - näiteks &quot;Taimed töö juures&quot;, et hiljem sellesse gruppi taimi lisada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Kui kasutajal pole ühtegi gruppi salvestatud, siis avaneb '''7. vaade''', kus on tekst, et kasutajal pole veel ühtegi gruppi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''8. vaade''' grupi lisamise vormiga, kus on kolm välja &quot;Group name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Description&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 8 - uue taime lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uut taime, et omada ülevaadet kastmise ning väetamise aegade kohta.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab avanenud 4. vaates &quot;Add new&quot; nupule.<br /> **Avaneb '''9. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on: neli lahtrit &quot;Plant name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Last watered&quot;, &quot;Last fertilized&quot;; kaks rippmenüüga välja &quot;Plant description&quot;, mis saab sisendi kasutaja taimede raamatukogust ja &quot;Add to group&quot;, mis saab sisendi kasutaja loodud gruppidest; nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Save&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 9 - olemasolevate taimede haldamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin näha ülevaadet enda taimedest ja märkida taimi kastetuks, et teada saada, millal on järgmine kastmine.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse. <br /> **Kuna kasutajal on taim salvestatud siis on avanenud 4. vaates loetelu gruppide järgi.<br /> *Kasutaja vajutab grupi nimele.<br /> ** Avaneb '''10. vaade''' grupi kirjeldusega ja loeteluga grupis olevatest taimedest. Loetelus on ära toodud taime nimi, asukoht, järgmine kastmise ja väetamise aeg. Nimistus on ülevalpool taimed, mis vajavad kastmist või väetamist kõige enne. Taimest paremal on kaks nuppu &quot;Water&quot; ja &quot;Fertilize&quot;. <br /> *Kasutaja märgib taime kastetuks, vajutades &quot;Water&quot; nuppu.<br /> **Taime järgmine kastmise aeg on uuendatud vastavalt käesolevale kuupäevale ning kastmis intervallile.<br /> *Kasutaja vajutab taime nimele.<br /> **Avaneb '''11. vaade''', kus on kogu info taime kohta: taime nimi, taimeliik, asukoht, kirjeldus, kastmis- ning väetamissagedus, järgmise kastmise ning väetamise aeg. Lisaks on neli nuppu: &quot;Water&quot;, &quot;Fertilize&quot;, &quot;Edit&quot;, &quot;Delete&quot; ning &quot;Back&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Tööjaotus====<br /> * Anita - Analüüs, Kasutuslood, Kujundus, Androidi App<br /> * Allar - Androidi App<br /> * Gert - Andmebaasi disain, Andmebaasi loomine, REST API, API dokumentatsioon, Koduleht<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek - Cryptocurrency-explorer.<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal.<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine.<br /> *'''04.11.17''' Skype koosolek. Projekti analüüsimine, mille käigus otsustasime projekti ideed muuta - PlantWise.<br /> *'''05.11.17''' Skype koosolek. Wiki lehe täiendamine projekti analüüsiga.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PlantWise&diff=126079 2017-11-05T21:49:09Z

<p>Gvesterb: /* Tööjaotus */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab hallata erinevaid taimi nii koduses kui ka töökeskkonnas: salvestada taimede kirjeldusi, väetamis- ja kastmissagedusi, märkida taim kastetuks ning (''nice-to-have'' funktsionaalsusena) saada meeldetuletus järgmise kastmisaja saabumise kohta.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> Rakenduse näol on tegemist pilvepõhise teenusega, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse ning mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.<br /> <br /> *C# / ASP.NET<br /> *SQL andmebaas (HSQL/PostgreSQL)<br /> *Xamarin<br /> *Git<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> ====Must have====<br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Eelnevalt ette salvestatud taimedega andmebaas ehk taimede raamatukogu.<br /> *Erinevate taimegruppide lisamine, nt. taimed tööl, kodus, maal.<br /> *Taimegruppide muutmine, kusutamine.<br /> *Konkreetsete taimede lisamine.<br /> *Konkreetsete taimede muutmine, kustutamine.<br /> *Ülevaade taimedest.<br /> *Väetamise ja kastmise kuupäeva uuendamine.<br /> <br /> ====Nice to have====<br /> *Taime kastmise ja väetamise ajaloo kuvamine.<br /> *Foto lisamine konkreetse taime ning grupi juurde.<br /> *Kasutajal endal võimalus taimede raamatukogu hallata. Taimi lisada, muuta, eemaldada.<br /> *Meeldetuletused kastmis- või väetamisaja saabumise kohta.<br /> *Teise kasutaja lisamine enda loodud taimegruppi kasutajaks. Näiteks saaksid elukaaslased koos hallata kodus olevaid taimi või kolleegid tööl olevaid taimi.<br /> <br /> ====Edasiarenduse võimalused====<br /> *Rakenduse ühendamine niiskusanduritega.<br /> *Ühendumine Facebooki kaudu. <br /> *Kogu andmebaas viia üle ''blockchain''i.<br /> *Tulevikus võiks rakendus kasutada ''big data''t ja ''machine learning''ut, et tuvastada taime kastmise vajadust.<br /> <br /> ====Mis võib osutuda problemaatiliseks?====<br /> *Kuna puudub varasem mobiilirakenduste loomise kogemus, siis võib osutuda suureks väljakutseks intuitiivse ning selge UI loomine. <br /> *Kuna pole varem nimetatud tehnoloogiaid kasutanud võib ka aeg saada murekohaks, sest ka väikse asja tööle saamine võib võtta plaanitust kauem aega.<br /> <br /> ====Andmebaasitabelid====<br /> # Users<br /> # Plants - plant library<br /> # UserPlantsGroups<br /> # UserPlants<br /> # PlantWateringHistory<br /> # Fertilizers<br /> # FertilizingHistory<br /> <br /> ====Kasutuslugu 1 - rakenduse tutvustuse lugemine====<br /> ''Uue kasutajana soovin lugeda PlantWise rakenduse kohta, et saaksin paremini aru, millega on tegu.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> **Avanenud '''1. vaates''' on kaks lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot; ja &quot;Login&quot; nupp. Lehe ülemises osas on menüüriba (iga vaate osa), mis koosneb PlantWise logost vasakul ning ☰ (menüü) nupust paremal.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb kaks valikut &quot;Info&quot; ja &quot;Register&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Info&quot; nupule.<br /> **Avanenud '''2. vaates''' on rakendust tutvustav tekst ning menüüriba.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - kasutajaks registreerumine====<br /> ''Uue kasutajana soovin registreeruda PlantWise kasutajaks, et saaksin paremini hallata enda taimi.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule ja valib &quot;Register&quot;.<br /> **Avanenud '''3. vaates''' on kolm lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot;, &quot;Retype password&quot; ja &quot;Register&quot; nupp. <br /> *Kasutaja sisestab kasutajanime, mis on juba kasutusel.<br /> **Kuvatakse veateade, et kasutajanimi on juba kasutusel.<br /> *Kasutaja sisestab erinevad paroolid.<br /> **Kuvatakse veateade, et paroolid ei kattu.<br /> *Kasutaja pole kõiki välju täitnud ning vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kuvatakse veateade täitmata väljade kohta.<br /> *Kasutaja sisestab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on registreeritud ning ühtlasi ka kohe sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - sisselogimine====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin siseneda PlantWise rakendusse, et saaksin hakata enda taimi haldama.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja sisestab &quot;Username&quot; lahtrisse enda kasutajanime ning &quot;Password&quot; lahtrisse vale parooli.<br /> **Kuvatakse veateade, et parool on vale.<br /> *Kasutaja täidab korrektselt &quot;Username&quot; ja &quot;Password&quot; lahtrid ning vajutab &quot;Login&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - uue taime lisamine raamatukokku ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uusi taimi raamatukokku, et saaksin hiljem konkreetse taime lisamisel kasutada raamatukogus leiduvat informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse.<br /> **Kui kasutajal ei ole varasemalt taimi lisatud, siis avaneb '''4. vaade''' tekstiga, et kasutajal ei ole veel ühtegi taime, juhised, kuidas edasi toimida ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb viis valikut &quot;My plants&quot;, &quot;My groups&quot;, &quot;Library&quot;, &quot;Info&quot; ja &quot;Log out&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kui kasutaja taimede raamatukogu on tühi, siis avaneb '''5. vaade''', kus on tekst, et kasutaja raamatukogu on tühi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''6. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on neli välja &quot;Plant name&quot;, &quot;Plant description&quot;, &quot;Watering interval&quot;, &quot;Fertilize interval&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 5 - raamatukogus oleva taime andmete muutmine/täiendamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin muuta raamatukogus oleva taime andmeid, et raamatukogu sisaldaks täpset ja õiget informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kuna kasutajal on juba taimi raamatukokku lisatud, siis avaneb '''5. vaade''' taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Edit&quot;.<br /> **Avaneb 6. vaade taime lisamise vormiga, mis on täidetud varasemalt salvestatud informatsiooniga.<br /> *Kasutaja teeb soovitud muudatused ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 6 - raamatukogus oleva taime kustutamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin kustutada raamatukogus oleva taime, kuna selliseid taimi mul enam ei ole ja ei plaani neid ka tulevikus soetada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Avaneb 5. vaade taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Delete&quot;.<br /> **Kui kasutajal on konkreetse taime andmed kasutusel kuvatakse veateade ja &quot;Ok&quot; nupp. Kui taime andmed kasutusel ei ole kuvatakse kinnituse küsimine.<br /> *Kasutaja kinnitab taime kustutamise soovi.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 7 - uue grupi lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uue grupi - näiteks &quot;Taimed töö juures&quot;, et hiljem sellesse gruppi taimi lisada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Kui kasutajal pole ühtegi gruppi salvestatud, siis avaneb '''7. vaade''', kus on tekst, et kasutajal pole veel ühtegi gruppi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''8. vaade''' grupi lisamise vormiga, kus on kolm välja &quot;Group name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Description&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 8 - uue taime lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uut taime, et omada ülevaadet kastmise ning väetamise aegade kohta.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab avanenud 4. vaates &quot;Add new&quot; nupule.<br /> **Avaneb '''9. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on: neli lahtrit &quot;Plant name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Last watered&quot;, &quot;Last fertilized&quot;; kaks rippmenüüga välja &quot;Plant description&quot;, mis saab sisendi kasutaja taimede raamatukogust ja &quot;Add to group&quot;, mis saab sisendi kasutaja loodud gruppidest; nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Save&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 9 - olemasolevate taimede haldamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin näha ülevaadet enda taimedest ja märkida taimi kastetuks, et teada saada, millal on järgmine kastmine.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse. <br /> **Kuna kasutajal on taim salvestatud siis on avanenud 4. vaates loetelu gruppide järgi.<br /> *Kasutaja vajutab grupi nimele.<br /> ** Avaneb '''10. vaade''' grupi kirjeldusega ja loeteluga grupis olevatest taimedest. Loetelus on ära toodud taime nimi, asukoht, järgmine kastmise ja väetamise aeg. Nimistus on ülevalpool taimed, mis vajavad kastmist või väetamist kõige enne. Taimest paremal on kaks nuppu &quot;Water&quot; ja &quot;Fertilize&quot;. <br /> *Kasutaja märgib taime kastetuks, vajutades &quot;Water&quot; nuppu.<br /> **Taime järgmine kastmise aeg on uuendatud vastavalt käesolevale kuupäevale ning kastmis intervallile.<br /> *Kasutaja vajutab taime nimele.<br /> **Avaneb '''11. vaade''', kus on kogu info taime kohta: taime nimi, taimeliik, asukoht, kirjeldus, kastmis- ning väetamissagedus, järgmise kastmise ning väetamise aeg. Lisaks on neli nuppu: &quot;Water&quot;, &quot;Fertilize&quot;, &quot;Edit&quot;, &quot;Delete&quot; ning &quot;Back&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Tööjaotus====<br /> * Anita - Analüüs, Kasutuslood, Kujundus, Androidi App<br /> * Allar - Androidi App<br /> * Gert - Andmebaasi disain, Andmebaasi loomine, REST API, API dokumentatsioon<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek - Cryptocurrency-explorer.<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal.<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine.<br /> *'''04.11.17''' Skype koosolek. Projekti analüüsimine, mille käigus otsustasime projekti ideed muuta - PlantWise.<br /> *'''05.11.17''' Skype koosolek. Wiki lehe täiendamine projekti analüüsiga.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PlantWise&diff=126075 2017-11-05T21:40:49Z

<p>Gvesterb: /* Andmemudel */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab hallata erinevaid taimi nii koduses kui ka töökeskkonnas: salvestada taimede kirjeldusi, väetamis- ja kastmissagedusi, märkida taim kastetuks ning (''nice-to-have'' funktsionaalsusena) saada meeldetuletus järgmise kastmisaja saabumise kohta.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> Rakenduse näol on tegemist pilvepõhise teenusega, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse ning mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.<br /> <br /> *C# / ASP.NET<br /> *SQL andmebaas (HSQL/PostgreSQL)<br /> *Xamarin<br /> *Git<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> ====Must have====<br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Eelnevalt ette salvestatud taimedega andmebaas ehk taimede raamatukogu.<br /> *Erinevate taimegruppide lisamine, nt. taimed tööl, kodus, maal.<br /> *Taimegruppide muutmine, kusutamine.<br /> *Konkreetsete taimede lisamine.<br /> *Konkreetsete taimede muutmine, kustutamine.<br /> *Ülevaade taimedest.<br /> *Väetamise ja kastmise kuupäeva uuendamine.<br /> <br /> ====Nice to have====<br /> *Taime kastmise ja väetamise ajaloo kuvamine.<br /> *Foto lisamine konkreetse taime ning grupi juurde.<br /> *Kasutajal endal võimalus taimede raamatukogu hallata. Taimi lisada, muuta, eemaldada.<br /> *Meeldetuletused kastmis- või väetamisaja saabumise kohta.<br /> *Teise kasutaja lisamine enda loodud taimegruppi kasutajaks. Näiteks saaksid elukaaslased koos hallata kodus olevaid taimi või kolleegid tööl olevaid taimi.<br /> <br /> ====Edasiarenduse võimalused====<br /> *Rakenduse ühendamine niiskusanduritega.<br /> *Ühendumine Facebooki kaudu. <br /> *Kogu andmebaas viia üle ''blockchain''i.<br /> *Tulevikus võiks rakendus kasutada ''big data''t ja ''machine learning''ut, et tuvastada taime kastmise vajadust.<br /> <br /> ====Mis võib osutuda problemaatiliseks?====<br /> *Kuna puudub varasem mobiilirakenduste loomise kogemus, siis võib osutuda suureks väljakutseks intuitiivse ning selge UI loomine. <br /> *Kuna pole varem nimetatud tehnoloogiaid kasutanud võib ka aeg saada murekohaks, sest ka väikse asja tööle saamine võib võtta plaanitust kauem aega.<br /> <br /> ====Andmebaasitabelid====<br /> # Users<br /> # Plants - plant library<br /> # UserPlantsGroups<br /> # UserPlants<br /> # PlantWateringHistory<br /> # Fertilizers<br /> # FertilizingHistory<br /> <br /> ====Kasutuslugu 1 - rakenduse tutvustuse lugemine====<br /> ''Uue kasutajana soovin lugeda PlantWise rakenduse kohta, et saaksin paremini aru, millega on tegu.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> **Avanenud '''1. vaates''' on kaks lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot; ja &quot;Login&quot; nupp. Lehe ülemises osas on menüüriba (iga vaate osa), mis koosneb PlantWise logost vasakul ning ☰ (menüü) nupust paremal.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb kaks valikut &quot;Info&quot; ja &quot;Register&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Info&quot; nupule.<br /> **Avanenud '''2. vaates''' on rakendust tutvustav tekst ning menüüriba.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - kasutajaks registreerumine====<br /> ''Uue kasutajana soovin registreeruda PlantWise kasutajaks, et saaksin paremini hallata enda taimi.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule ja valib &quot;Register&quot;.<br /> **Avanenud '''3. vaates''' on kolm lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot;, &quot;Retype password&quot; ja &quot;Register&quot; nupp. <br /> *Kasutaja sisestab kasutajanime, mis on juba kasutusel.<br /> **Kuvatakse veateade, et kasutajanimi on juba kasutusel.<br /> *Kasutaja sisestab erinevad paroolid.<br /> **Kuvatakse veateade, et paroolid ei kattu.<br /> *Kasutaja pole kõiki välju täitnud ning vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kuvatakse veateade täitmata väljade kohta.<br /> *Kasutaja sisestab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on registreeritud ning ühtlasi ka kohe sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - sisselogimine====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin siseneda PlantWise rakendusse, et saaksin hakata enda taimi haldama.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja sisestab &quot;Username&quot; lahtrisse enda kasutajanime ning &quot;Password&quot; lahtrisse vale parooli.<br /> **Kuvatakse veateade, et parool on vale.<br /> *Kasutaja täidab korrektselt &quot;Username&quot; ja &quot;Password&quot; lahtrid ning vajutab &quot;Login&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - uue taime lisamine raamatukokku ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uusi taimi raamatukokku, et saaksin hiljem konkreetse taime lisamisel kasutada raamatukogus leiduvat informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse.<br /> **Kui kasutajal ei ole varasemalt taimi lisatud, siis avaneb '''4. vaade''' tekstiga, et kasutajal ei ole veel ühtegi taime, juhised, kuidas edasi toimida ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb viis valikut &quot;My plants&quot;, &quot;My groups&quot;, &quot;Library&quot;, &quot;Info&quot; ja &quot;Log out&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kui kasutaja taimede raamatukogu on tühi, siis avaneb '''5. vaade''', kus on tekst, et kasutaja raamatukogu on tühi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''6. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on neli välja &quot;Plant name&quot;, &quot;Plant description&quot;, &quot;Watering interval&quot;, &quot;Fertilize interval&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 5 - raamatukogus oleva taime andmete muutmine/täiendamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin muuta raamatukogus oleva taime andmeid, et raamatukogu sisaldaks täpset ja õiget informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Kuna kasutajal on juba taimi raamatukokku lisatud, siis avaneb '''5. vaade''' taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Edit&quot;.<br /> **Avaneb 6. vaade taime lisamise vormiga, mis on täidetud varasemalt salvestatud informatsiooniga.<br /> *Kasutaja teeb soovitud muudatused ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 6 - raamatukogus oleva taime kustutamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin kustutada raamatukogus oleva taime, kuna selliseid taimi mul enam ei ole ja ei plaani neid ka tulevikus soetada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;Library&quot; nupule.<br /> **Avaneb 5. vaade taimede loeteluga: taime nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Delete&quot;.<br /> **Kui kasutajal on konkreetse taime andmed kasutusel kuvatakse veateade ja &quot;Ok&quot; nupp. Kui taime andmed kasutusel ei ole kuvatakse kinnituse küsimine.<br /> *Kasutaja kinnitab taime kustutamise soovi.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 7 - uue grupi lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uue grupi - näiteks &quot;Taimed töö juures&quot;, et hiljem sellesse gruppi taimi lisada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Kui kasutajal pole ühtegi gruppi salvestatud, siis avaneb '''7. vaade''', kus on tekst, et kasutajal pole veel ühtegi gruppi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''8. vaade''' grupi lisamise vormiga, kus on kolm välja &quot;Group name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Description&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 8 - uue taime lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uut taime, et omada ülevaadet kastmise ning väetamise aegade kohta.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab avanenud 4. vaates &quot;Add new&quot; nupule.<br /> **Avaneb '''9. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on: neli lahtrit &quot;Plant name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Last watered&quot;, &quot;Last fertilized&quot;; kaks rippmenüüga välja &quot;Plant description&quot;, mis saab sisendi kasutaja taimede raamatukogust ja &quot;Add to group&quot;, mis saab sisendi kasutaja loodud gruppidest; nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Save&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 9 - olemasolevate taimede haldamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin näha ülevaadet enda taimedest ja märkida taimi kastetuks, et teada saada, millal on järgmine kastmine.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse. <br /> **Kuna kasutajal on taim salvestatud siis on avanenud 4. vaates loetelu gruppide järgi.<br /> *Kasutaja vajutab grupi nimele.<br /> ** Avaneb '''10. vaade''' grupi kirjeldusega ja loeteluga grupis olevatest taimedest. Loetelus on ära toodud taime nimi, asukoht, järgmine kastmise ja väetamise aeg. Nimistus on ülevalpool taimed, mis vajavad kastmist või väetamist kõige enne. Taimest paremal on kaks nuppu &quot;Water&quot; ja &quot;Fertilize&quot;. <br /> *Kasutaja märgib taime kastetuks, vajutades &quot;Water&quot; nuppu.<br /> **Taime järgmine kastmise aeg on uuendatud vastavalt käesolevale kuupäevale ning kastmis intervallile.<br /> *Kasutaja vajutab taime nimele.<br /> **Avaneb '''11. vaade''', kus on kogu info taime kohta: taime nimi, taimeliik, asukoht, kirjeldus, kastmis- ning väetamissagedus, järgmise kastmise ning väetamise aeg. Lisaks on neli nuppu: &quot;Water&quot;, &quot;Fertilize&quot;, &quot;Edit&quot;, &quot;Delete&quot; ning &quot;Back&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek - Cryptocurrency-explorer.<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal.<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine.<br /> *'''04.11.17''' Skype koosolek. Projekti analüüsimine, mille käigus otsustasime projekti ideed muuta - PlantWise.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PlantWise&diff=125718 2017-11-04T14:18:34Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, kus saab hallata erinevaid taimi. Võimaldab salvestada taimede kirjeldusi, väetamis- ja kastmissagedust.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> Rakendusenäolontegemist pilvepõhise teenusega, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse ning mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.<br /> <br /> *C# / ASP.NET<br /> *SQL andmebaas (HSQL/PostgreSQL)<br /> *Xamarin<br /> *Git<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek - Cryptocurrency-explorer.<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''04.11.17''' Skype koosolek. Projekti analüüsimine, mille käigus otsustasime projekti ideed muuta - PlantWise</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cryptocurrency-explorer&diff=125075 2017-10-22T20:15:54Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab teha krüptovaluuta hinnapäringuid, -jälgimist. Rakendus saab infot CoinMarketCap ning Coinbase API'dest. Rakenduse abil on võimalik jälgida ka krüptorahade hindade muutumist aja lõikes.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *Xamarin Forms<br /> *<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cryptocurrency-explorer&diff=125074 2017-10-22T20:15:28Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab teha krüptovaluuta hinnapäringuid, -jälgimist. Rakendus saab infot CoinMarketCap ning Coinbase API'dest. Rakenduse abil on võimalik jälgida ka krüptorahade hindade muutumist aja lõikes.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *Xamarin Forms<br /> *<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122960 2017-05-25T21:30:11Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> *Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br /> * Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto<br /> * Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> * Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br /> * Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis<br /> *Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122354 2017-05-12T18:07:06Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007 aastal.<br /> <br /> Satoshi Nakamato [https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto 'isikut'] ei ole siiamaani tuvastatud ning tema kontol on ligikaudu 1 miljon Bitcoini.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel [https://trezor.io/ 'Trezor'] ning [https://www.ledgerwallet.com/ 'Ledger Wallet']. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast.<br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.<br /> <br /> Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122353 2017-05-12T18:05:46Z

<p>Gvesterb: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007 aastal.<br /> <br /> Satoshi Nakamato [https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto 'isikut'] ei ole siiamaani tuvastatud ning tema kontol on ligikaudu 1 miljon Bitcoini.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast.<br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.<br /> <br /> Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122352 2017-05-12T18:03:56Z

<p>Gvesterb: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007 aastal.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast.<br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.<br /> <br /> Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122349 2017-05-12T17:52:11Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha roll tulevikus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast.<br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.<br /> <br /> Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122345 2017-05-12T17:45:30Z

<p>Gvesterb: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122343 2017-05-12T17:33:44Z

<p>Gvesterb: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122342 2017-05-12T17:29:41Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122341 2017-05-12T17:26:18Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob ag[http://www.example.com link title]a soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122339 2017-05-12T17:22:33Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122243 2017-05-12T08:28:02Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122241 2017-05-12T08:18:22Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122240 2017-05-12T08:18:07Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122239 2017-05-12T08:18:00Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''1. Ransomware'''<br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122238 2017-05-12T08:08:43Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''1. Ransomware'''<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122235 2017-05-12T07:58:11Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122234 2017-05-12T07:55:46Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122233 2017-05-12T07:55:38Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122174 2017-05-11T21:43:33Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122173 2017-05-11T21:42:29Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122172 2017-05-11T21:35:42Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC'''<br /> * '''Gemini'''<br /> * ''' btcMarkets'''<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122170 2017-05-11T21:31:59Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122167 2017-05-11T21:23:03Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122166 2017-05-11T21:19:19Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122163 2017-05-11T21:09:11Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122162 2017-05-11T21:08:34Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122156 2017-05-11T21:05:15Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122147 2017-05-11T20:58:43Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. <br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122146 2017-05-11T20:58:23Z

<p>Gvesterb: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122144 2017-05-11T20:57:56Z

<p>Gvesterb: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==Üheks <br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest. Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119486 2017-03-26T13:05:45Z

<p>Gvesterb: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Gvesterb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvesterb&diff=112828 2016-10-26T12:22:04Z

<p>Gvesterb: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =<br /> <br /> Üliõpilane: Gert Vesterberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober. 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesel, sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord ]&lt;/ref&gt; räägiti õppekava korraldusest ning sealt jäi koheselt meelde kõige tähtsam kuupäev: punase joone kuupäev, mis ajaks peavad oleme deklareeritud ning kinnitatud õppeained, tehtud eelmise semestri kordussooritused ning esitatud vastavad avaldused akadeemilise puhkuse taotlemiseks.<br /> <br /> Teisel loengul, Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]&lt;/ref&gt;, rääkis Riigi Infosüsteemide peaarhitekt Andres Kütt oma karjäärist. Kuidas ta alustas nõukogude ajal arvutitega ning jõudis arhitekti ametikohani. <br /> Lisaks räägiti arhitekti ametikoha olemusest, tööülesannetest ning sellest, et arhitekt ei loo ilma programmeerijateta lisaväärtust ehk asjadest, mis juba minu jaoks teada olid. Kuid kokkuvõtvalt oli arhitekti töö olemus väga hästi ja tabavalt välja töödud - arhitekti töö on juhtida keerukust. Samuti rõhutas kommunikatsiooni olulisust.<br /> Enim jäi meelde vast see, et ITK's õpetavaid aineid ei tasu võtta vaid nime järgi, vaid tasuks enda jaoks lahti mõtestada, miks antud ainet tarvis on ning et ainest tuleks ise püüda nö. viimast võtta.<br /> <br /> Kristel ja Marko tutvustasid enda loengus &quot;Testimine ja startupid&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]&lt;/ref&gt; start-upi maailma võlusid ja valusid. Olles ka ise mitme startu-upi'ga tegemisel kaasa löönud, start-up kommuuni üritustel osalenud (Garage48 jne.), kõnetas antud presentatsioon vast enim. Räägiti teekonnast, mis viis Testlio asutamiseni, sh. kiirenditest ning tutvustati ka põgusalt teisi start-up'e. Minu arvates oleks võinud rohkem pöörata tähelepanu rahastamisele - kuidas edukalt investeeringuid kaasata, kuna see on üks start-up'ide põhiküsimusi. Siinkohal pean silmas A+ seeria investeeringuid, seed'i kaasamine on võimalik ka kiirendi abil ning see sõltub tihtipeale ka õnnest. <br /> Üldiselt meeldis ka nende seisukoht, et tegeleda tuleb asjaga, mis paneb silmad särama, olen ka ise püüdnud seda teed järgida.<br /> <br /> Lembitu Ling käis rääkimas &quot;Süsadminnimisest&quot;. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest ]&lt;/ref&gt; Huvitav oli kuulata inimest, kes läks mingi teise eriala pealt IT'ga tegelema. Toodi välja automatiseerimise &lt;ref&gt;[https://github.com/NARKOZ/hacker-scripts hacker-scripts]&lt;/ref&gt; olulisus admini-töös, millega tuleb täiesti nõustuda. Samuti jäi kõrva tore ütlus, et ära kunagi paku tasuta erialast abi kõigile, muidu jäädki sellega tegelema, olen sellega ka ise elus korduvalt kokku puutunud.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; ]&lt;/ref&gt; käsitlesid Andres Septer ja Einar Koltšanov IT tööturu ja karjääriteemasid. Tutvustati Erinevaid tööandja liike nagu avalik sektor, korporatsioonid ning start-up'id. Rõhutati, kui oluline on ära teha kodutöö, sh. kontrollida tööandja tausta ning püüda uurida ettevõtet ka seestpoolt. <br /> Loengu teises pooles rääkis Einar enda karjäärist ning äri- ning IT poole konfliktidest, mis on enamasti põhjustatud vajakajäämisest kommunikatsioonis. Olles IT tööturul üle 10 aasta tegutsenud nii korporatsioonis kui ka start-upides, siis olulisi uusi teadmisi siit loengust ei omandanud, küll aga võib antud loeng väga kasulik olla värskelt IT erialaga tutvust tegevale inimesele.<br /> <br /> Ivar Laur, kes ühtlasi omab ka pikka töökogemust Eesti Maksu- ja Tolliametis, käs rääkimas analüütiku tööst &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; ]&lt;/ref&gt;. Loeng aitas mõista maksuameti kitsaskohti ning probleeme, millega nad igapäevaselt silmitsi seisavad. Samuti arutleti teema üle, kas andmed alluvad analüüsile või mitte ning jõuti seisukohale, et alluvad küll, kui neid need on struktureeritud ning neid õigesti tõlgendada. Väga põnev loeng, millega meenus kohe üks firmasisene ettekanne Taavi Kotka poolt, kus ta käsitles E-Riigi temaatikat. Seal rääkis ta ka natuke tulevikuplaanidest, kus MTA hakkab pakkuma BI teenust otse ettevõtetele.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse ]&lt;/ref&gt; lahkas kõva erialse kogemusega Jaan Priisalu Eesti küberkaitse teemasid. Ta rõhutas tõsiasja, et eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning tõi välja väljakutsed, mis on tingitud Eesti geograafilisest- ning demograafilisest positsioonist. Vägagi silmaringi avardav loeng, kuigi oleks võinud rohkem välja tuua näiteid igapäevastest probleemidest, mis küberkaitse valdkonnas ette tulevad ning kuidas neid on lahendatud. Kuna ilmselt on tegemist sensitiivse teabega, siis anname andeks.<br /> <br /> Viimasel loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 &quot;IT ja turundus&quot; ]&lt;/ref&gt; rääkis Hedi Mardisoo turunduse tähtsusest IT alases ettevõtluses. Olulise kohana võiks välja tuua tõsiasja, et misahes tootega välja tulles on turundusel väga suur roll, ilma selleta ei saavuta suurt midagi. Ning, et ilma brändinguta kuigi kaugele ei jõua. Enne tuunduse ning brändinguga tegelema hakkamist on tarvis teha aga põhjalik analüüs ning olulisel kohal on IT ning ärivaldkonna koostöö. Olen ise turnduse olulisust täheldanudka enda ettevõtmistes, ilma selleta on suhteliselt keeruline tootele laiemat kandepinda leida, &quot;suust-suhu&quot; viisi turundus ei toimi tiheda konkurentsi puhul, seda toodi ka loengus välja.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on päris huvitava ainega, olgugi, et olen ise paljude teemadega siit juba tööalaselt kokku puutunud. Kindlasti on aga tegemist väga vajaliku ainega inimeste jaoks, kes alles teevad IT'ga tutvust ning plaanivad sel alal tulevikus karjääri teha. <br /> <br /> Ennast ajendas IT Kolledžisse õppima aga tõsiasi, et hetkel on vaid puudu aastate eest alustatud õpingute ametlik vormistus. Olles pikalt töötanud väga paljudel positsioonidel, alates tarkvara arendajast kuni projektijuhini, tunnen, et koolis on väga tore nii vanu teemasid taasavastada ning ka uute teemadega tutvust teha. Lisaks on IT Kolledžil väga suur rõhk praktilisel poolel, mis paljudes teistes ülikoolides jääb vajaka ning tänu millele paljud tudengid oma õpingud katkestavad.<br /> <br /> == Õpingukorraldust puudutavad küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus küsimusele:'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS] &lt;/ref&gt; Korduseksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone tähtajani arvates aine õpetamissemestrist. Ühel õppeainel on võimalik teha kuni kolm sooritust ning kui need ei ole edukad, tuleb aine uuesti deklareerida ning deklareeritud ainepunktide eest maksta. Tasu suurus kinnitatakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS'is. Kordussooritus tuleb planeerida aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse, kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Korduseksamile on võimalik registreerida ÕIS'is, kujuures eksamile minekule peab jääma vähemalt 2-päevane varu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus küsimusele:'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS] &lt;/ref&gt; Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust võtta tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuskohustuse läbimiseks (kuni üheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamisen). Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusele siirdumiseks on tarvis esitada meditsiiniasutuse tervisetõend, kus on lisatud arsti soovitus puhkuse kestvuse kohta. Ajateenistusse asumisel tuleb esitada kutse teenistusse võtmise kohta ning lapse hooldamisel on tarvis esitada lapse sünnitõend. Akadeemilist puhkust taodeldakse ning lõpetatakse avaldusega rektori nimele ning see vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik täita õppekava järgmistel juhtudel:<br /> * kui isik on keskmise, raske või sügava puudega;<br /> * kui isik on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; <br /> * kui isik on akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus ülesandele'''<br /> <br /> * Esimene semester: 25 EAP (jääb puudu 2 EAP'd) &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> * Teine semester: 23 EAP (aastas jääb puudu 6 EAP'd)<br /> * Kokku pean tasuma 2 semestri eest '''400€'''. Esimene semester jääb puudu 2 EAP'd ning teine semester jääb puudu (aasta seisuga kokku) 6 EAP'd.<br /> <br /> == Viited ==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]</div>

Gvesterb