ICO wiki - User contributions [en]

MeeskondX

2015-01-08T17:51:40Z

Habel: /* Liikmed */

===Liikmed===
(projektijuht) 
Eda Post 
Raudo Lepik 
Mart Naris

==Retsensioonid==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeeskondX Link]

==Projekt==
===Kirjeldus===
Loome veebipõhise IRC kliendi. Rakendus koosneb kahest suuremast osast:
*veebiliides mille abil saab mugavalt sõnumeid lugeda/saata
*universaalne teek mis oskab IRC serveriga ühendust võtta ning sõnumeid vahetada

==Analüüs==
===Millega on tegemist?===
Meie meekond loob IRC (Internet Relay Chat, eesti keeles
rühmadiskussioon internetis) protokolli kasutava klientprogrammi, millega saab
ühenduda avalike IRC kanalitega (jututubadega) ja reaalajas tekstisõnumeid
vahetada. Klientprogramm jookseb kasutaja veebilehitejas.
===Milleks seda vaja on?===
Nagu näitasid kogemused IT Kolledži esimesel kursusel
õppides, ei tule Skype intensiivsemate grupivestluste reaalajas
sünkroniseerimisega alati toime. Meie loodav IRC klient on suunatud eelkõige
suhtlemiseks 10–100 inimesega rühmades ning see pakub loodetavasti
usaldusväärsemat lahendust ka aeglase ja/või ebastabiilse internetiühenduse
puhul. Lisaks ei vaja see arvutisse eraldi tarkvara paigaldamist, kuna veebilehitseja
on kõigi arvutis juba olemas.
===Kuidas me selle tööle paneme?===
Klientprogramm kasutab jututoaga ühendumiseks IRC RFC 1459
protokolli üle TCP tunneli. Töötleme eraldi igat vastuvõetud sõnumit ning
vastavalt protokollile kas näitame seda sõnumit kasutajale või saadame
serverile vastuse. Programmi kasutamine toimub veebiliidese kaudu. Veebiliidese
realiseerime kasutades võimalikult palju CSS3 ja HTML5 elemente. Kindlasti saab sellega vahetada tekstisõnumeid, näha kasutajate nimekirja
ning nende tüüpi, aga kaalume ka lisavõimalusi, näiteks failivahetust.
Kasutatavad tehnoloogiad on C#, ASP.NET, Javascript, CSS3
ja HTML5.
Eeldatavalt on probleemsemad osad see, mis puudutab
sõnumite saatmist ja vastu võtmist ning serveriga ühenduse hoidmist (et sõnumid
„teel“ kaotsi ei läheks), samuti kasutajaliidese graafiline pool.
Lahenduse realiseerimise käigus ehitame valmis kaks suuremat osa. Üks on universaalne teek mis tegeleb võrguühendusega serveri ja kliendi vahel. Ühenduse loomiseks tuleb ette anda mõned konfiguratsiooni parameetrid. Teegile saab ette anda enda poolt defineeritud sündmuse halduri mis kutsutakse välja igakord kui saabub sõnum serverist. Sinna alla ei kuulu süsteemsed sõnumid (näiteks ping). Ise sõnumeid saates tuleb välja kutsuda teegi sendMessage meetodit. Lisaks on teegil hulk avalikke parameetreid mis täidetakse serveriga/kanaliga ühendumisel(serveri nimi, online kasutajate arv, kanali teema…).
Tervet RFC 1459 protokolli plaanis implementeerida ei ole. Ainult vajalikud osad, et serveriga ühendust hoida ning sõnumeid saata.
Teine suurem sõltumatu osa on veebiliides. Lehe avamisel tuleb ette aken kuhu saab sisestada serveri aadressi, pordi, kanali nime ning kasutaja enda nime. Edasi ühenda nuppu vajutades ühendatakse kanalisse ning sõnumeid hakatakse edastama. Ekraani parempoolses ääres on loend kasutajatest kes kanalis sees on. Sõnumeid saab saata ekraani allosas olevast teksti kastist. Kanali teemat näidatakse üleval osas. Teema peale vajutades muutub tekst muudetavaks ning peale uue teksti sisestamist saab sellest uus kanali teema.
Tööjaotus rühma liikmete vahel pole veel otsustatud.
===Programmi tuumikfunktsioonid:===
· mugav veebiliides, 
· saab saata ja vastu võtta tekstisõnumeid, 
· saab vaadata, kes on kanalis online, 
· näeb ka kasutajaid, kes on eemal (away), 
· saab näha, mis õigused kasutajatel on (kas ta on admin, tavakasutaja jne), 
· kanalile saab panna pealkirja (teema), 
· laialdasemalt kasutatavad käsud on implementeeritud (nimekiri käskudest täpsustub töö käigus). 
===Programmi võimalikud lisafunktsioonid:===
· see võiks olla ka mobiiliga kasutatav, 
· võiks töötada ka brauseriga Internet Explorer, 
· võiks toetada mitme kanaliga ühendamist (eri kanalid oleks eri vahelehtedel (tabides)), 
· võiks olla võimalik faile saata, 
· võiks näidata emotikone, 
· võiks olla võimalus privaatvestluseks, 
· võiks olla tehisintelligentne partner, kellega rääkida, kui kedagi teist kanalis parasjagu pole (nn chatterbot). 
 Kliendi veebilehitseja ja serveri vaheline ühendus võiks olla lahendatud kasutades websocket protokolli. Samas peaks kindlasti olema ka fallback vanematele veebilehitsejatele millel see tugi puudub.
Võiks olla SSL tugi turvaliselt serveriga ühendumiseks.
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Prototüüp==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector.zip Solution(35mb)]
===Mis tehtud on===
*TCP kiht serveriga ühendumiseks
*Tähtsamad IRC protokolli osad on implementeeritud
*Lihtne veebiliides IRC kasutamiseks. Saab saata sõnumeid, näha kes online
*Võimalus kasutada veebiliidest kui bouncer-na. Ehk siis kanalist ei logita välja peale browseri akna sulgemist. Funktsionaalsuse sisselülitamiseks tuleb veebilehe logimise aknas teha linnuke StayLogged ette. Järgmine kord lehele tagasi tulles, on kasutaja juba sisselogitud
===Mis veel teha on===
*TCP kihile parem veahaldus
*Veebiliidest disainida
*Bouncer funktsiooni edasi arendada, et näeks ka ajalugu mis vahepeal juhtunud on
*Olenevalt ajast lisada analüüsis mainitud lisafunktsioone

Hetkel on võimalik projekti testida ka [http://meeskondx.azurewebsites.net/account/Login Azures]
Kuna tegemist on ka testkeskkonnaga ning versioonid muutuvad mitu korda päevas võib müstilisi erroreid seal näha

==Valmis projekt==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector_stable.zip Link]

MeeskondX

2015-01-08T17:51:13Z

Habel: /* Liikmed */

===Liikmed===
***** **** (projektijuht) 
Eda Post 
Raudo Lepik 
Mart Naris

==Retsensioonid==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeeskondX Link]

==Projekt==
===Kirjeldus===
Loome veebipõhise IRC kliendi. Rakendus koosneb kahest suuremast osast:
*veebiliides mille abil saab mugavalt sõnumeid lugeda/saata
*universaalne teek mis oskab IRC serveriga ühendust võtta ning sõnumeid vahetada

==Analüüs==
===Millega on tegemist?===
Meie meekond loob IRC (Internet Relay Chat, eesti keeles
rühmadiskussioon internetis) protokolli kasutava klientprogrammi, millega saab
ühenduda avalike IRC kanalitega (jututubadega) ja reaalajas tekstisõnumeid
vahetada. Klientprogramm jookseb kasutaja veebilehitejas.
===Milleks seda vaja on?===
Nagu näitasid kogemused IT Kolledži esimesel kursusel
õppides, ei tule Skype intensiivsemate grupivestluste reaalajas
sünkroniseerimisega alati toime. Meie loodav IRC klient on suunatud eelkõige
suhtlemiseks 10–100 inimesega rühmades ning see pakub loodetavasti
usaldusväärsemat lahendust ka aeglase ja/või ebastabiilse internetiühenduse
puhul. Lisaks ei vaja see arvutisse eraldi tarkvara paigaldamist, kuna veebilehitseja
on kõigi arvutis juba olemas.
===Kuidas me selle tööle paneme?===
Klientprogramm kasutab jututoaga ühendumiseks IRC RFC 1459
protokolli üle TCP tunneli. Töötleme eraldi igat vastuvõetud sõnumit ning
vastavalt protokollile kas näitame seda sõnumit kasutajale või saadame
serverile vastuse. Programmi kasutamine toimub veebiliidese kaudu. Veebiliidese
realiseerime kasutades võimalikult palju CSS3 ja HTML5 elemente. Kindlasti saab sellega vahetada tekstisõnumeid, näha kasutajate nimekirja
ning nende tüüpi, aga kaalume ka lisavõimalusi, näiteks failivahetust.
Kasutatavad tehnoloogiad on C#, ASP.NET, Javascript, CSS3
ja HTML5.
Eeldatavalt on probleemsemad osad see, mis puudutab
sõnumite saatmist ja vastu võtmist ning serveriga ühenduse hoidmist (et sõnumid
„teel“ kaotsi ei läheks), samuti kasutajaliidese graafiline pool.
Lahenduse realiseerimise käigus ehitame valmis kaks suuremat osa. Üks on universaalne teek mis tegeleb võrguühendusega serveri ja kliendi vahel. Ühenduse loomiseks tuleb ette anda mõned konfiguratsiooni parameetrid. Teegile saab ette anda enda poolt defineeritud sündmuse halduri mis kutsutakse välja igakord kui saabub sõnum serverist. Sinna alla ei kuulu süsteemsed sõnumid (näiteks ping). Ise sõnumeid saates tuleb välja kutsuda teegi sendMessage meetodit. Lisaks on teegil hulk avalikke parameetreid mis täidetakse serveriga/kanaliga ühendumisel(serveri nimi, online kasutajate arv, kanali teema…).
Tervet RFC 1459 protokolli plaanis implementeerida ei ole. Ainult vajalikud osad, et serveriga ühendust hoida ning sõnumeid saata.
Teine suurem sõltumatu osa on veebiliides. Lehe avamisel tuleb ette aken kuhu saab sisestada serveri aadressi, pordi, kanali nime ning kasutaja enda nime. Edasi ühenda nuppu vajutades ühendatakse kanalisse ning sõnumeid hakatakse edastama. Ekraani parempoolses ääres on loend kasutajatest kes kanalis sees on. Sõnumeid saab saata ekraani allosas olevast teksti kastist. Kanali teemat näidatakse üleval osas. Teema peale vajutades muutub tekst muudetavaks ning peale uue teksti sisestamist saab sellest uus kanali teema.
Tööjaotus rühma liikmete vahel pole veel otsustatud.
===Programmi tuumikfunktsioonid:===
· mugav veebiliides, 
· saab saata ja vastu võtta tekstisõnumeid, 
· saab vaadata, kes on kanalis online, 
· näeb ka kasutajaid, kes on eemal (away), 
· saab näha, mis õigused kasutajatel on (kas ta on admin, tavakasutaja jne), 
· kanalile saab panna pealkirja (teema), 
· laialdasemalt kasutatavad käsud on implementeeritud (nimekiri käskudest täpsustub töö käigus). 
===Programmi võimalikud lisafunktsioonid:===
· see võiks olla ka mobiiliga kasutatav, 
· võiks töötada ka brauseriga Internet Explorer, 
· võiks toetada mitme kanaliga ühendamist (eri kanalid oleks eri vahelehtedel (tabides)), 
· võiks olla võimalik faile saata, 
· võiks näidata emotikone, 
· võiks olla võimalus privaatvestluseks, 
· võiks olla tehisintelligentne partner, kellega rääkida, kui kedagi teist kanalis parasjagu pole (nn chatterbot). 
 Kliendi veebilehitseja ja serveri vaheline ühendus võiks olla lahendatud kasutades websocket protokolli. Samas peaks kindlasti olema ka fallback vanematele veebilehitsejatele millel see tugi puudub.
Võiks olla SSL tugi turvaliselt serveriga ühendumiseks.
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Prototüüp==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector.zip Solution(35mb)]
===Mis tehtud on===
*TCP kiht serveriga ühendumiseks
*Tähtsamad IRC protokolli osad on implementeeritud
*Lihtne veebiliides IRC kasutamiseks. Saab saata sõnumeid, näha kes online
*Võimalus kasutada veebiliidest kui bouncer-na. Ehk siis kanalist ei logita välja peale browseri akna sulgemist. Funktsionaalsuse sisselülitamiseks tuleb veebilehe logimise aknas teha linnuke StayLogged ette. Järgmine kord lehele tagasi tulles, on kasutaja juba sisselogitud
===Mis veel teha on===
*TCP kihile parem veahaldus
*Veebiliidest disainida
*Bouncer funktsiooni edasi arendada, et näeks ka ajalugu mis vahepeal juhtunud on
*Olenevalt ajast lisada analüüsis mainitud lisafunktsioone

Hetkel on võimalik projekti testida ka [http://meeskondx.azurewebsites.net/account/Login Azures]
Kuna tegemist on ka testkeskkonnaga ning versioonid muutuvad mitu korda päevas võib müstilisi erroreid seal näha

==Valmis projekt==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector_stable.zip Link]

Meeskond Udud

2014-05-25T20:03:14Z

Habel:

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

==Meeskond==
*Siim Talvik
*Joosep Taluväli
*Henri Abel
*Kristo Kuiv
*Priit Aarne

==XML==
===XML skeemifail===
https://gist.github.com/henriAbel/45ecc828e402f5ae4e8b#file-gistfile1-xslt

===XML fail näidisandmetega===
http://simp.hack.ee/VRII/xml.xml

===XSL 1===
https://gist.github.com/henriAbel/c9a567138b856ab33626

===XSL 2===
https://gist.github.com/Jozefson/f0d975accf0662e9b2f1

===XSL 3===
https://gist.github.com/kristokuiv/9446237

===HTML 1===
[http://enos.itcollege.ee/~kkuiv/VR2/XSLTFile1.htm HTML XSL 1 failist]

===HTML 2===
[http://enos.itcollege.ee/~kkuiv/VR2/XSLTFile2.htm HTML XSL 2 failist]

===HTML 3===
[http://enos.itcollege.ee/~kkuiv/VR2/3.htm HTML XSL 3 failist]

==Klientrakendus ja veebiteenus==
Veebiteenus ja klientrakendus mõlemad asuvad samas solutionis kuid erinevates projektides.
NB! klientrakenduse konfiguratsiooni fail asub \WebClient\Scripts\Application\settings.js
Rakendus on ka kättesaadav demokeskkonnas:
* klientrakendus - http://udud.azurewebsites.net/WebClient
* paar sõna API kohta - http://udud.azurewebsites.net/Help

Link solutionile [http://enos.itcollege.ee/~habel/webapi/senseycloud.zip senseycloud.zip(8mb)]

User:Habel

2014-03-08T00:36:08Z

Habel: Blanked the page

MeeskondX

2013-12-21T15:59:07Z

Habel: /* Retsensioonid */

===Liikmed===
Henri Abel (projektijuht) 
Eda Post 
Raudo Lepik 
Mart Naris

==Retsensioonid==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeeskondX Link]

==Projekt==
===Kirjeldus===
Loome veebipõhise IRC kliendi. Rakendus koosneb kahest suuremast osast:
*veebiliides mille abil saab mugavalt sõnumeid lugeda/saata
*universaalne teek mis oskab IRC serveriga ühendust võtta ning sõnumeid vahetada

==Analüüs==
===Millega on tegemist?===
Meie meekond loob IRC (Internet Relay Chat, eesti keeles
rühmadiskussioon internetis) protokolli kasutava klientprogrammi, millega saab
ühenduda avalike IRC kanalitega (jututubadega) ja reaalajas tekstisõnumeid
vahetada. Klientprogramm jookseb kasutaja veebilehitejas.
===Milleks seda vaja on?===
Nagu näitasid kogemused IT Kolledži esimesel kursusel
õppides, ei tule Skype intensiivsemate grupivestluste reaalajas
sünkroniseerimisega alati toime. Meie loodav IRC klient on suunatud eelkõige
suhtlemiseks 10–100 inimesega rühmades ning see pakub loodetavasti
usaldusväärsemat lahendust ka aeglase ja/või ebastabiilse internetiühenduse
puhul. Lisaks ei vaja see arvutisse eraldi tarkvara paigaldamist, kuna veebilehitseja
on kõigi arvutis juba olemas.
===Kuidas me selle tööle paneme?===
Klientprogramm kasutab jututoaga ühendumiseks IRC RFC 1459
protokolli üle TCP tunneli. Töötleme eraldi igat vastuvõetud sõnumit ning
vastavalt protokollile kas näitame seda sõnumit kasutajale või saadame
serverile vastuse. Programmi kasutamine toimub veebiliidese kaudu. Veebiliidese
realiseerime kasutades võimalikult palju CSS3 ja HTML5 elemente. Kindlasti saab sellega vahetada tekstisõnumeid, näha kasutajate nimekirja
ning nende tüüpi, aga kaalume ka lisavõimalusi, näiteks failivahetust.
Kasutatavad tehnoloogiad on C#, ASP.NET, Javascript, CSS3
ja HTML5.
Eeldatavalt on probleemsemad osad see, mis puudutab
sõnumite saatmist ja vastu võtmist ning serveriga ühenduse hoidmist (et sõnumid
„teel“ kaotsi ei läheks), samuti kasutajaliidese graafiline pool.
Lahenduse realiseerimise käigus ehitame valmis kaks suuremat osa. Üks on universaalne teek mis tegeleb võrguühendusega serveri ja kliendi vahel. Ühenduse loomiseks tuleb ette anda mõned konfiguratsiooni parameetrid. Teegile saab ette anda enda poolt defineeritud sündmuse halduri mis kutsutakse välja igakord kui saabub sõnum serverist. Sinna alla ei kuulu süsteemsed sõnumid (näiteks ping). Ise sõnumeid saates tuleb välja kutsuda teegi sendMessage meetodit. Lisaks on teegil hulk avalikke parameetreid mis täidetakse serveriga/kanaliga ühendumisel(serveri nimi, online kasutajate arv, kanali teema…).
Tervet RFC 1459 protokolli plaanis implementeerida ei ole. Ainult vajalikud osad, et serveriga ühendust hoida ning sõnumeid saata.
Teine suurem sõltumatu osa on veebiliides. Lehe avamisel tuleb ette aken kuhu saab sisestada serveri aadressi, pordi, kanali nime ning kasutaja enda nime. Edasi ühenda nuppu vajutades ühendatakse kanalisse ning sõnumeid hakatakse edastama. Ekraani parempoolses ääres on loend kasutajatest kes kanalis sees on. Sõnumeid saab saata ekraani allosas olevast teksti kastist. Kanali teemat näidatakse üleval osas. Teema peale vajutades muutub tekst muudetavaks ning peale uue teksti sisestamist saab sellest uus kanali teema.
Tööjaotus rühma liikmete vahel pole veel otsustatud.
===Programmi tuumikfunktsioonid:===
· mugav veebiliides, 
· saab saata ja vastu võtta tekstisõnumeid, 
· saab vaadata, kes on kanalis online, 
· näeb ka kasutajaid, kes on eemal (away), 
· saab näha, mis õigused kasutajatel on (kas ta on admin, tavakasutaja jne), 
· kanalile saab panna pealkirja (teema), 
· laialdasemalt kasutatavad käsud on implementeeritud (nimekiri käskudest täpsustub töö käigus). 
===Programmi võimalikud lisafunktsioonid:===
· see võiks olla ka mobiiliga kasutatav, 
· võiks töötada ka brauseriga Internet Explorer, 
· võiks toetada mitme kanaliga ühendamist (eri kanalid oleks eri vahelehtedel (tabides)), 
· võiks olla võimalik faile saata, 
· võiks näidata emotikone, 
· võiks olla võimalus privaatvestluseks, 
· võiks olla tehisintelligentne partner, kellega rääkida, kui kedagi teist kanalis parasjagu pole (nn chatterbot). 
 Kliendi veebilehitseja ja serveri vaheline ühendus võiks olla lahendatud kasutades websocket protokolli. Samas peaks kindlasti olema ka fallback vanematele veebilehitsejatele millel see tugi puudub.
Võiks olla SSL tugi turvaliselt serveriga ühendumiseks.
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Prototüüp==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector.zip Solution(35mb)]
===Mis tehtud on===
*TCP kiht serveriga ühendumiseks
*Tähtsamad IRC protokolli osad on implementeeritud
*Lihtne veebiliides IRC kasutamiseks. Saab saata sõnumeid, näha kes online
*Võimalus kasutada veebiliidest kui bouncer-na. Ehk siis kanalist ei logita välja peale browseri akna sulgemist. Funktsionaalsuse sisselülitamiseks tuleb veebilehe logimise aknas teha linnuke StayLogged ette. Järgmine kord lehele tagasi tulles, on kasutaja juba sisselogitud
===Mis veel teha on===
*TCP kihile parem veahaldus
*Veebiliidest disainida
*Bouncer funktsiooni edasi arendada, et näeks ka ajalugu mis vahepeal juhtunud on
*Olenevalt ajast lisada analüüsis mainitud lisafunktsioone

Hetkel on võimalik projekti testida ka [http://meeskondx.azurewebsites.net/account/Login Azures]
Kuna tegemist on ka testkeskkonnaga ning versioonid muutuvad mitu korda päevas võib müstilisi erroreid seal näha

==Valmis projekt==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector_stable.zip Link]

MeeskondX

2013-12-21T15:58:57Z

Habel:

===Liikmed===
Henri Abel (projektijuht) 
Eda Post 
Raudo Lepik 
Mart Naris

==Retsensioonid==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeeskondX Link)]

==Projekt==
===Kirjeldus===
Loome veebipõhise IRC kliendi. Rakendus koosneb kahest suuremast osast:
*veebiliides mille abil saab mugavalt sõnumeid lugeda/saata
*universaalne teek mis oskab IRC serveriga ühendust võtta ning sõnumeid vahetada

==Analüüs==
===Millega on tegemist?===
Meie meekond loob IRC (Internet Relay Chat, eesti keeles
rühmadiskussioon internetis) protokolli kasutava klientprogrammi, millega saab
ühenduda avalike IRC kanalitega (jututubadega) ja reaalajas tekstisõnumeid
vahetada. Klientprogramm jookseb kasutaja veebilehitejas.
===Milleks seda vaja on?===
Nagu näitasid kogemused IT Kolledži esimesel kursusel
õppides, ei tule Skype intensiivsemate grupivestluste reaalajas
sünkroniseerimisega alati toime. Meie loodav IRC klient on suunatud eelkõige
suhtlemiseks 10–100 inimesega rühmades ning see pakub loodetavasti
usaldusväärsemat lahendust ka aeglase ja/või ebastabiilse internetiühenduse
puhul. Lisaks ei vaja see arvutisse eraldi tarkvara paigaldamist, kuna veebilehitseja
on kõigi arvutis juba olemas.
===Kuidas me selle tööle paneme?===
Klientprogramm kasutab jututoaga ühendumiseks IRC RFC 1459
protokolli üle TCP tunneli. Töötleme eraldi igat vastuvõetud sõnumit ning
vastavalt protokollile kas näitame seda sõnumit kasutajale või saadame
serverile vastuse. Programmi kasutamine toimub veebiliidese kaudu. Veebiliidese
realiseerime kasutades võimalikult palju CSS3 ja HTML5 elemente. Kindlasti saab sellega vahetada tekstisõnumeid, näha kasutajate nimekirja
ning nende tüüpi, aga kaalume ka lisavõimalusi, näiteks failivahetust.
Kasutatavad tehnoloogiad on C#, ASP.NET, Javascript, CSS3
ja HTML5.
Eeldatavalt on probleemsemad osad see, mis puudutab
sõnumite saatmist ja vastu võtmist ning serveriga ühenduse hoidmist (et sõnumid
„teel“ kaotsi ei läheks), samuti kasutajaliidese graafiline pool.
Lahenduse realiseerimise käigus ehitame valmis kaks suuremat osa. Üks on universaalne teek mis tegeleb võrguühendusega serveri ja kliendi vahel. Ühenduse loomiseks tuleb ette anda mõned konfiguratsiooni parameetrid. Teegile saab ette anda enda poolt defineeritud sündmuse halduri mis kutsutakse välja igakord kui saabub sõnum serverist. Sinna alla ei kuulu süsteemsed sõnumid (näiteks ping). Ise sõnumeid saates tuleb välja kutsuda teegi sendMessage meetodit. Lisaks on teegil hulk avalikke parameetreid mis täidetakse serveriga/kanaliga ühendumisel(serveri nimi, online kasutajate arv, kanali teema…).
Tervet RFC 1459 protokolli plaanis implementeerida ei ole. Ainult vajalikud osad, et serveriga ühendust hoida ning sõnumeid saata.
Teine suurem sõltumatu osa on veebiliides. Lehe avamisel tuleb ette aken kuhu saab sisestada serveri aadressi, pordi, kanali nime ning kasutaja enda nime. Edasi ühenda nuppu vajutades ühendatakse kanalisse ning sõnumeid hakatakse edastama. Ekraani parempoolses ääres on loend kasutajatest kes kanalis sees on. Sõnumeid saab saata ekraani allosas olevast teksti kastist. Kanali teemat näidatakse üleval osas. Teema peale vajutades muutub tekst muudetavaks ning peale uue teksti sisestamist saab sellest uus kanali teema.
Tööjaotus rühma liikmete vahel pole veel otsustatud.
===Programmi tuumikfunktsioonid:===
· mugav veebiliides, 
· saab saata ja vastu võtta tekstisõnumeid, 
· saab vaadata, kes on kanalis online, 
· näeb ka kasutajaid, kes on eemal (away), 
· saab näha, mis õigused kasutajatel on (kas ta on admin, tavakasutaja jne), 
· kanalile saab panna pealkirja (teema), 
· laialdasemalt kasutatavad käsud on implementeeritud (nimekiri käskudest täpsustub töö käigus). 
===Programmi võimalikud lisafunktsioonid:===
· see võiks olla ka mobiiliga kasutatav, 
· võiks töötada ka brauseriga Internet Explorer, 
· võiks toetada mitme kanaliga ühendamist (eri kanalid oleks eri vahelehtedel (tabides)), 
· võiks olla võimalik faile saata, 
· võiks näidata emotikone, 
· võiks olla võimalus privaatvestluseks, 
· võiks olla tehisintelligentne partner, kellega rääkida, kui kedagi teist kanalis parasjagu pole (nn chatterbot). 
 Kliendi veebilehitseja ja serveri vaheline ühendus võiks olla lahendatud kasutades websocket protokolli. Samas peaks kindlasti olema ka fallback vanematele veebilehitsejatele millel see tugi puudub.
Võiks olla SSL tugi turvaliselt serveriga ühendumiseks.
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Prototüüp==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector.zip Solution(35mb)]
===Mis tehtud on===
*TCP kiht serveriga ühendumiseks
*Tähtsamad IRC protokolli osad on implementeeritud
*Lihtne veebiliides IRC kasutamiseks. Saab saata sõnumeid, näha kes online
*Võimalus kasutada veebiliidest kui bouncer-na. Ehk siis kanalist ei logita välja peale browseri akna sulgemist. Funktsionaalsuse sisselülitamiseks tuleb veebilehe logimise aknas teha linnuke StayLogged ette. Järgmine kord lehele tagasi tulles, on kasutaja juba sisselogitud
===Mis veel teha on===
*TCP kihile parem veahaldus
*Veebiliidest disainida
*Bouncer funktsiooni edasi arendada, et näeks ka ajalugu mis vahepeal juhtunud on
*Olenevalt ajast lisada analüüsis mainitud lisafunktsioone

Hetkel on võimalik projekti testida ka [http://meeskondx.azurewebsites.net/account/Login Azures]
Kuna tegemist on ka testkeskkonnaga ning versioonid muutuvad mitu korda päevas võib müstilisi erroreid seal näha

==Valmis projekt==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector_stable.zip Link]

MeeskondX

2013-11-30T21:07:44Z

Habel:

===Liikmed===
Henri Abel (projektijuht) 
Eda Post 
Raudo Lepik 
Mart Naris

==Projekt==
===Kirjeldus===
Loome veebipõhise IRC kliendi. Rakendus koosneb kahest suuremast osast:
*veebiliides mille abil saab mugavalt sõnumeid lugeda/saata
*universaalne teek mis oskab IRC serveriga ühendust võtta ning sõnumeid vahetada

==Analüüs==
===Millega on tegemist?===
Meie meekond loob IRC (Internet Relay Chat, eesti keeles
rühmadiskussioon internetis) protokolli kasutava klientprogrammi, millega saab
ühenduda avalike IRC kanalitega (jututubadega) ja reaalajas tekstisõnumeid
vahetada. Klientprogramm jookseb kasutaja veebilehitejas.
===Milleks seda vaja on?===
Nagu näitasid kogemused IT Kolledži esimesel kursusel
õppides, ei tule Skype intensiivsemate grupivestluste reaalajas
sünkroniseerimisega alati toime. Meie loodav IRC klient on suunatud eelkõige
suhtlemiseks 10–100 inimesega rühmades ning see pakub loodetavasti
usaldusväärsemat lahendust ka aeglase ja/või ebastabiilse internetiühenduse
puhul. Lisaks ei vaja see arvutisse eraldi tarkvara paigaldamist, kuna veebilehitseja
on kõigi arvutis juba olemas.
===Kuidas me selle tööle paneme?===
Klientprogramm kasutab jututoaga ühendumiseks IRC RFC 1459
protokolli üle TCP tunneli. Töötleme eraldi igat vastuvõetud sõnumit ning
vastavalt protokollile kas näitame seda sõnumit kasutajale või saadame
serverile vastuse. Programmi kasutamine toimub veebiliidese kaudu. Veebiliidese
realiseerime kasutades võimalikult palju CSS3 ja HTML5 elemente. Kindlasti saab sellega vahetada tekstisõnumeid, näha kasutajate nimekirja
ning nende tüüpi, aga kaalume ka lisavõimalusi, näiteks failivahetust.
Kasutatavad tehnoloogiad on C#, ASP.NET, Javascript, CSS3
ja HTML5.
Eeldatavalt on probleemsemad osad see, mis puudutab
sõnumite saatmist ja vastu võtmist ning serveriga ühenduse hoidmist (et sõnumid
„teel“ kaotsi ei läheks), samuti kasutajaliidese graafiline pool.
Lahenduse realiseerimise käigus ehitame valmis kaks suuremat osa. Üks on universaalne teek mis tegeleb võrguühendusega serveri ja kliendi vahel. Ühenduse loomiseks tuleb ette anda mõned konfiguratsiooni parameetrid. Teegile saab ette anda enda poolt defineeritud sündmuse halduri mis kutsutakse välja igakord kui saabub sõnum serverist. Sinna alla ei kuulu süsteemsed sõnumid (näiteks ping). Ise sõnumeid saates tuleb välja kutsuda teegi sendMessage meetodit. Lisaks on teegil hulk avalikke parameetreid mis täidetakse serveriga/kanaliga ühendumisel(serveri nimi, online kasutajate arv, kanali teema…).
Tervet RFC 1459 protokolli plaanis implementeerida ei ole. Ainult vajalikud osad, et serveriga ühendust hoida ning sõnumeid saata.
Teine suurem sõltumatu osa on veebiliides. Lehe avamisel tuleb ette aken kuhu saab sisestada serveri aadressi, pordi, kanali nime ning kasutaja enda nime. Edasi ühenda nuppu vajutades ühendatakse kanalisse ning sõnumeid hakatakse edastama. Ekraani parempoolses ääres on loend kasutajatest kes kanalis sees on. Sõnumeid saab saata ekraani allosas olevast teksti kastist. Kanali teemat näidatakse üleval osas. Teema peale vajutades muutub tekst muudetavaks ning peale uue teksti sisestamist saab sellest uus kanali teema.
Tööjaotus rühma liikmete vahel pole veel otsustatud.
===Programmi tuumikfunktsioonid:===
· mugav veebiliides, 
· saab saata ja vastu võtta tekstisõnumeid, 
· saab vaadata, kes on kanalis online, 
· näeb ka kasutajaid, kes on eemal (away), 
· saab näha, mis õigused kasutajatel on (kas ta on admin, tavakasutaja jne), 
· kanalile saab panna pealkirja (teema), 
· laialdasemalt kasutatavad käsud on implementeeritud (nimekiri käskudest täpsustub töö käigus). 
===Programmi võimalikud lisafunktsioonid:===
· see võiks olla ka mobiiliga kasutatav, 
· võiks töötada ka brauseriga Internet Explorer, 
· võiks toetada mitme kanaliga ühendamist (eri kanalid oleks eri vahelehtedel (tabides)), 
· võiks olla võimalik faile saata, 
· võiks näidata emotikone, 
· võiks olla võimalus privaatvestluseks, 
· võiks olla tehisintelligentne partner, kellega rääkida, kui kedagi teist kanalis parasjagu pole (nn chatterbot). 
 Kliendi veebilehitseja ja serveri vaheline ühendus võiks olla lahendatud kasutades websocket protokolli. Samas peaks kindlasti olema ka fallback vanematele veebilehitsejatele millel see tugi puudub.
Võiks olla SSL tugi turvaliselt serveriga ühendumiseks.
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Prototüüp==
[http://enos.itcollege.ee/~habel/IrcConnector.zip Solution(35mb)]
===Mis tehtud on===
*TCP kiht serveriga ühendumiseks
*Tähtsamad IRC protokolli osad on implementeeritud
*Lihtne veebiliides IRC kasutamiseks. Saab saata sõnumeid, näha kes online
*Võimalus kasutada veebiliidest kui bouncer-na. Ehk siis kanalist ei logita välja peale browseri akna sulgemist. Funktsionaalsuse sisselülitamiseks tuleb veebilehe logimise aknas teha linnuke StayLogged ette. Järgmine kord lehele tagasi tulles, on kasutaja juba sisselogitud
===Mis veel teha on===
*TCP kihile parem veahaldus
*Veebiliidest disainida
*Bouncer funktsiooni edasi arendada, et näeks ka ajalugu mis vahepeal juhtunud on
*Olenevalt ajast lisada analüüsis mainitud lisafunktsioone

Hetkel on võimalik projekti testida ka [http://meeskondx.azurewebsites.net/account/Login Azures]
Kuna tegemist on ka testkeskkonnaga ning versioonid muutuvad mitu korda päevas võib müstilisi erroreid seal näha

MeeskondX

2013-11-08T15:42:59Z

Habel: /* Projekt */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2013)

2013-11-08T15:33:12Z

Habel: /* Meeskonnad 2013 */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''09.11.2013''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''16.11.2013''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 23.11.2013 (3p)

===Prototüüp===
'''30.11.2013'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 07.12.2013(5p)

===Lõpptoode===
'''16.12.2013'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2012(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2013 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2013=
==Meeskond "Rock Desk"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rock_Desk "Rock Desk"]

Liikmed:
*Stanislav Gorski
*Murdho Savila

==Meeskond "Ventilaator"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 "Ventilaator"]

Liikmed:
*Tauri Metsoja
*Ahto Luuri
*Raul Prosso

Retsensioonid:
*Meeskonna "Ventilaator" analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Ventilaator%22#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon retsensioon]

==Meeskond "TÜC"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC "TÜC"]

Liikmed: Anna Carina Vainola, Ülle Tiitson, Tiit Teder

Retsensioonid:

==Meeskond "ITK Life"==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_ITK_Life "Meeskonna wikileht"]

Liikmed:
*Siim Talvik
*Kätlin Hein
*Kristo Kuiv
*Rauno Villberg

Retsensioonid:

==Meeskond "LastNight"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Last_Night "LastNight"]

Liikmed:
*Margus Birk
*Doris Hallmägi
*Andres Kalev
*Piia-Helin Oras

Retsensioonid:

==Meeskond "!"==
Meeskonna wikileht[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 !]

Liikmed:
*Jander Lapmaa
*Fred Moritz
*Mihkel Ehrlich

Retsensioonid:

==Meeskond "Lingviinid"==
Meeskonna wikileht: [[Meeskond Lingviinid]]

Liikmed:
*Johanna Mariah Kammiste
*Karin Lepik
*Triin Oja
*Olga Trikk

Retsensioonid:

----
==Meeskond "DenTnet"==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet "Meeskonna wikileht"]

Liikmed:
*Kristjan Oliver Kruus
*Rene Hollo
*Indrek Luts

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet "Retsentsioonid:"]

==MeeskondX==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeeskondX wiki]

Liikmed:
*Henri Abel
*Eda Post
*Raudo Lepik
*Mart Naris

User:Habel

2012-10-30T18:41:48Z

Habel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Henri Abel 

Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.
Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.

Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.

Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.

Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.

Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.

Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.

Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.

Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.
Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerimine toimub õppeosakonnas ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel olevale üliõpilasele on kordussoorituse hind 14,2€.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
VÕTA saamiseks pean esitama vastava avalduse 10 päeva enne ainete deklareerimise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisalduvad taotleja poolt esitatavas õpimapis ja võivad olla esmased (reaalselt taotleja poolt valmis tehtu, nt kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teisesed (diplomid, tunnistused, kursuste/õppeainete programmid, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja/või narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsiooni IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Allikas: [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri], [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VÕTA kord]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Habel

2012-10-30T18:40:35Z

Habel: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Henri Abel 

Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.
Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.
Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.
Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.
Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.
Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.
Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.
Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.
Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.
Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerimine toimub õppeosakonnas ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel olevale üliõpilasele on kordussoorituse hind 14,2€.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
VÕTA saamiseks pean esitama vastava avalduse 10 päeva enne ainete deklareerimise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisalduvad taotleja poolt esitatavas õpimapis ja võivad olla esmased (reaalselt taotleja poolt valmis tehtu, nt kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teisesed (diplomid, tunnistused, kursuste/õppeainete programmid, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja/või narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsiooni IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Allikas: [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri], [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VÕTA kord]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Habel

2012-10-29T17:48:37Z

Habel: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Henri Abel ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ... ==Õpingukorralduse küsimu…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Henri Abel 

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerimine toimub õppeosakonnas ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel olevale üliõpilasele on kordussoorituse hind 14,2€.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
VÕTA saamiseks pean esitama vastava avalduse 10 päeva enne ainete deklareerimise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisalduvad taotleja poolt esitatavas õpimapis ja võivad olla esmased (reaalselt taotleja poolt valmis tehtu, nt kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teisesed (diplomid, tunnistused, kursuste/õppeainete programmid, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja/või narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsiooni IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Allikas: [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri], [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VÕTA kord]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]