https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=HailvesICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T08:52:46ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100185Libreboot2016-01-08T11:18:01Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why "About the libreboot project"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html "Hardware compatibility list"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions "Raspberry Pi Board Revisions"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html "How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi "How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers "Single-board computers"]. The Free Software Foundation. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md "SPI"]. Raspberry Pi.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html "Installing libreboot"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ "Download libreboot (stable releases)"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Tuleb luua sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM fail. MAC aadress on sama, mis enne üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header "RPi Low-level peripherals#P1 Header"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ "Raspbian"]. Raspbian.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update "rpi-update"].Hexxeh GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md "raspi-config"]. Raspberry Pi.org- Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom "flashrom"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 "flashrom 0.9.8 lähtekood"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads "flashrom Downloads"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest '''flashrom''' käsu testimisel (<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code>) nähtud kiipide nimekirjast sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida BIOSi kivilt), siis võib neid järjest proovida, sest eelduste kohaselt neist vähemalt üks toimib.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100183Libreboot2016-01-08T11:02:19Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why "About the libreboot project"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html "Hardware compatibility list"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions "Raspberry Pi Board Revisions"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html "How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi "How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers "Single-board computers"]. The Free Software Foundation. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md "SPI"]. Raspberry Pi.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html "Installing libreboot"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ "Download libreboot (stable releases)"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header "RPi Low-level peripherals#P1 Header"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ "Raspbian"]. Raspbian.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update "rpi-update"].Hexxeh GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md "raspi-config"]. Raspberry Pi.org- Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom "flashrom"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 "flashrom 0.9.8 lähtekood"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads "flashrom Downloads"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest '''flashrom''' käsu testimisel (<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code>) nähtud kiipide nimekirjast sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida BIOSi kivilt), siis võib neid järjest proovida, sest eelduste kohaselt neist vähemalt üks toimib.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100182Libreboot2016-01-08T11:01:35Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why "About the libreboot project"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html "Hardware compatibility list"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions "Raspberry Pi Board Revisions"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html "How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi "How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers "Single-board computers"]. The Free Software Foundation. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md "SPI"]. Raspberry Pi.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html "Installing libreboot"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ "Download libreboot (stable releases)"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header "RPi Low-level peripherals#P1 Header"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ "Raspbian"]. Raspbian.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update "rpi-update"].Hexxeh GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md "raspi-config"]. Raspberry Pi.org- Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom "flashrom"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 "flashrom 0.9.8 lähtekood"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads "flashrom Downloads"]. flashrom.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest '''flashrom''' käsu testimisel (<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code>) nähtud kiipide nimekirjast sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida BIOSi kivilt), siis võib neid järjest proovida, sest eelduste kohaselt neist vähemalt üks toimib.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100181Libreboot2016-01-08T10:58:06Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why "About the libreboot project"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html "Hardware compatibility list"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions "Raspberry Pi Board Revisions"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html "How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi "How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?"]. Libreboot.og. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers "Single-board computers"]. The Free Software Foundation. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md "SPI"]. Raspberry Pi.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html "Installing libreboot"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ "Download libreboot (stable releases)"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen "ICH9 gen utility"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip "Initial BBB configuration"]. Libreboot.org. Vaadatud 2016-01-08</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing "X200 X201 Hardware Flashing"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header "RPi Low-level peripherals#P1 Header"]. Embedded Linux Wiki. Vaadatud 2016-01-08</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ "Raspbian"]. Raspbian.org. Vaadatud 2016-01-08</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi "X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi"]. Bibliotheca Anonoma GitHub. Vaadatud 2016-01-08</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest '''flashrom''' käsu testimisel (<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code>) nähtud kiipide nimekirjast sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida BIOSi kivilt), siis võib neid järjest proovida, sest eelduste kohaselt neist vähemalt üks toimib.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100180Libreboot2016-01-08T10:39:06Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions Raspberry Pi Board Revisions]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest '''flashrom''' käsu testimisel (<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code>) nähtud kiipide nimekirjast sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida BIOSi kivilt), siis võib neid järjest proovida, sest eelduste kohaselt neist vähemalt üks toimib.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100179Libreboot2016-01-08T10:32:43Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions Raspberry Pi Board Revisions]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame arvutite ja nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
Protsessi eduka läbimise järel on meil olemas vabavaralise püsivaraga sülearvuti.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100178Libreboot2016-01-08T10:30:21Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions Raspberry Pi Board Revisions]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri:</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri "'''Chip content is identical to the requested image.'''" on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100177Libreboot2016-01-08T10:29:16Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions Raspberry Pi Board Revisions]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''"Chip content is identical to the requested image."''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg&diff=100176File:Libreboot raspberry pi x200s edukas.jpg2016-01-08T10:26:18Z<p>Hailves: Hailves uploaded a new version of File:Libreboot raspberry pi x200s edukas.jpg</p>
<hr />
<div>Librebooti paigaldamine Lenovo ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile kasutades Raspberry Pi miniarvutit. Edukas Librebooti paigaldamine.</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100175Libreboot2016-01-08T10:23:26Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
<p>Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.</p><br />
<p>Raspberry Pi'st on kasutusel Raspberry Pi B rev 2 512MiB mudel<ref>[http://elinux.org/Board_revisions Raspberry Pi Board Revisions]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100174Libreboot2016-01-08T10:11:40Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt valmis seadmine =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tarkvaralise poolega tegutsemine =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100173Libreboot2016-01-08T10:08:08Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS kiibi originaal sisu, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu soovitatakse seda sooritada kolm korda).<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100172Libreboot2016-01-08T10:05:44Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava ''pin'' külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate ''pin''ide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100167Libreboot2016-01-08T09:53:37Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg|200px|thumb|right|Seadmete füüsiline paigutus on valmis.]]<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
[[File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg|200px|thumb|right|Eduka Librebooti paigalduse kordamine.]]<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<p>Libreboot'i projekt on väga kasulik. Ta näitab meile, kui väga me tegelikult vaikimisi usaldame kõiksugu nutiseadmete tootjaid kelle tooteid me kasutame igapäevaselt. Samuti saab selgeks kui raske on tegelikult võta kasutusel vaba lähtekoodiga ja suletud püsivarade vabasid süsteeme. Millised on piirangud, milliseid kompromisse tuleb teha valikutes ja milliseid piiranguid see kehtestab meile.</p><br />
<p>Lisaks õpime palju oma arvuti riistvara kohta. Kõige enam saame teada aga oma arvuti BIOSi ülesehituse kohta, mis seal on, miks on ning mida seal on sellist, ilma milleta saame arvuti ja meie ilusti hakkama.</p><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Libreboot_raspberry_pi_x200s_edukas.jpg&diff=100166File:Libreboot raspberry pi x200s edukas.jpg2016-01-08T09:46:50Z<p>Hailves: Librebooti paigaldamine Lenovo ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile kasutades Raspberry Pi miniarvutit. Edukas Librebooti paigaldamine.</p>
<hr />
<div>Librebooti paigaldamine Lenovo ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile kasutades Raspberry Pi miniarvutit. Edukas Librebooti paigaldamine.</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Libreboot_raspberry_pi_x200s.jpg&diff=100165File:Libreboot raspberry pi x200s.jpg2016-01-08T09:40:30Z<p>Hailves: Librebooti paigaldamine Lenovo ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile kasutades Raspberry Pi miniarvutit. Riistvara paigutus valmis.</p>
<hr />
<div>Librebooti paigaldamine Lenovo ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile kasutades Raspberry Pi miniarvutit. Riistvara paigutus valmis.</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100164Libreboot2016-01-08T09:27:48Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>''"X200 X201 Hardware Flashing"''<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks ''"RPi Low-level peripherals"'' lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>'''sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot'''</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>'''sudo rpi-update'''</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha '''raspi-config''' vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Libreboot on väga kasulik <br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100163Libreboot2016-01-08T09:24:58Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.</p><br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>sudo rpi-update</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref> Seejärel Raspberry Pi taaskäivitamine.</p><br />
<p>Lõpetuseks tuleb lubada Raspberry Pi SPI liidese kasutamine, kõige lihtsam on seda teha raspi-config vahendusel.<ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md raspi-config]</ref></p><br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100162Libreboot2016-01-08T09:21:30Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi Raspbian<ref>[https://www.raspbian.org/ Raspbian]</ref> GNU/Linux distributsiooni käsureal.</p><br />
<p>Alustuseks tuleks uuendada Raspbainil tarkvara <code>sudo apt-get update && sudo apt-get dist-upgrade && sudo reboot</code>.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref>.<br />
<p>Seejärel tuleks uuendada Raspberry Pi püsivaraga seonduv <code>sudo rpi-update</code>.<ref>[https://github.com/Hexxeh/rpi-update rpi-update]</ref><br />
<br />
<br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100161Libreboot2016-01-08T09:11:54Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md Raspberry Pi SPI bus]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100160Libreboot2016-01-08T09:10:19Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md SPI]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing-with-Raspeberry-Pi X200 X201 Hardware Flashing with Raspeberry Pi]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100159Libreboot2016-01-08T09:07:29Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md SPI]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood<ref>[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100158Libreboot2016-01-08T09:06:45Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md SPI]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida <code>'''sha512sum''' <failinimi></code> programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades <code>'''scp'''</code> käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom'''<ref>[https://www.flashrom.org/Flashrom flashrom]</ref> nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2 flashrom 0.9.8 lähtekood]</ref> ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel<ref>[https://www.flashrom.org/Downloads flashrom Downloads]</ref> on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref></p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100157Libreboot2016-01-08T09:02:04Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
<p>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016</p><br />
<p>Viimane versioon: 2016-01-08</p><br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md SPI]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus<ref>[http://libreboot.org/docs/install/index.html Installing libreboot]</ref>. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise<ref>[http://libreboot.org/download/ Download libreboot (stable releases)]</ref> lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref></p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen ICH9 gen utility]</ref> Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.<ref>[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip Initial BBB configuration]</ref>. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valitud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"<ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header RPi Low-level peripherals#P1 Header]</ref> Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100156Libreboot2016-01-08T08:54:41Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
Viimane versioon: 2016-01-08<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta<ref>[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi How do I program an SPI flash chip with the Raspberry Pi?]</ref> <ref>[https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers Single-board computers]</ref>.</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana <ref>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md SPI]</ref> <ref>[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing X200 X201 Hardware Flashing]</ref> <ref>[http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header P1 Header]</ref></p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100150Libreboot2016-01-08T06:18:20Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon<ref>[http://libreboot.org/docs/index.html#why About the libreboot project]</ref>. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas<ref>[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html Hardware compatibility list]</ref>, ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black miniarvutit<ref>[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html How to program an SPI flash chip with the BeagleBone Black]</ref>, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
<references /><br />
<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100149Libreboot2016-01-08T05:39:20Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory3.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab juhul kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadi BIOSi kiibile on nüüd Libreboot paigaldatud, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovida uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100148Libreboot2016-01-08T05:36:18Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code></p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100147Libreboot2016-01-08T05:35:42Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p><code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code></p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100146Libreboot2016-01-08T05:34:16Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon või paigaldate protsessi edu lõpetamise järel selle. MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides kasutusel mingi GNU/Linux distributsioon, milles tal on administraatori (root või sudo piisavate õigustega) õigused. Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100119Libreboot2016-01-07T23:04:29Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides administraatori (root või sudo piisavate õigustega). Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress.<br />
Kõige kindlam on kasutada <code>'''ip addr'''</code> või <code>'''ifconfig'''</code> käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<code>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<code>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<code>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades '''scp''' käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</code><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</code><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</code><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<code>'''sha512sum factory*.rom'''</code><br />
<br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<code>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</code><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100116Libreboot2016-01-07T22:52:58Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides administraatori (root või sudo piisavate õigustega). Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200s võrgukaardi MAC aadress. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab valitule.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_4m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendusel või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.</p><br />
<p>ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Konkreetse näite puhul sai valutud robustne teostus ja juhtmed lihtsalt joodetud.</p><br />
<br />
<p>"X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehel on joonisel kirjas Pinide asukohad, mida on vaja ThinkPad X200s BIOSi poolel ühendada. Seejärel teha kindlaks "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header] Raspberry Pi poolel kasutatavad P1 ''Headeri Pin''-id. Seadmed paigutada enam-vähem elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõigata kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Joota tuleb üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetses näites sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vaja läheb '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Praeguse näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist tuleks testida flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaks saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud. Seal valikus võib olla mitmeid variante, mis võivad natuke omavahel erineda.</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleks varundada ThinkPad X200s BIOS, see toimib ka ühenduse testimisena (seetõttu sooritada seda kolm korda).</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Tuleks genereerida ja võrrelda kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd toimub Librebooti püsivara reaalselt BIOSi kiibile kirjutamine.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</p><br />
<p>Vajadusel tuleb '''-c''' võtmega määrata algsest flashrom käsu testist nähtud kiibi sobiva tähis (kui neid oli seal mitu). Kui täpselt ei ole teada, milline on õige (on ununenud ülesmärkida), siis võib neid järjest proovida, eeldusel, et üks neist valikutest toimib korralikult.</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui Librebooti püsivara on juba varem BIOSi kiibile edukalt kirjutatud ja toimub sama Librebooti püsivara faili uuesti edukas sinna kirjutamine.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis tuleb uuesti proovida, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollida juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100114Libreboot2016-01-07T22:31:02Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist, selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<p>Juhend eeldab, et kasutajal on kõigis mainitavates süsteemides administraatori (root või sudo piisavate õigustega). Kõik käsklused seda ei vaja, kuid protsessi ei ole võimalik läbiviia lõpuni ilma juurkasutaja õigusteta.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200si (Core 2 Duo SU7300 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on Eestis vähe levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis konkreetses näites on kasutsel just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatu.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200si sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks tuleb kirjutada ules Lenovo ThinkPad X200si võrgukaardi MAC aadress. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel tuleb kindlaks teha BIOSi flashi kiibi mahutavus[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valida Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt sobiv peegel ja laadida 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_4mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Kasulik oleks kontrollida ega allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avada '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollida '''sha512sum''' programmiga kas allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakida mõlemad allalaaditud lahti meelepärase ja sobiva tarkvaraga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mis enne sai üles kirjutatud.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel tuleb lisada see valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta konkreetse sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab sellele.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_4m.bin of=x200_4mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerida konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendus või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis oma Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.<br />
ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Seejärel asume jootma (konkreetsel juhul sai valitud lihtne ja robustne toimetamine).</p><br />
<br />
<p>Vaatame "X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehelt Pinide asukoha, milliseid on vaja ning kuhu vaja Raspberry Pi-l ühendada. Seejärel vaatame kus nad asuvad "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]. Paigutame seadmed meile enam-vähem sobivalt elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (meie näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõikame kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Alustame jootmist, üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetsel juhul sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vajame '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Meie näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist testime flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaksite saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud.</p><br />
<br />
<p>Seejärel varundame algse ThinkPad X200s BIOSi ja kävitame seda käsklust lausa kolm korda.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Põhjus on lihtne, lisaks varundamisele toimub sedasi ka ühenduse testimine.</p><br />
<p>Genereerime ja võrdleme kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd kirjutame Librebooti püsivara BIOSi kiibile.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui oled juba edukalt Librebooti püsivara kirjutanud BIOSi kiibile ja kirjutad selle uuesti edukalt sinna.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis proovige uuesti, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollige juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=100014Libreboot2016-01-07T08:07:15Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Kokku kirjutaja =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on meil vähem levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis mina kasutasin just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatut.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200s sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks kirjutame üles oma võrgukaardi MAC aadressi ning kirjutame selle üles. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel teeme kindlaks BIOSi flashi kiibi mahutavuse[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valime Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt endale sobiva peegli ja laeme 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast meie süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Samuti oleks kasulik kontrollida allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avame '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollime '''sha512sum''' programmiga kas meie allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakime mõlemad allalaaditud lahti meile meelepärase sobiva vahendiga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome meie sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mille enne üleskirjutasime.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel lisame selle valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta oma sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab sellele.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerime konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendus või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis oma Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.<br />
ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Seejärel asume jootma (konkreetsel juhul sai valitud lihtne ja robustne toimetamine).</p><br />
<br />
<p>Vaatame "X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehelt Pinide asukoha, milliseid on vaja ning kuhu vaja Raspberry Pi-l ühendada. Seejärel vaatame kus nad asuvad "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]. Paigutame seadmed meile enam-vähem sobivalt elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (meie näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõikame kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Alustame jootmist, üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetsel juhul sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vajame '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Meie näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist testime flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaksite saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud.</p><br />
<br />
<p>Seejärel varundame algse ThinkPad X200s BIOSi ja kävitame seda käsklust lausa kolm korda.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Põhjus on lihtne, lisaks varundamisele toimub sedasi ka ühenduse testimine.</p><br />
<p>Genereerime ja võrdleme kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd kirjutame Librebooti püsivara BIOSi kiibile.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w x200_8mb_svenska_vesafb.rom -V'''</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui oled juba edukalt Librebooti püsivara kirjutanud BIOSi kiibile ja kirjutad selle uuesti edukalt sinna.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis proovige uuesti, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollige juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid =<br />
*01. http://libreboot.org/docs/index.html#why<br />
*02. http://libreboot.org/docs/hcl/index.html<br />
*03. http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html<br />
*04. http://libreboot.org/faq/#repugnantpi<br />
*05. https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers<br />
*06. https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md<br />
*07. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*08. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*09. http://libreboot.org/docs/install/index.html<br />
*10. http://libreboot.org/download/<br />
*11. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*12. http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen<br />
*13. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
*14. https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing<br />
*15. http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header<br />
*16. https://www.flashrom.org/Flashrom<br />
*17. https://www.flashrom.org/Downloads<br />
*18. http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=99727Libreboot2015-12-27T20:42:28Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Kokku kirjutaja =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on meil vähem levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis mina kasutasin just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatut.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200s sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks kirjutame üles oma võrgukaardi MAC aadressi ning kirjutame selle üles. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel teeme kindlaks BIOSi flashi kiibi mahutavuse[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valime Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt endale sobiva peegli ja laeme 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast meie süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Samuti oleks kasulik kontrollida allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avame '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollime '''sha512sum''' programmiga kas meie allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakime mõlemad allalaaditud lahti meile meelepärase sobiva vahendiga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome meie sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mille enne üleskirjutasime.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel lisame selle valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta oma sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab sellele.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerime konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendus või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis oma Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.<br />
ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Seejärel asume jootma (konkreetsel juhul sai valitud lihtne ja robustne toimetamine).</p><br />
<br />
<p>Vaatame "X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehelt Pinide asukoha, milliseid on vaja ning kuhu vaja Raspberry Pi-l ühendada. Seejärel vaatame kus nad asuvad "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]. Paigutame seadmed meile enam-vähem sobivalt elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (meie näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõikame kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Alustame jootmist, üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetsel juhul sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vajame '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Meie näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist testime flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaksite saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud.</p><br />
<br />
<p>Seejärel varundame algse ThinkPad X200s BIOSi ja kävitame seda käsklust lausa kolm korda.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev0.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Põhjus on lihtne, lisaks varundamisele toimub sedasi ka ühenduse testimine.</p><br />
<p>Genereerime ja võrdleme kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd kirjutame Librebooti püsivara BIOSi kiibile.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w path/to/libreboot/rom/image.rom -V'''</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui oled juba edukalt Librebooti püsivara kirjutanud BIOSi kiibile ja kirjutad selle uuesti edukalt sinna.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis proovige uuesti, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollige juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=99534Libreboot2015-12-20T22:43:00Z<p>Hailves: /* Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega */</p>
<hr />
<div>= Kokku kirjutaja =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016 (Ametlikult AK11, tegelikult AK11 ja AK21 2015/2016 vahel).<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on meil vähem levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis mina kasutasin just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatut.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200s sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks kirjutame üles oma võrgukaardi MAC aadressi ning kirjutame selle üles. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel teeme kindlaks BIOSi flashi kiibi mahutavuse[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valime Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt endale sobiva peegli ja laeme 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast meie süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Samuti oleks kasulik kontrollida allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avame '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollime '''sha512sum''' programmiga kas meie allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakime mõlemad allalaaditud lahti meile meelepärase sobiva vahendiga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome meie sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mille enne üleskirjutasime.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel lisame selle valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta oma sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab sellele.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerime konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendus või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis oma Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.<br />
ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Seejärel asume jootma (konkreetsel juhul sai valitud lihtne ja robustne toimetamine).</p><br />
<br />
<p>Vaatame "X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehelt Pinide asukoha, milliseid on vaja ning kuhu vaja Raspberry Pi-l ühendada. Seejärel vaatame kus nad asuvad "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]. Paigutame seadmed meile enam-vähem sobivalt elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (meie näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõikame kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Alustame jootmist, üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetsel juhul sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vajame '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Meie näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist testime flashromi toimimist.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaksite saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud.</p><br />
<br />
<p>Seejärel varundame algse ThinkPad X200s BIOSi ja kävitame seda käsklust lausa kolm korda.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Põhjus on lihtne, lisaks varundamisele toimub sedasi ka ühenduse testimine.</p><br />
<p>Genereerime ja võrdleme kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd kirjutame Librebooti püsivara BIOSi kiibile.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w path/to/libreboot/rom/image.rom -V'''</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui oled juba edukalt Librebooti püsivara kirjutanud BIOSi kiibile ja kirjutad selle uuesti edukalt sinna.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis proovige uuesti, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollige juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=99531Libreboot2015-12-20T22:10:06Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>= Kokku kirjutaja =<br />
<br />
Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016 (Ametlikult AK11, tegelikult AK11 ja AK21 2015/2016 vahel).<br />
<br />
<br />
= Mis on Libreboot? =<br />
<br />
<p>Libreboot on Coreboot distributsioon[http://libreboot.org/docs/index.html#why]. Coreboot on vaba tarkvara püsivara asendamaks toetatud süsteemidel BIOSi ja EFI püsivara. Libreboot viib asja veel kaugemale, lubatud on ainult avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, lubatud ei ole suletud lähtekoodiga ''binary blob''id (''firmware, microcode'').</p><br />
<p>Erinevalt Corebootist toetab Libreboot tunduvalt vähem erinevaid süsteeme (sülearvutid, emaplaadid), sest lubatud on ainult blobide mitte kasutav vaba kood.<br />
Libreboot annab aga võrreldes Corebootiga tavakasutajale ühe vägagi tähtsa eelise, teda on tunduvalt lihtsam paigaldada toetatud süsteemidele. Lisaks lähtekoodile on olemas juba valmiskompileeritud tarkvara, olemas on abiprogrammid ja juhendid kuidas konkreetsele arvutile Librebooti paigaldada. Kui Corebooti ''rolling release'', siis Librebooti väljalase on mingi hetke stabiilselt toimiv ja testitud kood, mis eelduste kohaselt toimib korrektselt.</p><br />
<br />
<br />
= Paigaldamise eeldused =<br />
<br />
<p>Librebooti paigaldamine ei ole sellest kõigest hoolimata mitte igaühele. Osade süsteemide BIOSid on lihtsalt root kasutaja õigustes käsurealt ümberkirjutatavad, osad vajavad välise SPI (''Serial Peripheral Interface'') programmaatori kasutamist, millega siis kirjutatakse arvuti BIOSi kiibis olev süsteem üle. Vaja võib minna ka jootejaama ning jootmisoskusi. Samuti tuleb arvestada, et kõik ametlikud juhendid lähtuvad vaba tarkvara ja vaba riistvara kasutamisest. Samas neid annab ümbermõtestada enda kasutatavale Linuxi distributsioonile (näiteks Trisquel = Ubuntu, Parabola = Arch) ning Internetis leiab ka teisi süsteeme kasutavaid juhendeid.</p><br />
<br />
<p>Igaljuhul on eelduseks, et arvutis kuhu tahate Librebooti paigaldada kõvakettal/välkmälu kettal on toimiv GNU/Linux distributsioon, MS Windowsid ei ole Librebooti paigaldamise järel enam konkreetses arvutis käivitusvõimelised ning BSD-de võimalik käivitamine nõuab oskusi.</p><br />
<p>Kontrollida tuleb, kas teie sülearvuti ja/või emaplaat on toetatud riistvara nimekirjas[http://libreboot.org/docs/hcl/index.html], ei piisa ainult sellest, et ta on seal nimekirjas, tuleb lugeda täpselt konkreetse mudeli kohta käivat dokumentatsiooni, sest olenevalt emaplaadist selle revisionist, kiibistikust, protsessorist, videokaardist tulenevalt eksisteerib eripärasid.</p><br />
<br />
<p>Kui kõik klapib, siis tuleb tõmmata oma arvutile sobiv Librebooti versioon ning alustada juhendi või juhendite järgi toimetamist.</p><br />
<br />
<br />
= Protsessi algus =<br />
<br />
Edasiste näideta aluseks on Lenovo Thinkpad X200s (Celeron 847 protsessor) tootja poolse BIOSi sisu asendamine Libreboot r20150518 versiooniga.<br />
<br />
<br />
<p>Kõigepealt läheb vaja välist programmeerijat. Libreboot projekt soovitab BeagleBone Black[http://libreboot.org/docs/install/bbb_setup.html] miniarvutit, kuid kuna see on meil vähem levinud, aga Raspberry Pi miniarvuteid leidub rohkem, siis mina kasutasin just nimelt sellel põhjusel viimati nimetatut.</p><br />
<p>Librebooti kodulehelt Raspberry Pi kasutamise juhendit ei leia, sest Raspberry Pi ei ole riistvara mis toimiks vabalt ilma ''binary blob''ideta[http://libreboot.org/faq/#repugnantpi] [https://www.fsf.org/resources/hw/single-board-computers].</p><br />
<p>Kuid Internetis on olemas vajalik info, et paigaldada Libreboot ThinkPad X200s sülearvutile kasutades Raspberry Pi B välise SPI flashijana [https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/spi/README.md] [https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]</p><br />
<p>Kasutades nendelt linkidelt pärit informaatsiooni saab kasutada ametliku Libreboot juhendit asendades seal BeagleBone Black kohta käiva Raspberry Pi spetsiifilise infoga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Alustuseks kirjutame üles oma võrgukaardi MAC aadressi ning kirjutame selle üles. Kõige kindlam on kasutada '''ip addr''' või '''ifconfig''' käsku ning kirjutada võrgukaardi MAC aadress üles.</p><br />
<p>Seejärel teeme kindlaks BIOSi flashi kiibi mahutavuse[http://libreboot.org/docs/install/index.html]. See on vajalik, et valida õige suurusega Libreboot'i fail.</p><br />
<p>'''dmidecode | grep ROM\ Size'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel valime Librebooti allalaadimise [http://libreboot.org/download/] lehelt endale sobiva peegli ja laeme 20150518 kataloogist alla '''libreboot_util.tar.xz''' faili ja '''rom''' kaustast meie süsteemile sobiva faili, antud juhul '''libreboot_x200_8mb.tar.xz'''.</p><br />
<p>Samuti oleks kasulik kontrollida allalaaditud failidega miskit juhtunud pole. Selleks avame '''20150518''' kataloogis oleva '''sha512sum.txt''' faili ning kontrollime '''sha512sum''' programmiga kas meie allalaaditud failide räsid vastavad kirjas olevatele.</p><br />
<p>Kui kõik korras, siis pakime mõlemad allalaaditud lahti meile meelepärase sobiva vahendiga.</p><br />
<br />
<br />
<p>Loome meie sülearvuti võrgukaardi MAC aadressi siseldava ROM faili. MAC aadress on sama, mille enne üleskirjutasime.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen]</p><br />
<p>'''./ich9gen --macaddress XX:XX:XX:XX:XX:XX'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel lisame selle valmis kujul olevasse Libreboot püsivara faili.[http://libreboot.org/docs/hcl/gm45_remove_me.html#ich9gen] Soovituslik on võtta oma sülearvuti füüsilisele klahvipaigutusele vastav versioon. See omab tähtsust Librebooti Grubi käsureal, kus klahvipaigutus vastab sellele.<br />
Konkreetsel sülearvutil on skandinaavia klahvipaigutus seega:</p><br />
<p>'''dd if=ich9fdgbe_8m.bin of=x200_8mb_svenska_vesafb.rom bs=1 count=12k conv=notrunc'''</p><br />
<br />
<p>Seejärel kopeerime konkreetse Libreboot püsivara faili Raspberry Pi mälukaardile (kas kasutades scp käsklust või USB mälupulga vahendus või kuidas kellegil vahendeid ja soovi).</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsessi jätk: Seame valmis oma Raspberry Pi ja ThinkPad X200s riistvaraliselt =<br />
<br />
<p>Seda annab teha korralikumalt või siis lihtsamalt või vahepealselt. Valik on teostaja teha vastavalt olemasolevatele vahenditele.<br />
ThinkPad X200s BIOSi kiibi on WSON kujul, mille jalgade ühendused vastavad ThinkPad X200 SOIC-8 omadele.[http://libreboot.org/docs/install/x200_external.html#clip]. Kuna BIOSi kiib asub emaplaadi alumisel küljel tuleb sülearvuti lahti võtta ja emaplaat väljavõtta.</p><br />
<p>Seejärel asume jootma (konkreetsel juhul sai valitud lihtne ja robustne toimetamine).</p><br />
<br />
<p>Vaatame "X200 X201 Hardware Flashing"[https://github.com/bibanon/Coreboot-ThinkPads/wiki/X200-X201-Hardware-Flashing] lehelt Pinide asukoha, milliseid on vaja ning kuhu vaja Raspberry Pi-l ühendada. Seejärel vaatame kus nad asuvad "RPi Low-level peripherals" lehelt [http://elinux.org/RPi_Low-level_peripherals#P1_Header]. Paigutame seadmed meile enam-vähem sobivalt elektrit (väga) mitte juhtivale alusele (meie näites mullikile).</p><br />
<p>Seejärel lõikame kuus sobiva pikkusega juhtmejuppi, üldiselt on niimoodi, et mida lühem juhe seda parem, samas tuleb arvestada, et neid juhtmeid peab saama joota mõlemast otsast.</p><br />
<br />
<p>Alustame jootmist, üks juhtmeots vastava BIOSi kiibi jala külge ja teine Raspberry Pi vastava Pin külge, niimoodi kõik kuus juhet. Konkreetsel juhul sai kõigepealt joodetud juhtmed BIOSi kiib jalgade külge, seejärel jootekohad kuuma liimiga üleliimitud, et paremini püsiksid ning seejärel joodetud vabad juhtmeotsad Raspberry Pi vastavate Pinide külge.</p><br />
<br />
<br />
<br />
= Protsess jätkub: Tegutseme tarkvaralise poolega =<br />
<br />
<p>Nüüd toimub kõik kas otse või üle ssh Raspberry Pi käsureal.</p><br />
<p>Vajame '''flashrom''' [https://www.flashrom.org/Flashrom] nimelist programmi. Meie näite puhul sai allalaetud flashrom 0.9.8 versiooni lähtekood[http://download.flashrom.org/releases/flashrom-0.9.8.tar.bz2] ja kompileeritud Raspberry Pi. Allalaadimise lehel[https://www.flashrom.org/Downloads] on kirjas, kõik mis vaja, et saaks kompileerida.</p><br />
<br />
<p>Peale edukat kompileerimist testime flashromi toimimist.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512'''</p><br />
<p>Infoks peaksite saama ülevaate, mis flash kiibiga on Raspberry Pi ThinkPad X200s sülearvuti emaplaadil ühendatud.</p><br />
<br />
<p>Seejärel varundame algse ThinkPad X200s BIOSi ja kävitame seda käsklust lausa kolm korda.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory1.rom'''</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -r factory2.rom'''</p><br />
<p>Põhjus on lihtne, lisaks varundamisele toimub sedasi ka ühenduse testimine.</p><br />
<p>Genereerime ja võrdleme kõigi kolme salvestatud faili räsi.</p><br />
<p>'''sha512sum factory*.rom'''</p><br />
<br />
<p>Kui need on samad, siis on kõik suurepärane. Kui räsides on erinevused, siis eksisteerib ühenduses probleem ning edasine jätkamine on riskante. Kontrollige joodetud juhtmete ühendusi, paigutage natuke Raspberry Pi ümber ja proovige uuesti olemasoleva BIOSi salvestamist ning võrrelge räsisid.</p><br />
<p>Kui räsid vastavad, siis jätkake.</p><br />
<br />
<p>Nüüd kirjutame Librebooti püsivara BIOSi kiibile.</p><br />
<p>'''./flashrom -p linux_spi:dev=/dev/spidev1.0,spispeed=512 -w path/to/libreboot/rom/image.rom -V'''</p><br />
<p>Ekraanil toimub palju, kuid kõige tähtsam on, et kõige lõpus oleks kiri.</p><br />
<p>'''Verifying flash... VERIFIED'''</p><br />
<br />
<br />
<p>Kiri '''Chip content is identical to the requested image''' on ka väga hea, seda saab üldjuhul küll kui oled juba edukalt Librebooti püsivara kirjutanud BIOSi kiibile ja kirjutad selle uuesti edukalt sinna.</p><br />
<p>Suurepärane, sülearvuti emaplaadil on nüüd Libreboot, juhtmed võib lahtijoota, sülearvuti kokku panna ning hakata Librebooti kasutamist avastama.<br />
</p><br />
<br />
<br />
<p>Kui lõpus on '''failed''' või midagi muud sarnast, siis proovige uuesti, kui ikka ebaõnnestub, siis kontrollige juhtmeid ning proovige uuesti. Variandid ongi uuesti proovida protsessi mingist kohast alates või mõelda kuhu just valminud elektroonilise jäätme objekt panna.</p><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=90987Libreboot2015-09-28T21:49:56Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016 (Ametlikult AK11, tegelikult AK11 ja AK21 2015/2016 vahel).</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Libreboot&diff=90986Libreboot2015-09-28T21:45:25Z<p>Hailves: Created page with "Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016 (Ametlikult AK11, tegelikult AK11 ja AK21 2015/2016 vahepeal)."</p>
<hr />
<div>Hanno-Ivar Ilves AK11 2015/2016 (Ametlikult AK11, tegelikult AK11 ja AK21 2015/2016 vahepeal).</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2015_S%C3%BCgis&diff=90985Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis2015-09-28T21:44:04Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br />
<br />
Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br />
<br />
Teema kinnitada õppejõuga ning saata valitud viki link õppejõule kloodus@enos.itcollege.ee<br />
<br />
<br />
'''Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist:'''<br />
<br />
[[pidof]]<br />
<br />
[[Lsmod]]<br />
<br />
[[Exec]]<br />
<br />
[[Whoami]] - ei piisa ainult sellest artikli parandusest, tuleb teha lisaks mõnele teisele referaadiparandusele<br />
<br />
<br />
'''Teemad, mis on vaja kirjutada algusest: (Teema valimise järel pane palun oma nimi artiklisse kirja enne, kui kirjutama hakkad, siis ei võta teised seda ära!)'''<br />
<br />
[[Logical Block Address LBA]]<br />
<br />
[[Demilitarized Zone DMZ]]<br />
<br />
[[social engineering]] - referatiivne artikkel, vähe praktilist käsureaga seotud tegevusi<br />
<br />
[[wmstat]]<br />
<br />
[[free]]<br />
<br />
[[syslog]]<br />
<br />
<br />
[[Libreboot]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hailves&diff=82190User:Hailves2014-11-07T15:00:38Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Hanno-Ivar Ilves<br><br />
Esitamise kuupäev: 7. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uuringud-tehtud-tallinna-koolid-taielikult-linuxile-ule-ei-lahe?id=70063285 Uringud tehtud: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe]</ref><br />
<br />
Selle nädala esmaspäeval tabas mind pisut ootamatult uudis sellest, et Tallinna linna koolid ja lasteaiad ei lähe täielikult üle Linuxile.<br />
<br />
Skeptik minu arvas muidugi sarnase uudise tulekut, sest:<br />
<br />
1. Microsoft on vajadusel võimeline tegema sobivaid hindu, kui piisavalt suure tehingu korral.<br />
<br />
2. Töötades ise koolis ja lasteaias näen ja kogen töötajate, õpilaste ning mingil määral ka lapsevanemate arvutikasutusoskust.<br />
<br />
<br />
Idealist minus lootus, et Tallinna linna üldharidusasutuste Linuxile üleviimine läheb pilootprojektist edasi ning jätkub edukalt.<br />
<br />
Mäletan kuidas käesoleva aasta mai kuus Lauri Võsandi rääkis IT Kolledžis toimunud Tulemüürid ja virtuaalprivaatvõrgud koolituse ajal entusiastlikult projektist ning selle täideviimisest. Eesti Päevahele artiklist saab samuti väljalugeda, et tegelikult suuri ületamatuid tehnilisi probleeme ei olnud ega ole. See on täiesti usutav, sest eriti lasteaedades ja ka koolides ei ole üldjuhul spetsiifilisi tarkvara või riistvara lahendusi üldkasutatavas süsteemides.<br />
<br />
Ma arvasin, et Linuxile üleminek võiks toimida, sest:<br />
<br />
1. Raha, seda pole kellelgi liiga palju ja kuna Microsoft tõstis hindu (mille suurus sõltus küll kogusest, litsentsitüüpidest), siis nüüd mängis kokkuhoiu aspekt juba suuremat rolli kui varem.<br />
<br />
2. Olemas olid entusiastlikud spetsialistid (Lauri Võsandi, Silver Püvi ja teised), kes olid valmis projekti elluviima.<br />
<br />
3. Juhtkonna, antud juhul siis linnavalitsuse huvi ja tugi oli projektile olemas, mis tuli arvatavasti küll paljuski rahalise kokkuhoiu lootuses, kuid sellegipoolest toetus oli olemas.<br />
<br />
4. Info põhjal tundus, et on olemas nii inim- kui ka finantsressursid kasutajate koolitamiseks.<br />
<br />
5. Kohalike IT spetsialistide, tarkvara ja dokumentatsiooni tõlkijate olemasolu ning toetamise võimalus, teisisõnu võimalus toetada nö Eesti Asja.<br />
<br />
<br />
Samas täieliku Linuxile üleminekut ma ei uskunud, sest:<br />
<br />
1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kontrolltarkvara on tihtilugu saadaval ainult Windowsi platvormile. Kui veab, siis ei ole see seotud mingi spetsiifilise riistvaralise lisakaardi, mille jaoks draiverid ja kontrolleri juhtprogramm on saadaval ainult ühe-kahe konkreetse Windowsi versiooni jaoks.<br />
Reaalne kogemus sellise suurepärase valmistaja nö lockinga on olemas.<br />
<br />
2. Õpperiistvara tarkvara lihtsam ja õpilasesõbralikum tarkvarast on olemas Windowsi ja heal juhul ka MacOS X versioonid. Suurepärane näide on LEGO Mindstorms platvorm. Loomulikult on neid roboteid võimalik programmeerida ka Linuxi all toimiva IDE kaudu, kuid algkooli ja põhikooli õpilastele arusaadava lihtsa kasutajaliidesega ametlik LEGO tarkvara on saadaval ainult Windowsile ja MacOS Xile. Samuti ametlikel LEGO võistlustel osalemiseks tuleb kasutada LEGO enda tarkvara.<br />
<br />
3. M ei tea kuidas on teistes haridusasutustes, kuid mitmete juhtivate ja/või asjaajamisega aktiivselt tegelevate töötajate kogu meilindus ja kalendrid võivad väga spetsiifiliselt toimimas Outlooki ja Exchange peal.<br />
<br />
4. Minu arvates pole üldsegi mitte kõige üleminekul probleem Windowsis, et seda ei saa asendada vaid probleem on rakendustarkvaras. Karm reaalsus on näiteks see, et keerukamad MS Office dokumendid ei tule korralikult lahti LibreOffices või isegi Microsofti enda tasuta Offce Web Appidega.<br />
<br />
5. Kasutajate vastuseis, sest ei tahata kulutada oma aega, et õppida midagi teistmoodi tegema.<br />
<br />
<br />
Millest minu arvates puudujäi?<br />
<br />
1. Arvatavasti lootsid Linuxi pilootprojekti toetajad sellega survestada Microsofti ja saada neilt lihtsalt paremat pakkumist. Seega puudu oli kindlast suunast kõrgemal tasemel.<br />
<br />
2. Karismaatiline juhtide ja kasutajate koolitaja(d). Ma täiesti usun ja tean, et koolitamist viisid läbi väga head spetsialistid, kuid tavakasutajateni ning juhtideni jõudmiseks on vaja koolitajat, kes veenvalt ning soravalt seletab, miks just see valik on konkreetsele kasutajale/juhile/inimesele vajalik, hea ning parim.<br />
<br />
3. LibreOffice ja Microsoft Office ei ole siiski võrreldavad oma kasutajaliidese toimimise poolest. Ei ole niimoodi, et nö istud ühe tagant teise taha ning kohe ilma eelteadmistega jätkad sama usinalt tööd. Minu arvates tuleks LibreOfficel võtta kasutusele samuti ribbon stiilis kasutajaliides. See teeks kasutajate üleviimise lihtsamaks, lisaks oleks parem puutetundliku ekraaniga kasutada.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb konkreetse õppejõuga, kes võib anda ka lisaülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]</ref><br />
Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ja seda vähemalt kaks tööpäeva enne sooritamise tähtaega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref><br />
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuta. Oma finantseeringuga (OF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
1 EAP hind on 50 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
X=24<br />
<br />
Y=20<br />
<br />
Aasta 2 x 27 = 54 EAP<br />
<br />
Mina 24 + 20 = 44 EAP<br />
<br />
Vahe 54 - 44 = 10 EAP<br />
<br />
Summa 10 x 50 = 500 eurot<br />
<br />
== Allikad ==<br />
1. Tammeorg, Teele. (2014). Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe. Eesti Päevaleht, 3. november, lk 3<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hailves&diff=82187User:Hailves2014-11-07T14:58:51Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Hanno-Ivar Ilves<br><br />
Esitamise kuupäev: 7. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uuringud-tehtud-tallinna-koolid-taielikult-linuxile-ule-ei-lahe?id=70063285 Uringud tehtud: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe]</ref><br />
<br />
Selle nädala esmaspäeval tabas mind pisut ootamatult uudis sellest, et Tallinna linna koolid ja lasteaiad ei lähe täielikult üle Linuxile.<br />
<br />
Skeptik minu arvas muidugi sarnase uudise tulekut, sest:<br />
<br />
1. Microsoft on vajadusel võimeline tegema sobivaid hindu, kui piisavalt suure tehingu korral.<br />
<br />
2. Töötades ise koolis ja lasteaias näen ja kogen töötajate, õpilaste ning mingil määral ka lapsevanemate arvutikasutusoskust.<br />
<br />
<br />
Idealist minus lootus, et Tallinna linna üldharidusasutuste Linuxile üleviimine läheb pilootprojektist edasi ning jätkub edukalt.<br />
<br />
Mäletan kuidas käesoleva aasta mai kuus Lauri Võsandi rääkis IT Kolledžis toimunud Tulemüürid ja virtuaalprivaatvõrgud koolituse ajal entusiastlikult projektist ning selle täideviimisest. Eesti Päevahele artiklist saab samuti väljalugeda, et tegelikult suuri ületamatuid tehnilisi probleeme ei olnud ega ole. See on täiesti usutav, sest eriti lasteaedades ja ka koolides ei ole üldjuhul spetsiifilisi tarkvara või riistvara lahendusi üldkasutatavas süsteemides.<br />
<br />
Ma arvasin, et Linuxile üleminek võiks toimida, sest:<br />
<br />
1. Raha, seda pole kellelgi liiga palju ja kuna Microsoft tõstis hindu (mille suurus sõltus küll kogusest, litsentsitüüpidest), siis nüüd mängis kokkuhoiu aspekt juba suuremat rolli kui varem.<br />
<br />
2. Olemas olid entusiastlikud spetsialistid (Lauri Võsandi, Silver Püvi ja teised), kes olid valmis projekti elluviima.<br />
<br />
3. Juhtkonna, antud juhul siis linnavalitsuse huvi ja tugi oli projektile olemas, mis tuli arvatavasti küll paljuski rahalise kokkuhoiu lootuses, kuid sellegipoolest toetus oli olemas.<br />
<br />
4. Info põhjal tundus, et on olemas nii inim- kui ka finantsressursid kasutajate koolitamiseks.<br />
<br />
5. Kohalike IT spetsialistide, tarkvara ja dokumentatsiooni tõlkijate olemasolu ning toetamise võimalus, teisisõnu võimalus toetada nö Eesti Asja.<br />
<br />
<br />
Samas täieliku Linuxile üleminekut ma ei uskunud, sest:<br />
<br />
1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kontrolltarkvara on tihtilugu saadaval ainult Windowsi platvormile. Kui veab, siis ei ole see seotud mingi spetsiifilise riistvaralise lisakaardi, mille jaoks draiverid ja kontrolleri juhtprogramm on saadaval ainult ühe-kahe konkreetse Windowsi versiooni jaoks.<br />
Reaalne kogemus sellise suurepärase valmistaja nö lockinga on olemas.<br />
<br />
2. Õpperiistvara tarkvara lihtsam ja õpilasesõbralikum tarkvarast on olemas Windowsi ja heal juhul ka MacOS X versioonid. Suurepärane näide on LEGO Mindstorms platvorm. Loomulikult on neid roboteid võimalik programmeerida ka Linuxi all toimiva IDE kaudu, kuid algkooli ja põhikooli õpilastele arusaadava lihtsa kasutajaliidesega ametlik LEGO tarkvara on saadaval ainult Windowsile ja MacOS Xile. Samuti ametlikel LEGO võistlustel osalemiseks tuleb kasutada LEGO enda tarkvara.<br />
<br />
3. M ei tea kuidas on teistes haridusasutustes, kuid mitmete juhtivate ja/või asjaajamisega aktiivselt tegelevate töötajate kogu meilindus ja kalendrid võivad väga spetsiifiliselt toimimas Outlooki ja Exchange peal.<br />
<br />
4. Minu arvates pole üldsegi mitte kõige üleminekul probleem Windowsis, et seda ei saa asendada vaid probleem on rakendustarkvaras. Karm reaalsus on näiteks see, et keerukamad MS Office dokumendid ei tule korralikult lahti LibreOffices või isegi Microsofti enda tasuta Offce Web Appidega.<br />
<br />
5. Kasutajate vastuseis, sest ei tahata kulutada oma aega, et õppida midagi teistmoodi tegema.<br />
<br />
<br />
Millest minu arvates puudujäi?<br />
<br />
1. Arvatavasti lootsid Linuxi pilootprojekti toetajad sellega survestada Microsofti ja saada neilt lihtsalt paremat pakkumist. Seega puudu oli kindlast suunast kõrgemal tasemel.<br />
<br />
2. Karismaatiline juhtide ja kasutajate koolitaja(d). Ma täiesti usun ja tean, et koolitamist viisid läbi väga head spetsialistid, kuid tavakasutajateni ning juhtideni jõudmiseks on vaja koolitajat, kes veenvalt ning soravalt seletab, miks just see valik on konkreetsele kasutajale/juhile/inimesele vajalik, hea ning parim.<br />
<br />
3. LibreOffice ja Microsoft Office ei ole siiski võrreldavad oma kasutajaliidese toimimise poolest. Ei ole niimoodi, et nö istud ühe tagant teise taha ning kohe ilma eelteadmistega jätkad sama usinalt tööd. Minu arvates tuleks LibreOfficel võtta kasutusele samuti ribbon stiilis kasutajaliides. See teeks kasutajate üleviimise lihtsamaks, lisaks oleks parem puutetundliku ekraaniga kasutada.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb konkreetse õppejõuga, kes võib anda ka lisaülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]</ref><br />
Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ja seda vähemalt kaks tööpäeva enne sooritamise tähtaega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref><br />
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuta. Oma finantseeringuga (OF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
X=24<br />
<br />
Y=20<br />
<br />
Aasta 2 x 27 = 54 EAP<br />
<br />
Mina 24 + 20 = 44 EAP<br />
<br />
Vahe 54 - 44 = 10 EAP<br />
<br />
Summa 10 x 50 = 500 eurot<br />
<br />
== Allikad ==<br />
1. Tammeorg, Teele. (2014). Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe. Eesti Päevaleht, 3. november, lk 3<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hailves&diff=82186User:Hailves2014-11-07T14:58:11Z<p>Hailves: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Hanno-Ivar Ilves<br><br />
Esitamise kuupäev: 7. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uuringud-tehtud-tallinna-koolid-taielikult-linuxile-ule-ei-lahe?id=70063285 Uringud tehtud: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe]</ref><br />
<br />
Selle nädala esmaspäeval tabas mind pisut ootamatult uudis sellest, et Tallinna linna koolid ja lasteaiad ei lähe täielikult üle Linuxile.<br />
<br />
Skeptik minu arvas muidugi sarnase uudise tulekut, sest:<br />
<br />
1. Microsoft on vajadusel võimeline tegema sobivaid hindu, kui piisavalt suure tehingu korral.<br />
<br />
2. Töötades ise koolis ja lasteaias näen ja kogen töötajate, õpilaste ning mingil määral ka lapsevanemate arvutikasutusoskust.<br />
<br />
<br />
Idealist minus lootus, et Tallinna linna üldharidusasutuste Linuxile üleviimine läheb pilootprojektist edasi ning jätkub edukalt.<br />
<br />
Mäletan kuidas käesoleva aasta mai kuus Lauri Võsandi rääkis IT Kolledžis toimunud Tulemüürid ja virtuaalprivaatvõrgud koolituse ajal entusiastlikult projektist ning selle täideviimisest. Eesti Päevahele artiklist saab samuti väljalugeda, et tegelikult suuri ületamatuid tehnilisi probleeme ei olnud ega ole. See on täiesti usutav, sest eriti lasteaedades ja ka koolides ei ole üldjuhul spetsiifilisi tarkvara või riistvara lahendusi üldkasutatavas süsteemides.<br />
<br />
Ma arvasin, et Linuxile üleminek võiks toimida, sest:<br />
<br />
1. Raha, seda pole kellelgi liiga palju ja kuna Microsoft tõstis hindu (mille suurus sõltus küll kogusest, litsentsitüüpidest), siis nüüd mängis kokkuhoiu aspekt juba suuremat rolli kui varem.<br />
<br />
2. Olemas olid entusiastlikud spetsialistid (Lauri Võsandi, Silver Püvi ja teised), kes olid valmis projekti elluviima.<br />
<br />
3. Juhtkonna, antud juhul siis linnavalitsuse huvi ja tugi oli projektile olemas, mis tuli arvatavasti küll paljuski rahalise kokkuhoiu lootuses, kuid sellegipoolest toetus oli olemas.<br />
<br />
4. Info põhjal tundus, et on olemas nii inim- kui ka finantsressursid kasutajate koolitamiseks.<br />
<br />
5. Kohalike IT spetsialistide, tarkvara ja dokumentatsiooni tõlkijate olemasolu ning toetamise võimalus, teisisõnu võimalus toetada nö Eesti Asja.<br />
<br />
<br />
Samas täieliku Linuxile üleminekut ma ei uskunud, sest:<br />
<br />
1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kontrolltarkvara on tihtilugu saadaval ainult Windowsi platvormile. Kui veab, siis ei ole see seotud mingi spetsiifilise riistvaralise lisakaardi, mille jaoks draiverid ja kontrolleri juhtprogramm on saadaval ainult ühe-kahe konkreetse Windowsi versiooni jaoks.<br />
Reaalne kogemus sellise suurepärase valmistaja nö lockinga on olemas.<br />
<br />
2. Õpperiistvara tarkvara lihtsam ja õpilasesõbralikum tarkvarast on olemas Windowsi ja heal juhul ka MacOS X versioonid. Suurepärane näide on LEGO Mindstorms platvorm. Loomulikult on neid roboteid võimalik programmeerida ka Linuxi all toimiva IDE kaudu, kuid algkooli ja põhikooli õpilastele arusaadava lihtsa kasutajaliidesega ametlik LEGO tarkvara on saadaval ainult Windowsile ja MacOS Xile. Samuti ametlikel LEGO võistlustel osalemiseks tuleb kasutada LEGO enda tarkvara.<br />
<br />
3. M ei tea kuidas on teistes haridusasutustes, kuid mitmete juhtivate ja/või asjaajamisega aktiivselt tegelevate töötajate kogu meilindus ja kalendrid võivad väga spetsiifiliselt toimimas Outlooki ja Exchange peal.<br />
<br />
4. Minu arvates pole üldsegi mitte kõige üleminekul probleem Windowsis, et seda ei saa asendada vaid probleem on rakendustarkvaras. Karm reaalsus on näiteks see, et keerukamad MS Office dokumendid ei tule korralikult lahti LibreOffices või isegi Microsofti enda tasuta Offce Web Appidega.<br />
<br />
5. Kasutajate vastuseis, sest ei tahata kulutada oma aega, et õppida midagi teistmoodi tegema.<br />
<br />
<br />
Millest minu arvates puudujäi?<br />
<br />
1. Arvatavasti lootsid Linuxi pilootprojekti toetajad sellega survestada Microsofti ja saada neilt lihtsalt paremat pakkumist. Seega puudu oli kindlast suunast kõrgemal tasemel.<br />
<br />
2. Karismaatiline juhtide ja kasutajate koolitaja(d). Ma täiesti usun ja tean, et koolitamist viisid läbi väga head spetsialistid, kuid tavakasutajateni ning juhtideni jõudmiseks on vaja koolitajat, kes veenvalt ning soravalt seletab, miks just see valik on konkreetsele kasutajale/juhile/inimesele vajalik, hea ning parim.<br />
<br />
3. LibreOffice ja Microsoft Office ei ole siiski võrreldavad oma kasutajaliidese toimimise poolest. Ei ole niimoodi, et nö istud ühe tagant teise taha ning kohe ilma eelteadmistega jätkad sama usinalt tööd. Minu arvates tuleks LibreOfficel võtta kasutusele samuti ribbon stiilis kasutajaliides. See teeks kasutajate üleviimise lihtsamaks, lisaks oleks parem puutetundliku ekraaniga kasutada.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb konkreetse õppejõuga, kes võib anda ka lisaülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]</ref><br />
Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ja seda vähemalt kaks tööpäeva enne sooritamise tähtaega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref><br />
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuta. Oma finantseeringuga (OF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
X=24<br />
Y=20<br />
<br />
Aasta 2 x 27 = 54 EAP<br />
Mina 24 + 20 = 44 EAP<br />
Vahe 54 - 44 = 10 EAP<br />
Summa 10 x 50 = 500 eurot<br />
<br />
== Allikad ==<br />
1. Tammeorg, Teele. (2014). Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe. Eesti Päevaleht, 3. november, lk 3<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Hailveshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hailves&diff=82184User:Hailves2014-11-07T14:50:45Z<p>Hailves: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Hanno-Ivar Ilves<br> Esitamise kuupäev: 7. november 2014 ==Essee== Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei läh…"</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Hanno-Ivar Ilves<br><br />
Esitamise kuupäev: 7. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uuringud-tehtud-tallinna-koolid-taielikult-linuxile-ule-ei-lahe?id=70063285 Uringud tehtud: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe]</ref><br />
<br />
Selle nädala esmaspäeval tabas mind pisut ootamatult uudis sellest, et Tallinna linna koolid ja lasteaiad ei lähe täielikult üle Linuxile.<br />
<br />
Skeptik minu arvas muidugi sarnase uudise tulekut, sest:<br />
<br />
1. Microsoft on vajadusel võimeline tegema sobivaid hindu, kui piisavalt suure tehingu korral.<br />
<br />
2. Töötades ise koolis ja lasteaias näen ja kogen töötajate, õpilaste ning mingil määral ka lapsevanemate arvutikasutusoskust.<br />
<br />
<br />
Idealist minus lootus, et Tallinna linna üldharidusasutuste Linuxile üleviimine läheb pilootprojektist edasi ning jätkub edukalt.<br />
<br />
Mäletan kuidas käesoleva aasta mai kuus Lauri Võsandi rääkis IT Kolledžis toimunud Tulemüürid ja virtuaalprivaatvõrgud koolituse ajal entusiastlikult projektist ning selle täideviimisest. Eesti Päevahele artiklist saab samuti väljalugeda, et tegelikult suuri ületamatuid tehnilisi probleeme ei olnud ega ole. See on täiesti usutav, sest eriti lasteaedades ja ka koolides ei ole üldjuhul spetsiifilisi tarkvara või riistvara lahendusi üldkasutatavas süsteemides.<br />
<br />
Ma arvasin, et Linuxile üleminek võiks toimida, sest:<br />
<br />
1. Raha, seda pole kellelgi liiga palju ja kuna Microsoft tõstis hindu (mille suurus sõltus küll kogusest, litsentsitüüpidest), siis nüüd mängis kokkuhoiu aspekt juba suuremat rolli kui varem.<br />
<br />
2. Olemas olid entusiastlikud spetsialistid (Lauri Võsandi, Silver Püvi ja teised), kes olid valmis projekti elluviima.<br />
<br />
3. Juhtkonna, antud juhul siis linnavalitsuse huvi ja tugi oli projektile olemas, mis tuli arvatavasti küll paljuski rahalise kokkuhoiu lootuses, kuid sellegipoolest toetus oli olemas.<br />
<br />
4. Info põhjal tundus, et on olemas nii inim- kui ka finantsressursid kasutajate koolitamiseks.<br />
<br />
5. Kohalike IT spetsialistide, tarkvara ja dokumentatsiooni tõlkijate olemasolu ning toetamise võimalus, teisisõnu võimalus toetada nö Eesti Asja.<br />
<br />
<br />
Samas täieliku Linuxile üleminekut ma ei uskunud, sest:<br />
<br />
1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kontrolltarkvara on tihtilugu saadaval ainult Windowsi platvormile. Kui veab, siis ei ole see seotud mingi spetsiifilise riistvaralise lisakaardi, mille jaoks draiverid ja kontrolleri juhtprogramm on saadaval ainult ühe-kahe konkreetse Windowsi versiooni jaoks.<br />
Reaalne kogemus sellise suurepärase valmistaja nö lockinga on olemas.<br />
<br />
2. Õpperiistvara tarkvara lihtsam ja õpilasesõbralikum tarkvarast on olemas Windowsi ja heal juhul ka MacOS X versioonid. Suurepärane näide on LEGO Mindstorms platvorm. Loomulikult on neid roboteid võimalik programmeerida ka Linuxi all toimiva IDE kaudu, kuid algkooli ja põhikooli õpilastele arusaadava lihtsa kasutajaliidesega ametlik LEGO tarkvara on saadaval ainult Windowsile ja MacOS Xile. Samuti ametlikel LEGO võistlustel osalemiseks tuleb kasutada LEGO enda tarkvara.<br />
<br />
3. M ei tea kuidas on teistes haridusasutustes, kuid mitmete juhtivate ja/või asjaajamisega aktiivselt tegelevate töötajate kogu meilindus ja kalendrid võivad väga spetsiifiliselt toimimas Outlooki ja Exchange peal.<br />
<br />
4. Minu arvates pole üldsegi mitte kõige üleminekul probleem Windowsis, et seda ei saa asendada vaid probleem on rakendustarkvaras. Karm reaalsus on näiteks see, et keerukamad MS Office dokumendid ei tule korralikult lahti LibreOffices või isegi Microsofti enda tasuta Offce Web Appidega.<br />
<br />
5. Kasutajate vastuseis, sest ei tahata kulutada oma aega, et õppida midagi teistmoodi tegema.<br />
<br />
<br />
Millest minu arvates puudujäi?<br />
<br />
1. Arvatavasti lootsid Linuxi pilootprojekti toetajad sellega survestada Microsofti ja saada neilt lihtsalt paremat pakkumist. Seega puudu oli kindlast suunast kõrgemal tasemel.<br />
<br />
2. Karismaatiline juhtide ja kasutajate koolitaja(d). Ma täiesti usun ja tean, et koolitamist viisid läbi väga head spetsialistid, kuid tavakasutajateni ning juhtideni jõudmiseks on vaja koolitajat, kes veenvalt ning soravalt seletab, miks just see valik on konkreetsele kasutajale/juhile/inimesele vajalik, hea ning parim.<br />
<br />
3. LibreOffice ja Microsoft Office ei ole siiski võrreldavad oma kasutajaliidese toimimise poolest. Ei ole niimoodi, et nö istud ühe tagant teise taha ning kohe ilma eelteadmistega jätkad sama usinalt tööd. Minu arvates tuleks LibreOfficel võtta kasutusele samuti ribbon stiilis kasutajaliides. See teeks kasutajate üleviimise lihtsamaks, lisaks oleks parem puutetundliku ekraaniga kasutada.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb konkreetse õppejõuga, kes võib anda ka lisaülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]</ref><br />
Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ja seda vähemalt kaks tööpäeva enne sooritamise tähtaega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref><br />
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuta. Oma finantseeringuga (OF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
== Allikad ==<br />
1. Tammeorg, Teele. (2014). Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe. Eesti Päevaleht, 3. november, lk 3<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Hailves