ICO wiki - User contributions [en]

Jaatuli

2018-06-09T15:25:28Z

Hamaeorg:

== Meeskond ==
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

=Analüüs=

==Kirjeldus==

Luua klientrakendus ja veebiteenus, millega saab restoran registreerida müüki ja sellega seotud elementaarseid asju hallata ehk kassa programm.

Eesmärk - kiirendada müüki ning tekitada mobiilne kassa. Saab lauast otse tellimusi teha. Tekib vähem vigu tellimuse vastuvõtmisel. Tulevased kliendid saavad ise ehitada endale sobiva liidese meie veebiteenusele. Personaalsed lahendused ning kliendi enda kujundus.

*teenus - https://drive.google.com/open?id=1g3VXpNGNSPObUthM-lGL69QoIurW1eE2
*klient - https://drive.google.com/open?id=1vrR3XxfbraKrzRriLg-HdmRKNGFPwO0c

==Funktsionaalsus==
===Must have===

Veebiteenuse kaudu saab:
* sisestada müüdavaid tooteid - omanik
* tooterühmu teha - omanik
* tooted ära jagada tooterühmadesse - omanik
* erinevaid makseviise luua- omanik
* arveid luua - teenindaja,omanik
* arveid sulgeda/maksta - teenindaja,omanik
* müügiaruandeid vaadata - TOP tooted mida on müüdud etteantud perioodi lõikes - omanik
* luua teenindajatele kasutajaid - omanik

===Nice to have===

* soodustustuste loomine - omanik
* soodustuse määramine arvele - teenindaja
* kliendikaardid/klientide haldus - omanik
* laoseisu vaadata toodetel - omanik
* laoseisu sisestada/tooteid sisse võtta lattu - omanik

==Tegevuste logi==

22.03.2018 Meeskonna moodustamine.

== XML ==
===Andmefail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Bills>
<BillDTO BillID="7010" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7021" FinalPrice="1" Quantity="3" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8019" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8009" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8010">
<ProductName><![CDATA[lõheleib]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1003">
<ProductTypeName><![CDATA[võileib]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
<BillDTO BillID="7011" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7022" FinalPrice="1" Quantity="4" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8020" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8091" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8011">
<ProductName><![CDATA[kokteilsalat]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[salat]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8021" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8092" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8012">
<ProductName><![CDATA[Seafilee ahjukartulitega]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[praad]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
</Bills>
</source>

===Skeemifail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Bills">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="BillRows">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillRowDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Price">
<xs:complexType>
<xs:attribute name="PriceID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="PriceValue" type="xs:decimal" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Product">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductName" type="xs:string" />
<xs:element name="ProductType">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductTypeName" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductTypeID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillRowID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="FinalPrice" type="xs:decimal" use="required" />
<xs:attribute name="Quantity" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Waiter">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Email" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ApplicationUserID" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="Role" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="State" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

=== XML HTMLi (XSLT) ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<html>
<head>
<title>Arved</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="BillDTO">
<h1>
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</h1>
<table Width="450">
<tr>
<th>Toode</th>
<th>Toote liik</th>
<th>Kogus</th>
<th>Hind</th>
<th>Lõpp hind</th>
</tr>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<tr align="center">
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<h4 align="middle">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</h4>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

=== XML teisendus XSLT ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<xsl:element name="Bills">
<xsl:for-each select="BillDTO">
<xsl:element name="Bill">
<xsl:attribute name="BillID">
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<xsl:element name="BillRow">
<xsl:attribute name="BillRowID">
<xsl:value-of select="@BillRowID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="FinalPrice">
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="Quantity">
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Product">
<xsl:attribute name="ProductID">
<xsl:value-of select="Product/@ProductID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductName">
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</xsl:element>
<xsl:element name="ProductType">
<xsl:attribute name ="ProductTypeID">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/@ProductTypeID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductTypeName">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
<xsl:element name="Price">
<xsl:attribute name="PriceID">
<xsl:value-of select="Price/@PriceID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="PriceValue">
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</xsl:attribute>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
<xsl:element name="Waiter">
<xsl:attribute name="WaiterID">
<xsl:value-of select="Waiter/@ApplicationUserID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Email">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
</xsl:element>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

Jaatuli

2018-06-09T15:24:59Z

Hamaeorg:

== Meeskond ==
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

=Analüüs=

==Kirjeldus==

Luua klientrakendus ja veebiteenus, millega saab restoran registreerida müüki ja sellega seotud elementaarseid asju hallata ehk kassa programm.

Eesmärk - kiirendada müüki ning tekitada mobiilne kassa. Saab lauast otse tellimusi teha. Tekib vähem vigu tellimuse vastuvõtmisel. Tulevased kliendid saavad ise ehitada endale sobiva liidese meie veebiteenusele. Personaalsed lahendused ning kliendi enda kujundus.

teenus - https://drive.google.com/open?id=1g3VXpNGNSPObUthM-lGL69QoIurW1eE2
klient - https://drive.google.com/open?id=1vrR3XxfbraKrzRriLg-HdmRKNGFPwO0c

==Funktsionaalsus==
===Must have===

Veebiteenuse kaudu saab:
* sisestada müüdavaid tooteid - omanik
* tooterühmu teha - omanik
* tooted ära jagada tooterühmadesse - omanik
* erinevaid makseviise luua- omanik
* arveid luua - teenindaja,omanik
* arveid sulgeda/maksta - teenindaja,omanik
* müügiaruandeid vaadata - TOP tooted mida on müüdud etteantud perioodi lõikes - omanik
* luua teenindajatele kasutajaid - omanik

===Nice to have===

* soodustustuste loomine - omanik
* soodustuse määramine arvele - teenindaja
* kliendikaardid/klientide haldus - omanik
* laoseisu vaadata toodetel - omanik
* laoseisu sisestada/tooteid sisse võtta lattu - omanik

==Tegevuste logi==

22.03.2018 Meeskonna moodustamine.

== XML ==
===Andmefail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Bills>
<BillDTO BillID="7010" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7021" FinalPrice="1" Quantity="3" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8019" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8009" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8010">
<ProductName><![CDATA[lõheleib]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1003">
<ProductTypeName><![CDATA[võileib]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
<BillDTO BillID="7011" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7022" FinalPrice="1" Quantity="4" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8020" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8091" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8011">
<ProductName><![CDATA[kokteilsalat]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[salat]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8021" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8092" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8012">
<ProductName><![CDATA[Seafilee ahjukartulitega]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[praad]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
</Bills>
</source>

===Skeemifail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Bills">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="BillRows">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillRowDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Price">
<xs:complexType>
<xs:attribute name="PriceID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="PriceValue" type="xs:decimal" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Product">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductName" type="xs:string" />
<xs:element name="ProductType">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductTypeName" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductTypeID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillRowID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="FinalPrice" type="xs:decimal" use="required" />
<xs:attribute name="Quantity" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Waiter">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Email" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ApplicationUserID" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="Role" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="State" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

=== XML HTMLi (XSLT) ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<html>
<head>
<title>Arved</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="BillDTO">
<h1>
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</h1>
<table Width="450">
<tr>
<th>Toode</th>
<th>Toote liik</th>
<th>Kogus</th>
<th>Hind</th>
<th>Lõpp hind</th>
</tr>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<tr align="center">
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<h4 align="middle">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</h4>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

=== XML teisendus XSLT ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<xsl:element name="Bills">
<xsl:for-each select="BillDTO">
<xsl:element name="Bill">
<xsl:attribute name="BillID">
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<xsl:element name="BillRow">
<xsl:attribute name="BillRowID">
<xsl:value-of select="@BillRowID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="FinalPrice">
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="Quantity">
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Product">
<xsl:attribute name="ProductID">
<xsl:value-of select="Product/@ProductID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductName">
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</xsl:element>
<xsl:element name="ProductType">
<xsl:attribute name ="ProductTypeID">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/@ProductTypeID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductTypeName">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
<xsl:element name="Price">
<xsl:attribute name="PriceID">
<xsl:value-of select="Price/@PriceID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="PriceValue">
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</xsl:attribute>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
<xsl:element name="Waiter">
<xsl:attribute name="WaiterID">
<xsl:value-of select="Waiter/@ApplicationUserID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Email">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
</xsl:element>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

Jaatuli

2018-06-09T14:16:13Z

Hamaeorg:

== Meeskond ==
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

=Analüüs=

==Kirjeldus==

Luua klientrakendus ja veebiteenus, millega saab restoran registreerida müüki ja sellega seotud elementaarseid asju hallata ehk kassa programm.

Eesmärk - kiirendada müüki ning tekitada mobiilne kassa. Saab lauast otse tellimusi teha. Tekib vähem vigu tellimuse vastuvõtmisel. Tulevased kliendid saavad ise ehitada endale sobiva liidese meie veebiteenusele. Personaalsed lahendused ning kliendi enda kujundus.

kood - https://drive.google.com/open?id=1g3VXpNGNSPObUthM-lGL69QoIurW1eE2

==Funktsionaalsus==
===Must have===

Veebiteenuse kaudu saab:
* sisestada müüdavaid tooteid - omanik
* tooterühmu teha - omanik
* tooted ära jagada tooterühmadesse - omanik
* erinevaid makseviise luua- omanik
* arveid luua - teenindaja,omanik
* arveid sulgeda/maksta - teenindaja,omanik
* müügiaruandeid vaadata - TOP tooted mida on müüdud etteantud perioodi lõikes - omanik
* luua teenindajatele kasutajaid - omanik

===Nice to have===

* soodustustuste loomine - omanik
* soodustuse määramine arvele - teenindaja
* kliendikaardid/klientide haldus - omanik
* laoseisu vaadata toodetel - omanik
* laoseisu sisestada/tooteid sisse võtta lattu - omanik

==Tegevuste logi==

22.03.2018 Meeskonna moodustamine.

== XML ==
===Andmefail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Bills>
<BillDTO BillID="7010" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7021" FinalPrice="1" Quantity="3" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8019" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8009" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8010">
<ProductName><![CDATA[lõheleib]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1003">
<ProductTypeName><![CDATA[võileib]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
<BillDTO BillID="7011" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7022" FinalPrice="1" Quantity="4" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8020" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8091" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8011">
<ProductName><![CDATA[kokteilsalat]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[salat]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8021" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8092" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8012">
<ProductName><![CDATA[Seafilee ahjukartulitega]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[praad]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
</Bills>
</source>

===Skeemifail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Bills">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="BillRows">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillRowDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Price">
<xs:complexType>
<xs:attribute name="PriceID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="PriceValue" type="xs:decimal" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Product">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductName" type="xs:string" />
<xs:element name="ProductType">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductTypeName" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductTypeID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillRowID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="FinalPrice" type="xs:decimal" use="required" />
<xs:attribute name="Quantity" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Waiter">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Email" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ApplicationUserID" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="Role" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="State" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

=== XML HTMLi (XSLT) ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<html>
<head>
<title>Arved</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="BillDTO">
<h1>
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</h1>
<table Width="450">
<tr>
<th>Toode</th>
<th>Toote liik</th>
<th>Kogus</th>
<th>Hind</th>
<th>Lõpp hind</th>
</tr>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<tr align="center">
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<h4 align="middle">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</h4>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

=== XML teisendus XSLT ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<xsl:element name="Bills">
<xsl:for-each select="BillDTO">
<xsl:element name="Bill">
<xsl:attribute name="BillID">
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<xsl:element name="BillRow">
<xsl:attribute name="BillRowID">
<xsl:value-of select="@BillRowID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="FinalPrice">
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="Quantity">
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Product">
<xsl:attribute name="ProductID">
<xsl:value-of select="Product/@ProductID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductName">
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</xsl:element>
<xsl:element name="ProductType">
<xsl:attribute name ="ProductTypeID">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/@ProductTypeID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductTypeName">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
<xsl:element name="Price">
<xsl:attribute name="PriceID">
<xsl:value-of select="Price/@PriceID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="PriceValue">
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</xsl:attribute>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
<xsl:element name="Waiter">
<xsl:attribute name="WaiterID">
<xsl:value-of select="Waiter/@ApplicationUserID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Email">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
</xsl:element>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

Jaatuli

2018-06-09T14:16:01Z

Hamaeorg:

== Meeskond ==
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

=Analüüs=

==Kirjeldus==

Luua klientrakendus ja veebiteenus, millega saab restoran registreerida müüki ja sellega seotud elementaarseid asju hallata ehk kassa programm.

Eesmärk - kiirendada müüki ning tekitada mobiilne kassa. Saab lauast otse tellimusi teha. Tekib vähem vigu tellimuse vastuvõtmisel. Tulevased kliendid saavad ise ehitada endale sobiva liidese meie veebiteenusele. Personaalsed lahendused ning kliendi enda kujundus.

https://drive.google.com/open?id=1g3VXpNGNSPObUthM-lGL69QoIurW1eE2

==Funktsionaalsus==
===Must have===

Veebiteenuse kaudu saab:
* sisestada müüdavaid tooteid - omanik
* tooterühmu teha - omanik
* tooted ära jagada tooterühmadesse - omanik
* erinevaid makseviise luua- omanik
* arveid luua - teenindaja,omanik
* arveid sulgeda/maksta - teenindaja,omanik
* müügiaruandeid vaadata - TOP tooted mida on müüdud etteantud perioodi lõikes - omanik
* luua teenindajatele kasutajaid - omanik

===Nice to have===

* soodustustuste loomine - omanik
* soodustuse määramine arvele - teenindaja
* kliendikaardid/klientide haldus - omanik
* laoseisu vaadata toodetel - omanik
* laoseisu sisestada/tooteid sisse võtta lattu - omanik

==Tegevuste logi==

22.03.2018 Meeskonna moodustamine.

== XML ==
===Andmefail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Bills>
<BillDTO BillID="7010" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7021" FinalPrice="1" Quantity="3" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8019" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8009" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8010">
<ProductName><![CDATA[lõheleib]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1003">
<ProductTypeName><![CDATA[võileib]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
<BillDTO BillID="7011" State="Open">
<BillRows>
<BillRowDTO BillRowID="7022" FinalPrice="1" Quantity="4" >
<Price PriceID="7010" PriceValue="2"/>
<Product ProductID="7011">
<ProductName><![CDATA[Fanta]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="3">
<ProductTypeName><![CDATA[karastusjook]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8020" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8091" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8011">
<ProductName><![CDATA[kokteilsalat]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[salat]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
<BillRowDTO BillRowID="8021" FinalPrice="5" Quantity="1">
<Price PriceID="8092" PriceValue="5"/>
<Product ProductID="8012">
<ProductName><![CDATA[Seafilee ahjukartulitega]]></ProductName>
<ProductType ProductTypeID="1004">
<ProductTypeName><![CDATA[praad]]></ProductTypeName>
</ProductType>
</Product>
</BillRowDTO>
</BillRows>
<Waiter ApplicationUserID="385e090c-bb13-4f89-be77-3596657311c1" Role="Manager">
<Email><![CDATA[tiina@kohvik.ee]]></Email>
</Waiter>
</BillDTO>
</Bills>
</source>

===Skeemifail===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Bills">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="BillRows">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="BillRowDTO">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Price">
<xs:complexType>
<xs:attribute name="PriceID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="PriceValue" type="xs:decimal" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Product">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductName" type="xs:string" />
<xs:element name="ProductType">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="ProductTypeName" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductTypeID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ProductID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillRowID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="FinalPrice" type="xs:decimal" use="required" />
<xs:attribute name="Quantity" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Waiter">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Email" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ApplicationUserID" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="Role" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="BillID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="State" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

=== XML HTMLi (XSLT) ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<html>
<head>
<title>Arved</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="BillDTO">
<h1>
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</h1>
<table Width="450">
<tr>
<th>Toode</th>
<th>Toote liik</th>
<th>Kogus</th>
<th>Hind</th>
<th>Lõpp hind</th>
</tr>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<tr align="center">
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<h4 align="middle">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</h4>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

=== XML teisendus XSLT ===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>
<xsl:template match="/Bills">
<xsl:element name="Bills">
<xsl:for-each select="BillDTO">
<xsl:element name="Bill">
<xsl:attribute name="BillID">
<xsl:value-of select="@BillID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:for-each select="BillRows/BillRowDTO">
<xsl:element name="BillRow">
<xsl:attribute name="BillRowID">
<xsl:value-of select="@BillRowID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="FinalPrice">
<xsl:value-of select="@FinalPrice"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="Quantity">
<xsl:value-of select="@Quantity"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Product">
<xsl:attribute name="ProductID">
<xsl:value-of select="Product/@ProductID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductName">
<xsl:value-of select="Product/ProductName"/>
</xsl:element>
<xsl:element name="ProductType">
<xsl:attribute name ="ProductTypeID">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/@ProductTypeID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="ProductTypeName">
<xsl:value-of select="Product/ProductType/ProductTypeName"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
<xsl:element name="Price">
<xsl:attribute name="PriceID">
<xsl:value-of select="Price/@PriceID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:attribute name="PriceValue">
<xsl:value-of select="Price/@PriceValue"/>
</xsl:attribute>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
<xsl:element name="Waiter">
<xsl:attribute name="WaiterID">
<xsl:value-of select="Waiter/@ApplicationUserID"/>
</xsl:attribute>
<xsl:element name="Email">
<xsl:value-of select="Waiter/Email"/>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:element>
</xsl:for-each>
</xsl:element>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

Jaatuli

2018-04-01T18:08:31Z

Hamaeorg:

Jaatuli

2018-04-01T18:06:34Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T20:19:51Z

Hamaeorg:

==Liikmed==
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

===Blogi===
*'''22.09.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''22.09.2017''' - Rääkisime ideest
*'''17.10.2017''' - Panime idee paika
*'''05.11.2017''' - Analüüs

===IDEE===
Grupi raha kogumine, nii ühekordne (sünnipäeva kingituse ostmine kolleegide poolt) kui pikaajaliselt (kooli ja lasteaiarühmade ürituste jaoks). Ühekordne võiks olla anonüümne, st ei pea registreerima (ligipääs url + key), kui kasutajakonto, siis pikaajalistel korjamistel on näha näiteks tulevaste ürituste kulutused ehk kuluprognoos. Arendama hakkame ASP.NET ehk teeme veebirakenduse.

===Versioonihaldus===
https://whipround.visualstudio.com/Whipround

== Analüüs ==

'''MIda Projekt endas sisaldab'''

Projekt sisaldab rakendust, kus on võimalik jälgida ja organiseerida erinevaid korjandusi/üritusi (raha kogumist). Rakenduses on võimalik kasutajaid registreerida, kuid ka ilma registreerimata saab rakendust osaliselt kasutada. Kasutaja saab kiire ja konkreetse ülevaate kõikidest rahakorjamistest, milles ta osaleb, ning kes kellele võlgu on.

'''Eesmärk'''

Rakenduse eesmärk on hõlbustada raha kogumine erinevates gruppides. Võimalik on nii ühekordne korjandus (sünnipäeva kingituse ostmine kolleegide poolt) kui pikaajaline korjandus (kooli ja lasteaiarühmade ürituste jaoks). Teha lihtsamaks raha laekumiste kontroll.

'''Mida tavakasutaja sellega teha saab?'''

Kasutaja saab osaleda ja ise organiseerida grupis raha korjamist erinevate eesmärkide jaoks. Luua erinevaid gruppe korjanduste jaoks (grupi liikmed näevad ja saavad automaatselt teavituse kui on loodud korjandus). Üks kasutaja saab osaleda mitmes grupis ja grupisiseselt saab osaleda mitmel erineval korjandusel. Lisaks on kasutajal võimalus näha ka korjanduste ajalugu, milles ta on osalenud, ja tulevasi korjandusi, kuhu ta on kutse saanud või juba osaleb. Enda korraldatud korjandusel saab kasutaja saata ka meeletuletusi tasumise kohta ning märkida teise kasutaja osa makstuks.
Ühekordselt on võimalus osaleda korjandustel ka ilma kasutajakontot registreerimata, kus korjanduse kohta saadetakse välja ainult url ja ligipääsu võti.

'''Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?'''

*Makstava summa väljaarvutamine - näiteks kui 10 inimest osaleb ja osad neist on juba maksnud, siis uue liituja summa kas väheneb või jääb samaks mis teistel ning summa läheb edasi uue korjanduse jaoks.
*Seaded arvutamise jaoks.
*Veebiliidese veavabadus ning mobiilivaate loomine.
*Erinevate kasutusjuhtudega arvestamine - erinevad juhud võivad kattuda ja üksteisele vastuolulised olla loogika poolest.

'''Tööjaotus'''

Kasutame kainet mõistust ja teeme seda, mis parasjagu vajab tegemist - pidev suhtlemine tagab selle, et teame, mis koodis toimub. Andmebaasi töid teeb enam-jaolt Leho, algse kujunduse Tarmo ja koodi kirjutame kõik. Projekt sünnib siiski meie kõigi koostöös ning lõpptulemuseni jõudmiseks peab iga liige tegema kõike, mis vähegi vaja teha on.

'''MUST HAVE'''
*Sisselogimine - võimalik registreerida kasutaja ning hiljem sisse logida. Kasutaja tuvastus toimub kasutajanime ja parooliga, mille räsi võrreldakse andmebaasis oleva räsiga.
*Ajalugu/tulevik - näha olnud ja tulevasi korjandusi ning sellega seotud tegevusi.
*Uue korjanduse tegemine - Kasutajal on võimalus korraldada uus korjandus, kuhu saab märkida tähtaja, ürituse ja osalejad. Kõikidele lisatud kasutajatele saadetakse uue korjanduse kutse, mille kasutaja peab vastu võtma. Vastavalt vastuvõetud kasutajate arvule jaotatakse korjanduse summa ära. Korjanduse korraldaja ei pea tingimata olema ise raha koguja.
*Korjanduse võti - Ilma kasutajata saab samuti osaleda korjandusel. Selleks genereeritakse korjanduse korraldajale võti, mida saab eeldatavate osalejatega jagada. Antud võtmega saab ennast korjandusele kirja panna ilma kasutajata. Võtmega saab ka määrata ilma kasutajata inimesi makstuks (ürituse looja/kordineerija peab kinnitama).
*Tasumiste meeldetuletused - võimalik seadistada, mis kuupäevadel saadetakse osalejatele välja meeldetuletus meilid, seda siis grupi või ürituse põhiselt. Kui üritusel ei ole määratud seda, siis kasutab grupi sätteid.
*Makstuks märkimine - ürituse looja saab kinnitada, millised kasutajad on maksnud ja vajadusel ka summat, kui ei ole seadistatud fikseeritud summat. Üritusel osaleja saab märkida ennast maksnuks, mille peale saab ürituse looja(admin) kinnitada selle. Vajalik selleks, et ei peaks käima pangas pidevalt kontrollimas, vaid saab minna teavituse peale kontrollima.
*Üritust on võimalik kustutada - valesti tehtud üritust on võimalik seni kustutada, kui sellega ei ole seotud ühtegi laekumist/maksmist. Andmebaasi poolel paneme vaid atribuudi vastavaks, et vajadusel saaks uuesti nähtavaks teha üritust.

'''NICE TO HAVE'''
*Kuluprognoos - Rakendus arvutab kokku kõik kulud vastavalt korjandustele, mille kutsed kasutaja on kinnitanud. Lisaks on olemas ka kuluprognoos mis hõlmab veel vastu võtmata korjanduste kutseid.
*FB/ID-kaardiga/mobiil-id sisselogimine
*Võimalus teha tasaarveldused mitme korjanduse peale - võimalus teha mingi grupi või üksiku kasutajaga tasaarveldus mingi kindla ajaperioodi peale (Näiteks ühe grupi siseselt tehakse iga kuu lõpuks tasaarveldus ja makstakse ainult puuduolevad summad üksteisele).
*Ürituse tüüp, kus looja maksab eesmärgi mitte saavutamisel vahe kinni - teised saavad kingitusele lihtsalt kaasa aidata ja nime kaardile kirjutada
*Maksnuks märkinutele kinnitus meilid (seadistatav jah/ei valikuga).
*Üritusele kutsumist on võimalik kinnitada ja tagasi lükata, üritusest on võimalik väljuda ka siis, kui oled korra sisse läinud, aga kui juba maksnud oled, siis ei ole võimalik enam taganeda(!)
*Ürituse staatused - võimalik määrata üritusele erinevaid staatuseid näiteks: huviliste kogumine, raha kogumine, tühistatud, tehtud.
*Õigusgrupid - võimalik jagada kasutajatele erinevaid õigusi ürituse ja grupi raames. Näiteks ürituse loojaid on mitu tükki ja kõigil on samad õigused. Grupi administreeriisõigused - inimeste lisamine kustutamine, maksete kinnitamine.
*Mineviku ja tuleviku üritusi saab sorteerida grupi, inimeste, summade, aktiivsete ja mitteaktiivsete korjanduste kaupa. Ajaline järjestus - maksetähtaeg, ürituse/tegevuse kuupäev.

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:42:27Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:41:59Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:37:06Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:36:18Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:25:19Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:14:52Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:13:57Z

Hamaeorg:

Meeskond:whipround

2017-11-05T19:13:22Z

Hamaeorg:

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T15:03:56Z

Hamaeorg:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-06T18:20:40Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-13T18:40:41Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: 12. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud.

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T17:03:28Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud.

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:34:59Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:34:31Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:33:12Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:32:37Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemaks, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja ka toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:31:31Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Turundus sobis hästi viimaseks teemask, kuna võttis juskui kokku kõik eelnevad teemad. Projekti toimimiseks on vaja arhitekte, analüütikuid, arendajaid, testijaid ja "süsadminne", aga lõpuks on vaja ka toode maha ka müüa ja siin tulebki mängu turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:28:47Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus. Kui kedagi huvitab küberkaitse, siis Eesti on koht, kus olla.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:27:29Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenes välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:26:59Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:24:36Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:23:14Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:21:41Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:20:32Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:19:47Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:14:36Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:13:26Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:07:07Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:05:55Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>.

korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>.

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>. Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T14:05:07Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>.
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>.
korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>. Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T13:46:52Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>.
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>.
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>.
Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T13:43:27Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T13:34:59Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpinugte ja töögoemuste arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T13:24:54Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.

=Viited=
<references />

User:Tluugus

2016-10-12T13:23:31Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tarmo Luugus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==

Olles õppinud eelnevalt TTÜ-s informaatikat, siis teadsin, mis mind ees ootab – palju iseseisvat õppimist. Ülikooli aeg on kiire ning enamus tööd tuleb teha ära kodus õppides. Kõik tööd tuleb ära teha õigeks ajaks, sest muul juhul jäävad asjad venima ning ei pruugigi neid ära teha. Asjad jäävad venima nagu rääkis ka aine esimene loeng, kuigi jah, ka mina esitan hetkel kahjuks ajanappuse tõttu suhteliselt viimasel minutil enda kirjatöö.

Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]</ref> räägiti põgusalt üle kus mis toimub. Minu jaoks ei olnud peale selle mitte midagi uut, et on olemas eriala stipendium suurusega 160€ kuu, mis on väga positiivne toetus tudengile. Kindlasti tuli otse keskkoolist tulnud tudengile kasuks see, et loeti sõnad peale seoses laisklemisega. Ülikool ei ole koht kus saab enda lapsepõlve pikendada, see on koht kuhu tullakse õppima. Loengus käiakse õppimas, mitte arvutimänge mängimas. Võin ju kodus ka arvutimänge mängida.

IT projektide juhtimisest rääkis Tiina Seeman meile teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref>. Pani mind kindlasti mõtlema selle peale, et ei ole mõtet teha erinevaid projekte lihtsalt tegemise pärast. Asjal peab mõte olema, ei saa jääda vaid enda raamidesse, peab laiemalt vaatama, ei saa piirduda vaid enda vaatega, tuleb arvestada ka kliendiga. Tõi hea näite login süsteemist, kus jäi log-in nupp panemata ning oli kliendi jaoks täiesti mõttetu süsteem, kuna seda ei saanud kasutada. Projektijuhil tuleb palju suhelda erinevate inimestega, et projekt õnnestuks, tema on vahelüli, kes viib kokku äri ja IT. Hea projektijuht suudab paika panna projekti skoobi ning mõistliku tähtaja, millest tuleneb ka projekti kogumaksumus. Projektijuhi jaoks on kindlasti tähtis see, et suheldaks ja talle teada antaks, kui mingi tarkvara osa katki on, siis ta teab arvestada, et ei jõuta õigeks ajaks projekti valmis ning saab vastavalt kliendiga suhelda ning näidata projekti valmis osa.

Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> käsitles pikalt ja laialt kuidas ja miks on vaja õppida. Enamus mõtteid langes kokku minu omadega. Olles 3 aastat ära teinud TTÜ-s ning ikka veel mitte suutnud lõpetada ning siis peale neid aastaid ära käinud ajateenistuses on ka minus tõusnud uus tahtmine õppida ülikoolis. Lihtne põhjus, miks ma ei jätkanud TTÜ-s oli rahapuudus, oleksin pidanud maksma osade ainete eest, milles olin põrunud. Üks kõige olulisemaid asju mida härra Lang välja tõi on see, et tuleb oma aega planeerida ning teha TODO listid endale. Ma ei kujutaks ette enam enda elu ilma nimekirjata, mida mul teha oleks vaja. Kuna käin ka täiskohaga tööl, siis asju, mis vajavad tegemist väga palju, ning asjad kipuvad ununema. Ikka ja jälle pean ennast siin kiruma, miks ma ei suutnud seda teha varem, aga eks oma vigadest ikka õpitakse. Siinkohal palun minust mitte valesti aru saada, mulle meeldib IT-kolledžis õppida, väga lahedad õppejõud on siin.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> räägiti süsteemi administraatori tööst. Härra Tuisk kahjuks oli väga igav loengu andja, usun, et väiksemale kuulajaskonnale ning rohkem spetsiifilisemalt rääkides asjatundjatele oleks ta mõjunud väga positiivselt. Minu jaoks on süsteemide administreerimine väga kauge teema ning arendajatele nad üldjuhul ei meeldi, siis oli ka minul väike eelaimdus tulles sinna loengusse – igav, mis kahjuks osutus ka tõeks. Kindlasti olid tal ka head mõtted, näiteks, et süsteemi administraator peab olema suure pingetaluvusega ning väga leidlik. Olen seda näinud enda isa näitel, kes on ka süsteemi administraator. Tõi välja ka selle, et igal asjal peab olema hea dokumentatsioon, olen väga päri sellega! Ilma dokumentatsioonita on üks firma praktiliselt läbikukkunud niipea, kui vanad loojad lahkuvad ning uued asemele tulevad. Uus töötaja ei saa mitte midagi aru olukorrast ning mõistmiseks läheb tal liiga kaua aega, et firmale kasulik olla.

Tarkvara testimine ja kvaliteet oli viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> teemaks. Iga tarkvara tuleb testida. Mida varem alustada tarkvara testimisega, seda varem leitakse vead, mis teeb vigade paranduse odavamaks, kui hakata vigu parandama arenduse lõppfaasis. Tarkvara tuleb enne väljalaskmist kindlasti piisavalt testida, kuna nagu ka loengust kuulda võis, siis kõige hullemal juhul vähene testimine võib lõppeda inimese surmaga. Kindlasti ei ole testija süüdi kõiges, kui live-s olev tarkvara läheb katki. Põhjuseid miks tarkvara katki läheb võib olla mitmeid, arendaja arvas, et mingi jupp ei mõjuta teist või et süsteemi administraator pani serverile mingi uuenduse peale.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> räägiti meile nagu ka teises loengus projektide juhtimisest. Selles loengus toodi välja see, et arendaja olla ei tähenda ainult koodi kirjutamist vaid see hõlmab endast väga palju muid ülesandeid veel lisaks, mis ei ole ametijuhendis kirjas. Maailm ei ole lihtne, tavaline on see, et asjad on katki, mitte korras.

Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis firma juhtimisest ja muust sellega seonduvast. Oma firma loomisel tuleb kindlasti leida kindel siht. Kui peale paari aastat ikka ei tundu, et õiget asja teeks, siis tuleks plaanida kardinaalset muutust. Kindlasti ei tasuks alguses enda firmat kiirelt maha müüa, investoreid on ka hiljem võimalik leida ning seda on hulga lihtsam teha, kui firma on juba leidnud nö oma õige tee. Võib leida ka parema investori hiljem müües. Firma juhina taskuks kindlasti meeles pidada ka töötajate motiveerimist. Peale tööpäeva baari minna ning mõni õlu ära juua on täiesti normaalne või teha töötajatele väljasõite. Väikeettevõtte juht peab kahjuks igapäevaselt tegelema pisiprobleemidega, alguses ei ole lihtsalt raha, et palgata inimesi tööd tegema, pead ka ise käe külge panema ning ei saa valida millega tegeled.

Kaheksas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> – kõige huvitavam neist loengutest. Räägiti kui oluline võib olla andmete analüüs suurfirma jaoks. Andmeid analüüsides on võimalik kuskil 90% tõenäosusega kindlaks teha kui palju müüb firma mingil suvalisel ajahetkel. Statistika kaudu on võimalik ära hoida suuremad ärivead. Graafikute tegemine erinevate andmete põhjal – lennujuhid. Väga tähtis näiteks neile, kuna graafiku optimeerimine aitab neil ärkvel püsida. Läbi statistika on võimalik ka turundust optimeerida – mis tooted kuhu ja kuidas paigutada poelettidel. Väga oluline on siinjuures ära mainida, et andmeid on vaja pidevalt monitoorida, sest kui andmed muutuvad, siis muutub ka kõik muu.

Loengud suutsid koos tekitada suure terviku, saime aimu mis tunne võib olla töötada start-upis ning milline on elu suurfirmas. Aine suutis kindlasti täita oma eesmärki tuues oma ala spetsialistid meile rääkima oma tööst ja tegemistest. Peale seda ainet peaksid selle hoolikad kuulajad kindlasti teadma, mida mingi ametikoht IT ettevõttes laias laastus teeb. Usun ka, et mõni kindlasti leidis nende loengute põhjal, et IT ei ole päris nende eriala ning leidub ka neid, kes said nendest loengutest innustust ning tahavad juba kiirelt ja ruttu asuda oma IT ettevõtet rajama.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>.
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>.
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>.
Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>.

===Küsimus 5===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhist õppetoetust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:
: … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
: … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
: … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.

Õppima peab täiskoormusel, ehk ühe õppeaastaga peab saama kokku 60 EAP-d.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 25

Y = 27

1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform]</ref>

2 EAP-d ehk 100€ esimese semestri lõpuks ning teise semestri lõpuks ka 2 EAP-d.

Ehk kokku tuleb maksta 400€ sellise tsenaariumi puhul(esimese semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP eest ning teise semestri lõpuks ka 2 EAP eest, sest on saadud 52 EAP-d, 54 EAP-d peab kokku koguma aastas.).
=Viited=
<references />

User:Tluugus

2016-10-12T13:22:22Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tarmo Luugus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==

Olles õppinud eelnevalt TTÜ-s informaatikat, siis teadsin, mis mind ees ootab – palju iseseisvat õppimist. Ülikooli aeg on kiire ning enamus tööd tuleb teha ära kodus õppides. Kõik tööd tuleb ära teha õigeks ajaks, sest muul juhul jäävad asjad venima ning ei pruugigi neid ära teha. Asjad jäävad venima nagu rääkis ka aine esimene loeng, kuigi jah, ka mina esitan hetkel kahjuks ajanappuse tõttu suhteliselt viimasel minutil enda kirjatöö.

Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]</ref> räägiti põgusalt üle kus mis toimub. Minu jaoks ei olnud peale selle mitte midagi uut, et on olemas eriala stipendium suurusega 160€ kuu, mis on väga positiivne toetus tudengile. Kindlasti tuli otse keskkoolist tulnud tudengile kasuks see, et loeti sõnad peale seoses laisklemisega. Ülikool ei ole koht kus saab enda lapsepõlve pikendada, see on koht kuhu tullakse õppima. Loengus käiakse õppimas, mitte arvutimänge mängimas. Võin ju kodus ka arvutimänge mängida.

IT projektide juhtimisest rääkis Tiina Seeman meile teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref>. Pani mind kindlasti mõtlema selle peale, et ei ole mõtet teha erinevaid projekte lihtsalt tegemise pärast. Asjal peab mõte olema, ei saa jääda vaid enda raamidesse, peab laiemalt vaatama, ei saa piirduda vaid enda vaatega, tuleb arvestada ka kliendiga. Tõi hea näite login süsteemist, kus jäi log-in nupp panemata ning oli kliendi jaoks täiesti mõttetu süsteem, kuna seda ei saanud kasutada. Projektijuhil tuleb palju suhelda erinevate inimestega, et projekt õnnestuks, tema on vahelüli, kes viib kokku äri ja IT. Hea projektijuht suudab paika panna projekti skoobi ning mõistliku tähtaja, millest tuleneb ka projekti kogumaksumus. Projektijuhi jaoks on kindlasti tähtis see, et suheldaks ja talle teada antaks, kui mingi tarkvara osa katki on, siis ta teab arvestada, et ei jõuta õigeks ajaks projekti valmis ning saab vastavalt kliendiga suhelda ning näidata projekti valmis osa.

Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> käsitles pikalt ja laialt kuidas ja miks on vaja õppida. Enamus mõtteid langes kokku minu omadega. Olles 3 aastat ära teinud TTÜ-s ning ikka veel mitte suutnud lõpetada ning siis peale neid aastaid ära käinud ajateenistuses on ka minus tõusnud uus tahtmine õppida ülikoolis. Lihtne põhjus, miks ma ei jätkanud TTÜ-s oli rahapuudus, oleksin pidanud maksma osade ainete eest, milles olin põrunud. Üks kõige olulisemaid asju mida härra Lang välja tõi on see, et tuleb oma aega planeerida ning teha TODO listid endale. Ma ei kujutaks ette enam enda elu ilma nimekirjata, mida mul teha oleks vaja. Kuna käin ka täiskohaga tööl, siis asju, mis vajavad tegemist väga palju, ning asjad kipuvad ununema. Ikka ja jälle pean ennast siin kiruma, miks ma ei suutnud seda teha varem, aga eks oma vigadest ikka õpitakse. Siinkohal palun minust mitte valesti aru saada, mulle meeldib IT-kolledžis õppida, väga lahedad õppejõud on siin.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> räägiti süsteemi administraatori tööst. Härra Tuisk kahjuks oli väga igav loengu andja, usun, et väiksemale kuulajaskonnale ning rohkem spetsiifilisemalt rääkides asjatundjatele oleks ta mõjunud väga positiivselt. Minu jaoks on süsteemide administreerimine väga kauge teema ning arendajatele nad üldjuhul ei meeldi, siis oli ka minul väike eelaimdus tulles sinna loengusse – igav, mis kahjuks osutus ka tõeks. Kindlasti olid tal ka head mõtted, näiteks, et süsteemi administraator peab olema suure pingetaluvusega ning väga leidlik. Olen seda näinud enda isa näitel, kes on ka süsteemi administraator. Tõi välja ka selle, et igal asjal peab olema hea dokumentatsioon, olen väga päri sellega! Ilma dokumentatsioonita on üks firma praktiliselt läbikukkunud niipea, kui vanad loojad lahkuvad ning uued asemele tulevad. Uus töötaja ei saa mitte midagi aru olukorrast ning mõistmiseks läheb tal liiga kaua aega, et firmale kasulik olla.

Tarkvara testimine ja kvaliteet oli viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> teemaks. Iga tarkvara tuleb testida. Mida varem alustada tarkvara testimisega, seda varem leitakse vead, mis teeb vigade paranduse odavamaks, kui hakata vigu parandama arenduse lõppfaasis. Tarkvara tuleb enne väljalaskmist kindlasti piisavalt testida, kuna nagu ka loengust kuulda võis, siis kõige hullemal juhul vähene testimine võib lõppeda inimese surmaga. Kindlasti ei ole testija süüdi kõiges, kui live-s olev tarkvara läheb katki. Põhjuseid miks tarkvara katki läheb võib olla mitmeid, arendaja arvas, et mingi jupp ei mõjuta teist või et süsteemi administraator pani serverile mingi uuenduse peale.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> räägiti meile nagu ka teises loengus projektide juhtimisest. Selles loengus toodi välja see, et arendaja olla ei tähenda ainult koodi kirjutamist vaid see hõlmab endast väga palju muid ülesandeid veel lisaks, mis ei ole ametijuhendis kirjas. Maailm ei ole lihtne, tavaline on see, et asjad on katki, mitte korras.

Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis firma juhtimisest ja muust sellega seonduvast. Oma firma loomisel tuleb kindlasti leida kindel siht. Kui peale paari aastat ikka ei tundu, et õiget asja teeks, siis tuleks plaanida kardinaalset muutust. Kindlasti ei tasuks alguses enda firmat kiirelt maha müüa, investoreid on ka hiljem võimalik leida ning seda on hulga lihtsam teha, kui firma on juba leidnud nö oma õige tee. Võib leida ka parema investori hiljem müües. Firma juhina taskuks kindlasti meeles pidada ka töötajate motiveerimist. Peale tööpäeva baari minna ning mõni õlu ära juua on täiesti normaalne või teha töötajatele väljasõite. Väikeettevõtte juht peab kahjuks igapäevaselt tegelema pisiprobleemidega, alguses ei ole lihtsalt raha, et palgata inimesi tööd tegema, pead ka ise käe külge panema ning ei saa valida millega tegeled.

Kaheksas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> – kõige huvitavam neist loengutest. Räägiti kui oluline võib olla andmete analüüs suurfirma jaoks. Andmeid analüüsides on võimalik kuskil 90% tõenäosusega kindlaks teha kui palju müüb firma mingil suvalisel ajahetkel. Statistika kaudu on võimalik ära hoida suuremad ärivead. Graafikute tegemine erinevate andmete põhjal – lennujuhid. Väga tähtis näiteks neile, kuna graafiku optimeerimine aitab neil ärkvel püsida. Läbi statistika on võimalik ka turundust optimeerida – mis tooted kuhu ja kuidas paigutada poelettidel. Väga oluline on siinjuures ära mainida, et andmeid on vaja pidevalt monitoorida, sest kui andmed muutuvad, siis muutub ka kõik muu.

Loengud suutsid koos tekitada suure terviku, saime aimu mis tunne võib olla töötada start-upis ning milline on elu suurfirmas. Aine suutis kindlasti täita oma eesmärki tuues oma ala spetsialistid meile rääkima oma tööst ja tegemistest. Peale seda ainet peaksid selle hoolikad kuulajad kindlasti teadma, mida mingi ametikoht IT ettevõttes laias laastus teeb. Usun ka, et mõni kindlasti leidis nende loengute põhjal, et IT ei ole päris nende eriala ning leidub ka neid, kes said nendest loengutest innustust ning tahavad juba kiirelt ja ruttu asuda oma IT ettevõtet rajama.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>.
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>.
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>.
Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>.
Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>.

===Küsimus 5===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhist õppetoetust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:
: … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
: … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
: … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.

Õppima peab täiskoormusel, ehk ühe õppeaastaga peab saama kokku 60 EAP-d.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 25

Y = 27

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine]</ref>

Esimesel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-27 = 0 EAPd

Maksta tuleb 2 EAP eest. Summaks 2 * 50€ = 100€

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:19:03Z

Hamaeorg:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loenus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu teemade "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli IT tööturg ning SCRUM mida viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paludel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks luba peab küsima, aga samas suudavad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Üllatav oli see, et tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus<ref>[ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

=Viited=
<references />

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:16:52Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:11:44Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:08:26Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:07:21Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-12T12:06:15Z

Hamaeorg:

User:Hamaeorg

2016-10-12T11:55:10Z

Hamaeorg: