ICO wiki - User contributions [en]

SharpRestoVRII

2018-06-11T16:59:01Z

Hannilo: /* Retsensioon meeskonnale Hammas */

== Meeskond ==
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

== Esitused ==
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]

Retsensioonid:

== Tehnoloogia ==
Server: ASP.NET Core 2.0 
Klient: WPF 
DB: SQL Server (Azure) 

== Ülevaade ==
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.

'''Eesmärk''' on luua restoranihalduse teenus
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus

== API ==

'''Täpsema implementatsiooni lõplikest teenustest leiab [http://csharprestoapp.azurewebsites.net/swagger/ siit]'''
''Lisatud on paar tehnilist teenust (health'i ja security tokeni tarbeks) ja mõned teenused tulevikuks (nt kuupäeva vahemikuga arvete tagastamine).'' 

Esialgne analüüs:

'''Menüü teenus''' 
'''''GET api/menu''''' 
Tagastab kõik menüü artiklid menüü vaate jaoks 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
"MenuItem":
[{ //menuitem objekt},
{ //menuitem 2 },
{ //menuitem 3 }
]}
</source>

'''''POST api/menu/''''' 
Loob uue menuItem’i 
Body:
<source>
{
//new MenuItem object
}
</source>

Tagastab 201 või 400

'''''PUT api/menu/{id}''''' 
Muudab olemasolevat menuItem’it 
Body:
<source>
{
// changed MenuItem object
}
</source>
Tagastab 200, 400 või 404

'''Tellimuste teenus''' 
'''''GET api/orders''''' 
Tagastab kõik tellimused 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
[{order1 object}, {order2 object}]
}
</source>

'''''POST api/orders''''' 
Loob uue tellimuse 
Body:
<source>
{
<uus order objekt>
}
</source>
Tagastab 201 või 400

'''''PUT api/orders/{id}''''' 
Muudab tellimust (üldine) 
Body:
<source>
{
<muudetud order objekt>
}
</source>
Tagastab 200, 400, või 404
</source>

'''''PUT api/orders/setStatus/{id}''''' 
Muudab vaid tellimuse staatust 
Body:
<source>
{status: <status>}
</source>
Tagastab 200, 400 või 404

'''Arvete teenus''' 
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks. 
Hilisem arvete küsimine. 

'''''POST api/bills'''''
Arvete sisestamine.

Body:
<source>
{
<Bill objekt>
}
</source>

Tagastab 200, 400
</source>

'''''GET api/bills''''' 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>

Väljund:
<source>
{
[{bill1 object},
{bill2 object}]
}
</source>
== XML ==
XML fail
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<?xml-stylesheet type="text/xsl" href="test.xslt"?>
<bills>
<bill id="1" quantity="2" totalCost="5" notPaid="true">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Hamburger]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "3">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">3</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Sai]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Hakkliha]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
<menuArticle id="9">
<name><![CDATA[Fanta 0,5l]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Drinks]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "8">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">2</priceInEur>
</price>
</menuArticle>
</bill>
<bill id="2" quantity="1" totalCost="5" notPaid="false">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Lõbusa Lauri burks]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "5">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">5</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Sai]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Hakkiliha]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Salajane Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
</bill>
<bill id="3" quantity="1" totalCost="6" notPaid="true">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Kanapraad]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "7">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">6</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Friikartulid]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Krõbekana]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Salajane Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
</bill>

</bills>

</source>

XSD
<source>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="bills" type="billsType"/>
<xs:complexType name="ingredientType">
<xs:sequence>
<xs:element name="ingredientName">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Sai"/>
<xs:enumeration value="Hakkliha"/>
<xs:enumeration value="Salat"/>
<xs:enumeration value="Kaste"/>
<xs:enumeration value="Salajane Kaste"/>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="billsType">
<xs:sequence>
<xs:element type="billType" name="bill" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="ingredientsType">
<xs:sequence>
<xs:element type="ingredientType" name="ingredient" maxOccurs="32" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="itemTypeType">
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="itemTypeName"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="billType">
<xs:sequence>
<xs:element type="menuArticleType" name="menuArticle" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="quantity" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="totalCost" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="notPaid" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="priceType">
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="startTime"/>
<xs:element type="xs:string" name="endTime"/>
<xs:element type="priceInEurType" name="priceInEur"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="menuArticleType">
<xs:sequence>
<xs:element name="name">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hamburger"/>
<xs:enumeration value="Fanta 0,5l"/>
<xs:enumeration value="Lõbusa Lauri burks"/>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
<xs:element type="itemTypeType" name="itemType"/>
<xs:element type="priceType" name="price"/>
<xs:element type="ingredientsType" name="ingredients" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="priceInEurType">
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute type="xs:string" name="currency" use="optional"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:schema>

</source>

XLST 1 - Kõik arved ja nende koostised
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<h1>Arved</h1>
</head>
<body>
<ol>
<xsl:variable name="notPaid">true</xsl:variable>
<xsl:for-each select="bills/bill">
<li>Arve: <xsl:choose>
<xsl:when test="@notPaid = $notPaid">
MAKSMATA SUMMAS: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
makstud summas: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>
<xsl:for-each select="menuArticle">
<xsl:sort select="@id"/>
<ul>Menüü artikkel: <xsl:value-of select="name"/>
 Menüü kategooria: <xsl:value-of select="itemType/itemTypeName"/>
 Hind: <xsl:value-of select="price/priceInEur"/> €
</ul>
 
<xsl:if test="ingredients">Koostisosad: 
<ul style="list-style-type:disc">
<xsl:for-each select="ingredients/ingredient">
<li>
<xsl:value-of select="ingredientName"/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
 
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</li>
 
</xsl:for-each>
</ol>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</source>

XLST 2 - Maksmata arved
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<h1>Maksmata arved</h1>
</head>
<body>
<ol>
<xsl:variable name="notPaid">true</xsl:variable>
<xsl:for-each select="bills/bill[@notPaid=$notPaid]">
<li>Arve: <xsl:choose>
<xsl:when test="@notPaid = $notPaid">
MAKSMATA SUMMAS: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
makstud summas: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>
<xsl:for-each select="menuArticle">
<xsl:sort select="@id"/>
<ul>Menüü artikkel: <xsl:value-of select="name"/>
 Menüü kategooria: <xsl:value-of select="itemType/itemTypeName"/>
 Hind: <xsl:value-of select="price/priceInEur"/> €
</ul>
 
</xsl:for-each>
</li>
 
</xsl:for-each>
</ol>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</source>

== Retsensioon meeskonnale Hammas ==

'''''Üldine'''''

Retsenseeritav lõi e-poe lahenduse hambaraviseadmeid ja -tehnikat müüvale ettevõttele. Rakendust esimest korda käima pannes tundub, et tegu ei olegi kooli projektiga. Kõik tundub ’nagu päris’ veebipood, mida võiks esmapilgul julgelt juba potentsiaalsele kliendile demoks pakkuda.

Rakenduse kõik komponendid on ühes solution’is: front-end on WebApp moodulis ja back-end API moodulis. Kasutatakse MVC loogikat, mis serveerib angulari komponente. Security eest vastutab IdentityServer4. Samuti kasutatakse Cache’i.

'''''API'''''

Pealtnäha on projekt väga põhjalik ja viimistletud. API, Security, äriloogika on jagatud eri projektidesse. Töötav lahendus on deploytud Azure keskkonda.

Positiivne:
* Väga professionaalne lahendus. Põhimõtteliselt valmistoode.
* On kasutatud tehnoloogiaid, mida antud aine raames ei nõuta.
* Mudelis on string tüüpi muutujatel pikkuse piirangu annotatsioonid.

Murekohad:
* Versioonihalduses leidub suvalisi tühju klasse, mis ei ole nähtavasti Solutionisse kaasatud. (Resources kaust)
* Sellise suure projekti puhul võiks solution’i nimi olla määratud, mitte default.
* Osad klassid on eestikeelsete nimedega (ILD.Business.ViewModels.Maksekeskus_payment_return)
* Kohati segamini camelCase, snake_case ja erinevad suure-väiketähe kombinatsioonid, just nendes samades eestikeelsetes klassides.
* Osad controllerid (ILD.Api.Controllers.CampaignController) on otse ApplicationDbContexti pihta arendatud, teistes jällegi on sisse toodud oma service’id.
* DTO mustri kasutamine on segane. Osades kohtades on juskui VM sisse pandud andmete liigutamine, teistes jällegi töötab controller otse mudeliga.
* Mudelitel on H ja R vormid, tundub, nagu oleks Header(?) ja Row(?) tüüpi olemitega tegu, aga täpsemat dokumentatsiooni ei ole.
* Sellise skoobiga tööl oleks kindlasti võinud kaaluda uow kasutamist, sest sellise projekti edasiarendamisel võib tänu sellele tekkida tagasilööke või tekkida liigne ajakulu. Samuti kui muu kood on nii mitmeks mooduliks jaotatud, siis võiks eeldada, et projektis kasutatakse ka uow’d.

Tõsisemad probleemid:
* API dokumentatsiooni ei ole leitav. Readme failis sellele ei viidata, ei leidnud ka kirjalikul kujul dokumenti.
* Projektil puudub versioonihalduse ajalugu. Enamikel tiimidel pole avalikku VCSi, kuid sealsed projektid ei eristunud nii tugevalt loengumaterjalidest ja -mustritest. Käesoleva projekti professionaalset taset ja toodud versioonihalduse vabandust vaadates tekivad mõned kahtlused.
Kuna leht paistab olevat suunatud reaalse ettevõtte tarbeks tekib küsimusi:
* Kas tegu on ikka ühemeheprojektiga? See ei ole kuidagi välistatud, ent hea oleks taust ära mainida.
* Kas selle lähtekoodi avaldamiseks on kõikide osapoolte nõusolek?

'''''Klientrakendus'''''

Rakendus on loodud dünaamilisena ning kasutajasõbralikuna, toodete juures on välja toodud isegi allahindlusprotsent ning see, kas tegemist on uue tootega.
Tooteid saab kategooria ja kaubamärgi järgi filtreerida, seejärel saab sobivad tooted ostukorvi lisada. Kui tooted on valitud, siis saab minna ostukorvi sisu vaatama, seal saab veel koguseid muuta ning tooteid kustutada, kui vaja. Kui soovitud tooted valitud, saab ostu ka vormistama minna, kus tuleb sisestada enda andmed ning soovitud tarneviis. (Ka makseviiside valik on ära toodud, mis suurendab eespool mainitud ’nagu päris’ tunnet veelgi.)
Lisatud on ka kasutaja loomise võimalus, mis küll õigusi juurde ei anna. Küll aga on rohkem õigusi administraatori õigustega kasutajal. Tema saab kasutajaid hallata ning lisada/muuta hinnakirja. Samuti saab administraator hallata tarnijate informatsiooni.
Rakendust saab kasutada lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles.
Arhitektuuriliselt on frontend arendatud väga modulaarselt, mis jätab palju ruumi edasisteks arendusteks ning projekti täiustamiseks.

Tähelepanekud:
* Admin vaates arusaamatud input väljad

Visuaalse poole ning frontendi mooduliteks jagamise oskuse poolest ei saaks grupile (üks inimene!) anda madalamat hinnet, kui maksimum.

'''''XML'''''

XML’is on kasutatud loogilisi andmeid ning elementide string väärtused on käsitletud CDATA’ga, mis välistab selle, et infot kuvatakse täpselt nii, kuidas ette on nähtud. XMLis on kasutatud ülesandes nõutud nelja dimensiooni.

XSD on koostatud loogiliselt ning pea kõikidele elementidele on määratud asjakohased tüübid - näiteks id on integerid, quantity on decimal, name on string jne. Lisaks on kasutatud erinevaid skeemi kirjeldavaid atribuute nagu näiteks minOccurs/maxOccurs atribuudid, nimetused, use atribuut (kas väli on required või optional) jne. Retsenseerijate arvates on kasutusele võetud atribuudid ja nende väärtused antud kontekstis asjakohased.

XML näidisfail valideerub edukalt vastu XSD’d. Seda testisid retsenseerijad online xsd validaatoriga, mille võib leida aadressilt: http://www.utilities-online.info/xsdvalidation/ .

Kodutöös on kirjeldatud kahte tüüpi transformatsioone - üks, mis väljastab transformatsiooni html’i ja teine xml’i. Mõlemas transformatsioonis kasutatakse for each tsükleid ja if-tingimusi. HTML väljundiga transformatsioon kuvab tooteid, koos tõlgete, hinna, saadavuse ja erinevate atribuutidega. XML’i transformatsioon grupeerib tooted vastavalt laole.

'''''Kokkuvõte'''''

Meeskond Hammas on saanud ülesandega hästi hakkama, sest kõik tingimused on täidetud (ja rohkemgi) ning arvestades seda, et meeskonnas on üks inimene, siis on retsensentide arvates tehtud töö suurepärane.

== Ajalogi ==
Analüüsi tegemine 25.03-01.04 
Programmeerimine 04.02-27.05

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-06-11T16:56:22Z

Hannilo: /* Meeskond: SharpRestoVRII */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.

==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

==Kaitsmisele registreerumine==
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama

'''05.06.2018'''
*15:00 - Miisiks
*15:15 - Maagikud
*15:30 - GoFood
*15:45 - Raavo V2™
*16:00 - LearnToDrive
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa

Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest

'''06.06.2018'''
*17:00 - Raamaturiiul
*17:15 - Pakiraam
*..

'''09.06.2018'''
*16:00 - MealPlannerSolo(Triin Oja)
*16:15 - Beer Pressure
*16:30 - <div>
*16:45 - NutriCheck
*17:00 - JääTuli
*17:15 - Ophelia
*17:30 - Kuldne Loojang
*17:45 - Hammas
*18:00 - VariousArtists
*18:15 - Pillar Of Autumn
*18:30 - Curry
*18:45 - WatchWinders
*19:00 - MOT
*19:15 - AmateurBB
*19:30 - Autolugu
*19:45 - VRII2018

=Teemad 2018 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2018=
==Päevaõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Arvo Paomees

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Madis Roosioks
* Pavel Fleišer

Lõpptoode: [https://drive.google.com/open?id=1Pq8Lhrs3G5mGiTje70ww-zMBNB5cXnRh ZIP]

TFS: [https://variousartists.visualstudio.com/VariousArtists/_versionControl/changesets siin]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#XML siin]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#Retsensioonid siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===
Liikmed:
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]

Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]

XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===
Liikmed:
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Marite Rammo
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]

'''Meie veebiteenuse, klientrakenduse ja XML retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]

'''Meie veebiteenus ning klientrakendus.''' [https://www.dropbox.com/s/ugbvx4j4zdlbp68/RaamatuRiiul.7z?dl=0 Zip]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===
Liikmed:
* Margus Põlma
* Karl Erik Õunapuu

Veebiteenus: [http://enos.itcollege.ee/~mpolma/vr2/API.zip]

Klientrakendus: [https://github.com/karlerikounapuu/autolugu-front]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===
Liikmed:
* Kaspar Kaal
* Teet Adamson
* Rahel Kangur

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===
Liikmed:
* Peeter Fridolin
* Kristo Leesmann
* Rando Rommot

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===
Liikmed:
* Taavi Põder
* Taavi Vesinurm (Meeskonnast lahkunud)
* Raido Vell
'''Lõpptoode API ja klientrakendus:''' [https://github.com/taavip9/Veebirakendused-II Lõpptoode]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===
Liikmed:
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===
Liikmed:
*Argo Hansen

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===
Liikmed:
*Kristo Naeris
*Indro Kottise

Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===
Liikmed:

* Rando Kurel
* Henrik Prangel
* Markus Mänd
* Edgar Tereping
* Jane Kaldma

Lõpptoode: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Projektikood lõpptoote leiab siit]

Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===
'''Liikmed:'''
*Eve Ormisson
*Carlos Kirtsi

Projekt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Kood_ise asub siin, kliendina kasutame JustInCaseWPFi]

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]

XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===
Liikmed:
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]

Veebiteenus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/4acyvc9c7h08xl6/MiisiiksWS-v2.rar?dl=0 Veebiteenus]

[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]

Klientrakendus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/m6ijv2yyqthebgr/MiisiiksC2-v2.rar?dl=0 Klientrakendus]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]

Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™

Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]

Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML_retsensioon XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: <div>]===
Liikmed:
*Kaarel Pärtel
*Marek Juhanson
*Kai Kallastu

Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]

==Kaugõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Marju Pütsepp
* Liisi Taimre

'''Lõpptoode veebiteenus:''' [https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0 https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0] 
'''Kasutusjuhend:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend] 
'''Lõpptoode klient:''' [https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/ https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/] 
'''XML failid:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#XML_failid Schema, XML ja XSLT HTML ja XML transformatsiooniks] 
'''Retsensioon veebiteenusele:'''[https://docs.google.com/document/d/1C2pLotWV5dNU7TdBTTwZr9Lrh6VGtsN0FDzCzBWUBWg/edit?usp=sharing Retsensioon projektile WatchWinders] 
Retsensioon klientrakendusele: TODO retsenseerime projekti WatchWinders 
Retsensioon XML-ile: TODO retsenseerime projekti WatchWinders 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AssistDesq Meeskond: AssistDesq]===
Liikmed:
* Karen Grigorjan

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Kunnar Kukk
* Tiit Kuuskmäe
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders#Link_klientrakendusele_ja_API-le Link klientrakendusele ja API-le] 
[https://drive.google.com/file/d/1OtzOCPiWixsrbHcGCcdHgXIgz3_fsC7h/view Retsensioon grupi "Kuldne Loojang" veebiteenusele]

===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===
'''Liikmed''':
* Andrus Seiman
* Marko Belzetski
* Priit Tiganik
* Kristjan Peterson (loobus)

'''Lõpptoode:'''
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018
* [https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0 .zip fail rakendus ja klient koos]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app veebirakenduse repo]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client klientrakenduse repo]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus XML: link meie Wiki lehele]

'''Meie tehtud retsensioonid:'''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Veebiteenusele veebiteenuse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Klientrakendusele klientrakenduse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML-ile XML retsensioon meeskonna Curry tööle.]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Andres Kepler (loobus)
* Jorma Rebane

[https://www.dropbox.com/s/v63fkbjnd5umqqm/Ophelia.zip?dl=0 Lõpptoote link]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#L.C3.B5pptoote_kasutusjuhend Kasutusjuhend(Kaasas ka lõpptootes)]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#XML_.C3.9Clesanne XML Ülesanne]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo Klientrakenduse retsensioon meeskonnale MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===
Liikmed:
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#XML Wikis]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#Retsensioon_meeskonnale_Hammas Meeskonnale Hammas]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===
Liikmed:
* Sigrid Aasma
* Evelin Jõgi
* Martin Kask
* Marko Nõu
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]

'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]

'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]

'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]

===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===
Liikmed:
* Madis Uudam
* Olle Mikk

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===
Liikmed:
* Mart Raus
* Ando Kiidron (loobus)
* Liina Saar

'''Lõpptoode: ''' [https://drive.google.com/drive/folders/1GIgiG5NvmnnKoQYmWWbfV_9Nhs2dezz8?usp=sharing UCanDo] 
'''Veebiteenuse retsensioon: ''' 
'''Klientrakenduse retsensioon: ''' 
'''XML retsensioon: ''' 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===
Liikmed:
* Merike Meizner
* Helen Oppar (loobus)
* Hardi Tiitus

'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ 
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===
Liikmed:
*Triin Oja
*Rein Remsu

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===
Liikmed:
* Rain Elken
* Peeter Ploom

'''Lõpptoode: ''' [http://enos.itcollege.ee/~pploom/VR2/ link] 
'''XML: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XML_andmefail link] 
'''XSD: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSD_schema_fail link] 
'''XSLT1: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_HTML link] 
'''XSLT2: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_XML link] 

Curry meeskonna veebiteenust, klientrakendust ja XML-i retsenseerib meeskond KuldneLoojang. Curryle kirjutatud retsensioonid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Meie_tehtud_retsensioonid asuvad siin: link]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===

Liikmed:
* Sten Lunden

'''Lõpptoode:''' [https://ildtest.azurewebsites.net azure]
 
'''Projekt:''' [https://github.com/lundens/ild-core github]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XML wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''Klientrakenduse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''XML retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XMLi_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===
Liikmed:
* Alex Kaska

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===
Liikmed:
*Taavi Kivimaa
'''Veebiteenus:''' [https://github.com/Tafkinz/AmateurBB/tree/BB-1 GitHub]
 
'''Klientrakendus:''' [https://github.com/Tafkinz/frontend GitHub]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon'''
 
'''Klientrakenduse retsensioon'''
 
'''XML retsensioon'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===
Liikmed:
*Triin Oja
'''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo#XML_andmefail XML]'''
 
'''[http://enos.itcollege.ee/~troja/VRII2018/ Veebiteenus ja klientrakendus]'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===
Liikmed:
*Artyom Likhachev
'''Project:'''
 [https://www.dropbox.com/s/irgev5w9ofifg5m/vr2_service-v3.zip?dl=0 Veebiteenus]
 [https://www.dropbox.com/s/7kn1u6z2481ligm/WebClient.zip?dl=0 Klientrakendus]
 '''XML:''' TODO
 '''Retsensioon:''' TODO

SharpRestoVRII

2018-06-11T16:55:47Z

Hannilo:

== Meeskond ==
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

== Esitused ==
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]

Retsensioonid:

== Tehnoloogia ==
Server: ASP.NET Core 2.0 
Klient: WPF 
DB: SQL Server (Azure) 

== Ülevaade ==
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.

'''Eesmärk''' on luua restoranihalduse teenus
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus

== API ==

'''Täpsema implementatsiooni lõplikest teenustest leiab [http://csharprestoapp.azurewebsites.net/swagger/ siit]'''
''Lisatud on paar tehnilist teenust (health'i ja security tokeni tarbeks) ja mõned teenused tulevikuks (nt kuupäeva vahemikuga arvete tagastamine).'' 

Esialgne analüüs:

'''Menüü teenus''' 
'''''GET api/menu''''' 
Tagastab kõik menüü artiklid menüü vaate jaoks 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
"MenuItem":
[{ //menuitem objekt},
{ //menuitem 2 },
{ //menuitem 3 }
]}
</source>

'''''POST api/menu/''''' 
Loob uue menuItem’i 
Body:
<source>
{
//new MenuItem object
}
</source>

Tagastab 201 või 400

'''''PUT api/menu/{id}''''' 
Muudab olemasolevat menuItem’it 
Body:
<source>
{
// changed MenuItem object
}
</source>
Tagastab 200, 400 või 404

'''Tellimuste teenus''' 
'''''GET api/orders''''' 
Tagastab kõik tellimused 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
[{order1 object}, {order2 object}]
}
</source>

'''''POST api/orders''''' 
Loob uue tellimuse 
Body:
<source>
{
<uus order objekt>
}
</source>
Tagastab 201 või 400

'''''PUT api/orders/{id}''''' 
Muudab tellimust (üldine) 
Body:
<source>
{
<muudetud order objekt>
}
</source>
Tagastab 200, 400, või 404
</source>

'''''PUT api/orders/setStatus/{id}''''' 
Muudab vaid tellimuse staatust 
Body:
<source>
{status: <status>}
</source>
Tagastab 200, 400 või 404

'''Arvete teenus''' 
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks. 
Hilisem arvete küsimine. 

'''''POST api/bills'''''
Arvete sisestamine.

Body:
<source>
{
<Bill objekt>
}
</source>

Tagastab 200, 400
</source>

'''''GET api/bills''''' 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>

Väljund:
<source>
{
[{bill1 object},
{bill2 object}]
}
</source>
== XML ==
XML fail
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<?xml-stylesheet type="text/xsl" href="test.xslt"?>
<bills>
<bill id="1" quantity="2" totalCost="5" notPaid="true">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Hamburger]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "3">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">3</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Sai]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Hakkliha]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
<menuArticle id="9">
<name><![CDATA[Fanta 0,5l]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Drinks]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "8">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">2</priceInEur>
</price>
</menuArticle>
</bill>
<bill id="2" quantity="1" totalCost="5" notPaid="false">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Lõbusa Lauri burks]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "5">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">5</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Sai]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Hakkiliha]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Salajane Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
</bill>
<bill id="3" quantity="1" totalCost="6" notPaid="true">
<menuArticle id="1">
<name><![CDATA[Kanapraad]]></name>
<itemType id="2">
<itemTypeName><![CDATA[Mains]]></itemTypeName>
</itemType>
<price id = "7">
<startTime>2018-01-01-00:00</startTime>
<endTime>2019-01-01-00:00</endTime>
<priceInEur currency="€">6</priceInEur>
</price>
<ingredients>
<ingredient id= "4">
<ingredientName><![CDATA[Friikartulid]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "5">
<ingredientName><![CDATA[Krõbekana]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "6">
<ingredientName><![CDATA[Salat]]></ingredientName>
</ingredient>
<ingredient id= "7">
<ingredientName><![CDATA[Salajane Kaste]]></ingredientName>
</ingredient>
</ingredients>
</menuArticle>
</bill>

</bills>

</source>

XSD
<source>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="bills" type="billsType"/>
<xs:complexType name="ingredientType">
<xs:sequence>
<xs:element name="ingredientName">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Sai"/>
<xs:enumeration value="Hakkliha"/>
<xs:enumeration value="Salat"/>
<xs:enumeration value="Kaste"/>
<xs:enumeration value="Salajane Kaste"/>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="billsType">
<xs:sequence>
<xs:element type="billType" name="bill" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="ingredientsType">
<xs:sequence>
<xs:element type="ingredientType" name="ingredient" maxOccurs="32" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="itemTypeType">
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="itemTypeName"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="billType">
<xs:sequence>
<xs:element type="menuArticleType" name="menuArticle" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="quantity" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="totalCost" use="optional"/>
<xs:attribute type="xs:string" name="notPaid" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="priceType">
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="startTime"/>
<xs:element type="xs:string" name="endTime"/>
<xs:element type="priceInEurType" name="priceInEur"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="menuArticleType">
<xs:sequence>
<xs:element name="name">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hamburger"/>
<xs:enumeration value="Fanta 0,5l"/>
<xs:enumeration value="Lõbusa Lauri burks"/>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
<xs:element type="itemTypeType" name="itemType"/>
<xs:element type="priceType" name="price"/>
<xs:element type="ingredientsType" name="ingredients" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
<xs:complexType name="priceInEurType">
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute type="xs:string" name="currency" use="optional"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:schema>

</source>

XLST 1 - Kõik arved ja nende koostised
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<h1>Arved</h1>
</head>
<body>
<ol>
<xsl:variable name="notPaid">true</xsl:variable>
<xsl:for-each select="bills/bill">
<li>Arve: <xsl:choose>
<xsl:when test="@notPaid = $notPaid">
MAKSMATA SUMMAS: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
makstud summas: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>
<xsl:for-each select="menuArticle">
<xsl:sort select="@id"/>
<ul>Menüü artikkel: <xsl:value-of select="name"/>
 Menüü kategooria: <xsl:value-of select="itemType/itemTypeName"/>
 Hind: <xsl:value-of select="price/priceInEur"/> €
</ul>
 
<xsl:if test="ingredients">Koostisosad: 
<ul style="list-style-type:disc">
<xsl:for-each select="ingredients/ingredient">
<li>
<xsl:value-of select="ingredientName"/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
 
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</li>
 
</xsl:for-each>
</ol>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</source>

XLST 2 - Maksmata arved
<source>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<h1>Maksmata arved</h1>
</head>
<body>
<ol>
<xsl:variable name="notPaid">true</xsl:variable>
<xsl:for-each select="bills/bill[@notPaid=$notPaid]">
<li>Arve: <xsl:choose>
<xsl:when test="@notPaid = $notPaid">
MAKSMATA SUMMAS: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
makstud summas: <xsl:value-of select="@totalCost"/> €
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>
<xsl:for-each select="menuArticle">
<xsl:sort select="@id"/>
<ul>Menüü artikkel: <xsl:value-of select="name"/>
 Menüü kategooria: <xsl:value-of select="itemType/itemTypeName"/>
 Hind: <xsl:value-of select="price/priceInEur"/> €
</ul>
 
</xsl:for-each>
</li>
 
</xsl:for-each>
</ol>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</source>

== Retsensioon meeskonnale Hammas ==

'''''Üldine'''''

Retsenseeritav lõi e-poe lahenduse hambaraviseadmeid ja -tehnikat müüvale ettevõttele. Rakendust esimest korda käima pannes tundub, et tegu ei olegi kooli projektiga. Kõik tundub ’nagu päris’ veebipood, mida võiks esmapilgul julgelt juba potentsiaalsele kliendile demoks pakkuda.

Rakenduse kõik komponendid on ühes solution’is: front-end on WebApp moodulis ja back-end API moodulis. Kasutatakse MVC loogikat, mis serveerib angulari komponente. Security eest vastutab IdentityServer4. Samuti kasutatakse Cache’i.

'''''API'''''

Pealtnäha on projekt väga põhjalik ja viimistletud. API, Security, äriloogika on jagatud eri projektidesse. Töötav lahendus on deploytud Azure keskkonda.

Positiivne:
* Väga professionaalne lahendus. Põhimõtteliselt valmistoode.
* On kasutatud tehnoloogiaid, mida antud aine raames ei nõuta.
* Mudelis on string tüüpi muutujatel pikkuse piirangu annotatsioonid.

Murekohad:
* Versioonihalduses leidub suvalisi tühju klasse, mis ei ole nähtavasti Solutionisse kaasatud. (Resources kaust)
* Sellise suure projekti puhul võiks solution’i nimi olla määratud, mitte default.
* Osad klassid on eestikeelsete nimedega (ILD.Business.ViewModels.Maksekeskus_payment_return)
* Kohati segamini camelCase, snake_case ja erinevad suure-väiketähe kombinatsioonid, just nendes samades eestikeelsetes klassides.
* Osad controllerid (ILD.Api.Controllers.CampaignController) on otse ApplicationDbContexti pihta arendatud, teistes jällegi on sisse toodud oma service’id.
* DTO mustri kasutamine on segane. Osades kohtades on juskui VM sisse pandud andmete liigutamine, teistes jällegi töötab controller otse mudeliga.
* Mudelitel on H ja R vormid, tundub, nagu oleks Header(?) ja Row(?) tüüpi olemitega tegu, aga täpsemat dokumentatsiooni ei ole.
* Sellise skoobiga tööl oleks kindlasti võinud kaaluda uow kasutamist, sest sellise projekti edasiarendamisel võib tänu sellele tekkida tagasilööke või tekkida liigne ajakulu. Samuti kui muu kood on nii mitmeks mooduliks jaotatud, siis võiks eeldada, et projektis kasutatakse ka uow’d.

Tõsisemad probleemid:
* API dokumentatsiooni ei ole leitav. Readme failis sellele ei viidata, ei leidnud ka kirjalikul kujul dokumenti.
* Projektil puudub versioonihalduse ajalugu. Enamikel tiimidel pole avalikku VCSi, kuid sealsed projektid ei eristunud nii tugevalt loengumaterjalidest ja -mustritest. Käesoleva projekti professionaalset taset ja toodud versioonihalduse vabandust vaadates tekivad mõned kahtlused.
Kuna leht paistab olevat suunatud reaalse ettevõtte tarbeks tekib küsimusi:
* Kas tegu on ikka ühemeheprojektiga? See ei ole kuidagi välistatud, ent hea oleks taust ära mainida.
* Kas selle lähtekoodi avaldamiseks on kõikide osapoolte nõusolek?

'''''Klientrakendus'''''

Rakendus on loodud dünaamilisena ning kasutajasõbralikuna, toodete juures on välja toodud isegi allahindlusprotsent ning see, kas tegemist on uue tootega.
Tooteid saab kategooria ja kaubamärgi järgi filtreerida, seejärel saab sobivad tooted ostukorvi lisada. Kui tooted on valitud, siis saab minna ostukorvi sisu vaatama, seal saab veel koguseid muuta ning tooteid kustutada, kui vaja. Kui soovitud tooted valitud, saab ostu ka vormistama minna, kus tuleb sisestada enda andmed ning soovitud tarneviis. (Ka makseviiside valik on ära toodud, mis suurendab eespool mainitud ’nagu päris’ tunnet veelgi.)
Lisatud on ka kasutaja loomise võimalus, mis küll õigusi juurde ei anna. Küll aga on rohkem õigusi administraatori õigustega kasutajal. Tema saab kasutajaid hallata ning lisada/muuta hinnakirja. Samuti saab administraator hallata tarnijate informatsiooni.
Rakendust saab kasutada lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles.
Arhitektuuriliselt on frontend arendatud väga modulaarselt, mis jätab palju ruumi edasisteks arendusteks ning projekti täiustamiseks.

Tähelepanekud:
* Admin vaates arusaamatud input väljad

Visuaalse poole ning frontendi mooduliteks jagamise oskuse poolest ei saaks grupile (üks inimene!) anda madalamat hinnet, kui maksimum.

'''''XML'''''

XML’is on kasutatud loogilisi andmeid ning elementide string väärtused on käsitletud CDATA’ga, mis välistab selle, et infot kuvatakse täpselt nii, kuidas ette on nähtud. XMLis on kasutatud ülesandes nõutud nelja dimensiooni.

XSD on koostatud loogiliselt ning pea kõikidele elementidele on määratud asjakohased tüübid - näiteks id on integerid, quantity on decimal, name on string jne. Lisaks on kasutatud erinevaid skeemi kirjeldavaid atribuute nagu näiteks minOccurs/maxOccurs atribuudid, nimetused, use atribuut (kas väli on required või optional) jne. Retsenseerijate arvates on kasutusele võetud atribuudid ja nende väärtused antud kontekstis asjakohased.

XML näidisfail valideerub edukalt vastu XSD’d. Seda testisid retsenseerijad online xsd validaatoriga, mille võib leida aadressilt: http://www.utilities-online.info/xsdvalidation/ .

Kodutöös on kirjeldatud kahte tüüpi transformatsioone - üks, mis väljastab transformatsiooni html’i ja teine xml’i. Mõlemas transformatsioonis kasutatakse for each tsükleid ja if-tingimusi. HTML väljundiga transformatsioon kuvab tooteid, koos tõlgete, hinna, saadavuse ja erinevate atribuutidega. XML’i transformatsioon grupeerib tooted vastavalt laole.

Meeskond Hammas on saanud ülesandega hästi hakkama, sest kõik tingimused on täidetud ja arvestades seda, et meeskonnas on üks inimene, siis on retsensentide arvates tehtud töö väga hästi.

== Ajalogi ==
Analüüsi tegemine 25.03-01.04 
Programmeerimine 04.02-27.05

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-06-09T21:20:54Z

Hannilo: /* Meeskond: SharpRestoVRII */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.

==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

==Kaitsmisele registreerumine==
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama

'''05.06.2018'''
*15:00 - Miisiks
*15:15 - Maagikud
*15:30 - GoFood
*15:45 - Raavo V2™
*16:00 - LearnToDrive
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa

Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest

'''06.06.2018'''
*17:00 - Raamaturiiul
*17:15 - Pakiraam
*..

'''09.06.2018'''
*16:00 - MealPlannerSolo(Triin Oja)
*16:15 - Beer Pressure
*16:30 - <div>
*16:45 - NutriCheck
*17:00 - JääTuli
*17:15 - Ophelia
*17:30 - Kuldne Loojang
*17:45 - Hammas
*18:00 - VariousArtists
*18:15 - Pillar Of Autumn
*18:30 - Curry
*18:45 - WatchWinders
*19:00 - MOT
*19:15 - AmateurBB
*19:30 - Autolugu
*19:45 - VRII2018

=Teemad 2018 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2018=
==Päevaõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Arvo Paomees

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Madis Roosioks
* Pavel Fleišer

Lõpptoode: [https://drive.google.com/open?id=1Pq8Lhrs3G5mGiTje70ww-zMBNB5cXnRh ZIP]

TFS: [https://variousartists.visualstudio.com/VariousArtists/_versionControl/changesets siin]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#XML siin]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#Retsensioonid siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===
Liikmed:
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]

Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]

XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===
Liikmed:
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Marite Rammo
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]

'''Meie veebiteenuse, klientrakenduse ja XML retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]

'''Meie veebiteenus ning klientrakendus.''' [https://www.dropbox.com/s/ugbvx4j4zdlbp68/RaamatuRiiul.7z?dl=0 Zip]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===
Liikmed:
* Margus Põlma
* Karl Erik Õunapuu

Veebiteenus: [http://enos.itcollege.ee/~mpolma/vr2/API.zip]

Klientrakendus: [https://github.com/karlerikounapuu/autolugu-front]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===
Liikmed:
* Kaspar Kaal
* Teet Adamson
* Rahel Kangur

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===
Liikmed:
* Peeter Fridolin
* Kristo Leesmann
* Rando Rommot

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===
Liikmed:
* Taavi Põder
* Taavi Vesinurm (Meeskonnast lahkunud)
* Raido Vell
'''Lõpptoode API ja klientrakendus:''' [https://github.com/taavip9/Veebirakendused-II Lõpptoode]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===
Liikmed:
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===
Liikmed:
*Argo Hansen

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===
Liikmed:
*Kristo Naeris
*Indro Kottise

Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===
Liikmed:

* Rando Kurel
* Henrik Prangel
* Markus Mänd
* Edgar Tereping
* Jane Kaldma

Lõpptoode: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Projektikood lõpptoote leiab siit]

Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===
'''Liikmed:'''
*Eve Ormisson
*Carlos Kirtsi

Projekt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Kood_ise asub siin, kliendina kasutame JustInCaseWPFi]

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]

XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===
Liikmed:
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]

Veebiteenus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/4acyvc9c7h08xl6/MiisiiksWS-v2.rar?dl=0 Veebiteenus]

[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]

Klientrakendus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/m6ijv2yyqthebgr/MiisiiksC2-v2.rar?dl=0 Klientrakendus]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]

Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™

Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]

Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML_retsensioon XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: <div>]===
Liikmed:
*Kaarel Pärtel
*Marek Juhanson
*Kai Kallastu

Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]

==Kaugõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Marju Pütsepp
* Liisi Taimre

'''Lõpptoode veebiteenus:''' [https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0 https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0] 
'''Kasutusjuhend:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend] 
'''Lõpptoode klient:''' [https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/ https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/] 
'''XML failid:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#XML_failid Schema, XML ja XSLT HTML ja XML transformatsiooniks] 
Retsensioon veebiteenusele: TODO 
Retsensioon klientrakendusele: TODO 
Retsensioon XML-ile: TODO 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AssistDesq Meeskond: AssistDesq]===
Liikmed:
* Karen Grigorjan

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Kunnar Kukk
* Tiit Kuuskmäe
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders#Link_klientrakendusele_ja_API-le Link klientrakendusele ja API-le]

===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===
'''Liikmed''':
* Andrus Seiman
* Marko Belzetski
* Priit Tiganik
* Kristjan Peterson (loobus)

'''Lõpptoode:'''
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018
* [https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0 .zip fail rakendus ja klient koos]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app veebirakenduse repo]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client klientrakenduse repo]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus XML: link meie Wiki lehele]

'''Retsensioonid:'''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Veebiteenusele veebiteenuse retsensioon meeskonna Curry tööle. '''(TEGEMISEL)''']
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Klientrakendusele klientrakenduse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML-ile XML retsensioon meeskonna Curry tööle. '''(TEGEMISEL)''']

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Andres Kepler (loobus)
* Jorma Rebane

[https://www.dropbox.com/s/v63fkbjnd5umqqm/Ophelia.zip?dl=0 Lõpptoote link]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#L.C3.B5pptoote_kasutusjuhend Kasutusjuhend(Kaasas ka lõpptootes)]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#XML_.C3.9Clesanne XML Ülesanne]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===
Liikmed:
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#XML Wikis]

Retsensioonid:

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===
Liikmed:
* Sigrid Aasma
* Evelin Jõgi
* Martin Kask
* Marko Nõu
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]

'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]

'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]

'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]

===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===
Liikmed:
* Madis Uudam
* Olle Mikk

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===
Liikmed:
* Mart Raus
* Ando Kiidron (loobus)
* Liina Saar

'''Lõpptoode: ''' [https://drive.google.com/drive/folders/1GIgiG5NvmnnKoQYmWWbfV_9Nhs2dezz8?usp=sharing UCanDo] 
'''Veebiteenuse retsensioon: ''' 
'''Klientrakenduse retsensioon: ''' 
'''XML retsensioon: ''' 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===
Liikmed:
* Merike Meizner
* Helen Oppar (loobus)
* Hardi Tiitus

'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ 
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===
Liikmed:
*Triin Oja
*Rein Remsu

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===
Liikmed:
* Rain Elken
* Peeter Ploom

'''Lõpptoode: ''' [http://enos.itcollege.ee/~pploom/VR2/ link] 
'''XML: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XML_andmefail link] 
'''XSD: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSD_schema_fail link] 
'''XSLT1: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_HTML link] 
'''XSLT2: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_XML link] 

Curry meeskonna veebiteenust, klientrakendust ja XML-i retsenseerib meeskond KuldneLoojang. Curryle kirjutatud retsensioonid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Meie_tehtud_retsensioonid asuvad siin: link]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===

Liikmed:
* Sten Lunden

'''Lõpptoode:''' [https://ildtest.azurewebsites.net azure]
 
'''Projekt:''' [https://github.com/lundens/ild-core github]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XML wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''Klientrakenduse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''XML retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XMLi_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===
Liikmed:
* Alex Kaska

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===
Liikmed:
*Taavi Kivimaa
'''Veebiteenus:''' [https://github.com/Tafkinz/AmateurBB/tree/BB-1 GitHub]
 
'''Klientrakendus:''' [https://github.com/Tafkinz/frontend GitHub]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon'''
 
'''Klientrakenduse retsensioon'''
 
'''XML retsensioon'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===
Liikmed:
*Triin Oja
'''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo#XML_andmefail XML]'''
 
'''[http://enos.itcollege.ee/~troja/VRII2018/ Veebiteenus ja klientrakendus]'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===
Liikmed:
*Artyom Likhachev
'''Project:'''
 [https://www.dropbox.com/s/z9snrydbl5e8jp2/vr2_service-v2.zip?dl=0 Veebiteenus]
 [https://www.dropbox.com/s/7kn1u6z2481ligm/WebClient.zip?dl=0 Klientrakendus]
 '''XML:''' TODO
 '''Retsensioon:''' TODO

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-06-09T21:20:36Z

Hannilo: /* Meeskond: SharpRestoVRII */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.

==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

==Kaitsmisele registreerumine==
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama

'''05.06.2018'''
*15:00 - Miisiks
*15:15 - Maagikud
*15:30 - GoFood
*15:45 - Raavo V2™
*16:00 - LearnToDrive
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa

Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest

'''06.06.2018'''
*17:00 - Raamaturiiul
*17:15 - Pakiraam
*..

'''09.06.2018'''
*16:00 - MealPlannerSolo(Triin Oja)
*16:15 - Beer Pressure
*16:30 - <div>
*16:45 - NutriCheck
*17:00 - JääTuli
*17:15 - Ophelia
*17:30 - Kuldne Loojang
*17:45 - Hammas
*18:00 - VariousArtists
*18:15 - Pillar Of Autumn
*18:30 - Curry
*18:45 - WatchWinders
*19:00 - MOT
*19:15 - AmateurBB
*19:30 - Autolugu
*19:45 - VRII2018

=Teemad 2018 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2018=
==Päevaõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Arvo Paomees

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Madis Roosioks
* Pavel Fleišer

Lõpptoode: [https://drive.google.com/open?id=1Pq8Lhrs3G5mGiTje70ww-zMBNB5cXnRh ZIP]

TFS: [https://variousartists.visualstudio.com/VariousArtists/_versionControl/changesets siin]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#XML siin]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#Retsensioonid siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===
Liikmed:
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]

Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]

XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===
Liikmed:
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Marite Rammo
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]

'''Meie veebiteenuse, klientrakenduse ja XML retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]

'''Meie veebiteenus ning klientrakendus.''' [https://www.dropbox.com/s/ugbvx4j4zdlbp68/RaamatuRiiul.7z?dl=0 Zip]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===
Liikmed:
* Margus Põlma
* Karl Erik Õunapuu

Veebiteenus: [http://enos.itcollege.ee/~mpolma/vr2/API.zip]

Klientrakendus: [https://github.com/karlerikounapuu/autolugu-front]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===
Liikmed:
* Kaspar Kaal
* Teet Adamson
* Rahel Kangur

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===
Liikmed:
* Peeter Fridolin
* Kristo Leesmann
* Rando Rommot

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===
Liikmed:
* Taavi Põder
* Taavi Vesinurm (Meeskonnast lahkunud)
* Raido Vell
'''Lõpptoode API ja klientrakendus:''' [https://github.com/taavip9/Veebirakendused-II Lõpptoode]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===
Liikmed:
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===
Liikmed:
*Argo Hansen

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===
Liikmed:
*Kristo Naeris
*Indro Kottise

Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===
Liikmed:

* Rando Kurel
* Henrik Prangel
* Markus Mänd
* Edgar Tereping
* Jane Kaldma

Lõpptoode: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Projektikood lõpptoote leiab siit]

Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===
'''Liikmed:'''
*Eve Ormisson
*Carlos Kirtsi

Projekt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Kood_ise asub siin, kliendina kasutame JustInCaseWPFi]

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]

XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===
Liikmed:
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]

Veebiteenus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/4acyvc9c7h08xl6/MiisiiksWS-v2.rar?dl=0 Veebiteenus]

[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]

Klientrakendus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/m6ijv2yyqthebgr/MiisiiksC2-v2.rar?dl=0 Klientrakendus]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]

Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™

Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]

Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML_retsensioon XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: <div>]===
Liikmed:
*Kaarel Pärtel
*Marek Juhanson
*Kai Kallastu

Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]

==Kaugõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Marju Pütsepp
* Liisi Taimre

'''Lõpptoode veebiteenus:''' [https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0 https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0] 
'''Kasutusjuhend:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend] 
'''Lõpptoode klient:''' [https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/ https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/] 
'''XML failid:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#XML_failid Schema, XML ja XSLT HTML ja XML transformatsiooniks] 
Retsensioon veebiteenusele: TODO 
Retsensioon klientrakendusele: TODO 
Retsensioon XML-ile: TODO 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AssistDesq Meeskond: AssistDesq]===
Liikmed:
* Karen Grigorjan

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Kunnar Kukk
* Tiit Kuuskmäe
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders#Link_klientrakendusele_ja_API-le Link klientrakendusele ja API-le]

===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===
'''Liikmed''':
* Andrus Seiman
* Marko Belzetski
* Priit Tiganik
* Kristjan Peterson (loobus)

'''Lõpptoode:'''
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018
* [https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0 .zip fail rakendus ja klient koos]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app veebirakenduse repo]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client klientrakenduse repo]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus XML: link meie Wiki lehele]

'''Retsensioonid:'''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Veebiteenusele veebiteenuse retsensioon meeskonna Curry tööle. '''(TEGEMISEL)''']
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Klientrakendusele klientrakenduse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML-ile XML retsensioon meeskonna Curry tööle. '''(TEGEMISEL)''']

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Andres Kepler (loobus)
* Jorma Rebane

[https://www.dropbox.com/s/v63fkbjnd5umqqm/Ophelia.zip?dl=0 Lõpptoote link]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#L.C3.B5pptoote_kasutusjuhend Kasutusjuhend(Kaasas ka lõpptootes)]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#XML_.C3.9Clesanne XML Ülesanne]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===
Liikmed:
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]
XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#XML Wikis]
Retsensioonid:

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===
Liikmed:
* Sigrid Aasma
* Evelin Jõgi
* Martin Kask
* Marko Nõu
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]

'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]

'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]

'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]

===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===
Liikmed:
* Madis Uudam
* Olle Mikk

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===
Liikmed:
* Mart Raus
* Ando Kiidron (loobus)
* Liina Saar

'''Lõpptoode: ''' [https://drive.google.com/drive/folders/1GIgiG5NvmnnKoQYmWWbfV_9Nhs2dezz8?usp=sharing UCanDo] 
'''Veebiteenuse retsensioon: ''' 
'''Klientrakenduse retsensioon: ''' 
'''XML retsensioon: ''' 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===
Liikmed:
* Merike Meizner
* Helen Oppar (loobus)
* Hardi Tiitus

'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ 
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===
Liikmed:
*Triin Oja
*Rein Remsu

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===
Liikmed:
* Rain Elken
* Peeter Ploom

'''Lõpptoode: ''' [http://enos.itcollege.ee/~pploom/VR2/ link] 
'''XML: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XML_andmefail link] 
'''XSD: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSD_schema_fail link] 
'''XSLT1: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_HTML link] 
'''XSLT2: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_XML link] 

Curry meeskonna veebiteenust, klientrakendust ja XML-i retsenseerib meeskond KuldneLoojang. Curryle kirjutatud retsensioonid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Meie_tehtud_retsensioonid asuvad siin: link]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===

Liikmed:
* Sten Lunden

'''Lõpptoode:''' [https://ildtest.azurewebsites.net azure]
 
'''Projekt:''' [https://github.com/lundens/ild-core github]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XML wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''Klientrakenduse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''XML retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XMLi_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===
Liikmed:
* Alex Kaska

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===
Liikmed:
*Taavi Kivimaa
'''Veebiteenus:''' [https://github.com/Tafkinz/AmateurBB/tree/BB-1 GitHub]
 
'''Klientrakendus:''' [https://github.com/Tafkinz/frontend GitHub]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon'''
 
'''Klientrakenduse retsensioon'''
 
'''XML retsensioon'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===
Liikmed:
*Triin Oja
'''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo#XML_andmefail XML]'''
 
'''[http://enos.itcollege.ee/~troja/VRII2018/ Veebiteenus ja klientrakendus]'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===
Liikmed:
*Artyom Likhachev
'''Project:'''
 [https://www.dropbox.com/s/z9snrydbl5e8jp2/vr2_service-v2.zip?dl=0 Veebiteenus]
 [https://www.dropbox.com/s/7kn1u6z2481ligm/WebClient.zip?dl=0 Klientrakendus]
 '''XML:''' TODO
 '''Retsensioon:''' TODO

SharpRestoVRII

2018-06-02T10:37:23Z

Hannilo:

SharpRestoVRII

2018-04-01T15:39:36Z

Hannilo: /* API */

== Meeskond ==
* Andres Aava
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

== Lähtekood ==
TBD

== Tehnoloogia ==
Server: ASP.NET Core 2.0 
Klient: WPF 
DB: SQL Server (Azure) 

== Ülevaade ==
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.

'''Eesmärk''' on luua restoranihalduse teenus
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus

== API ==
'''Menüü teenus''' 
'''''GET api/menu''''' 
Tagastab kõik menuitemid menüü vaate jaoks 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
"MenuItem":
[{
"Id": 3,
"Name": "Pelmeenid",
"Description": "Venepärased isetehtud pelmeenid",
"Available": 1,
"Spice": 1,
"ItemType": [{
"id": 4,
"Type": "Starter"
}],
"ItemPrices": [{
"Id": 8,
"Price": 6.5,
"Active": 1,
"StartDate": "2018-01-05 14:03:07",
"EndDate": null
}],
"ItemIngredients": [{
"id": 2,
"Name": "Jahu"
},
{
"id": 5,
"Name": "Hakkliha"
}]
},
{ //menuitem 2 },
{ //menuitem 3 }
]}
</source>

'''''POST api/menu/''''' 
Loob uue menuItem’i 
Body:
<source>
{
//new MenuItem object
}
</source>

Väljund:
<source>
{
"Success": <true|false>,
"Message": <info|error>,
"Data": {"id": <id>}
}
</source>

'''''PUT api/menu/{id}''''' 
Muudab olemasolevat menuItem’it 
Body:
<source>
{
// changed MenuItem object
}
</source>
Väljund:
<source>
{
"Success": <true|false>,
"Message": <info|error>,
"Data": {"id": <id>}
}
</source>

'''Tellimuste teenus''' 
'''''GET api/orders''''' 
Tagastab kõik tellimused, vaikimisi filter on otsustamisel 
Parameetrid:
<source>
status (valikuline)
table (valikuline)
startDate (valikuline)
endDate (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
[{order1 object}, {order2 object}]
}
</source>

'''''GET api/orders/{id}''''' 
Tagastab valitud tellimuse 
Väljund:
<source>
{
Id: <id>,
MenuItem: {menuItem object},
Status: <new|ready|served|complete>
Table: <table>
}
</source>

'''''POST api/orders''''' 
Loob uue tellimuse 
Body:
<source>
{
menuItemId: <menuitem_id>,
tableId: <table_id>,
course: <?>,
clientComment: <comment>
}
</source>
Väljund:
<source>
{
"Success": <true|false>,
"Message": <info|error>,
"Data": {"id": <id>}
}
</source>

'''''PUT api/orders/{id}''''' 
Muudab tellimust (üldine) 
Body:
<source>
{
menuItemId: <menuitem_id>,
tableId: <table_id>,
course: <?>,
status: <status>,
clientComment: <comment>
}
</source>
Väljund:
<source>
{
"Success": <true|false>,
"Message": <info|error>,
"Data": {"id": <id>}
}
</source>

'''''PUT api/orders/setStatus/{id}''''' 
Muudab vaid tellimuse staatust 
Body:
<source>
{status: <status>}
</source>
Väljund:
<source>
{
"Success": <true|false>,
"Message": <info|error>,
"Data": {"id": <id>}
}
</source>

'''Arvete teenus''' 
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks. 
Hilisem arvete küsimine. 
'''''GET api/bills''''' 
Parameetrid:
<source>
status (valikuline)
table (valikuline)
startDate (valikuline)
endDate (valikuline)
waiter (valikuline)
</source>

'''''GET api/bills/{id}''''' 
Tagastab ühe arve id alusel.

== Ajalogi ==
TBD

SharpRestoVRII

2018-04-01T15:29:27Z

Hannilo: /* API */

== Meeskond ==
* Andres Aava
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

== Lähtekood ==
TBD

== Tehnoloogia ==
Server: ASP.NET Core 2.0 
Klient: WPF 
DB: SQL Server (Azure) 

== Ülevaade ==
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.

'''Eesmärk''' on luua restoranihalduse teenus
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus

== API ==
'''Menüü teenus''' 
'''''GET api/menu''''' 
Tagastab kõik menuitemid menüü vaate jaoks 
Parameetrid:
<source>
id (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
"MenuItem":
[{
"Id": 3,
"Name": "Pelmeenid",
"Description": "Venepärased isetehtud pelmeenid",
"Available": 1,
"Spice": 1,
"ItemType": [{
"id": 4,
"Type": "Starter"
}],
"ItemPrices": [{
"Id": 8,
"Price": 6.5,
"Active": 1,
"StartDate": "2018-01-05 14:03:07",
"EndDate": null
}],
"ItemIngredients": [{
"id": 2,
"Name": "Jahu"
},
{
"id": 5,
"Name": "Hakkliha"
}]
},
{ //menuitem 2 },
{ //menuitem 3 }
]}
</source>

'''''POST api/menu/''''' 
Loob uue menuItem’i 
Body:
<source>
{
//new MenuItem object
}
</source>

Väljund:
<source>
{
“Success”: true,
“Message”: null,
“Data”: null
}
</source>

'''''PUT api/menu/{id}''''' 
Muudab olemasolevat menuItem’it 
Body:
<source>
{
// changed MenuItem object
}
</source>
Väljund:
<source>
{
“Success”: true,
“Message”: null,
“Data”: null
}
</source>

'''Tellimuste teenus''' 
'''''GET api/orders''''' 
Tagastab kõik tellimused, vaikimisi filter on otsustamisel 
Parameetrid:
<source>
status (valikuline)
table (valikuline)
startDate (valikuline)
endDate (valikuline)
</source>
Väljund:
<source>
{
[{order1 object}, {order2 object}]
}
</source>

'''''GET api/orders/{id}''''' 
Tagastab valitud tellimuse 
Väljund:
<source>
{
Id: <id>,
MenuItem: {menuItem object},
Status: <new|ready|served|complete>
Table: <table>
}
</source>

'''''POST api/orders''''' 
Loob uue tellimuse 
Body:
<source>
{
menuItemId: <menuitem_id>,
tableId: <table_id>,
course: <?>,
clientComment: <comment>
}
</source>
Väljund:
<source>
{
success: <true|false>
message: <info>
result: {orderItem object}
}
</source>

'''''PUT api/orders/{id}''''' 
Muudab tellimust (üldine) 
Body:
<source>
{
menuItemId: <menuitem_id>,
tableId: <table_id>,
course: <?>,
status: <status>,
clientComment: <comment>
}
</source>
Väljund:
<source>
{
success: <true|false>
message: <info>
result: {orderItem object}
}
</source>

'''''PUT api/orders/setStatus/{id}''''' 
Muudab vaid tellimuse staatust 
Body:
<source>
{status: <status>}
</source>
Väljund:
<source>
{
success: <true|false>
message: <info>
result: {orderItem object}
}
</source>

'''Arvete teenus''' 
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks. 
Hilisem arvete küsimine. 
'''''GET api/bills''''' 
Parameetrid:
<source>
status (valikuline)
table (valikuline)
startDate (valikuline)
endDate (valikuline)
waiter (valikuline)
</source>

'''''GET api/bills/{id}''''' 
Tagastab ühe arve id alusel.

== Ajalogi ==
TBD

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-04-01T14:48:52Z

Hannilo: /* Meeskond: SharpRestoVRII */

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-04-01T14:48:42Z

Hannilo: /* Kaugõpe */

SharpRestoVRII

2018-04-01T14:46:49Z

Hannilo: /* Tehnoloogia */

SharpRestoVRII

2018-04-01T14:45:57Z

Hannilo:

== Meeskond ==
* Andres Aava
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

== Lähtekood ==
TBD

== Tehnoloogia ==
Server: ASP.NET Core 2.0
Klient: WPF
DB: SQL Server (Azure)

== Ülevaade ==
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.

'''Eesmärk''' on luua restoranihalduse teenus
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus

== API ==
TBD

== Ajalogi ==
TBD

SharpRestoVRII

2018-04-01T14:45:07Z

Hannilo: Created page with "== Meeskond == * Andres Aava * Henri Annilo * Jaan Koolmeister * Lauri Üksti == Lähtekood == TBD == Tehnoloogia == Server: ASP.NET Core 2.0 Klient: WPF DB: SQL Server (Azu..."

SharpResto

2018-01-23T07:53:06Z

Hannilo:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
== Lähtekood ==
[https://drive.google.com/file/d/1i5ikOuNM7JeQrryOTBwiabHSSEuW5kDU/view?usp=sharing Google Drive]

Rakendus tuleb kas LocalDB vastu suunata või paluda luua Azurei tulemüüri reegel.
== Tehnoloogia ==

* C#
* Azure
* SQL Server 12.0.2000
* ASP.NET
* Blend
* TFS (Team Foundation Server)

== Idee ==
'''Rakenduse kirjeldus''' 
Tegemist restoranidele mõeldud tellimuse koostamise ja esitamise rakendusega. Hetkel on enamasti söögikohtades kasutusel POS (ingl point of sale) süsteemid, kus teenindaja esmalt kogub lauast kliendi soovi ning seejärel läheb kassasse neid tellimusi sisestama ning alles seejärel jõuavad need kööki.
Meie rakendus laseks menüüd sirvida, tellimust kokku panna, kommentaare lisada ning sööki käikudeks jagada otse lauast või siis teenindajal otse laua kõrvalt. Selleks võetakse kasutusel tahvelarvutid või nutitelefonid, vastavalt teenindajatele ja vajadusel laudadesse. Seadmetesse on arendatud rakendus, milles on võimalik sirvida menüüd, valida saadaval olevate toitude ja jookide vahel ning lisada need ostukorvi. Ostukorvis saab omakorda lisada kommentaarid ning seejärel jaotada vajadusel käikudeks ning esitada tellimuse. Samu toiminguid on võimalik teha nii teenindaja kui ka lauas olevast nutiseadmest. Tellimus ja klient ühendatakse laua numbri abil. Ühest nutiseadmest saab soovikorral ühe ostukorviga teha ka tellimuse mitmele inimesele. Ostukorvis avaneb võimalus valida inimeste arv ning seal siis jagada vastavalt toidud käikude ja inimeste kaupa.
Tellimuse esitamisel saadetakse see kööki ning köök saab märkida tellimuse kas tagasilükatud või “valmistamisel”. Kui tellimus lükatakse tagasi, siis märgib köök kommentaari ning klient või teenindaja peab tegema muudatuse. Kui tellimus läheb valmistamisse, siis jääb see avatuks kliendi nutiseadmes, kus on võimalik ka asju juurde lisada. Samuti kui tellimus esitati lauas olevast nutiseadmest, luuakse sama tellimus ka teenindaja rakendusse, kus vastavalt teenindaja saab märkida, et tema tegeleb selle lauaga. Ning kõigil teenindajatel on võimalik ka samas tellimusele asju kliendi soovil juurde lisada.
Kui köök saab mõne käigu valmis, tuleb märkida vastavalt tellimuse rida “valmistamisel” pealt “valmis serveerimiseks” ning seejärel tuleb lauda/tellimust teenindavaks märkinud teenindaja seadmesse teavitus. Teenindaja viib road lauda ning märgib vastavalt serveeritud tellimuse read “serveeritud”.
Lõpuks, kui kõik tellimuse read on “serveeritud” ning klient on valmis maksma, sooritatakse makse sularahas või tavalise makseterminaliga ning teenindaja ülesanne on märkida “arve makstud”. Kui tellimus tehti kokku, on nüüd võimalus ka teha arved vastavalt soovile pooleks.

'''Eesmärk''' 
Rakenduse eesmärk on suurendada restoranide tellimuse esitamisel efektiivsust, muuta seda lihtsamaks ning vähendada võimalike vigade arvu. Seejuures ei kao ka tegelikult teenindaja roll vaid pigem suurenebki teenindaja võimekus rohkem kliendiga suhelda ning lisamüüki teha.

== Analüüs ==

'''Võimalikud probleemid:''' 
*Võimalik, et meeskonnal jääb tehnilistest oskustest puudu ning rakenduse funktsionaalsust ei saavutata täies mahus. 
 
 
'''Funktsionaalsused''' (sulgudes on märgitud, kas tegemist põhi- või lisafunktsionaalsusega) 
'''VAADE''' - Pealeht [https://ibb.co/jWzkVw Pealeht] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Kasutajatüübi valimine (põhifunktsionaalsus)''' - pealehel saab valida, millise kasutajana hakkad rakendust kasutama (klient, teenindaja, köök) 
*'''Kasutaja ja parooliga sisselogimine (lisafunktsionaalsus)''' - vajutades soovitud kasutajatüübile, palutakse sisse logida vastavalt kasutajanime ja parooliga. 

'''VAADE''' - Menüü [https://ibb.co/mLYqxb Menüü] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Menüü sirvimine (põhifunktsionaalsus)''' - menüüs on kategooriad (nt eelroad, pearoad, magustoit, joogid). Restoran saab enda menüüd muuta ning vastavalt vajadusele ka jooksvalt punaseid ajutisi kommentaare lisada ja valikuid“disabled” märkida. Menüü kuvatakse Toitudele peale vajutades kuvatakse lisainformatsioon (nt kirjeldus, komponendid, kaloraaž). Samuti avanevad toidule vajutades “lisandite võimalused” ning “quantity” ja “add item” nupp. 
*'''Tellimuse kokku panemine (põhifunktsionaalsus)''' - võimalik menüüs olevaid asju lisada enda ostukorvi. Mitme inimese jaoks tellimiseks võimalik valida ka kohe kogust. Menüü lehel on olemas nupp “checkout”, kus saab minna edasi järgmisesse vaatesse. 
*'''Tellimuse ridade kommenteerimine (lisafunktsionaalsus)'''- peale menüüst asjade valimist on kliendil selles n.ö ostukorvis võimalik lisada veel kommentaare (nt “ei soovi mingit komponenti”). 
*'''Ühe tellimuse jaotamine mitme inimese peale (lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on võimalik valida inimeste arvu. Seejärel tekib vaatesse vastavalt valitud inimeste arvule kastikesi. Tellimuse read tuleb tõsta vastavalt inimeste alla (vastavalt kes mille eest maksab). Kui laud on väike, siis pole teenindajal probleemi jätta meelde, kes mida tellis. Suurema laua korral saab tekitada näiteks kohtadele numeratsiooni 1-10 ning teenindaja peab siis enda jaoks mõtlema vastavalt, mis loogika järgi ta kohtadele need numbrid pani (selle vastu, et inimesed kohti vahetavad ei olegi üldjuhul midagi teha...selle jaoks ongi teenindaja). Samas jääb ka üldine kast, milles olevad asjad jaotatakse hiljem arvel võrdselt kõigi vahel. 
*'''Tellimusridade jaotamine mitmeks käiguks(lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates, Iga inimese kastikeses saab valida soovitavate käikude arvu ning jagada toidud vastavalt soovitud järjekorrale. 
*'''Tellimuse esitamine(põhifunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on olemas nupp “esita tellimus”, mis saadab tellimuse köögi kasutajale. Peale esitamist olemasolevaid elemente klient ise enam muuta ei saa. Võimalik on menüüst elemente juurde lisada ning seejärel uuesti tellimust esitada. Sellisel juhul läheb kööki ainult lisatud element. 
*'''Tagasilükatud tellimuse muutmine nähes köögi kommentaari(lisafunktsionaalsus)''' - peale esitamist jääb tellimus ootama vastust. Kui tellimus aksepteeritakse, liigub see avatud tellimuste alla. Kui lükatakse tagasi, tuleb teade ning klient või teenindaja saab peale seda tellimust kohandada ning uuesti esitada. (ülejäänud protsess toimib samamoodi)
 

'''VAADE - Köögipoolne valideerimine [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused] (põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse tagasilükkamine kommentaariga (teenindaja, köök) (lisafunktsionaalsus)''' - Köök või vajadusel teenindaja saab lisada tellimuse või vajadusel tagasisaata, kus tuleb lisada kommentaar. Samuti saab köök või teenindaja tellimuse aksepteerida. Peale aksepteerimist liigub esimene käik avatud tellimuste alla “tegemisel” ning ülejäänud käigud “ootel” kategooriasse. 
*'''Tellimuse töösse märkimine (põhifunktsionaalsus)''' - kui köögile või teenindajale tellimus sobib, saab märkida aksepteeritud.
 
 
'''VAADE - Avatud tellimused [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused](klient, teenindaja, köök)(põhifunktsionaalsus)''' - selles vaates on näha avatud ja suletud tellimused. Tellimuse ülesed kategooriad on “teenindamist vajavad”, “teenindatavad”, “makstud”, “kõik tellimused”. Alamkategooriad on omakorda seatud tellimuse ridadele: ”ootel”, “tegemisel”, “valmis serveerimiseks”, “serveeritud”, “makstud”. NB! Klient näeb ainult enda tellimust puudutavat infot. 
*'''Töös oleva tellimuse ilmnemine teenindaja, köögi, kliendi rakendusse(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Töös oleva tellimuse teenindatavaks märkimine kindla teenindaja poolt (põhifunktsionaalsus)'''- kui köök on aksepteerinud tellimuse, mis on otse kliendi rakendusest, näevad teenindajad seda ning saavad märkida tellimuse “teenindatavaks”. Sellega tekivad teenindajatele kindlad lauad, mida nad teenindavad. Igal laual, kus on lahtine arve, peab olema teenindaja, vastasel korral hakkab süsteem teavitusi saatma teenindajatele. 
*'''Teenindatavate tellimuste staatuse muutuse ning ka uute tellimuste kohta tulevad teenindaja rakendusse märguanded (lisafunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse staatuse muutmise võimalus - teenindajal ja köögil(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Arve jagamise võimalus(lisafunktsionaalsus)''' - kui kõik toidud on serveeritud ja klient on valmis maksma, saab teenindaja “teenindatavate” tellimuste alt initsieerida maksmist. Kliendil avaneb võimalus veel ostukorvis olevat vastavalt inimeste vahel muuta, misjärel teenindaja saab koguda maksed ning märkida tellimuse “makstud”.
 
'''MUDEL - [https://i.imgur.com/aL0SAku.png Esialgne andmebaasi struktuur]''' 
* Andmebaasi hallatakse MS Azure keskkonna kaudu.
 

== Prototüüp ==
'''VAADE - Hinnang''' 
Hetkel peaksime saama maksimaalsed punktid, kuna prototüübiga on täidetud kõik vajalikud põhifunktsionaalsused. Ning rakendus on demotav kliendile. Edasised tegevused on refaktoreerimine, testimine ning optimeerimine (eelkõige andmebaasipäringud...samuti ka rakenduse sünkroniseerimine, kui kasutajaid peaks olema korraga mitmeid).
 '''VAADE - Menüü''' 
[[File:MenuView.png|thumb|Menüü vaade|200px]]
Menüü vaates on võimalik sirvida menüüd, lisada "+" alt erinevaid toite ostukorvi. Samuti saab filtreerida eelroogasid, pearoogasid, magustoite vastavalt soovile. Lõpuks on võimalik teha "Make Order", mis muudab valitud asjad "IN PROGRESS" staatusesse ning need on nüüd nähtavad "Kitchen View" ja "Waiter View" all.
Hetkel menüü vaade täidab kõiki põhifunktsionaalsusi, kuid välimuse ning menüü elementide poole peale vajab veel parendust.
 '''VAADE - Waiter''' 
[[File:WaiterView.png|thumb|Waiter vaade|200px]]
Teenindaja vaates näeme avatud ja lõpetatud tellimusi ning saame neid filtreerida. Samuti saab teenindaja märkida "Update" nupuga vastavalt iga tellimusrea juures staatust järgmisesse faasi. Erinevad tellimurea staatused/faasid on selle rakenduse üheks põhieesmärgiks, et lihtsustada teenindaja tööd. Teenindaja vaade täidab kõiki põhifunktsionaalsusi, kuid tööd vajab veel andmebaasist andmete küsimine (kui peaks tekkima palju tellimusi, et kõike korraga ei küsitaks) ning kasutajaliidese visuaalne pool.
 '''VAADE - Köögipoolne valideerimine''' 
[[File:Sharpresto_kitchenview_1.png|thumb|Köögi vaade|200px]]
Köögi vaade annab ülevaate klientidelt tulnud tellimuste kohta. Seal kajastub tellimuse kohta vajalik info: aeg, kliendi kommentaar, tellimusega seotud valikud.
Tellimusi on võimalik filtreerida laudade kaupa ning iga tellimuse kohta on võimalik hüpikakna kaudu saada lisainfot. Toidu valmides saab märkida tellimuse "valmis" staatusesse.

Vaadet avades kogutakse andmebaasist kõik värsked tellimused ning käivitatakse perioodiliselt uuenev taimer, sealjuures uuendatakse ka dünaamiliselt avatud tellimustega laudade valikut ning iga laua avatud tellimuste arvu.
Seades tellimus "valmis" olekusse eemaldatakse see loendist.

Edaspidises töös peab tagama, et mitme köögivaates rakenduse vahel ei tekiks konflikte. Lisaks oleks hea hoida hetkel käsil olevaid tellimusi eraldi listis, et oleks lihtsam neid valmis staatusesse viia.
UI poolelt on veel vaja nuppude käitumist kohendada, et oleks lihtsam aru saada, mis laud hetkel valitud on.

 '''VAADE - Admin''' 
[[File:AdminView.png|thumb|Admin vaade|200px]]
Admin vaates saab lisada ja uuendada restorani menüüd. See vaade tekkis lisaks plaanitud põhifunktsionaalsusele ning hetkel veidi poolik veel.
 '''VAADE - Arve koostamine''' 
[[File:BillsView.png|thumb|Bills vaade|200px]]
Arve vaates saab teenindaja vaadata, milliste laudade tellimused on serveeritud ehk arvet on võimalik koostada. Vaadet avades kogutakse baasist info laudade kohta, mille tellimus on "Serveeritud" staatuses. Vasakul olevate nuppude abil saab filtreerida arveid laudade järgi, nuppu näidatakse alles siis, kui antud laua tellimus on arve koostamiseks vajalikus olekus. Nupu "Generate bill" abil salvestatakse tellimus arvete tabelisse ning tellimuse staatus läheb olekusse "Complete" ehk rakenduses enam sellist tellimust ei kajastata ning vastava laua tellimus kaob lehelt ära.

Vaatel on ka "Pay" nupp, mille taga hetkel veel funktsionaalsust ei ole, kuid tulevikus oleks võimalik selle abil asuda arvet tasuma.

== Ajalogi ==

* 17.09.2017 - meeskonna kokkupanek ja skype'i grupi loomine
* 01.10.2017 - esimene koosolek
* 08.10.2017 - analüüsi versioon 1 ja andmebaasi arhitektuuri koosolek
* 22.10.2017 - Azure keskkonna seadistamine
* 17.12.2017 - prototüüp valmis
* 17.12.2017 - põhifunktsionaalsused täidetud

''+ jooksvad arutelud skype'i grupis''

SharpResto

2018-01-23T07:46:09Z

Hannilo:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
== Lähtekood ==
[https://drive.google.com/file/d/1i5ikOuNM7JeQrryOTBwiabHSSEuW5kDU/view?usp=sharing Google Drive]

== Tehnoloogia ==

* C#
* Azure
* SQL Server 12.0.2000
* ASP.NET
* Blend
* TFS (Team Foundation Server)

== Idee ==
'''Rakenduse kirjeldus''' 
Tegemist restoranidele mõeldud tellimuse koostamise ja esitamise rakendusega. Hetkel on enamasti söögikohtades kasutusel POS (ingl point of sale) süsteemid, kus teenindaja esmalt kogub lauast kliendi soovi ning seejärel läheb kassasse neid tellimusi sisestama ning alles seejärel jõuavad need kööki.
Meie rakendus laseks menüüd sirvida, tellimust kokku panna, kommentaare lisada ning sööki käikudeks jagada otse lauast või siis teenindajal otse laua kõrvalt. Selleks võetakse kasutusel tahvelarvutid või nutitelefonid, vastavalt teenindajatele ja vajadusel laudadesse. Seadmetesse on arendatud rakendus, milles on võimalik sirvida menüüd, valida saadaval olevate toitude ja jookide vahel ning lisada need ostukorvi. Ostukorvis saab omakorda lisada kommentaarid ning seejärel jaotada vajadusel käikudeks ning esitada tellimuse. Samu toiminguid on võimalik teha nii teenindaja kui ka lauas olevast nutiseadmest. Tellimus ja klient ühendatakse laua numbri abil. Ühest nutiseadmest saab soovikorral ühe ostukorviga teha ka tellimuse mitmele inimesele. Ostukorvis avaneb võimalus valida inimeste arv ning seal siis jagada vastavalt toidud käikude ja inimeste kaupa.
Tellimuse esitamisel saadetakse see kööki ning köök saab märkida tellimuse kas tagasilükatud või “valmistamisel”. Kui tellimus lükatakse tagasi, siis märgib köök kommentaari ning klient või teenindaja peab tegema muudatuse. Kui tellimus läheb valmistamisse, siis jääb see avatuks kliendi nutiseadmes, kus on võimalik ka asju juurde lisada. Samuti kui tellimus esitati lauas olevast nutiseadmest, luuakse sama tellimus ka teenindaja rakendusse, kus vastavalt teenindaja saab märkida, et tema tegeleb selle lauaga. Ning kõigil teenindajatel on võimalik ka samas tellimusele asju kliendi soovil juurde lisada.
Kui köök saab mõne käigu valmis, tuleb märkida vastavalt tellimuse rida “valmistamisel” pealt “valmis serveerimiseks” ning seejärel tuleb lauda/tellimust teenindavaks märkinud teenindaja seadmesse teavitus. Teenindaja viib road lauda ning märgib vastavalt serveeritud tellimuse read “serveeritud”.
Lõpuks, kui kõik tellimuse read on “serveeritud” ning klient on valmis maksma, sooritatakse makse sularahas või tavalise makseterminaliga ning teenindaja ülesanne on märkida “arve makstud”. Kui tellimus tehti kokku, on nüüd võimalus ka teha arved vastavalt soovile pooleks.

'''Eesmärk''' 
Rakenduse eesmärk on suurendada restoranide tellimuse esitamisel efektiivsust, muuta seda lihtsamaks ning vähendada võimalike vigade arvu. Seejuures ei kao ka tegelikult teenindaja roll vaid pigem suurenebki teenindaja võimekus rohkem kliendiga suhelda ning lisamüüki teha.

== Analüüs ==

'''Võimalikud probleemid:''' 
*Võimalik, et meeskonnal jääb tehnilistest oskustest puudu ning rakenduse funktsionaalsust ei saavutata täies mahus. 
 
 
'''Funktsionaalsused''' (sulgudes on märgitud, kas tegemist põhi- või lisafunktsionaalsusega) 
'''VAADE''' - Pealeht [https://ibb.co/jWzkVw Pealeht] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Kasutajatüübi valimine (põhifunktsionaalsus)''' - pealehel saab valida, millise kasutajana hakkad rakendust kasutama (klient, teenindaja, köök) 
*'''Kasutaja ja parooliga sisselogimine (lisafunktsionaalsus)''' - vajutades soovitud kasutajatüübile, palutakse sisse logida vastavalt kasutajanime ja parooliga. 

'''VAADE''' - Menüü [https://ibb.co/mLYqxb Menüü] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Menüü sirvimine (põhifunktsionaalsus)''' - menüüs on kategooriad (nt eelroad, pearoad, magustoit, joogid). Restoran saab enda menüüd muuta ning vastavalt vajadusele ka jooksvalt punaseid ajutisi kommentaare lisada ja valikuid“disabled” märkida. Menüü kuvatakse Toitudele peale vajutades kuvatakse lisainformatsioon (nt kirjeldus, komponendid, kaloraaž). Samuti avanevad toidule vajutades “lisandite võimalused” ning “quantity” ja “add item” nupp. 
*'''Tellimuse kokku panemine (põhifunktsionaalsus)''' - võimalik menüüs olevaid asju lisada enda ostukorvi. Mitme inimese jaoks tellimiseks võimalik valida ka kohe kogust. Menüü lehel on olemas nupp “checkout”, kus saab minna edasi järgmisesse vaatesse. 
*'''Tellimuse ridade kommenteerimine (lisafunktsionaalsus)'''- peale menüüst asjade valimist on kliendil selles n.ö ostukorvis võimalik lisada veel kommentaare (nt “ei soovi mingit komponenti”). 
*'''Ühe tellimuse jaotamine mitme inimese peale (lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on võimalik valida inimeste arvu. Seejärel tekib vaatesse vastavalt valitud inimeste arvule kastikesi. Tellimuse read tuleb tõsta vastavalt inimeste alla (vastavalt kes mille eest maksab). Kui laud on väike, siis pole teenindajal probleemi jätta meelde, kes mida tellis. Suurema laua korral saab tekitada näiteks kohtadele numeratsiooni 1-10 ning teenindaja peab siis enda jaoks mõtlema vastavalt, mis loogika järgi ta kohtadele need numbrid pani (selle vastu, et inimesed kohti vahetavad ei olegi üldjuhul midagi teha...selle jaoks ongi teenindaja). Samas jääb ka üldine kast, milles olevad asjad jaotatakse hiljem arvel võrdselt kõigi vahel. 
*'''Tellimusridade jaotamine mitmeks käiguks(lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates, Iga inimese kastikeses saab valida soovitavate käikude arvu ning jagada toidud vastavalt soovitud järjekorrale. 
*'''Tellimuse esitamine(põhifunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on olemas nupp “esita tellimus”, mis saadab tellimuse köögi kasutajale. Peale esitamist olemasolevaid elemente klient ise enam muuta ei saa. Võimalik on menüüst elemente juurde lisada ning seejärel uuesti tellimust esitada. Sellisel juhul läheb kööki ainult lisatud element. 
*'''Tagasilükatud tellimuse muutmine nähes köögi kommentaari(lisafunktsionaalsus)''' - peale esitamist jääb tellimus ootama vastust. Kui tellimus aksepteeritakse, liigub see avatud tellimuste alla. Kui lükatakse tagasi, tuleb teade ning klient või teenindaja saab peale seda tellimust kohandada ning uuesti esitada. (ülejäänud protsess toimib samamoodi)
 

'''VAADE - Köögipoolne valideerimine [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused] (põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse tagasilükkamine kommentaariga (teenindaja, köök) (lisafunktsionaalsus)''' - Köök või vajadusel teenindaja saab lisada tellimuse või vajadusel tagasisaata, kus tuleb lisada kommentaar. Samuti saab köök või teenindaja tellimuse aksepteerida. Peale aksepteerimist liigub esimene käik avatud tellimuste alla “tegemisel” ning ülejäänud käigud “ootel” kategooriasse. 
*'''Tellimuse töösse märkimine (põhifunktsionaalsus)''' - kui köögile või teenindajale tellimus sobib, saab märkida aksepteeritud.
 
 
'''VAADE - Avatud tellimused [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused](klient, teenindaja, köök)(põhifunktsionaalsus)''' - selles vaates on näha avatud ja suletud tellimused. Tellimuse ülesed kategooriad on “teenindamist vajavad”, “teenindatavad”, “makstud”, “kõik tellimused”. Alamkategooriad on omakorda seatud tellimuse ridadele: ”ootel”, “tegemisel”, “valmis serveerimiseks”, “serveeritud”, “makstud”. NB! Klient näeb ainult enda tellimust puudutavat infot. 
*'''Töös oleva tellimuse ilmnemine teenindaja, köögi, kliendi rakendusse(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Töös oleva tellimuse teenindatavaks märkimine kindla teenindaja poolt (põhifunktsionaalsus)'''- kui köök on aksepteerinud tellimuse, mis on otse kliendi rakendusest, näevad teenindajad seda ning saavad märkida tellimuse “teenindatavaks”. Sellega tekivad teenindajatele kindlad lauad, mida nad teenindavad. Igal laual, kus on lahtine arve, peab olema teenindaja, vastasel korral hakkab süsteem teavitusi saatma teenindajatele. 
*'''Teenindatavate tellimuste staatuse muutuse ning ka uute tellimuste kohta tulevad teenindaja rakendusse märguanded (lisafunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse staatuse muutmise võimalus - teenindajal ja köögil(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Arve jagamise võimalus(lisafunktsionaalsus)''' - kui kõik toidud on serveeritud ja klient on valmis maksma, saab teenindaja “teenindatavate” tellimuste alt initsieerida maksmist. Kliendil avaneb võimalus veel ostukorvis olevat vastavalt inimeste vahel muuta, misjärel teenindaja saab koguda maksed ning märkida tellimuse “makstud”.
 
'''MUDEL - [https://i.imgur.com/aL0SAku.png Esialgne andmebaasi struktuur]''' 
* Andmebaasi hallatakse MS Azure keskkonna kaudu.
 

== Prototüüp ==
'''VAADE - Hinnang''' 
Hetkel peaksime saama maksimaalsed punktid, kuna prototüübiga on täidetud kõik vajalikud põhifunktsionaalsused. Ning rakendus on demotav kliendile. Edasised tegevused on refaktoreerimine, testimine ning optimeerimine (eelkõige andmebaasipäringud...samuti ka rakenduse sünkroniseerimine, kui kasutajaid peaks olema korraga mitmeid).
 '''VAADE - Menüü''' 
[[File:MenuView.png|thumb|Menüü vaade|200px]]
Menüü vaates on võimalik sirvida menüüd, lisada "+" alt erinevaid toite ostukorvi. Samuti saab filtreerida eelroogasid, pearoogasid, magustoite vastavalt soovile. Lõpuks on võimalik teha "Make Order", mis muudab valitud asjad "IN PROGRESS" staatusesse ning need on nüüd nähtavad "Kitchen View" ja "Waiter View" all.
Hetkel menüü vaade täidab kõiki põhifunktsionaalsusi, kuid välimuse ning menüü elementide poole peale vajab veel parendust.
 '''VAADE - Waiter''' 
[[File:WaiterView.png|thumb|Waiter vaade|200px]]
Teenindaja vaates näeme avatud ja lõpetatud tellimusi ning saame neid filtreerida. Samuti saab teenindaja märkida "Update" nupuga vastavalt iga tellimusrea juures staatust järgmisesse faasi. Erinevad tellimurea staatused/faasid on selle rakenduse üheks põhieesmärgiks, et lihtsustada teenindaja tööd. Teenindaja vaade täidab kõiki põhifunktsionaalsusi, kuid tööd vajab veel andmebaasist andmete küsimine (kui peaks tekkima palju tellimusi, et kõike korraga ei küsitaks) ning kasutajaliidese visuaalne pool.
 '''VAADE - Köögipoolne valideerimine''' 
[[File:Sharpresto_kitchenview_1.png|thumb|Köögi vaade|200px]]
Köögi vaade annab ülevaate klientidelt tulnud tellimuste kohta. Seal kajastub tellimuse kohta vajalik info: aeg, kliendi kommentaar, tellimusega seotud valikud.
Tellimusi on võimalik filtreerida laudade kaupa ning iga tellimuse kohta on võimalik hüpikakna kaudu saada lisainfot. Toidu valmides saab märkida tellimuse "valmis" staatusesse.

Vaadet avades kogutakse andmebaasist kõik värsked tellimused ning käivitatakse perioodiliselt uuenev taimer, sealjuures uuendatakse ka dünaamiliselt avatud tellimustega laudade valikut ning iga laua avatud tellimuste arvu.
Seades tellimus "valmis" olekusse eemaldatakse see loendist.

Edaspidises töös peab tagama, et mitme köögivaates rakenduse vahel ei tekiks konflikte. Lisaks oleks hea hoida hetkel käsil olevaid tellimusi eraldi listis, et oleks lihtsam neid valmis staatusesse viia.
UI poolelt on veel vaja nuppude käitumist kohendada, et oleks lihtsam aru saada, mis laud hetkel valitud on.

 '''VAADE - Admin''' 
[[File:AdminView.png|thumb|Admin vaade|200px]]
Admin vaates saab lisada ja uuendada restorani menüüd. See vaade tekkis lisaks plaanitud põhifunktsionaalsusele ning hetkel veidi poolik veel.
 '''VAADE - Arve koostamine''' 
[[File:BillsView.png|thumb|Bills vaade|200px]]
Arve vaates saab teenindaja vaadata, milliste laudade tellimused on serveeritud ehk arvet on võimalik koostada. Vaadet avades kogutakse baasist info laudade kohta, mille tellimus on "Serveeritud" staatuses. Vasakul olevate nuppude abil saab filtreerida arveid laudade järgi, nuppu näidatakse alles siis, kui antud laua tellimus on arve koostamiseks vajalikus olekus. Nupu "Generate bill" abil salvestatakse tellimus arvete tabelisse ning tellimuse staatus läheb olekusse "Complete" ehk rakenduses enam sellist tellimust ei kajastata ning vastava laua tellimus kaob lehelt ära.

Vaatel on ka "Pay" nupp, mille taga hetkel veel funktsionaalsust ei ole, kuid tulevikus oleks võimalik selle abil asuda arvet tasuma.

== Ajalogi ==

* 17.09.2017 - meeskonna kokkupanek ja skype'i grupi loomine
* 01.10.2017 - esimene koosolek
* 08.10.2017 - analüüsi versioon 1 ja andmebaasi arhitektuuri koosolek
* 22.10.2017 - Azure keskkonna seadistamine
* 17.12.2017 - prototüüp valmis
* 17.12.2017 - põhifunktsionaalsused täidetud

''+ jooksvad arutelud skype'i grupis''

SharpResto

2017-12-17T13:54:03Z

Hannilo:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

== Tehnoloogia ==

* C#
* Azure
* SQL Server 12.0.2000
* ASP.NET
* Blend
* TFS (Team Foundation Server)

== Idee ==
'''Rakenduse kirjeldus''' 
Tegemist restoranidele mõeldud tellimuse koostamise ja esitamise rakendusega. Hetkel on enamasti söögikohtades kasutusel POS (ingl point of sale) süsteemid, kus teenindaja esmalt kogub lauast kliendi soovi ning seejärel läheb kassasse neid tellimusi sisestama ning alles seejärel jõuavad need kööki.
Meie rakendus laseks menüüd sirvida, tellimust kokku panna, kommentaare lisada ning sööki käikudeks jagada otse lauast või siis teenindajal otse laua kõrvalt. Selleks võetakse kasutusel tahvelarvutid või nutitelefonid, vastavalt teenindajatele ja vajadusel laudadesse. Seadmetesse on arendatud rakendus, milles on võimalik sirvida menüüd, valida saadaval olevate toitude ja jookide vahel ning lisada need ostukorvi. Ostukorvis saab omakorda lisada kommentaarid ning seejärel jaotada vajadusel käikudeks ning esitada tellimuse. Samu toiminguid on võimalik teha nii teenindaja kui ka lauas olevast nutiseadmest. Tellimus ja klient ühendatakse laua numbri abil. Ühest nutiseadmest saab soovikorral ühe ostukorviga teha ka tellimuse mitmele inimesele. Ostukorvis avaneb võimalus valida inimeste arv ning seal siis jagada vastavalt toidud käikude ja inimeste kaupa.
Tellimuse esitamisel saadetakse see kööki ning köök saab märkida tellimuse kas tagasilükatud või “valmistamisel”. Kui tellimus lükatakse tagasi, siis märgib köök kommentaari ning klient või teenindaja peab tegema muudatuse. Kui tellimus läheb valmistamisse, siis jääb see avatuks kliendi nutiseadmes, kus on võimalik ka asju juurde lisada. Samuti kui tellimus esitati lauas olevast nutiseadmest, luuakse sama tellimus ka teenindaja rakendusse, kus vastavalt teenindaja saab märkida, et tema tegeleb selle lauaga. Ning kõigil teenindajatel on võimalik ka samas tellimusele asju kliendi soovil juurde lisada.
Kui köök saab mõne käigu valmis, tuleb märkida vastavalt tellimuse rida “valmistamisel” pealt “valmis serveerimiseks” ning seejärel tuleb lauda/tellimust teenindavaks märkinud teenindaja seadmesse teavitus. Teenindaja viib road lauda ning märgib vastavalt serveeritud tellimuse read “serveeritud”.
Lõpuks, kui kõik tellimuse read on “serveeritud” ning klient on valmis maksma, sooritatakse makse sularahas või tavalise makseterminaliga ning teenindaja ülesanne on märkida “arve makstud”. Kui tellimus tehti kokku, on nüüd võimalus ka teha arved vastavalt soovile pooleks.

'''Eesmärk''' 
Rakenduse eesmärk on suurendada restoranide tellimuse esitamisel efektiivsust, muuta seda lihtsamaks ning vähendada võimalike vigade arvu. Seejuures ei kao ka tegelikult teenindaja roll vaid pigem suurenebki teenindaja võimekus rohkem kliendiga suhelda ning lisamüüki teha.

== Analüüs ==

'''Võimalikud probleemid:''' 
*Võimalik, et meeskonnal jääb tehnilistest oskustest puudu ning rakenduse funktsionaalsust ei saavutata täies mahus. 
 
 
'''Funktsionaalsused''' (sulgudes on märgitud, kas tegemist põhi- või lisafunktsionaalsusega) 
'''VAADE''' - Pealeht [https://ibb.co/jWzkVw Pealeht] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Kasutajatüübi valimine (põhifunktsionaalsus)''' - pealehel saab valida, millise kasutajana hakkad rakendust kasutama (klient, teenindaja, köök) 
*'''Kasutaja ja parooliga sisselogimine (lisafunktsionaalsus)''' - vajutades soovitud kasutajatüübile, palutakse sisse logida vastavalt kasutajanime ja parooliga. 

'''VAADE''' - Menüü [https://ibb.co/mLYqxb Menüü] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Menüü sirvimine (põhifunktsionaalsus)''' - menüüs on kategooriad (nt eelroad, pearoad, magustoit, joogid). Restoran saab enda menüüd muuta ning vastavalt vajadusele ka jooksvalt punaseid ajutisi kommentaare lisada ja valikuid“disabled” märkida. Menüü kuvatakse Toitudele peale vajutades kuvatakse lisainformatsioon (nt kirjeldus, komponendid, kaloraaž). Samuti avanevad toidule vajutades “lisandite võimalused” ning “quantity” ja “add item” nupp. 
*'''Tellimuse kokku panemine (põhifunktsionaalsus)''' - võimalik menüüs olevaid asju lisada enda ostukorvi. Mitme inimese jaoks tellimiseks võimalik valida ka kohe kogust. Menüü lehel on olemas nupp “checkout”, kus saab minna edasi järgmisesse vaatesse. 
*'''Tellimuse ridade kommenteerimine (lisafunktsionaalsus)'''- peale menüüst asjade valimist on kliendil selles n.ö ostukorvis võimalik lisada veel kommentaare (nt “ei soovi mingit komponenti”). 
*'''Ühe tellimuse jaotamine mitme inimese peale (lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on võimalik valida inimeste arvu. Seejärel tekib vaatesse vastavalt valitud inimeste arvule kastikesi. Tellimuse read tuleb tõsta vastavalt inimeste alla (vastavalt kes mille eest maksab). Kui laud on väike, siis pole teenindajal probleemi jätta meelde, kes mida tellis. Suurema laua korral saab tekitada näiteks kohtadele numeratsiooni 1-10 ning teenindaja peab siis enda jaoks mõtlema vastavalt, mis loogika järgi ta kohtadele need numbrid pani (selle vastu, et inimesed kohti vahetavad ei olegi üldjuhul midagi teha...selle jaoks ongi teenindaja). Samas jääb ka üldine kast, milles olevad asjad jaotatakse hiljem arvel võrdselt kõigi vahel. 
*'''Tellimusridade jaotamine mitmeks käiguks(lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates, Iga inimese kastikeses saab valida soovitavate käikude arvu ning jagada toidud vastavalt soovitud järjekorrale. 
*'''Tellimuse esitamine(põhifunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on olemas nupp “esita tellimus”, mis saadab tellimuse köögi kasutajale. Peale esitamist olemasolevaid elemente klient ise enam muuta ei saa. Võimalik on menüüst elemente juurde lisada ning seejärel uuesti tellimust esitada. Sellisel juhul läheb kööki ainult lisatud element. 
*'''Tagasilükatud tellimuse muutmine nähes köögi kommentaari(lisafunktsionaalsus)''' - peale esitamist jääb tellimus ootama vastust. Kui tellimus aksepteeritakse, liigub see avatud tellimuste alla. Kui lükatakse tagasi, tuleb teade ning klient või teenindaja saab peale seda tellimust kohandada ning uuesti esitada. (ülejäänud protsess toimib samamoodi)
 

'''VAADE - Köögipoolne valideerimine [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused] (põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse tagasilükkamine kommentaariga (teenindaja, köök) (lisafunktsionaalsus)''' - Köök või vajadusel teenindaja saab lisada tellimuse või vajadusel tagasisaata, kus tuleb lisada kommentaar. Samuti saab köök või teenindaja tellimuse aksepteerida. Peale aksepteerimist liigub esimene käik avatud tellimuste alla “tegemisel” ning ülejäänud käigud “ootel” kategooriasse. 
*'''Tellimuse töösse märkimine (põhifunktsionaalsus)''' - kui köögile või teenindajale tellimus sobib, saab märkida aksepteeritud.
 
 
'''VAADE - Avatud tellimused [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused](klient, teenindaja, köök)(põhifunktsionaalsus)''' - selles vaates on näha avatud ja suletud tellimused. Tellimuse ülesed kategooriad on “teenindamist vajavad”, “teenindatavad”, “makstud”, “kõik tellimused”. Alamkategooriad on omakorda seatud tellimuse ridadele: ”ootel”, “tegemisel”, “valmis serveerimiseks”, “serveeritud”, “makstud”. NB! Klient näeb ainult enda tellimust puudutavat infot. 
*'''Töös oleva tellimuse ilmnemine teenindaja, köögi, kliendi rakendusse(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Töös oleva tellimuse teenindatavaks märkimine kindla teenindaja poolt (põhifunktsionaalsus)'''- kui köök on aksepteerinud tellimuse, mis on otse kliendi rakendusest, näevad teenindajad seda ning saavad märkida tellimuse “teenindatavaks”. Sellega tekivad teenindajatele kindlad lauad, mida nad teenindavad. Igal laual, kus on lahtine arve, peab olema teenindaja, vastasel korral hakkab süsteem teavitusi saatma teenindajatele. 
*'''Teenindatavate tellimuste staatuse muutuse ning ka uute tellimuste kohta tulevad teenindaja rakendusse märguanded (lisafunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse staatuse muutmise võimalus - teenindajal ja köögil(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Arve jagamise võimalus(lisafunktsionaalsus)''' - kui kõik toidud on serveeritud ja klient on valmis maksma, saab teenindaja “teenindatavate” tellimuste alt initsieerida maksmist. Kliendil avaneb võimalus veel ostukorvis olevat vastavalt inimeste vahel muuta, misjärel teenindaja saab koguda maksed ning märkida tellimuse “makstud”.
 
'''MUDEL - [https://i.imgur.com/aL0SAku.png Esialgne andmebaasi struktuur]''' 
* Andmebaasi hallatakse MS Azure keskkonna kaudu.
 

== Prototüüp ==

'''VAADE - Köögipoolne valideerimine''' 
[[File:Sharpresto_kitchenview_1.png|thumb|Köögi vaade|200px]]
Köögi vaade annab ülevaate klientidelt tulnud tellimuste kohta. Seal kajastub tellimuse kohta vajalik info: aeg, kliendi kommentaar, tellimusega seotud valikud.
Tellimusi on võimalik filtreerida laudade kaupa ning iga tellimuse kohta on võimalik hüpikakna kaudu saada lisainfot. Toidu valmides saab märkida tellimuse "valmis" staatusesse.

Vaadet avades kogutakse andmebaasist kõik värsked tellimused ning käivitatakse perioodiliselt uuenev taimer, sealjuures uuendatakse ka dünaamiliselt avatud tellimustega laudade valikut ning iga laua avatud tellimuste arvu.
Seades tellimus "valmis" olekusse eemaldatakse see loendist.

Edaspidises töös peab tagama, et mitme köögivaates rakenduse vahel ei tekiks konflikte. Lisaks oleks hea hoida hetkel käsil olevaid tellimusi eraldi listis, et oleks lihtsam neid valmis staatusesse viia.
UI poolelt on veel vaja nuppude käitumist kohendada, et oleks lihtsam aru saada, mis laud hetkel valitud on.

== Ajalogi ==

* 17.09.2017 - meeskonna kokkupanek ja skype'i grupi loomine
* 01.10.2017 - esimene koosolek
* 08.10.2017 - analüüsi versioon 1 ja andmebaasi arhitektuuri koosolek
* 22.10.2017 - Azure keskkonna seadistamine
*
*

''+ jooksvad arutelud skype'i grupis''

File:Sharpresto kitchenview 1.png

2017-12-17T13:48:39Z

Hannilo: prototype view

prototype view

SharpResto

2017-11-06T18:43:14Z

Hannilo:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

== Tehnoloogia ==

* C#
* Azure
* SQL Server 12.0.2000
* ASP.NET
* Blend
* TFS (Team Foundation Server)

== Idee ==
'''Rakenduse kirjeldus''' 
Tegemist restoranidele mõeldud tellimuse koostamise ja esitamise rakendusega. Hetkel on enamasti söögikohtades kasutusel POS (ingl point of sale) süsteemid, kus teenindaja esmalt kogub lauast kliendi soovi ning seejärel läheb kassasse neid tellimusi sisestama ning alles seejärel jõuavad need kööki.
Meie rakendus laseks menüüd sirvida, tellimust kokku panna, kommentaare lisada ning sööki käikudeks jagada otse lauast või siis teenindajal otse laua kõrvalt. Selleks võetakse kasutusel tahvelarvutid või nutitelefonid, vastavalt teenindajatele ja vajadusel laudadesse. Seadmetesse on arendatud rakendus, milles on võimalik sirvida menüüd, valida saadaval olevate toitude ja jookide vahel ning lisada need ostukorvi. Ostukorvis saab omakorda lisada kommentaarid ning seejärel jaotada vajadusel käikudeks ning esitada tellimuse. Samu toiminguid on võimalik teha nii teenindaja kui ka lauas olevast nutiseadmest. Tellimus ja klient ühendatakse laua numbri abil. Ühest nutiseadmest saab soovikorral ühe ostukorviga teha ka tellimuse mitmele inimesele. Ostukorvis avaneb võimalus valida inimeste arv ning seal siis jagada vastavalt toidud käikude ja inimeste kaupa.
Tellimuse esitamisel saadetakse see kööki ning köök saab märkida tellimuse kas tagasilükatud või “valmistamisel”. Kui tellimus lükatakse tagasi, siis märgib köök kommentaari ning klient või teenindaja peab tegema muudatuse. Kui tellimus läheb valmistamisse, siis jääb see avatuks kliendi nutiseadmes, kus on võimalik ka asju juurde lisada. Samuti kui tellimus esitati lauas olevast nutiseadmest, luuakse sama tellimus ka teenindaja rakendusse, kus vastavalt teenindaja saab märkida, et tema tegeleb selle lauaga. Ning kõigil teenindajatel on võimalik ka samas tellimusele asju kliendi soovil juurde lisada.
Kui köök saab mõne käigu valmis, tuleb märkida vastavalt tellimuse rida “valmistamisel” pealt “valmis serveerimiseks” ning seejärel tuleb lauda/tellimust teenindavaks märkinud teenindaja seadmesse teavitus. Teenindaja viib road lauda ning märgib vastavalt serveeritud tellimuse read “serveeritud”.
Lõpuks, kui kõik tellimuse read on “serveeritud” ning klient on valmis maksma, sooritatakse makse sularahas või tavalise makseterminaliga ning teenindaja ülesanne on märkida “arve makstud”. Kui tellimus tehti kokku, on nüüd võimalus ka teha arved vastavalt soovile pooleks.

'''Eesmärk''' 
Rakenduse eesmärk on suurendada restoranide tellimuse esitamisel efektiivsust, muuta seda lihtsamaks ning vähendada võimalike vigade arvu. Seejuures ei kao ka tegelikult teenindaja roll vaid pigem suurenebki teenindaja võimekus rohkem kliendiga suhelda ning lisamüüki teha.

== Analüüs ==

'''Võimalikud probleemid:''' 
*Võimalik, et meeskonnal jääb tehnilistest oskustest puudu ning rakenduse funktsionaalsust ei saavutata täies mahus. 
 
 
'''Funktsionaalsused''' (sulgudes on märgitud, kas tegemist põhi- või lisafunktsionaalsusega) 
'''VAADE''' - Pealeht [https://ibb.co/jWzkVw Pealeht] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Kasutajatüübi valimine (põhifunktsionaalsus)''' - pealehel saab valida, millise kasutajana hakkad rakendust kasutama (klient, teenindaja, köök) 
*'''Kasutaja ja parooliga sisselogimine (lisafunktsionaalsus)''' - vajutades soovitud kasutajatüübile, palutakse sisse logida vastavalt kasutajanime ja parooliga. 

'''VAADE''' - Menüü [https://ibb.co/mLYqxb Menüü] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus) 
*'''Menüü sirvimine (põhifunktsionaalsus)''' - menüüs on kategooriad (nt eelroad, pearoad, magustoit, joogid). Restoran saab enda menüüd muuta ning vastavalt vajadusele ka jooksvalt punaseid ajutisi kommentaare lisada ja valikuid“disabled” märkida. Menüü kuvatakse Toitudele peale vajutades kuvatakse lisainformatsioon (nt kirjeldus, komponendid, kaloraaž). Samuti avanevad toidule vajutades “lisandite võimalused” ning “quantity” ja “add item” nupp. 
*'''Tellimuse kokku panemine (põhifunktsionaalsus)''' - võimalik menüüs olevaid asju lisada enda ostukorvi. Mitme inimese jaoks tellimiseks võimalik valida ka kohe kogust. Menüü lehel on olemas nupp “checkout”, kus saab minna edasi järgmisesse vaatesse. 
*'''Tellimuse ridade kommenteerimine (lisafunktsionaalsus)'''- peale menüüst asjade valimist on kliendil selles n.ö ostukorvis võimalik lisada veel kommentaare (nt “ei soovi mingit komponenti”). 
*'''Ühe tellimuse jaotamine mitme inimese peale (lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on võimalik valida inimeste arvu. Seejärel tekib vaatesse vastavalt valitud inimeste arvule kastikesi. Tellimuse read tuleb tõsta vastavalt inimeste alla (vastavalt kes mille eest maksab). Kui laud on väike, siis pole teenindajal probleemi jätta meelde, kes mida tellis. Suurema laua korral saab tekitada näiteks kohtadele numeratsiooni 1-10 ning teenindaja peab siis enda jaoks mõtlema vastavalt, mis loogika järgi ta kohtadele need numbrid pani (selle vastu, et inimesed kohti vahetavad ei olegi üldjuhul midagi teha...selle jaoks ongi teenindaja). Samas jääb ka üldine kast, milles olevad asjad jaotatakse hiljem arvel võrdselt kõigi vahel. 
*'''Tellimusridade jaotamine mitmeks käiguks(lisafunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates, Iga inimese kastikeses saab valida soovitavate käikude arvu ning jagada toidud vastavalt soovitud järjekorrale. 
*'''Tellimuse esitamine(põhifunktsionaalsus)''' “Ostukorvi” vaates on olemas nupp “esita tellimus”, mis saadab tellimuse köögi kasutajale. Peale esitamist olemasolevaid elemente klient ise enam muuta ei saa. Võimalik on menüüst elemente juurde lisada ning seejärel uuesti tellimust esitada. Sellisel juhul läheb kööki ainult lisatud element. 
*'''Tagasilükatud tellimuse muutmine nähes köögi kommentaari(lisafunktsionaalsus)''' - peale esitamist jääb tellimus ootama vastust. Kui tellimus aksepteeritakse, liigub see avatud tellimuste alla. Kui lükatakse tagasi, tuleb teade ning klient või teenindaja saab peale seda tellimust kohandada ning uuesti esitada. (ülejäänud protsess toimib samamoodi)
 

'''VAADE - Köögipoolne valideerimine [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused] (põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse tagasilükkamine kommentaariga (teenindaja, köök) (lisafunktsionaalsus)''' - Köök või vajadusel teenindaja saab lisada tellimuse või vajadusel tagasisaata, kus tuleb lisada kommentaar. Samuti saab köök või teenindaja tellimuse aksepteerida. Peale aksepteerimist liigub esimene käik avatud tellimuste alla “tegemisel” ning ülejäänud käigud “ootel” kategooriasse. 
*'''Tellimuse töösse märkimine (põhifunktsionaalsus)''' - kui köögile või teenindajale tellimus sobib, saab märkida aksepteeritud.
 
 
'''VAADE - Avatud tellimused [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused](klient, teenindaja, köök)(põhifunktsionaalsus)''' - selles vaates on näha avatud ja suletud tellimused. Tellimuse ülesed kategooriad on “teenindamist vajavad”, “teenindatavad”, “makstud”, “kõik tellimused”. Alamkategooriad on omakorda seatud tellimuse ridadele: ”ootel”, “tegemisel”, “valmis serveerimiseks”, “serveeritud”, “makstud”. NB! Klient näeb ainult enda tellimust puudutavat infot. 
*'''Töös oleva tellimuse ilmnemine teenindaja, köögi, kliendi rakendusse(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Töös oleva tellimuse teenindatavaks märkimine kindla teenindaja poolt (põhifunktsionaalsus)'''- kui köök on aksepteerinud tellimuse, mis on otse kliendi rakendusest, näevad teenindajad seda ning saavad märkida tellimuse “teenindatavaks”. Sellega tekivad teenindajatele kindlad lauad, mida nad teenindavad. Igal laual, kus on lahtine arve, peab olema teenindaja, vastasel korral hakkab süsteem teavitusi saatma teenindajatele. 
*'''Teenindatavate tellimuste staatuse muutuse ning ka uute tellimuste kohta tulevad teenindaja rakendusse märguanded (lisafunktsionaalsus)''' 
*'''Tellimuse staatuse muutmise võimalus - teenindajal ja köögil(põhifunktsionaalsus)''' 
*'''Arve jagamise võimalus(lisafunktsionaalsus)''' - kui kõik toidud on serveeritud ja klient on valmis maksma, saab teenindaja “teenindatavate” tellimuste alt initsieerida maksmist. Kliendil avaneb võimalus veel ostukorvis olevat vastavalt inimeste vahel muuta, misjärel teenindaja saab koguda maksed ning märkida tellimuse “makstud”.
 
'''MUDEL - [https://i.imgur.com/aL0SAku.png Esialgne andmebaasi struktuur]''' 
* Andmebaasi hallatakse MS Azure keskkonna kaudu.
 

== Ajalogi ==

* 17.09.2017 - meeskonna kokkupanek ja skype'i grupi loomine
* 01.10.2017 - esimene koosolek
* 08.10.2017 - analüüsi versioon 1 ja andmebaasi arhitektuuri koosolek
* 22.10.2017 - Azure keskkonna seadistamine
*
*

''+ jooksvad arutelud skype'i grupis''

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T16:47:08Z

Hannilo: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T15:57:04Z

Hannilo:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-21T19:43:21Z

Hannilo: /* 1.praktikum */

User:Hannilo

2016-10-19T15:27:12Z

Hannilo: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: 19.10.16

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus eesti.ee].<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T15:25:56Z

Hannilo: /* Ülesanded */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus eesti.ee].<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T15:20:34Z

Hannilo: /* Ülesanded */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus eesti.ee].<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T15:20:14Z

Hannilo: /* Ülesanded */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus eesti.ee].<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T15:15:47Z

Hannilo:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/.<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T14:40:31Z

Hannilo: /* Ülesanded */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (2016) Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." salvestis]</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 K. Kruustük, M. Kruustük (Testlio) (2016) Loengu "Testimine ja startupid" salvestus] </ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (2016) Loengu "Süsadminnimisest" salvestus]</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer, E. Koltšanov (2016) Loengu "IT tööturg & Karjäärikäänakud" salvestus]</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 I. Laur (2016) Loengu "Andmed ei allu analüüsile" salvestus]</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 J. Priisalu (2016) Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" salvestus]</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 H. Mardisoo (2016) Loengu "IT ja turundus" salvestus]</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.12.)
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (5.4.2.)
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.1.)
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal õppijatele tasulised. (5.2.7.)

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/.
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 27; Y = 28

0 €

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T13:59:57Z

Hannilo: /* Essee */

User:Hannilo

2016-10-19T13:53:20Z

Hannilo: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis]</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] loeng 3</ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] loeng 4</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] loeng 5</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] loeng 6</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] loeng 7</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] loeng 8</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T13:52:33Z

Hannilo: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov, Andres. Septer (2016) Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" salvestis</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] loeng 3</ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] loeng 4</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] loeng 5</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] loeng 6</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] loeng 7</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] loeng 8</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T13:48:43Z

Hannilo: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö=

Autor: Henri Annilo

Esitatud: -

==Essee==

'''Sissejuhatus'''

Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.

Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.

Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.

'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loeng 1</ref>

Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.

'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref>

Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.

Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.

Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.

'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid''' <ref name="loeng3">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] loeng 3</ref>

Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.

Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Kõrvalt vaadates on see meeletult aega nõudev ning närvesööv tegevus. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi sarnaselt järgnevate loengutega välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.

'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest''' <ref name="loeng4">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] loeng 4</ref>

Lembitu Lingi tee IT valdkonda on mulle küllaltki tuttav. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli koduse lauaarvuti taga häkkimine, kust edasi liikus ta hoopis keemia ning siis täiesti kõrvalise lihttöö peale. Minu enda põhikooli ning ka gümnaasiumiaeg möödus samuti enda ning sõprade-tuttavate arvutite parandamise, modifitseerimise ning vahel ka ellu äratamisega. Eredalt on meeles kuidas aitasin klassivennal vanast IDE kõvakettast välist kõvaketast luua. Ketas ise oli asetatud lahtise arvutitorni kõrvale kingakarbi peale ning meie klassivennaga üritasime jagu saada tolleaegse GPartEdi kasutajaliidesest. Minul endal oli aga huvi keemia vastu nii suur, et läksin seda lausa ülikooli õppima.

Ling tõi välja mitu head näpunäidet algavatele süsteemi adiministraatoritele. Tema sõnul peab süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte ennast töösse ära uputada. Elu tuleb teha võimalikult automaatseks ja isemajandavaks. Samas peab admin olema vajadusel kättesaadav. Sellest tulenevalt peab olema ka süsteemil mitu inimest, kes probleemide korral valmis on. Mitme inimese puhul peavad aga vastutusalad olema täpselt paigas.

Antud loeng pani minu kui hakkaja arendaja korraks mõtlema, et äkki oleks pidanud hoopis admini erialale minema - riistvaraga tegelemine on küllaltki hingelähedane ning praegune töökoht on ka selline adminiamet. Õnneks meeldib mulle, erinevalt Lingist, koodi kirjutada ning koodiga probleeme lahendada.

'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud''' <ref name="loeng5">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] loeng 5</ref>

Antud loeng on vahest üks kasulikumaid, just tööturu mõttes. Kui võrdluseks tuua Keemia Instituudi tutvustavad loengud, kus tutvustati põhiliselt Keemia Instituudi ja tolleaegse LOTE võimalusi, siis käesolevas loengus sai hea ülevaate päris maailmast. Toonitati, et läbi löömiseks on vaja luua endale sotsiaalne võrgustik ning tugineda töökoha otsingutel rohkem sellele, kui erinevatele avalikele konkurssidele, mis on olemuselt "tööturu jäätmed". Samuti tuli teemaks, et karjääriredelil tõusmiseks on vaja ettevõtet vahetada. Andres Septer mainis, et see olevat justkui Eesti eripära, kuid mulle endale on pere/tuttavate ning eri foorumite põhjal jäänud mulje, et see loogika kehtib ka näiteks USA-s.

Esimese loengupoole põhiosa aga seisneb erinevate töökohtade ja -võimaluste tutvustuses ning võrdluses. Toodi välja riigiasutuste, eri suurustega ettevõtete ning startupide head ja vead. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigile on midagi meelepärast. Samas oli loeng kasulikum tõenäoliselt päevaõppe tudengitele, kes ei ole veel tööturuga väga palju, kui üldse, kokku puutunud.

Teises osas tutvustas Einar Koltšanov ettevõtte äri- ning IT-poole koostööst ja osalisest vastasseisust. Nagu Andres Kütt esimeses loengus mainis, on vaja inimesi, kes suudavad hallata suuremat pilti ja siduda erinevad ettevõtte osad tervikuks.

'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile''' <ref name="loeng6">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] loeng 6</ref>

Ivar Laur tõi oma loengus välja ühe osa IT arendustööst, mis ei pruugi olla kohe algul esile tulla. Andmete analüüs on aga suur osa tänapäeva ettevõttete ning riigiasutuste tööst. EMTA näidetel tutvustati kuidas tugineb iga otsuse tegemine andmetel ning kuidas on suurest andmemahust võimalik välja lugeda erinevaid järeldusi. Kuna andmemahud on aga meeletult suured, on vaja analüüs automatiseerida ning selleks on vaja võimekat tarkvara ning riistvara.

Üldiselt oli loeng natuke IT-kauge, kuid näitas, miks tuleb kasuks analüütilise mõtlemise arendamine ning tutvumine mateemaatika ning statistikaga. Mida paremini arendaja mõistab lahendamist vajavat probleemi ning andmehulka, seda lihtsam on tal seda automatiseerida.

'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse''' <ref name="loeng7">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] loeng 7</ref>

Kui Eestis IT-st rääkida siis ei saa üle ega ümber küberkaitsest. Küberturve on tänapäeval tõenäoliselt kõige olulisem osa infotehnoloogiast, ükskõik kui uhke ja keeruline mingi süsteem ei ole, ta on kasulik vaid nii kaua kui ta on usaldusväärne ja stabiilne. Usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamiseks ongi vaja süsteemi kaitsta väliste jõudude eest.

Loengus tutvustati Eesti küberturbe ajalugu ning käsitleti põgusalt ka küberkuritegevuse arengut ja organiseerumist. Tegelikult käivad need asjad käsikäes. Kui esimesed arvutiviirused olid rohkem teooria rakendamised ja küllaltki süütud katsetused siis niipea kui pangandus kolis internetti tulid sellega kaasa ka kurjategijad. Sama moodi on riikidega - kui riigi toimimiseks tähtsad infosüsteemid on võrgus, siis saab riiki rünnata üle võrgu. Õnneks on Eesti saanud hakkama kõrgtehnoloogilisse maailma sulandumisega ning lausa eesrinda tõusnud.

Jaan Priisalu tutvustas ka Küberkaitseliitu, mis on omapärane segu sõjandusest ja IT-st. Küberkaitseliit on vähemalt mulle küllaltki huvipakkuv asutus, kuna lõpetasin just ajateenistuse ning riigikaitse vastu jäi huvi püsima.

'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''<ref name="loeng8">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] loeng 8</ref>

Loengusarja viimases osas tutvustati hoopis IT müügipoolt. Teema on seotud Ivar Lauri andmeanalüüsi ning Testlio startupi loengutega, sest oma toote müümiseks on vaja hulgaliselt infot töödelda ja ennast turundada.

Uue infona võib välja tuua "growth hacking-u" fenomeni. Seda võib mõtestada kui agressiivset ja uudseid lahendusi otsivat turundustööd. Olemuselt on see segu turundusest, programmeerimisest ning andmeanalüüsist.

Kõige kasulikum on see loeng neile, kes näevad ennast tulevikus oma firmat loomas või mingis ettevõtte juhatuses osalemas.

'''Kokkuvõte'''

Kogu loengusari andis hea ülevaate IT valdkonnast ning tööturust. Igas loengus oli midagi kõrva taha panna alates tööotsingu soovitustest kuni oma ettevõtte käivitamiseni. Edu peitub võrgustiku loomises ning enda või enda toote turundamises. Samuti, mida laiem silmapilk on, seda lihtsam on eri probleeme ette näha ning nendega toime tulla. Ükski uus teadmine ei ole kasutu.

==Ülesanded==

==Viited==

User:Hannilo

2016-10-19T13:26:17Z

Hannilo: /* Essee */

User:Hannilo

2016-10-19T12:15:06Z

Hannilo:

User:Hannilo

2016-10-19T11:34:53Z

Hannilo: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö= Autor: Henri Annilo Esitatud: - ==Essee== '''Sissejuhatus''' Nagu valdav..."