ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-23T21:31:38Z

Hekoppel: /* Meeskond Scraper */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 
'''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] 

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin]. 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Meeskond:Scraper

2018-01-23T21:23:39Z

Hekoppel:

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi
*'''9.11.2017''' - Kirjutasime retsensiooni
*'''14.12.2017''' - Hakkasime prototüüpi ette valmistama ja saime ühtlasi aru, et peame oma projekti ideed muutma
*'''21.12.2017''' - Kaitsesime prototüüpi
*'''13.01.2018''' - Hakkasime lõpptoote arendamisega tegelema
*'''23.01.2018''' - Kaitsesime lõpptoodet

==IDEE==

''Esialgne:''

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

''Edit:''

Meile sai selgeks, et me ei teosta oma esialgset plaani kuvada sõnade populaarsust. Seda seetõttu, et eesti keeles oleks kõigepealt olnud vaja programmil tunda ära kõigi sõnade algvormid (ilma käänete ja pööreteta) ja alles seejärel oleks olnud võimalik populaarsust arvutada. See oleks aga selle projekti jaoks olnud liiga suur töö.

Võtsime endale uue eesmärgi teha rakenduse, mis võimaldab kuvada ja filtreerida uudiste pealkirju erinevatest portaalidest ning näidata otsitud sõnade esinemissagedust uudiste pealkirjades kuude lõikes. Pealkirjadele klikkides on võimalik avada uudis oma veebilehitsejas.

==KASUTUSJUHEND==

Täpsema kasutusjuhendi koos arendusprotsessi kirjeldusega leiate programmis ReadMe failis.

Tähtis on teada, et rakenduse esmakordsel kasutamisel tuleb alustada sellest, et värskendada andmeid. Siis algab uudiste laadimine portaalidest, mis võtab aega mitu tundi.

==KOOD==

[https://drive.google.com/file/d/1cmAxoC1AP7demPAydoeX5Cw2fGou5ggU/view?usp=sharing Lähtekood]

[https://kscraper.visualstudio.com/DelfiProject/_home TFS]

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Meeskond:Scraper

2018-01-23T21:13:02Z

Hekoppel: /* IDEE */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi
*'''9.11.2017''' - Kirjutasime retsensiooni
*'''14.12.2017''' - Hakkasime prototüüpi ette valmistama ja saime ühtlasi aru, et peame oma projekti ideed muutma
*'''21.12.2017''' - Kaitsesime prototüüpi
*'''13.01.2018''' - Hakkasime lõpptoote arendamisega tegelema
*'''23.01.2018''' - Kaitsesime lõpptoodet

==IDEE==

''Esialgne:''

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

''Edit:''

Meile sai selgeks, et me ei teosta oma esialgset plaani kuvada sõnade populaarsust. Seda seetõttu, et eesti keeles oleks kõigepealt olnud vaja programmil tunda ära kõigi sõnade algvormid (ilma käänete ja pööreteta) ja alles seejärel oleks olnud võimalik populaarsust arvutada. See oleks aga selle projekti jaoks olnud liiga suur töö.

Võtsime endale uue eesmärgi teha rakenduse, mis võimaldab kuvada ja filtreerida uudiste pealkirju erinevatest portaalidest ning näidata otsitud sõnade esinemissagedust uudiste pealkirjades kuude lõikes. Pealkirjadele klikkides on võimalik avada uudis oma veebilehitsejas.

==KOOD==

[https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Lähtekood]

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Meeskond:Scraper

2018-01-23T21:09:50Z

Hekoppel: /* BLOGI */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi
*'''9.11.2017''' - Kirjutasime retsensiooni
*'''14.12.2017''' - Hakkasime prototüüpi ette valmistama ja saime ühtlasi aru, et peame oma projekti ideed muutma
*'''21.12.2017''' - Kaitsesime prototüüpi
*'''13.01.2018''' - Hakkasime lõpptoote arendamisega tegelema
*'''23.01.2018''' - Kaitsesime lõpptoodet

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==KOOD==

[https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Lähtekood]

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-23T20:40:47Z

Hekoppel: /* Meeskond Scraper */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]

TFS: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] 

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin]. 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Talk:Meeskond Raavo™

2018-01-23T20:36:28Z

Hekoppel:

===Retsensioon meeskonnale Raavo===

Meie meeskond retsenseeris meeskonna Raavo tööd. Meeskond Raavo loob C# aine raames programmi, mis on vajalik autoremonditöökodades. Analüüsis on selgelt välja toodud programmi eesmärk, kus kasutajatel on võimalik valida enda autole teenused ning registreerida nende teostamise aeg. Samuti plaanitakse teha ka kasutajate sisselogimise või registreerimise võimalus, mis on vägagi vajalik selle programmi mugavalt töötamise jaoks. Lisaks on väga hästi kirjeldatud ohukohti, mis võivad projekti realiseerimisel ette tulla ning kuna ollakse ohust teadlikud, on võimalus, et hoidutakse nendest.

Samuti on mõistlikult jagatud tööjaotus, et iga liige saab mingi funktsiooni meisterdada. Must have funktsionaalsused on läbi mõeldud, et mis on miinimum baas, millega programm töötaks ja täidaks eesmärgi.

Iga funktsioon on selgelt välja toodud ja kirjeldatud selle põhimõtet. Veel on ka toodud juurde mitmed funktsionaalsused, mis on nice to have, mis teeks programmi keerulisemaks ja huvitavamaks, kuid ilma milleta programm ka töötaks. Kirjastiililt on teksti väga lihtne lugeda ning saab kiiresti mõeldud info kätte.

Üldiselt on idee teostatav, sest autoremonditöökodasid leidub ka Eesti tasandil palju ning korrektse programmi puhul oleks tõenäoliselt turgu küll. Samuti ise autoomanikuna, näeksin ennast vajadusel selle programmi kasutajana.

Edu projektiga!

Retsenseeris meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis

===Lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo===

Vaadates eesmärke, mis meeskond endale semestri alguses püstitas, võib öelda, et need said püstitatud äärmiselt mõistlikult - ''must-have'' funktsionaalsusest on realiseeritud kõik ning ''nice-to-have'' funktsionaalsusest enamik. Näinud meeskonna esitlust, võiks arvata, et meeskonna töö oli võrdlemisi kaootiline ja hektiline. Seda enam tuleks kiita meeskonnaliikmete püsivust oma eesmärkide saavutamisel - selmet kaoses alla anda, pingutati vapralt lõpuni ja saavutati soovitud tulemus.

Programmikood oli kenasti struktureeritud. Liiasust ega lohakust retsenseerijate terav silm ei seletanud. Kui aga väga hoolikalt vigu otsida, siis saab natukene puuduliku dokumentatsiooni kallal viriseda. Samas on see viga nii tühine, et ei evi suuremat tähtsust. On hea tõdeda, et broneerimine sai loodud võrdlemisi detailne. Kasutajal on meelierutavalt palju valikuvõimalusi. Eriti hurmav oli tõik, et valinud teenuse tüübi, kuvati kasutajale kõik tüübile vastavad teenused, mis andis veelkord tunnustust selle rakenduse detailsusest ja läbimõeldusest. Rakenduse välimus on igati sümpaatne. Monet'likult impressionistlikud pastelsed toonid paitavad silma ega mõju pealetükkivalt. Programmiloojate meisterlikult peen huumorisoon väljendub rakenduse mõnusalt muhedas ikoonis, mis kujutab ei midagi muud kui autot. Vahest oleks ehk oodanud meile endile tuttavat MVVM-i mustrit, kuid et selle rakendamist raudselt nõutud ei olnud, ei nõua seda meiegi.

Nagu ikka elus, on täiust väga raske leida. Ometigi satume mõnikord loodu peale, mis oma olemuselt igati täiuse suunas püüdleb. Retsenseerijad võivad kindlusega öelda, et antud rakendus on üks selletaolistest, kus programmiloome voorused on niivõrd selgesti väljendunud. Jääb üle vaid mõtiskleda, kas mitte Püha Vaim ise ei andnud siinkohal inspiratsiooni.

Alati teie 
.njet

===Lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo===

Meeskonna eesmärk oli luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele. Valminud rakenduse vastab eesmärgile. Loodud on broneerimissüsteem autoremonditöökojale ning realiseeritud funktsionaalsused on kasutajale mugavad. Ka rakenduse väljanägemisega on vaeva nähtud, mis on meeldiv boonus.

Analüüsis kirjeldatud '''"Must have"''' funktsionaalsused:

'''Süsteemi registreerimine ja sisse logimine''' - enamjaolt realiseeritud. Puudu on võimalus lubada broneerida ka külalisena s.t ilma kasutajakontot loomata

'''Broneerimine''' - realiseeritud analüüsis kirjeldatud mahus. (v.a külaliskasutajana). Hea lahendus oli see, et broneerimise menüü sisud sõltusid üksteisest.

'''Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)''' - tellitud teenuste ülevaade on olemas, aga summad puuduvad. Aga võib vaielda kui informatiivne see tegelikult autoremondi puhul oleks olnud, sest tegelik hind selgub ikkagi tavaliselt töö käigus.

'''Tellimuse kinnitamine''' - eraldi kinnitamise etapp koos auto töökotta saabumise aja määramisega pole realiseeritud.

'''Nice to have:'''

'''Admin kasutaja, lisafunktsioonidega''' - admini vaade on realiseeritud ja aga selle ainukesteks lisafunktsioonideks on kasutajate vaatamine ja broneeringute vaatamine.

'''Igasugused soodustused''' - pole realiseeritud

'''Skaleeruv või fixed suurusega aken''' - realiseeritud.

Väljadele sisestatavad andmed olid kontrollitud, kuid broneeringusüsteem lubas broneerida ka minevikku - selle võiks segaduste vältimiseks samuti keelata. Veel üks kasutajakogemusega seotud tähelepanek. Tihti klient ei oska hinnata kui kaua mõni töö võib aega võtta ning seega võiks olla erinevate tööde ajad ette määratud. Kliendil võib olla vajadusel õigus neid suurendada vähendada ja jätta töökojale ka mõni kommentaar. Rakenduses võiks olla võimalik oma broneeringut ka tühistada.

Kood oli hästi kommenteeritud. MVVM arendusmustri ei kasutatud - erinevate vaadete jaoks oli loodud palju vaatemudeleid, aga neist ühtki polnud kasutusele võetud

'''Kokkuvõte:'''Püstitati igati mõistlik eesmärk ja see sai üldjoontes täidetud. Realiseeritud funktsionaalsused töötasid hästi. Kui võrrelda kodutöö juhendis kirjeldatud nõuetega, siis oleks võinud teha ära ka tegevuste logimise, lisada veel mõned funktsionaalsuseid ning kasutada ka vaatemudelit. Vaatamata sellele sai meeskond selle projekti raames siiski kasutada suurt osa kursusel omandatud teadmistest.

Kõike head,

Meeskond Scraper

Meeskond:Scraper

2017-12-17T23:39:36Z

Hekoppel:

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi
*'''9.11.2017''' - Kirjutasime retsensiooni

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==KOOD==

[https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Lähtekood]

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-12-17T23:38:18Z

Hekoppel: /* Meeskond Scraper */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt:Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-12-16T18:44:40Z

Hekoppel: /* Prototüübi kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 -
*12:15 -
*12:30 -
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Talk:Meeskond:Scraper

2017-11-11T20:28:33Z

Hekoppel:

=Retsensioon meeskonna Scraper analüüsile meeskonnalt XYZ=

==Positiivsed küljed==

Blogist tuleb välja, et tööplaan ja -jaotus on üles ehitatatud süstemaatilselt ja loogiliselt, analüüs on ilusti alamteemadeks jaotatud. Samuti on hästi välja toodud tööetapid ja kasutatavad tehnoloogiad. Hea, et olete läbi mõelnud, millist arendusmustrit plaanite kasutada.
Analüüsi suurteks plussideks on oma oskuste mõistlik hindamine (tasakaal must-have ja nice-to-have featuride vahel) ja mõistlik riskide hindamine. Prototüübi must-have-features´i väljatoomine on hea mõte. Uudiste ilmumisaja valik oleks kindlasti kasulik näiteks meediauuringute läbiviimisel.

Väike vahemärkus analüüsi loetavuse/arusaadavuse kohta: “IDEE” bloki all olev kirjeldus “Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid…” on küll ülimalt oluline ja selgitab hästi, kuidas rakendus töötab, aga tekitab esimese ideed kirjeldava blokina pigem segadust. Segadus laheneb “Miks ja milleks?” alamteemat lugema hakates. Arusaadavuse huvides võiks eismeses “idee” blokis kohe öeldud olla, et rakendus on mõeldud meediaportaalide info sorteerimiseks.

Üldiselt jätab analüüs põhjaliku ja mitmekülgse mulje kuid mõned kohad siiski on, mida võiks veel läbi mõelda ja täpsustada. Kohati jääb mulje, et projekti on pandud kokku mitu vastandlikku ideed ja pole päris selge, kuidas need ühes rakenduses koos peaksid eksisteerima - sellest pikemalt konstruktiivse kriitika all.

==Konstruktiivne kriitika==

Rakendus ei pruugi teenida oma eesmärki. Kui eesmärk on leida kõige olulisemad teemad, siis olulised teemad on need, mida kajastatakse mitme päeva või nädala jooksul. Kas teemade ja märksõnade populaarsust mõõdetakse viimase 24 tunni jooksul, viimase nädala või viimase kuu jooksul? Kas kasutaja saab ise ajavahemikku valida? Kui avaldatakse sama teema kohta käivaid artikleid ja analüüse, siis ei pruugi tulla nende omavaheline seotus välja vaid paari märksõna otsides.

Fake-uudiste tuvastamine ja blokeerimine on hea mõte, kuid teostamise mõttes ülimalt raske. Tänapäeval räägitakse, kuidas isegi inimeste endi jaoks muutub võltsuudiste tuvastamine järjest raskemaks. Selle ''script'''iga lahendamine võib osutuda seega väga keeruliseks ja tuua kaasa rohkelt vigaseid tulemusi. Samas on ka autorid ise selle välja toonud kui ühe raskeima ja ajamahukaima ülesande rakenduse loomisel - leiame, et selline analüüsitulemus on asjakohane.

Rakenduse eesmärk on vältida sisutühje ja kollaseid uudiseid. Kui rakenduse eesmärk on korraga kuvada kõige populaarsemad artiklid ja samas vältida kollaseid uudiseid, siis kuidas rakendus käitub, kui kõige populaarsemad artiklid on kollased uudised?

Samuti pole täpselt aru saada, mis teeb uudise rakenduse jaoks populaarseks: kas viimasel ajal tihedalt kasutatav märksõna või uudise lugejate arv?

Rakendus kuvab uudise, kui märksõnal on ajaloolisest keskmisest suurem esinemissagedus. aga mis siis saab, kui teema on pidevalt pildis ja mingi murrang toob kaasa ainult marginaalse märksõna esinemissageduse suurenemise? Kas rakendus kuvaks tähtsa uudise või mitte?

Keelevalik toimub radio buttoni abil, mis viitab ühele ja ainsale valikule, aga kas kasutajal on võimalik näha uudiseid vaheldumisi kahes või enamas keeles? Teatud sama kirjapildiga sõnad võivad küll eesti ja inglise keeles erineva sisuga artikleid välja tuua, aga tüütu oleks rakenduse kasutamisega nullist alustada, kui tahad näha teistes keeltes artikleid. Samuti tasuks läbimõtlemist, miks saab valida ainult ühes keeles kirjutatud, aga mitme riigi uudisteportaalidest pärinevaid uudiseid.

==Soovitused==

* Tuleks määratleda aeg, mille jooksul uudiste esinemissagedust otsitakse.
* Tuleks määratleda, kas artikli populaarsus sõltub märksõna esinemissagedusest või lugejate arvust.
* Artiklite ja uudiste otsing võiks olla seotud mitme märksõnaga.

=Vastus retsensioonile=

Arutasime tagasisidet ja mõtlesime, et paneme oma vastuse kohe siia kirja.

Täname kaasamõtlemise ning tagasiside eest.

Mis puutub uudiste populaarsuse mõõtmisesse, siis ajaperioodi valik, mille jooksul uudiseid jälgida ning mille põhjal analüüsi teostada, on antud rakenduse jaoks tõepoolest väga oluline.

Samas tuleb aga arvestada ka asjaoluga, et tegemist on päris elust pärit andmetega ning see teeb täpse algoritmi ja kasutatava mudeli prognoosimise enne reaalsete andmetega tutvumist enamasti väga keeruliseks ning ajamahukaks tööks, millest pahatihti palju kasu ei ole. Selle töö tegemine siis kui on võimalik reaalsete andmetega tutvuda, on tavaliselt oluliselt efektiivsem ning vähem ajamahukas.

Kuid kuna juhuslikult oleme sarnaste andmetega veidi ka enne töötanud ning ajaperioodi valikule sai tähelepanu pööratud, siis võib sellest siinkohal ka veidi pikemalt kirjutada.

Esiteks veidi tasuta, mis on tarvilik selleks, et perioodivalikut teha ning mõista mida populaarsus tähendab. Uudiste lugejate arv on tavaliselt uudisteportaali ärisaladus, mida vaevalt nad teistega jagada tahavad. Seetõttu peame populaarsust mõõtma kaudseid meetodeid kasutades. Võib proovida leida kui paljud inimesed on antud artiklit sotsiaalmeedias jaganud või kui palju on antud uudisel kommentaare, samuti oleks heaks näitajaks kui palju antud uudis lehel aega ja ruumi saab ning kui kõrgele ta portaali uudistehierarhias tõuseb, kuid selle hindamine on juba küllalt keeruline ülesanne. Seetõttu kasutame näitajana märksõna esinemist teksides ning eeldame seeläbi, et portaal toodab hetkel olulisest, kuumast ja klikke püüdvast teemast, mis seeläbi portaalile ka reklaamitulu toob, ka enam uudiseid kui teistest teemadest.

Statistiliselt on uudiste sageduse mõõtmiseks kaks võimalust kas mõõta sõnade absoluutset esinemissagedust ehk lugeda teatud perioodi jooksul avaldatud uudiste tekstidest või pealkirjadest kui tihti seal mõni sõna või sõna paar esineb või suhtelist sagedust ehk leida kui paljudes antud perioodil avaldatud uudistes sõna või sõnapaar esines ning jagada see arv kõikide perioodil avaldatud uudiste arvuga. Mõlemal meetodil on oma positiivsed ning negatiivsed küljed.

Absoluutarvu kasutamine eeldab näiteks ajas konstantset uudisvoogu. Päriselus on avaldatud uudiste arv aga pahatihti kõikuv – lihsaima näitena võib tuua pühapäeval ilmuvate uudiste ning esmaspäeval avaldatavate uudiste arvu võrdlemine. Kui ajaperioodiks on aga nädal siin on probleemne näiteks jõulu nädal, eriti kui 23. detsember peaks langema esmaspäevale ning sisulisel koosneb kogu nädal vaid puhkepäevadest ning uudistetoimetused on tühjad. Suuremas plaanis on probleemiks uudsite arvu kõikumine ka aastate lõikes, mis sõltub suuresti reklaamiraha hulgast turul, erinevate uudiskeskkondade ühinemistest, uute tekkimistest ja konkurentsist, kuna online ajakirjandus on tegelikult reklaamiraha funktsioon. Ehk kui reklaamiraha on palju, on raha ka sisu tootmiseks rohkem ning kui reklaamiraha väheneb peab ka sisu poolt kokku tõmbama. Samas on absoluutarvu kasutamisel ka eeliseid näiteks on sellest kasutajal väga lihtne aru saada.

Suhtelise sageduse kasutamine tagab tulemuste parema võrreldavuse. Selle hea töötamise eelduseks on suur ja stabiilne valim uudiseid ning sellega on taas seotud paljud probleemid, mis tulevad ette ka absoluutarvu kasutamise puhul. Samuti on suhtelise (ja veidi ka absoluutse) näitaja puhul probleemiks ka erinevate allikate võrreldavus kui üks portaal toodab nädalas 5000 ja teine 200 uudist ning mõlemad avaldavad mingil teemal ühe uudise, siis kuidas antud suhtelisi sagedusi omavahel võrrelda.

Ajaperioodi valik sõltub lõpuks paljuski reaalsetest andmetest ning nende omadustest, kuid ülalmainitud põhjustel arvame, et minimaalseks ajaperioodiks on üks nädal või mõni selle n-kordne.

Mis puutub kollaste ning valeuudiste tuvastamisse, siis see sõltub väga palju sellest kuidas valeuudised defineerida. Sellest definitsioonist sõltub ka tehniline teostus ja selle keerukus. Paraku on ka sellel teemal tõstatatud küsimustele väga raske enne reaalste andmetega tutvumist ning võimalike lahenduste reaalset läbiproovimist vastata küsimusele, kuidas ja mille põhjal me uudiseid klassifitseerima või klasterdama hakkame. Võib vast vaid lisada, et proovime siinkohal lähtuda põhimõttest, et rakenduse eesmärgiks on meediaportaalide info sorteerimine süstematiseerimine ja infomüra vähendamine kasutajale.

Hetkel, ilma reaalsete andmetega tutvumist usume, et suur murrang ei too kaasa märksõna esinemissageduse marginaalset tõusu. Näiteks Taavi Rõivas on ikka meedias pidevalt figureerinud, kuid usume, et kui reaalseid andmeid vaatame, siis viimasel ajal on see number oluliselt suurem kui ajalooline keskmine.

Juhul kui populaarseim on kollane uudis, siis rakendus kuvab selle kui populaarseima kuna see on see, mis inimesi sel hetkel kõige enam huvitab. Samas nagu analüüsis kirjutasime on kasutajal võimalus kasutada uudiste portaali valikut ning alateema valikut juhul kui kollased uudised teda ei huvita.

Keelevaliku muutmise mõte on iseensest väga huvitav, eeldaks otsingu sidumist mingi eesti-inglise-eesti sõnaraamatuga või sidumist Google translatega. Samas on keele loogika väga keeruline ning kontekst väga oluline. Seetõttu kui panna kasvõi suure Google tõlkimiprogrammi märksõnad nagu Jüri Ratas või Apple ning antud tulemuste järgi uudiseid otsida siis vaevalt see kasutajakogemus sellest võidab ning paremat tõlkimismootorit me antud kursuse raames tuleb tunnistada ka teha ei oska.

Meeskond:Scraper

2017-11-08T23:00:00Z

Hekoppel: /* BLOGI */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi
*'''9.11.2017''' - Kirjutasime retsensiooni

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-08T22:58:30Z

Hekoppel: /* Meeskond Scraper */

Meeskond:Scraper

2017-11-08T22:54:15Z

Hekoppel:

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

'''Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:'''

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Meeskond:Scraper

2017-11-08T22:53:36Z

Hekoppel: /* ANALÜÜS */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest ajakirjanduses. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

Meie kasutaja on inimene, keda häirivad uudisteportaalide "kollased" pealkirjad ja kes tahab kiiret ülevaadet, et mis on praeguse hetke põhiteemad.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilissse kasutajaliidesesse sisenedes koheselt vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab kasutaja filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja soovi korral valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse. Vaikimisi on kasutatud kõik meie poolt valitud veebilehed.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, et rakendus jätaks meelde konkreetse kasutaja valikud/eelistused.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame programeerimiskeelt C#
*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Esialgu plaanime kasutada Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine. Loodame, et praktikumides ja loengutes tehtud on piisav ka meie rakenduse jaoks. Tähtis on, et varume selle jaoks piisavalt aega.
* Ideaalis oleks väga praktiline ja ka hetkel maailmas tomuvaga hästi haakuv kui saaksime luua mingit sorti "Fake News" blokeeringu või siis märguande. Selle teostamine tundub aga päris raske. Esmapilgul tundub, et selline eristamine vajaks väga põhjalikku tekstianalüüsi. Proovime leida vähemalt mõne tunnuse, mille abil "fake news" päris uudistest eristada.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda. Peame vaatama, et valim oleks piisavalt suur ja need esindaksid erinevaid maailmavaateid.
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega
*Äkki leiame oma rakendusele mõne kõlavama nime

Tähtis on kiiresti alustada ja kõigile vajalikele koostisosadele esialgsed lahendused välja pakkuda. Nii saame paremini hinnata, mille peale võib meil kõige rohkem aega kuluda. Hetkel me ei kujuta hästi ette kui töömahukas iga etapp on. Loodetavasti see aitab meil tööga õigeaegselt valmis jõuda.

Prototüübi esitlemiseks tahaksime, et oleks valmis järgmised asjad:

*Scraper, mis toimiks vähemalt paaril uudisteportaalil
*Toimuks andmete salvestamine andmebaasi
*Andmebaasist kuvatakse kasutajaliideses kõige populaarsemad sõnad.
*Sõnadele klikkides on võimalik vaadata viimaseid selle sõnaga seotud uudiseid

'''Must have:'''

*Toimiv scraper, mis liigub mööda meie poolt valitud uudisportaalide pealkirju
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik. Mis keeles olevid uudisportaale otsingus kasutatakse (Radio button)
*Riigi valik. kust pärit uudisteportaale otsingus kasutatakse (CheckBox)
*Uudisportaalide valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud
*Alateema valik (CheckBox). Vaikimisi kõik valitud.
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*võimaliku "Fake news"'i blokeering või eraldi märgistamine
*Kuupäeva valik. Oleks tore kui kasutaja saaks minna ajas tagasi ja vaadata, mis mingil ajahetkel populaarne sõna oli.
* Võiks olla võimalik visualiseerida sõnade populaarsuse muutumist ajateljel. Ajateljele võiks olla võimalik lisada mitu sõna, et nende liikumisi omavahel võrrelda.
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto loomise võimalus, et salvestada oma valikuid. Lisab kasutajale mugavust juhul kui ta enamasti eelistab teha ühesuguseid valikuid.

Talk:Meeskond:IT Squad

2017-11-08T22:14:47Z

Hekoppel: Created page with "'''Review of the analysis''' The IT Squad has made it their mission to produce a home bookkeeping app called e-Xpense. We thought that the idea was presented clearly. We like..."

'''Review of the analysis'''

The IT Squad has made it their mission to produce a home bookkeeping app called e-Xpense. We thought that the idea was presented clearly. We liked that the team had thought about how their work would better the life of their users and included a little bit of research to back up the need for such an app when there are similar already available.

We liked that the team had identified (although briefly) who their user would actually be. They have clearly given thought to the functionalities their app should have. To the best of our knowledge they have chosen the appropriate technologies to execute this task. In addition to listing the functionalities we would suggest writing a few of the main user stories to get a better idea of how a user might move through their app. This would give the opportunity to think through not only ''what'' the user will do with the app but also ''how'' he will get there (what tools, buttons, views etc. will the user need).

We noticed that the data export/import option was mentioned in both the must have and nice to have sections, so the team might want to have a look at that and specify the difference between the two.

The team has given thought to the difficulties that might arise. Maybe they could have also talked a little bit about if there was anything they could do to prevent those difficulties from becoming a reality. We would have liked to see a bit more information about what the next steps are going to be when the team starts work on this project and how they at least initially plan to coordinate the workflow.

Other than that we think this is quite a well thought out project with many learning opportunities especially if you add in the “nice to have” functions. The project gives the team a lot of flexibility – meaning if they find the project challenging they can start with a fairly simple implementation and if they have the resources then they can keep adding features to create a more complicated version.

Reading the IT Squads analysis definitely gave our own team some ideas about what aspects we ourselves should analyze a bit more before proceeding.

Wishing you good luck,

Team Scraper

Meeskond:Scraper

2017-11-05T20:12:58Z

Hekoppel: /* ANALÜÜS */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

'''Miks ja mida me teeme?'''

Tänases suures infohulgas on raske leida üles asjalikku informatsiooni. Kliki-näljas meedia toodab palju sisutühje või kollaseid uudiseid, mille sorteerimine on tüütu. Meie rakendus annab kasutajale võimaluse saada kiiresti ülevaate aktuaalsetest teemadest. Rakendus hoiab kokku kasutaja aega ja aitab vältida kokkupuudet mõttetute pealkirjadega, mis tema igapäevast uudisvoogu risustavad.

Teeme töölaua rakenduse, mis võimaldab kuvada kõige populaarsemaid uudisteemasid praegusel hetkel ja ka otsida sõna järgi kõige populaarsemaid uudiseid, mis selle sõnaga on seotud. Ideaalis aitab rakendus soovi korral eemaldada ka “kollaste uudiste” tundemärkidega pealkirju.

'''Kuidas meie rakendus toimib?'''

Rakendus kammib läbi uudiseid edastavaid veebilehti ja toob välja populaarsemad sõnad praegusel ajahetkel. Rakendus avab veebilehe uudistearhiivi ja loeb sealt sisse uudiste pealkirjad. Sealjuures välistab rakendus enam levinud sidesõnad, artiklid jms väheinformatiivsed sõnad. Rakendus tõstab esile sõnad, mille esinemissagedus on oluliselt suurem kui nende ajalooline keskmine. Kasutaja saab valida erinevate riikide uudisteportaalide ning keelte vahel.

Kasutaja saab graafilises kasutajaliideses vaadata populaarsemaid sõnu. Kui sõnale klikkida, siis saab vaadata viimaseid uudiseid, mis selle sõnaga seostuvad. Samuti saab kasutaja sisestada otsingusse sõnu ja leida nii viimaseid seotud uudiseid. Uudiseid saab filtreerida riigiti ja alateema kaupa (poliitika, tehnoloogia, majandus jms.). Samuti saab kasutaja valida, milliseid veebilehti otsingu jaoks kasutatakse.

Võimalik on vaadata viimaste otsingute ajalugu. Kaalume ka kasutajakonto loomise võimalust, aga hetkel ei tundu see otstarbekas.

'''Kuidas me oma rakendust ehitame?'''

*Kasutame Entity Frameworki andmebaasi loomiseks ja sellega suhtlemiseks.
*Kasutame Code First lähenemist.
*Kasutame MVVM arendusmustrit, eraldada kasutajaliidese ja andmebaasi ehitamist. Nii saame töötada ühel ajal ja kõik pole ühes failis koos.
*Kommenteerime oma koodi, et pärast retsenseerijatel oleks ka võimalik aru saada kuidas rakendus töötab.

'''Milline on tööjaotus?'''

Oleme tiimis kahekesi ja kavatseme üldiselt kirjutada koodi koos. Erinevatele probleemidele lahenduste otsimise jaotame omavahel ära ja siis valime võimalike lahenduste seast koos selle, mis meie jaoks kõige paremini töötab ja loomulikult selle, mille kirjutamisega hakkama saame.

'''Mis tundub meile hetkel kõige raskem teostada?'''

*MVVM arendusmustri korralikult kasutamine tundub hetkel keeruline, aga loodame, et kui reaalselt tööle hakkame ja näeme, milliseid tükke meie rakenduse jaoks on vaja kokku panna saab selgemaks kuhu miski kuulub.
*Andmebaasi graafilise liidesega ühendamine.

'''Millised on töö etapid?'''

*Valime veebilehed, mida töödelda
*Mõtleme välja, millises vormis saadud andmed salvestada
*Kirjutame valmis andmete tõmbamise programmi
*Kirjutame skripti mis võtab toorandmetest välja meid huvitava info
*Salvestame andmed andmebaasi
*Loome kasutajaliidese
*Kirjutame filtrid andmete kuvamiseks
*Kirjutame otsingu.
*Ühendame andmebaasi graafilise liidesega

'''Must have:'''

*Toimiv scraper
*Graafiline kasutajaliides
*Keelevalik (Radio button)
*Riigi valik (CheckBox)
*Veebilehe valik (CheckBox)
*Alateema valik (CheckBox)
*Uudiste otsing sõnade kaudu
*Otsingute ajalugu

'''Nice to have:'''

*Fake news blokeering
*Kuupäeva valik
*Ilusa ja mugava disainiga kasutajaliides
*Kasutajakonto, et salvestada oma valikuid

Meeskond:Scraper

2017-11-05T10:58:51Z

Hekoppel: /* LIIKMED */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel - projektijuht

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

Meeskond:Scraper

2017-11-05T10:18:57Z

Hekoppel: /* TEHNOLOOGIA */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel

==BLOGI==
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

==IDEE==

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

==TEHNOLOOGIA==

C#

WPF

SQL

LINQ päringukeel

Entity Framework

==ANALÜÜS==

Meeskond:Scraper

2017-11-05T09:51:01Z

Hekoppel:

Meeskond:Scraper

2017-11-05T09:48:33Z

Hekoppel: /* LIIKMED */

Meeskond:Scraper

2017-11-05T09:47:49Z

Hekoppel: /* Liikmed */

==LIIKMED==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel

===BLOGI===
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika
*'''3.11.2017''' - Tegime analüüsi ja joonistasime andmebaasi

===IDEE===

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

===TEHNOLOOGIA===

C#

WPF

SQL

Meeskond:Scraper

2017-11-05T09:46:11Z

Hekoppel:

==Liikmed==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel

===Blogi===
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika

===IDEE===

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas). Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

===TEHNOLOOGIA===

C#
WPF
SQL

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-31T21:07:26Z

Hekoppel: /* Meeskond Scraper */

Meeskond:Scraper

2017-10-22T17:47:15Z

Hekoppel: /* IDEE */

Meeskond:Scraper

2017-10-22T17:46:49Z

Hekoppel: /* IDEE */

==Liikmed==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel

===Blogi===
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika

===IDEE===

Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid, loeb nendest välja informatsiooni ning salvestab saadud info andmebaasi ning peab järge selle üle mis lehedel on käidud ning mis lehtedele, mis ajal tuleb veel(uuesti) minna.

Kasutajaliidese, kust saab valida milliseid lehekülgi tõmmata ningteha päringuid.

Kui aega üle peaks jääma siis võiks esimese asjana teha selle automaatseks nii, et ta kontrollib kas interneti ühendus on olemas ja näiteks iga päev kell 12:00 ning hakkab ise tööle (või esimesel võimaluses kui arvuti on sisse lülitatud ja internetiühendus olemas).

Kui siis ka veel igav on siis rakendada mõnda (masinõppe) algoritmi või lihtsamat statistikat, mis leiaks infost midagi huvitavat ja teeks näiteks iga päev mingi kokkuvõtte/raporti ning saadab selle mailile.

Meeskond:Scraper

2017-10-22T13:37:10Z

Hekoppel: Created page with "==Liikmed== *Ove Kangur *Heidi Koppel ===Blogi=== *'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku *'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest *'''21.10.2017''' - Panime idee paika =..."

==Liikmed==
*Ove Kangur
*Heidi Koppel

===Blogi===
*'''10.10.2017''' - Panime meeskonna kokku
*'''10.10.2017''' - Rääkisime ideest
*'''21.10.2017''' - Panime idee paika

===IDEE===

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-22T13:33:51Z

Hekoppel: /* Päevaõpe */

User:Hekoppel

2017-10-22T10:47:49Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel

Esitamise kuupäev 14.10.2016
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Kasutatud allikad ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T19:29:35Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel

Esitamise kuupäev 14.10.2016
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Kasutatud allikad ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T19:23:02Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Kasutatud allikad ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T19:19:05Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T19:17:59Z

Hekoppel: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T19:07:09Z

Hekoppel: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:57:17Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:45:05Z

Hekoppel: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:42:46Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:41:26Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:32:15Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T18:30:37Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. : Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:50:30Z

Hekoppel: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus <ref name = "1 , punkt 5.2">Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)</ref> tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

<references />

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:44:56Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus <ref>Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)</ref> tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

<references />

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:44:01Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus <ref>Õpingud</ref> [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

<references />

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:35:13Z

Hekoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus[1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus[2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel & Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:27:47Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorraldus ja sisekord. (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-14T16:07:14Z

Hekoppel: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

Seadsin endale selle aine kuulamisel ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem otsustasin ka mina, et seda kirjatükki peaks olema hiljem tagasi vaadates hea lugeda. Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Päris esimeses loengus tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetöö väliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest õlikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mulle on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse see ellu viia. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru kui juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja 3 inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt Scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüs on mind huvitama hakanud. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid mida on võimalik sel viisil rünnata tuleb järjest juurde.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo firmast Starmanist meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundust kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada, seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes. Saada aru, mis on sinu ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-09T12:19:38Z

Hekoppel: /* Küsimus 5 */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [3]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [3]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [3]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [3]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-09T12:14:38Z

Hekoppel: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest.

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahuga, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [7]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [4]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [4]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-09T12:14:18Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest.

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahuga, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [7]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [3]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [3]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

4. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-09T12:11:37Z

Hekoppel: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest.

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahuga, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [7]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [3]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [3]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i.

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)

User:Hekoppel

2016-10-09T12:10:04Z

Hekoppel: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Heidi Koppel
== Essee ==

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

===Küsimus A===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [1, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [1, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [1, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [1, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [2]

===Küsimus 5===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest.

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahuga, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [7]

===Ülesanne===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on vaja koguda 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d.

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril 7 punkti eest ning seega arve suurus on seega 350 EUR’i. [8]

== Viited ==

1. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

2. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

3. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)