ICO wiki - User contributions [en]

Category:Andmesalvestustehnoloogiad

2016-03-04T09:01:57Z

Hkitt:

=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=

==Eesmärk==

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
põhialuseid.
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

==Lühitutvustus==

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: I395

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Õpetamise aeg: sügissemestri II pool

Aine maht: 3 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834

Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]

Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]

Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]

Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud:

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

==Õppematerjalid==

Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)

Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm

I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)

II - RAID
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)

III - LVM
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group

IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares

V - Varundamine ja taaste
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication

'''Kasulikud raamatud:'''

* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy

* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services

==Õppeaine ajakava kevad 2016==

'''Päevaõppe kava'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td>
</tr>
</table>

Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7

'''Kaugõppe kava 2016'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''1. tund 04.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.odp (odt)] ainesse + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''2. tund 04.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/01_Praktikum_Kettajagude_kordamine.txt Kettajagude ja saaleala] kordamine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3. tund 06.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4. tund 06.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">NAS-i praktikum (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">7. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Varundamise ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2013_kaugope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2013.pdf loeng], [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0d5f0114-6952-476a-8d92-2b53005cd6dc?ec=true loengusalvestus] </td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">9. tund 11.06.2016 13:00 ruumis 319</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td>
</table>

Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': <link lisandub pärast esimest tundi>

Viide 2015. aasta kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51

----

==Õpiväljundid==

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise
kaasaegseid tehnikaid.

'''Õpiväljund1''':
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend:
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

'''Õpiväljund2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend:
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi
korrektselt.

'''Õpiväljund3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend:
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

'''Õpiväljund4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.

Lävend:
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest
kaitstud.

'''Õpiväljund5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend:
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö
tulemusena.

'''Õpiväljund6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend:
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud
termineid õiges kontekstis.

==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==

Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.

==Arvestuse kujunemine==

'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

'''Boonuspunkte''' saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) LUGil ettekande tegemise eest

==Tähtajad kevad 2016==

'''Päevaõppele:'''

<ol>
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile ''' '''; Ettekanded: viimases loengus ;</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: ''' ''';</li>
</ol>

'''Kaugõppele:'''

<ol>
<li>Ettekande teema teatamine '''01.05.2016'''; ettekanne teha hiljemalt: '''11.06.2016''';</li>
<li>Viki artikli teema kinnitamine '''01.05.2016'''; artikli esitamine: '''29.05.2016'''</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 11.06.2016'''</li>
</ol>

==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==

Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!

==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==

[[Artikli kondikava ]]

[[SSD kettad]]

[[RAID]]

[[DAS]]

[[SAN]]

[[NAS]]

[[Software Defined Storage]]

[[Multipleksimine]]

[[Data replication]]

NAS

2016-03-04T08:50:03Z

Hkitt:

== Sissejuhatus ==
[[File:nas.jpg|thumb |alt=Nas alt text |D-Link NAS]]
'''Network-attached storage''' ('''NAS''') on failipõhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kuid seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutab failide jagamine erinevate arvutite vahel suuremat populaarsust. NAS-i suuremateks eelisteks on kiire ligipääs andmetele, kerge administreerimine ja lihtne konfigureerimine. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteineriteks või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi '''NFS''', '''SMB/CIFS''' või '''AFP''' protokolli (vaata '''Võrguprotokollid''').

== Kirjeldus ==
[[File:NAS1.jpg|thumb |alt=Nas alt text |NAS]]
'''NAS''' üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestusteenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, kogu haldus käib läbi veebilehitseja. NAS süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline '''FreeNAS''', mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale.

== Ajalugu ==

1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.

== Võrguprotokollid ==

'''NFS''' – Network File System (populaarne UNIX süsteemides)

'''SMB/CIFS''' – Server Message Block/Common Inernet File System (Ms Windows süsteemides)

'''AFP''' – Apple Filing Protocol (Mac OS)

'''FTP''' – File Transfer Protocol

== Infrastruktuur ==

===Integreeritud NAS===
*Serveri ühendus otse üle TCP/IP protokolli
*Integreeritud salvestusvahendiga

===Väline NAS päis===
* Serveri ühendus esmalt NAS-i päise poole üle võrgu ja sealt edasi ühendus fiiberkaabli kaudu salvestusvahendisse.

===NAS-i komponendid välise päise puhul===
* NAS-i päis
** Võrgukaart
** NAS-i jaoks optimeeritud operatsionisüsteem
** NFS ja CIFS-i protokollide tugi
** Salvestusvahendite ühendus protokollide tugi
*Salvestuskettad
*NAS-i ja salvestusketaste ühendus (FC)

===Haldustööd===
* Integreeritud süsteemil nii NAS kui salvestusvahendid hallatud NAS-i haldusvahenditega.
* Välise päise korral on haldus jaotunud kaheks:
** Salvestusvahendite oma käib eraldi haldusvahenditega
** Päise haldus NAS-i vahenditega.

== NAS klastris ==

Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.

== NAS tarkvara ==

NAS süsteemi ehitamiseks on saadaval mitmeid erinevaid tarkvarasid:

*[http://www.freenas.org/ FreeNas]
*[http://www.openfiler.com/products Openfiler]
*[http://www.open-e.com/products/feature-pack-nas-nfs-failover/ Open-e]
*[http://lime-technology.com/ Unraid]

=== Kas teha ise või osta poest? ===

Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.

Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:
*[http://www.synology.com/index.php?lang=default Synology]
*[http://www.seagate.com/www/en-us/products/network_storage/ Seagate]
*[http://sharecenter.dlink.com/ShareCenter_NAS_101 D-Link]

== Plussid ==
*Paindlik - Vähendab serverite hulka
*Keskne failihaldus - Puudub vajadus infot klientarvutis hoida
*Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega
*Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus
*Odav

== Miinused ==
* Sõltub võrgu kiirusest (ethernet kaabli läbilaske võime on väiksem kui fiiberkaablil.)

== Kasutatud kirjandus ==
*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS
*http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng05_NAS_IPSAN_CAS.pdf

== Autor ==
Ivar Ambos A32

Less

2016-01-07T18:38:42Z

Hkitt: /* Mõned less'i nipid */ parandused süntaksis

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failihaldus_Linux_shellis faili] sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

'''tühik''' - liigub järgmisele lehele

'''g''' - faili algus

'''G'''- faili lõpp

'''/<otsingutekst>''' - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

'''?<otsingutekst>''' - tagurpidi otsing

'''n''' - järgmine otsingu vaste

'''N''' - eelmine otsingu vaste

'''q''' - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less -E failinimi
</pre>

===Jäta faili sisu ekraanile failist väljumisel===
Selleks, et jätta faili sisu programmist väljudes ekraanile alles kasuta võtit -X.
<pre>
less -X failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less -I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Log_failid_Ubuntus logide] sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:26:38Z

Hkitt: /* Välju programmist faili lõppu jõudes */

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failihaldus_Linux_shellis faili] sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

'''tühik''' - liigub järgmisele lehele

'''g''' - faili algus

'''G'''- faili lõpp

'''/<otsingutekst>''' - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

'''?<otsingutekst>''' - tagurpidi otsing

'''n''' - järgmine otsingu vaste

'''N''' - eelmine otsingu vaste

'''q''' - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less -E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Log_failid_Ubuntus logide] sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:22:47Z

Hkitt: /* Sissejuhatus */ lisatud link https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failihaldus_Linux_shellis artiklile

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failihaldus_Linux_shellis faili] sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

'''tühik''' - liigub järgmisele lehele

'''g''' - faili algus

'''G'''- faili lõpp

'''/<otsingutekst>''' - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

'''?<otsingutekst>''' - tagurpidi otsing

'''n''' - järgmine otsingu vaste

'''N''' - eelmine otsingu vaste

'''q''' - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Log_failid_Ubuntus logide] sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:18:44Z

Hkitt: /* Kokkuvõte */ lisatud link https://wiki.itcollege.ee/index.php/Log_failid_Ubuntus artiklile

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

'''tühik''' - liigub järgmisele lehele

'''g''' - faili algus

'''G'''- faili lõpp

'''/<otsingutekst>''' - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

'''?<otsingutekst>''' - tagurpidi otsing

'''n''' - järgmine otsingu vaste

'''N''' - eelmine otsingu vaste

'''q''' - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Log_failid_Ubuntus logide] sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:09:49Z

Hkitt: parandused

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

'''tühik''' - liigub järgmisele lehele

'''g''' - faili algus

'''G'''- faili lõpp

'''/<otsingutekst>''' - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

'''?<otsingutekst>''' - tagurpidi otsing

'''n''' - järgmine otsingu vaste

'''N''' - eelmine otsingu vaste

'''q''' - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:06:46Z

Hkitt: kirjaviga

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

Artikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

<code>g</code> - faili algus

<code>G</code> - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

<code>n</code> - järgmine otsingu vaste

<code>N</code> - eelmine otsingu vaste

<code>q</code> - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:06:25Z

Hkitt: sissejuhatuse täiendus

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.
Atrikkel annab lühiülevaate <code>less</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemast käskudest programmi kasutamisel ning käivitamisel vajaminevatest parameetritest (võtmetest).

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

<code>g</code> - faili algus

<code>G</code> - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

<code>n</code> - järgmine otsingu vaste

<code>N</code> - eelmine otsingu vaste

<code>q</code> - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:03:43Z

Hkitt: pisiparandus

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref> <code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

<code>g</code> - faili algus

<code>G</code> - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

<code>n</code> - järgmine otsingu vaste

<code>N</code> - eelmine otsingu vaste

<code>q</code> - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-07T18:00:20Z

Hkitt: Sissejuhatuse ja käskude täiendused. Lisatud kokkuvõte.

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref> Kuna <code>less</code> ei loe enne käivitumist kogu faili sisse, siis on ta suurte failidega töötamisel kiirem kui näiteks <code>vi</code>. <code>less</code> käsud põhinevad nii <code>more</code> kui <code>vi</code> programmide käskudel. <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

<code>less</code> kasutamine ei nõua erilisi kasutajaõigusi, lugemisõigus tuleneb vastavalt failile antud õigustest.

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

<code>g</code> - faili algus

<code>G</code> - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

<code>n</code> - järgmine otsingu vaste

<code>N</code> - eelmine otsingu vaste

<code>q</code> - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=
Artikkel andis kiire ülevaate käsurea programmist <code>less</code>. Programm on kiire ja mugav viis failide sisu kuvamiseks. Administraatorile vast igapäevane töövahend, et vaadata tekstifailide, nt konfiguratsioonifailide sisu. Teades veel paari nippi, on <code>less</code> vägagi kasulik ja hindmatu tööriist.

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-04T21:15:37Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Kokkuvõte=

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-04T21:15:12Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Kokkuvõte==

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-04T21:06:47Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

=Sissejuhatus=
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

=Ajalugu=
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

=Kasutamine=

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

Siinkohal toon välja mõned sagedamini vajaminevad käsud. Täieliku nimekirja käskudest leiab <code>less</code>'i man lehelt.<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less]</ref>

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned less'i nipid==

Teada tasub ka mõnda võtit, millega <code>less</code> käivitada, et töö lihtsamaks teha. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

=Viited=
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2016-01-04T21:01:12Z

Hkitt:

Less

2016-01-04T21:00:29Z

Hkitt:

Less

2016-01-04T20:53:57Z

Hkitt: /* Sagedamini vajaminevad käsud */

Less

2016-01-04T20:31:38Z

Hkitt:

Less

2015-12-20T21:28:21Z

Hkitt:

Less

2015-12-20T21:27:49Z

Hkitt:

Less

2015-12-20T21:25:16Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Kasutamine==

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less&apropos=0&sektion=0&manpath=FreeBSD+9.0-RELEASE&arch=default&format=html http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less&apropos=0&sektion=0&manpath=FreeBSD+9.0-RELEASE&arch=default&format=html]</ref>==

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned less'i nipid<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>==

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-20T21:21:19Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Kasutamine==

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud<ref>[http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less&apropos=0&sektion=0&manpath=FreeBSD+9.0-RELEASE&arch=default&format=html http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=less&apropos=0&sektion=0&manpath=FreeBSD+9.0-RELEASE&arch=default&format=html]</ref>==

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned less'i nipid<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#tricks]</ref>=

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-20T21:18:37Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Kasutamine==

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned lahedad less'i kasutamise võtmed==

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-20T21:17:27Z

Hkitt: /* Mõned lahedad less'i kasutamise võtmed */

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Kasutamine==

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Sagedamini vajaminevad käsud==

tühik - liigub järgmisele lehele

g - faili algus

G - faili lõpp

/<tekst> - edaspidi otsing. Otsitakse <tekst>'i. Teksti tõlgendatakse kui regulaaravaldist (regex).

?<tekst> - tagurpidi otsing

n - järgmine otsingu vaste

N - eelmine otsingu vaste

q - sulge programm

==Mõned lahedad less'i kasutamise võtmed==

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.
<pre>
less +E failinimi
</pre>

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.
<pre>
less +C failinimi
</pre>

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.
<pre>
less +I failinimi
</pre>

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Kokkuvõte==

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-20T21:10:16Z

Hkitt: /* Sisu */

{{DISPLAYTITLE:less}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerimist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav. <code>less</code> saigi oma nime naljast, et hr. Nudelmanil ja tema kolleegidel oli vaja "backwards more"'i. <ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Kasutamine==

==Süntaks==

<pre>
less [võti] failinimi
</pre>

==Mõned lahedad less'i kasutamise võtmed==

===Välju programmist faili lõppu jõudes===
Faili lõppu jõudes automaatselt less'ist väljumiseks käivita <code>less</code> -E võtmega.

===Sirvimine lehekülgede kaupa===
Rea kaupa skrollimise asemel terve ekraani tühjendamiseks ja järgmise nö lehekülje näitamiseks kasuta võtit -C.

===Tõstutundetu otsing===
Kohtlemaks otsingus suur- ja väiketähti võrdselt kasuta võtit -I.

===Ava fail kindla koha peal===
Kui soovid faili avada kindla rea koha pealt, nt rida 20, kirjuta võtmeks rea number, nt nii:
<pre>
less +20 failinimi
</pre>

Mingi kindla fraasi (ing.k. ''pattern'') koha pealt avamiseks kasuta süntaksit
<pre>
less +/fraas failinimi
</pre>

Kui soovid avada faili lõpus
<pre>
less +G failinimi
</pre>

===Vaata kasvavat faili===
Kasuta F klahvi liikumaks faili lõppu ja kuvamaks faili lõppu lisanduvaid ridu. Saab kasutada ka võtmena
<pre>
less +F failinimi
</pre>

==Kokkuvõte==

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-20T20:47:30Z

Hkitt: /* Ajalugu */

Less

2015-12-20T17:05:55Z

Hkitt: /* Sisu */

Less

2015-12-20T10:35:10Z

Hkitt: /* Kasutamine */

Less

2015-12-20T10:33:52Z

Hkitt:

Less

2015-12-20T10:33:01Z

Hkitt:

{{DISPLAYTITLE:{{#if:{{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:|}}{{lc:{{PAGENAME}}}}}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerumist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Sisu==

===Kasutamine===

<pre>
less [suvandid] failinimi
</pre>

==Kokkuvõte==

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Template:Lowercase

2015-12-19T21:09:33Z

Hkitt: Undo revision 99387 by Hkitt (talk)

Template:Lowercase

2015-12-19T21:08:54Z

Hkitt: Undo revision 99386 by Hkitt (talk)

<span>{{DISPLAYTITLE:{{#if:{{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:|}}{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}}}</span>

Template:Lowercase

2015-12-19T21:08:42Z

Hkitt: Blanked the page

Template:Lowercase

2015-12-19T21:07:17Z

Hkitt:

<span>{{DISPLAYTITLE:{{#if:{{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:|}}{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}}}</span>

Template:Lowercase

2015-12-19T21:06:10Z

Hkitt: Created page with "<span>{{DISPLAYTITLE:{{#if:{{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:|}}{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}}}</span><noinclude> {{documentation}} </noinclude>"

<span>{{DISPLAYTITLE:{{#if:{{NAMESPACE}}|{{NAMESPACE}}:|}}{{lcfirst:{{PAGENAME}}}}}}</span><noinclude>
{{documentation}}
</noinclude>

Less

2015-12-19T21:02:27Z

Hkitt:

{{lowercase}}

=Autor=

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

==Sissejuhatus==
'''<code>less</code>''' on käsurea programm Unix, Microsoft Windows ja Unix-iliste platvormile kuvamaks tekstifaili sisu üks ekraanitäis korraga. See on sarnane programmile <code>more</code> aga rohkemate võimalustega võimaldades näiteks faili sisus nii edasi kui tagasi navigeerimist, otsingut, esiletõstmist ja rasvast kirja.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#what]</ref>

==Ajalugu==
Mark Nudelman kirjutas <code>less</code> esimese versiooni 1983 aasta lõpus, kuna <code>more</code> ei võimaldanud tagasikerumist ning see oli pikkade logide lugemisel väga ebamugav.<ref>[http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history http://www.greenwoodsoftware.com/less/faq.html#history]</ref>

==Sisu==

==Kokkuvõte==

==Viited==
{{reflist}}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-12-19T19:36:10Z

Hkitt:

Heikki Kitt, DK31

20.12.2015

Sissejuhatus

Sisu

Viited

Kokkuvõte

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Less

2015-11-27T14:54:19Z

Hkitt:

Heikki Kitt DK31

User:Hkitt

2014-11-06T16:37:02Z

Hkitt:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Heikki Kitt

Esitamise kuupäev: 6. november 2014

== Essee ==

Essee on esitatud aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus kodutööna. Kuulasin ja vaatasin ära aine päevaõppe wiki lehel alajaotuses loengud <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Loengud Erialatutvustus ISa ja ISd, Loengud]</ref> kirjas olnud loengute salvestised.

Esimene loeng oli "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord, loengu salvestus]</ref> ja lektoriteks Inga Vau, Margus Ernits ning Merle Varendi. Nagu pealkiri vihjab, räägiti õppetöö korraldusest ja eeskirjadest.<br> Oma rõõmuks pean tõdema, et IT Kolledžis on see osa hästi korraldatud. Värsketele tudengitele antakse väga palju informatsiooni, et kõrgkooli ellu sisse elada. Kindlasti leiavad sealt kasulikke näpunäiteid ka need, kelle jaoks EIK ei ole esimene kõrgkool. Antud aine on ka kavalalt korraldatud, et natukenegi motiveerida õpilasi Õppekorralduse eeskiri ette võtma ja läbi töötama ning seeläbi ühest küljest vähendada õppeosakonna koormust, kuna lihtsaid küsimusi jääb tulemata ja teisest küljest anda aimu õpilastele, mismoodi õppetöö on korraldatud ja mis reeglid kehtivad.

Teise loengus "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon, loengu salvestus]</ref> rääkis Margus Ernits antud ainest, õppetööst, viitamisest ja eetikast.<br> Kui enamus teemasid tundus enesestmõistetav siis võibolla natuke silmi avav oli motivatsiooni koht. Tegelikult on see väga loogiline aga vajas veidi meeldetuletamist. Tegeledes ka ise oma eralus veidi koolitamisega, siis tean, kui oluline on tagasiside ja õpilaste suhtumine. On oluline vahe, kas õppijal on tahe õppida või mitte. Koolitamine on muidugi õpetanud ka seda, et inimesi on väga erinevaid ja alati ei pruugi tahe välja paista, seega tagasiside on oluline.<br>
Olles nüüd ära vaadanud nii mõnegi loengu salvestise, tahtsin soovitada, et küsimuste korral lektor kordaks küsimust, et see jääks selgelt salvestusse kuulda. Õnneks ollakse probleemist teadlik ja küsijale antakse mõnikord mikrofon, kuid teinekord kipub see ikkagi ununema.

Kolmas loeng kandis pealkirja "Robootika ja häkkimine".<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine, loengu salvestus]</ref> Margus Ernits tutvustas Robootikaklubi ja rääkis Robotexi võistlusest. <br>Viimasest olen kuulnud varemgi ja jälginud otseülekandeid internetis ning seega oli tuttav teema. Hoopis üllatav oli aga see, et Robootikaklubisse oodatakse kõiki, kel vähegi huvi ja ükski teadmine pole otseselt vajalik. Samuti oli hea kuulda, kui aktiivsed ollakse erinevates projektides, põnev oli nii Trummi ja kassi leiutis kui ka automaatne Kardin. Olen täiesti nõus väitega, et kõige paremini õpib reaalselt millegi kallal nokitsedes ja mingit projekti tehes, sest siis on teadmiste järgi reaalne vajadus ning huvi.

Neljandas loengus esines Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast".<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast, loengu salvestus]</ref> Leong rääkis Rub programmeerimiskeelest, naisterahvaste osakaalust IT maailmas ja kogukondadest.<br> Esimeseks huvitavavaks asjaks oli mulle võrdlus programmeerimise ja filmi stsenaariumi kirjutamisega. Tehes oma esimesi samme antud vallas, nõustun temaga. Selge see, et eesmärk peab olema, kondikavast saab alustada ja jätkata tuleb väiksemate osade kaupa. Struktuur tundub minu jaoks väga oluline programmeerimisel. Lood Ruby keele loojatest ja Ruby kommuunist ning nende mõttemaailmast olid uus info ja aitab mõista kui lähedal sellised arendajad tegelikult võivad olla oma toote kasutajale. Üritusest Garage48 olen kuulnud, kuid et analoogseid kokkusaamisi ja ainuilt naissoo esindajatele korraldatakse Eestis, kuulsin esimest korda. Väga tervitatav nähtus! Mis aga sellest ettekandest vast kõike rohkem meelde jäi, oli lõpupoole kõlanud mõttetera tegelaselt aliasega Why the lucky stiff loomise kohta. Vabalt tõlgituna kõlas see umbes nii, et "Kui sa midagi ei loo, defineerid sa end pigem maitsete kui võimekuse kaudu. Sinu eelistused pigem kitsendavad ja välistavad inimesi. Nii et mine ja loo midagi". Väga lihtsalt on sellega välja toodud lääneliku elustiili asjade kummardamise probleem ja kutsutakse üles pigem ise midagi ära tegema. Kui oled tegija, on sul ka austajaid ja järgijaid. Minu meelest hea mõttetera, mida meelest pidada, et ise midagi maailmas ära teha ja paremaks muuta.

Viienda ettekandega "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele , loengu salvestus]</ref> viis Skype administraator Carolyn Fischer meid suurte süsteemide maailma. Ta rääkis oma teekonnast administraarorini ja praegusest töökohast Skype'is ning seal kasutatavatest lahendustest.<br> Minu jaoks oli see loeng heaks jätkuks äsja toimunud EIK korraldatud Skype külastusele. Põneva lisainfona tuli konkreetne info Skype's kasutusel olevate tarkvarade kohta ja faktid serverite hulga ning kasutajatebaasi kohta. Soovitused olid asjakohased, näiteks nõustun väga konverentsidel käimisega, mis tõepoolest annavad motivatsiooni ja mõneks ajaks sära silmadesse juurde. Loomulikult ei saa eitada unistuste vajalikkust. Carolyni oli küll veidi raske kuulata, kuid kuna see oli tema esimene ettekanne üldse, siis on see arusaadav. Usun, et ta tulevased ettekanded on kindlasti paremad.

Järjekorras kuues loeng oli Kristjan Karmo poolt ning kandis pealkirja "Testimine ja tarkvara kvaliteet".<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet, loengu salvestus]</ref> Ettekanne rääkis testimise kohta käivatest müütidest ja tarkvara testimisest üldiselt. <br> Kuulasin huviga, mida Kristjan räägib, seda kahel põhjusel - minu praegune amet on testija ja Kristjan on mu endine kolleeg. Nagu oodata, oli sisu kõik tuttav. Ja ega ei vaidle ka millelegi vastu. Põnevaks osutus ülevaade vigade maksumusest ning meelde jäi hea ütlemine - "Absence of proof is not proof of absence". Peab paika ning oma töös olen kasutanud James Bachilt laenatud sarnast väidet, et "ma ei ole siiani leidnud viisi, kuidas see tarkvara ei töötaks". See käib võibolla rohkem kokku ka Kristjani välja toodud tõsiasjaga, et ühtegi tarkvara ei ole võimalik sajaprotsendiliselt ära testida.

Seitsmes esineja oli Andres Septer, kes rääkis IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust, loengu salvestus]</ref> Loengus anti ülevaade Eesti IT turul toimuvast ja hr Septeri kogemusest andud vallas.<br>
Kuna nimi oli tuttav mulle Facebooki grupist nimega Itimehed<ref>[https://www.facebook.com/groups/376819145664094/ Facebook-i grupp Itimehed]</ref>, siis kuulasin põnevusega, milliseid näpunäiteid lektor jagab. Kuigi loeng oli veidi masendav siis tegelikult peegeldas see üsna hästi Eestis valitsevat olukorda ja mõttemalle. Head olid soovitused võimaluse korral ära proovida suuremad firmad, kus IT lahenduste jaoks on rohkem raha ja kasutusel veidi kallimad seadmed, samuti uurida asju süvitsi, et teada kuidas asjad päriselt töötavad. Näha oli, et hr Septeril kogemusi on ja tore, et ta ei pea paljuks seda ka edasi jagada, iseasi, kui palju sealt nooremad inimesed (pean silmas töökogemuseta) oskavad meelde jätta.

Viimases, kaheksandas loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus, loengu salvestus]</ref> Loengu esimes pooles rääkis lektor oma kogemusest kõrgkooli õpingutel ja teises pooles valgustas kuulajaid head paroolide olulisusest veebirakenduste kasutamisel.<br>
Olen Elar Langi ettekandeid varemgi kuulnud, nt. [http://nordictestingdays.eu/ Nordic Testing Days] üritusel ja viimati [http://agile.ee/ Agile Saturday'l]. Seega oli teema tuttav, kuid tuletas veelkord meelde, kui haavatavad me oleme kasutades nõrku paroole või samu salasõnasid eri kohtades. Mis jäi aga meelde esimesest poolest, suhtumisest õppetöösse, olid paar mõtet. Esimene oligi sellest, kui oluline on suhtumine oma tegemistesse üldse, mis ongi see, mida tegelikult üks hea tööandja otsib. Pole oluline täpsed oskused või haridus, kui suhtimine on õige, tahe tööd teha, areneda ja juurde õppida on olemas, siis võetakse ka tööle. Ning teine, mis kindlasti paljusid IT õppimise juures hirmutab (kunagi ka mind), käis matemaatika ja füüsika kohta. Olen täielikult nõus, et neid aineid võib nimetada mõtlemisõpetuseks. Tõepoolest, seal on paigas kindlad reeglid, õppija asi on need selgeks teha, et osata neid õiges kohas rakendada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et aine läbiviija Margus Ernits on leidnud huvitavad ja head külalisesinejad, kes laiendasid kindlasti kuulajate silmaringi ja loodetavasti innustasid õppetöösse panustama ning pingutama, sest IT on väga põnev ja meie eluaja jooksul tohutud aregnut läbi tegev valdkond.

==Õpingukorralduse küsimused==

Küsimused on pärit Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele wiki lehelt vastavalt minu õpilaskoodile.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele õpingukorralduse küsimused]</ref>
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aeg lepitakse kokku ainet õpetav õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, Eksamid, punkt 5.3.6]</ref> Korduseksamile registreerumine toimub üldiselt ÕIS-is, kuid akadeemilise puhkusel olemise ajal sooritamiseks tuleb esitada õppeosakonda avaldus. Registreerumise tähtaeg on 2 tööpäeva enne eksamit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksam tasuta, OF õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.7]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

VÕTA kasutamiseks tuleb hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vajadusel nõustab taotlejat õppekonsultant. Taotlusele tuleb lisada oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp) ja õpitu analüüs<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus, punktid 1, 2 ja 3]</ref> VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisel ja aasta õppekoormuses, kuid arvestatakse õppekava mahu täitmisel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri, Õppetegevuse alused, punkt 1.3.15]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

Tabelist sain väärtused X= 27 ja Y=25. <br>
Kuna õppekulude osalise hüvitamise<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk Mõistete selgitusi, Õppekulude osaline hüvitamine, punkt 1.2.19]</ref> kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb õppeaasta lõpuks hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses. Mulle esitatava arve suurus on 100 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK finantsinfo, Õppekulude osalise hüvitamise määr]</ref>

== Viited ==
<references />

User:Hkitt

2014-11-06T15:32:59Z

Hkitt:

User:Hkitt

2014-11-06T15:27:32Z

Hkitt:

User:Hkitt

2014-11-06T14:52:16Z

Hkitt:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Heikki Kitt

Esitamise kuupäev: 6. november 2014

== Essee ==

==Õpingukorralduse küsimused==

Küsimused on pärit Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele wiki lehelt vastavalt minu õpilaskoodile.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele õpingukorralduse küsimused]</ref>
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aeg lepitakse kokku ainet õpetav õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, Eksamid, punkt 5.3.6]</ref> Korduseksamile registreerumine toimub üldiselt ÕIS-is, kuid akadeemilise puhkusel olemise ajal sooritamiseks tuleb esitada õppeosakonda avaldus. Registreerumise tähtaeg on 2 tööpäeva enne eksamit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksam tasuta, OF õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, Eskamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.7]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

VÕTA kasutamiseks tuleb hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vajadusel nõustab taotlejat õppekonsultant. Taotlusele tuleb lisada oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp) ja õpitu analüüs<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus, punktid 1, 2 ja 3]</ref> VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisel ja aasta õppekoormuses, kuid arvestatakse õppekava mahu täitmisel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri, Õppetegevuse alused, punkt 1.3.15]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

Tabelist sain väärtused X= 27 ja Y=25. <br>
Kuna õppekulude osalise hüvitamise<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk Mõistete selgitusi, Õppekulude osaline hüvitamine, punkt 1.2.19]</ref> kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb õppeaasta lõpuks hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses. Mulle esitatava arve suurus on 100 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK finantsinfo, Õppekulude osalise hüvitamise määr]</ref>

== Viited ==
<references />

User:Hkitt

2014-11-06T13:42:11Z

Hkitt:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Heikki Kitt

Esitamise kuupäev: 6. november 2014

== Essee ==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

== Viited ==
<references />

User:Hkitt

2014-11-06T11:32:38Z

Hkitt:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

== Essee ==

== Ülesanded ==

== Viited ==
<references />

User:Hkitt

2014-11-06T11:24:03Z

Hkitt:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

== Essee ==

== Ülesanded ==

== Viited ==

User:Hkitt

2014-11-06T11:23:15Z

Hkitt: Created page with "== Essee == == Ülesanded == == Viited =="

== Essee ==

== Ülesanded ==

== Viited ==