[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hans Kõll

Kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Esimene loeng]</ref> oli nagu aktus. Pidulik ja puha. Saime sooja tervituse ITK Rektori Peeter Lorentsi poolt, kes õnnitles, et tulime ellu jääma selles halastamatus olelusvõitluses. Edasi sain teada, millised on need inimesed kelle poole pöörduda kui mure on. Merike Spitsõn andis ülevaate seadusandlusest, õppevormidest, õppekavadest ning rõhutas et Õppekorralduse eeskiri tuleks kindlasti läbi lugeda. Merle Varendi seletas, kuidas stipendiumitega lood on: riiklikud, firmade ja muud stipendiumid. Hiljem sain küll meili teel teada, et ka esimesel semestril on pingerea alusel võimali saada erialastipendiumi. Peale seda palus Merle anda tagasiside, mis on väga oluline vahend õppejõudude töö parandamiseks. Haridustehnoloog Juri Tretjakov tutvustas Moodlet, ITK Wikit ja videosüsteemi, mis on 7 ruumist 13-es (maagilised numbrid).

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Teises loengus]</ref> tutvusime ühe aine põhivennaga - Kristjan Karmoga, keda mäletan tegelikult TTÜ aegadest, kui sai kätt proovitud koorilaulus. Tore oli näha, kuivõrd mitmekülgse inimesega tegu on. Tutvustas oma käekäiku põgusalt, mainides, et on töötanud väga erinevates IT ametites ning omab head ülevaadet, mis parajasti siin maastikul toimub. Tutvustas, mis ainega üldse tegu on ja miks see on oluline ning kuidas sooritada arvestus. Tõi välja selle, et tuleks planeerida oma õppekava ja mitte nii, et mugavad ained enne ja siis lõpuks läheb kõrgemaks matemaatikaks kuidas aineid klapitada. Oluline nõuanne, mille kohe kõrva taha panin, oli ainetest iva otsimine. Ükskõik kui mõttetu õppejõud ja materjalid ka ei oleks, tuleks aru saada, miks vastav aine üldse õppekavas meie jaoks olemas on. Teemaks tuli suhtlemine. Minu jaoks suur komistuskivi, aga selge see, et see on asi, mida harjutada. Ära karda üle silla minna, muidu ei saagi ju teisele poole. Õnneks on ainetes palju võimalusi rühmatööde ja kaitstmiste näol. Põnevaks üllatuseks oli ka see, kuidas toimub Diplomitöö kaitsmine. Kaamerate ees, küsimustega laivis. Loeng oli väga interaktiivne, tudengid küsisid ja Kristjan vastas hästi.

Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Kolmas loeng]</ref>: Andres Kütt on Eesti infosüsteemi arhitekt. Introvert, kes on sundinud ennast esinema. Tegi selgeks, mida arhitektiks olemine selles valdkonnas üldse tähendab. See on keerukuse juhtimine. Ise on läbinud mitu kooli. Esimene kord Tartu Ülikoolis sattus mingi eksituse tõttu valet eriala õppima, statistikat. Töötas kooli kõrvalt, mis veidi segas õppimist. Magistrit läks omandama EBSi, kust sai äritausta. Kontrast oli suur. Õpetati väga konkreetselt kuidas asju ajada. Kõige suurema vaimustuse sai aga MIT-st, kuhu läks õppima juba siis kui oli pere. Leidis uuesti akadeemilisuse. Soovitas soojalt omandada baka Eestis ja siis kuhugi lahedasse kohta õppima minna edasi.
Eelkõige jäid tema loengust meelde mõned elulised ivad. Esiteks kasvõi see, et igast ainest, mida sulle õppekavas pakutakse, tuleb leida iva. Näiteks progemist on praktiliselt võimatu õpetada, tuleb ise õppida. See on igaühe enda vastutus. Teiseks tõi välja seitsme miksi meetodi. Asja ivani jõuad umbes siis kui oled seitse korda „miks?“ küsinud.
Arhitekt on partypooper, sest ta edastab halbu uudiseid ja kriitikat. Ta peab seda tegema läbi pehme võimu, nii et inimesed võtavad teda kuulda ja kontakt jääb alles. Ta peab leidma omale vahendeid kuidas ennast väljendada. Lisaks on arhitekti töö nähtamatu. Ta ennetab probleeme ja paneb pidureid enne kui süsteemid lähevad liiga keeruliseks.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Neljas Loeng]</ref>: Testimine ja startuppimine üheskoos siis. Uustükid andsid väga armsa ettekande oma lapsest, Testliost. Täiesti selline filmimaterjali lugu, täis seikasid, valu ja rõõmu ja turistisärke. Suhteliselt erineva taustaga need kaks inimest. Kõik algas Kristeli huvist testimise vastu. Marko oli ITK esimesest lennust pärit, tahtis progejaks, proovis erinevaid ameteid, sai kogemuse projektijuhina, teinud startuppe. Sarnane joon neil mõlemal oli püüelda uute kogemuste poole. Kristel on visionäär, Markol on rohkem knowhowd. Marko otsutas viimasel hetkel Kristelile toeks minna, kui sai aru kui oluline on sobiv tiimikaaslane. Sealt edasi edulugu.
Väga palju ivasid, sest eks kiiresti kasvavas ettevõttes e. startupis tekib palju kohti, kust õppida.
Nüüdseks on neil kontor USAs, kui ma õigesti mäletan. Kes IT-alaselt USAsse lähevad, ega nad tagasi väga ei tule enam, ütles keegi. Loengu lõpus andsid teada, et ootavad töötajaid.

Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Viies loeng]</ref>: Lembitu Ling aka Snakeman rääkis ohtralt oma töökogemustest, palju kogemusi, mees teadis millest räägib. Kuid mu tähelepanu tõmbas hoopis Assembly Demoscene, mille Septer taustale jooksma pani. Esineja oli üsna tuim rääkija ja väga spetsiifiline. Selliseid üldistavaid pidepunkte, millest kinni haarata, eriti ei olnud, rääkimata slaididest. Mõte läks kergesti uitama, aga võibolla on viga ka minus. Lõpupoole rääkis ka süsadminnimisest. Põhipoint on ikka tegevuste automatiseerimine, skriptimine. Ilmselgelt oli minu jaoks loengu iva, et ma pean natuke iseseisvalt juurde uurima, mis see süsadminnimine endast kujutab.

Kuues loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Kuues loeng]</ref>: Andres Septer andis hea ülevaate sellest, mida alustaval IT-inimesel tuleks arvestada kui ta tööturule siseneb. Tegu väga konkreetse mehega, seega olid soovitused väga veenvad. Rõhutas, et tihtipeale inimesed ei viitsi teha eeltööd ja uurida, et mis üldse tööturul toimub. Pööras tähelepanu sellele, et kuivõrd sina üritad ennast tööandjale müüa, et kui hea töötaja sinust saaks, siis nemad üritavad samamoodi sulle müüa, kuivõrd hea nende juures töötada on. Ei tasu väga lasta ennast veenda igasugustest fäänsidest kontoritest jms tilulilust. Eelkõige tuleks uurida üldse kuidas sealsete töötajate näod on. Kas neil on see säde silmis v mitte. Samuti on jube kasulik, kui saaks tutvuste kaudu uurida-puurida, mis olud on. Nö tagatoas on need kõige magusamad kohad, cv-online olevat jäätmekuhi.
Tõi esile erinevad ettevõtte tüübid, kus IT inimene töötada saaks. Erasektor ja avalik sektor - põhiline vahe, et erasektoris samasuguste oskustega inimestel võivad olla väga erinevad palgad, kuna seal oleneb su enda müügi ja jutuoskusest palju rohkem, kui riigiasutuses. Riigi all töötades, aga saad näpud ligi kõige uhkematele mänguasjadele. Enterpraisi iseloomustab meeletu korporatiivsus. Väga jäik ülesehitus, iga tegu nõuab pikka protsessi. Startupid on kõrge riskiga, meeletu tööga, aga samas ühed kõige põnevamad. Ettevõtetes on päris hea, aga sel juhul võiks olla selline keskmine ettevõte, sest väiksemates liigub asi universaalsuse poole. teed arendust ja samal ajal parandad okhvimasinaid nt.

Einar Koltšanov, SCRUM Master, keskendus sellele, kuidas siis täpsemalt IT ja äri siduda. Mõiste SCRUM oli minu jaoks võõras. Pidin googeldama. Tegu siis mitte tavalise Team Leaderiga, vaid keegisuguse puhvriga, kes tasandab kõik selle, mis äri ja IT poole vahel segavad. Peaasjalikult siis vahendab neid kahte poolt, et need suudaksid edasi anda üksteisele oma piirangud, vajadused ja üleüldse, et nad hakkaksid suhtlema. Vaatasin mõned osad sarja Halt and catch Fire ja seal oli väga hästi illustreeritud kolme erineva külje koostööprobleeme ja lahendusi. Agiilsus!
Lõpupoole annab üldisi tippe, kuidas analüüsida oma palka nt siis kui liigud välismaale tööle. Mida arvestada, et toime tulla.

Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Seitsmes loeng]</ref>: Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliameti mees. Väga põnev loeng. Sain palju parema pildi, mida see maksuamet endast kujutab. Kõige taustaks veidi sellisem filosoofilisem küsimus, et kui tundub, et andmed ei allu analüüsile, siis kas elu ise üldse allub analüüsile. Järelduseks aga eesmärk, et analüüsi tulemusena peab tulema mingi lahendus, kuidas asju paremini toimima panna. Objektiivsed lahendused resursside jagamiseks ja tähtsate otsuste tegemiseks. Tervikpildi nägemine.
Analüüsivad seal EMTA-s siis näiteks seda, kuidas ettevõtted tegutsevad, et selle põhjal oma teenuseid kujundada. Samuti keskendutakse igasuguste pettuste kindlaks tegemisele, mis koondub nime alla järelvalve. Filtreerimine, et kes tegelikult ohuks ja kes lihtsalt kahtlased on ka omaette tegemine. Käibemaks on see kõige kelmikam maks, millega sahkerdatakse. Analüütikud mängivad pettusi läbi ja loovad riskiprofiile. Pidev muutumine.
Praegu on muutuvad ajad, andmete vorm on erinev kui varem, infokanaleid on palju ja see nõuab kogu aeg andmeanalüüsi tehnikate muutmist. Analüütikud pidavat olema suhteliselt nõudlikud IT suhtes, sest konstantselt on jõudlust juurde vaja. Kuid lõpu poole Ivar lisab, et tihti on palju kasu sellest, kui analüütikud oma päringuid optimiseerivad.
Andres lisab veel lõpus, et kui leidub inimene, kes valdab hästi andmeanalüüsi kui ka IT-d, siis ta võib endale päris kõrget palka nõuda.

Kaheksas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Kaheksas loeng]</ref>: Jaan Priisalu on oluline tegelane Eesti küberkaitsemaastikul. Küberkaitse on oma olemuselt inimeste vaba aja ja elustiili kaitsmine. Tänapäeval algavad igasugused suurema mastaabiga konfliktid eelkõige kübermaailmas. Oma loengus andis ajalise ülevaate küberkaitse arengust Eestis. Oli panga maksesüsteemide loomise juures. Aastal 2000 võeti vastu seadused digiallkirja jaoks. 2005. aastal olid esimed e-valimised. Seniste teadmiste organiseerimiseks loodi institutsioon et midagi Eesti riigi sees ära teha. Küberkaitse arenes Eestis hästi, sest kuna meie riigil on majanduslike suhete koha pealt veidi kehv seis, siis on lihtne seda arvutimaailmaga kompenseerida. Kui ei ole töötajaid, saab otse lihtsamini arvutit rakendada. Krüptograafias on oluline keerukus, millega andmed vaenlase nina eest ära peita.

Üheksas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Üheksas loeng]</ref>: Hedi Mardisoo on ulatusliku rahvusvahelise turnduskogemusega inimene. Tutvustas, millele tugineb turundus ja mis on selle olulisus. Alustades brändi lahti seletamisest läbi Simon Sineki mudel WHY HOW WHAT. Turunduses tundub olevat tähtis, et igal pool oleks tasakaal . PPPP + P ehk Product, Price, Promotion, Place ja Hedi pidas oluliseks ka People, kelle vahel info kogu aeg liigub ja kes muutub. Tõi näiteid oma kogemusest, kuidas tegelikult on võimalik turundada ka puhtalt toote pealt, kuid mingi hetk on vaja teha lisatööd, kui tekib konkurents. Mainis, kui tähtis on IT kasutamine, et tänapäeva maailmas ellu jääda. Ilma IT ja turunduseta ei toimu suurt midagi. Tõi näiteks pankade loo. Telekommunikatsioonis peitub võti kiires reageerimises raskes konkurentsis kui ka inimeste harjumuste muutmises.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige läbivam iva on ikka see, et ainult IT valdamine tänapäeva maailmas on ilmselt vähe. Nagu juba aines Loov probleemilahendus ja Innovaatika selgeks püüti teha, on mõistlik uurida, kuidas teised tööstused toimivad ja sealt uusi ideid kokku kombineerida. Loov mõtlemine ja kommunikatsioon. Võin julgelt väita, et Erialatutvustus, vaatamata sellele et tundus algul selline veidi tähtsusetum aine, osutus äärmiselt kasulikuks ja silmiavavaks õppeaineks.

==Küsimus B==

==Viited==
<references />

User:Hkoll

2016-10-25T23:34:22Z

2016-10-25T23:13:57Z

Hkoll: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Hans Kõll Kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Essee== <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/e..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hans Kõll

Kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Esimene loeng]</ref> oli nagu aktus. Pidulik ja puha. Saime sooja tervituse ITK Rektori Peeter Lorentsi poolt, kes õnnitles, et tulime ellu jääma selles halastamatus olelusvõitluses. Edasi sain teada, millised on need inimesed kelle poole pöörduda kui mure on. Merike Spitsõn andis ülevaate seadusandlusest, õppevormidest, õppekavadest ning rõhutas et Õppekorralduse eeskiri tuleks kindlasti läbi lugeda. Merle Varendi seletas, kuidas stipendiumitega lood on: riiklikud, firmade ja muud stipendiumid. Hiljem sain küll meili teel teada, et ka esimesel semestril on pingerea alusel võimali saada erialastipendiumi. Peale seda palus Merle anda tagasiside, mis on väga oluline vahend õppejõudude töö parandamiseks. Haridustehnoloog Juri Tretjakov tutvustas Moodlet, ITK Wikit ja videosüsteemi, mis on 7 ruumist 13-es (maagilised numbrid).

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Teises loengus]</ref> tutvusime ühe aine põhivennaga - Kristjan Karmoga, keda mäletan tegelikult TTÜ aegadest, kui sai kätt proovitud koorilaulus. Tore oli näha, kuivõrd mitmekülgse inimesega tegu on. Tutvustas oma käekäiku põgusalt, mainides, et on töötanud väga erinevates IT ametites ning omab head ülevaadet, mis parajasti siin maastikul toimub. Tutvustas, mis ainega üldse tegu on ja miks see on oluline ning kuidas sooritada arvestus. Tõi välja selle, et tuleks planeerida oma õppekava ja mitte nii, et mugavad ained enne ja siis lõpuks läheb kõrgemaks matemaatikaks kuidas aineid klapitada. Oluline nõuanne, mille kohe kõrva taha panin, oli ainetest iva otsimine. Ükskõik kui mõttetu õppejõud ja materjalid ka ei oleks, tuleks aru saada, miks vastav aine üldse õppekavas meie jaoks olemas on. Teemaks tuli suhtlemine. Minu jaoks suur komistuskivi, aga selge see, et see on asi, mida harjutada. Ära karda üle silla minna, muidu ei saagi ju teisele poole. Õnneks on ainetes palju võimalusi rühmatööde ja kaitstmiste näol. Põnevaks üllatuseks oli ka see, kuidas toimub Diplomitöö kaitsmine. Kaamerate ees, küsimustega laivis. Loeng oli väga interaktiivne, tudengid küsisid ja Kristjan vastas hästi.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Kolmas loeng]</ref>: Andres Kütt on Eesti infosüsteemi arhitekt. Introvert, kes on sundinud ennast esinema. Tegi selgeks, mida arhitektiks olemine selles valdkonnas üldse tähendab. See on keerukuse juhtimine. Ise on läbinud mitu kooli. Esimene kord Tartu Ülikoolis sattus mingi eksituse tõttu valet eriala õppima, statistikat. Töötas kooli kõrvalt, mis veidi segas õppimist. Magistrit läks omandama EBSi, kust sai äritausta. Kontrast oli suur. Õpetati väga konkreetselt kuidas asju ajada. Kõige suurema vaimustuse sai aga MIT-st, kuhu läks õppima juba siis kui oli pere. Leidis uuesti akadeemilisuse. Soovitas soojalt omandada baka Eestis ja siis kuhugi lahedasse kohta õppima minna edasi.
Eelkõige jäid tema loengust meelde mõned elulised ivad. Esiteks kasvõi see, et igast ainest, mida sulle õppekavas pakutakse, tuleb leida iva. Näiteks progemist on praktiliselt võimatu õpetada, tuleb ise õppida. See on igaühe enda vastutus. Teiseks tõi välja seitsme miksi meetodi. Asja ivani jõuad umbes siis kui oled seitse korda „miks?“ küsinud.
Arhitekt on partypooper, sest ta edastab halbu uudiseid ja kriitikat. Ta peab seda tegema läbi pehme võimu, nii et inimesed võtavad teda kuulda ja kontakt jääb alles. Ta peab leidma omale vahendeid kuidas ennast väljendada. Lisaks on arhitekti töö nähtamatu. Ta ennetab probleeme ja paneb pidureid enne kui süsteemid lähevad liiga keeruliseks.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Neljas Loeng]</ref>: Testimine ja startuppimine üheskoos siis. Uustükid andsid väga armsa ettekande oma lapsest, Testliost. Täiesti selline filmimaterjali lugu, täis seikasid, valu ja rõõmu ja turistisärke. Suhteliselt erineva taustaga need kaks inimest. Kõik algas Kristeli huvist testimise vastu. Marko oli ITK esimesest lennust pärit, tahtis progejaks, proovis erinevaid ameteid, sai kogemuse projektijuhina, teinud startuppe. Sarnane joon neil mõlemal oli püüelda uute kogemuste poole. Kristel on visionäär, Markol on rohkem knowhowd. Marko otsutas viimasel hetkel Kristelile toeks minna, kui sai aru kui oluline on sobiv tiimikaaslane. Sealt edasi edulugu.
Väga palju ivasid, sest eks kiiresti kasvavas ettevõttes e. startupis tekib palju kohti, kust õppida.
Nüüdseks on neil kontor USAs, kui ma õigesti mäletan. Kes IT-alaselt USAsse lähevad, ega nad tagasi väga ei tule enam, ütles keegi. Loengu lõpus andsid teada, et ootavad töötajaid.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Viies loeng]</ref>:

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Kuues loeng]</ref>: Andres Septer andis hea ülevaate sellest, mida alustaval IT-inimesel tuleks arvestada kui ta tööturule siseneb. Tegu väga konkreetse mehega, seega olid soovitused väga veenvad. Rõhutas, et tihtipeale inimesed ei viitsi teha eeltööd ja uurida, et mis üldse tööturul toimub. Pööras tähelepanu sellele, et kuivõrd sina üritad ennast tööandjale müüa, et kui hea töötaja sinust saaks, siis nemad üritavad samamoodi sulle müüa, kuivõrd hea nende juures töötada on. Ei tasu väga lasta ennast veenda igasugustest fäänsidest kontoritest jms tilulilust. Eelkõige tuleks uurida üldse kuidas sealsete töötajate näod on. Kas neil on see säde silmis v mitte. Samuti on jube kasulik, kui saaks tutvuste kaudu uurida-puurida, mis olud on. Nö tagatoas on need kõige magusamad kohad, cv-online olevat jäätmekuhi.
Tõi esile erinevad ettevõtte tüübid, kus IT inimene töötada saaks. Erasektor ja avalik sektor - põhiline vahe, et erasektoris samasuguste oskustega inimestel võivad olla väga erinevad palgad, kuna seal oleneb su enda müügi ja jutuoskusest palju rohkem, kui riigiasutuses. Riigi all töötades, aga saad näpud ligi kõige uhkematele mänguasjadele. Enterpraisi iseloomustab meeletu korporatiivsus. Väga jäik ülesehitus, iga tegu nõuab pikka protsessi. Startupid on kõrge riskiga, meeletu tööga, aga samas ühed kõige põnevamad. Ettevõtetes on päris hea, aga sel juhul võiks olla selline keskmine ettevõte, sest väiksemates liigub asi universaalsuse poole. teed arendust ja samal ajal parandad okhvimasinaid nt.

Einar Koltšanov, SCRUM Master, keskendus sellele, kuidas siis täpsemalt IT ja äri siduda. Mõiste SCRUM oli minu jaoks võõras. Pidin googeldama. Tegu siis mitte tavalise Team Leaderiga, vaid keegisuguse puhvriga, kes tasandab kõik selle, mis äri ja IT poole vahel segavad. Peaasjalikult siis vahendab neid kahte poolt, et need suudaksid edasi anda üksteisele oma piirangud, vajadused ja üleüldse, et nad hakkaksid suhtlema. Vaatasin mõned osad sarja Halt and catch Fire ja seal oli väga hästi illustreeritud kolme erineva külje koostööprobleeme ja lahendusi. Agiilsus!
Lõpupoole annab üldisi tippe, kuidas analüüsida oma palka nt siis kui liigud välismaale tööle. Mida arvestada, et toime tulla.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Seitsmes loeng]</ref>: Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliameti mees. Väga põnev loeng. Sain palju parema pildi, mida see maksuamet endast kujutab. Kõige taustaks veidi sellisem filosoofilisem küsimus, et kui tundub, et andmed ei allu analüüsile, siis kas elu ise üldse allub analüüsile. Järelduseks aga eesmärk, et analüüsi tulemusena peab tulema mingi lahendus, kuidas asju paremini toimima panna. Objektiivsed lahendused resursside jagamiseks ja tähtsate otsuste tegemiseks. Tervikpildi nägemine.
Analüüsivad seal EMTA-s siis näiteks seda, kuidas ettevõtted tegutsevad, et selle põhjal oma teenuseid kujundada. Samuti keskendutakse igasuguste pettuste kindlaks tegemisele, mis koondub nime alla järelvalve. Filtreerimine, et kes tegelikult ohuks ja kes lihtsalt kahtlased on ka omaette tegemine. Käibemaks on see kõige kelmikam maks, millega sahkerdatakse. Analüütikud mängivad pettusi läbi ja loovad riskiprofiile. Pidev muutumine.
Praegu on muutuvad ajad, andmete vorm on erinev kui varem, infokanaleid on palju ja see nõuab kogu aeg andmeanalüüsi tehnikate muutmist. Analüütikud pidavat olema suhteliselt nõudlikud IT suhtes, sest konstantselt on jõudlust juurde vaja. Kuid lõpu poole Ivar lisab, et tihti on palju kasu sellest, kui analüütikud oma päringuid optimiseerivad.
Andres lisab veel lõpus, et kui leidub inimene, kes valdab hästi andmeanalüüsi kui ka IT-d, siis ta võib endale päris kõrget palka nõuda.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Kaheksas loeng]</ref>: Jaan Priisalu on oluline tegelane Eesti küberkaitsemaastikul. Küberkaitse on oma olemuselt inimeste vaba aja ja elustiili kaitsmine. Tänapäeval algavad igasugused suurema mastaabiga konfliktid eelkõige kübermaailmas. Oma loengus andis ajalise ülevaate küberkaitse arengust Eestis. Oli panga maksesüsteemide loomise juures. Aastal 2000 võeti vastu seadused digiallkirja jaoks. 2005. aastal olid esimed e-valimised. Seniste teadmiste organiseerimiseks loodi institutsioon et midagi Eesti riigi sees ära teha. Küberkaitse arenes Eestis hästi, sest kuna meie riigil on majanduslike suhete koha pealt veidi kehv seis, siis on lihtne seda arvutimaailmaga kompenseerida. Kui ei ole töötajaid, saab otse lihtsamini arvutit rakendada. Krüptograafias on oluline keerukus, millega andmed vaenlase nina eest ära peita.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Üheksas loeng]</ref>: Hedi Mardisoo on ulatusliku rahvusvahelise turnduskogemusega inimene. Tutvustas, millele tugineb turundus ja mis on selle olulisus. Alustades brändi lahti seletamisest läbi Simon Sineki mudel WHY HOW WHAT. Turunduses tundub olevat tähtis, et igal pool oleks tasakaal . PPPP + P ehk Product, Price, Promotion, Place ja Hedi pidas oluliseks ka People, kelle vahel info kogu aeg liigub ja kes muutub. Tõi näiteid oma kogemusest, kuidas tegelikult on võimalik turundada ka puhtalt toote pealt, kuid mingi hetk on vaja teha lisatööd, kui tekib konkurents. Sellest kui tähtis on IT kasutamine, et tänapäeva maailmas ellu jääda. Ilma IT ja turunduseta ei toimu suurt midagi. Tõi näiteks pankade loo. Telekommunikatsiooni peitub võti kiires reageerimises raskes konkurentsis kui ka inimeste harjumuste muutmises.