ICO wiki - User contributions [en]

Bash konfiguratsioonifailid

2013-01-03T22:06:31Z

Hkumari:

==Sissejuhatus==

Shelli programm /bin/bash tarvitab alglaadimisel keskkonna loomiseks mitmeid faile. Igal failil on oma kindel otstarve,
nad võivad mõjutada sisselogimis protsessi ja interaktiivse keskkonna ülesseadmist. /etc kaustas asuvad failid majutavad
tavaliselt globaalseid seadeid sisaldavaid faile. Kui Teie kodukataloogis on olemas samaväärsed failid, siis kasutatakse
neis leiduvaid seadeid globaalsete seadete asemel. Vaatlemegi neid kõigepealt, kuna reeglina kasutatakse
kasutaja kodukataloogis olevaid bashi konfiguratsioonifaile. See muidugi sõltub distributsioonist ja ka adminstraatorist, kuidas
süsteem on üles ehitatud.

==Kasutajapõhised bashi konfiguratsioonifailid==

Bash lubab .bash_profile failile kahte sünonüümi .bash_login ja . profile. Need tulenevad asjaolust, et C shelli vastava faili
nimena on kasutusel .login ja Bourne shellil .profile. Loetakse aga ainult ühte faili nendest. Juhul kui .bash_profile faili ei leita
siis otsitakse .bash_login ja seejärel .profile nimelist faili. .bash_profile loetakse ja käivitatakse vaid juhul kui toimub sisse logimine.
Samas kui uus shell ehk alam-shell, trükkides "bash" käsurealt, loetakse käsud .bashrc failist. See anna võimaluse
eristada peale sisselogimist kasutatavaid käske nendest mis on kasutatavad alam-shelli loomisel

kasutajapõhised failid kodukataloogis on järgmised:

====~/.bash_profile====

sisaldab käske mida loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja süsteemi sisse logib

<source lang="bash">
# Personal environment variables and startup programs.

# Personal aliases and functions should go in ~/.bashrc. System wide
# environment variables and startup programs are in /etc/profile.
# System wide aliases and functions are in /etc/bashrc.

append () {
# First remove the directory
local IFS=':'
local NEWPATH
for DIR in $PATH; do
if [ "$DIR" != "$1" ]; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done

# Then append the directory
export PATH=$NEWPATH:$1
}

if [ -f "$HOME/.bashrc" ] ; then
source $HOME/.bashrc
fi

if [ -d "$HOME/bin" ] ; then
append $HOME/bin
fi

unset append

# End ~/.bash_profile
</source>

====~/.bashrc====

loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja algatab alam-shelli

<source lang="bash">
# Personal aliases and functions.

# Personal environment variables and startup programs should go in
# ~/.bash_profile. System wide environment variables and startup
# programs are in /etc/profile. System wide aliases and functions are
# in /etc/bashrc.

if [ -f "/etc/bashrc" ] ; then
source /etc/bashrc
fi

# End ~/.bashrc
</source>

====~/.bash_logout====

faili loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui shell väljub

<source lang="bash">
# Personal items to perform on logout.

# End ~/.bash_logout
</source>

==Globaalsed bashi konfiguratsioonifailid==

Vaikimisi pöördub bash sisselogimisel /etc kataloogis olevate konfiguratsioonifailide poole kui kasutaja kodukataloogis analoogi ei leita .

====/etc/profile====

<source lang="bash">
# System wide environment variables and startup programs.
# System wide aliases and functions should go in /etc/bashrc. Personal
# environment variables and startup programs should go into
# ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should go into
# ~/.bashrc.

# Functions to help us manage paths. Second argument is the name of the
# path variable to be modified (default: PATH)
pathremove () {
local IFS=':'
local NEWPATH
local DIR
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
for DIR in ${!PATHVARIABLE} ; do
if [ "$DIR" != "$1" ] ; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done
export $PATHVARIABLE="$NEWPATH"
}

pathprepend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="$1${!PATHVARIABLE:+:${!PATHVARIABLE}}"
}

pathappend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="${!PATHVARIABLE:+${!PATHVARIABLE}:}$1"
}

# Set the initial path
export PATH=/bin:/usr/bin

if [ $EUID -eq 0 ] ; then
pathappend /sbin:/usr/sbin
unset HISTFILE
fi

# Setup some environment variables.
export HISTSIZE=1000
export HISTIGNORE="&:[bf]g:exit"

# Setup a red prompt for root and a green one for users.
NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

for script in /etc/profile.d/*.sh ; do
if [ -r $script ] ; then
. $script
fi
done

# Now to clean up
unset pathremove pathprepend pathappend

# End /etc/profile
</source>

====/etc/profile.d====

kui /etc/profile failis defineeritakse baas parameetrid siis /etc/profile.d kataloogis peituvad täpsemad initsialseerimis skriptid,
millega modifitseeritkase kasutajate keskkonda. Allpool mõned näited.

=====/etc/profile.d/dircolors.sh=====
skript kasutab ~/.dircolors ja /etc/dircolors faile, et määrata faili nimede värvi kataloogi nimekrirja kuvamisel.

<source lang="bash">
# Setup for /bin/ls to support color, the alias is in /etc/bashrc.
if [ -f "/etc/dircolors" ] ; then
eval $(dircolors -b /etc/dircolors)

if [ -f "$HOME/.dircolors" ] ; then
eval $(dircolors -b $HOME/.dircolors)
fi
fi
alias ls='ls --color=auto'
</source>

=====/etc/profile.d/readline.sh=====
skript, mis määrab ära inputrc konfiguratsiooni vaikeväärtused juhul kui kasutajal ei ole individuaalseid väärtusi defineeritud.

<source lang="bash">
# Setup the INPUTRC environment variable.
if [ -z "$INPUTRC" -a ! -f "$HOME/.inputrc" ] ; then
INPUTRC=/etc/inputrc
fi
export INPUTRC
</source>

====/etc/bashrc====

<source lang="bash">
# System wide aliases and functions.

# System wide environment variables and startup programs should go into
# /etc/profile. Personal environment variables and startup programs
# should go into ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should
# go into ~/.bashrc

# Provides a colored /bin/ls command. Used in conjunction with code in
# /etc/profile.

alias ls='ls --color=auto'

# Provides prompt for non-login shells, specifically shells started
# in the X environment. [Review the LFS archive thread titled
# PS1 Environment Variable for a great case study behind this script
# addendum.]

NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

# End /etc/bashrc
</source>

==Kasutatud materjalid==

http://bash.cyberciti.biz/guide//etc/profile.d

http://www.linuxfromscratch.org/blfs/view/cvs/postlfs/profile.html

http://heimhardt.com/htdocs/bashrcs.html

http://www.hypexr.org/bash_tutorial.php

==Autor==

Hannes Kumari AK21

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine]]

Bash konfiguratsioonifailid

2013-01-03T19:34:46Z

Hkumari:

==Sissejuhatus==

Shelli programm /bin/bash tarvitab alglaadimisel keskkonna loomiseks mitmeid faile. Igal failil on oma kindel otstarve,
nad võivad mõjutada sisselogimis protsessi ja interaktiivse keskkonna ülesseadmist. /etc kaustas asuvad failid majutavad
tavaliselt globaalseid seadeid sisaldavaid faile. Kui Teie kodukataloogis on olemas samaväärsed failid, siis kasutatakse
neis leiduvaid seadeid globaalsete seadete asemel. Vaatlemegi neid kõigepealt, kuna reeglina kasutatakse
kasutaja kodukataloogis olevaid bashi konfiguratsioonifaile. See muidugi sõltub distributsioonist ja ka adminstraatorist, kuidas
süsteem on üles ehitatud.

==Kasutajapõhised bashi konfiguratsioonifailid==

Bash lubab .bash_profile failile kahte sünonüümi .bash_login ja . profile. Need tulenevad asjaolust, et C shelli vastava faili
nimena on kasutusel .login ja Bourne shellil .profile. Loetakse aga ainult ühte faili nendest. Juhul kui .bash_profile faili ei leita
siis otsitakse .bash_login ja seejärel .profile nimelist faili. .bash_profile loetakse ja käivitatakse vaid juhul kui toimub sisse logimine.
Samas kui uus shell ehk alam-shell, trükkides "bash" käsurealt, loetakse käsud .bashrc failist. See anna võimaluse
eristada peale sisselogimist kasutatavaid käske nendest mis on kasutatavad alam-shelli loomisel

kasutajapõhised failid kodukataloogis on järgmised:

====~/.bash_profile====

sisaldab käske mida loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja süsteemi sisse logib

<source lang="bash">
# Personal environment variables and startup programs.

# Personal aliases and functions should go in ~/.bashrc. System wide
# environment variables and startup programs are in /etc/profile.
# System wide aliases and functions are in /etc/bashrc.

append () {
# First remove the directory
local IFS=':'
local NEWPATH
for DIR in $PATH; do
if [ "$DIR" != "$1" ]; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done

# Then append the directory
export PATH=$NEWPATH:$1
}

if [ -f "$HOME/.bashrc" ] ; then
source $HOME/.bashrc
fi

if [ -d "$HOME/bin" ] ; then
append $HOME/bin
fi

unset append

# End ~/.bash_profile
</source>

====~/.bashrc====

loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja algatab alam-shelli

<source lang="bash">
# Personal aliases and functions.

# Personal environment variables and startup programs should go in
# ~/.bash_profile. System wide environment variables and startup
# programs are in /etc/profile. System wide aliases and functions are
# in /etc/bashrc.

if [ -f "/etc/bashrc" ] ; then
source /etc/bashrc
fi

# End ~/.bashrc
</source>

====~/.bash_logout====

faili loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui shell väljub

<source lang="bash">
# Personal items to perform on logout.

# End ~/.bash_logout
</source>

==Globaalsed bashi konfiguratsioonifailid==

Vaikimisi pöördub bash sisselogimisel /etc kataloogis olevate konfiguratsioonifailide poole kui kasutaja kodukataloogis analoogi ei leita .

====/etc/profile====

<source lang="bash">
# System wide environment variables and startup programs.
# System wide aliases and functions should go in /etc/bashrc. Personal
# environment variables and startup programs should go into
# ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should go into
# ~/.bashrc.

# Functions to help us manage paths. Second argument is the name of the
# path variable to be modified (default: PATH)
pathremove () {
local IFS=':'
local NEWPATH
local DIR
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
for DIR in ${!PATHVARIABLE} ; do
if [ "$DIR" != "$1" ] ; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done
export $PATHVARIABLE="$NEWPATH"
}

pathprepend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="$1${!PATHVARIABLE:+:${!PATHVARIABLE}}"
}

pathappend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="${!PATHVARIABLE:+${!PATHVARIABLE}:}$1"
}

# Set the initial path
export PATH=/bin:/usr/bin

if [ $EUID -eq 0 ] ; then
pathappend /sbin:/usr/sbin
unset HISTFILE
fi

# Setup some environment variables.
export HISTSIZE=1000
export HISTIGNORE="&:[bf]g:exit"

# Setup a red prompt for root and a green one for users.
NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

for script in /etc/profile.d/*.sh ; do
if [ -r $script ] ; then
. $script
fi
done

# Now to clean up
unset pathremove pathprepend pathappend

# End /etc/profile
</source>

====/etc/bashrc====

<source lang="bash">
# System wide aliases and functions.

# System wide environment variables and startup programs should go into
# /etc/profile. Personal environment variables and startup programs
# should go into ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should
# go into ~/.bashrc

# Provides a colored /bin/ls command. Used in conjunction with code in
# /etc/profile.

alias ls='ls --color=auto'

# Provides prompt for non-login shells, specifically shells started
# in the X environment. [Review the LFS archive thread titled
# PS1 Environment Variable for a great case study behind this script
# addendum.]

NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

# End /etc/bashrc
</source>

==Kasutatud materjalid==

http://www.linuxfromscratch.org/blfs/view/cvs/postlfs/profile.html

http://heimhardt.com/htdocs/bashrcs.html

http://www.hypexr.org/bash_tutorial.php

==Autor==

Hannes Kumari AK21

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine]]

Bash konfiguratsioonifailid

2012-12-13T22:48:32Z

Hkumari:

==Sissejuhatus==

Shelli programm /bin/bash tarvitab alglaadimisel keskkonna loomiseks mitmeid faile. Igal failil on oma kindel otstarve,
nad võivad mõjutada sisselogimis protsessi ja interaktiivse keskkonna ülesseadmist. /etc kaustas asuvad failid majutavad
tavaliselt globaalseid seadeid sisaldavaid faile. Kui Teie kodukataloogis on olemas samaväärsed failid, siis kasutatakse
neis leiduvaid seadeid globaalsete seadete asemel. Vaatlemegi neid kõigepealt, kuna reeglina kasutatakse
kasutaja kodukataloogis olevaid bashi konfiguratsioonifaile. See muidugi sõltub distributsioonist ja ka adminstraatorist, kuidas
süsteem on üles ehitatud.

==Kasutajapõhised bashi konfiguratsioonifailid==

Bash lubab .bash_profile failile kahte sünonüümi .bash_login ja . profile. Need tulenevad asjaolust, et C shelli vastava faili
nimena on kasutusel .login ja Bourne shellil .profile. Loetakse aga ainult ühte faili nendest. Juhul kui .bash_profile faili ei leita
siis otsitakse .bash_login ja seejärel .profile nimelist faili. .bash_profile loetakse ja käivitatakse vaid juhul kui toimub sisse logimine.
Samas kui uus shell ehk alam-shell, trükkides "bash" käsurealt, loetakse käsud .bashrc failist. See anna võimaluse
eristada peale sisselogimist kasutatavaid käske nendest mis on kasutatavad alam-shelli loomisel

kasutajapõhised failid kodukataloogis on järgmised:

====~/.bash_profile====

sisaldab käske mida loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja süsteemi sisse logib

<pre>
# Personal environment variables and startup programs.

# Personal aliases and functions should go in ~/.bashrc. System wide
# environment variables and startup programs are in /etc/profile.
# System wide aliases and functions are in /etc/bashrc.

append () {
# First remove the directory
local IFS=':'
local NEWPATH
for DIR in $PATH; do
if [ "$DIR" != "$1" ]; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done

# Then append the directory
export PATH=$NEWPATH:$1
}

if [ -f "$HOME/.bashrc" ] ; then
source $HOME/.bashrc
fi

if [ -d "$HOME/bin" ] ; then
append $HOME/bin
fi

unset append

# End ~/.bash_profile
</pre>

====~/.bashrc====

loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui kasutaja algatab alam-shelli

<pre>
# Personal aliases and functions.

# Personal environment variables and startup programs should go in
# ~/.bash_profile. System wide environment variables and startup
# programs are in /etc/profile. System wide aliases and functions are
# in /etc/bashrc.

if [ -f "/etc/bashrc" ] ; then
source /etc/bashrc
fi

# End ~/.bashrc
</pre>

====~/.bash_logout====

faili loetakse ja täidetakse Bashi poolt iga kord kui shell väljub

<pre>
# Personal items to perform on logout.

# End ~/.bash_logout
</pre>

==Globaalsed bashi konfiguratsioonifailid==

Vaikimisi pöördub bash sisselogimisel /etc kataloogis olevate konfiguratsioonifailide poole kui kasutaja kodukataloogis analoogi ei leita .

====/etc/profile====

<pre>
# System wide environment variables and startup programs.
# System wide aliases and functions should go in /etc/bashrc. Personal
# environment variables and startup programs should go into
# ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should go into
# ~/.bashrc.

# Functions to help us manage paths. Second argument is the name of the
# path variable to be modified (default: PATH)
pathremove () {
local IFS=':'
local NEWPATH
local DIR
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
for DIR in ${!PATHVARIABLE} ; do
if [ "$DIR" != "$1" ] ; then
NEWPATH=${NEWPATH:+$NEWPATH:}$DIR
fi
done
export $PATHVARIABLE="$NEWPATH"
}

pathprepend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="$1${!PATHVARIABLE:+:${!PATHVARIABLE}}"
}

pathappend () {
pathremove $1 $2
local PATHVARIABLE=${2:-PATH}
export $PATHVARIABLE="${!PATHVARIABLE:+${!PATHVARIABLE}:}$1"
}

# Set the initial path
export PATH=/bin:/usr/bin

if [ $EUID -eq 0 ] ; then
pathappend /sbin:/usr/sbin
unset HISTFILE
fi

# Setup some environment variables.
export HISTSIZE=1000
export HISTIGNORE="&:[bf]g:exit"

# Setup a red prompt for root and a green one for users.
NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

for script in /etc/profile.d/*.sh ; do
if [ -r $script ] ; then
. $script
fi
done

# Now to clean up
unset pathremove pathprepend pathappend

# End /etc/profile
</pre>

====/etc/bashrc====

<pre>
# System wide aliases and functions.

# System wide environment variables and startup programs should go into
# /etc/profile. Personal environment variables and startup programs
# should go into ~/.bash_profile. Personal aliases and functions should
# go into ~/.bashrc

# Provides a colored /bin/ls command. Used in conjunction with code in
# /etc/profile.

alias ls='ls --color=auto'

# Provides prompt for non-login shells, specifically shells started
# in the X environment. [Review the LFS archive thread titled
# PS1 Environment Variable for a great case study behind this script
# addendum.]

NORMAL="\[\e[0m\]"
RED="\[\e[1;31m\]"
GREEN="\[\e[1;32m\]"
if [[ $EUID == 0 ]] ; then
PS1="$RED\u [ $NORMAL\w$RED ]# $NORMAL"
else
PS1="$GREEN\u [ $NORMAL\w$GREEN ]\$ $NORMAL"
fi

# End /etc/bashrc
</pre>

==Kasutatud materjalid==

http://www.linuxfromscratch.org/blfs/view/cvs/postlfs/profile.html

http://heimhardt.com/htdocs/bashrcs.html

http://www.hypexr.org/bash_tutorial.php

==Autor==

Hannes Kumari AK21

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis

2012-12-13T22:45:14Z

Hkumari:

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=

==Matis Palm A21==

[[Sar]]

===Arvustus:===

==Veiko Virk A21==

[[Linux Memory Management]]

===Arvustus:===

==Vjatšeslav Jertsalov A22==

[[Ubuntu repositooriumid]]

===Arvustus:===

==Sten Aus A22==

[[Regulaaravaldised]] (täiendan)

===Arvustus:===

==Dineta Mahno A21==

[[Kernel based Virtual Masin]]

===Arvustus:===

==Kimmo Lillipuu A21==

[[Tree]]

===Arvustus:===

==Heigo Punapart A21==

[[Wapiti]]

===Arvustus:===

==Meelis Sootalu A22==

[[zsh]]

===Arvustus:===

==Carolin Saareots A21==

[[NetworkManager]]

===Arvustus:===

==Kalle Kadakas A22==

[[LightDM]]

===Arvustus:===

==Grete Maisla A21==

[[Bashi kiirklahvid]]

===Arvustus:===

== Chris Liebert A22 ==

[[Tail]]

===Arvustus:===

== Kristiina Liebert A21 ==

[[Printimine Linuxi keskkonnas]]

===Arvustus:===

== Piia Ploovits A22 ==

[[Caca-utils]]

===Arvustus:===

== Kaarel Kuurmann A21==

[[GPG]]

===Arvustus:===

==Liis Mironova A22==

[[VIM]]

===Arvustus:===

== Sandra Sirel A21 ==

[[Kettakvoot]]

===Arvustus:===

==Martin Leppik A21==

[[/dev/null]]

==Mehis Meos A21==

[[Gnome]]

===Arvustus:===

==Kristian Kivimägi A22==

[[nmcli]]

===Arvustus:===

==Kaarel Väinaste A32==

[[Lubuntu]]

===Arvustus:===

==Priidu Niit A22==

[[Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine]]

===Arvustus:===

==Dmitri Keler A32==

[[Chattr]]

===Arvustus:===
==Alar Hansar A31==

[[Razor-qt]]

===Arvustus:===

==Marek Lepla A32==

[[btrfs ]]

===Arvustus:===

==Kristjan Karu A31==

[[acpid]]

===Arvustus:===

=Kaugõpe=

==Margus Kurnikov AK21==

[[TACACS+]]

===Arvustus:===

==Randel Raidmets A21==

[[Sftp]]

===Arvustus:===

==Indrek Mitt a21==
[[Traceroute]]

===Arvustus:===

==Ülo Vardja AK21==

[[IP aliase loomine Ubuntus]]

===Arvustus:===

==Sandra Ugast AK21==
 [[Ln]] 

===Arvustus:===

==Maris Kuusik AK21==
 [[Failihaldus Linux shellis]] 

===Arvustus:===

==Aare Uibomäe AK21==

[[Kasutajate haldamine Ubuntus]]

===Arvustus:===
==Tõnu Erm AK21==

[[Killall]]

===Arvustus:===

==Tanel Liik AK21==

[[alias bash shellis]]

===Arvustus:===

==Ingrid Sibul AK21==

[[usermod käsu võimalused]]

===Arvustus:===

==Tauri Jaanus AK21==

[[Zed Attack Proxy]]

===Arvustus:===

==Karmen Matkur AK41==

[[time]]

===Arvustus:===

==Hannes Kumari AK21==

[[Bash konfiguratsioonifailid]]

===Arvustus:===

Bash konfiguratsioonifailid

2012-12-07T17:49:32Z

Hkumari: Created page with 'Hannes Kumari AK21.'

Hannes Kumari AK21.

User:Hkumari

2012-01-11T13:56:43Z

Hkumari: Blanked the page

User:Hkumari

2011-12-17T22:05:54Z

Hkumari: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Kumari 
Esitamise kuupäev: 13. november 2011

==Essee==

BitTorrent tarkvara kasutamien Tor võrgus - mõtekas või mitte ?

Tänapäeva internatimaastikul on palju kära peer-to-peer võrkude ümber kas põhjendatult või mitte on ilmselt igaühe enda parema äratundmise ja ka juristide küsimus. Sageli kasutatakse uuemate filmide, raamatute, tarkvara jm sellise allalaadimiseks muuhulgas mõnda torrenti programmi - tegemist peer-to-peer lahendusega kus üks ja sama fail võib olla tükeldatud mitmeteks ja mitmeteks tükkideks mida korraga alla laetaks mitmel eri kasutajalt, seega on andmed hajutatud suure kasutajaskonna peale laiali, programm peab lihtsalt teadma kust millist osa tõmmata, et lõpuks jõuaks kasutaja masinasse kohale kogu soovitud fail või failid.
Kasutajad üritavad sageli varjata omi toiminguid peer-to-peer võrkudes ja anti-piraatlusega tegelevad organisatsioonide seevastu leida jälle moodust liikluse kontrollimiseks ja kaustajate tuvastamiseks. Külm sõda on käima lükatud ja ilmselt on siingi oma osa väidetavalt saamata jäänud krabiseval mis autoriõigusi esindavate organisatsioonide esindajatel harja punaseks ja kukru tühjaks ajab.
Privaatsuse säilitamiseks on mitmeid mooduseid, kasutada proxyt, pruukida mõnd tasulist VPN teenust, krüpteerida torrenti liiklus, paruukida mõnd torrenti anonümiseerimisteenust või näiteks pumbata oma torrentid üle Tor võrgu. Mis on Tor ? Tor on tasuta tarkvara, mis võimaldab luua avatud kasutajate vahelise võrgustiku, mis kaitseb kasutajate privaatsust, konfidentsiaalsust ja pakub nuhkimise vastu tõhusat kaitset. See põhineb vabatahtlikel, kes selle võrgustikus osalevad ja pakuvad võimalust liiklust läbi enda edasi saata. Kasutajate vahele luuakse krüpteeritud kanalid, mis varjavad algse kasutaja külastatud weebpäringuid, messengeri jm teiste rakenduste liiklust, samuti näiteks torrentite puhul. Samas on siin asjalood natuke keerulisemad, nendest siis natuke lähemalt.
Võiks ju arvata, et Tor pakub täiusliku kaitset torrentite puhul, ei ole näha kes on algne kasutaja (varjab IP) samas on seal mitu elementi, mis on niiöelda rünnatavad või tuvastatavad.
Torrenti juurde kuulub selline asi nagu "tracker", mis mis abistab bit-torrenti kliente või osapooli omavahelises suhtluses. Selleks et klient saaks mingit infokildu alla tõmmata peab ta esmalt suhtlema "trackeriga", samuti saadetakse trackerile pidevalt uut infot ja statistikat selle kohta, kes on uued osapooled (peer). Allalaadimise käigus suhtlevad osapooled isekeskis otse, nagu öeldaks peer-to-peer.Tagasi turvalisuse juurde - kasutajad suunavad oma bittorrenti liikluse üle tor võrgu ja loodavad, et nende algne IP ei ole enam nähtav ja nuhitav. Probleem on aga selles, et paljud populaarsed bittorrent kliendid (uTorrent, Vuze) lihtsalt ingnoreerivad proxy seadeid, kuna tracker kasutab oma kommunikatsiuoonid UDP protokolli, samas kui proxyd, nagu ka Tor kamandavad vaid TCP liilkust. Selliselt vaadates on sel puhul tarkvaratootjad kliendi eest ära otsustanud, et parem teha süsteem, mis igas olukorras töötab kui pakkuda kliendile programmi mis vajab palju nikerdamist ja ei tööta mitmes olukorras, ohverdades sealjuures paljuski kasutaja privaatsuse.
Mõningatel juhtudel (uTorrent, libTrorrent,BitSpirit ) on asi isegi natuke vele hullem, sest bittorrent programm kirjutab kasutaja IP otse trackerile saadetavasse infosse sisse. Nagu mainitud küsitakse trackeri käest ( tracker announce) mingi torrenti kohta osapoolte nimekirja (peer list), nüüd olenevalt kliendis tarkvaras võib see päringu saatmine sisaldada IP aadressi. 200 tuhandest sellisest päringust keskmiselt 35% sisaldavad IP infot, millest 4% olid mittesobival kujul esitatud IPd, 38% sisaldasid privaat Ip addressi ja 58% avalikku IP aadressi. Seega ei ole see 100% kindel alati üks üheselet IP lekib aga piisavalt suure hulga info peale on see siiski üsna kindel, eriti kui arvestada, et see on tarkvarasse juba eos sisse programeeritud. Eespool mainitud kolm peamist torrenti kliendiprogrammi pakkujat teevad seda aga peaaegu 100% juhtudest. Seega on ju küll võimalik infot saata üle ananüümsust pakkuva Tor võrgu kuid algne IP informatsioon on juba sinna sisse kenasti ära pakitud, mis muudab algse idee üldse mõtetuks. Naljaks aga sel juhul Tor teeb õiget asja, turvab andmed kenasti aga tolku sellest ei ole, sest andmed sisaldavad juba kompromiteerivat elementi.
Siia juude võib veel lisada need bittorrent kliendid, mis toetavad Extention Protocol-i, nimelt lubaba see teha osapooltel veel lisaks ühe käepigistuse (handshake), mille käigus vahetatakse samuti infot, mis võib paljastada osapoolte IP aadressid isegi kuni 84% juhtudest. Kui siia sisse tuua "Tor exit node" statsistika siis Extention Protocoliga lekkivate IPde koguhulgast 33% ei olnud Tor Exit node-d, ehk siis olid kasutajate reaalsed IP-d ja 67% juhtudest oli tegemist Tor-i exit nodega.
Teine suurem probleem bittorrenti kasutamisel Tor võrgus on see, et isegi kui liiklus käib jälle üle turvatud kanali lubab bittorrent protokoll siiski teisel osapoolel (peer) saada sinu reaalse IP teada. Kuidas seda siis tehakse ? Nimelt bittorrent protokoll vaib ühe pordi mille peal ta sissetulevaid ühendusi kuulab,vähemalt nii teevad enamik popimeid bittorrenti kliente, ning annab sellest teada nii trackerile kui ka kõigile teistele osapooltele kellega üles või allalaadimine toimub. Nagu eelmises probleemis juba kirjeldatud, sai ründav pool juba sinu IP teada ja nüüd siis ka suvaliselt valitud avatud pordi. Seega kui programm valib sinu kuulavaks pordiks 34343 (tõenäoliselt on see teise poole peeride hulgast sind üsna ühesele välja toov) ja annab sellest üle Tor võrgu teada teisele osapoolele, siis see teine osapool võib vaadata trackerisse ja otside kõiki, et publitseeirvad end kui 34343 pordi kuulajana ja sealt on juba ka reaalne IP nähtav. Lisaks veel seik, et osapoolelt osapoolle minev bittorrent liiklus ei ole krüpteeritud annab see Tor võrgus väljuvale otsale võmaluse liiklust pealt kuulata.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et arvatavasti ei ole võimalik bittorrent liiklust üle Tor võrgu juhtides saavutada soovitud privaatsust ja anonüümsust mida arvatakse, et sellega kaasneb. Variant oleks arendajatel lasta kirjutada korralikum programm mis parandaks ülaltoodud vead ära ja annaks kasutajale võimaluse turvaliselt oma asja ajada ja identiteeti kaitsta. Teisest küljest aga kui arvestada milleks Tor algupäraselt mõeldud - sõnavabaduse kaitseks, et pakkuda ananüümset kommunikatsioonikanalit - on siis ilmselt ongi torrenti liiklus seal peal liiast ja tänase seisuga võikski lõplik soovitus olla: ärge ajage torrenti liiklust üle Tor võrgu.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Eksamit on võimalik korrata kahe semestri jooksul peale aine õppesemestri lõppu, kuni kolm katset ühe aine kohta. st kuni kaks järelsooritust.
Järeleksami sooritus tuleb kokku leppida õppejõuga, tähtaja määrab samuti õppejõud kooskõlas õppeosakonna soovitusliku ajakavaga. Reeglina avaldatakse kordussoorituste ajakava ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil.
Korduseksamile on nõutav registreerumine õppeosakonnas (maksekviitungi alusel)
Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Seega RE õppekohal on korduseksam tasuta, REV kohal aga tasuline, hetkel kehtiv käskkiri sätestab korduseksami maksumuseks 13 eurot.
(tuleb maksta EITSA kontole)

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Võimalusi akadeemilisele puhkuse minekuks on mitmeid - tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejaõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks või muudel põhjustel.
Akadeemilisele puhkusele minemist saab taodelda avaldusega rektori nimele, vormistatakse rektori käskkirjaga. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Maksimaalsed akadeemilise puhkuse ajad on vastavalt: tervisliksel põhjusetel kuni 2 aastat, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni ükk aasta, lapse hooldamisel kuni 3 aastat ja muudel põhjustel kuni 1 aasta.
Akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub samuti rektori käskkirjaga tudengi avalduse alusel mille peab esitama hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse varasem lõpetamine toimub samuti üliõpilase avalduse alusel rektori nimele.
Puhkuse ajal ei saa deklareerida aineid välja arvatud juhul kui ollakse puhkusel seoses lapse hooldamisega, sellisel juhul on õigus osaleda õppetöös.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]

User:Hkumari

2011-11-13T14:06:19Z

Hkumari: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Hkumari

2011-11-13T14:05:37Z

Hkumari: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hannes Kumari 
Esitamise kuupäev: 13. nevember 2011

==Essee==

BitTorrent tarkvara kasutamien Tor võrgus - mõtekas või mitte ?

Tänapäeva internatimaastikul on palju kära peer-to-peer võrkude ümber kas põhjendatult või mitte on ilmselt igaühe enda parema äratundmise ja ka juristide küsimus. Sageli kasutatakse uuemate filmide, raamatute, tarkvara jm sellise allalaadimiseks muuhulgas mõnda torrenti programmi - tegemist peer-to-peer lahendusega kus üks ja sama fail võib olla tükeldatud mitmeteks ja mitmeteks tükkideks mida korraga alla laetaks mitmel eri kasutajalt, seega on andmed hajutatud suure kasutajaskonna peale laiali, programm peab lihtsalt teadma kust millist osa tõmmata, et lõpuks jõuaks kasutaja masinasse kohale kogu soovitud fail või failid.
Kasutajad üritavad sageli varjata omi toiminguid peer-to-peer võrkudes ja anti-piraatlusega tegelevad organisatsioonide seevastu leida jälle moodust liikluse kontrollimiseks ja kaustajate tuvastamiseks. Külm sõda on käima lükatud ja ilmselt on siingi oma osa väidetavalt saamata jäänud krabiseval mis autoriõigusi esindavate organisatsioonide esindajatel harja punaseks ja kukru tühjaks ajab.
Privaatsuse säilitamiseks on mitmeid mooduseid, kasutada proxyt, pruukida mõnd tasulist VPN teenust, krüpteerida torrenti liiklus, paruukida mõnd torrenti anonümiseerimisteenust või näiteks pumbata oma torrentid üle Tor võrgu. Mis on Tor ? Tor on tasuta tarkvara, mis võimaldab luua avatud kasutajate vahelise võrgustiku, mis kaitseb kasutajate privaatsust, konfidentsiaalsust ja pakub nuhkimise vastu tõhusat kaitset. See põhineb vabatahtlikel, kes selle võrgustikus osalevad ja pakuvad võimalust liiklust läbi enda edasi saata. Kasutajate vahele luuakse krüpteeritud kanalid, mis varjavad algse kasutaja külastatud weebpäringuid, messengeri jm teiste rakenduste liiklust, samuti näiteks torrentite puhul. Samas on siin asjalood natuke keerulisemad, nendest siis natuke lähemalt.
Võiks ju arvata, et Tor pakub täiusliku kaitset torrentite puhul, ei ole näha kes on algne kasutaja (varjab IP) samas on seal mitu elementi, mis on niiöelda rünnatavad või tuvastatavad.
Torrenti juurde kuulub selline asi nagu "tracker", mis mis abistab bit-torrenti kliente või osapooli omavahelises suhtluses. Selleks et klient saaks mingit infokildu alla tõmmata peab ta esmalt suhtlema "trackeriga", samuti saadetakse trackerile pidevalt uut infot ja statistikat selle kohta, kes on uued osapooled (peer). Allalaadimise käigus suhtlevad osapooled isekeskis otse, nagu öeldaks peer-to-peer.Tagasi turvalisuse juurde - kasutajad suunavad oma bittorrenti liikluse üle tor võrgu ja loodavad, et nende algne IP ei ole enam nähtav ja nuhitav. Probleem on aga selles, et paljud populaarsed bittorrent kliendid (uTorrent, Vuze) lihtsalt ingnoreerivad proxy seadeid, kuna tracker kasutab oma kommunikatsiuoonid UDP protokolli, samas kui proxyd, nagu ka Tor kamandavad vaid TCP liilkust. Selliselt vaadates on sel puhul tarkvaratootjad kliendi eest ära otsustanud, et parem teha süsteem, mis igas olukorras töötab kui pakkuda kliendile programmi mis vajab palju nikerdamist ja ei tööta mitmes olukorras, ohverdades sealjuures paljuski kasutaja privaatsuse.
Mõningatel juhtudel (uTorrent, libTrorrent,BitSpirit ) on asi isegi natuke vele hullem, sest bittorrent programm kirjutab kasutaja IP otse trackerile saadetavasse infosse sisse. Nagu mainitud küsitakse trackeri käest ( tracker announce) mingi torrenti kohta osapoolte nimekirja (peer list), nüüd olenevalt kliendis tarkvaras võib see päringu saatmine sisaldada IP aadressi. 200 tuhandest sellisest päringust keskmiselt 35% sisaldavad IP infot, millest 4% olid mittesobival kujul esitatud IPd, 38% sisaldasid privaat Ip addressi ja 58% avalikku IP aadressi. Seega ei ole see 100% kindel alati üks üheselet IP lekib aga piisavalt suure hulga info peale on see siiski üsna kindel, eriti kui arvestada, et see on tarkvarasse juba eos sisse programeeritud. Eespool mainitud kolm peamist torrenti kliendiprogrammi pakkujat teevad seda aga peaaegu 100% juhtudest. Seega on ju küll võimalik infot saata üle ananüümsust pakkuva Tor võrgu kuid algne IP informatsioon on juba sinna sisse kenasti ära pakitud, mis muudab algse idee üldse mõtetuks. Naljaks aga sel juhul Tor teeb õiget asja, turvab andmed kenasti aga tolku sellest ei ole, sest andmed sisaldavad juba kompromiteerivat elementi.
Siia juude võib veel lisada need bittorrent kliendid, mis toetavad Extention Protocol-i, nimelt lubaba see teha osapooltel veel lisaks ühe käepigistuse (handshake), mille käigus vahetatakse samuti infot, mis võib paljastada osapoolte IP aadressid isegi kuni 84% juhtudest. Kui siia sisse tuua "Tor exit node" statsistika siis Extention Protocoliga lekkivate IPde koguhulgast 33% ei olnud Tor Exit node-d, ehk siis olid kasutajate reaalsed IP-d ja 67% juhtudest oli tegemist Tor-i exit nodega.
Teine suurem probleem bittorrenti kasutamisel Tor võrgus on see, et isegi kui liiklus käib jälle üle turvatud kanali lubab bittorrent protokoll siiski teisel osapoolel (peer) saada sinu reaalse IP teada. Kuidas seda siis tehakse ? Nimelt bittorrent protokoll vaib ühe pordi mille peal ta sissetulevaid ühendusi kuulab,vähemalt nii teevad enamik popimeid bittorrenti kliente, ning annab sellest teada nii trackerile kui ka kõigile teistele osapooltele kellega üles või allalaadimine toimub. Nagu eelmises probleemis juba kirjeldatud, sai ründav pool juba sinu IP teada ja nüüd siis ka suvaliselt valitud avatud pordi. Seega kui programm valib sinu kuulavaks pordiks 34343 (tõenäoliselt on see teise poole peeride hulgast sind üsna ühesele välja toov) ja annab sellest üle Tor võrgu teada teisele osapoolele, siis see teine osapool võib vaadata trackerisse ja otside kõiki, et publitseeirvad end kui 34343 pordi kuulajana ja sealt on juba ka reaalne IP nähtav. Lisaks veel seik, et osapoolelt osapoolle minev bittorrent liiklus ei ole krüpteeritud annab see Tor võrgus väljuvale otsale võmaluse liiklust pealt kuulata.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et arvatavasti ei ole võimalik bittorrent liiklust üle Tor võrgu juhtides saavutada soovitud privaatsust ja anonüümsust mida arvatakse, et sellega kaasneb. Variant oleks arendajatel lasta kirjutada korralikum programm mis parandaks ülaltoodud vead ära ja annaks kasutajale võimaluse turvaliselt oma asja ajada ja identiteeti kaitsta. Teisest küljest aga kui arvestada milleks Tor algupäraselt mõeldud - sõnavabaduse kaitseks, et pakkuda ananüümset kommunikatsioonikanalit - on siis ilmselt ongi torrenti liiklus seal peal liiast ja tänase seisuga võikski lõplik soovitus olla: ärge ajage torrenti liiklust üle Tor võrgu.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Eksamit on võimalik korrata kahe semestri jooksul peale aine õppesemestri lõppu, kuni kolm katset ühe aine kohta. st kuni kaks järelsooritust.
Järeleksami sooritus tuleb kokku leppida õppejõuga, tähtaja määrab samuti õppejõud kooskõlas õppeosakonna soovitusliku ajakavaga. Reeglina avaldatakse kordussoorituste ajakava ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil.
Korduseksamile on nõutav registreerumine õppeosakonnas (maksekviitungi alusel)
Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Seega RE õppekohal on korduseksam tasuta, REV kohal aga tasuline, hetkel kehtiv käskkiri sätestab korduseksami maksumuseks 13 eurot.
(tuleb maksta EITSA kontole)

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Võimalusi akadeemilisele puhkuse minekuks on mitmeid - tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejaõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks või muudel põhjustel.
Akadeemilisele puhkusele minemist saab taodelda avaldusega rektori nimele, vormistatakse rektori käskkirjaga. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Maksimaalsed akadeemilise puhkuse ajad on vastavalt: tervisliksel põhjusetel kuni 2 aastat, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni ükk aasta, lapse hooldamisel kuni 3 aastat ja muudel põhjustel kuni 1 aasta.
Akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub samuti rektori käskkirjaga tudengi avalduse alusel mille peab esitama hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse varasem lõpetamine toimub samuti üliõpilase avalduse alusel rektori nimele.
Puhkuse ajal ei saa deklareerida aineid välja arvatud juhul kui ollakse puhkusel seoses lapse hooldamisega, sellisel juhul on õigus osaleda õppetöös.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Hkumari

2011-11-13T14:03:41Z

Hkumari: Created page with ' =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Hannes Kumari Esitamise kuupäev: 13. nevember 2011 ==Essee== BitTorrent tarkvara kasutamien Tor võrgus - mõtekas või mit…'