ICO wiki - User contributions [en]

EBox

2010-05-08T14:17:03Z

Hlind: /* Dokumentatsiooni kirjeldus */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK-31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK-32 
*Ragnar Kolga - AK-32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==


'''NB!''' Antud juhend aegub kui tuleb välja eBox versioon 2.0 mis on tehtud Ubuntu baasversioonile 10.04 LTS 
Planeeritav 2.0 versiooni publitseerimine on juuli 2010.
[http://www.ebox-platform.com/archives/2010/04/07/396-ebox-platform-2-0-roadmap-published/] 
Uue versiooni võiks valida referaadi teemaks ning samuti ka siin teemas viidata sellele.


'''Viimati muudetud 08.05.2010'''

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
|align="center" | 0.1
| 18.12.2009
| Loodud sisu struktuur
|-
|align="center" | 0.3
| 27.12.2009
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|align="center" | 0.5
| 08.01.2010
|
|-
|align="center" | 0.7
| 09.01.2010
| teenuste häälestamine
|-
|align="center" | 0.8
| 10.01.2010
| teenuste häälestamine ja dokumenteerimine
|-
|align="center" | 0.9
| 13.01.2010
| dokumentatsiooni parendamine vastavalt hinelisele tagasisidele
|-
|align="center" | 1.0
| 26.01.2010
| eesmärgiks seatud dokumentatsioon valmis(jtk dokumentatsiooni hindamisest tulenevalt)
|}

 

Teemavalikule aitas kaasa õppejõud. Kõik grupi liikmed ei teadnud eBoxi nimelisest tarkvarast (projektist) eelnevalt midagi.
Järgnev dokumentatsioon on valminud grupitööna ja praktiliselt läbi tehtud. Kui keegi jääb dokumentatsiooni lugedes hätta praktilise poole seadistamisega, siis võib julgelt eBox wiki kirjutanud TEAM - AK31/AK32 poole pöörduda :-) Kõik ettepanekud on tervitatud.

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox on tarkvaraline platvorm, mis võimalda lihtsalt ja mugavalt hallata erinevaid võrgu teenuseid.
eBox sobib väga hästi väikeettevõtetele. Väikeettevõtted ei pea ostma sisse IT teenust, vaid piisab inimeste koolitamisest, kes saaksid eBoxi vahendusel kenasti hakkama süsteemi teenuste konfigureerimisega.

== Legend ==

Meil on väike ettevõte, kes kasutab ühte lokaalset serverit personali teenindamiseks järgnevate teenustega:

*veebiserveriteenus (Spache)
*failihaldusteenus (Samba)
*nimeserveriteenus (DNS)
*suhtlusprogramm (Jabber)
*grupitöötarkvara (eGroupware)

Teenuseid haldab ja seadistab süsteemiadministraator kes ei tunne süsteemi süvitsi. Süsteemiadministraator hindab lihtsust teenuste konfigureerimisel.

== eBOX installeerimine ==

*Lae alla [http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso eBox ISO fail (623MB)], kõrveta see CD plaadile ja käivita arvuti installeerimine CD plaadilt.

*Vali installeerimise keel.
[[image:Ebox_install_01.jpg|200px|step01]]

*eBox installeerimise käivitamiseks valida "Instaleeri eBox"
[[image:Ebox_install_02.jpg|200px|step02]]

*Instaleerimise initsialiseerimine, arvuti nime sisestamine ja kõvaketta partitsioneerimine.
[[image:Ebox_install_03.jpg|200px|step03]]
[[image:Ebox_install_04.jpg|200px|step04]]
[[image:Ebox_install_05.jpg|200px|step05]]
[[image:Ebox_install_06.jpg|200px|step06]]
[[image:Ebox_install_07.jpg|200px|step07]]

*Esmase kasutaja andmete sisestamine ja süsteemi installeerimise lõpetamine.
[[image:Ebox_install_08.jpg|200px|step08]]
[[image:Ebox_install_09.jpg|200px|step09]]
[[image:Ebox_install_10.jpg|200px|step10]]
[[image:Ebox_install_11.jpg|200px|step11]]
[[image:Ebox_install_12.jpg|200px|step12]]

*Erinevate komponentide valimine.
[[image:Ebox_install_13.jpg|200px|step13]]
[[image:Ebox_install_14.jpg|200px|step14]]
[[image:Ebox_install_15.jpg|200px|step15]]
[[image:Ebox_install_16.jpg|200px|step16]]

*Installeerimise lõpetamine.
[[image:Ebox_install_17.jpg|200px|step17]]
[[image:Ebox_install_18.jpg|200px|step18]]

*eBox veebipõhisesse kasutajaliidesesse sisenemiseks tuleb brauseri aadressi reale sisestada eBox serveri aadress kujul:
<pre>https://<eBox-serveri-aadress></pre>
[[image:Ebox_install_19.jpg|200px|step19]]

*eBox serveri IP aadressi saab vaadata käsurealt:
<pre>ifconfig</pre>

*Ligipääsu puudumisel võib tegemist olla tulemüüri piirangutega, aitab käsurea käsk:
<pre>sudo /etc/init.d/firewall stop</pre>

*Kui tekib vajadus hiljem muuta installeeringu seadistusi siis on võimalik lisada ja eemaldada veebilehelt Core>Software management>Ebox components või siis serveri konsoolilt näiteks järgmisi pakette.

<pre>
apt-get {[install] | [update] | [remove] | ... } <pakett>

Paketid:
* ebox-antivirus * ebox-asterisk * ebox-ca * ebox-dhcp
* ebox-dns * ebox-ebackup * ebox-egroupware * ebox-firewall
* ebox-ids * ebox-jabber * ebox-l7-protocols * ebox-mail
* ebox-mailfilter * ebox-monitor * ebox-network * ebox-ntp
* ebox-objects * ebox-openvpn * ebox-printers * ebox-remoteservices
* ebox-samba * ebox-services * ebox-software * ebox-squid
* ebox-trafficshaping * ebox-usersandgroups * ebox-webserver
</pre>

NB! Kui installeerida konsoolilt siis ei pruugi ilmuda programmid veebiliidesesse!

=== Süsteemi nõuded ===
Kui kasutada [[VirtualBox]] virtualiseerimistarkvara, siis lubada Enable PAE/NX seadistus.

eBox ei pruugi toetada Internet Exploreri kõiki versioone. Administreerimiseks kaughaldusega võib vaja minna Firefox või Opera brauserit.

[[Image:EboxIEerror.png|200px]]

Veebil lehel töötades tuleb koheselt kui "Save" läheb punaseks salvestada tehtud muudatused vältimaks vigast konfiguratsiooni.

[[Image:Save1.png|200px]]

Riistvara nõuded.

Kõvaketta ruumi peaks olema minimaalselt 1000MB (kui installeerida süsteem minimaalsete pakettidega ja hiljem siis apt-get install käsuga lisada).
Minimaalset installatsiooni soovitatakse valida siis kui arvuti mälu on väiksema kui 1024MB.

== Valitud teenused ==

Teenuste konfigureerimiseks tuleb esmalt logida eBox keskkonda veebilehitseja kaudu.

=== DNS (nimeserver) ===

Võta vasakult infrastruktuuri teenuste nimekirjast DNS.

=== Apache (veebiserver) ===
Ettevõttes soovitakse kasutada veebi teenust. selleks peab olema eBoxis paigaldatud "webserver" moodul.

*Ava menüüs "Infrastructures" -> "Web server"
[[Image:Web_service.png|300px]]

Valida mis Port on aktiivses kasutuses antud teenusele.
Kas Samba teenuse kasutajad saavad kasutada veebi serveri teenust, millega luuakse nende kodukatalogi public_html kataog kus nad saavad luua ja muuta oma nimelist veebilehte.

Koduleht on vaadeldav aadressil:
<PRE>http://<eboxIP>/~<username>/ </pre>

where username is the name of the user that published contents.

Virtual host:

Siin saab määrata veebilehe viruaalkatalooge.

NB: Katalogi nimi tuleb kirjutada täis pikkuses.

[[Image:Virtualhost.png|300px]]

Peale lehtede veebilehtede lisamist lisatakse ka DNS teenusele vastavad kirjed kui antud teenus on seadistatud.

Weebi lehtede aktiveerimiseks tuleb teha seadistusi katalogis: /var/www/<vHostname>, Kus vHostName on virtuaalkatalogi nimi. Kui lisatakse lisa mooduleid (näiteks PHP, ASP moodulid siis tuleb käsitsi viia sisse muudatused konfiguratsiooni failides serveri katalogis /etc/apache2/sites-available/user-ebox-<vHostName>/.

=== Samba (failiserver) ===

Ettevõttes on soov kasutada failide jagamise teenust.

* Järgnevalt teeme süsteemi uue kasutaja kes pääseb ligi samba võrgu kaustale.

[[Image:kasutaja_loomine02.jpg|300px]] 

Vali vasakust Office menüüst Users. Siis vali menüüpunkt Add User (lisa uus kasutaja). Täida olulised väljad ja vajuta nuppu create (süsteemi tehakse uus kasutaja. Kui süsteemile midagi ei sobinud, siis kuvatakse veateade).

Vali vasakust Office menüüst File Sharing(failide/kaustade jagamine). Järgnevalt kuvatakse File Sharing Option aken, kus on kolm alamvalikut:
* General Settings * PDC * Shares

General Settings all tuleks teha jägnevad muudatused.
Lülitada välja Enable PDC ja täita ülejäänud olulised väljad (vaata ekraanipilti). 

[[Image:samba01.jpg|300px]]

Teeme uue jagatud kausta. 
[[Image:jagatud_kausta_loomine04.jpg|300px]]

Määrame, kes hakkab kaustale ligi pääsema. Saame teha seda share andmete Access Control veeru ikoonist. 
[[Image:jagatud_kaust_ja_oigused03.jpg|300px]]

Tesime samba teenuse toimimist.

Windowsi keskkonnas saab võtta Start menüüst käskluse RUN. Tippida sisse:

<pre> \\masina_ip </pre>

Küsitakase kasutajanime ja parooli. Sisestage kasutaja, kelle tekitasite Add User käskluse vahendusel.
Kuvatakse jagatud kaust vastavate õigustega.

=== Jabber (suhtluskeskkond) ===

Ettevõttes on vaja firmasisest suhtluskeskkonda, väliste serveritega ühendumine ei ole soovitav.

*Esmalt on vaja käivitada Jabberi teenus. Selleks valida haldusliidese menüüst valik "Jabber" ning määrata domeeni nimi ja võtta ära linnuke kastist "Connect to other servers"
[[image:Ebox_jabber_01.jpg|300px]]

*Järgmisena tuleb luua kasutajad, kui neid ei ole ja anda neile Jabberi teenuse kasutamise õigus. Vajadusel anda ka administraatori õigused.
[[image:Ebox_jabber_02.jpg|300px]]
[[image:Ebox_jabber_03.jpg|300px]]

* Jabberi suhtluskeskkonna teenust saab kasutada näiteks suhtlusprogrammiga "Pidgin".
[[image:Ebox_jabber_04.jpg|200px]]
[[image:Ebox_jabber_05.jpg|200px]]

=== eGroupware (grupitöötarkvara) ===

*eGroupware serveri käivitamiseks valida haldusliidese menüüst "Office" käsk "Groupware".
[[image:Ebox_egroupware_01.jpg|300px]]

*Esmimesel käivitamisel võiba vajalikuks osutuda IMAP serveri käivitamine, seda saab teha menüü "Communications" käsuga "Mail".
[[image:Ebox_egroupware_02.jpg|300px]]

*Kui see on tehtud, siis tuleb valida virtuaaldomeen.
[[image:Ebox_egroupware_03.jpg|300px]]

*eGroupware-t saab kasutada internetibrauseriga, sisestades aadressireale aadressi kujul:
<pre>http://<serveri-aadress>/egroupware</pre>

*Avaneb login lehekülg ja peale sisselogimist saabki hakata kasutama suurte võimalustega grupitöötarkvara.
[[image:Ebox_egroupware_04.jpg|300px]]
[[image:Ebox_egroupware_05.jpg|300px]]

*eGroupware ametlik koduleht http://www.egroupware.org/

== Süsteemi varundus ==
Süsteemi varunduseks on kaks võimalust. Esimene neist on konfiguratsioonifailide varundamine ja teine on täieliku varukoopia tegemine.

Varukoopiad tehaks otse serverisse, kus saab need siis failina alla laadida või otse taastada. Samba teenuse kasutamisel jagatakse varukoopiate kataloog vaikimisi välja, et paremine varukoopiaid hallata. Soovitav on teha varukoopiast varu teisele andmekandjale (näiteks plaadile, varundusserverisse, mälupulgale, ...).

Taastamine tehakse serveris olevatest varukoopiatest või sisestatakse eraldi varukoopia fail.

Süsteemi varundusest võib detailsemalt dokumenteerida järgmises versioonis (seda võib teha järgmine TEAM :-).

== Planeeritavad uuendused 1.4 versioonis ==

*Active Directory sync
*Remote backup
*Webmail
*Support for Master-Slave LDAP
*PPPoE support
*Usability enhancements

[Allikas http://www.ebox-platform.com/]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
*http://www.ebox-platform.com/
*http://doc.ebox-platform.com/en/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tar kasutamine

2010-05-07T14:41:09Z

Hlind: /* Kasutatud kirjandus */

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

'''Exclude kasutamine näiteks süsteemi varundamisel/taastamisel'''
Varundamine
tar -cvpzf varukoopia.tar.gz -–exclude=/varukoopia.tar.gz --exclude=/proc --exclude=/lost+found --exclude=/sys --exclude=/mnt --exclude=/media /

Taastamine
tar -xvpzf /varukoopia.tar.gz -C /

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670
#https://help.ubuntu.com/community/BackupYourSystem/TAR

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-05-07T14:40:44Z

Hlind: /* Kasutatud kirjandus */

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

'''Exclude kasutamine näiteks süsteemi varundamisel/taastamisel'''
Varundamine
tar -cvpzf varukoopia.tar.gz -–exclude=/varukoopia.tar.gz --exclude=/proc --exclude=/lost+found --exclude=/sys --exclude=/mnt --exclude=/media /

Taastamine
tar -xvpzf /varukoopia.tar.gz -C /

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-05-07T14:37:33Z

Hlind: /* Arhiveerimise lisavõtmed */

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

'''Exclude kasutamine näiteks süsteemi varundamisel/taastamisel'''
Varundamine
tar -cvpzf varukoopia.tar.gz -–exclude=/varukoopia.tar.gz --exclude=/proc --exclude=/lost+found --exclude=/sys --exclude=/mnt --exclude=/media /

Taastamine
tar -xvpzf /varukoopia.tar.gz -C /

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

http://linuxdevcenter.com/pub/a/linux/lpt/20_08.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-05-07T14:35:40Z

Hlind: /* Sissejuhatus */

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

'''Exclude kasutamine näiteks süsteemi varundamisel/taastamisel'''
tar -cvpzf varukoopia.tar.gz -–exclude=/varukoopia.tar.gz --exclude=/proc --exclude=/lost+found --exclude=/sys --exclude=/mnt --exclude=/media /

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

http://linuxdevcenter.com/pub/a/linux/lpt/20_08.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-05-07T13:14:43Z

Hlind: /* Arhiveerimise lisavõtmed */

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

'''Exclude kasutamine näiteks süsteemi varundamisel/taastamisel'''
tar -cvpzf varukoopia.tar.gz -–exclude=/varukoopia.tar.gz --exclude=/proc --exclude=/lost+found --exclude=/sys --exclude=/mnt --exclude=/media /

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

http://linuxdevcenter.com/pub/a/linux/lpt/20_08.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-05-07T11:08:05Z

Hlind:

=Tar kasutamine=
==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. Lihtsam ja mugavam on toimetada ühe failiga kui paljude failidega. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada. 

Antud juhend on koostatud GNU TARi põhjal kuid leidub ka kommertstooteid mis võivad mõningal juhul käituda erinevalt.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahti pakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

== Arhiveerimise lisavõtmed ==
=== exclude ===
Võtme --exclude kasutamine kui on vaja näiteks arhiveerida palju faile kuid välja on vaja jätta midagi mis vastab kindlale mustrile.
tar -cf arhiiv.tar --exclude='*.jpg' data
Tulemuseks on see, et luuakse arhiivifail data kausta sisust kuid välja on jäetud kõik *.jpg laiendiga failid

Võti --exclude-from võimaldab vajaliku(d) mustrid ette anda failist (igal real eraldi muster).
tar -cf arhiiv.tar --exclude-from=filter.lst data

Kui fail filter.lst sisaldab mustrit '*.jpg' saame sama tulemuse mis eelnevas näiteski.

Lisalugemist exclude võtme kasutamisest
http://www.gnu.org/software/tar/manual/html_node/exclude.html

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

http://linuxdevcenter.com/pub/a/linux/lpt/20_08.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-04-30T10:14:56Z

Hlind: /* Sissejuhatus */

Tar kasutamine

2010-04-30T10:00:59Z

Hlind: /* Tar kasutamine */

Talk:Top

2010-04-17T21:14:21Z

Hlind:

Hindaja: Hendrik

Referaadi kohta on tegemist liiga põhjaliku tööga.
Põhjaliku info jaoks võiks jääda manuaal siiski (kellel inglise keelega raskusi siis kindlasti on ka käesolev referaat suureks abiks).

Üle võiks vaadata selle lause üleliigsete tähtede suhtes

Tegumi protsessoriaeg kokku alates selle algusest.
Kumulatiivne režiimi (Cumulative mode) '''aktiiveerimise''' lisatakse iga protsessoriajale ka kõikide lõpetatud tütarprotsesside kasutatud protsessoriaeg.
Ümbrlülitamine kahe režiimi vahel toimub interaktiivse käsuga "S"

Järgnev võiks olla paremini seostatud eelneva tekstiga. Praeguses kontekstis paksus kirjas väljatooduna jääb mulje justkui pealkirjast.
VIRT = SWAP + RES
Sama jutt ka selle kohta
RES = CODE + DATA

'''Näpuvigu'''

w: S -- Protsessi staatus (process Status9

Sõltuvalt kerneli 'System.map'-ist , see väli (parameeter) näitab kerneli funktsiooni nime või aadressit, kus antud tegum parasjagu pikutab.
field will show the name or the address of the kernel function in which the task is currently sleeping. Töös olevatel tegumitel on antud veerus kriips "-"

Selle võtme abil määratakse värskendamise (refresh) välde, '''esilagne''' väärtus on määratud, kas spetsiaalses konfiguratsiooni failis või kohaldatakse vaikeseade väärtust (näiteks 3 sekundit). Töötavas programmis saab antud parameetreid muuta interaktiivsete käskude abil "d" või "s".

Soovitusena võiks juures olla näiteid enamlevinud võtmete/käskude kasutusest mida Top'i kasutamisel võiks lisada.

[[User:Hlind|Hlind]] 00:14, 18 April 2010 (EEST)

Talk:Top

2010-04-17T12:58:14Z

Hlind: New page: Hindaja: Hendrik

Hindaja: Hendrik

Tar kasutamine

2010-04-17T10:58:53Z

Hlind:

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahtipakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==
Olemasolevasse arhiivi faili juurde lisamine
tar -rf arhiiv.tar fail3.txt

== Arhiivi uuendamine ==
Arhiivis sisalduva faili uuendamine
tar -uf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivist kustutamine ==
tar -delete --file=arhiiv.tar fail2.txt

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-04-14T08:03:31Z

Hlind:

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi loomine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

== Arhiivi sisu kuvamine ==
Arhiivis sisalduvate failide vaatamine
tar -lf arhiiv.tar

Kuvatakse failid:
fail1.txt
fail2.txt

== Arhiivi lahtipakkimine ==
Kogu arhiivi lahtipakkimine
tar -xvf arhiiv.tar

Arhiivis sisladuva ühe faili lahtipakkimine
tar -xf arhiiv.tar fail1.txt

== Arhiivi lisamine ==

== Arhiivi uuendamine ==

== Arhiivist kustutamine ==

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-04-14T06:54:23Z

Hlind: /* Arhiivi lisamine */

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

== Arhiivi lisamine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate, arhiivifailide ühendamine
'''c''' - create, loo arhiiv
'''d''' - diff/compare, võrdleb arhiivis olevaid ja failisüsteemis asuvaid faile
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list, kuvab arhiivi sisu
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta fail(id) arhiivist lahti

== Arhiivi lahtipakkimine ==

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-04-14T06:35:42Z

Hlind: /* Kasutatud kirjandus */

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

== Arhiivi lisamine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
'''A''' - catenate/concatenate,
'''c''' - create, loo arhiiv st ühenda failid kokku
'''d''' - diff/compare,
'''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
'''t''' - list,
'''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
'''x''' - extract, haruta failid arhiivist lahti

== Arhiivi lahtipakkimine ==

= Kasutatud kirjandus =
#http://www.gnu.org/software/tar/manual/tar.html
#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-04-14T06:35:22Z

Hlind: /* Arhiivi lisamine */

Tar kasutamine

2010-03-27T16:05:14Z

Hlind:

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =
'''Tar'''i süntaks:
<pre>
tar [ - ] A --catenate --concatenate | c --create | d --diff --compare | --delete | r --append | t --list |
u --update | x --extract --get
[ options ] pathname [ pathname ... ]
</pre>

== Arhiivi lisamine ==
Lihtsaim kasutus failide arhiveerimiseks:
tar -cf arhiiv.tar fail1.txt fail2.txt

Luuakse arhiivifail arhiiv.tar mille sisuks on failid fail1.txt ja fail2.txt

Kasutades Tari peab alati ära määrama vähemalt ühe nendest võtmetest:
Acdrtux

Võtmete kirjeldused
* '''A''' - catenate/concatenate,
* '''c''' - create, loo arhiiv st ühenda failid kokku
* '''d''' - diff/compare,
* '''r''' - append, lisab olemasolevasse arhiivi faili(d) juurde
* '''t''' - list,
* '''u''' - update, uuendab arhiivis oleva(d) faili(d)
* '''x''' - extract, haruta failid arhiivist lahti

== Arhiivi lahtipakkimine ==

= Kasutatud kirjandus =

#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-03-18T16:05:52Z

Hlind:

Tar kasutamine

2010-03-13T15:36:43Z

Hlind:

=Tar kasutamine=
Staatus: Poolik

==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

'''Tar''' (Tape ARchive) kasutatatakse failide arhiveerimiseks ja ka teisipidi ekstraheerimiseks. 
Oluline sealjuures on see, et andmeid ei pakita vaid liigutatakse ühte faili kokku. 
Arhiiv sisaldab andmeid failide loabittide, omanike, gruppide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

= Kasutamine =

= Kasutatud kirjandus =

#http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/os/arhiveerimine/targzip.html
#http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=2670

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-03-13T14:49:59Z

Hlind:

==Autor==
:Hendrik Lind
:AK32

==Sissejuhatus==

= Ajalugu =

= Kasutamine =

= Sagedamini kasutatavad suvandid =

= Kasutatud kirjandus =

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-03-13T14:12:23Z

Hlind:

Autor: Hendrik Lind

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tar kasutamine

2010-03-13T14:07:32Z

Hlind: New page: Autor: Hendrik Lind

Autor: Hendrik Lind

User talk:Hlind

2010-01-11T07:01:13Z

Hlind: Undo revision 2483 by Hlind (Talk)

Samba 4 installimisel teade:
autogen.sh: need autoconf 2.53 or later to build samba from git
PS. Eeldused olid kontrollimata ja paigaldamata.

autoconf install/update?
apt-get install autoconf

*uus katse installida
./script/mkversion.sh: not found

* Vaja oli minna kataloogi kus asub '''autogen.sh''' kuna skript ei oska kasutada absoluutset pathi

'''make''' oli vaja installida
apt-get install make

== optsioon ei meeldi ==

Ei meeldi käsule '''make''' option '''--prefix'''

User talk:Hlind

2010-01-10T09:07:16Z

Hlind: New section: samba shared

EBox

2010-01-09T22:03:11Z

Hlind: /* eBOX installerimine */ apt-get kasutamine

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK-31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK-32 
*Ragnar Kolga - AK-32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
|align="center" | 0.1
| 18.12.2009
| Loodud sisu struktuur
|-
|align="center" | 0.2
| 27.12.2009
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|align="center" | 0.3
| 08.01.2010
|
|-
|align="center" | 0.4
| 09.01.2010
| teenuste häälestamine
|}

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox platvorm ...

eBox Platform can act as a Gateway, an Infrastructure Manager, a Unified Threat Manager, an Office Server, a Unified Communication Server or a combination of them. One single, easy-to-use platform to manage all your network services.

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?
Teenuste vajadus.

== Legend ==

Meil on väike ettevõte, kes kasutab ühte lokaalset serverit personali teenindamiseks järgnevate teenustega:

veebiserveriteenus (apache) 
failihaldusteenus (samba)
nimeserveriteenus (dns)
suhtlusprogramm (jabber)

...

Teenuseid haldab ja seadistab süsteemiadministraator kes ei tunne süsteemi süvitsi. Süsteemiadministraator hindab lihtsust teenuste konfigureerimisel.

== Süsteemi nõuded ==
eBox ei pruugi toetada Internet Exploreri kõiki versioone. Administreerimiseks kaughaldusega võib vaja minna Firefox või Opera brauserit.
[[Image:EboxIEerror.png]]

== eBOX installerimine ==

*Lae alla [http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso eBox ISO fail (623MB)], kõrveta see CD plaadile ja käivita arvuti installeerimine CD plaadilt.

[[image:Ebox_install_01.jpg|200px|step01]]
*Vali installeerimise keel.

[[image:Ebox_install_02.jpg|200px|step02]]
*eBox installeerimise käivitamine
**Install eBox platform - Instaleeri eBox
**Check CD for defects - kontrolli kas plaat on defektne
**Rescue a broken system - taasta mitte toimiv süsteem
**Test memory - testi mälu
**Boot from first hard disk - tee alglaadimine esimeselt kõvakettalt

[[image:Ebox_install_03.jpg|200px|step03]]
[[image:Ebox_install_04.jpg|200px|step04]]
[[image:Ebox_install_05.jpg|200px|step05]]
[[image:Ebox_install_06.jpg|200px|step06]]
[[image:Ebox_install_07.jpg|200px|step07]]
*Instaleerimise initsialiseerimine, arvuti nime sisestamine ja kõvaketta partitsioneerimine.

[[image:Ebox_install_08.jpg|200px|step08]]
[[image:Ebox_install_09.jpg|200px|step09]]
[[image:Ebox_install_10.jpg|200px|step10]]
[[image:Ebox_install_11.jpg|200px|step11]]
[[image:Ebox_install_12.jpg|200px|step12]]
*Esmase kasutaja andmete sisestamine ja süsteemi installeerimise lõpetamine.

[[image:Ebox_install_13.jpg|200px|step13]]
[[image:Ebox_install_14.jpg|200px|step14]]
[[image:Ebox_install_15.jpg|200px|step15]]
[[image:Ebox_install_16.jpg|200px|step16]]
*Erinevate komponentide valimine

[[image:Ebox_install_17.jpg|200px|step17]]
[[image:Ebox_install_18.jpg|200px|step18]]
*Installeerimise lõpetamine

[[image:Ebox_install_19.jpg|200px|step19]]
*eBox veebipõhisesse kasutajaliidesesse sisenemiseks tuleb brauseri aadressi reale sisestada eBox serveri aadress kujul
<pre>https://<eBox-serveri-aadress></pre>
*eBox serveri IP aadressi saab vaadata käsurealt:
<pre>ifconfig</pre>
*Kui ligipääs puudub, siis võib tegemist olla tulemüüri piirangutega, aitab käsurea käsk:
<pre>sudo /etc/init.d/firewall stop</pre>

Kui tekib vajadus hiljem muuta installeeringu seadistusi siis on võimalik lisada ja eemaldada serveri konsoolilt näiteks järgmisi pakette.

<pre> apt-get {[install] | [update] | [remove] | ... } <paket> </pre>

* ebox-antivirus * ebox-asterisk * ebox-ca * ebox-dhcp
* ebox-dns * ebox-ebackup * ebox-egroupware * ebox-firewall
* ebox-ids * ebox-jabber * ebox-l7-protocols * ebox-mail
* ebox-mailfilter * ebox-monitor * ebox-network * ebox-ntp
* ebox-objects * ebox-openvpn * ebox-printers * ebox-remoteservices
* ebox-samba * ebox-services * ebox-software * ebox-squid
* ebox-trafficshaping * ebox-usersandgroups * ebox-webserver

== Valitud teenused: ==

Logi sisse eBoxi keskkonda veebiliidese kaudu.

* '''DNS (nimeserver)'''

Võta vasakult infrastruktuuri teenuste nimekirjast DNS.

== Apache (veebiserver) ==
Ettevõttes soovitakse kasutada veebi teenust. selleks peab olema eBoxis paigaldatud "webserver" moodul.

veebi teenuse seadistamine üle veebilehelt.

Ava "Infrastructures"-> "Web server"
[[Image:Web_service.png]]

Valida mis Port on aktiivses kasutuses antud teenusele.
Kas Samba teenuse kasutajad saavad kasutada veebi serveri teenust, millega luuakse nende kodukatalogi public_html kataog kus nad saavad luua ja muuta oma nimelist veebilehte.

Koduleht on vaadeldav aadressil:
<PRE>http://<eboxIP>/~<username>/ </pre>

where username is the name of the user that published contents.

Virtual host:

Siin saab määrata veebilehe viruaalkatalooge.

NB: Katalogi nimi tuleb kirjutada täis pikkuses.

[[Image:Virtualhost.png]]

Peale lehtede veebilehtede lisamist lisatakse ka DNS teenusele vastavad kirjed kui antud teenus on seadistatud.

Weebi lehtede aktiveerimiseks tuleb teha seadistusi katalogis: /var/www/<vHostname>, Kus vHostName on virtuaalkatalogi nimi. Kui lisatakse lisa mooduleid (näiteks PHP, ASP moodulid siis tuleb käsitsi viia sisse muudatused konfiguratsiooni failides serveri katalogis /etc/apache2/sites-available/user-ebox-<vHostName>/.

== Samba (failiserver) ==

Ettevõttes on soov kasutada failide jagamise teenust.

Logime eBox keskkonda veebilehitseja kaudu. https://teie_eboxi_masina_ip

* Järgnevalt teeme süsteemi uue kasutaja kes pääseb ligi samba võrgu kaustale.

[[Image:kasutaja_loomine02.jpg|300px]] 

Vali vasakust Office menüüst Users. Siis vali menüüpunkt Add User (lisa uus kasutaja). Täida olulised väljad ja vajuta nuppu create (süsteemi tehakse uus kasutaja. Kui süsteemile midagi ei sobinud, siis kuvatakse veateade).

Vali vasakust Office menüüst File Sharing(failide/kaustade jagamine). Järgnevalt kuvatakse File Sharing Option aken, kus on kolm alamvalikut:
* General Settings * PDC * Shares

General Settings all tuleks teha jägnevad muudatused.
Lülitada välja Enable PDC ja täita ülejäänud olulised väljad (vaata ekraanipilti). 

[[Image:samba01.jpg|300px]]

Teeme uue jagatud kausta. 
[[Image:jagatud_kausta_loomine04.jpg|300px]]

Määrame, kes hakkab kaustale ligi pääsema. Saame teha seda share andmete Access Control veeru ikoonist. 
[[Image:jagatud_kaust_ja_oigused03.jpg|300px]]

Tesime samba teenuse toimimist.

Windowsi keskkonnas saab võtta Start menüüst käskluse RUN. Tippida sisse \\masina_ip ja panna ok. Küsitakase kasutajanime ja parooli. Sisestage kasutaja, kelle tekitasite Add User käskluse vahendusel.

== Jabber (suhtluskeskkond) ==

Ettevõttes on vaja firmasisest suhtluskeskkonda, väliste serveritega ühendumine ei ole soovitav.

*Esmalt on vaja käivitada Jabberi teenus. Selleks valida haldusliidese menüüst valik "Jabber" ja seada konfiguratsioon vajaduse järgi.
[[image:Ebox_jabber_01.jpg|300px]]

*Järgmisena tuleb luua kasutajad, kui neid ei ole ja anda neile Jabberi teenuse kasutamise õigus. Vajadusel anda ka administraatori õigused.
[[image:Ebox_jabber_02.jpg|300px]]
[[image:Ebox_jabber_03.jpg|300px]]

* Jabberi suhtluskeskkonna teenust saab kasutada näiteks suhtlusprogrammiga "Pidgin".
[[image:Ebox_jabber_04.jpg|200px]]
[[image:Ebox_jabber_05.jpg|200px]]

== eGroupware (grupitöötarkvara) ==

*eGroupware serveri käivitamiseks valida haldusliidese menüüst "Office" käsk "Groupware".
[[image:Ebox_egroupware_01.jpg|300px]]

*Esmimesel käivitamisel võiba vajalikuks osutuda IMAP serveri käivitamine, seda saab teha menüü "Communications" käsuga "Mail".
[[image:Ebox_egroupware_02.jpg|300px]]

*Kui see on tehtud, siis tuleb valida virtuaaldomeen.
[[image:Ebox_egroupware_03.jpg|300px]]

*eGroupware-t saab kasutada internetibrauseriga, sisestades aadressireale aadressi kujul:
<pre>http://<serveri-aadress>/egroupware</pre>

*Avaneb login lehekülg ja peale sisselogimist saabki hakata kasutama suurte võimalustega grupitöötarkvara.
[[image:Ebox_egroupware_04.jpg|300px]]
[[image:Ebox_egroupware_05.jpg|300px]]

*eGroupware ametlik koduleht http://www.egroupware.org/

== Süsteemi varundus ==

== Planeeritavad uuendused 1.4 versioonis ==
What's coming in 1.4

* Active Directory sync
* Remote backup
* Webmail
* Support for Master-Slave LDAP
* PPPoE support
* Usability enhancements

[Allikas http://www.ebox-platform.com/]

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

http://doc.ebox-platform.com/en/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

EBox

2010-01-09T21:43:59Z

Hlind: /* eBOX installerimine */ kirjavead

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK-31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK-32 
*Ragnar Kolga - AK-32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
|align="center" | 0.1
| 18.12.2009
| Loodud sisu struktuur
|-
|align="center" | 0.2
| 27.12.2009
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|align="center" | 0.3
| 08.01.2010
|
|-
|align="center" | 0.4
| 09.01.2010
| teenuste häälestamine
|}

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox platvorm ...

eBox Platform can act as a Gateway, an Infrastructure Manager, a Unified Threat Manager, an Office Server, a Unified Communication Server or a combination of them. One single, easy-to-use platform to manage all your network services.

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?
Teenuste vajadus.

== Legend ==

Meil on väike ettevõte, kes kasutab ühte lokaalset serverit personali teenindamiseks järgnevate teenustega:

veebiserveriteenus (apache) 
failihaldusteenus (samba)
nimeserveriteenus (dns)
suhtlusprogramm (jabber)

...

Teenuseid haldab ja seadistab süsteemiadministraator kes ei tunne süsteemi süvitsi. Süsteemiadministraator hindab lihtsust teenuste konfigureerimisel.

== Süsteemi nõuded ==
eBox ei pruugi toetada Internet Exploreri kõiki versioone. Administreerimiseks kaughaldusega võib vaja minna Firefox või Opera brauserit.
[[Image:EboxIEerror.png]]

== eBOX installerimine ==

*Lae alla [http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso eBox ISO fail (623MB)], kõrveta see CD plaadile ja käivita arvuti installeerimine CD plaadilt.

[[image:Ebox_install_01.jpg|200px|step01]]
*Vali installeerimise keel.

[[image:Ebox_install_02.jpg|200px|step02]]
*eBox installeerimise käivitamine
**Install eBox platform - Instaleeri eBox
**Check CD for defects - kontrolli kas plaat on defektne
**Rescue a broken system - taasta mitte toimiv süsteem
**Test memory - testi mälu
**Boot from first hard disk - tee alglaadimine esimeselt kõvakettalt

[[image:Ebox_install_03.jpg|200px|step03]]
[[image:Ebox_install_04.jpg|200px|step04]]
[[image:Ebox_install_05.jpg|200px|step05]]
[[image:Ebox_install_06.jpg|200px|step06]]
[[image:Ebox_install_07.jpg|200px|step07]]
*Instaleerimise initsialiseerimine, arvuti nime sisestamine ja kõvaketta partitsioneerimine.

[[image:Ebox_install_08.jpg|200px|step08]]
[[image:Ebox_install_09.jpg|200px|step09]]
[[image:Ebox_install_10.jpg|200px|step10]]
[[image:Ebox_install_11.jpg|200px|step11]]
[[image:Ebox_install_12.jpg|200px|step12]]
*Esmase kasutaja andmete sisestamine ja süsteemi installeerimise lõpetamine.

[[image:Ebox_install_13.jpg|200px|step13]]
[[image:Ebox_install_14.jpg|200px|step14]]
[[image:Ebox_install_15.jpg|200px|step15]]
[[image:Ebox_install_16.jpg|200px|step16]]
*Erinevate komponentide valimine

[[image:Ebox_install_17.jpg|200px|step17]]
[[image:Ebox_install_18.jpg|200px|step18]]
*Installeerimise lõpetamine

[[image:Ebox_install_19.jpg|200px|step19]]
*eBox veebipõhisesse kasutajaliidesesse sisenemiseks tuleb brauseri aadressi reale sisestada eBox serveri aadress kujul
<pre>https://<eBox-serveri-aadress></pre>
*eBox serveri IP aadressi saab vaadata käsurealt:
<pre>ifconfig</pre>
*Kui ligipääs puudub, siis võib tegemist olla tulemüüri piirangutega, aitab käsurea käsk:
<pre>sudo /etc/init.d/firewall stop</pre>

Kui tekib vajadus hiljem muuta installeeringu seadistusi siis on võimalik lisada ja eemaldada serveri konsoolilt näiteks järgmisi pakette.

<PRE> apt-get <paket> </pre>

* ebox-antivirus * ebox-asterisk * ebox-ca * ebox-dhcp
* ebox-dns * ebox-ebackup * ebox-egroupware * ebox-firewall
* ebox-ids * ebox-jabber * ebox-l7-protocols * ebox-mail
* ebox-mailfilter * ebox-monitor * ebox-network * ebox-ntp
* ebox-objects * ebox-openvpn * ebox-printers * ebox-remoteservices
* ebox-samba * ebox-services * ebox-software * ebox-squid
* ebox-trafficshaping * ebox-usersandgroups * ebox-webserver

== Valitud teenused: ==

Logi sisse eBoxi keskkonda veebiliidese kaudu.

* '''DNS (nimeserver)'''

Võta vasakult infrastruktuuri teenuste nimekirjast DNS.

== Apache (veebiserver) ==
Ettevõttes soovitakse kasutada veebi teenust. selleks peab olema eBoxis paigaldatud "webserver" moodul.

veebi teenuse seadistamine üle veebilehelt.

Ava "Infrastructures"-> "Web server"
[[Image:Web_service.png]]

Valida mis Port on aktiivses kasutuses antud teenusele.
Kas Samba teenuse kasutajad saavad kasutada veebi serveri teenust, millega luuakse nende kodukatalogi public_html kataog kus nad saavad luua ja muuta oma nimelist veebilehte.

Koduleht on vaadeldav aadressil:
<PRE>http://<eboxIP>/~<username>/ </pre>

where username is the name of the user that published contents.

Virtual host:

Siin saab määrata veebilehe viruaalkatalooge.

NB: Katalogi nimi tuleb kirjutada täis pikkuses.

[[Image:Virtualhost.png]]

Peale lehtede veebilehtede lisamist lisatakse ka DNS teenusele vastavad kirjed kui antud teenus on seadistatud.

Weebi lehtede aktiveerimiseks tuleb teha seadistusi katalogis: /var/www/<vHostname>, Kus vHostName on virtuaalkatalogi nimi. Kui lisatakse lisa mooduleid (näiteks PHP, ASP moodulid siis tuleb käsitsi viia sisse muudatused konfiguratsiooni failides serveri katalogis /etc/apache2/sites-available/user-ebox-<vHostName>/.

== Samba (failiserver) ==

Ettevõttes on soov kasutada failide jagamise teenust.

Logime eBox keskkonda veebilehitseja kaudu. https://teie_eboxi_masina_ip

* Järgnevalt teeme süsteemi uue kasutaja kes pääseb ligi samba võrgu kaustale.

[[Image:kasutaja_loomine02.jpg|300px]] 

Vali vasakust Office menüüst Users. Siis vali menüüpunkt Add User (lisa uus kasutaja). Täida olulised väljad ja vajuta nuppu create (süsteemi tehakse uus kasutaja. Kui süsteemile midagi ei sobinud, siis kuvatakse veateade).

Vali vasakust Office menüüst File Sharing(failide/kaustade jagamine). Järgnevalt kuvatakse File Sharing Option aken, kus on kolm alamvalikut:
* General Settings * PDC * Shares

General Settings all tuleks teha jägnevad muudatused.
Lülitada välja Enable PDC ja täita ülejäänud olulised väljad (vaata ekraanipilti). 

[[Image:samba01.jpg|300px]]

Teeme uue jagatud kausta. 
[[Image:jagatud_kausta_loomine04.jpg|300px]]

Määrame, kes hakkab kaustale ligi pääsema. Saame teha seda share andmete Access Control veeru ikoonist. 
[[Image:jagatud_kaust_ja_oigused03.jpg|300px]]

Tesime samba teenuse toimimist.

Windowsi keskkonnas saab võtta Start menüüst käskluse RUN. Tippida sisse \\masina_ip ja panna ok. Küsitakase kasutajanime ja parooli. Sisestage kasutaja, kelle tekitasite Add User käskluse vahendusel.

== Jabber (suhtluskeskkond) ==

Ettevõttes on vaja firmasisest suhtluskeskkonda, väliste serveritega ühendumine ei ole soovitav.

*Esmalt on vaja käivitada Jabberi teenus. Selleks valida haldusliidese menüüst valik "Jabber" ja seada konfiguratsioon vajaduse järgi.
[[image:Ebox_jabber_01.jpg|300px]]

*Järgmisena tuleb luua kasutajad, kui neid ei ole ja anda neile Jabberi teenuse kasutamise õigus. Vajadusel anda ka administraatori õigused.
[[image:Ebox_jabber_02.jpg|300px]]
[[image:Ebox_jabber_03.jpg|300px]]

* Jabberi suhtluskeskkonna teenust saab kasutada näiteks suhtlusprogrammiga "Pidgin".
[[image:Ebox_jabber_04.jpg|200px]]
[[image:Ebox_jabber_05.jpg|200px]]

== eGroupware (grupitöötarkvara) ==

*eGroupware serveri käivitamiseks valida haldusliidese menüüst "Office" käsk "Groupware".
[[image:Ebox_egroupware_01.jpg|300px]]

*Esmimesel käivitamisel võiba vajalikuks osutuda IMAP serveri käivitamine, seda saab teha menüü "Communications" käsuga "Mail".
[[image:Ebox_egroupware_02.jpg|300px]]

*Kui see on tehtud, siis tuleb valida virtuaaldomeen.
[[image:Ebox_egroupware_03.jpg|300px]]

*eGroupware-t saab kasutada internetibrauseriga, sisestades aadressireale aadressi kujul:
<pre>http://<serveri-aadress>/egroupware</pre>

*Avaneb login lehekülg ja peale sisselogimist saabki hakata kasutama suurte võimalustega grupitöötarkvara.
[[image:Ebox_egroupware_04.jpg|300px]]
[[image:Ebox_egroupware_05.jpg|300px]]

*eGroupware ametlik koduleht http://www.egroupware.org/

== Süsteemi varundus ==

== Planeeritavad uuendused 1.4 versioonis ==
What's coming in 1.4

* Active Directory sync
* Remote backup
* Webmail
* Support for Master-Slave LDAP
* PPPoE support
* Usability enhancements

[Allikas http://www.ebox-platform.com/]

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

http://doc.ebox-platform.com/en/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:Samba4

2010-01-09T21:13:07Z

Hlind:

# Teet Raudsep - AK31
# Urmas Kaldaru - AK-32
# Hendrik Lind - AK32
# Ragnar Kolga - AK32

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Autorid ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Viimase muutmise aeg ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Skoop ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Sissejuhatus ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Nõuded ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Muutuvad osad on eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse varundamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse taastamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Kokku ||align="center"|** ||align="center"|**,**
|}

'''Hetkeseisuga on teil koos **.** punkti.'''

==Küsimused==
Hakkasin seda lahendust paigaldama ja tekkisid kohe küsimused eelduste kohta.
Kas ma peaks teadma lühidalt milleks ja mis need on mis võiks olemas olla?
<pre>
Linux masinas võiksid olemas olla

* acl and xattr development libraries (libattr1-dev )
* blkid development libraries (libblkid-dev )
* gnutls (libgnutls-dev )
* readline (libreadline5-dev )
* Python development libraries (python-dev )
</pre>

EBox

2010-01-09T12:08:10Z

Hlind: /* Valitud teenused: */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK-31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK-32 
*Ragnar Kolga - AK-32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
|align="center" | 0.1
| 18.12.2009
| Loodud sisu struktuur
|-
|align="center" | 0.2
| 27.12.2009
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|align="center" | 0.3
| 08.01.2010
|
|}

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox platvorm ...

eBox Platform can act as a Gateway, an Infrastructure Manager, a Unified Threat Manager, an Office Server, a Unified Communication Server or a combination of them. One single, easy-to-use platform to manage all your network services.

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?
Teenuste vajadus.

== Legend ==

Meil on väike ettevõte, kes kasutab ühte lokaalset serverit personali teenindamiseks järgnevate teenustega:

veebiserveriteenus (apache) 
failihaldusteenus (samba)
nimeserveriteenus (dns)
suhtlusprogramm (jabber)

...

Teenuseid haldab ja seadistab süsteemiadministraator kes ei tunne süsteemi süvitsi. Süsteemiadministraator hindab lihtsust teenuste konfigureerimisel.

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine ==

*Lae alla [http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso eBox ISO fail (623MB)], kõrveta see CD plaadile ja käivita arvuti installeerimine CD plaadilt.

[[image:Ebox_install_01.jpg|200px|step01]]
*Vali installeerimise keel.

[[image:Ebox_install_02.jpg|200px|step02]]
*eBox installeerimise käivitamine
**Install eBox platform - Instaleeri eBox
**Check CD for defects - kontrolli kas plaat on defektne
**Rescue a broken system - taasta mitte toimiv süsteem
**Test memory - testi mälu
**Boot from first hard disk - tee alglaadimine esimeselt kõvakettalt

[[image:Ebox_install_03.jpg|200px|step03]]
[[image:Ebox_install_04.jpg|200px|step04]]
[[image:Ebox_install_05.jpg|200px|step05]]
[[image:Ebox_install_06.jpg|200px|step06]]
[[image:Ebox_install_07.jpg|200px|step07]]
*Instaleerimise initsialiseerimine, arvuti nime sisestamine ja kõvaketta partitsioneerimine.

[[image:Ebox_install_08.jpg|200px|step08]]
[[image:Ebox_install_09.jpg|200px|step09]]
[[image:Ebox_install_10.jpg|200px|step10]]
[[image:Ebox_install_11.jpg|200px|step11]]
[[image:Ebox_install_12.jpg|200px|step12]]
*Esmase kasutaja andmete sisestamine ja süsteemi installeerimise lõpetamine.

[[image:Ebox_install_13.jpg|200px|step13]]
[[image:Ebox_install_14.jpg|200px|step14]]
[[image:Ebox_install_15.jpg|200px|step15]]
[[image:Ebox_install_16.jpg|200px|step16]]
*Erinevate komponentide valimine

[[image:Ebox_install_17.jpg|200px|step17]]
[[image:Ebox_install_18.jpg|200px|step18]]
*Installeerimise lõpetamine

[[image:Ebox_install_19.jpg|200px|step19]]
*eBox veebipõhisesse kasutajaliidesesse sisenemiseks tuleb brauseri aadressi reale sisestada eBox serveri aadress kujul
<pre>https://<eBox-serveri-aadress></pre>
*eBox serveri IP aadressi saab vaadata käsurealt:
<pre>ifconfig</pre>
*Kui ligipääs puudub, siis võib tegemist olla tulemüüri piirangutega, aitab käsurea käsk:
<pre>sudo /etc/init.d/firewall stop</pre>

== Valitud teenused: ==

Logi sisse eBoxi keskkonda veebiliidese kaudu.

* '''DNS (nimeserver)'''

Võta vasakult infrastruktuuri teenuste nimekirjast DNS.

== Apache (veebiserver) ==

== Samba (failiserver) ==

Ettevõttes on soov kasutada failide jagamise teenust.

Logime eBox keskkonda veebilehitseja kaudu. https://teie_eboxi_masina_ip

* Järgnevalt teeme süsteemi uue kasutaja kes pääseb ligi samba võrgu kaustale.

[[Image:kasutaja_loomine02.jpg|250px]] 

Vali paremast Office menüüst Users. Siis vali menüüpunkt Add User (lisa uus kasutaja). Täida olulised väljad ja vajuta nuppu create (süsteemi tehakse uus kasutaja. Kui süsteemile midagi ei sobinud, siis kuvatakse veateade).

Vali paremast Office menüüst File Sharing(failide/kaustade jagamine). Järgnevalt kuvatakse File Sharing Option aken, kus on kolm alamvalikut:
* General Settings * PDC * Shares

General Settings all tuleks teha jägnevad muudatused.
Lülitada välja Enable PDC ja täita ülejäänud olulised väljad (vaata ekraanipilti). 

[[Image:samba01.jpg|250px]]

Teeme uue jagatud kausta. 
[[Image:jagatud_kausta_loomine04.jpg|250px]]

Määrame, kes hakkab kaustale ligi pääsema. Saame teha seda share andmete Access Control veeru ikoonist. 
[[Image:jagatud_kaust_ja_oigused03.jpg|250px]]

Tesime samba teenuse toimimist.

Windowsi keskkonnas saab võtta Start menüüst käskluse RUN. Tippida sisse \\masina_ip ja panna ok. Küsitakase kasutajanime ja parooli. Sisestage kasutaja, kelle tekitasite Add User käskluse vahendusel.

== Jabber (suhtluskeskkond) ==

Ettevõttes on vaja firmasisest suhtluskeskkonda, väliste serveritega ühendumine ei ole soovitav.

*Esmalt on vaja käivitada Jabberi teenus. Selleks valida haldusliidese menüüst valik "Jabber" ja seada konfiguratsioon vajaduse järgi.
[[image:Ebox_jabber_01.jpg|300px]]

*Järgmisena tuleb luua kasutajad, kui neid ei ole ja anda neile Jabberi teenuse kasutamise õigus. Vajadusel anda ka administraatori õigused.
[[image:Ebox_jabber_02.jpg|300px]]
[[image:Ebox_jabber_03.jpg|300px]]

* Jabberi suhtluskeskkonna teenust saab kasutada näiteks suhtlusprogrammiga "Pidgin".
[[image:Ebox_jabber_04.jpg|200px]]
[[image:Ebox_jabber_05.jpg|200px]]

== eGroupware (ühistöökeskkont) ==

== Probleemid ==

Partitsioneerimine.

eBox installeerimine hangub.

== Süsteemi varundus ==

== Planeeritavad uuendused 1.4 versioonis ==
What's coming in 1.4

* Active Directory sync
* Remote backup
* Webmail
* Support for Master-Slave LDAP
* PPPoE support
* Usability enhancements

[Allikas http://www.ebox-platform.com/]

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

User talk:Hlind

2010-01-09T10:25:35Z

Hlind: New section: optsioon ei meeldi

User talk:Hlind

2010-01-09T10:12:56Z

Hlind:

User talk:Hlind

2010-01-09T10:12:28Z

Hlind:

User talk:Hlind

2010-01-09T10:09:28Z

Hlind:

User talk:Hlind

2010-01-09T10:06:05Z

Hlind:

User talk:Hlind

2010-01-09T10:04:29Z

Hlind:

Samba 4 installimisel teade:
autogen.sh: need autoconf 2.53 or later to build samba from git
PS. Eeldused olid kontrollimata ja paigaldamata.

autoconf install/update?
apt-get install autoconf

User:Hlind

2010-01-09T08:51:35Z

Hlind: New page: Minust ei ole siin midagi kirjutada praegu :)

Minust ei ole siin midagi kirjutada praegu :)

User talk:Hlind

2010-01-09T08:51:06Z

Hlind: New page: Samba 4 installimisel teade: autogen.sh: need autoconf 2.53 or later to build samba from git PS. Eeldused olid kontrollimata ja paigaldamata.

Samba 4 installimisel teade:
autogen.sh: need autoconf 2.53 or later to build samba from git
PS. Eeldused olid kontrollimata ja paigaldamata.

Talk:Samba4

2010-01-09T08:42:23Z

Hlind:

# Teet Raudsep - AK31
# Urmas Kaldaru - AK-32
# Hendrik Lind - AK32
# Ragnar Kolga - AK32

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Autorid ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Viimase muutmise aeg ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Skoop ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Sissejuhatus ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Nõuded ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Muutuvad osad on eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse varundamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse taastamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Kokku ||align="center"|** ||align="center"|**,**
|}

'''Hetkeseisuga on teil koos **.** punkti.'''

Hakkasin seda lahendust paigaldama ja tekkisid kohe küsimused eelduste kohta.
Kas ma peaks teadma lühidalt milleks ja mis need on mis võiks olemas olla?
<pre>
Linux masinas võiksid olemas olla

* acl and xattr development libraries (libattr1-dev )
* blkid development libraries (libblkid-dev )
* gnutls (libgnutls-dev )
* readline (libreadline5-dev )
* Python development libraries (python-dev )
</pre>

Talk:Samba4

2010-01-09T08:41:28Z

Hlind:

# Teet Raudsep - AK31
# Urmas Kaldaru - AK-32
# Hendrik Lind - AK32
# Ragnar Kolga - AK32

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Autorid ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Viimase muutmise aeg ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Skoop ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Sissejuhatus ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Nõuded ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Muutuvad osad on eristatavad ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse varundamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Teenuse taastamine ||align="center"| * ||align="center"| * || ||
|-
| Kokku ||align="center"|** ||align="center"|**,**
|}

'''Hetkeseisuga on teil koos **.** punkti.'''

Hakkasin seda lahendust paigaldama ja tekkisid kohe küsimused eelduste kohta.
Kas ma peaks teadma lühidalt milleks ja mis need on?
<pre>
Linux masinas võiksid olemas olla

* acl and xattr development libraries (libattr1-dev )
* blkid development libraries (libblkid-dev )
* gnutls (libgnutls-dev )
* readline (libreadline5-dev )
* Python development libraries (python-dev )
</pre>

Talk:Samba4

2010-01-08T15:23:47Z

Hlind:

Talk:Samba4

2010-01-08T15:18:58Z

Hlind:

# Teet Raudsep - AK31
# Urmas Kaldaru - AK-32
# Hendrik Lind - AK32
# Ragnar Kolga - AK32

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu || * || * || ||
|-
| Autorid || * || * || ||
|-
| Viimase muutmise aeg || * || * || * || *
|-
| Skoop || * || * || ||
|-
| Sissejuhatus || * || * || ||
|-
| Nõuded || * || * || ||
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa || * || * || ||
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) || * || * || ||
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad || * || * || ||
|-
| Muutuvad osad on eristatavad || * || * || ||
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) || * || * || ||
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) || * || * || ||
|-
| Teenuse varundamine || * || * || ||
|-
| Teenuse taastamine || * || * || ||
|-
| Kokku || ** || **,**
|}

'''Hetkeseisuga on teil koos **.** punkti.'''

EBox

2010-01-08T14:51:39Z

Hlind: /* Dokumentatsiooni kirjeldus */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK32 
*Ragnar Kolga - AK32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
|align="center" | 0.1
| 18.12.2009
| Loodud sisu struktuur
|-
|align="center" | 0.2
| 27.12.2009
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|align="center" | 0.3
| 08.01.2010
|
|}

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox platvorm ...

eBox Platform can act as a Gateway, an Infrastructure Manager, a Unified Threat Manager, an Office Server, a Unified Communication Server or a combination of them. One single, easy-to-use platform to manage all your network services.

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?
Teenuste vajadus.

== Legend ==

Meil on väike ettevõte, kes kasutab ühte lokaalset serverit personali teenindamiseks järgnevate teenustega:

veebiserveriteenus (apache) 
nimeserveriteenus (dns)
...

Teenuseid haldab ja seadistab süsteemiadministraator kes ei tunne süsteemi süvitsi.

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine ==

*Lae alla [http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso eBox ISO fail (623MB)], kõrveta see CD plaadile ja käivita arvuti installeerimine CD plaadilt.

[[image:Ebox_install_01.jpg|200px|step01]] 
*Vali installeerimise keel.

[[image:Ebox_install_02.jpg|200px|step02]] 
*eBox installeerimise käivitamine
**Install eBox platform - Instaleeri eBox
**Check CD for defects - kontrolli kas plaat on defektne
**Rescue a broken system - taasta mitte toimiv süsteem
**Test memory - testi mälu
**Boot from first hard disk - tee alglaadimine esimeselt kõvakettalt

[[image:Ebox_install_03.jpg|200px|step03]]
[[image:Ebox_install_04.jpg|200px|step04]]
[[image:Ebox_install_05.jpg|200px|step05]]
[[image:Ebox_install_06.jpg|200px|step06]]
[[image:Ebox_install_07.jpg|200px|step07]]
*Instaleerimise initsialiseerimine, arvuti nime sisestamine ja kõvaketta partitsioneerimine.

[[image:Ebox_install_08.jpg|200px|step08]]
[[image:Ebox_install_09.jpg|200px|step09]]
[[image:Ebox_install_10.jpg|200px|step10]]
[[image:Ebox_install_11.jpg|200px|step11]]
[[image:Ebox_install_12.jpg|200px|step12]]
*Esmase kasutaja andmete sisestamine ja süsteemi installeerimise lõpetamine.

[[image:Ebox_install_13.jpg|200px|step13]]
[[image:Ebox_install_14.jpg|200px|step14]]
[[image:Ebox_install_15.jpg|200px|step15]]
[[image:Ebox_install_16.jpg|200px|step16]]
*Erinevate komponentide valimine

[[image:Ebox_install_17.jpg|200px|step17]]
[[image:Ebox_install_18.jpg|200px|step18]]
*Installeerimise lõpetamine

[[image:Ebox_install_19.jpg|200px|step19]]
*eBox veebipõhisesse kasutajaliidesesse sisenemiseks tuleb brauseri aadressi reale sisestada eBox serveri aadress kujul
<pre>https://<eBox-serveri-aadress></pre>
*eBox serveri IP aadressi saab vaadata käsurealt:
<pre></pre>
*Kui ligipääs puudub, siis võib tegemist olla tulemüüri piirangutega, aitab käsurea käsk:
<pre></pre>

== Valitud teenused: ==

Logi sisse eBoxi keskkonda veebiliidese kaudu.

* '''DNS (nimeserver)'''

Võta paremalt infrastruktuuri teenuste nimekirjast DNS.

* '''Apache (veebiserver)'''

== Probleemid ==

Partitsioneerimine.

eBox installeerimine hangub.

== Süsteemi varundus ==

== Planeeritavad uuendused 1.4 versioonis ==
What's coming in 1.4

* Active Directory sync
* Remote backup
* Webmail
* Support for Master-Slave LDAP
* PPPoE support
* Usability enhancements

[Allikas http://www.ebox-platform.com/]

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

EBox

2009-12-18T13:03:04Z

Hlind: /* Sissejuhatus */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK32 
*Ragnar Kolga - AK32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==
Versioon 0.1 - 18.12.2009 (pooleli)

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

eBox Platform can act as a Gateway, an Infrastructure Manager, a Unified Threat Manager, an Office Server, a Unified Communication Server or a combination of them. One single, easy-to-use platform to manage all your network services.

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?

== Legend ==

Plaanime kasutada veebiserveriteenust (apache). Nimeserveriteenust (dns).

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine (ebox_installer-1.2-4.iso - 623MB): ==

[http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso Download]

1. Häälesta oma arvutisse VMWare nimeline tarkvara

== Valitud teenused: ==

== Probleemid ==

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

EBox

2009-12-18T12:38:05Z

Hlind: /* Sissejuhatus */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK32 
*Ragnar Kolga - AK32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==
Versioon 0.1 - 18.12.2009 (pooleli)

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

Miks väikefirmal seda vaja võiks minna?

== Legend ==

Plaanime kasutada veebiserveriteenust (apache). Nimeserveriteenust (dns).

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine (ebox_installer-1.2-4.iso - 623MB): ==

[http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso Download]

1. Häälesta oma arvutisse VMWare nimeline tarkvara

== Valitud teenused: ==

== Probleemid ==

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

EBox

2009-12-18T12:22:47Z

Hlind: /* eBOX installerimine (ebox_installer-1.2-4.iso - 623MB): */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK32 
*Ragnar Kolga - AK32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==
Versioon 0.1 - 18.12.2009 (pooleli)

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

== Legend ==

Plaanime kasutada veebiserveriteenust (apache). Nimeserveriteenust (dns).

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine (ebox_installer-1.2-4.iso - 623MB): ==

[http://softlayer.dl.sourceforge.net/project/ebox-platform/ebox_installer-1.2-5.iso Download]

1. Häälesta oma arvutisse VMWare nimeline tarkvara

== Valitud teenused: ==

== Probleemid ==

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

EBox

2009-12-18T12:19:29Z

Hlind: /* '''eBOX''' */

== '''eBOX''' ==

'''TEAM - AK31/AK32'''

*Teet Raudsep - AK31 
*Urmas Kaldaru - AK-32 
*Hendrik Lind - AK32 
*Ragnar Kolga - AK32 

== Dokumentatsiooni kirjeldus ==
Versioon 0.1 - 18.12.2009 (pooleli)

== Sissejuhatus ==

Mis on eBox?

== Legend ==

Plaanime kasutada veebiserveriteenust (apache). Nimeserveriteenust (dns).

== Süsteemi nõuded ==

== eBOX installerimine (ebox_installer-1.2-4.iso - 623MB): ==

1. Häälesta oma arvutisse VMWare nimeline tarkvara

== Valitud teenused: ==

== Probleemid ==

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.ebox-platform.com/

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]