ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-06-22T04:00:38Z

Hoppar: /* Meeskond: MOT */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.

==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

==Kaitsmisele registreerumine==
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama

'''05.06.2018'''
*15:00 - Miisiks
*15:15 - Maagikud
*15:30 - GoFood
*15:45 - Raavo V2™
*16:00 - LearnToDrive
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa

Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest

'''06.06.2018'''
*17:00 - Raamaturiiul
*17:15 - Pakiraam
*..

'''09.06.2018'''
*16:00 - MealPlannerSolo(Triin Oja)
*16:15 - Beer Pressure
*16:30 - <div>
*16:45 - NutriCheck
*17:00 - JääTuli
*17:15 - Ophelia
*17:30 - Kuldne Loojang
*17:45 - Hammas
*18:00 - VariousArtists
*18:15 - Pillar Of Autumn
*18:30 - Curry
*18:45 - WatchWinders
*19:00 - MOT
*19:15 - AmateurBB
*19:30 - Autolugu
*19:45 - VRII2018

=Teemad 2018 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2018=
==Päevaõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Arvo Paomees

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Madis Roosioks
* Pavel Fleišer

Lõpptoode: [https://drive.google.com/open?id=1Pq8Lhrs3G5mGiTje70ww-zMBNB5cXnRh ZIP]

TFS: [https://variousartists.visualstudio.com/VariousArtists/_versionControl/changesets siin]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#XML siin]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#Retsensioonid siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===
Liikmed:
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]

Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]

XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===
Liikmed:
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Marite Rammo
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]

'''Meie veebiteenuse, klientrakenduse ja XML retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]

'''Meie veebiteenus ning klientrakendus.''' [https://www.dropbox.com/s/ugbvx4j4zdlbp68/RaamatuRiiul.7z?dl=0 Zip]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===
Liikmed:
* Margus Põlma
* Karl Erik Õunapuu

Veebiteenus: [http://enos.itcollege.ee/~mpolma/vr2/API.zip]

Klientrakendus: [https://github.com/karlerikounapuu/autolugu-front]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===
Liikmed:
* Kaspar Kaal
* Teet Adamson
* Rahel Kangur

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===
Liikmed:
* Peeter Fridolin
* Kristo Leesmann
* Rando Rommot

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===
Liikmed:
* Taavi Põder
* Taavi Vesinurm (Meeskonnast lahkunud)
* Raido Vell
'''Lõpptoode API ja klientrakendus:''' [https://github.com/taavip9/Veebirakendused-II Lõpptoode]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===
Liikmed:
*Tarmo Luugus
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Marten Tammeleht

Retsensioonid meeskonnale Raamaturiiul asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Jaatuli#Retsensioonid siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===
Liikmed:
*Argo Hansen

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===
Liikmed:
*Kristo Naeris
*Indro Kottise

Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]

Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:

Retsensioon meeskonna Raavo v2 XML-ile : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===
Liikmed:

* Rando Kurel
* Henrik Prangel
* Markus Mänd
* Edgar Tereping
* Jane Kaldma

Lõpptoode: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Projektikood lõpptoote leiab siit]

Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===
'''Liikmed:'''
*Eve Ormisson
*Carlos Kirtsi

Projekt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Kood_ise asub siin, kliendina kasutame JustInCaseWPFi]

Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]

XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===
Liikmed:
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]

Veebiteenus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/4acyvc9c7h08xl6/MiisiiksWS-v2.rar?dl=0 Veebiteenus]

[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]

Klientrakendus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/m6ijv2yyqthebgr/MiisiiksC2-v2.rar?dl=0 Klientrakendus]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]

Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™

Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]

Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML_retsensioon XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: <div>]===
Liikmed:
*Kaarel Pärtel
*Marek Juhanson
*Kai Kallastu

Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]

==Kaugõpe==

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Marju Pütsepp
* Liisi Taimre

'''Lõpptoode veebiteenus:''' [https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0 https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0] 
'''Kasutusjuhend:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend] 
'''Lõpptoode klient:''' [https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/ https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/] 
'''XML failid:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#XML_failid Schema, XML ja XSLT HTML ja XML transformatsiooniks] 
'''Retsensioon veebiteenusele:'''[https://docs.google.com/document/d/1C2pLotWV5dNU7TdBTTwZr9Lrh6VGtsN0FDzCzBWUBWg/edit?usp=sharing Retsensioon projektile WatchWinders] 
Retsensioon klientrakendusele: TODO retsenseerime projekti WatchWinders 
'''Retsensioon XML-ile:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Retsensioon_WatchWinders_XML-ile Retsensioon_WatchWinders_XML-ile] 
BestInShow meeskonda retsenseerib [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#Meie_retsensioonid_BestInShow_meeskonnale '''Curry'''] 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AssistDesq Meeskond: AssistDesq]===
Liikmed:
* Karen Grigorjan

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Kunnar Kukk
* Tiit Kuuskmäe
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders#Link_klientrakendusele_ja_API-le Link klientrakendusele ja API-le] 
[https://drive.google.com/file/d/1OtzOCPiWixsrbHcGCcdHgXIgz3_fsC7h/view Retsensioon grupi "Kuldne Loojang" veebiteenusele]

===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===
'''Liikmed''':
* Andrus Seiman
* Marko Belzetski
* Priit Tiganik
* Kristjan Peterson (loobus)

'''Lõpptoode:'''
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018
* [https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0 .zip fail rakendus ja klient koos]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app veebirakenduse repo]
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client klientrakenduse repo]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus XML: link meie Wiki lehele]

'''Meie tehtud retsensioonid:'''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Veebiteenusele veebiteenuse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Klientrakendusele klientrakenduse retsensioon meeskonna Curry tööle.]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML-ile XML retsensioon meeskonna Curry tööle.]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Andres Kepler (loobus)
* Jorma Rebane

[https://www.dropbox.com/s/v63fkbjnd5umqqm/Ophelia.zip?dl=0 Lõpptoote link]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#L.C3.B5pptoote_kasutusjuhend Kasutusjuhend(Kaasas ka lõpptootes)]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#XML_.C3.9Clesanne XML Ülesanne]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo Klientrakenduse retsensioon meeskonnale MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===
Liikmed:
* Andres Aava (lahkunud liige)
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]

XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#XML Wikis]

Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII#Retsensioon_meeskonnale_Hammas Meeskonnale Hammas]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===
Liikmed:
* Sigrid Aasma
* Evelin Jõgi
* Martin Kask
* Marko Nõu
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]

'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]

'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]

'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]

'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===
Liikmed:
* Mart Raus
* Ando Kiidron (loobus)
* Liina Saar

'''Lõpptoode: ''' [https://drive.google.com/drive/folders/1GIgiG5NvmnnKoQYmWWbfV_9Nhs2dezz8?usp=sharing UCanDo] 
'''XML: '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#XML XML] 
'''XSD: '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#XSD XSD] 
'''XSLT > HTML: '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#XSLT_.3E_HTML XSLT>HTML] 
'''XSLT > XML: '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#XSLT_.3E_XML XSLT>XML] 
'''Veebiteenuse retsensioon (GoFood): ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#Veebiteenuse_retsensioon_.3E_GoFood link] 
'''Klientrakenduse retsensioon (GoFood): ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#Klientrakenduse_retsensioon_.3E_GoFood link] 
'''XML retsensioon (Miisiiks): ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo#XMLi_retsensioon_.3E_Miisiiks link] 

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===
Liikmed:
* Merike Meizner
* Hardi Tiitus

'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ 
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===
Liikmed:
*Triin Oja
*Rein Remsu

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===
Liikmed:
* Rain Elken
* Peeter Ploom

'''Lõpptoode: ''' [http://enos.itcollege.ee/~pploom/VR2/ link] 
'''Meie retsensioon BestInShow meeskonnale: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#Meie_retsensioonid_BestInShow_meeskonnale link] 
'''XML: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XML_andmefail link] 
'''XSD: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSD_schema_fail link] 
'''XSLT1: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_HTML link] 
'''XSLT2: ''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_XML link] 

Curry meeskonna veebiteenust, klientrakendust ja XML-i retsenseerib meeskond KuldneLoojang. Curryle kirjutatud retsensioonid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Meie_tehtud_retsensioonid asuvad siin: link]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===

Liikmed:
* Sten Lunden

'''Esitlus:''' [http://enos.itcollege.ee/~slunden/ILD-core.pptx slaidid]
 
'''Lõpptoode:''' [https://ildtest.azurewebsites.net azure]
 
'''Projekt:''' [https://github.com/lundens/ild-core github]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XML wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''Klientrakenduse retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]
 
'''XML retsensioon''' meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XMLi_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo MealPlannerSolo]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===
Liikmed:
* Alex Kaska

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===
Liikmed:
*Taavi Kivimaa
'''Veebiteenus:''' [https://github.com/Tafkinz/AmateurBB/tree/BB-1 GitHub]
 
'''Klientrakendus:''' [https://github.com/Tafkinz/frontend GitHub]
 
'''XML''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB#XML wiki]
 
'''Veebiteenuse retsensioon''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB#Retsensioon wiki]
 
'''Klientrakenduse retsensioon''' -
 
'''XML retsensioon''' -

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===
Liikmed:
*Triin Oja
'''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo#XML_andmefail XML]'''
 
'''[http://enos.itcollege.ee/~troja/VRII2018/ Veebiteenus ja klientrakendus- täiendatud 16.06.2018!]'''

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===
Liikmed:
*Artyom Likhachev
'''Project:'''
 [https://www.dropbox.com/s/irgev5w9ofifg5m/vr2_service-v3.zip?dl=0 Veebiteenus]
 [https://www.dropbox.com/s/7kn1u6z2481ligm/WebClient.zip?dl=0 Klientrakendus]
 '''XML:''' TODO
 '''Retsensioon:''' TODO

MOT

2018-03-31T12:25:08Z

Hoppar: /* Andmemudeli kirjeldus */

=Meeskond=

*Merike Meizner
*Helen Oppar
*Hardi Tiitus

=Analüüs=

==Kirjeldus==

MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.

Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.

==Kasutajad==

* Administraator
* Korraldajad
* Osalejad
* Registeerimata kasutaja

==Infosüsteemi funktsionaalsus==
===Must have===

* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis 

* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti
* Korraldaja saab lisada võistlusi
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid 

* Osaleja näeb sisestatud võistlusi
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi
* Osaleja saab registreeruda võistlustele
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku 

* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi 

* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi 

* Administraator saab teha kõike eelnevat
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid

===Nice to have===

* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi

==Andmemudeli kirjeldus==
* Isik - hoitakse isikute andmeid
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)
* Meeskond - hoitakse meeskonna andmeid
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad

==Tegevuste logi==

11.02.2018 Meeskonna moodustamine. 
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine. 
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli kirjelduse koostamine.

MOT

2018-03-31T10:22:05Z

Hoppar: /* Tegevuste logi */

MOT

2018-03-31T10:21:52Z

Hoppar: /* Tegevuste logi */

MOT

2018-03-31T10:07:22Z

Hoppar: /* Must have */

MOT

2018-03-31T10:06:09Z

Hoppar: /* Nice to have */

MOT

2018-03-31T10:05:57Z

Hoppar: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */

MOT

2018-03-31T10:05:16Z

Hoppar: /* Kirjeldus */

Talk:PlantWise

2018-01-23T21:55:41Z

Hoppar: /* Retsensioon lõpptootele */

== Retsensioon analüüsile ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks oma põhiolemuses koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas koos kasutajaliidesega.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki, ehk kasutaja taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta, ning võimaldaks kasutajal lihtsamini oma taimede informatsiooni hallata. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega ühtse terviku. See tähendab, et on tehtud selge eristus rakenduse põhieesmärgi ehk takenduse tuuma (''must have'') ning lisafunktsioonide ehk nn. vilede ja kellade (''nice to have'') vahel. Loetletud ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele kasutaja vaatepunktist palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, on ajakohased (pilveteenus ning mobiilirakendus) ning antud ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on esmapilgul loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole. Võib juhtuda, et mõndele funktsionaalsuste täitmiseks tuleb tabeleid jooksvalt lisada.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ühtlasi ka ''must have'' funktsionaalsused.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse ning pilveteenuse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad ja ''nice to have'' funktsionaalsuste täitmiseni ei pruugita jõuda.

Lisaks sellele häiris veidi analüüsis “Edasiarenduse võimaluste” juures loetletud punkt masinõppe ning suurandmete kasutamise kohta. Antud rakenduse jaoks kõlab masinõppe kasutamine loosungina ning ilmselt on keeruline leida antud rakenduse jaoks masinõppele sobivat kasutusotstarvet, millest ka reaalselt kasu oleks, ning mis märkimisväärselt täiendaks rakenduse funktsionaalsust.

Kokkuvõtteks on projekt selgelt üles ehitatud ning läbi mõeldud, ja analüüs on üheselt mõistetav. Kriitikana võib projekt olla veidi liiga ambitsioonikas.

Retsenseeris meeskond H2I, 12.11.2017

== Retsensioon lõpptootele ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks oli luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks abistav rakendus taimede kasvatamisel, väetamisel ning kastmisel.
Rakendus on pilvepõhine, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse. Mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.

Rakendust telefonis (Android 7.0) avades on esmamulje väga hea, kuna rakenduse kasutajaliides näeb efektne välja. On lisatud ka ikoon ja logo.

Esimeses vaates on võimalus sisse logida ning kasutaja puudumisel end kasutajaks registreerida, mis ka õnnestub. Edukas on ka sisse logimine. Siiski tuli hiljem ette ka App'i ''crashimist'' sisselogimise ja registreerimise faasis.

Põhivaatena avaneb esimesena õpetus selle kohta, kuidas luua taimede gruppe ning seejärel uusi taimi vastavatesse gruppidesse lisada. Kasutuslihtsuse kohalt on vastava õpetuse olemasolu vägagi tervitatav ja meeldiv.

Kahjuks aga ei õnnestu uue taimegrupi loomine (mis võib olla projekti autoritel veel lahendamata või siis on probleem Androidi ühilduvusega). Uut taime lisades (''Add'') avaneb vaade, kus saab määrata taime nime, asukoha, grupi (mida ei saanud luua) ning taimetüübi (rakenduses ette antud, kokku 4). Taime lisamine on edukas, kuid kriitikana jääb vaade peale “save” vajutamist lahti. Selle võiks mugavuse huvides automaatselt sulgeda.

Lisatud taim kuvatakse põhivaates ainult taimetüübi nime abil. Sama tüüpi taimedel puudub põhivaates igasugune indentifikaator. Hea oleks näha kasutaja enda poolt määratud nime (kui on kodus mitu roosi, siis võiks kuidagi neid eristada, kas siis numbri või sõnalise liite abil) ning ka asukohta (kodus, tööl vms). Taime saab ka kustutada, kuid muutmisfunktsioon ei ole saanud valmis. Kustutamise puhul võiks olemas olla hoiatusmehhanism, mis annaks kasutajale teada, et midagi kustutatakse. Praegu on nii, et kui kogemata näpuga taime nime peale minna, siis kustub taim ära.

''Must have'' funktsionaalsustest on täidetud vähesed (taimede muutmise, väetamis- ning kastmisinfo, grupi loomise, muutmise, kustutamise funktsioonid jäid täitmata).
Sellest tulenevalt ei jõutud kahjuks ''nice to have'' funktsionaalsusteni ega ka potentsiaalsete edasiarendusteni.

Kood on üpris loetav. Kuna ei jõutud kõikide eesmärkideni, siis on ka andmebaasitabeleid vähem kui plaaniti. Olemitele on määratud kitsendavad atribuudid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekti läbiviijad on proovinud kätt enda jaoks täiesti uue tehnoloogia rakendamisel, mis võib olla põhjuseks, et töö on poolik. Arvestades seda, kui palju kulub aega uue tehnoloogia õppimiseks ning sealjuures ka iseseisva projekti tegemiseks, on saadud hakkama viisaka projektiga.

Meeskond H2I arvas analüüsis, et selge ja intuitiivse UI loomine võib olla väljakutse. PlantWise selle osaga, mis tehtud on, üpris hästi hakkama saanud.

Retsenseeris meeskond H2I, 23.01.2018

Talk:PlantWise

2018-01-23T21:50:48Z

Hoppar: /* Retsensioon lõpptootele */

== Retsensioon analüüsile ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks oma põhiolemuses koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas koos kasutajaliidesega.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki, ehk kasutaja taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta, ning võimaldaks kasutajal lihtsamini oma taimede informatsiooni hallata. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega ühtse terviku. See tähendab, et on tehtud selge eristus rakenduse põhieesmärgi ehk takenduse tuuma (''must have'') ning lisafunktsioonide ehk nn. vilede ja kellade (''nice to have'') vahel. Loetletud ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele kasutaja vaatepunktist palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, on ajakohased (pilveteenus ning mobiilirakendus) ning antud ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on esmapilgul loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole. Võib juhtuda, et mõndele funktsionaalsuste täitmiseks tuleb tabeleid jooksvalt lisada.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ühtlasi ka ''must have'' funktsionaalsused.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse ning pilveteenuse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad ja ''nice to have'' funktsionaalsuste täitmiseni ei pruugita jõuda.

Lisaks sellele häiris veidi analüüsis “Edasiarenduse võimaluste” juures loetletud punkt masinõppe ning suurandmete kasutamise kohta. Antud rakenduse jaoks kõlab masinõppe kasutamine loosungina ning ilmselt on keeruline leida antud rakenduse jaoks masinõppele sobivat kasutusotstarvet, millest ka reaalselt kasu oleks, ning mis märkimisväärselt täiendaks rakenduse funktsionaalsust.

Kokkuvõtteks on projekt selgelt üles ehitatud ning läbi mõeldud, ja analüüs on üheselt mõistetav. Kriitikana võib projekt olla veidi liiga ambitsioonikas.

Retsenseeris meeskond H2I, 12.11.2017

== Retsensioon lõpptootele ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks oli luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks abistav rakendus taimede kasvatamisel, väetamisel ning kastmisel.
Rakendus on pilvepõhine, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse. Mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.

Rakendust telefonis (Android 7.0) avades on esmamulje väga hea, kuna rakenduse kasutajaliides näeb efektne välja. On lisatud ka ikoon ja logo.

Esimeses vaates on võimalus sisse logida ning kasutaja puudumisel end kasutajaks registreerida, mis ka õnnestub. Edukas on ka sisse logimine. Siiski tuli hiljem ette ka App'i ''crashimist'' sisselogimise ja registreerimise faasis.

Põhivaatena avaneb esimesena õpetus selle kohta, kuidas luua taimede gruppe ning seejärel uusi taimi vastavatesse gruppidesse lisada. Kasutuslihtsuse kohalt on vastava õpetuse olemasolu vägagi tervitatav ja meeldiv.

Kahjuks aga ei õnnestu uue taimegrupi loomine (mis võib olla projekti autoritel veel lahendamata või siis on probleem Androidi ühilduvusega). Uut taime lisades (''Add'') avaneb vaade, kus saab määrata taime nime, asukoha, grupi (mida ei saanud luua) ning taimetüübi (rakenduses ette antud, kokku 4). Taime lisamine on edukas, kuid kriitikana jääb vaade peale “save” vajutamist lahti. Selle võiks mugavuse huvides automaatselt sulgeda.

Lisatud taim kuvatakse põhivaates ainult taimetüübi nime abil. Sama tüüpi taimedel puudub põhivaates igasugune indentifikaator. Hea oleks näha kasutaja enda poolt määratud nime (kui on kodus mitu roosi, siis võiks kuidagi neid eristada, kas siis numbri või sõnalise liite abil) ning ka asukohta (kodus, tööl vms). Taime saab ka kustutada, kuid muutmisfunktsioon ei ole saanud valmis. Kustutamise puhul võiks olemas olla hoiatusmehhanism, mis annaks kasutajale teada, et midagi kustutatakse. Praegu on nii, et kui kogemata näpuga taime nime peale minna, siis kustub taim ära.

''Must have'' funktsionaalsustest on täidetud vähesed (taimede muutmise, grupi loomise/muutmise/kustutamise ja väetamisinfo funktsioonid jäid täitmata).
Sellest tulenevalt ei jõutud kahjuks ''nice to have'' funktsionaalsusteni ega ka potentsiaalsete edasiarendusteni.

Kood on üpris loetav. Kuna ei jõutud kõikide eesmärkideni, siis on ka andmebaasitabeleid vähem kui plaaniti. Olemitele on määratud kitsendavad atribuudid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekti läbiviijad on proovinud kätt enda jaoks täiesti uue tehnoloogia rakendamisel, mis võib olla põhjuseks, et töö on poolik. Arvestades seda, kui palju kulub aega uue tehnoloogia õppimiseks ning sealjuures ka iseseisva projekti tegemiseks, on saadud hakkama viisaka projektiga.

Meeskond H2I arvas analüüsis, et selge ja intuitiivse UI loomine võib olla väljakutse. PlantWise on sellega üpris hästi hakkama saanud.

Retsenseeris meeskond H2I, 23.01.2018

Talk:PlantWise

2018-01-23T21:42:42Z

Hoppar: /* Retsensioon lõpptootele */

== Retsensioon analüüsile ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks oma põhiolemuses koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas koos kasutajaliidesega.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki, ehk kasutaja taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta, ning võimaldaks kasutajal lihtsamini oma taimede informatsiooni hallata. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega ühtse terviku. See tähendab, et on tehtud selge eristus rakenduse põhieesmärgi ehk takenduse tuuma (''must have'') ning lisafunktsioonide ehk nn. vilede ja kellade (''nice to have'') vahel. Loetletud ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele kasutaja vaatepunktist palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, on ajakohased (pilveteenus ning mobiilirakendus) ning antud ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on esmapilgul loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole. Võib juhtuda, et mõndele funktsionaalsuste täitmiseks tuleb tabeleid jooksvalt lisada.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ühtlasi ka ''must have'' funktsionaalsused.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse ning pilveteenuse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad ja ''nice to have'' funktsionaalsuste täitmiseni ei pruugita jõuda.

Lisaks sellele häiris veidi analüüsis “Edasiarenduse võimaluste” juures loetletud punkt masinõppe ning suurandmete kasutamise kohta. Antud rakenduse jaoks kõlab masinõppe kasutamine loosungina ning ilmselt on keeruline leida antud rakenduse jaoks masinõppele sobivat kasutusotstarvet, millest ka reaalselt kasu oleks, ning mis märkimisväärselt täiendaks rakenduse funktsionaalsust.

Kokkuvõtteks on projekt selgelt üles ehitatud ning läbi mõeldud, ja analüüs on üheselt mõistetav. Kriitikana võib projekt olla veidi liiga ambitsioonikas.

Retsenseeris meeskond H2I, 12.11.2017

== Retsensioon lõpptootele ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks oli luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks abistav rakendus taimede kasvatamisel, väetamisel ning kastmisel.
Rakendus on pilvepõhine, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse. Mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.

Rakendust telefonis (Android 7.0) avades on esmamulje väga hea, kuna rakenduse kasutajaliides näeb efektne välja. On lisatud ka ikoon ja logo.

Esimeses vaates on võimalus sisse logida ning kasutaja puudumisel end kasutajaks registreerida, mis ka õnnestub. Edukas on ka sisse logimine. Siiski tuli hiljem ette ka App'i ''crashimist'' sisselogimise ja registreerimise faasis.

Põhivaatena avaneb esimesena õpetus selle kohta, kuidas luua taimede gruppe ning seejärel uusi taimi vastavatesse gruppidesse lisada. Kasutuslihtsuse kohalt on vastava õpetuse olemasolu vägagi tervitatav ja meeldiv.

Kahjuks aga ei õnnestu uue taimegrupi loomine (mis võib olla projekti autoritel veel lahendamata või siis on probleem Androidi ühilduvusega). Uut taime lisades (''Add'') avaneb vaade, kus saab määrata taime nime, asukoha, grupi (mida ei saanud luua) ning taimetüübi (rakenduses ette antud, kokku 4). Taime lisamine on edukas, kuid kriitikana jääb vaade peale “save” vajutamist lahti. Selle võiks mugavuse huvides automaatselt sulgeda.

Lisatud taim kuvatakse põhivaates ainult taimetüübi nime abil. Sama tüüpi taimedel puudub põhivaates igasugune indentifikaator. Hea oleks näha kasutaja enda poolt määratud nime (kui on kodus mitu roosi, siis võiks kuidagi neid eristada, kas siis numbri või sõnalise liite abil) ning ka asukohta (kodus, tööl vms). Taime saab ka kustutada, kuid muutmisfunktsioon ei ole saanud valmis. Kustutamise puhul võiks olemas olla hoiatusmehhanism, mis annaks kasutajale teada, et midagi kustutatakse. Praegu on nii, et kui kogemata näpuga taime nime peale minna, siis kustub taim ära.

''Must have'' funktsionaalsustest on täidetud peaaegu pooled (taimede muutmise, grupi loomise/muutmise/kustutamise ja väetamisinfo funktsioonid jäid täitmata).
Sellest tulenevalt ei jõutud kahjuks ''nice to have'' funktsionaalsusteni ega ka potentsiaalsete edasiarendusteni.

Kood on üpris loetav. Kuna ei jõutud kõikide eesmärkideni, siis on ka andmebaasitabeleid vähem kui plaaniti. Olemitele on määratud kitsendavad atribuudid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekti läbiviijad on proovinud kätt enda jaoks täiesti uue tehnoloogia rakendamisel, mis võib olla põhjuseks, et töö on poolik. Arvestades seda, kui palju kulub aega uue tehnoloogia õppimiseks ning sealjuures ka iseseisva projekti tegemiseks, on saadud hakkama viisaka projektiga.

Meeskond H2I arvas analüüsis, et selge ja intuitiivse UI loomine võib olla väljakutse. PlantWise on sellega üpris hästi hakkama saanud.

Retsenseeris meeskond H2I, 23.01.2018

Talk:PlantWise

2018-01-23T21:41:00Z

Hoppar: /* Retsensioon lõpptootele */

== Retsensioon analüüsile ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks oma põhiolemuses koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas koos kasutajaliidesega.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki, ehk kasutaja taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta, ning võimaldaks kasutajal lihtsamini oma taimede informatsiooni hallata. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega ühtse terviku. See tähendab, et on tehtud selge eristus rakenduse põhieesmärgi ehk takenduse tuuma (''must have'') ning lisafunktsioonide ehk nn. vilede ja kellade (''nice to have'') vahel. Loetletud ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele kasutaja vaatepunktist palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, on ajakohased (pilveteenus ning mobiilirakendus) ning antud ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on esmapilgul loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole. Võib juhtuda, et mõndele funktsionaalsuste täitmiseks tuleb tabeleid jooksvalt lisada.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ühtlasi ka ''must have'' funktsionaalsused.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse ning pilveteenuse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad ja ''nice to have'' funktsionaalsuste täitmiseni ei pruugita jõuda.

Lisaks sellele häiris veidi analüüsis “Edasiarenduse võimaluste” juures loetletud punkt masinõppe ning suurandmete kasutamise kohta. Antud rakenduse jaoks kõlab masinõppe kasutamine loosungina ning ilmselt on keeruline leida antud rakenduse jaoks masinõppele sobivat kasutusotstarvet, millest ka reaalselt kasu oleks, ning mis märkimisväärselt täiendaks rakenduse funktsionaalsust.

Kokkuvõtteks on projekt selgelt üles ehitatud ning läbi mõeldud, ja analüüs on üheselt mõistetav. Kriitikana võib projekt olla veidi liiga ambitsioonikas.

Retsenseeris meeskond H2I, 12.11.2017

== Retsensioon lõpptootele ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks oli luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks abistav rakendus taimede kasvatamisel, väetamisel ning kastmisel.
Rakendus on pilvepõhine, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse. Mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.

Rakendust telefonis (Android 7.0) avades on esmamulje väga hea, kuna rakenduse kasutajaliides näeb efektne välja. On lisatud ka ikoon ja logo.

Esimeses vaates on võimalus sisse logida ning kasutaja puudumisel end kasutajaks registreerida, mis ka õnnestub. Edukas on ka sisse logimine. Siiski tuli hiljem ette ka App'i ''crashimist'' sisselogimise ja registreerimise faasis.

Põhivaatena avaneb esimesena õpetus selle kohta, kuidas luua taimede gruppe ning seejärel uusi taimi vastavatesse gruppidesse lisada. Kasutuslihtsuse kohalt on vastava õpetuse olemasolu vägagi tervitatav ja meeldiv.

Kahjuks aga ei õnnestu uue taimegrupi loomine (mis võib olla projekti autoritel veel lahendamata või siis on probleem Androidi ühilduvusega). Uut taime lisades (''Add'') avaneb vaade, kus saab määrata taime nime, asukoha, grupi (mida ei saanud luua) ning taimetüübi (rakenduses ette antud, kokku 4). Taime lisamine on edukas, kuid kriitikana jääb vaade peale “save” vajutamist lahti. Selle võiks mugavuse huvides automaatselt sulgeda.

Lisatud taim kuvatakse põhivaates ainult taimetüübi nime abil. Sama tüüpi taimedel puudub põhivaates igasugune indentifikaator. Hea oleks näha kasutaja enda poolt määratud nime (kui on kodus mitu roosi, siis võiks kuidagi neid eristada, kas siis numbri või sõnalise liite abil) ning ka asukohta (kodus, tööl vms). Taime saab ka kustutada, kuid muutmisfunktsioon ei ole saanud valmis. Kustutamise puhul võiks olemas olla hoiatusmehhanism, mis annaks kasutajale teada, et midagi kustutatakse. Praegu on nii, et kui kogemata näpuga taime nime peale minna, siis kustub taim ära.

''Must have'' funktsionaalsustest on täidetud peaaegu pooled (taimede muutmise, grupi loomise/muutmise/kustutamise ja väetamisinfo funktsioonid jäid täitmata).
Sellest tulenevalt ei jõutud kahjuks ''nice to have'' funktsionaalsusteni ega ka potentsiaalsete edasiarendusteni.

Kood on üpris loetav. Kuna ei jõutud kõikide eesmärkideni, siis on ka andmebaasitabeleid vähem kui plaaniti. Olemitele on määratud kitsendavad atribuudid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekti läbiviijad on proovinud kätt enda jaoks täiesti uue tehnoloogia rakendamisel, mis võib olla põhjuseks, et töö on poolik. Arvestades seda, kui palju kulub aega uue tehnoloogia õppimiseks ning sealjuures ka iseseisva projekti tegemiseks, on saadud hakkama viisaka projektiga. Meeskond H2I arvas analüüsis, et selge ja intuitiivse UI loomine võib olla väljakutse. Arvame, et sellega on üpris hästi hakkama saadud.

Retsenseeris meeskond H2I, 23.01.2018

Talk:PlantWise

2018-01-23T21:35:34Z

Hoppar: /* Retsensioon lõpptootele */

== Retsensioon analüüsile ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks oma põhiolemuses koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas koos kasutajaliidesega.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki, ehk kasutaja taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta, ning võimaldaks kasutajal lihtsamini oma taimede informatsiooni hallata. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega ühtse terviku. See tähendab, et on tehtud selge eristus rakenduse põhieesmärgi ehk takenduse tuuma (''must have'') ning lisafunktsioonide ehk nn. vilede ja kellade (''nice to have'') vahel. Loetletud ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele kasutaja vaatepunktist palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutatakse, on ajakohased (pilveteenus ning mobiilirakendus) ning antud ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on esmapilgul loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole. Võib juhtuda, et mõndele funktsionaalsuste täitmiseks tuleb tabeleid jooksvalt lisada.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ühtlasi ka ''must have'' funktsionaalsused.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse ning pilveteenuse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad ja ''nice to have'' funktsionaalsuste täitmiseni ei pruugita jõuda.

Lisaks sellele häiris veidi analüüsis “Edasiarenduse võimaluste” juures loetletud punkt masinõppe ning suurandmete kasutamise kohta. Antud rakenduse jaoks kõlab masinõppe kasutamine loosungina ning ilmselt on keeruline leida antud rakenduse jaoks masinõppele sobivat kasutusotstarvet, millest ka reaalselt kasu oleks, ning mis märkimisväärselt täiendaks rakenduse funktsionaalsust.

Kokkuvõtteks on projekt selgelt üles ehitatud ning läbi mõeldud, ja analüüs on üheselt mõistetav. Kriitikana võib projekt olla veidi liiga ambitsioonikas.

Retsenseeris meeskond H2I, 12.11.2017

== Retsensioon lõpptootele ==

Meeskonna PlantWise eesmärgiks oli luua Androidi rakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks abistav rakendus taimede kasvatamisel, väetamisel ning kastmisel.
Rakendus on pilvepõhine, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse. Mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.

Rakendust telefonis (Android 7.0) avades on esmamulje väga hea, kuna rakenduse kasutajaliides näeb efektne välja. On lisatud ka ikoon ja logo.

Esimeses vaates on võimalus sisse logida ning kasutaja puudumisel end kasutajaks registreerida, mis ka õnnestub. Edukas on ka sisse logimine. Siiski tuli hiljem ette ka App'i ''crashimist'' sisselogimise ja registreerimise faasis.

Põhivaatena avaneb esimesena õpetus selle kohta, kuidas luua taimede gruppe ning seejärel uusi taimi vastavatesse gruppidesse lisada. Kasutuslihtsuse kohalt on vastava õpetuse olemasolu vägagi tervitatav ja meeldiv.

Kahjuks aga ei õnnestu uue taimegrupi loomine (mis võib olla projekti autoritel veel lahendamata või siis on probleem Androidi ühilduvusega). Uut taime lisades (''Add'') avaneb vaade, kus saab määrata taime nime, asukoha, grupi (mida ei saanud luua) ning taimetüübi (rakenduses ette antud, kokku 4). Taime lisamine on edukas, kuid kriitikana jääb vaade peale “save” vajutamist lahti. Selle võiks mugavuse huvides automaatselt sulgeda.

Lisatud taim kuvatakse põhivaates ainult taimetüübi nime abil. Sama tüüpi taimedel puudub põhivaates igasugune indentifikaator. Hea oleks näha kasutaja enda poolt määratud nime (kui on kodus mitu roosi, siis võiks kuidagi neid eristada, kas siis numbri või sõnalise liite abil) ning ka asukohta (kodus, tööl vms). Taime saab ka kustutada, kuid muutmisfunktsioon ei ole saanud valmis. Kustutamise puhul võiks olemas olla hoiatusmehhanism, mis annaks kasutajale teada, et midagi kustutatakse. Praegu on nii, et kui kogemata näpuga taime nime peale minna, siis kustub taim ära.

''Must have'' funktsionaalsustest on täidetud peaaegu pooled (taimede muutmise, grupi loomise/muutmise/kustutamise ja väetamisinfo funktsioonid jäid täitmata).
Sellest tulenevalt ei jõutud kahjuks ''nice to have'' funktsionaalsusteni ega ka potentsiaalsete edasiarendusteni.

Kood on üpris loetav. Kuna ei jõutud kõikide eesmärkideni, siis on ka andmebaasitabeleid vähem kui plaaniti. Olemitele on määratud kitsendavad atribuudid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tegemist on pooliku tööga, on näha, et projekti läbiviijad on proovinud kätt enda jaoks täiesti uue tehnoloogia rakendamisel. Arvestades seda, kui palju läheb aega uue tehnoloogia õppimisele ning sealjuures ka iseseisva projekti tegemisele, on saadud hakkama viisaka projektiga. Meeskond arvas analüüsis, et selge ja intuitiivse UI loomine võib olla väljakutse. Arvame, et sellega on üpris hästi hakkama saadud.

Retsenseeris meeskond H2I, 23.01.2018

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-12-17T16:05:17Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt:Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

H2I

2017-11-14T18:39:41Z

Hoppar: /* Blogi */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* .NET
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
On teadatuntud tõsiasi, et inimestele meeldib koguda erinevaid esemeid. Mõni kogub raamatuid, mõni münte. Oleks väga kasulik, kui igal kogujal oleks väike programm, mille abil saaks hõlpsasti oma kogu hallata, ehk näha, mis esemed tal juba olemas on, mida tahaks kindlasti kiiremas korras omandada, ning kui palju võiks ta kogu rahaline väärtus olla. Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (esialgu keskendume raamatute kollektsioneerimisele).

Meie loodav rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaate teostest, mida ta sooviks omale saada (nö ''wishlist''). Lisaks sellele peaks kasutajal olema võimalus oma kogu suurendades muuta teoste staatust. Hea oleks, kui kasutaja saaks näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Meie rakendus koosneb neljast vaatest (kolm põhivaadet ja üks alamvaade). Põhivaated on ”Minu kogu” vaade, otsinguvaade ning ''wishlist''-vaadet.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu kogule nime andmise kaudu, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu.

Kui “Minu kogu” vaates (vaade 1) klikkida valitud kogu peale, siis tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning kus olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. On võimalik lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra (suurepärane, hea, rahuldav, halb - hinnangu annab kogu omanik), hinnangulise väärtuse, kas suunata ''wishlist''i või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, ''wishlist''is). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

''Wishlist''-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud ''wishlist'' "jah", kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades C# keelt, .NET raamistikku, MS SQL Server andmebaasi ning järgides MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”''nice to have''”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine, lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama teose pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos ning kõik selle kohta käiv info kustutatakse kogust.
* Teoste ''wishlist''. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid ning nende kohta käiv info.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have funktsionaalsused ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* ''Wishlist''is olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (Wikipedia, Goodreads vms), mis ''scrape''’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt. Lihtsamal juhul võiks rakendus suunata lihtsalt Google'i otsingusse, kus automaatselt tehakse vastava teose autori ja pealkirjaga otsing.
* ''Wishlist''is olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

==== Tööjaotus ====
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Algselt on planeeritud tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele 
'''11.11''' Meeskonna koosolek ja retsensiooni koostamine 
'''12.11''' Retsensiooni esitamine

Retsensioon tööle PlantWise

2017-11-11T20:41:25Z

Hoppar: Created page with "Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidirakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks justkui koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi a..."

Meeskonna PlantWise eesmärgiks on luua Androidirakendus, mis võimaldaks hallata koduseid taimi ja oleks justkui koduste taimede kasvatamis-, väetamis- ning kastmisjuhendi andmebaas. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on rakendus mõeldud abilisena, mis annaks infot taimede hetkeolukorra ning hooldusajaloo kohta.

''Must have'' funktsionaalsused on selgelt sõnastatud ning katavad rakenduse põhieesmärki ehk taimede haldamist. ''Nice to have'' funktsionaalsused on tugev edasiarendus ning moodustavad koos ''must have'' funktsionaalsustega terviku. See tähendab, et kui ''must have'' funktsionaalsused on rakendusel olemas, siis on rakenduse eesmärk täidetud, aga ''nice to have'' funktsionaalsused annavad rakendusele palju juurde.

Plaanitud tehnoloogiad on ajakohased ning ülesandele vastavad.

Andmebaasitabelid on loogilised ning üleliigseid olemeid ei ole.

Kasutajalood on selgelt sõnastatud ja hõlmavad kõiki kasutajaga seotud aspekte ning katavad ''must have'' funktsionaalsuse.

Projekt tundub läbi mõeldud ja analüüs on selge.

Kriitilise poole pealt märgiks asjaolu, et kuna arendajatel puudub kogemus Androidi rakenduse arendamises, siis on ehk võetud liiga ambitsioonikas plaan, mistõttu kõik ''must have'' funktsionaalsused ei pruugi olla teostatavad.

Lisaks sellele kriipis silma edasiarenduse võimaluste juures punkt ''masinõppe'' ning ''big data'' kasutamise kohta, kuna antud rakenduse jaoks kõlab see loosungina ning on raske leida antud rakendusse sobivat kasutusotstarvet.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-11T20:33:44Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-11T20:33:15Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-11T20:32:39Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-11T20:28:48Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

H2I

2017-11-04T20:34:35Z

Hoppar: /* Analüüs */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu kogule nime andmise kaudu, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu.

Kui “Minu kogu” vaates (vaade 1) klikkida valitud kogu peale, siis tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning kus olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra (suurepärane, hea, rahuldav, halb - hinnangu annab kogu omanik), hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine, lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama teose pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos ning kõik selle kohta käiv info kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid ning nende kohta käiv info.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have funktsionaalsused ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

==== Tööjaotus ====
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T20:27:20Z

Hoppar: /* Must Have funktsionaalsused */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra (suurepärane, hea, rahuldav, halb - hinnangu annab kogu omanik), hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama teose pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos ning kõik selle kohta käiv info kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid ning nende kohta käiv info.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have funktsionaalsused ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

==== Tööjaotus ====
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T19:59:59Z

Hoppar: /* Analüüs */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra (suurepärane, hea, rahuldav, halb - hinnangu annab kogu omanik), hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have funktsionaalsused ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

==== Tööjaotus ====
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:54:58Z

Hoppar: /* Tööjaotus */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

==== Tööjaotus ====
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:54:50Z

Hoppar: /* Nice To Have */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

==== Nice To Have ====
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:54:43Z

Hoppar: /* Must Have funktsionaalsused */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

==== Must Have funktsionaalsused ====
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:54:34Z

Hoppar: /* Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ====
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

=== Must Have funktsionaalsused ===
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:52:44Z

Hoppar: /* Blogi */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

=== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ===
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

=== Must Have funktsionaalsused ===
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine 
'''04.11''' Analüüsi lisamine wiki lehele

H2I

2017-11-04T18:51:56Z

Hoppar: /* Nice to have funktsionaalsus */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

=== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ===
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

=== Must Have funktsionaalsused ===
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine

H2I

2017-11-04T18:51:34Z

Hoppar: /* Idee */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

=== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ===
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

=== Must Have funktsionaalsused ===
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Nice to have funktsionaalsus ==
* ''Wishlist''is olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms)
*
*

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine

H2I

2017-11-04T18:51:24Z

Hoppar: /* Must have funktsionaalsus */

= Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" =

== Meeskond ==
* Ingvar Lukas - projektijuht
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

== Idee ==
Luua rakendus, mis oleks abiliseks isikule, kes kogub näiteks raamatuid. Rakendus võimaldaks leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed juba olemas on. Samuti oleks võimalik sisestada teoseid, mis kogusse juurde ostetud on ning kustutada puuduolevate nimekirjast need, mis omastatud on. Lisaks sellele oleks võimalik lisada ja saada ülevaade teostest, mida kasutaja sooviks omale saada (nö. ''wishlist'')

== Tehnoloogiad ==
* C#
* WPF
* MS SQL Server
* git

== Analüüs ==
Meeskonna H2I projekti eesmärgiks on luua WPF rakendus, mis on suunatud kogujatele (hetkel keskendume raamatute kollektsioneerimisele). Rakendus võimaldaks kasutajal leida kiiresti infot selle kohta, millised teosed tal mingist seeriast juba olemas on ja mis on veel puudu (st milliseid teoseid sooviks kasutaja omale saada). Kasutaja peab saama oma kogu suurendades muuta teoste saatust. Eesmärgiks oleks, et kasutaja saaks kiire ülevaade teostest, mida ta sooviks omale saada (nö wishlist). Kasutajal on võimalus näha oma olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Rakendus sisaldab ”Minu kogu” vaadet, otsinguvaadet ning wishlist-vaadet.

“Minu kogu” vaates on nähtavad erinevad kasutaja poolt sisestatud kogud (vaade 1). Klikkides valitud kogu peale tekib uus vaade (vaade 2), milles on näidatud kogus leiduvad eksemplarid ning olemasolevad ja mitteolemasolevad selgelt eristatud on.

“Minu kogu” vaade (vaade 1) võimaldab kasutajal näha tema loodud kogusid, lisada uut kogu, andes kogule nime, muuta olemasoleva nime või kustutada terve kogu. Minu kogu (vaade 2) võiks näidata olemasoleva kogu rahalist väärtust.

Konkreetse kogu nimele klikkamine võimaldab kasutajal näha kogus olevaid eksemplare (vaade 2). Konkreetse kogu vaates (vaade 2) saab lisada kogusse uusi eksemplare ning muuta sisse kantud teoste andmeid. Teine lisamine (vaates 2) võimaldab lisada konkreetsesse kogusse teoseid, märkides ära teose pealkirja (not null), autori (not null), väljalaskeaasta, staatuse (jah/ei) (not null), koguse, seisukorra, hinnangulise väärtuse, kas suunata wishlisti või mitte.

Otsinguvaates (vaade 3) saab kasutaja otsida teost nime, autori või väljalaskmise aasta järgi. Eesmärk on anda tagasiside kasutajale, kas otsitav toode on andmebaasis ning mis on selle staatus (olemas, ei ole olemas, wishlistis). Klikates juba eksisteeriva teose peale, tekib nupp, mis võimaldab muuta varem sisestatud andmeid.

Wishlist-vaade (vaade 4) võimaldab kasutajal lisada andmebaasi eksemplare, mida ta sooviks omandada ning mis on kasutaja jaoks tähtsaimad ehk siis sellised, mida ta sooviks esmalt oma kogusse. Peaks olema ka võimalus märkida lisatud teose prioriteet (näiteks viiepallisüsteemis: hinne 5 – teost on kiiresti oma kogusse vaja, hinne 1 – teost oleks kogusse vaja, aga sellega pole kiiret). Kõik teosed, millel on konkreetsesse kogusse teose lisamise ajal lisatud wishlist jah, kantakse siia.

Rakendus luuakse kasutades MVVM (Model-View-ViewModel) arendusmustrit.

=== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? ===
Problemaatiliseks võib osutuda:
* rakenduse multifunktsionaalseks muutmine (kogutakse münte, marke jmt), olgugi, et projekti seisukohalt on see ”nice to have”,
* erinevate vaadete vahel navigeerimine ning vaadete ja andmebaaside probleemivaba sidumine,
* kasutajasõbraliku liidese loomine, lähtudes kaasaegse UX’i olemusest, kuna ühelgi liikmel meeskonnas pole eelnevat kogemust kasutajasõbraliku liidese disainiga,
* programmeerimine lähtudes MVVM printsiipidest, kuna tahes tahtmata võib tekkida olukordi, kus mitu loogikat ühte klassi kokku kirjutatakse.

=== Must Have funktsionaalsused ===
* Andmebaas teostest. Sisaldab andmeid ja olekut teoste kohta.
* Kogude lisamine. Võimalik on rakendusse lisada uusi kogusid, andes neile vabalt valitud nime (raamatuseeria nimi, autori nimi, väljalaskeaasta jmt).
* Kogude kustutamine. Kogu saab täielikult kustutada ehk siis kustutatakse kogu ja selles olevad teosed korraga.
* Teoste lisamine. Konkreetsesse kogusse saab lisada teoseid, kusjuures kindlasti peab väärtuse saama pealkiri, autor ning olek.
* Teoste kustutamine. Teos kustutatakse kogust.
* Teoste wishlist. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad siia teosed, mida kasutaja eriti omada soovib.
* Ülevaade kogude kaupa. Vaade, kus on esitatud kõik kogusse kuuluvad eksemplarid.
* Otsingufunktsioon. Otsida saab, sisestades teose pealkirja või autori. Otsingu tulemus annab teada, kas teos eksisteerib andmebaasis ning mis on selle olek.

=== Nice To Have ===
* Sisselogimisvõimalus ning n + 1 kasutajat. Rakendusel saavad olla erinevad kasutajad, kes omavad erinevaid kogusid. Selleks on vaja teha registreerimine, kasutajate andmebaas.
* Rakendus on multifunktsionaalsem – ei keskendu ainult raamatute kogujatele, vaid üleüldse kogujatele. Näiteks on ühel inimesel kogud raamatutest „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kuid samal ajal on tal ka teine kogu, mis koosneb müntidest.
* Rakendust saab kasutada ka sisse logimata, kui on vaja kogutavate nimekirjale kiiresti pilk peale heita.
* Rakendust saab kasutada läbi Interneti.
* Wishlistis olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms), mis scrape’itakse otse vastava teose wikipedia lehelt.
* Wishlistis olevate teoste jaoks pakutakse viide saidile, kust antud teost osta saaks (näiteks eBay, Amazon vms)

=== Tööjaotus ===
Täpsem tööjaotus võib töö käigus muutuda (kõik teevad kõike). Hetkel on tööjaotus selline:
* Ingvar Lukas – projekti juhtimine ja andmebaasid
* Hardi Tiitus - backend
* Helen Oppar - frontend ja disain

== Nice to have funktsionaalsus ==
* ''Wishlist''is olevate teoste kohta kuvatakse lisainfot (wikipedia, goodreads vms)
*
*

== Blogi ==
'''17.09''' Meeskonna kokkupanek 
'''13.10''' Idee lõplik valik, esialgse tööjaotuse paikapanemine 
'''31.10''' Wiki lehe ja bitbucketi repo loomine

H2I

2017-11-01T11:25:40Z

Hoppar: /* Blogi */

H2I

2017-10-31T17:21:10Z

Hoppar: /* Idee */

H2I

2017-10-31T17:20:26Z

Hoppar: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-31T17:18:30Z

Hoppar: /* Kaugõpe */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-31T17:15:36Z

Hoppar: /* Projekt õppeaines "Programmeerimine C# keeles" */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-31T17:15:14Z

Hoppar: /* Meeskond: H2I */

I027 iseseisvad tööd

2017-05-20T14:46:44Z

Hoppar: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-15T12:03:14Z

Hoppar: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-04-11T08:21:28Z

Hoppar: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-24T07:50:39Z

Hoppar: /* 1.praktikum */

User:Hoppar

2016-10-17T19:26:53Z

Hoppar: /* Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4 ====
===== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). =====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab ta taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis on õppeaastas kogutud X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T19:26:36Z

Hoppar: /* Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4 ====
===== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) =====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab ta taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis on õppeaastas kogutud X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T19:25:22Z

Hoppar: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab ta taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis on õppeaastas kogutud X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T19:23:26Z

Hoppar: /* Millised on tegevused? */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab ta taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis õppeaastas kogutud EAP-de hulk kokku on X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T19:22:50Z

Hoppar: /* Millised on tegevused? */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab ta taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis õppeaastas kogutud EAP-de hulk kokku on X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T19:21:16Z

Hoppar: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus A ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis õppeaastas kogutud EAP-de hulk kokku on X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T18:18:07Z

Hoppar: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus B ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis õppeaastas kogutud EAP-de hulk kokku on X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T18:15:24Z

Hoppar:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]14.10.16</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]14.10.16</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]14.10.16</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]14.10.16</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]14.10.16</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]14.10.16</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]14.10.16</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]14.10.16</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus B ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.12]14.10.16</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.13]14.10.16</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.13.2]14.10.16</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.1]14.10.16</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.3.2]14.10.16</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8.1]14.10.16</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]14.10.16</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]14.10.16</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]14.10.16</ref>.

Kui I semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja II semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis õppeaastas kogutud EAP-de hulk kokku on X + Y = 20 + 25 = 45 EAP

Tasumisele kuuluvate EAPde arv: 54 - 45 = 9

Esitatav arve on: 9 x 50 = 450 €

== Viited ==

User:Hoppar

2016-10-17T16:37:20Z

Hoppar:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

== Essee ==

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus 1. "Õppekorraldus ja sisekord. Õppetööväline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine", Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer]</ref>, kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus 2. "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt]</ref>. Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus 3. "Testimine ja startupid", Kristel ja Marko Kruustük]</ref>. Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus 4. "Süsadminnimisest", Lembitu Ling]</ref>. Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus 5. "IT tööturg", Andres Septer, "Karjäärikäänakud", Einar Koltšanov]</ref> oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene, mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus 6. "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur]</ref>, ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus 7. "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu]</ref>. Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Näitena tõi Priisalu välja Araabia kevade alguse. Sageli küll õnnestub need kübersündmused nö kalevi alla peita.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus 8. "IT ja turundus", Hedi Mardisalu]</ref>.

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

== Küsimused ja vastused ==

==== Küsimus B ====

====== Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ======

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.12]</ref>.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.13]</ref>.

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.13.2]</ref>.

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.1]</ref>.

====== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ======

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.3.2]</ref>.

====== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ======

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8.1]</ref>.

====== Mis on tähtajad? ======

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus, punkt 5.2.8.1]</ref>.

====== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ======

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

==== Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA) ====

====== Millised on tegevused? ======

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]</ref>

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]</ref>:
* töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
* tehtud tööde näidised;
* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]</ref>:
* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
* on kajastatud kogemusest õpitut;
' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

====== Millised on tähtajad? ======

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]</ref>.

====== Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ======

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA taotlus]</ref>.

== Viited ==