https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=HotsICO wiki - User contributions [en]2026-05-05T12:23:49ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=86158Ajenti2015-01-14T17:25:16Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsiinfo.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigaldusjuhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|1000px|thumb|center|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
'''[[File:4-ajenti_plugins.png|1000px|thumb|center|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]'''<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|1000px|thumb|center|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|1000px|thumb|center|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|1000px|thumb|center|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|1000px|thumb|center|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|1000px|thumb|center|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
'''[[File:14_-_ajenti_mysql.png|1000px|thumb|center|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]'''<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|1000px|thumb|center|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|1000px|thumb|center|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|1000px|thumb|center|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|1000px|thumb|center|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85975Ajenti2015-01-13T14:06:40Z<p>Hots: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsiinfo.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigaldusjuhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
'''[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]'''<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
'''[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]'''<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85974Ajenti2015-01-13T14:04:39Z<p>Hots: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsi info.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigaldusjuhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
'''[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]'''<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
'''[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]'''<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85973Ajenti2015-01-13T14:03:41Z<p>Hots: /* MySQL */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsi info.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
'''[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]'''<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
'''[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]'''<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85972Ajenti2015-01-13T14:03:26Z<p>Hots: /* Teenuste nimekiri */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsi info.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
'''[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]'''<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85971Ajenti2015-01-13T14:01:18Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsi info.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85970Ajenti2015-01-13T14:00:34Z<p>Hots: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<ref>[http://ajenti.org/ Ajenti ametliklehekülg]</ref><br/><br />
<br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349864-installing-on-debian/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Debian paigaldusjuhend]</ref><br />
*CentOS 6.x<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ CentOS paigaldusjuhend]</ref><br />
*RHEL<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349866-installing-on-centosrhel/ RHEL paigaldusjuhend]</ref><br />
*FreeBSD<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349869-installing-on-freebsd-experimental/ FreeBSD paigaldusjuhend]</ref><br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
<br />
Ajenti kasutab AGPLv3 litsentsi<ref>[http://ajenti.org/licensing Ajenti litsentsi info.]</ref> ja seda võib kasutada nii erasektoris, avalikus sektoris kui ka isiklikes serverites<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br/><br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br/><br />
http://ajenti.org/<br/><br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85969Ajenti2015-01-13T13:38:04Z<p>Hots: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti ametlik paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br/><br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br/><br />
http://ajenti.org/<br/><br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85968Ajenti2015-01-13T13:37:24Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti automaatse kui ka manuaalse paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br/><br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br/><br />
http://ajenti.org/<br/><br />
<references/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=85967Ajenti2015-01-13T13:37:07Z<p>Hots: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<ref>[http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/ Ajenti automaatse kui ka manuaalse paigalduse juhend inglise keeles.]</ref><br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
<br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br/><br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br/><br />
http://ajenti.org/<br/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83635Ajenti2014-12-09T16:04:16Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br/><br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br/><br />
http://ajenti.org/<br/></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83634Ajenti2014-12-09T16:03:47Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.<br />
=Kasutatud Kirjandus=<br />
http://www.tecmint.com/install-ajenti-a-web-based-control-panel-for-managing-linux-server/<br />
http://support.ajenti.org/topic/349868-installing-on-ubuntu/<br />
http://ajenti.org/</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83491Ajenti2014-12-08T21:26:41Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|200px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik on õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1.<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab.<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3 on näha Ajenti failisüsteemi vaade.<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge.<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll.<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näha, milline näeb see paneel välja.[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näha, milline näeb see plugin välja.[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi. (pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“. (pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi. (pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja. (pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83490Ajenti2014-12-08T21:07:28Z<p>Hots: /* Koostas */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (viide pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi: (viide pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“: (viide pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi: (viide pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja: (viide pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83489Ajenti2014-12-08T21:03:54Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtual hostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (viide pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtual hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi: (viide pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“: (viide pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi: (viide pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtual hostile saab luua oma MySQL kasutaja: (viide pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83488Ajenti2014-12-08T21:03:05Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtuaalhostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtual hoste.<br />
Pildil 7 on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtual hosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (viide pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtual hosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtuaal hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtual host, tuleb anda sellele kõigepealt nimi: (viide pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtual hosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“: (viide pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtual hosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtual hostile domeeninimi: (viide pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtuaalhostile saab luua oma MySQL kasutaja: (viide pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtual hostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83487Ajenti2014-12-08T21:00:34Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. <br/>Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtuaalhostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Pilt 1:Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg nagu pildil 1<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Pilt 2:Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada.<br/> Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Pildil 2 on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br/><br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Pildil 3, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br/><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Pilt 3:Failisüsteemi näide]]<br />
Pildil 4 on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br/><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Pilt 4:Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br/><br />
Pildil 5 on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Pilt 5:Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Pildil 6 on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Pilt 6:Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtuaalhoste.<br />
Pildil 7 on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Pilt 7:Ajentis Apache'i virtuaalhosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 8:Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid. (viide pilt 8)<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br/><br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br/><br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtualhosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtuaal hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtualhost, tuleb anda sellele kõigepealt nimi: (viide pilt 9)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Pilt 9:Ajenti V: Uue virtuaalhosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“: (viide pilt 10)<br/><br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Pilt 10:Ajenti V: Virtuaalhosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtuaalhostile domeeninimi: (viide pilt 11)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Pilt 11:Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtuaalhostile saab luua oma MySQL kasutaja: (viide pilt 12)<br/><br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Pilt 12:Ajenti V: MySQLis virtuaalhostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. <br/>Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83486Ajenti2014-12-08T20:51:34Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtuaalhostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg:<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada. Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Järgneval pildil on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Siin on pilt, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br><br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Failisüsteemi näide]]<br />
Järgnevalt on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br><br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br />
Siin on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Siin on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtuaalhoste.<br />
Siin on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Ajentis Apache'i virtuaalhosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtualhosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtuaal hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtualhost, tuleb anda sellele kõigepealt nimi:<br />
[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Ajenti V: Uue virtuaalhosti loomine]]<br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“:<br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Ajenti V: Virtuaalhosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtuaalhostile domeeninimi:<br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtuaalhostile saab luua oma MySQL kasutaja:<br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Ajenti V: MySQLis virtuaalhostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83485Ajenti2014-12-08T20:48:47Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtuaalhostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg:<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|200px|thumb|right|Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada. Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Järgneval pildil on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Siin on pilt, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|200px|thumb|right|Failisüsteemi näide]]<br />
Järgnevalt on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|200px|thumb|right|Ketta mountimine serveri külge]]<br />
==Tulemüür==<br />
Ajentiga saab konfigureerida Iptables’it ehk vaikimisi Linuxis paigaldatud tulemüüri.<br />
Siin on näide, kuidas konfigureerida tulemüüris porti 80, mida kasutab HTTP protokoll:<br />
[[File:7 - ajenti firewall conf.png|200px|thumb|right|Tulemüüri uue reegli tegemine]]<br />
==Hosts==<br />
Ajentiga saab kergelt konfigureerida /etc/hosts faili. Siin on näide, milline näeb see paneel välja:[[File:8_-ajenti_hosts.png|200px|thumb|right|Hosts faili konfigureerimine Ajentis]]<br />
==Apache’i plugin==<br />
Apache’i pluginaga saab muuta ja luua kergelt virtuaalhoste.<br />
Siin on näide, milline näeb plugin välja:[[File:13_-_ajenti_apache.png|200px|thumb|right|Ajentis Apache'i virtuaalhosti muutmine]]<br />
==MySQL==<br />
[[File:14_-_ajenti_mysql.png|200px|thumb|right|Ajentis MySQL andmebaaside haldamine]]<br />
MySQL pluginaga saab kergelt hallata andmebaasi – näiteks luua tabeleid ja kasutajaid<br />
=Ajenti V=<br />
==Paigaldus==<br />
Esmalt, kui serverisse on paigaldatud Apache, tuleks see eemaldada, sest Ajenti V kasutab nginx-i:<br />
<pre>apt-get remove apache2</pre><br />
Juhul, kui serverisse on paigaldatud Postfix või Sendmail ja on soov kasutada Ajenti V meiliteenust, siis tuleks ka need välja lülitada.<br />
<br><br />
Järgmisena tuleks paigaldada kõik vajaminevad pakid:<br />
<pre>apt-get install ajenti-v ajenti-v-nginx ajenti-v-mysql ajenti-v-php-fpm php5-mysql</pre><br />
Lõpetuseks tuleb teha Ajenti protsessile restart:<br />
<pre>service ajenti restart</pre><br />
Kui paigaldus läks edukalt, peaks tekkima Ajenti menüüsse valik „Websites“<br />
==Uue virtualhosti tegemine Ajenti V-s==<br />
Enne, kui hakata looma uut virtuaal hosti, tuleks kontrollida, kas tulemüüris on avatud pordid 80 ja 443, sest muidu ei saa väljastpoolt veebilehtedele ligi.<br />
<br><br />
Selleks, et luua uus virtualhost, tuleb anda sellele kõigepealt nimi:<br />
<nowiki>[[File:15_-_ajenti_v_1.png|200px|thumb|right|Ajenti V: Uue virtuaalhosti loomine]]</nowiki><br />
Järgmisena tuleb määrata, kus asuvad loodava veebilehe failid ehk „DocumentRoot“:<br />
[[File:15_-_ajenti_v_22.png|200px|thumb|right|Ajenti V: Virtuaalhosti DocumentRoot määramine]]<br />
Pärast seda tuleks luua virtuaalhostile domeeninimi:<br />
[[File:15 - ajenti v 3.png|200px|thumb|right|Ajenti V: domeeninime määramine]]<br />
Igale virtuaalhostile saab luua oma MySQL kasutaja:<br />
[[File:15 - ajenti v mysql.png|200px|thumb|right|Ajenti V: MySQLis virtuaalhostile kasutaja ja andmebaasi loomine]]<br />
=Kokkuvõte=<br />
Ajenti on väga hea tööriist, kui ei ole soovi kasutada serveri haldamiseks käsurida. Ajenti paigaldus on väga lihtne ja kiire. Samuti teeb see haldamise palju lihtsamaks ja võib öelda ka, et kiiremaks. Eriti hästi sobib algajatele. Ajenti toetab ka väga paljusid erinevaid teenuseid ja sobib hästi näiteks veebihostingu pakkumiseks.</nowiki></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:15_-_ajenti_v_mysql.png&diff=83484File:15 - ajenti v mysql.png2014-12-08T20:42:36Z<p>Hots: Ajenti V mysql</p>
<hr />
<div>Ajenti V mysql</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:15_-_ajenti_v_22.png&diff=83483File:15 - ajenti v 22.png2014-12-08T20:41:33Z<p>Hots: Ajenti V documentroot</p>
<hr />
<div>Ajenti V documentroot</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:15_-_ajenti_v_3.png&diff=83482File:15 - ajenti v 3.png2014-12-08T20:38:42Z<p>Hots: Ajenti V - SSL</p>
<hr />
<div>Ajenti V - SSL</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:15_-_ajenti_v_2.png&diff=83481File:15 - ajenti v 2.png2014-12-08T20:37:24Z<p>Hots: Ajenti V: DocumentRooti määramine</p>
<hr />
<div>Ajenti V: DocumentRooti määramine</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:15_-_ajenti_v_1.png&diff=83480File:15 - ajenti v 1.png2014-12-08T20:35:58Z<p>Hots: Ajenti V virtuaalhostile nime andmine</p>
<hr />
<div>Ajenti V virtuaalhostile nime andmine</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:14_-_ajenti_mysql.png&diff=83479File:14 - ajenti mysql.png2014-12-08T20:30:52Z<p>Hots: Ajenti mysql vaade</p>
<hr />
<div>Ajenti mysql vaade</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:13_-_ajenti_apache.png&diff=83478File:13 - ajenti apache.png2014-12-08T20:27:28Z<p>Hots: Ajenti apache vaade</p>
<hr />
<div>Ajenti apache vaade</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:8_-ajenti_hosts.png&diff=83477File:8 -ajenti hosts.png2014-12-08T20:24:54Z<p>Hots: Ajenti hosts vaade</p>
<hr />
<div>Ajenti hosts vaade</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:7_-_ajenti_firewall_conf.png&diff=83476File:7 - ajenti firewall conf.png2014-12-08T20:22:54Z<p>Hots: Ajenti tulemüüri konfigureerimine</p>
<hr />
<div>Ajenti tulemüüri konfigureerimine</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=83475Ajenti2014-12-08T20:21:33Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A31<br><br />
08.12.2014<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Ajenti on veebipõhine serverite haldamispaneel, millega saab süsteeme hallata, kasutades selleks veebibrauserit. Ajenti võtab vähe ressursse (light-weight) ja on funktsionaalne tööriist nii väiksemate serverite kui ka VPS-ide ja privaatservereite haldamiseks. Ajentil on palju pluginaid, millega saab seadistada ja monitoorida serveris olevat tarkvara või konfigureerida operatsioonisüsteemi tulemüüri ja failisüsteeme. Lisaks saab pluginatega konfigureerida teenuseid, nagu näiteks Apache, Samba, Bind, Nginx. Ajenti on kirjutatud Python keeles ning see töötab serveris eraldi protsessina ja kasutab rakendusse sisse ehitatud veebiserverit. Vaikimisi kasutab Ajenti TCP porti 8000 ja ise genereeritud SSL sertifikaati.<br/><br />
Ajenti ühildub järgnevate distributsioonidega:<br/><br />
*Debian GNU/Linux Squeeze (6.0) ja uuemad<br />
*Ubuntu 12.04 (Precise) ja uuemad<br />
*CentOS 6.x<br />
*RHEL<br />
*FreeBSD<br />
Ajentil on ka add-on nimega Ajenti V, mis muudab virtuaalse veebihostingu palju lihtsamaks ja ühest kohast hallatavaks. Hetkel toetab Ajenti V ainult nginx veebiserverit ja MySQL andmebaasi. Programmeerimiskeeltest toetab Ajenti V PHP-d, Pythonit, Rubyt ja Node.js’i. Samuti on võimalik kiirelt seadistada igale virtuaalhostile meiliteenus, kasutades Exim 4 või Courier IMAP-i.<br />
=Paigaldus=<br />
Ajenti paigalduseks on 2 võimalust: kasutada Ajenti arendajate poolt loodud skripti või ise lisada serverisse Ajenti repositoorium ning siis see paigaldada.<br />
==Automaatne paigaldus==<br />
<pre>wget -O- https://raw.github.com/Eugeny/ajenti/master/scripts/install-ubuntu.sh | sudo sh</pre><br />
==Manuaalne paigaldus==<br />
Repositooriumi võtme lisamine:<br />
<pre>wget http://repo.ajenti.org/debian/key -O- | sudo apt-key add -</pre><br />
Repositooriumi sources.list’i lisamine:<br />
<pre>sudo echo "deb http://repo.ajenti.org/ng/debian main main ubuntu" >> /etc/apt/sources.list</pre><br />
Ajenti paki paigaldamine:<br />
<pre>sudo apt-get update && sudo apt-get install ajenti</pre><br />
Ajenti käivitamine:<br />
<pre>sudo service ajenti restart</pre><br />
Vaikimisi kasutab Ajenti HTTPS protokolli ja porti 8000.<br><br />
[[File:1-Ajenti sisselogimine.png|400px|thumb|right|Ajenti sisselogimise lehekülg]]<br />
Selleks, et logida Ajenti-sse tuleb minna järgmisele veebilehele:<br />
<pre>https://HOSTI-ADDRESS:8000</pre><br />
Kui kõik õigesti tehtud, tuleb ette selline lehekülg:<br><br />
Vaikimisi on kasutajanimi: root ja parool: admin<br><br />
=Teenuste konfigureerimine=<br />
==Teenuste nimekiri==<br />
Ajenti toetab paljusid pluginaid, alates DHCP serverist ja lõpetades kõvaketta temperatuuri monitoorimistööriistadega. <br />
[[File:4-ajenti_plugins.png|300px|thumb|right|Ajenti lisade nimekiri]]<br />
Suuremat osa rakendusi (näiteks Bind) Ajenti automaatselt paigaldada ei oska ning need tuleb ise käsitsi serverisse paigaldada, kui on soov neid kasutada. Peale iga uue teenuse paigaldamist tuleb Ajenti taaskäivitada.<br><br />
Järgneval pildil on ära toodud enamus rakendusi, mida Ajenti toetab:<br />
==Filesystems==<br />
Ajentiga saab kergelt hallata serveri failisüsteeme, näiteks näha, millised kettad on ühendatud serveri külge.<br />
Ajentisse saab eraldi pluginaga paigaldada ka mdadm-i teenuse, mida kasutatakse tarkvarapõhiste RAID’ide loomiseks.<br />
Siin on pilt, milline näeb välja Ajenti failisüsteemi vaade:<br />
[[File:5-Ajenti_filesystem_1.png|300px|thumb|right|Failisüsteemi näide]]<br />
Järgnevalt on näide, kuidas saab lisada uusi kettaid serveri külge:<br />
[[File:6-Ajenti_filesystem_2.png|300px|thumb|right|Ketta mountimine serveri külge]]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:6-Ajenti_filesystem_2.png&diff=83474File:6-Ajenti filesystem 2.png2014-12-08T20:20:32Z<p>Hots: Ajenti failisüsteem ketaste mountimine</p>
<hr />
<div>Ajenti failisüsteem ketaste mountimine</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:5-Ajenti_filesystem_1.png&diff=83473File:5-Ajenti filesystem 1.png2014-12-08T20:19:18Z<p>Hots: Ajenti failisüsteemi näide</p>
<hr />
<div>Ajenti failisüsteemi näide</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4-ajenti_plugins.png&diff=83472File:4-ajenti plugins.png2014-12-08T20:17:11Z<p>Hots: Ajenti pluginad</p>
<hr />
<div>Ajenti pluginad</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:1-Ajenti_sisselogimine.png&diff=83471File:1-Ajenti sisselogimine.png2014-12-08T20:13:13Z<p>Hots: Ajenti sisselogimine</p>
<hr />
<div>Ajenti sisselogimine</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=82667Linuxi administreerimine2014-11-20T12:04:08Z<p>Hots: /* Esseede teemad 2014 */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
ECTS: 4<br />
Hindamisviis: Eksam<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits<br />
<br />
Katrin Loodus<br />
<br />
=Eeldused ja sihtgrupp=<br />
<br />
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br />
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br />
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
<br />
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br />
<br />
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br />
<br />
=Õpiväljundid=<br />
<br />
<br />
=Loengud=<br />
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]<br />
<br />
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]<br />
<br />
1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br />
<br />
2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]<br />
<br />
3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]<br />
<br />
4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]<br />
<br />
5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]<br />
<br />
5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]<br />
<br />
5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]<br />
<br />
5.3 [[Puppet näited]]<br />
<br />
Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv<br />
<br />
=Praktikumid=<br />
<br />
==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==<br />
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil<br />
**RAM 512MB<br />
**HDD dynamicly allocated 8GB<br />
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br />
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</source><br />
<br />
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)<br />
<br />
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ<br />
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.<br />
<br />
* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)<br />
**Memory 1024MB<br />
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br />
**Network<br />
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br />
<br />
'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)<br />
<br />
Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br />
<br />
==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==<br />
<br />
Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. <br />
<br />
[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]<br />
<br />
[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]<br />
<br />
<br />
==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==<br />
<br />
Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.<br />
<br />
Näiteülesanded kaitsmiseks<br />
<br />
1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA<br />
<br />
2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)<br />
<br />
3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid<br />
<br />
4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay<br />
<br />
<br />
<br />
5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.<br />
<br />
5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.<br />
<br />
5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee<br />
<br />
5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)<br />
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz<br />
<br />
<br />
6. Kaitsmiseks ülesanne<br />
<br />
* Paigalda pakk zsh<br />
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh<br />
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja<br />
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)<br />
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz<br />
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)<br />
<br />
<br />
[[Puppet Examples]]<br />
<br />
==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==<br />
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.<br />
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine]]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]<br />
<br />
<br />
http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html<br />
<br />
==Probleemide lahendamise hindid==<br />
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee<br />
<br />
<br />
=Esseede teemad 2014=<br />
<br />
[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld<br />
<br />
[[Ajenti]] - Henri Ots<br />
<br />
[[OpenPanel]]<br />
<br />
[[ispCP]]<br />
<br />
[[VHCS]]<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo<br />
<br />
Muu Open Source panel/server config software.<br />
<br />
<br />
[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/<br />
<br />
=Esseede teemad 2012=<br />
<br />
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br />
<br />
[[zsh]] - pole algajale<br />
<br />
Mida uurida <br />
<br />
Prompt<br />
<br />
http://zshwiki.org/home/config/prompt<br />
<br />
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br />
<br />
.zshrc<br />
<br />
for <br />
<br />
if <br />
<br />
[[while]] HN AK-31<br />
<br />
jne<br />
<br />
<br />
[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe<br />
<br />
<br />
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Oracle Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Suse Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br />
<br />
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br />
<br />
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31<br />
<br />
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br />
<br />
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br />
<br />
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br />
<br />
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br />
<br />
[[zenoss]] - Kristjan Vaik<br />
<br />
[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br />
<br />
=Esseede teemad 2013=<br />
<br />
<br />
<br />
[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]<br />
<br />
[[passenger]]<br />
<br />
[[NFTables]]<br />
<br />
[[Ipcop]] - saab kaasajastada<br />
<br />
[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013<br />
<br />
[[snort]] http://www.snort.org/ - võib kaasajastada<br />
<br />
[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31<br />
<br />
[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013<br />
<br />
[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013<br />
<br />
[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013<br />
<br />
[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013<br />
<br />
[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013<br />
<br />
[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014<br />
<br />
[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014<br />
<br />
[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014<br />
<br />
[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14<br />
<br />
[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013<br />
<br />
[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013<br />
<br />
[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014<br />
<br />
[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014<br />
<br />
[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014<br />
<br />
[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014<br />
<br />
[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014<br />
<br />
=Eksamist=<br />
<br />
<br />
Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.<br />
<br />
<br />
Linux eksam on praktiline, koosneb neljast osast:<br />
<br />
1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min<br />
<br />
2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)<br />
<br />
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min <br />
<br />
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min<br />
<br />
<br />
1. Näiteülesanded: 10min<br />
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga<br />
* Paigalda pakk apache2<br />
* Paigalda pakk htop<br />
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt<br />
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.<br />
<br />
2. Näiteküsimused 15min<br />
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)<br />
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)<br />
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
<br />
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min<br />
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)<br />
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)<br />
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)<br />
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid<br />
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br />
<br />
<br />
<br />
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min<br />
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.<br />
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk<br />
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014<br />
-----<br />
<br />
=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=<br />
<br />
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br />
<br />
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br />
<br />
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br />
<br />
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br />
<br />
<br />
'''Praks 4'''<br />
<br />
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br />
<br />
*Mõtle välja domeenimini<br />
*Paigalda nimeserver bind9<br />
*Seadista oma domeen<br />
**www.domeen<br />
**ns.domeen<br />
**sales.domeen<br />
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br />
<br />
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br />
<br />
<br />
'''Praks 5'''<br />
<br />
Veebiserveri apache2 paigaldamine<br />
<br />
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br />
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br />
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br />
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br />
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br />
<br />
<br />
'''Praks 7'''<br />
Samba share-i välja jagamine. <br />
<br />
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br />
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br />
<br />
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br />
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br />
<br />
<br />
'''Labor 1'''<br />
*Veebiserver ja virtualhostid<br />
*DNS<br />
*e-post<br />
*iptables<br />
*samba<br />
<br />
<br />
'''Labor 2'''<br />
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br />
*Puppet või chef<br />
*PAM<br />
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br />
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br />
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ajenti&diff=82662Ajenti2014-11-20T10:49:50Z<p>Hots: Created page with "Henri Ots A31"</p>
<hr />
<div>Henri Ots<br />
A31</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76148Nagios 4.0.62014-05-25T14:41:23Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76147Nagios 4.0.62014-05-25T14:40:32Z<p>Hots: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76146Nagios 4.0.62014-05-25T14:40:18Z<p>Hots: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida. Siin õpetuses paigaldame Nagiose enda ametliku üle 50 lisaga plugina paketi, millest piisab põhivajaduste täitmiseks.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76145Nagios 4.0.62014-05-25T14:27:18Z<p>Hots: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida. Siin õpetuses paigaldame Nagiose enda ametliku üle 50 lisaga plugina paketi, millest piisab põhivajaduste täitmiseks.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76143Nagios 4.0.62014-05-25T13:50:50Z<p>Hots: /* Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=76142Nagios 4.0.62014-05-25T13:43:29Z<p>Hots: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=75976Nagios 4.0.62014-05-22T17:52:22Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo –i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd www-data </pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
Make all<br />
Make install<br />
Make install-init<br />
Make install-config<br />
Make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure ./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
Make<br />
Make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=75975Nagios 4.0.62014-05-22T16:39:24Z<p>Hots: /* Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo –i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd www-data </pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
Make all<br />
Make install<br />
Make install-init<br />
Make install-config<br />
Make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigladus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure ./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
Make<br />
Make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=75974Nagios 4.0.62014-05-22T16:39:09Z<p>Hots: /* Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo –i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd www-data </pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
Make all<br />
Make install<br />
Make install-init<br />
Make install-config<br />
Make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigladus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure ./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
Make<br />
Make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>Include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=75973Nagios 4.0.62014-05-22T16:38:11Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo –i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd www-data </pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
Make all<br />
Make install<br />
Make install-init<br />
Make install-config<br />
Make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigladus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure ./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
Make<br />
Make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>Nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>Include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=75972Nagios 4.0.62014-05-22T16:35:54Z<p>Hots: Created page with "=Versioon= Nagios Core 4.0.6<br/> Nagios Plugins 2.0.2<br/> Ubuntu Server 14.04<br/> =Autor= Henri Ots<br/> A22<br/> 22.05.2014<br/> =Sissejuhatus= Nagios on avatud lähtekoodi…"</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) süsteemide, võrgu ja infrastruktuuri teenuste monitoorimistööriist. Nagios kasutab lisasid ehk pluginaid, et pakkuda lisafunktsionaalsust. Vajadusel saab neid ise juurde programmeerida.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo –i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod –a –G nagcmd www-data </pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
Make all<br />
Make install<br />
Make install-init<br />
Make install-config<br />
Make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigladus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure ./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
Make<br />
Make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>Nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.html</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>Include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>Service apache2 restart<br />
Service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/ <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Nagios406controlpanel.png&diff=75971File:Nagios406controlpanel.png2014-05-22T16:20:39Z<p>Hots: </p>
<hr />
<div></div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=UEFI&diff=72447UEFI2014-01-04T11:40:39Z<p>Hots: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
UEFI ehk Unified Extensible Firmware Interface rolliks on olla vahendaja operatsioonisüsteemi ja püsivara (firmware) vahel. UEFI on asendus vanale BIOS süsteemile. Selle ülesandeks on üleslaadimisel kontrollida arvuti riistvara, uurida ja ettevalmistada riistavara komponente ja valida koht, kust alglaadida operatsioonisüsteem ning kui kõik on korras, antakse juhtimine operatsioonisüsteemile üle.<br />
<br />
=Ajalugu=<br />
<br />
Esialgne EFI (Extensible Firmware Interface) spetsifikatsioon arendati välja 90ndate keskel Intel'i ja HP koostöös, kuna BIOS-i piiratus hakkas jalgu jääma, näiteks 16-bitine protsessorirežiim, 1MB adresseeritavat mälu ja olenemine IBM PC AT riistvarast. Kogu see piiratus takistas uute serveriplatvormide ehitamist, näiteks Inteli ja HP koostöös valmiva Itanium'i arendust. <br />
2005. aastal lõpetas Intel EFI spetsifikatsiooni arenduse ja andis versiooni 1.0 edasi töötamiseks Unified EFI Forum'ile, mis arendab seda nüüd UEFI nime all.[http://www.uefi.org/faq]<br />
<br />
=UEFI uuendused ja võimalused=<br />
<br />
UEFI on toonud kaasa palju uuendusi ja võimalusi, mis muudavad arvutid kiiremaks ning ka turvalisemaks. Järgnevalt on nimetatud suuremad ja tähtsamad uuendused:<br />
<br />
===Parem ketta tugi===<br />
Lisaks tavalistele jaotustabelitele, mida kasutab BIOS'is MBR ehk Master Boot Record, toetab UEFI ka GUID partitsiooni tabeleid (GPT). GPT on vaba paljudest piirangutest, mis olid MBR'il. Näiteks võib nüüd kettal olla rohkem kui 4 partitsiooni ning nende suurus ei ole ka piiratud 2TB-ni.[http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained/3]<br />
<br />
===32/64 bit===<br />
UEFI ei ole enam piiratud 16-bitilise protsessorirežiimile ja 1MB adreseeritavale mälule. Nüüd töötab UEFI nii 32- kui 64-bitilistel süsteemidel ning kasutatakse kogu mälu adreseerimist. [http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Seadmete tüürelid (device drivers)===<br />
Lisaks tavalistele arhitektuurispetsiifilistele tüürelitele pakub EFI ka protsessoripõhist tüürelite keskkonda, mida kutsutakse EFI Byte Code'iks. See annab operatsioonisüsteemile võimaluse tugineda algelistele graafika ja võrgu võimalustele, mida pakub EFI, nii kauaks kuni installitakse OS-ile septsiifilised tüürelid.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Shell Environment===<br />
UEFI pakub käsutöötlusprogrammi tuge, millega saab täita teisi UEFI programme. Lisaks sellele saab shell'i kasutada süsteemi kohta info saamiseks – näiteks panna tööle partitsiooni loomise programme (diskpart), laadida UEFI tüüreleid ja muuta tekstifaile. Selline võimalus puudus BIOS süsteemidel täiesti. See annab programmeerijatele võimaluse kirjutada uusi programme, samuti ka tüüreleid. Selleks saab kasutada programmerimiskeelt C ning dokumentatsioon on kergelt kättesaadav. Kõik see tähendab, et tulevikus saab kodukasutajate elu palju lihtsamaks teha.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===CSM===<br />
Compatibility support module ehk ühilduvusmoodul pakub BIOS'i tuge vanematele süsteemidele, imiteerides selle keskkonda. See muudab UEFI väga paindlikuks ja annab võimaluse kõigil seda kasutada.[http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html]<br />
<br />
===Võrgus boot'imine===<br />
UEFI spetsifikatsioon lubab boot'ida läbi võrgu, kasutades Preboot eXecution Environment'i (PXE), kasutades võrguprotokolle nagu Internet Protocol(IPv4 ja IPv6), kasutajadatagrammi protokolli(UDP), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll(DHCP) ja triviaalset failijagamisprotokolli(TFTP).[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Bootloader===<br />
UEF'ile on sisseehitatud enda alglaadmishaldur, mis kaotab vajaduse eraldiseisvate buudihaldurite järele, näiteks GRUB ja Windows Bootloader.[http://www.rodsbooks.com/efi-bootloaders/principles.html]<br />
<br />
===Secure boot tugi===<br />
Selle ülesandeks on tagada ainult autentsete tüürelite (driverite) laadimise, millel on aktsepteeritav digitaalne signatuur. Kodukasutajale see eriti midagi juurde ei anna, kuid näiteks pangaautomaatidele küll, kes ei taha, et nende süsteeme muudetakse kuritegevuslikul eesmärgil. Secure boot'i toetab Windows 8, Windows Server 2012 ja mõned Linuxi distributsioonid. Secure boot'i võib lugeda ka UEFI miinuseks, kuna see piirab teiste alglaadijate (bootloaderite) kasutamist, mis ei oma aksepteeritavat signatuuri. Tulevikus võib juhtuda, et arvutitele ei saagi panna vabalt valitud operatsioonisüsteemi, kui tootja pole kaasa pannud privaatvõtit. Samuti takistab see uute tuumade(kernelite) arendust.[http://lwn.net/Articles/447381/]<br />
<br />
=Lõpetus=<br />
UEFI on aidanud palju kaasa arvutite arengule – alates nende kiiremaks muutmisest, lõpetades turvalisuse tagamisega, kuid põhiline areng on alles ees. Tulevikus võib ehk näha arvutisüsteeme, kuhu pärast OS installimist on kõik tüürelid automaatselt installeeritud. Kuna asi on veel suhteliselt uus, siis ehk leitakse ka lahendus secure boot'iga seonduvatele probleemidele. Mõne aasta pärast ehk näeme arvutit ostes kaasas lisaks Windows'i võtmele ka Secure boot'i privaatvõtit.<br />
<br />
=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A22<br><br />
02/12/2013<br><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://lwn.net/Articles/447381/<br><br />
http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html<br><br />
http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained<br><br />
http://www.uefi.org/faq<br><br />
http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html<br><br />
http://www.rodsbooks.com/efi-bootloaders/principles.html<br><br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine]]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=UEFI&diff=72446UEFI2014-01-04T11:40:25Z<p>Hots: /* Bootloader */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
UEFI ehk Unified Extensible Firmware Interface rolliks on olla vahendaja operatsioonisüsteemi ja püsivara (firmware) vahel. UEFI on asendus vanale BIOS süsteemile. Selle ülesandeks on üleslaadimisel kontrollida arvuti riistvara, uurida ja ettevalmistada riistavara komponente ja valida koht, kust alglaadida operatsioonisüsteem ning kui kõik on korras, antakse juhtimine operatsioonisüsteemile üle.<br />
<br />
=Ajalugu=<br />
<br />
Esialgne EFI (Extensible Firmware Interface) spetsifikatsioon arendati välja 90ndate keskel Intel'i ja HP koostöös, kuna BIOS-i piiratus hakkas jalgu jääma, näiteks 16-bitine protsessorirežiim, 1MB adresseeritavat mälu ja olenemine IBM PC AT riistvarast. Kogu see piiratus takistas uute serveriplatvormide ehitamist, näiteks Inteli ja HP koostöös valmiva Itanium'i arendust. <br />
2005. aastal lõpetas Intel EFI spetsifikatsiooni arenduse ja andis versiooni 1.0 edasi töötamiseks Unified EFI Forum'ile, mis arendab seda nüüd UEFI nime all.[http://www.uefi.org/faq]<br />
<br />
=UEFI uuendused ja võimalused=<br />
<br />
UEFI on toonud kaasa palju uuendusi ja võimalusi, mis muudavad arvutid kiiremaks ning ka turvalisemaks. Järgnevalt on nimetatud suuremad ja tähtsamad uuendused:<br />
<br />
===Parem ketta tugi===<br />
Lisaks tavalistele jaotustabelitele, mida kasutab BIOS'is MBR ehk Master Boot Record, toetab UEFI ka GUID partitsiooni tabeleid (GPT). GPT on vaba paljudest piirangutest, mis olid MBR'il. Näiteks võib nüüd kettal olla rohkem kui 4 partitsiooni ning nende suurus ei ole ka piiratud 2TB-ni.[http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained/3]<br />
<br />
===32/64 bit===<br />
UEFI ei ole enam piiratud 16-bitilise protsessorirežiimile ja 1MB adreseeritavale mälule. Nüüd töötab UEFI nii 32- kui 64-bitilistel süsteemidel ning kasutatakse kogu mälu adreseerimist. [http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Seadmete tüürelid (device drivers)===<br />
Lisaks tavalistele arhitektuurispetsiifilistele tüürelitele pakub EFI ka protsessoripõhist tüürelite keskkonda, mida kutsutakse EFI Byte Code'iks. See annab operatsioonisüsteemile võimaluse tugineda algelistele graafika ja võrgu võimalustele, mida pakub EFI, nii kauaks kuni installitakse OS-ile septsiifilised tüürelid.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Shell Environment===<br />
UEFI pakub käsutöötlusprogrammi tuge, millega saab täita teisi UEFI programme. Lisaks sellele saab shell'i kasutada süsteemi kohta info saamiseks – näiteks panna tööle partitsiooni loomise programme (diskpart), laadida UEFI tüüreleid ja muuta tekstifaile. Selline võimalus puudus BIOS süsteemidel täiesti. See annab programmeerijatele võimaluse kirjutada uusi programme, samuti ka tüüreleid. Selleks saab kasutada programmerimiskeelt C ning dokumentatsioon on kergelt kättesaadav. Kõik see tähendab, et tulevikus saab kodukasutajate elu palju lihtsamaks teha.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===CSM===<br />
Compatibility support module ehk ühilduvusmoodul pakub BIOS'i tuge vanematele süsteemidele, imiteerides selle keskkonda. See muudab UEFI väga paindlikuks ja annab võimaluse kõigil seda kasutada.[http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html]<br />
<br />
===Võrgus boot'imine===<br />
UEFI spetsifikatsioon lubab boot'ida läbi võrgu, kasutades Preboot eXecution Environment'i (PXE), kasutades võrguprotokolle nagu Internet Protocol(IPv4 ja IPv6), kasutajadatagrammi protokolli(UDP), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll(DHCP) ja triviaalset failijagamisprotokolli(TFTP).[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Bootloader===<br />
UEF'ile on sisseehitatud enda alglaadmishaldur, mis kaotab vajaduse eraldiseisvate buudihaldurite järele, näiteks GRUB ja Windows Bootloader.[http://www.rodsbooks.com/efi-bootloaders/principles.html]<br />
<br />
===Secure boot tugi===<br />
Selle ülesandeks on tagada ainult autentsete tüürelite (driverite) laadimise, millel on aktsepteeritav digitaalne signatuur. Kodukasutajale see eriti midagi juurde ei anna, kuid näiteks pangaautomaatidele küll, kes ei taha, et nende süsteeme muudetakse kuritegevuslikul eesmärgil. Secure boot'i toetab Windows 8, Windows Server 2012 ja mõned Linuxi distributsioonid. Secure boot'i võib lugeda ka UEFI miinuseks, kuna see piirab teiste alglaadijate (bootloaderite) kasutamist, mis ei oma aksepteeritavat signatuuri. Tulevikus võib juhtuda, et arvutitele ei saagi panna vabalt valitud operatsioonisüsteemi, kui tootja pole kaasa pannud privaatvõtit. Samuti takistab see uute tuumade(kernelite) arendust.[http://lwn.net/Articles/447381/]<br />
<br />
=Lõpetus=<br />
UEFI on aidanud palju kaasa arvutite arengule – alates nende kiiremaks muutmisest, lõpetades turvalisuse tagamisega, kuid põhiline areng on alles ees. Tulevikus võib ehk näha arvutisüsteeme, kuhu pärast OS installimist on kõik tüürelid automaatselt installeeritud. Kuna asi on veel suhteliselt uus, siis ehk leitakse ka lahendus secure boot'iga seonduvatele probleemidele. Mõne aasta pärast ehk näeme arvutit ostes kaasas lisaks Windows'i võtmele ka Secure boot'i privaatvõtit.<br />
<br />
=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A22<br><br />
02/12/2013<br><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://lwn.net/Articles/447381/<br><br />
http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html<br><br />
http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained<br><br />
http://www.uefi.org/faq<br><br />
http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html<br><br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine]]</div>Hotshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=UEFI&diff=72445UEFI2014-01-04T11:39:10Z<p>Hots: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
UEFI ehk Unified Extensible Firmware Interface rolliks on olla vahendaja operatsioonisüsteemi ja püsivara (firmware) vahel. UEFI on asendus vanale BIOS süsteemile. Selle ülesandeks on üleslaadimisel kontrollida arvuti riistvara, uurida ja ettevalmistada riistavara komponente ja valida koht, kust alglaadida operatsioonisüsteem ning kui kõik on korras, antakse juhtimine operatsioonisüsteemile üle.<br />
<br />
=Ajalugu=<br />
<br />
Esialgne EFI (Extensible Firmware Interface) spetsifikatsioon arendati välja 90ndate keskel Intel'i ja HP koostöös, kuna BIOS-i piiratus hakkas jalgu jääma, näiteks 16-bitine protsessorirežiim, 1MB adresseeritavat mälu ja olenemine IBM PC AT riistvarast. Kogu see piiratus takistas uute serveriplatvormide ehitamist, näiteks Inteli ja HP koostöös valmiva Itanium'i arendust. <br />
2005. aastal lõpetas Intel EFI spetsifikatsiooni arenduse ja andis versiooni 1.0 edasi töötamiseks Unified EFI Forum'ile, mis arendab seda nüüd UEFI nime all.[http://www.uefi.org/faq]<br />
<br />
=UEFI uuendused ja võimalused=<br />
<br />
UEFI on toonud kaasa palju uuendusi ja võimalusi, mis muudavad arvutid kiiremaks ning ka turvalisemaks. Järgnevalt on nimetatud suuremad ja tähtsamad uuendused:<br />
<br />
===Parem ketta tugi===<br />
Lisaks tavalistele jaotustabelitele, mida kasutab BIOS'is MBR ehk Master Boot Record, toetab UEFI ka GUID partitsiooni tabeleid (GPT). GPT on vaba paljudest piirangutest, mis olid MBR'il. Näiteks võib nüüd kettal olla rohkem kui 4 partitsiooni ning nende suurus ei ole ka piiratud 2TB-ni.[http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained/3]<br />
<br />
===32/64 bit===<br />
UEFI ei ole enam piiratud 16-bitilise protsessorirežiimile ja 1MB adreseeritavale mälule. Nüüd töötab UEFI nii 32- kui 64-bitilistel süsteemidel ning kasutatakse kogu mälu adreseerimist. [http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Seadmete tüürelid (device drivers)===<br />
Lisaks tavalistele arhitektuurispetsiifilistele tüürelitele pakub EFI ka protsessoripõhist tüürelite keskkonda, mida kutsutakse EFI Byte Code'iks. See annab operatsioonisüsteemile võimaluse tugineda algelistele graafika ja võrgu võimalustele, mida pakub EFI, nii kauaks kuni installitakse OS-ile septsiifilised tüürelid.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Shell Environment===<br />
UEFI pakub käsutöötlusprogrammi tuge, millega saab täita teisi UEFI programme. Lisaks sellele saab shell'i kasutada süsteemi kohta info saamiseks – näiteks panna tööle partitsiooni loomise programme (diskpart), laadida UEFI tüüreleid ja muuta tekstifaile. Selline võimalus puudus BIOS süsteemidel täiesti. See annab programmeerijatele võimaluse kirjutada uusi programme, samuti ka tüüreleid. Selleks saab kasutada programmerimiskeelt C ning dokumentatsioon on kergelt kättesaadav. Kõik see tähendab, et tulevikus saab kodukasutajate elu palju lihtsamaks teha.[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===CSM===<br />
Compatibility support module ehk ühilduvusmoodul pakub BIOS'i tuge vanematele süsteemidele, imiteerides selle keskkonda. See muudab UEFI väga paindlikuks ja annab võimaluse kõigil seda kasutada.[http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html]<br />
<br />
===Võrgus boot'imine===<br />
UEFI spetsifikatsioon lubab boot'ida läbi võrgu, kasutades Preboot eXecution Environment'i (PXE), kasutades võrguprotokolle nagu Internet Protocol(IPv4 ja IPv6), kasutajadatagrammi protokolli(UDP), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll(DHCP) ja triviaalset failijagamisprotokolli(TFTP).[http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html]<br />
<br />
===Bootloader===<br />
UEF'ile on sisseehitatud enda alglaadmishaldur, mis kaotab vajaduse eraldiseisvate buudihaldurite järele, näiteks GRUB ja Windows Bootloader.<br />
<br />
===Secure boot tugi===<br />
Selle ülesandeks on tagada ainult autentsete tüürelite (driverite) laadimise, millel on aktsepteeritav digitaalne signatuur. Kodukasutajale see eriti midagi juurde ei anna, kuid näiteks pangaautomaatidele küll, kes ei taha, et nende süsteeme muudetakse kuritegevuslikul eesmärgil. Secure boot'i toetab Windows 8, Windows Server 2012 ja mõned Linuxi distributsioonid. Secure boot'i võib lugeda ka UEFI miinuseks, kuna see piirab teiste alglaadijate (bootloaderite) kasutamist, mis ei oma aksepteeritavat signatuuri. Tulevikus võib juhtuda, et arvutitele ei saagi panna vabalt valitud operatsioonisüsteemi, kui tootja pole kaasa pannud privaatvõtit. Samuti takistab see uute tuumade(kernelite) arendust.[http://lwn.net/Articles/447381/]<br />
<br />
=Lõpetus=<br />
UEFI on aidanud palju kaasa arvutite arengule – alates nende kiiremaks muutmisest, lõpetades turvalisuse tagamisega, kuid põhiline areng on alles ees. Tulevikus võib ehk näha arvutisüsteeme, kuhu pärast OS installimist on kõik tüürelid automaatselt installeeritud. Kuna asi on veel suhteliselt uus, siis ehk leitakse ka lahendus secure boot'iga seonduvatele probleemidele. Mõne aasta pärast ehk näeme arvutit ostes kaasas lisaks Windows'i võtmele ka Secure boot'i privaatvõtit.<br />
<br />
=Koostas=<br />
Henri Ots<br><br />
A22<br><br />
02/12/2013<br><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://lwn.net/Articles/447381/<br><br />
http://www.ilovefreesoftware.com/17/tutorial/what-is-uefi.html<br><br />
http://www.pcpro.co.uk/features/381565/uefi-bios-explained<br><br />
http://www.uefi.org/faq<br><br />
http://smackerelofopinion.blogspot.com/2011/11/does-your-uefi-firmware-have-csm.html<br><br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine]]</div>Hots