https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Hprangel 2026-05-09T14:50:32Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131304 2018-06-05T09:04:11Z

<p>Hprangel: /* XML */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> == Retsensioon rühmale Maagikud ==<br /> <br /> Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> * Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad<br /> * Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br /> * Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br /> <br /> '''Veebiteenus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br /> Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br /> Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br /> DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br /> Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br /> Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br /> Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br /> Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br /> Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br /> Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br /> Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br /> <br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br /> Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna:'''<br /> <br /> Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br /> Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br /> Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br /> Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br /> Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br /> Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br /> Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br /> <br /> Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Klientrakendus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br /> Lendude broneerimine<br /> Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br /> Kasutaja loomine/autentimine<br /> Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br /> <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br /> Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br /> Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br /> Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br /> Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br /> Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br /> Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br /> Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br /> Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br /> Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:<br /> '''<br /> Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br /> Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br /> Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br /> Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br /> Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna''':<br /> <br /> Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''XML Retstientsoon:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br /> <br /> <br /> Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br /> Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br /> Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br /> XSD fail on vastavused xml failiga<br /> Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br /> Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br /> Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br /> <br /> <br /> '''soovituse/lõppsõna:'''<br /> <br /> XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br /> <br /> == XML ==<br /> <br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;false&quot;&gt;d@d.ee&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Rando&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Kurel&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;tervislik&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Valgurikas&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot; &gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;esmasp2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;22&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kartul&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;sealiha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;Teisip2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;323&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;lillkapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;true&quot; category=&quot;tervistrikkuv&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;patun2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br /> ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;reedene&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;kr6psud&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;popcorn&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;box&quot;&gt;pizza&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;laup2evane&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;burger&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;300&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;valiise&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;345&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;friikad&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;true&quot;&gt;peeter.pakiraam@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Peeter&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Pakiraam&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;maitsev&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Kiiren2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutrtionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;neljap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot; &gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutrtionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;pyhap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> <br /> == Versioonihaldus ==<br /> <br /> https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br /> <br /> == Blogi ==<br /> <br /> *28 märts - Idee genereerimine<br /> *2 aprill - Wiki lehe loomine<br /> *11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br /> *6 mai - Andmebaasi tegemine<br /> *8 mai - Business logic tegemine<br /> *8 mai - Algse security tegemine <br /> *10 mai -business logic'uga jätkamine<br /> *13 mai - Tokenite korda saamine<br /> *14 mai - Controllerite tegemine<br /> *14 mai - kliendirakendusega alustamine<br /> *1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br /> *3 juuni - XML failide tegemine</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131303 2018-06-05T09:03:59Z

<p>Hprangel: /* XML */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> == Retsensioon rühmale Maagikud ==<br /> <br /> Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> * Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad<br /> * Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br /> * Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br /> <br /> '''Veebiteenus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br /> Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br /> Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br /> DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br /> Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br /> Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br /> Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br /> Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br /> Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br /> Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br /> Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br /> <br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br /> Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna:'''<br /> <br /> Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br /> Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br /> Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br /> Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br /> Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br /> Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br /> Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br /> <br /> Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Klientrakendus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br /> Lendude broneerimine<br /> Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br /> Kasutaja loomine/autentimine<br /> Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br /> <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br /> Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br /> Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br /> Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br /> Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br /> Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br /> Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br /> Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br /> Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br /> Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:<br /> '''<br /> Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br /> Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br /> Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br /> Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br /> Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna''':<br /> <br /> Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''XML Retstientsoon:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br /> <br /> <br /> Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br /> Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br /> Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br /> XSD fail on vastavused xml failiga<br /> Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br /> Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br /> Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br /> <br /> <br /> '''soovituse/lõppsõna:'''<br /> <br /> XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br /> <br /> == XML ==<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;false&quot;&gt;d@d.ee&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Rando&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Kurel&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;tervislik&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Valgurikas&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot; &gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;esmasp2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;22&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kartul&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;sealiha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;Teisip2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;323&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;lillkapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;true&quot; category=&quot;tervistrikkuv&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;patun2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br /> ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;reedene&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;kr6psud&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;popcorn&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;box&quot;&gt;pizza&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;laup2evane&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;burger&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;300&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;valiise&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;345&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;friikad&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;true&quot;&gt;peeter.pakiraam@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Peeter&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Pakiraam&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;maitsev&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Kiiren2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutrtionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;neljap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot; &gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutrtionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;pyhap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> <br /> == Versioonihaldus ==<br /> <br /> https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br /> <br /> == Blogi ==<br /> <br /> *28 märts - Idee genereerimine<br /> *2 aprill - Wiki lehe loomine<br /> *11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br /> *6 mai - Andmebaasi tegemine<br /> *8 mai - Business logic tegemine<br /> *8 mai - Algse security tegemine <br /> *10 mai -business logic'uga jätkamine<br /> *13 mai - Tokenite korda saamine<br /> *14 mai - Controllerite tegemine<br /> *14 mai - kliendirakendusega alustamine<br /> *1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br /> *3 juuni - XML failide tegemine</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131302 2018-06-05T09:03:35Z

<p>Hprangel: /* XML */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> == Retsensioon rühmale Maagikud ==<br /> <br /> Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> * Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad<br /> * Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br /> * Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br /> <br /> '''Veebiteenus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br /> Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br /> Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br /> DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br /> Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br /> Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br /> Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br /> Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br /> Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br /> Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br /> Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br /> <br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:'''<br /> <br /> Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br /> Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna:'''<br /> <br /> Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br /> Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br /> Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br /> Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br /> Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br /> Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br /> Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br /> <br /> Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Klientrakendus:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br /> Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br /> Lendude broneerimine<br /> Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br /> Kasutaja loomine/autentimine<br /> Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br /> <br /> <br /> '''Positiivsed küljed:'''<br /> <br /> Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br /> Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br /> Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br /> Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br /> Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br /> Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br /> Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br /> Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br /> Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br /> Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br /> <br /> '''Negatiivsed küljed:<br /> '''<br /> Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br /> Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br /> Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br /> Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br /> Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br /> Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br /> <br /> '''Soovitused/lõppsõna''':<br /> <br /> Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''XML Retstientsoon:'''<br /> <br /> Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br /> <br /> <br /> Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br /> Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br /> Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br /> XSD fail on vastavused xml failiga<br /> Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br /> Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br /> Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br /> <br /> <br /> '''soovituse/lõppsõna:'''<br /> <br /> XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br /> <br /> == XML ==<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;false&quot;&gt;d@d.ee&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Rando&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Kurel&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;tervislik&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Valgurikas&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot; &gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;esmasp2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;22&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kartul&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;sealiha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;Teisip2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;323&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;lillkapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;true&quot; category=&quot;tervistrikkuv&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;patun2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br /> ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;reedene&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;kr6psud&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;pack&quot;&gt;popcorn&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;1&quot; unit=&quot;box&quot;&gt;pizza&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;dailynutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;laup2evane&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;250&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;burger&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;300&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;valiise&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;345&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;friikad&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;email isverified=&quot;true&quot;&gt;peeter.pakiraam@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;firstname&gt;Peeter&lt;/firstname&gt;<br /> &lt;lastname&gt;Pakiraam&lt;/lastname&gt;<br /> &lt;nutritionplans&gt;<br /> &lt;nutritionplan hidden=&quot;false&quot; category=&quot;maitsev&quot;&gt;<br /> &lt;nutritionplanname&gt;Kiiren2dal&lt;/nutritionplanname&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;dailynutrtionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;neljap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot; &gt;kapsas&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;50&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;porgand&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailynutrtionplan&gt;<br /> &lt;dailinutritionplan maxoccurs=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;dailynutritionplanname&gt;pyhap2ev&lt;/dailynutritionplanname&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;false&quot; ProductWeight=&quot;111&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;kanaliha&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;productinnutritionplan isbought=&quot;true&quot; ProductWeight=&quot;400&quot; unit=&quot;g&quot;&gt;seenesupp&lt;/productinnutritionplan&gt;<br /> &lt;/dailinutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplan&gt;<br /> &lt;/nutritionplans&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> <br /> == Versioonihaldus ==<br /> <br /> https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br /> <br /> == Blogi ==<br /> <br /> *28 märts - Idee genereerimine<br /> *2 aprill - Wiki lehe loomine<br /> *11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br /> *6 mai - Andmebaasi tegemine<br /> *8 mai - Business logic tegemine<br /> *8 mai - Algse security tegemine <br /> *10 mai -business logic'uga jätkamine<br /> *13 mai - Tokenite korda saamine<br /> *14 mai - Controllerite tegemine<br /> *14 mai - kliendirakendusega alustamine<br /> *1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br /> *3 juuni - XML failide tegemine</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130281 2018-04-02T13:23:10Z

<p>Hprangel: </p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> * Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad<br /> * Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br /> * Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> lisandub tulevikus...<br /> <br /> == Versioonihaldus ==<br /> <br /> lisandub tulevikus...</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130280 2018-04-02T13:22:03Z

<p>Hprangel: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> * Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad<br /> * Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br /> * Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130279 2018-04-02T13:17:22Z

<p>Hprangel: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Must have<br /> * Tootehaldus koos tooteinfoga<br /> * Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br /> <br /> <br /> Nice to have<br /> *</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130278 2018-04-02T13:04:21Z

<p>Hprangel: /* Idee */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Must have<br /> *<br /> <br /> Nice to have<br /> *</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130277 2018-04-02T13:03:29Z

<p>Hprangel: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua nö. toiduhaldus rakendus, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Must have<br /> *<br /> <br /> Nice to have<br /> *</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130276 2018-04-02T13:02:42Z

<p>Hprangel: /* Idee */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua nö. toiduhaldus rakendus, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> * Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> * Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> * Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> * Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> * Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> * Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> * Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> * Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Analüüs ==</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130275 2018-04-02T13:02:21Z

<p>Hprangel: /* Idee */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua nö. toiduhaldus rakendus, mis lubab:<br /> <br /> Poodidel -<br /> *1) Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> *1.1) Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> *2) Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> Tavaklientidel -<br /> *1) Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> *2) Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> *3) Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> *3.1) Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> *3.2) Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Analüüs ==</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=130274 2018-04-02T13:01:43Z

<p>Hprangel: /* Blogi */</p> <hr /> <div>== Liikmed ==<br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> *Edgar Tereping<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> == Idee ==<br /> *Luua nö. toiduhaldus rakendus, mis lubab:<br /> <br /> * Poodidel -<br /> 1) Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br /> 1.1) Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br /> 2) Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br /> <br /> * Tavaklientidel -<br /> 1) Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br /> 2) Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja &quot;maha tõmmata/checkida&quot; [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br /> 3) Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br /> 3.1) Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br /> 3.2) Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br /> <br /> == Analüüs ==</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:EluOnLill&diff=128967 2018-01-18T14:08:02Z

<p>Hprangel: </p> <hr /> <div><br /> == '''Liikmed''' ==<br /> *Henrik Prangel - Projektijuht<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> =='''Idee'''==<br /> *Luua mäng, mis simuleerib elu kulgemist<br /> <br /> Mängu algus - tekitame inimese lapsena ja saab valida kuidas alustada oma elu - sotsialiseerumine, õppimine, looming, sport. Nende põhjal tekib see isik, kes siis täiskasvanuna hakkab elu elama.Karakterit luues on random generator mis määrab ära kui kerge ülejäänud mängust on. Vastavalt sellele kuidas siis lapsena valikuid teed mõjutab su tuleviku, palju sporti on kalduvus olla loll sportlane jne. Täiskavanuna tekib juurde uued väärtused raha, kuulsus, jõud, pere ja heaolu. Kõikide näitajate pealt tekib skoor mis näitab kui hea sa siis kokkuvõttes olid, üks mänguprotsess kestab reaalajas kuu aega, aga on olemas ka nupp mis kiirendab mängu. Juhul kui mäng &quot;läbi&quot; saad edasi mängida ühe oma lapsena juhul kui neid said.<br /> <br /> == '''Blogi''' ==<br /> *'''01.10.17''' - Tiimi loomine <br /> *'''10.10.17''' - Idee arutamine<br /> *'''16.10.17''' - Wiki lehe loomine<br /> *'''20.10.17''' - Viimane koosolek enne idee teostamisega alustamist(Arendusmudeli valimine)<br /> *'''30.10.17''' - Alustasime analüüsi koostamist<br /> *'''04.11.17''' - Analüüs valminud peaksime alustama projekti vundamendi loomist<br /> *'''12.11.17''' - Valmis retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *'''01.12.17''' - Projekti idee kinnistamine ja osade jagamine<br /> *'''10.12.17''' - Projekti vaadete arutamine ja täpselt paika seadmine<br /> *'''11.12.17''' - Ametlikult programmi loomisega alustamine<br /> *'''13.12.17''' - Esimene koodi osa ja vaate üles panemine versioonihaldusesse<br /> *'''15.12.17''' - Vaadete valmimine, komplikatsioonidest ülesaamine<br /> *'''18.12.17''' - Toimus prototüübi esitamine, mille käigus saime ideid edasiseks tegutsemiseks ja teenisime ka ~8 punkti siiani tehtud töö eest<br /> *'''11.01.18''' - Uuesti tegelema hakkamine, karakteri loomine valmis<br /> *'''14.01.18''' - Koodi formatimine, WPF visuaalid, andmebaaside korrastamine, andmebaasist kustutamise nupp<br /> *'''17.01.18''' - Viimased puudu olevad asjad:<br /> *'''18.01.18''' - Projekti kaitsmine<br /> <br /> <br /> == '''Kasutatav teholoogia''' ==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * LINQ<br /> * TFS<br /> <br /> =='''Versioonihaldus'''==<br /> <br /> Versioonihaldus: [https://eluonlill.visualstudio.com/_git/Liferoad TFS'is]<br /> <br /> =='''Analüüs'''==<br /> * Meie valminud analüüsi on võimalik näha [https://docs.google.com/document/d/1I5khxq2LYCEbLcEyp-QSfQVn8ZzYmZQrgmq_AZJQTpE/edit?usp=sharing siit]<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Esialgsed lootused ja ootused projekti suhtes''' ==<br /> <br /> <br /> ===Must-have:===<br /> * Elutsüklid<br /> * Igas elutsüklis mingisugused random eventid<br /> * Oskused ja nende arendamine<br /> * Profiili kujunemine<br /> <br /> ===Nice-to-have:===<br /> * Palju funktsionaalsust ja variatsiooni<br /> * Vähe piiranguid<br /> * Visuaalselt ilus disain<br /> <br /> ===Dream-to-have: ===<br /> *Mäng oleks online ja tekiks ühiskond kus enda käitumine mõjutab ka teiste mängu<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Reaalsemad ootused ja lootused''' ==<br /> Kui rakendusega tegelema hakkasime, mõistsime kiiresti, et projekti mahu olime me enda jaoks liiga suureks sättinud. Mõistsime, et isegi meie &quot;must to have&quot; funktsionaalsus oli umbmäärane, lai ja omam mahu tõttu raskesti teostatav. Seega otsustasime oma &quot;must to have&quot; ja &quot;nice to have funktsionaalsuse&quot; ümber sõnastada.<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> *Events – sündmused, mis juhtuvad igal eluaastal ja mõjutavad su karakterit kuidagi<br /> *Relationships - karakteril peaksid olema ja tekkima erinevad suhted erinevate isikutega<br /> *Activities – karakter käib koolis, kus ta saab teha erinevaid otsuseid oma elu üle (kontsentreeruda õppimisele või suhtlemisele)<br /> <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> *Relationships- Karakter saab oma suthteid isikutega paremini ise „vormindada“, otsustades kellega ta kuidas suhtleb, kui üldse.<br /> *Activities- Kooli kõrvalt on võimalik veel tegeleda ka erinevate hobidega <br /> *Design- Ilus WPF välimus ja funktsionaalsus<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =='''Arendusprotsess'''==<br /> <br /> Alustasime arendamisega tehes mitu koosolekut arutades läbi enda idee ja seades sellele täpseid parameetreid, et oleks ise endal ka lihtne arusaada, mida keegi tegema peab ja kuidas seda teha üldse. Järgnevalt alustasime koodi kirjutamist sättides paika domeenimudel, järgnevalt luues WPF vaate ja lõpetuseks seades paika teenindusklassid. Palju aega kulus meie tiimil ka versioonihaldusele ja omavahel korralikult kordineerimisele, et tekiks võimalikult vähe overlappimist koodide osas. Enne prototüübi esitamist tegime ka korraliku andmebaasi meie programmile. Esitamise järgnevalt tegelesime seal saadud nõuannetega.<br /> <br /> =='''Kasutusjuhend'''==<br /> Mängu alustades, satub mängija &quot;sisselogimisekraanile&quot;, kus on võimalik luua uusi karaktereid, kellega uus mäng alustada või siis laadida juba mõni olemasolev/käiv mäng (samuti saab siin ka olemasolevaid karaktereid kustutada).<br /> Kui mängija on loonud uue karakteri (või valinud olemasoleva), siis vajutades PLAY nupule, viiakse ta põhivaatesse, kus kogu mäng aset leiab. Mängus on karakteril võimalik teha otsuseid, mis mõjutab tema isikuandmeid ja suhteid (need otsused avanevad alles 7. eluaastast). Piltlikult öeldes ongi momendil kogu mängu eesmärk: lõpetada mäng võimalikult heade isikuandmete ja suhetega (momendil lõppeb mäng 20. eluaastal). <br /> <br /> <br /> <br /> '''Mängu Mehaanika'''<br /> * Mäng on käigupõhine<br /> ** Iga käik on võimalik teha otsuseid<br /> ** Peale igat käiku, muutuvad karakteriandmed lähtuvalt eelmisel käigul tehtud otsustest<br /> * Mängus on &quot;Tegutsemispunktid&quot; (Action Points)<br /> ** Otsuseid on võimalik teha ainult nii palju, kui sul on &quot;tegutsemispunkte&quot;<br /> * Karakteri andmed<br /> ** Kui tervis langeb karakteril liiga madalale, siis karakter sureb (Game Over)<br /> <br /> <br /> <br /> '''Momendil on põhiekraanil kasutatavad nupud:'''<br /> *Forward Time = Nupp, mida vajutades, möödub 1 aasta. (Selle aasta käigus uuenevad karakteri isikuandmed ja suhted lähtuvalt tema otsustele)<br /> *Save Game (SG) = Nupp, mis salvestab mänguseisu andmebaasi.<br /> *Haridus = Nupp avab haridusvaate, mille all on erinevad otsused, millega koolis tegeleda (üldiselt valik kontsentreeruda kas koolile või suhetele).<br /> <br /> <br /> =='''Lahenduse kirjeldus'''==<br /> &quot;Elu On Lill&quot; mäng, on WPF-il põhinev rakendus, mis disainiti kasutades MVVM arendusmustri põhimõtteid. Selle tõttu on üritatud äriloogikat ja WPF-i spetsiifilist koodi lahus hoida. Nõnda sai ka kirjutatud Kood jaotatud vaatemudelite, domeenide ja teenuste kaustade vahel (Millest viimased kaks, domeenid ja teenused, moodustavad rakenduse valdava äriloogika osa ja vaatemudelid moodustavad WPF spetsiifilise osa). Rakendusel on ka andmebaas, kuhu talletatakse mängu infot. Päringuid andmebaasist teostatakse läbi LINQ<br /> <br /> Andmebaasi moodustavad 6 tabelit<br /> *CurrentGame- (põhimõtteliselt &quot;Save Game&quot;)<br /> *Person- Kõik karakterid mängus (nii mängitavad, kui mittemängitavad)<br /> *Relations- Suhted<br /> *PersonRelations- Isikud suhetes<br /> *Events- sündmused<br /> *PersonEvents- Isikud sündmustes<br /> <br /> Eelnimetatutele andmebaasitabelitel on ka vastavad domeenimudelid ja teenindusklassid.<br /> <br /> =='''Lähtekood zip failis'''==<br /> https://drive.google.com/open?id=15umCMBRAC5h1eseWl7Xbexc42uit4u4p</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:EluOnLill&diff=128949 2018-01-17T23:10:26Z

<p>Hprangel: </p> <hr /> <div><br /> == '''Liikmed''' ==<br /> *Henrik Prangel - Projektijuht<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> =='''Idee'''==<br /> *Luua mäng, mis simuleerib elu kulgemist<br /> <br /> Mängu algus - tekitame inimese lapsena ja saab valida kuidas alustada oma elu - sotsialiseerumine, õppimine, looming, sport. Nende põhjal tekib see isik, kes siis täiskasvanuna hakkab elu elama.Karakterit luues on random generator mis määrab ära kui kerge ülejäänud mängust on. Vastavalt sellele kuidas siis lapsena valikuid teed mõjutab su tuleviku, palju sporti on kalduvus olla loll sportlane jne. Täiskavanuna tekib juurde uued väärtused raha, kuulsus, jõud, pere ja heaolu. Kõikide näitajate pealt tekib skoor mis näitab kui hea sa siis kokkuvõttes olid, üks mänguprotsess kestab reaalajas kuu aega, aga on olemas ka nupp mis kiirendab mängu. Juhul kui mäng &quot;läbi&quot; saad edasi mängida ühe oma lapsena juhul kui neid said.<br /> <br /> == '''Blogi''' ==<br /> *'''01.10.17''' - Tiimi loomine <br /> *'''10.10.17''' - Idee arutamine<br /> *'''16.10.17''' - Wiki lehe loomine<br /> *'''20.10.17''' - Viimane koosolek enne idee teostamisega alustamist(Arendusmudeli valimine)<br /> *'''30.10.17''' - Alustasime analüüsi koostamist<br /> *'''04.11.17''' - Analüüs valminud peaksime alustama projekti vundamendi loomist<br /> *'''12.11.17''' - Valmis retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *'''01.12.17''' - Projekti idee kinnistamine ja osade jagamine<br /> *'''10.12.17''' - Projekti vaadete arutamine ja täpselt paika seadmine<br /> *'''11.12.17''' - Ametlikult programmi loomisega alustamine<br /> *'''13.12.17''' - Esimene koodi osa ja vaate üles panemine versioonihaldusesse<br /> *'''15.12.17''' - Vaadete valmimine, komplikatsioonidest ülesaamine<br /> *'''18.12.17''' - Toimus prototüübi esitamine, mille käigus saime ideid edasiseks tegutsemiseks ja teenisime ka ~8 punkti siiani tehtud töö eest<br /> *'''11.01.18''' - Uuesti tegelema hakkamine, karakteri loomine valmis<br /> *'''14.01.18''' - Koodi formatimine, WPF visuaalid, andmebaaside korrastamine, andmebaasist kustutamise nupp<br /> *'''17.01.18''' - Viimased puudu olevad asjad:<br /> *'''18.01.18''' - Projekti kaitsmine<br /> <br /> <br /> == '''Kasutatav teholoogia''' ==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * LINQ<br /> * TFS<br /> <br /> =='''Versioonihaldus'''==<br /> <br /> Versioonihaldus: [https://eluonlill.visualstudio.com/_git/Liferoad TFS'is]<br /> <br /> =='''Analüüs'''==<br /> * Meie valminud analüüsi on võimalik näha [https://docs.google.com/document/d/1I5khxq2LYCEbLcEyp-QSfQVn8ZzYmZQrgmq_AZJQTpE/edit?usp=sharing siit]<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Esialgsed lootused ja ootused projekti suhtes''' ==<br /> <br /> <br /> ===Must-have:===<br /> * Elutsüklid<br /> * Igas elutsüklis mingisugused random eventid<br /> * Oskused ja nende arendamine<br /> * Profiili kujunemine<br /> <br /> ===Nice-to-have:===<br /> * Palju funktsionaalsust ja variatsiooni<br /> * Vähe piiranguid<br /> * Visuaalselt ilus disain<br /> <br /> ===Dream-to-have: ===<br /> *Mäng oleks online ja tekiks ühiskond kus enda käitumine mõjutab ka teiste mängu<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Reaalsemad ootused ja lootused''' ==<br /> Kui rakendusega tegelema hakkasime, mõistsime kiiresti, et projekti mahu olime me enda jaoks liiga suureks sättinud. Mõistsime, et isegi meie &quot;must to have&quot; funktsionaalsus oli umbmäärane, lai ja omam mahu tõttu raskesti teostatav. Seega otsustasime oma &quot;must to have&quot; ja &quot;nice to have funktsionaalsuse&quot; ümber sõnastada.<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> *Events – sündmused, mis juhtuvad igal eluaastal ja mõjutavad su karakterit kuidagi<br /> *Relationships - karakteril peaksid olema ja tekkima erinevad suhted erinevate isikutega<br /> *Activities – karakter käib koolis, kus ta saab teha erinevaid otsuseid oma elu üle (kontsentreeruda õppimisele või suhtlemisele)<br /> <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> *Relationships- Karakter saab oma suthteid isikutega paremini ise „vormindada“, otsustades kellega ta kuidas suhtleb, kui üldse.<br /> *Activities- Kooli kõrvalt on võimalik veel tegeleda ka erinevate hobidega <br /> *Design- Ilus WPF välimus ja funktsionaalsus<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =='''Arendusprotsess'''==<br /> <br /> <br /> <br /> =='''Kasutusjuhend'''==<br /> Mängu alustades, satub mängija &quot;sisselogimisekraanile&quot;, kus on võimalik luua uusi karaktereid, kellega uus mäng alustada või siis laadida juba mõni olemasolev/käiv mäng (samuti saab siin ka olemasolevaid karaktereid kustutada).<br /> Kui mängija on loonud uue karakteri (või valinud olemasoleva), siis vajutades PLAY nupule, viiakse ta põhivaatesse, kus kogu mäng aset leiab. Mängus on karakteril võimalik teha otsuseid, mis mõjutab tema isikuandmeid ja suhteid (need otsused avanevad alles 7. eluaastast). Piltlikult öeldes ongi momendil kogu mängu eesmärk: lõpetada mäng võimalikult heade isikuandmete ja suhetega (momendil lõppeb mäng 20. eluaastal). <br /> <br /> <br /> <br /> '''Mängu Mehaanika'''<br /> * Mäng on käigupõhine<br /> ** Iga käik on võimalik teha otsuseid<br /> ** Peale igat käiku, muutuvad karakteriandmed lähtuvalt eelmisel käigul tehtud otsustest<br /> * Mängus on &quot;Tegutsemispunktid&quot; (Action Points)<br /> ** Otsuseid on võimalik teha ainult nii palju, kui sul on &quot;tegutsemispunkte&quot;<br /> * Karakteri andmed<br /> ** Kui tervis langeb karakteril liiga madalale, siis karakter sureb (Game Over)<br /> <br /> <br /> <br /> '''Momendil on põhiekraanil kasutatavad nupud:'''<br /> *Forward Time = Nupp, mida vajutades, möödub 1 aasta. (Selle aasta käigus uuenevad karakteri isikuandmed ja suhted lähtuvalt tema otsustele)<br /> *Save Game (SG) = Nupp, mis salvestab mänguseisu andmebaasi.<br /> *Haridus = Nupp avab haridusvaate, mille all on erinevad otsused, millega koolis tegeleda (üldiselt valik kontsentreeruda kas koolile või suhetele).<br /> <br /> <br /> =='''Lahenduse kirjeldus'''==<br /> &quot;Elu On Lill&quot; mäng, on WPF-il põhinev rakendus, mis disainiti kasutades MVVM arendusmustri põhimõtteid. Selle tõttu on üritatud äriloogikat ja WPF-i spetsiifilist koodi lahus hoida. Nõnda sai ka kirjutatud Kood jaotatud vaatemudelite, domeenide ja teenuste kaustade vahel (Millest viimased kaks, domeenid ja teenused, moodustavad rakenduse valdava äriloogika osa ja vaatemudelid moodustavad WPF spetsiifilise osa). Rakendusel on ka andmebaas, kuhu talletatakse mängu infot. Päringuid andmebaasist teostatakse läbi LINQ<br /> <br /> Andmebaasi moodustavad 6 tabelit<br /> *CurrentGame- (põhimõtteliselt &quot;Save Game&quot;)<br /> *Person- Kõik karakterid mängus (nii mängitavad, kui mittemängitavad)<br /> *Relations- Suhted<br /> *PersonRelations- Isikud suhetes<br /> *Events- sündmused<br /> *PersonEvents- Isikud sündmustes<br /> <br /> Eelnimetatutele andmebaasitabelitel on ka vastavad domeenimudelid ja teenindusklassid.</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:EluOnLill&diff=128948 2018-01-17T21:57:27Z

<p>Hprangel: </p> <hr /> <div><br /> == Liikmed ==<br /> *Henrik Prangel - Projektijuht<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''01.10.17''' - Tiimi loomine <br /> *'''10.10.17''' - Idee arutamine<br /> *'''16.10.17''' - Wiki lehe loomine<br /> *'''20.10.17''' - Viimane koosolek enne idee teostamisega alustamist(Arendusmudeli valimine)<br /> *'''30.10.17''' - Alustasime analüüsi koostamist<br /> *'''04.11.17''' - Analüüs valminud peaksime alustama projekti vundamendi loomist<br /> *'''12.11.17''' - Valmis retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *'''01.12.17''' - Projekti idee kinnistamine ja osade jagamine<br /> *'''10.12.17''' - Projekti vaadete arutamine ja täpselt paika seadmine<br /> *'''11.12.17''' - Ametlikult programmi loomisega alustamine<br /> *'''13.12.17''' - Esimene koodi osa ja vaate üles panemine versioonihaldusesse<br /> *'''15.12.17''' - Vaadete valmimine, komplikatsioonidest ülesaamine<br /> *'''18.12.17''' - Toimus prototüübi esitamine, mille käigus saime ideid edasiseks tegutsemiseks ja teenisime ka ~8 punkti siiani tehtud töö eest<br /> *'''11.01.18''' - Uuesti tegelema hakkamine, karakteri loomine valmis<br /> *'''14.01.18''' - Koodi formatimine, WPF visuaalid, andmebaaside korrastamine, andmebaasist kustutamise nupp<br /> *'''17.01.18''' - Viimased puudu olevad asjad:<br /> *'''18.01.18''' - Projekti kaitsmine<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> <br /> Meie meeskonna versioonihaldus on leitav [https://eluonlill.visualstudio.com/_git/Liferoad TFS'is]<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua mäng, mis simuleerib elu<br /> <br /> Mängu algus - tekitame inimese lapsena ja saab valida kuidas alustada oma elu - sotsialiseerumine, õppimine, looming, sport. Nende põhjal tekib see isik, kes siis täiskasvanuna hakkab elu elama.Karakterit luues on random generator mis määrab ära kui kerge ülejäänud mängust on. Vastavalt sellele kuidas siis lapsena valikuid teed mõjutab su tuleviku, palju sporti on kalduvus olla loll sportlane jne. Täiskavanuna tekib juurde uued väärtused raha, kuulsus, jõud, pere ja heaolu. Kõikide näitajate pealt tekib skoor mis näitab kui hea sa siis kokkuvõttes olid, üks mänguprotsess kestab reaalajas kuu aega, aga on olemas ka nupp mis kiirendab mängu. Juhul kui mäng &quot;läbi&quot; saad edasi mängida ühe oma lapsena juhul kui neid said.<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> * Elutsüklid<br /> * Igas elutsüklis mingisugused random eventid<br /> * Oskused ja nende arendamine<br /> * Profiili kujunemine<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> * Palju funktsionaalsust ja variatsiooni<br /> * Vähe piiranguid<br /> * Visuaalselt ilus disain<br /> <br /> ===Dream-to-have: ===<br /> *Mäng oleks online ja tekiks ühiskond kus enda käitumine mõjutab ka teiste mängu<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> * Meie valminud analüüsi on võimalik näha [https://docs.google.com/document/d/1I5khxq2LYCEbLcEyp-QSfQVn8ZzYmZQrgmq_AZJQTpE/edit?usp=sharing siit]<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> <br /> =='''Dokumentatsioon'''==<br /> <br /> <br /> <br /> =='''Kasutusjuhend'''==<br /> Mängu alustades, satub mängija &quot;sisselogimisekraanile&quot;, kus on võimalik luua uusi karaktereid, kellega uus mäng alustada või siis laadida juba mõni olemasolev/käiv mäng (samuti saab siin ka olemasolevaid karaktereid kustutada).<br /> Kui mängija on loonud uue karakteri (või valinud olemasoleva), siis vajutades PLAY nupule, viiakse ta Põhivaatesse, kus kogu mäng aset leiab. Mängus on karakteril võimalik teha otsuseid, mis mõjutab tema isikuandmeid ja suhteid (need otsused avanevad alles 7. eluaastast). Piltlikult öeldes ongi momendil kogu mängu eesmärk: lõpetada mäng võimalikult heade isikuandmete ja suhetega (momendil lõppeb mäng 20. eluaastal). <br /> <br /> '''Mängu Mehaanika'''<br /> * Mäng on käigupõhine - Iga käik on võimalik teha otsuseid<br /> * Kui Tervis liiga madalale langeb, siis karakter suureb<br /> <br /> <br /> '''Momendil on põhiekraanil kasutatavad nupud:'''<br /> *Forward Time = Nupp, mida vajutades, möödub 1 aasta. (Selle aasta käigus uuenevad karakteri isikuandmed ja suhted lähtuvalt tema otsustele)<br /> *Save Game (SG) = Nupp, mis salvestab mänguseisu andmebaasi.<br /> *Haridus = Nupp avab haridusvaate, mille all on erinevad otsused, millega koolis tegeleda (üldiselt valik kontsentreeruda kas koolile või suhetele).</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122735 2017-05-23T15:39:20Z

<p>Hprangel: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122685 2017-05-22T13:08:34Z

<p>Hprangel: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119452 2017-03-26T10:31:03Z

<p>Hprangel: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109043 2016-10-17T16:12:19Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel seda, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest sellel kohal mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109041 2016-10-17T16:11:36Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel seda, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109040 2016-10-17T16:10:24Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109039 2016-10-17T16:09:43Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109038 2016-10-17T16:08:05Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109037 2016-10-17T16:07:21Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna seal on toimetatakse väidetavalt äärmiselt ebaefektiivselt ja minu arvamusel &quot;nürilt&quot;. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109036 2016-10-17T16:06:00Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109034 2016-10-17T16:04:47Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109030 2016-10-17T16:03:11Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109029 2016-10-17T16:00:41Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109028 2016-10-17T15:59:09Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109027 2016-10-17T15:58:02Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109023 2016-10-17T15:54:36Z

<p>Hprangel: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109021 2016-10-17T15:52:22Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:''' 17/10/2016<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=109002 2016-10-17T15:37:39Z

<p>Hprangel: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108999 2016-10-17T15:33:53Z

<p>Hprangel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108997 2016-10-17T15:33:23Z

<p>Hprangel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108991 2016-10-17T15:28:37Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108986 2016-10-17T15:22:56Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> Olles äsja kooli lõpetanud noor inimene oli ülikooli tulemine minu jaoks suurel määral keeruline otsus. Eelnev just sellepärast, et nagu aimata võib , on noorel inimesel väga raske kindlalt teada, millega ta elus tegeleda tahab ja millega tegelemine talle elus rõõmu ja huvi võiks pakkuda. Nende küsimuste üle mõtlesin ma möödunud suve alguses pikalt, murdes pead selle üle, mida siis ikkagi õppima peaks. Õnneks, elades Eestis, on täiesti võimatu mitte kuulda ega mõtiskleda selle üle, mis on IT. Ning kui IT valdkond mulle võimaliku edasiõppimisvõimalusena välja pakuti, tundus see erakordselt loogiline ja selge valik. Ometigi ülikooli alguses haaras mind korraks hirm. Programmeerinud ma oma elus varem väga ei olnud ja seega tundus IT järsult väga hirmus ja tundmatu. Mu tuju aga paranes ootamatult, kui käisin esimeses paaris erialatutvustuse loengus, mille eesmärgiks ongi IT valdkonda mingil määral esmakursuslastele tutvustada. <br /> <br /> Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomiliselt jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.<br /> <br /> Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmiste rohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seikluste rohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupip välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.<br /> <br /> Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.<br /> <br /> Neljanda loengu teemaks oli &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.<br /> <br /> Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.<br /> <br /> Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid. <br /> <br /> Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108956 2016-10-17T14:37:21Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''4) Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''1) Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''2) Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''3) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK: Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108953 2016-10-17T14:26:43Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik vormistab taotluse, kuhu taotlev isik paneb oma õpimapi, mis tõestab eelnevat töö või õpikogemust. Lisaks sellele tuleb muudele tõendusmaterjalidele lisaks, lisada taotlusse ka kogemusest õpitu analüüs.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 4.]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine 4.]&lt;/ref&gt; Juhul kui taotlus on valmis, esitab õpilane oma taotluse õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab õppeinfosüsteemis (ÕIS) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord: II Taotlus 1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> '''Seega:'''<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> <br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108936 2016-10-17T13:34:05Z

<p>Hprangel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> '''Autor:''' Henrik Prangel<br /> <br /> '''Esitamise kuupäev:'''<br /> <br /> '''Rühm:''' 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.12]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: punkt 5.3.2.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri: punkt 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). <br /> <br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> Seega:<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Hprangel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hprangel&diff=108921 2016-10-17T13:13:52Z

<p>Hprangel: Created page with &quot; = &#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039; = Autor: Henrik Prangel Esitamise kuupäev: Rühm: 12 == &#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039; == == &#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused&#039;&#039;&#039; ==...&quot;</p> <hr /> <div><br /> <br /> = '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Henrik Prangel<br /> <br /> Esitamise kuupäev:<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Küsimus A''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?''' <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?''' <br /> <br /> Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga <br /> <br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS) <br /> <br /> <br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta (<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €<br /> <br /> <br /> === '''Küsimus 4''' ===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === '''Ülesanne''' ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> X=19<br /> <br /> Y=25<br /> <br /> EAP-de nõutud hulk õppeaastas on 54 EAP<br /> Ühe EAP hind on 50 € <br /> <br /> Seega:<br /> <br /> X+Y= 19+25= 44 EAP<br /> <br /> 54-44=10 EAP<br /> 10*50 = '''500€'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Viited''' ==<br /> [1.http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12]</div>

Hprangel