https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Hpunapar 2026-05-07T06:47:02Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskse_logilahenduse_rakendamine_Rsyslog_n%C3%A4itel&diff=70548 2013-12-18T19:36:03Z

<p>Hpunapar: /* Tarkvara valik */</p> <hr /> <div>= Eesmärk =<br /> Labor 2 eesmärgiks on keskse logilahenduse rakendamine virtualiseeritud testkeskkonnas.<br /> <br /> Ülesande teostamisel kasutatakse Oracle VirtualBox versioon 4.3.X virtualiseerimistarkvara.<br /> <br /> = Eeldused =<br /> Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.<br /> <br /> Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit X.<br /> <br /> = Nõuded =<br /> Põhilised nõuded:<br /> <br /> Töötab Linux/Unix keskkonnas;<br /> <br /> Võimaldab TCP protokolli kasutada;<br /> <br /> Avatud lähtekoodiga või vaba tarkvara;<br /> <br /> Logide jälgimine veebikeskkonnas;<br /> <br /> = Tarkvara valik =<br /> Rsyslog <br /> <br /> LogAnalyzer<br /> <br /> = Virtuaalmasinate seadistused =<br /> Selle konkreetse lahenduskäigu puhul on kasutusel kolm virtuaalmasinat:<br /> <br /> 1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br /> <br /> puppet.planet.zz 192.168.56.200<br /> <br /> 2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br /> <br /> rsyslog.planet.zz 192.168.56.201<br /> <br /> 3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.<br /> <br /> client.planet.zz 192.168.56.101<br /> <br /> = Tarkvara kirjeldus =<br /> Rsyslog versioon - logiserver, mis saadab ja võtab vastu klientide poolt saadetud logid<br /> <br /> Apache2 versioon - veebiserver, mis seadistatakse hilisemaks logide veebipõhiseks vaatamiseks<br /> <br /> MySQL server versioon 5.5 - andmebaasiserver, kuhu salvestatakse logid nende hilisemaks analüüsiks<br /> <br /> LogAnalyzer versioon 3.4.1 - veebipõhine kasutajaliides logide otsimiseks ja analüüsimiseks reaalajas<br /> <br /> = Tarkvara paigaldamine =<br /> NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.<br /> <br /> Paigaldame keskses logiserveris (rsyslog.planet.zz) vajalikud pakid.<br /> <br /> Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get update &amp;&amp; upgrade<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame rsyslog'i:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame apache veebiserveri:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install apache2<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame MySQL andmebaasiserveri:<br /> <br /> (MySQL-serveri paigaldamisel tuleb määrata parool)<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install mysql-server<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame php5 ja vajalikud moodulid:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install php5 php5-gd libapache2-mod-php5 php5-mysql<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Taaskäivitame teenused:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/mysql restart<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/apache2 restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrollime, kas veebiserver ja andmebaasiserver kasutavad õigeid TCP/IP porte (80, 3306):<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> <br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name<br /> <br /> tcp 0 0 127.0.0.1:3306 0.0.0.0:* LISTEN 18595/mysqld <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:80 0.0.0.0:* LISTEN 18766/apache2 <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome MySQL-serverisse andmebaasi nimega &quot;rsyslog&quot;. Sinna hakkab toimuma logide <br /> <br /> salvestamine:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mysqladmin -u root -p create rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Käivitame MySQL käsurea ning loome andmebaasi &quot;rsyslog&quot; uue kasutaja.<br /> <br /> Siseneme andmebaasi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mysql -u root -p<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome andmebaasi &quot;rsyslog&quot; kasutaja nimega rsyslog:<br /> <br /> NB: 'sinu_uus_rsyslogi_parool' asemele kirjuta meelepärane parool.<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> GRANT SELECT, INSERT, UPDATE, DELETE ON rsyslog.* TO 'rsyslog'@'localhost' IDENTIFIED BY 'sinu_uus_rsyslogi_parool';<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> FLUSH PRIVILEGES;<br /> &lt;/source&gt; <br /> <br /> MySQL serverist väljumiseks:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> quit<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Seadistame keskse logiserveri kasutama porti 10514.<br /> <br /> Avame nano või mõne muu tekstiredaktoriga rsyslog.conf faili:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> nano /etc/rsyslog.conf<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Lisame rsyslog.conf faili lõppu järgnevad read:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> $ModLoad MySQL<br /> *.* &gt;127.0.0.1,rsyslog,rsyslog,sinu_uus_rsyslogi_parool<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Eemaldame kommentaari sümboli ‘#’ järgnevatelt ridadelt:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> # provides TCP syslog reception<br /> $ModLoad imtcp<br /> $InputTCPServerRun 10514<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Seejärel taaskäivitame rsyslog teenuse:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrollime, kas serverid kuulavad õigeid TCP/IP porte (80, 10514 &amp; 3306):<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> <br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name<br /> <br /> tcp 0 0 127.0.0.1:3306 0.0.0.0:* LISTEN 14689/mysqld <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:80 0.0.0.0:* LISTEN 14881/apache2 <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:10514 0.0.0.0:* LISTEN 14923/rsyslogd <br /> <br /> tcp6 0 0 :::10514 :::* LISTEN 14923/rsyslogd <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Laeme alla LogAnalyzer-i ja konfigureerime Apache veebiserveri logide näitamiseks.<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> wget http://download.adiscon.com/loganalyzer/loganalyzer3.4.1.tar.gz<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pakime lahti alla laetud tarkvara:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> tar xvzf loganalyzer3.4.1.tar.gz<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime loganalyzer'i /var/www/ kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mv loganalyzer3.4.1/ /var/www/<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Liigume /var/www kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cd /var/www<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Muudame /var/www/ kataloogis olevate failide ja kaustade omanikku ja gruppi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> chown www-data:www-data *. -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome uue kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mkdir /var/www/loganalyzer<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime /src/ kaustast kõik failid /var/www/loganalyzer kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cp /loganalyzer-3.4.1/src/* /var/www/loganalyzer -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime /contrib/ kaustast kõik skriptifailid /var/www/loganalyzer kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cp /loganalyzer-3.4.1/contrib/*.sh /var/www/loganalyzer -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Anname skriptidele käivitusõigused:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> chmod +x /var/www/loganalyzer/*.sh<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> ???????????Anname Apachele õigused kasutada syslogi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> usermod -G adm www-data<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> LogAnalyzeri paigaldamine jätkub veebibrauseris.<br /> <br /> Mine veebibrauseriga aadressile: http://192.168.56.201/loganalyzer/install.php<br /> <br /> Kui tuleb ette paigaldamise juhend, siis võib jätkata paigaldamist vaikesätetega.<br /> <br /> Nüüd peaks rsyslogi server töötama koos LogAnalyzeriga.<br /> <br /> = Rsyslog klientide seadistamine =<br /> NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.<br /> <br /> Paigaldame klientidele (client.planet.zz ja puppet.planet.zz) rsyslog paki:<br /> <br /> Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get update &amp;&amp; upgrade<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame rsyslog'i:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Avame nano või mõne muu tekstiredaktoriga rsyslog.conf faili:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> nano /etc/rsyslog.conf<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Lisame rsyslog.conf faili lõppu järgnevad read:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> *.* @@192.168.56.201:10514<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> Taaskäivita rsyslogi teenus:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrolli, kas server kuulab õiget TCP IP porti (10514).<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name <br /> tcp 0 0 192.168.56.101:49155 192.168.56.201:10514 ESTABLISHED 9180/rsyslogd <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskse_logilahenduse_rakendamine_Rsyslog_n%C3%A4itel&diff=70547 2013-12-18T19:30:41Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>= Eesmärk =<br /> Labor 2 eesmärgiks on keskse logilahenduse rakendamine virtualiseeritud testkeskkonnas.<br /> <br /> Ülesande teostamisel kasutatakse Oracle VirtualBox versioon 4.3.X virtualiseerimistarkvara.<br /> <br /> = Eeldused =<br /> Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.<br /> <br /> Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit X.<br /> <br /> = Nõuded =<br /> Põhilised nõuded:<br /> <br /> Töötab Linux/Unix keskkonnas;<br /> <br /> Võimaldab TCP protokolli kasutada;<br /> <br /> Avatud lähtekoodiga või vaba tarkvara;<br /> <br /> Logide jälgimine veebikeskkonnas;<br /> <br /> = Tarkvara valik =<br /> Rsyslog - vastab nõuetele<br /> <br /> LogAnalyzer<br /> <br /> = Virtuaalmasinate seadistused =<br /> Selle konkreetse lahenduskäigu puhul on kasutusel kolm virtuaalmasinat:<br /> <br /> 1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br /> <br /> puppet.planet.zz 192.168.56.200<br /> <br /> 2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br /> <br /> rsyslog.planet.zz 192.168.56.201<br /> <br /> 3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.<br /> <br /> client.planet.zz 192.168.56.101<br /> <br /> = Tarkvara kirjeldus =<br /> Rsyslog versioon - logiserver, mis saadab ja võtab vastu klientide poolt saadetud logid<br /> <br /> Apache2 versioon - veebiserver, mis seadistatakse hilisemaks logide veebipõhiseks vaatamiseks<br /> <br /> MySQL server versioon 5.5 - andmebaasiserver, kuhu salvestatakse logid nende hilisemaks analüüsiks<br /> <br /> LogAnalyzer versioon 3.4.1 - veebipõhine kasutajaliides logide otsimiseks ja analüüsimiseks reaalajas<br /> <br /> = Tarkvara paigaldamine =<br /> NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.<br /> <br /> Paigaldame keskses logiserveris (rsyslog.planet.zz) vajalikud pakid.<br /> <br /> Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get update &amp;&amp; upgrade<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame rsyslog'i:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame apache veebiserveri:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install apache2<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame MySQL andmebaasiserveri:<br /> <br /> (MySQL-serveri paigaldamisel tuleb määrata parool)<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install mysql-server<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame php5 ja vajalikud moodulid:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install php5 php5-gd libapache2-mod-php5 php5-mysql<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Taaskäivitame teenused:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/mysql restart<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/apache2 restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrollime, kas veebiserver ja andmebaasiserver kasutavad õigeid TCP/IP porte (80, 3306):<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> <br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name<br /> <br /> tcp 0 0 127.0.0.1:3306 0.0.0.0:* LISTEN 18595/mysqld <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:80 0.0.0.0:* LISTEN 18766/apache2 <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome MySQL-serverisse andmebaasi nimega &quot;rsyslog&quot;. Sinna hakkab toimuma logide <br /> <br /> salvestamine:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mysqladmin -u root -p create rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Käivitame MySQL käsurea ning loome andmebaasi &quot;rsyslog&quot; uue kasutaja.<br /> <br /> Siseneme andmebaasi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mysql -u root -p<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome andmebaasi &quot;rsyslog&quot; kasutaja nimega rsyslog:<br /> <br /> NB: 'sinu_uus_rsyslogi_parool' asemele kirjuta meelepärane parool.<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> GRANT SELECT, INSERT, UPDATE, DELETE ON rsyslog.* TO 'rsyslog'@'localhost' IDENTIFIED BY 'sinu_uus_rsyslogi_parool';<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> FLUSH PRIVILEGES;<br /> &lt;/source&gt; <br /> <br /> MySQL serverist väljumiseks:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> quit<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Seadistame keskse logiserveri kasutama porti 10514.<br /> <br /> Avame nano või mõne muu tekstiredaktoriga rsyslog.conf faili:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> nano /etc/rsyslog.conf<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Lisame rsyslog.conf faili lõppu järgnevad read:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> $ModLoad MySQL<br /> *.* &gt;127.0.0.1,rsyslog,rsyslog,sinu_uus_rsyslogi_parool<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Eemaldame kommentaari sümboli ‘#’ järgnevatelt ridadelt:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> # provides TCP syslog reception<br /> $ModLoad imtcp<br /> $InputTCPServerRun 10514<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Seejärel taaskäivitame rsyslog teenuse:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrollime, kas serverid kuulavad õigeid TCP/IP porte (80, 10514 &amp; 3306):<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> <br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name<br /> <br /> tcp 0 0 127.0.0.1:3306 0.0.0.0:* LISTEN 14689/mysqld <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:80 0.0.0.0:* LISTEN 14881/apache2 <br /> <br /> tcp 0 0 0.0.0.0:10514 0.0.0.0:* LISTEN 14923/rsyslogd <br /> <br /> tcp6 0 0 :::10514 :::* LISTEN 14923/rsyslogd <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Laeme alla LogAnalyzer-i ja konfigureerime Apache veebiserveri logide näitamiseks.<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> wget http://download.adiscon.com/loganalyzer/loganalyzer3.4.1.tar.gz<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pakime lahti alla laetud tarkvara:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> tar xvzf loganalyzer3.4.1.tar.gz<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime loganalyzer'i /var/www/ kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mv loganalyzer3.4.1/ /var/www/<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Liigume /var/www kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cd /var/www<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Muudame /var/www/ kataloogis olevate failide ja kaustade omanikku ja gruppi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> chown www-data:www-data *. -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Loome uue kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> mkdir /var/www/loganalyzer<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime /src/ kaustast kõik failid /var/www/loganalyzer kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cp /loganalyzer-3.4.1/src/* /var/www/loganalyzer -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kopeerime /contrib/ kaustast kõik skriptifailid /var/www/loganalyzer kausta:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> cp /loganalyzer-3.4.1/contrib/*.sh /var/www/loganalyzer -R<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Anname skriptidele käivitusõigused:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> chmod +x /var/www/loganalyzer/*.sh<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> ???????????Anname Apachele õigused kasutada syslogi:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> usermod -G adm www-data<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> LogAnalyzeri paigaldamine jätkub veebibrauseris.<br /> <br /> Mine veebibrauseriga aadressile: http://192.168.56.201/loganalyzer/install.php<br /> <br /> Kui tuleb ette paigaldamise juhend, siis võib jätkata paigaldamist vaikesätetega.<br /> <br /> Nüüd peaks rsyslogi server töötama koos LogAnalyzeriga.<br /> <br /> = Rsyslog klientide seadistamine =<br /> NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.<br /> <br /> Paigaldame klientidele (client.planet.zz ja puppet.planet.zz) rsyslog paki:<br /> <br /> Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get update &amp;&amp; upgrade<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Paigaldame rsyslog'i:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> apt-get install rsyslog<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Avame nano või mõne muu tekstiredaktoriga rsyslog.conf faili:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> nano /etc/rsyslog.conf<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Lisame rsyslog.conf faili lõppu järgnevad read:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> *.* @@192.168.56.201:10514<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> Taaskäivita rsyslogi teenus:<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> /etc/init.d/rsyslog restart<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Kontrolli, kas server kuulab õiget TCP IP porti (10514).<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> netstat -tapn<br /> &lt;/source&gt;&lt;br/&gt;<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State PID/Program name <br /> tcp 0 0 192.168.56.101:49155 192.168.56.201:10514 ESTABLISHED 9180/rsyslogd <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&diff=62625 2013-04-12T10:30:34Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Tere täpiline kommentaar<br /> import sys<br /> <br /> print sys.argv[0], sys.argv[1]<br /> print 'Tere maailm!'<br /> <br /> muutuja = 5<br /> <br /> teine_muutuja = 2.0<br /> <br /> print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja<br /> print 'Palun sisesta midagi'<br /> vastus = int(raw_input())<br /> <br /> print 'sisestasid', vastus/2.0<br /> <br /> if vastus%2 == 0:<br /> print 'vastus on paarisarv'<br /> else:<br /> print 'vastus on paaritu arv'<br /> <br /> for i in range(1,9999):<br /> print 'i =',i<br /> <br /> while True:<br /> print &quot;sisesta midagi&quot;<br /> a = raw_input()<br /> if a == 'q':<br /> print 'programm lõpetas töö'<br /> sys.exit(0) <br /> <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> while True:<br /> print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'<br /> #raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi<br /> kasutajaarv = int(raw_input())<br /> if kasutajaarv%10 == 0:<br /> break<br /> <br /> print 'Jagus! Programm lõpetab!'<br /> &lt;/source&gt;<br /> Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> print 'argumentide arv:', len(sys.argv)<br /> <br /> for i in sys.argv:<br /> print &quot;Argument: &quot;, i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> for i in sys.argv[1:]:<br /> if int(i)%2 == 0:<br /> pass<br /> else:<br /> print 'Paaritu argument: ', i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import random<br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> for x in range(1, 1001):<br /> ran=str(random.randrange(1,1000+1)) <br /> fo.write(ran+'\n')<br /> <br /> fo.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab <br /> # uute faili<br /> <br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo2 = open(&quot;sorteeritud.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results.sort()<br /> <br /> for item in results:<br /> fo2.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab <br /> # uute faili<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> import sys<br /> <br /> f = open(sys.argv[1], 'r')<br /> lines = f.readlines()<br /> lines.sort(key = int)<br /> <br /> <br /> f = open('uusfail3.txt', 'w')<br /> for number in lines:<br /> f.write(number)<br /> f.close<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult<br /> # unikaalsed numbrid<br /> <br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo2 = open(&quot;unikaalsed.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results2 = list(set(results))<br /> results2.sort()<br /> <br /> for item in results2:<br /> fo2.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import sys<br /> from pwd import getpwnam<br /> print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Väljastab NxN ühikmaatriksi<br /> <br /> import sys<br /> import numpy as np<br /> <br /> n = float(sys.argv[1])<br /> <br /> print np.identity(n)<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&diff=62555 2013-04-09T13:06:18Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Tere täpiline kommentaar<br /> import sys<br /> <br /> print sys.argv[0], sys.argv[1]<br /> print 'Tere maailm!'<br /> <br /> muutuja = 5<br /> <br /> teine_muutuja = 2.0<br /> <br /> print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja<br /> print 'Palun sisesta midagi'<br /> vastus = int(raw_input())<br /> <br /> print 'sisestasid', vastus/2.0<br /> <br /> if vastus%2 == 0:<br /> print 'vastus on paarisarv'<br /> else:<br /> print 'vastus on paaritu arv'<br /> <br /> for i in range(1,9999):<br /> print 'i =',i<br /> <br /> while True:<br /> print &quot;sisesta midagi&quot;<br /> a = raw_input()<br /> if a == 'q':<br /> print 'programm lõpetas töö'<br /> sys.exit(0) <br /> <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> while True:<br /> print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'<br /> #raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi<br /> kasutajaarv = int(raw_input())<br /> if kasutajaarv%10 == 0:<br /> break<br /> <br /> print 'Jagus! Programm lõpetab!'<br /> &lt;/source&gt;<br /> Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> print 'argumentide arv:', len(sys.argv)<br /> <br /> for i in sys.argv:<br /> print &quot;Argument: &quot;, i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> for i in sys.argv[1:]:<br /> if int(i)%2 == 0:<br /> pass<br /> else:<br /> print 'Paaritu argument: ', i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import random<br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> for x in range(1, 1001):<br /> ran=str(random.randrange(1,1000+1)) <br /> fo.write(ran+'\n')<br /> <br /> fo.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab <br /> # uute faili<br /> <br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo2 = open(&quot;sorteeritud.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results.sort()<br /> <br /> for item in results:<br /> fo2.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult<br /> # unikaalsed numbrid<br /> <br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo2 = open(&quot;unikaalsed.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results2 = list(set(results))<br /> results2.sort()<br /> <br /> for item in results2:<br /> fo2.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&diff=62554 2013-04-09T13:05:25Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Tere täpiline kommentaar<br /> import sys<br /> <br /> print sys.argv[0], sys.argv[1]<br /> print 'Tere maailm!'<br /> <br /> muutuja = 5<br /> <br /> teine_muutuja = 2.0<br /> <br /> print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja<br /> print 'Palun sisesta midagi'<br /> vastus = int(raw_input())<br /> <br /> print 'sisestasid', vastus/2.0<br /> <br /> if vastus%2 == 0:<br /> print 'vastus on paarisarv'<br /> else:<br /> print 'vastus on paaritu arv'<br /> <br /> for i in range(1,9999):<br /> print 'i =',i<br /> <br /> while True:<br /> print &quot;sisesta midagi&quot;<br /> a = raw_input()<br /> if a == 'q':<br /> print 'programm lõpetas töö'<br /> sys.exit(0) <br /> <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> while True:<br /> print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'<br /> #raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi<br /> kasutajaarv = int(raw_input())<br /> if kasutajaarv%10 == 0:<br /> break<br /> <br /> print 'Jagus! Programm lõpetab!'<br /> &lt;/source&gt;<br /> Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> print 'argumentide arv:', len(sys.argv)<br /> <br /> for i in sys.argv:<br /> print &quot;Argument: &quot;, i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> for i in sys.argv[1:]:<br /> if int(i)%2 == 0:<br /> pass<br /> else:<br /> print 'Paaritu argument: ', i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import random<br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> for x in range(1, 1001):<br /> ran=str(random.randrange(1,1000+1)) <br /> fo.write(ran+'\n')<br /> <br /> fo.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab <br /> # uute faili<br /> <br /> fo2 = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo = open(&quot;sorteeritud.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo2.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results.sort()<br /> <br /> for item in results:<br /> fo.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult<br /> # unikaalsed numbrid<br /> <br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, &quot;r&quot; )<br /> fo2 = open(&quot;unikaalsed.txt&quot;, 'w')<br /> <br /> lines = fo.readlines()<br /> results = map(int, lines)<br /> <br /> results2 = list(set(results))<br /> results2.sort()<br /> <br /> for item in results2:<br /> fo2.write(&quot;%s\n&quot; % item)<br /> <br /> fo.close()<br /> fo2.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&diff=62546 2013-04-09T08:46:15Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Tere täpiline kommentaar<br /> import sys<br /> <br /> print sys.argv[0], sys.argv[1]<br /> print 'Tere maailm!'<br /> <br /> muutuja = 5<br /> <br /> teine_muutuja = 2.0<br /> <br /> print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja<br /> print 'Palun sisesta midagi'<br /> vastus = int(raw_input())<br /> <br /> print 'sisestasid', vastus/2.0<br /> <br /> if vastus%2 == 0:<br /> print 'vastus on paarisarv'<br /> else:<br /> print 'vastus on paaritu arv'<br /> <br /> for i in range(1,9999):<br /> print 'i =',i<br /> <br /> while True:<br /> print &quot;sisesta midagi&quot;<br /> a = raw_input()<br /> if a == 'q':<br /> print 'programm lõpetas töö'<br /> sys.exit(0) <br /> <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> while True:<br /> print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'<br /> #raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi<br /> kasutajaarv = int(raw_input())<br /> if kasutajaarv%10 == 0:<br /> break<br /> <br /> print 'Jagus! Programm lõpetab!'<br /> &lt;/source&gt;<br /> Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> print 'argumentide arv:', len(sys.argv)<br /> <br /> for i in sys.argv:<br /> print &quot;Argument: &quot;, i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> for i in sys.argv[1:]:<br /> if int(i)%2 == 0:<br /> pass<br /> else:<br /> print 'Paaritu argument: ', i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab üksteise järel 1000 erinevat numbrit<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> from random import randint<br /> <br /> for i in range(1,1001):<br /> print randint(1,1001)<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import random<br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, 'wb')<br /> <br /> for x in range(1, 1001):<br /> ran=str(random.randrange(1,1000+1)) <br /> fo.write(ran+'\n')<br /> <br /> fo.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&diff=62545 2013-04-09T08:45:07Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> # Tere täpiline kommentaar<br /> import sys<br /> <br /> print sys.argv[0], sys.argv[1]<br /> print 'Tere maailm!'<br /> <br /> muutuja = 5<br /> <br /> teine_muutuja = 2.0<br /> <br /> print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja<br /> print 'Palun sisesta midagi'<br /> vastus = int(raw_input())<br /> <br /> print 'sisestasid', vastus/2.0<br /> <br /> if vastus%2 == 0:<br /> print 'vastus on paarisarv'<br /> else:<br /> print 'vastus on paaritu arv'<br /> <br /> for i in range(1,9999):<br /> print 'i =',i<br /> <br /> while True:<br /> print &quot;sisesta midagi&quot;<br /> a = raw_input()<br /> if a == 'q':<br /> print 'programm lõpetas töö'<br /> sys.exit(0) <br /> <br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> while True:<br /> print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'<br /> #raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi<br /> kasutajaarv = int(raw_input())<br /> if kasutajaarv%10 == 0:<br /> break<br /> <br /> print 'Jagus! Programm lõpetab!'<br /> &lt;/source&gt;<br /> Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> print 'argumentide arv:', len(sys.argv)<br /> <br /> for i in sys.argv:<br /> print &quot;Argument: &quot;, i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti<br /> #väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)<br /> <br /> import sys<br /> <br /> for i in sys.argv[1:]:<br /> if int(i)%2 == 0:<br /> pass<br /> else:<br /> print 'Paaritu argument: ', i<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> Pythoni programm, mis väljastab üksteise järel 1000 erinevat numbrit<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> from random import randint<br /> <br /> for i in range(1,1001):<br /> print randint(1,1001)<br /> <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> <br /> import random<br /> fo = open(&quot;fail.txt&quot;, 'wb')<br /> <br /> for x in range(1, 1001):<br /> ran=str(random.randrange(1,1000+1)) <br /> fo.write(ran+'\n')<br /> <br /> fo.close()<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60177 2013-01-04T07:30:18Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 &lt;br/&gt;<br /> Valmis: 23.11.2012&lt;br/&gt;<br /> Muudetud: 3.01.2013<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript, mille abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> Terminal peaks väljastama järgneva väljundi:<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60175 2013-01-04T07:29:49Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 &lt;br/&gt;<br /> Valmis: 23.11.2012&lt;br/&gt;<br /> Muudetud: 3.01.2013<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'', mille skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> Terminal peaks väljastama järgneva väljundi:<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60017 2013-01-03T09:44:05Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 &lt;br/&gt;<br /> Valmis: 23.11.2012&lt;br/&gt;<br /> Muudetud: 3.01.2013<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> Terminal peaks väljastama järgneva väljundi:<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60012 2013-01-03T09:38:00Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 &lt;br/&gt;<br /> Valmis: 23.11.2012&lt;br/&gt;<br /> Muudetud: 3.01.2013<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60011 2013-01-03T09:36:56Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 <br /> Valmis: 23.11.2012<br /> Muudetud: 3.01.2013<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60008 2013-01-03T09:35:44Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 23.11.2012<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> *Otsib serverist võimaliku ohuga faile<br /> *Otsib serverist skriptide koopiaid<br /> *Nõrga htaccess konfiguratsiooni möödapääs<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=60005 2013-01-03T09:28:50Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 23.11.2012<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestuse jälgimine<br /> *CRLF ründed<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=57573 2012-11-23T12:38:14Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Heigo Punapart A21 23.11.2012<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> '''Wapiti''' ehk ''Web application vulnerability scanner/security auditor'' (veebirakenduste haavatavuste skänner/turvalisuse audiitor) on ''Pythoni'' skript abil saab testida veebirakenduste turvalisust. See teeb ''black-box'' skänneerimist, mis ei uuri rakenduse lähtekoodi vaid otsib veebilehelt skripte ja andmete sisestuskaste. Peale otsingutulemuse saamist käitub Wapiti nagu ''fuzzer''(tarkvara testimise meetod, kus arvutiprogrammi sisestatab erandeid, vigaseid või juhuslike andmeid ning hiljem monitooritakse tulemusi erinevate vigade leidmiseks (näiteks programm lõpetab põhjuseta töö)), koormates skripte üle, et näha selle haavatavusi. <br /> <br /> =Wapiti omadused=<br /> <br /> Wapiti kontrollib järgmiseid haavatavusi:<br /> *Faili käistlemise vead <br /> *Andmebaasi ründed<br /> *XSS-i ründed<br /> *LDAP ründed<br /> *Käsu sisestamise jälitamine<br /> *CRLF ründed<br /> <br /> Wapiti on võimeline eristama punktuaalseid ja püsivaid XSS haavatavusi. Programm väljastab hoiatuse iga kord kui leiab skripti, mis lubab HTTP üleslaadimised. Hoiatus tehakse ka juhul kui väljastatakse HTTP 500 kood (kasulik ASP/IIS jaoks). Wapiti ei põhine haavatavuste andmebaasil, see integreerib oma andmebaasi kui ründena. Wapiti eesmärk on avastada veebirakendustes tundmatuid haavatavusi. Hetkel tuleb kasutada terminalis kuna ei toeta GUI-d. Wapiti on võimaline looma täieliku raporti, mis sisaldab kõiki leitud haavatatavusi ja sellega kaasnevat informatsiooni, et neid parandada. <br /> <br /> =Eeldused=<br /> <br /> Wapiti ei ole operatsioonisüsteemist sõltuv, kuna skript on kirjutatud Pythonis, siis see töötab kõikides operatsioonides, mida toetab Python(Windows, Linux, Mac Os jne). Enne kasutamist peaks veenduma, et Python oleks paigaldatud.<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Järgnev õpetus on tehtud Ubuntu keskkonnas<br /> <br /> 1) Lae alla Wapiti<br /> &lt;pre&gt;http://sourceforge.net/projects/wapiti/&lt;/pre&gt;<br /> 2) Paki lahti /usr/local/ kausta<br /> &lt;pre&gt;tar xjvf wapiti-2.2.1.tar.bz2 -C /usr/local/<br /> &lt;/pre&gt;<br /> 3) Vaheta kausta omanik '''root''' kasutajaks<br /> &lt;pre&gt;chown -R root:root /usr/local/wapiti-2.2.1/&lt;/pre&gt;<br /> 4) Loo wapiti.py ja vulnerability.py failid<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/wapiti.py &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;chmod 755 /usr/local/wapiti-2.2.1/src/vulnerability.py &lt;/pre&gt;<br /> 5) Loo wapiti skript /usr/bin kausta ning ava fail<br /> &lt;pre&gt;touch /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;nano /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> 6) Kirjuta avatud faili järgnev skript<br /> &lt;pre&gt;#!/bin/sh<br /> cd /usr/local/wapiti-2.2.1/src/<br /> ./wapiti.py $*&lt;/pre&gt;<br /> 7) Kontrolli faili kasutusvõimalusi ja omanikku<br /> &lt;pre&gt;ls -ld /usr/bin/wapiti &lt;/pre&gt;<br /> &lt;pre&gt;-rwxr-xr-x 1 root root 59 2012-04-10 10:42 /usr/bin/wapiti&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> '''NB: Kantsulgudes oleva muutuja asemel tuleb panna oma väärtus!'''<br /> &lt;pre&gt;python wapiti.py [url] [parameetrid]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> Skriptiga on võimalik kasutada järgnevaid parameetreid: &lt;br/&gt;<br /> <br /> Alustamise url-i määramine<br /> &lt;pre&gt;<br /> -s [url]<br /> --start [url] &lt;/pre&gt;<br /> Url-i ära jätmine otsingust (näiteks väljalogimise skript)<br /> &lt;pre&gt;-x [url]<br /> --exclude [url] &lt;/pre&gt;<br /> Proxy seadistamine &lt;br/&gt; <br /> &lt;pre&gt;-p [url_proxy]<br /> --proxy [url_proxy]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -p http://proxy:port/&lt;/pre&gt;<br /> Küpsiste kasutamine<br /> &lt;pre&gt;-c [cookie_file}<br /> --cookie [cookie_file]&lt;/pre&gt;<br /> Et määrata aegumine (sekundites)<br /> &lt;pre&gt;-t [timeout]<br /> --timeout [timeout]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab mandaadid HTTP autentimiseks&lt;br/&gt;<br /> Ei tööta koos Python 2.4-ga <br /> &lt;pre&gt;-a [login%password]<br /> --auth [login%password]&lt;/pre&gt;<br /> URL-ilt parameetrite eemaldamine <br /> &lt;pre&gt;-r [parameter_name]<br /> --remove [parametri_name]&lt;/pre&gt;<br /> Sama lugemiskujundiga URL-ile limiidi määramine&lt;br/&gt;<br /> Saab kasutada lõpmatuse vältimiseks&lt;br/&gt;<br /> Peab olema suurem kui 0<br /> &lt;pre&gt;-n [limit]<br /> --nice [limit]&lt;/pre&gt;<br /> Mooduli ja HTTP meetodite ründe määramine&lt;br/&gt;<br /> &lt;pre&gt;-m [module_options]<br /> --module [module_options]&lt;/pre&gt;<br /> '''Näiteks:'''&lt;pre&gt; -m &quot;-all,xss:get,exec:post&quot;&lt;/pre&gt;<br /> Kasutab värve, et välja tuua haavatavuse parameetrid väljundis <br /> &lt;pre&gt;-u<br /> --underline &lt;/pre&gt;<br /> Määrab sõnarohkuse taseme<br /> 0: vaikne(algseade), 1: väljasta iga url, 2: väljasta iga rünne <br /> &lt;pre&gt;-v [level]<br /> --verbose [level]&lt;/pre&gt;<br /> Määrab skännimise ulatuse:&lt;br/&gt;<br /> +&quot;page&quot;: analüüsib ainult URL-iga määratud lehe&lt;br/&gt;<br /> +&quot;folder&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samaskaustas&lt;br/&gt;<br /> +&quot;domain&quot;: analüüsib kõik lingid, mis on määratud URL-iga samas domeenis <br /> &lt;pre&gt;-b [scope]<br /> --scope [scope]&lt;/pre&gt;<br /> Raporti tüübi määramine&lt;br/&gt;<br /> XML: Raport XML formaadis&lt;br/&gt;<br /> HTML: Raport HTML formaadis <br /> &lt;pre&gt;-f [file_type]<br /> --reportType [file_type]&lt;/pre&gt;<br /> Rapordifaili nime määramine&lt;br/&gt;<br /> Kui valitud raport on &quot;html&quot; formaadis, siis see parameeter peab olema kaust <br /> &lt;pre&gt;-o [output]<br /> --output [output_file]&lt;/pre&gt;<br /> See parameeter jätkab Wapiti viimast skänneerimist määratud failist, antud fail peab sisaldama andmeid eelnevast skännimiseest&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-i [file]<br /> --continue [file]&lt;/pre&gt;<br /> Antud parameeter jätkab rünnete tegemist ilma uuesti skännimiseta ning andmete jälgimist failist&lt;br/&gt;<br /> Fail on valikuline, kui faili pole määratud, Wapiti võtab algse faili \&quot;scans\&quot; kaustast <br /> &lt;pre&gt;-k [file]<br /> --attack [file]&lt;/pre&gt;<br /> Väljastab antud teksti <br /> &lt;pre&gt;-h<br /> --help &lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> http://wapiti.sourceforge.net/&lt;br/&gt;<br /> http://www.ict-romulus.eu/web/wapiti&lt;br/&gt;<br /> http://hacktivision.com/index.php/2007/12/18/how-to-use-wapiti-in-ubuntu-1?blog=2&lt;br/&gt;</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=57017 2012-11-13T16:13:34Z

<p>Hpunapar: /* Autor */</p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> == Autor ==<br /> Heigo Punapart, A21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=57016 2012-11-13T16:13:10Z

<p>Hpunapar: /* Autor */</p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Heigo Punapart, A21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2012_S%C3%BCgis&diff=55124 2012-10-31T22:28:49Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>=Päevaõppe=<br /> <br /> ==Vjatšeslav Jertsalov A22==<br /> <br /> &lt;b&gt;[[Ubuntu repositoorium]]&lt;/b&gt;<br /> <br /> ===Arvustus:===<br /> <br /> ==Sten Aus A22==<br /> <br /> [[Regulaaravaldised]] (täiendan)<br /> <br /> ===Arvustus:===<br /> <br /> ==Dineta Mahno A21==<br /> <br /> [[Linux kernel]]<br /> <br /> ===Arvustus:===<br /> <br /> ==Kimmo Lillipuu A21==<br /> <br /> [[Tree]]<br /> <br /> ===Arvustus:===<br /> <br /> ==Heigo Punapart A21==<br /> <br /> [[Wapiti]]<br /> <br /> ===Arvustus:===</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Wapiti&diff=52333 2012-10-11T15:39:31Z

<p>Hpunapar: Created page with &#039;== Autor == Heigo Punapart, A21&#039;</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Heigo Punapart, A21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=38457 2011-10-15T18:20:22Z

<p>Hpunapar: /* Heigo Punapart */</p> <hr /> <div>=Jaan Igamees=<br /> * Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2:<br /> =Silver Kullarand=<br /> * Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> <br /> =Tambet Liiv=<br /> * Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kristjan Rõõm =<br /> * Referaat: [[Security zones]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Viljar Rooda =<br /> * Referaat: [[Dynamic disk]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Virgo Krüger =<br /> *Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Tarmo Suurmägi=<br /> * Referaat: [[System Configuration Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br /> <br /> =Sander Saveli=<br /> * Referaat: [[Skydrive]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Oliver Naaris=<br /> * Referaat: [[Offline files]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> =Sander Arnus=<br /> * Referaat: [[Sysprep]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager<br /> <br /> =Sander Pikhoff=<br /> * Referaat: [[GPT]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Henry Ilves=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Teet Saar=<br /> * Referaat: [[WAIK]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Urmo Lihten=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Rauno Lehiste=<br /> * Referaat: [[MDT]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kristo Kapten=<br /> * Referaat: [[VHD Boot]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender<br /> <br /> = Kullo-Kalev Aru =<br /> * Referaat: [[TeamViewer]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kalmer Tart=<br /> * Referaat: [[Reliability Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Priit Lilleleht=<br /> * Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Sander Sülla=<br /> * Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kertu Tampõld=<br /> * Referaat: [[Resource Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Nele Kiigemägi=<br /> *Referaat: [[Remote Assistance]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> <br /> =Kermo Pajula=<br /> *Referaat: [[DirectAccess]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Robert Vane=<br /> *Referaat: [[CHKDSK]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Alar Hansar=<br /> * Referaat: [[GPO]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Kaarel Väinaste=<br /> * Referaat: [[Snipping Tool]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Ragnar Plint=<br /> * Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br /> * Arvustus1: [[Talk:AppLocker]]<br /> * Arvustus2: [[Talk:DirectAccess]]<br /> <br /> =Taavi Sannik=<br /> * Referaat: [[DISKPART]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Priit Reidak=<br /> * Referaat: [[Disk2vhd]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Raigo Trei =<br /> * Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Robert Pärn =<br /> * Referaat: [[Special identity]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> = Kristjan Karu =<br /> * Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Iti Liivik=<br /> * Referaat: [[Effective permissions]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br /> <br /> =Dmitri Keler=<br /> * Referaat: [[System restore point]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Jevgeni Pogodin=<br /> * Referaat: [[FAT32]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Andres Pihlak=<br /> * Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Deniss Ruzanov=<br /> * Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Martin Aarne=<br /> * Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AppLocker#Martin_Aarne_D22<br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> =Matis Alliksoo=<br /> * Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Richard Teppart =<br /> * Referaat: [[Volume shadow copies]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Igor Pavlov =<br /> * Referaat: [[Windows Defender]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Taavi Podzuks =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kersti Lang=<br /> * Referaat: [[Windows 7]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Gert Häusler =<br /> * Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Erki Miilberg =<br /> * Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Rasmus Tetsmann=<br /> * Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Lauri Rüütli =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> = Taavi Zeiger =<br /> * Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kimmo Lillipuu =<br /> * Referaat: [[Windows Remote Management]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus<br /> <br /> = Heigo Punapart =<br /> * Referaat: [[Incremental backup]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br /> <br /> = Velmar Piibeleht =<br /> * Referaat: [[BitLocker To Go]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Alo Konno =<br /> * Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Andre- Marcel Peri =<br /> * Referaat: [[AppLocker]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> <br /> *[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br /> *[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br /> <br /> = Gertti-Vena Rätsep =<br /> * Referaat: [[VPN &amp; SVPN]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Kalju Hõbemäe =<br /> * Referaat: [[Math Input Panel]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> <br /> = Karl Krasilnikov =<br /> * Referaat: [[PnPUtil]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> <br /> = Sander Saarm =<br /> <br /> * Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> = Carolys Kallas =<br /> <br /> * Referaat: [[Powercfg.exe]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Kairo Koik =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> = Marek Lepla =<br /> * Referaat: [[Windows PE]]<br /> * Arvustus 1:<br /> * Arvustus 2:</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_PE&diff=38456 2011-10-15T18:20:06Z

<p>Hpunapar: Created page with &#039;&#039;&#039;&#039;Retsenseerija: Heigo Punapart&#039;&#039;&#039; *Sisu: Referaat oli väga informatiivne. Windows PE-st võiks olla vähemalt baasteadmised igal Windowsi Administraatoril. *Kujundus: Häirisi…&#039;</p> <hr /> <div>'''Retsenseerija: Heigo Punapart'''<br /> *Sisu: Referaat oli väga informatiivne. Windows PE-st võiks olla vähemalt baasteadmised igal Windowsi Administraatoril.<br /> *Kujundus: Häirisid liiga pikad lõigud, oleks võinud neist mitu tükki teha. Muidu polnud viga.<br /> *Juhendi kavaliteet: Esines kirjavigu ning mõningad inglise keelsed sõnad oleks saanud vabalt eesti keelde tõlkida. Muidu oli kõik *korras.<br /> *Viitamine: Lingid olid ilusti välja toodud.</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=38449 2011-10-15T17:48:48Z

<p>Hpunapar: /* Heigo Punapart */</p> <hr /> <div>=Jaan Igamees=<br /> * Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2:<br /> =Silver Kullarand=<br /> * Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> <br /> =Tambet Liiv=<br /> * Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kristjan Rõõm =<br /> * Referaat: [[Security zones]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Viljar Rooda =<br /> * Referaat: [[Dynamic disk]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Virgo Krüger =<br /> *Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Tarmo Suurmägi=<br /> * Referaat: [[System Configuration Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br /> <br /> =Sander Saveli=<br /> * Referaat: [[Skydrive]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Oliver Naaris=<br /> * Referaat: [[Offline files]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> =Sander Arnus=<br /> * Referaat: [[Sysprep]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager<br /> <br /> =Sander Pikhoff=<br /> * Referaat: [[GPT]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Henry Ilves=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Teet Saar=<br /> * Referaat: [[WAIK]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Urmo Lihten=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Rauno Lehiste=<br /> * Referaat: [[MDT]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kristo Kapten=<br /> * Referaat: [[VHD Boot]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender<br /> <br /> = Kullo-Kalev Aru =<br /> * Referaat: [[TeamViewer]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kalmer Tart=<br /> * Referaat: [[Reliability Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Priit Lilleleht=<br /> * Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Sander Sülla=<br /> * Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kertu Tampõld=<br /> * Referaat: [[Resource Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Nele Kiigemägi=<br /> *Referaat: [[Remote Assistance]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> <br /> =Kermo Pajula=<br /> *Referaat: [[DirectAccess]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Robert Vane=<br /> *Referaat: [[CHKDSK]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Alar Hansar=<br /> * Referaat: [[GPO]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Kaarel Väinaste=<br /> * Referaat: [[Snipping Tool]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Ragnar Plint=<br /> * Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br /> * Arvustus1: [[Talk:AppLocker]]<br /> * Arvustus2: [[Talk:DirectAccess]]<br /> <br /> =Taavi Sannik=<br /> * Referaat: [[DISKPART]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Priit Reidak=<br /> * Referaat: [[Disk2vhd]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Raigo Trei =<br /> * Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Robert Pärn =<br /> * Referaat: [[Special identity]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> = Kristjan Karu =<br /> * Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Iti Liivik=<br /> * Referaat: [[Effective permissions]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br /> <br /> =Dmitri Keler=<br /> * Referaat: [[System restore point]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Jevgeni Pogodin=<br /> * Referaat: [[FAT32]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Andres Pihlak=<br /> * Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Deniss Ruzanov=<br /> * Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Martin Aarne=<br /> * Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> =Matis Alliksoo=<br /> * Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Richard Teppart =<br /> * Referaat: [[Volume shadow copies]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Igor Pavlov =<br /> * Referaat: [[Windows Defender]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Taavi Podzuks =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kersti Lang=<br /> * Referaat: [[Windows 7]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Gert Häusler =<br /> * Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Erki Miilberg =<br /> * Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Rasmus Tetsmann=<br /> * Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Lauri Rüütli =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> = Taavi Zeiger =<br /> * Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kimmo Lillipuu =<br /> * Referaat: [[Windows Remote Management]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus<br /> <br /> = Heigo Punapart =<br /> * Referaat: [[Incremental backup]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Velmar Piibeleht =<br /> * Referaat: [[BitLocker To Go]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Alo Konno =<br /> * Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Andre- Marcel Peri =<br /> * Referaat: [[AppLocker]]<br /> * Arvustus 1:<br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> <br /> *[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br /> *[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br /> <br /> = Gertti-Vena Rätsep =<br /> * Referaat: [[VPN &amp; SVPN]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Kalju Hõbemäe =<br /> * Referaat: [[Math Input Panel]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> <br /> = Karl Krasilnikov =<br /> * Referaat: [[PnPUtil]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> <br /> = Sander Saarm =<br /> <br /> * Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> = Carolys Kallas =<br /> <br /> * Referaat: [[Powercfg.exe]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2:<br /> <br /> = Kairo Koik =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> = Marek Lepla =<br /> * Referaat: [[Windows PE]]<br /> * Arvustus 1:<br /> * Arvustus 2:</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Sysprep&diff=38446 2011-10-15T17:33:26Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>'''Retsenseerija: Ragnar Nurmla'''<br /> <br /> Hea praktiline teema mida varem või hiljem läheb igal rohkem arvutiga tegeleval inimesele vaja. Mina isiklikult arvasin pikalt, et sysprep on mingi tööriist mis tuleb kuskilt mujalt tõmmata, aga siit teemast tuleb ilusti välja kuidas asjad tegelikult on, samuti õpetatakse kasutama seda nii käsurealt kui läbi graafilise liidese. Hea, et on ka kirja pandud mida sysprep siis teeb ja kuidas teeb, ehkki see kuidas teeb on väga eestindatud ja natuke raskesti mõistetav, kuid see pole juba autori viga et eesti keeles need sõnad nii kohmakad on. Natukene rohkem oleks tahtnud ka teada sellest Sysprep.ini failist, selle mõte jäi natuke arusaamatuks, samuti oleks võinud olla reaalne näide selle faili kohta.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseerija: Oliver Naaris''' 11.10.2011<br /> *Sisu: Ülevaatlik ja informatiivne. Annab väga hea ülevaate, kuidas Sysprepi teha. <br /> *Kujundus: Tekst ja pildid olid ilusti paigutatud ning oli väga hea lugeda.<br /> *Juhendi kavaliteet: Olles ise Sysprep´iga tegelenud võin öelda, et kõik oluline on välja toodud ja on hästi seletatud.<br /> *Viitamine: Kõik viidatud materjalid on ilusti välja toodud.<br /> *Hea: Hea ülevaade, arusaadav, oluline info on välja toodud<br /> *Halb: Ei olnud midagi negatiivset, mida välja tuua.<br /> <br /> '''Retsenseerija: Kairo Koik'''<br /> *Sisu: Kõik vajalik on olemas ja väga selgesti esitatud. Juhend meeldis väga.<br /> *Kujundus: Kõik oli paigutatud vastavalt vajadusele, mis tegi ka lugemise väga heaks.<br /> *Juhendi kavaliteet: Juhendit on äärmiselt lihtne jälgida ja on ka väga selgelt ette näidatud, mis teha tuleb.<br /> *Viitamine: Kõik vajalikud viited on olemas.<br /> *Eriti cool: Juhendi &quot;puhtus&quot; (lihtsus ja arusaadavus).<br /> *Eriti nõme: Ei ole midagi nõmedat välja tuua.<br /> <br /> '''Retsenseerija: Heigo Punapart'''<br /> *Sisu: Ilusti on ära kirjeldatud Sysrepi mõiste ning kuidas seda kasutada.<br /> *Kujundus: Kujundus kohta pole midagi halba kosta.<br /> *Juhendi kavaliteet: Juhend on välja toodud ilusti samm-sammult. <br /> *Viitamine: On kõik kohad ära viidatud ning on piisavalt kasutatud materjale.<br /> *Eriti cool: Oli toodud kaks lahendust, graafiliselt ning ka käsurealt. <br /> *Eriti nõme: Pildid jäid siiski domineerivaks, arvan et graafilise kasutajaliidese puhul kausta asukoha väljatoomine ei peaks olema nii pikk või siis pildid väiksemaks lõigata.</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Sysprep&diff=38445 2011-10-15T17:33:09Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>'''Retsenseerija: Ragnar Nurmla'''<br /> <br /> Hea praktiline teema mida varem või hiljem läheb igal rohkem arvutiga tegeleval inimesele vaja. Mina isiklikult arvasin pikalt, et sysprep on mingi tööriist mis tuleb kuskilt mujalt tõmmata, aga siit teemast tuleb ilusti välja kuidas asjad tegelikult on, samuti õpetatakse kasutama seda nii käsurealt kui läbi graafilise liidese. Hea, et on ka kirja pandud mida sysprep siis teeb ja kuidas teeb, ehkki see kuidas teeb on väga eestindatud ja natuke raskesti mõistetav, kuid see pole juba autori viga et eesti keeles need sõnad nii kohmakad on. Natukene rohkem oleks tahtnud ka teada sellest Sysprep.ini failist, selle mõte jäi natuke arusaamatuks, samuti oleks võinud olla reaalne näide selle faili kohta.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseerija: Oliver Naaris''' 11.10.2011<br /> *Sisu: Ülevaatlik ja informatiivne. Annab väga hea ülevaate, kuidas Sysprepi teha. <br /> *Kujundus: Tekst ja pildid olid ilusti paigutatud ning oli väga hea lugeda.<br /> *Juhendi kavaliteet: Olles ise Sysprep´iga tegelenud võin öelda, et kõik oluline on välja toodud ja on hästi seletatud.<br /> *Viitamine: Kõik viidatud materjalid on ilusti välja toodud.<br /> *Hea: Hea ülevaade, arusaadav, oluline info on välja toodud<br /> *Halb: Ei olnud midagi negatiivset, mida välja tuua.<br /> <br /> '''Retsenseerija: Kairo Koik'''<br /> *Sisu: Kõik vajalik on olemas ja väga selgesti esitatud. Juhend meeldis väga.<br /> *Kujundus: Kõik oli paigutatud vastavalt vajadusele, mis tegi ka lugemise väga heaks.<br /> *Juhendi kavaliteet: Juhendit on äärmiselt lihtne jälgida ja on ka väga selgelt ette näidatud, mis teha tuleb.<br /> *Viitamine: Kõik vajalikud viited on olemas.<br /> *Eriti cool: Juhendi &quot;puhtus&quot; (lihtsus ja arusaadavus).<br /> *Eriti nõme: Ei ole midagi nõmedat välja tuua.<br /> <br /> '''Retsenseerija: Heigo Punapart'''<br /> Sisu: Ilusti on ära kirjeldatud Sysrepi mõiste ning kuidas seda kasutada.<br /> Kujundus: Kujundus kohta pole midagi halba kosta.<br /> Juhendi kavaliteet: Juhend on välja toodud ilusti samm-sammult. <br /> Viitamine: On kõik kohad ära viidatud ning on piisavalt kasutatud materjale.<br /> Eriti cool: Oli toodud kaks lahendust, graafiliselt ning ka käsurealt. <br /> Eriti nõme: Pildid jäid siiski domineerivaks, arvan et graafilise kasutajaliidese puhul kausta asukoha väljatoomine ei peaks olema nii pikk või siis pildid väiksemaks lõigata.</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37730 2011-10-10T18:07:42Z

<p>Hpunapar: /* Varukoopia loomiste võrdlemine */</p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa (''full backup'') loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamise. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtudel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1: Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html<br /> <br /> <br /> ==Koostas==<br /> <br /> Heigo Punapart D21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37726 2011-10-10T18:06:11Z

<p>Hpunapar: /* Tähtsus */</p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa (''full backup'') loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamise. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtudel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1:Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html<br /> <br /> <br /> ==Koostas==<br /> <br /> Heigo Punapart D21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37711 2011-10-10T18:03:14Z

<p>Hpunapar: /* Incremental backup */</p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa (''full backup'') loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamine. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtutel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1:Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html<br /> <br /> <br /> ==Koostas==<br /> <br /> Heigo Punapart D21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37707 2011-10-10T18:02:57Z

<p>Hpunapar: /* Incremental backup */</p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa(''full backup'') loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamine. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtutel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1:Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html<br /> <br /> <br /> ==Koostas==<br /> <br /> Heigo Punapart D21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37702 2011-10-10T18:01:57Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa(''full backup')' loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamine. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtutel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1:Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html<br /> <br /> <br /> ==Koostas==<br /> <br /> Heigo Punapart D21</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Incremental_backup&diff=37698 2011-10-10T18:01:03Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>==Incremental backup==<br /> <br /> ''Incremental backup'' (lisanduv varukoopia) on üks varundamise variantides. Täielikust varukoopa(''full backup')' loomisest erineb sellega, et varundatakse ainult muudatused peale viimast korda. Et ''incremental backupi'' esmakordselt kasutada, peab olema täielik varukoopia. Peale seda luuakse uus varukoopia viimastest muudatustest. See loob igast korrast taastepunkti (''restore point''), mida saab eraldi taastada. Kuna incremental backup lisab ainult sellised andmed, mida on muudetud peale viimast varukoopia loomist, siis uue varukoopa loomine ei võta kuigi palju aega ning seda võib isegi Task Scheduleri abil süsteemi poolt automaatselt tegema panna. <br /> Kui Windows Vista puhul ei olnud varundamine saadaval Home kasutajatele, siis Windows 7 puhul on varukoopia loomise võimalus kõikidel versioonidel.<br /> <br /> ==Tähtsus==<br /> <br /> Tavaliselt tehakse täielik varukoopia kord nädalas. Mõnikord tehakse täielik varukoopia peale süsteemi suuremat muudatust, näiteks operatsioonisüsteemi ''upgrade'' või uue tarkvara paigaldamine. Kuid pikad intervallid varundamise vahel võib kaasa tuua paljude andmete kaotamine. Seepärast oleks kasulik täielikke varukoopiate vahel teha veel varundamisi.<br /> Enamus informatsiooni arvutis muutub pika aja jooksul. Enamikel juhtutel muutub partitsioonil päeva või nädala jooksul väike protsent andmetest. Sellepärast olekski mõistlik varundada ainult muudetud faile.<br /> <br /> ==Eelised==<br /> <br /> ''Incremental backup'i'' peamine eelis on kiirus, selle tagab väike andmete maht, mida varundatakse. Eelis kiire varukoopa loomisel on aga oma hind, selleks on aeglasem taastamise aeg. Süsteemi taastamiseks on kõigepeal vaja taastada täielik varukoopa ning seejärel iga ''incremental backup'', mis on tehtud peale viimast täielikku varukoopiat.<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' plussid:<br /> *Kiireim varukoopia loomine<br /> *Võtab vähem ruumi<br /> <br /> <br /> ''Incremental backup'i'' miinused:<br /> *Täielik taastamine on aeglane<br /> *Et taastada viimane varukoopia on vaja taastada kõik eelnevad varukoopiad <br /> <br /> ==Varukoopia loomiste võrdlemine==<br /> <br /> ''Differential backup'' oli evolutsioon varukoopia loomise strateegias. ''Differential backupiga'' varundatakse need failid, mis on muutnud peale viimast täieliku varukoopia loomist. ''Differential backup'' on kiirem kui täielik varukoopa tegemine sest see varundab vähem andmeid. Kuid andmete maht kasvab iga korraga kui selline varundamine läbi viiakse kuni järgmise täieliku varukoopani. <br /> ''Incremental backup'' varundab samuti ainult muudetud andmeid, aga varundatakse ainult need andmed mis on muutunud peale viimast varukoopia tegemist. <br /> Nii ''differential'' kui ka ''incremental backup'' säästab aga ning kõvaketta ruumi, kuna mõlemad neist varundavad ainult muudetud faile. Siiski erinevad need oluliselt selles, kuidas nad varukoopiat loovad ning kui kasulik on lõpptulemus.<br /> <br /> <br /> '''Tabel 1:Varundamine'''<br /> <br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> | Terve ketas<br /> |-<br /> | 2<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | 3<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused teisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |-<br /> | ...<br /> | Terve ketas<br /> | Muudatused eelmisest päevast<br /> | Muudatused esimesest päevast<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Tabel 2: Taastamine'''<br /> {| style=&quot;width: 75%; height: 200px&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! '''Süsteemitaaste päev'''<br /> ! '''Täielik'''<br /> ! '''Incremental'''<br /> ! '''Differential'''<br /> |-<br /> | 1<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast<br /> |-<br /> | 2<br /> | Täielik varukoopia teisest päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva differential<br /> |-<br /> | 3<br /> | Täielik varukoopia kolmandast päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + teise päeva incremental + kolmanda päeva incremental<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kolmanda päeva differential<br /> |-<br /> | ...<br /> | Täielik varukoopia ... päevast<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + kõik incrementalid selle päevani<br /> | Täielik varukoopia esimesest päevast + ... päeva differential<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> * http://www.crcdataprotection.com/data_backup_terms/incremental_backup.asp <br /> * http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/53645.aspx <br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/incremental-backup <br /> * http://www.backup4all.com/kb/incremental-backup-118.html <br /> * http://www.acronis.com/resource/solutions/backup/2005/incremental-backups.html <br /> * http://ask-leo.com/whats_an_incremental_backup.html</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=37633 2011-10-10T17:24:47Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>=Jaan Igamees=<br /> * Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2:<br /> =Silver Kullarand=<br /> * Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> =Tambet Liiv=<br /> * Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kristjan Rõõm =<br /> * Referaat: [[Security zones]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Viljar Rooda =<br /> * Referaat: [[Dynamic disk]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Virgo Krüger =<br /> *Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvutus2: <br /> <br /> =Sander Savel=<br /> * Referaat: [[Skydrive]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Oliver Naaris=<br /> * Referaat: [[Offline files]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Sander Arnus=<br /> * Referaat: [[Sysprep]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Sander Pikhoff=<br /> * Referaat: [[GPT]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Henry Ilves=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Teet Saar=<br /> * Referaat: [[WAIK]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Urmo Lihten=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Rauno Lehiste=<br /> * Referaat: [[MDT]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kristo Kapten=<br /> * Referaat: [[VHD Boot]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kullo-Kalev Aru =<br /> * Referaat: [[Teamwiver]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kalmer Tart=<br /> * Referaat: [[Reliability Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Priit Lilleleht=<br /> * Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Sander Sülla=<br /> * Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kertu Tampõld=<br /> * Referaat: [[Resource Monitor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Nele Kiigemägi=<br /> *Referaat: [[Remote Assistance]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Kermo Pajula=<br /> *Referaat: [[DirectAccess]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Robert Vane=<br /> *Referaat: [[CHKDSK]]<br /> *Arvustus1:<br /> *Arvustus2:<br /> <br /> =Alar Hansar=<br /> * Referaat: [[GPO]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Kaarel Väinaste=<br /> * Referaat: [[Snipping Tool]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Ragnar Plint=<br /> * Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Taavi Sannik=<br /> * Referaat: [[DISKPART]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2: <br /> <br /> =Priit Reidak=<br /> * Referaat: [[Disk2vhd]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Raigo Trei =<br /> * Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Robert Pärn =<br /> * Referaat: [[Special identity]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kristjan Karu =<br /> * Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Iti Liivik=<br /> * Referaat: [[Effective permissions]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Dmitri Keler=<br /> * Referaat: [[System restore point]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Jevgeni Pogodin=<br /> * Referaat: [[FAT32]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Andres Pihlak=<br /> * Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Deniss Ruzanov=<br /> * Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br /> * Arvustus1: <br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Martin Aarne=<br /> * Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> =Matis Alliksoo=<br /> * Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Igor Pavlov =<br /> * Referaat: [[Windows Defender]]<br /> * Arvustus 1: <br /> * Arvustus 2: <br /> <br /> = Taavi Podzuks =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kersti Lang=<br /> * Referaat: [[Windows 7]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Rasmus Tetsmann=<br /> * Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Lauri Rüütli =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br /> * Arvestus 1:<br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Taavi Zeiger =<br /> * Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> = Kimmo Lillipuu =<br /> * Referaat: [[Windows Remote Management]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> = Heigo Punapart =<br /> * Referaat: [[Incremental backup]]<br /> * Arvestus 1: <br /> * Arvestus 2:<br /> <br /> <br /> *[[BitLocker To Go]] - Velmar Piibeleht<br /> *[[AppLocker]] - Andre- Marcel Peri<br /> *[[Windows Biometric Framework]] - Gert Häusler<br /> *[[Volume shadow copies]] - Richard Teppart<br /> *[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br /> *[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br /> *[[ VPN ]] - Gertti-Vena Rätsep</div>

Hpunapar https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=35772 2011-10-03T16:12:43Z

<p>Hpunapar: </p> <hr /> <div>*[[Remote Assistance]] - Nele Kiigemägi<br /> *[[VHD Boot]] - Kristo Kapten<br /> *[[Windows System Image Manager]] - Sander Sülla<br /> *[[Windows Defender]] - Igor Pavlov<br /> *[[Skydrive]] - Sander Saveli<br /> *[[FAT32]] - Jevgeni Pogodin<br /> *[[Windows 7 Homegroup and sharing]] - Rasmus Tetsmann<br /> *[[Windows 7]] - Kersti Lang<br /> *[[BitLocker To Go]] - Velmar Piibeleht<br /> *[[AppLocker]] - Andre- Marcel Peri<br /> *[[SmartScreen Filter]] - Silver Kullarand<br /> *[[Traadita Ad Hoc vahelise võrgu loomine ( Windows 7)]] - Virgo Krüger<br /> *[[Sysprep]] - Sander Arnus<br /> *[[Windows Biometric Framework]] - Gert Häusler<br /> *[[Incremental backup]] - Heigo Punapart</div>

Hpunapar