https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Hreintam 2026-05-08T15:36:05Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=M%C3%A4rkmik&diff=129247 2018-01-26T12:19:48Z

<p>Hreintam: /* Versioonihaldus ja lõpptoode */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Kristiina Keelmann (''projektijuht)''<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on eri liiki märkmete (tekst, pildid) loomise ja haldamise võimalus. Märkmeid on võimalik lisada, muuta ja kustutada. Esmaste lisafunktsioonide seas on märkmete kategoriseerimise ja neile prioriteetide määramise võimalus.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *Entity Framework<br /> <br /> ==Versioonihaldus ja lõpptoode==<br /> [https://markmik.visualstudio.com/M%C3%A4rkmik Versioonihaldus]<br /> <br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1Wen9V6-sGbCsu3JJLN0kQ9F3dm1KCihpSh7GzPhCT6g/edit#slide=id.p Esitlus]<br /> <br /> [https://drive.google.com/file/d/1FupRMOMiksasJtT4eqTQdFsPhy8XeRew/view Lõpptoode]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik luua märkmeid. Olemasolevaid märkmeid kuvatakse kasutajale välja ning nende seas on võimalik teostada otsingut. Olemasolevaid märkmeid on võimalik muuta ja kustutada. Märkme loomisel ja muutmisel salvestatakse andmebaasi märkme sisu koos antud toimingu kuupäeva ja kellaajaga ning seda on hiljem võimalik kasutada märkmete otsimisel. Märkmele saab tekstilise sisendi kõrval lisada ka muid faililaiendeid nagu näiteks fotod, helifailid, lingid. Märkme tekstilist sisendit on võimalik täiendavalt vormindada kasutades eri tüüpi liste, muutes teksti suurust ja kirjastiili. Vaikimisi kuvatakse märkmeid loomise ja muutmise järjekorras alustades viimasena muudetud märkmest. Märkmete järjekorda on võimalik muuta drag-and-drop põhimõttel, ühtlasi saab olulisematele märkmetele lisada pin'i, mis tõstab märkme kuvamise järjekorras ettepoole. Märkmete organiseerimiseks on võimalik luua kategooriaid ning neid märkmetele vastavalt lisada. Kategooriate olemasolu korral on võimalik kasutajale kuvada ka ainult konkreetse kategooriaga seotud märkmeid.<br /> <br /> Täiendavate planeeritud funktsionaalsuste eesmärgiks on pakkuda kasutajatele veelgi käepärasemat ja mugavamat töövahendit märkmete kiireks haldamiseks. Vaikimisi tühja templiidi kõrval loome enim kasutust leidvate tegevuste templiidid, võimaldame olemasoleva märkme eelmiste versioonide kuvamist ja taastamist ning märkme kopeerimist. Lihtsustamaks märkmete organiseerimist loome võimaluse nende eri kaustadesse jaotamiseks, sealhulgas pakume vaikimisi välja arhiivi kausta ning pakume kasutajale automaatselt välja pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimist/kustutamist. Kasutajamugavust arvesse võttes muutub võimalikuks kuvasuuruse muutmine rakenduses sees lisatööriistu kasutamata ning loetavuse parandamise eesmärgil on võimalik seadistada rakenduse kontrastust.<br /> <br /> Rakenduse eesmärgiks on võimaldada kasutajal mugavalt sisestada ning vajadusel täiendavalt hallata igapäevaselt tekkivaid märkmeid. Võimaldamaks kasutajal olemasolevates märkmetes orienteeruda, lisatakse rakendusse otsing, mis minimaalsel juhul töötab tekstipõhise vaste põhimõttest lähtudes, kuid planeeritava lisafunktsionaalsuse realiseerimisel võimaldab detailset otsingut märkme eri parameetrite alusel nagu näiteks failide olemasolu või märkme loomise/muutmise ajavahemik. Võrdluses sarnaste olemasolevate rakendustega pööratakse antud lahenduses enam rõhku märkmete organiseerimise võimalustele nagu näiteks nende järjekorra muutmine või märkmele prioriteedi lisamine. Ühtlasi loodetakse realiseerida pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimise/kustutamise soovitus, mis hõlbustab kasutajal märkmete haldamist.<br /> <br /> Peamine probleem antud rakenduse realiseerimisel on realistlik töömahu hindamine. Viimasest tulenevalt plaanime esmajärgus luua MVP - minimaalse elujõulise toote - ning võtta seejärel töösse planeeritud ''nice to have'' funktsionaalsused. Kuivõrd sarnaseid rakendusi on kättesaadavaid mitmeid võib keeruliseks osutuda lisandväärtuse loomine. Tähelepanu tuleb pöörata ka otsingu tehnilisele teostusele: arvesse tuleb võtta võimalikku andmebaasi kirjete hulka ning veenduda, et teksti põhine otsing ei osutuks liiga aeglaseks. <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uue märkme lisamine<br /> *Olemasolevate märkmete kuvamine<br /> *Olemasoleva märkme muutmine<br /> *Olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Märkmele piltide/helifailide jms faililaiendite lisamine<br /> *Märkme teksti formaadi täiendused: listide loomine (nummerdus, bullet list, märkeruudud), teksti vormindamine jms<br /> *Märkmele kategooriate lisamine/kustutamine<br /> *Märkme prioriseerimine/järjestuse muutmine/esiletõstmine (pin)<br /> *Tekstipõhine otsing<br /> <br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Märkmete grupeerimine kaustadesse<br /> *Märkme teksti markeermine eristuva värviga<br /> *Märkme suurendamine ja vähendamine loetavuse parandamiseks<br /> *Ligipääsetavus: heleduse-tumeduse kontrast, ühildumine ekraanilugeriga<br /> *Täiendav lisaparameetrite põhine otsing (nt kas märkmes leidub faile, linke jms)<br /> *Tüüp-märkmete templiidid (nt ostunimekiri / reisi planeerimine jms)<br /> *Märkme vabalt valitud vanema versiooni taastamine<br /> *Märkme arhiveerimine<br /> *Märkme kopeerimine<br /> *Meeldetuletuse lisamine/kalendriga ühendamine<br /> *Märkme edasi saatmine välisesse kanalisse (e-post, sotsiaalmeedia vms)<br /> *Pikalt kasutust mitte leidnud märkmete automaatne arhiveerimise soovitus<br /> <br /> <br /> '''Peamised kasutuslood'''<br /> <br /> Kasutuslugu: uue märkme lisamine<br /> *Kasutaja klikib uue märkme lisamise ikoonil<br /> *Avaneb uus vaade, kus kasutajal on võimalik sisestada märkme tekstiline sisend ja/või lisada faililaiendeid<br /> *Kasutajal on võimalik määrata märkmele olemasolev kategooria või luua uus kategooria<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> *Kasutaja jäetakse loodud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme muutmine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme muutmise ikoonil / märget on võimalik automaatselt uuendada<br /> *Märge on staatuses muudetav ning kasutajal on võimalik märkme tekstilist sisendit ja/või faililaiendeid muuta<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kustutamise ikoonil<br /> *Avaneb kahe valikuga hüpikaken, kus on võimalik märkme kusutamine kinnitada või sellest loobuda<br /> *Märkme kustutamise kinnitamise järel suunatakse kasutaja peavaatesse ning kasutajale kuvatakse teadet märkme kusutamise õnnestumise kohta<br /> *Märkme kusutamisest loobumise järel jäetakse kasutaja märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme eelmise versiooni taastamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme ajaloo ikoonil<br /> *Avaneb märkme eri versioonide ajajoon<br /> *Kasutaja aktiveerib ajajoonel soovitud versiooni<br /> *Kasutaja kinnitab märkme eelmise versiooni taastamise<br /> *Kasutajale kuvatakse valitud versiooni detailvaadet<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkmete reorganiseerimine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kategoriseerimise ikoonil<br /> *Kasutaja saab märkmele määrata kas olemasoleva kategooria või lisada uue kategooria<br /> *Kasutaja kinnitab märkme kategooria muudatuse<br /> *Kasutaja jäetakse muudetud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine märksõna järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib luubi ikooniga tähistatud otsingulahtri<br /> *Kasutajal on võimalik sisestada tekstilist sisendit<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingusõnale<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine täiendavate parameetrite järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib detailse otsingu, mis asub põhiotsingu all lingina<br /> *Avanevas vaates on võimalik kasutada filtreid: kategooria, kuupäevade vahemik<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingu parameetritele<br /> <br /> ==Kasutusjuhend==<br /> [https://docs.google.com/document/d/1PwD9kc5tJZJSa85Kyvd1xvEkbepYKkDB6nurAWbfloQ/edit?usp=sharing Kasutusjuhend]</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=M%C3%A4rkmik&diff=129246 2018-01-26T12:19:28Z

<p>Hreintam: /* Versioonihaldus ja lõpptoode */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Kristiina Keelmann (''projektijuht)''<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on eri liiki märkmete (tekst, pildid) loomise ja haldamise võimalus. Märkmeid on võimalik lisada, muuta ja kustutada. Esmaste lisafunktsioonide seas on märkmete kategoriseerimise ja neile prioriteetide määramise võimalus.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *Entity Framework<br /> <br /> ==Versioonihaldus ja lõpptoode==<br /> [https://markmik.visualstudio.com/M%C3%A4rkmik markmik.visualstudio.com/Märkmik Versioonihaldus]<br /> <br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1Wen9V6-sGbCsu3JJLN0kQ9F3dm1KCihpSh7GzPhCT6g/edit#slide=id.p Esitlus]<br /> <br /> [https://drive.google.com/file/d/1FupRMOMiksasJtT4eqTQdFsPhy8XeRew/view Lõpptoode]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik luua märkmeid. Olemasolevaid märkmeid kuvatakse kasutajale välja ning nende seas on võimalik teostada otsingut. Olemasolevaid märkmeid on võimalik muuta ja kustutada. Märkme loomisel ja muutmisel salvestatakse andmebaasi märkme sisu koos antud toimingu kuupäeva ja kellaajaga ning seda on hiljem võimalik kasutada märkmete otsimisel. Märkmele saab tekstilise sisendi kõrval lisada ka muid faililaiendeid nagu näiteks fotod, helifailid, lingid. Märkme tekstilist sisendit on võimalik täiendavalt vormindada kasutades eri tüüpi liste, muutes teksti suurust ja kirjastiili. Vaikimisi kuvatakse märkmeid loomise ja muutmise järjekorras alustades viimasena muudetud märkmest. Märkmete järjekorda on võimalik muuta drag-and-drop põhimõttel, ühtlasi saab olulisematele märkmetele lisada pin'i, mis tõstab märkme kuvamise järjekorras ettepoole. Märkmete organiseerimiseks on võimalik luua kategooriaid ning neid märkmetele vastavalt lisada. Kategooriate olemasolu korral on võimalik kasutajale kuvada ka ainult konkreetse kategooriaga seotud märkmeid.<br /> <br /> Täiendavate planeeritud funktsionaalsuste eesmärgiks on pakkuda kasutajatele veelgi käepärasemat ja mugavamat töövahendit märkmete kiireks haldamiseks. Vaikimisi tühja templiidi kõrval loome enim kasutust leidvate tegevuste templiidid, võimaldame olemasoleva märkme eelmiste versioonide kuvamist ja taastamist ning märkme kopeerimist. Lihtsustamaks märkmete organiseerimist loome võimaluse nende eri kaustadesse jaotamiseks, sealhulgas pakume vaikimisi välja arhiivi kausta ning pakume kasutajale automaatselt välja pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimist/kustutamist. Kasutajamugavust arvesse võttes muutub võimalikuks kuvasuuruse muutmine rakenduses sees lisatööriistu kasutamata ning loetavuse parandamise eesmärgil on võimalik seadistada rakenduse kontrastust.<br /> <br /> Rakenduse eesmärgiks on võimaldada kasutajal mugavalt sisestada ning vajadusel täiendavalt hallata igapäevaselt tekkivaid märkmeid. Võimaldamaks kasutajal olemasolevates märkmetes orienteeruda, lisatakse rakendusse otsing, mis minimaalsel juhul töötab tekstipõhise vaste põhimõttest lähtudes, kuid planeeritava lisafunktsionaalsuse realiseerimisel võimaldab detailset otsingut märkme eri parameetrite alusel nagu näiteks failide olemasolu või märkme loomise/muutmise ajavahemik. Võrdluses sarnaste olemasolevate rakendustega pööratakse antud lahenduses enam rõhku märkmete organiseerimise võimalustele nagu näiteks nende järjekorra muutmine või märkmele prioriteedi lisamine. Ühtlasi loodetakse realiseerida pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimise/kustutamise soovitus, mis hõlbustab kasutajal märkmete haldamist.<br /> <br /> Peamine probleem antud rakenduse realiseerimisel on realistlik töömahu hindamine. Viimasest tulenevalt plaanime esmajärgus luua MVP - minimaalse elujõulise toote - ning võtta seejärel töösse planeeritud ''nice to have'' funktsionaalsused. Kuivõrd sarnaseid rakendusi on kättesaadavaid mitmeid võib keeruliseks osutuda lisandväärtuse loomine. Tähelepanu tuleb pöörata ka otsingu tehnilisele teostusele: arvesse tuleb võtta võimalikku andmebaasi kirjete hulka ning veenduda, et teksti põhine otsing ei osutuks liiga aeglaseks. <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uue märkme lisamine<br /> *Olemasolevate märkmete kuvamine<br /> *Olemasoleva märkme muutmine<br /> *Olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Märkmele piltide/helifailide jms faililaiendite lisamine<br /> *Märkme teksti formaadi täiendused: listide loomine (nummerdus, bullet list, märkeruudud), teksti vormindamine jms<br /> *Märkmele kategooriate lisamine/kustutamine<br /> *Märkme prioriseerimine/järjestuse muutmine/esiletõstmine (pin)<br /> *Tekstipõhine otsing<br /> <br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Märkmete grupeerimine kaustadesse<br /> *Märkme teksti markeermine eristuva värviga<br /> *Märkme suurendamine ja vähendamine loetavuse parandamiseks<br /> *Ligipääsetavus: heleduse-tumeduse kontrast, ühildumine ekraanilugeriga<br /> *Täiendav lisaparameetrite põhine otsing (nt kas märkmes leidub faile, linke jms)<br /> *Tüüp-märkmete templiidid (nt ostunimekiri / reisi planeerimine jms)<br /> *Märkme vabalt valitud vanema versiooni taastamine<br /> *Märkme arhiveerimine<br /> *Märkme kopeerimine<br /> *Meeldetuletuse lisamine/kalendriga ühendamine<br /> *Märkme edasi saatmine välisesse kanalisse (e-post, sotsiaalmeedia vms)<br /> *Pikalt kasutust mitte leidnud märkmete automaatne arhiveerimise soovitus<br /> <br /> <br /> '''Peamised kasutuslood'''<br /> <br /> Kasutuslugu: uue märkme lisamine<br /> *Kasutaja klikib uue märkme lisamise ikoonil<br /> *Avaneb uus vaade, kus kasutajal on võimalik sisestada märkme tekstiline sisend ja/või lisada faililaiendeid<br /> *Kasutajal on võimalik määrata märkmele olemasolev kategooria või luua uus kategooria<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> *Kasutaja jäetakse loodud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme muutmine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme muutmise ikoonil / märget on võimalik automaatselt uuendada<br /> *Märge on staatuses muudetav ning kasutajal on võimalik märkme tekstilist sisendit ja/või faililaiendeid muuta<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kustutamise ikoonil<br /> *Avaneb kahe valikuga hüpikaken, kus on võimalik märkme kusutamine kinnitada või sellest loobuda<br /> *Märkme kustutamise kinnitamise järel suunatakse kasutaja peavaatesse ning kasutajale kuvatakse teadet märkme kusutamise õnnestumise kohta<br /> *Märkme kusutamisest loobumise järel jäetakse kasutaja märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme eelmise versiooni taastamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme ajaloo ikoonil<br /> *Avaneb märkme eri versioonide ajajoon<br /> *Kasutaja aktiveerib ajajoonel soovitud versiooni<br /> *Kasutaja kinnitab märkme eelmise versiooni taastamise<br /> *Kasutajale kuvatakse valitud versiooni detailvaadet<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkmete reorganiseerimine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kategoriseerimise ikoonil<br /> *Kasutaja saab märkmele määrata kas olemasoleva kategooria või lisada uue kategooria<br /> *Kasutaja kinnitab märkme kategooria muudatuse<br /> *Kasutaja jäetakse muudetud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine märksõna järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib luubi ikooniga tähistatud otsingulahtri<br /> *Kasutajal on võimalik sisestada tekstilist sisendit<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingusõnale<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine täiendavate parameetrite järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib detailse otsingu, mis asub põhiotsingu all lingina<br /> *Avanevas vaates on võimalik kasutada filtreid: kategooria, kuupäevade vahemik<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingu parameetritele<br /> <br /> ==Kasutusjuhend==<br /> [https://docs.google.com/document/d/1PwD9kc5tJZJSa85Kyvd1xvEkbepYKkDB6nurAWbfloQ/edit?usp=sharing Kasutusjuhend]</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=M%C3%A4rkmik&diff=129245 2018-01-26T12:19:02Z

<p>Hreintam: /* Versioonihaldus */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Kristiina Keelmann (''projektijuht)''<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on eri liiki märkmete (tekst, pildid) loomise ja haldamise võimalus. Märkmeid on võimalik lisada, muuta ja kustutada. Esmaste lisafunktsioonide seas on märkmete kategoriseerimise ja neile prioriteetide määramise võimalus.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *Entity Framework<br /> <br /> ==Versioonihaldus ja lõpptoode==<br /> [https://markmik.visualstudio.com/M%C3%A4rkmik markmik.visualstudio.com/Märkmik Versioonihaldus]<br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1Wen9V6-sGbCsu3JJLN0kQ9F3dm1KCihpSh7GzPhCT6g/edit#slide=id.p Esitlus]<br /> [https://drive.google.com/file/d/1FupRMOMiksasJtT4eqTQdFsPhy8XeRew/view Lõpptoode]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik luua märkmeid. Olemasolevaid märkmeid kuvatakse kasutajale välja ning nende seas on võimalik teostada otsingut. Olemasolevaid märkmeid on võimalik muuta ja kustutada. Märkme loomisel ja muutmisel salvestatakse andmebaasi märkme sisu koos antud toimingu kuupäeva ja kellaajaga ning seda on hiljem võimalik kasutada märkmete otsimisel. Märkmele saab tekstilise sisendi kõrval lisada ka muid faililaiendeid nagu näiteks fotod, helifailid, lingid. Märkme tekstilist sisendit on võimalik täiendavalt vormindada kasutades eri tüüpi liste, muutes teksti suurust ja kirjastiili. Vaikimisi kuvatakse märkmeid loomise ja muutmise järjekorras alustades viimasena muudetud märkmest. Märkmete järjekorda on võimalik muuta drag-and-drop põhimõttel, ühtlasi saab olulisematele märkmetele lisada pin'i, mis tõstab märkme kuvamise järjekorras ettepoole. Märkmete organiseerimiseks on võimalik luua kategooriaid ning neid märkmetele vastavalt lisada. Kategooriate olemasolu korral on võimalik kasutajale kuvada ka ainult konkreetse kategooriaga seotud märkmeid.<br /> <br /> Täiendavate planeeritud funktsionaalsuste eesmärgiks on pakkuda kasutajatele veelgi käepärasemat ja mugavamat töövahendit märkmete kiireks haldamiseks. Vaikimisi tühja templiidi kõrval loome enim kasutust leidvate tegevuste templiidid, võimaldame olemasoleva märkme eelmiste versioonide kuvamist ja taastamist ning märkme kopeerimist. Lihtsustamaks märkmete organiseerimist loome võimaluse nende eri kaustadesse jaotamiseks, sealhulgas pakume vaikimisi välja arhiivi kausta ning pakume kasutajale automaatselt välja pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimist/kustutamist. Kasutajamugavust arvesse võttes muutub võimalikuks kuvasuuruse muutmine rakenduses sees lisatööriistu kasutamata ning loetavuse parandamise eesmärgil on võimalik seadistada rakenduse kontrastust.<br /> <br /> Rakenduse eesmärgiks on võimaldada kasutajal mugavalt sisestada ning vajadusel täiendavalt hallata igapäevaselt tekkivaid märkmeid. Võimaldamaks kasutajal olemasolevates märkmetes orienteeruda, lisatakse rakendusse otsing, mis minimaalsel juhul töötab tekstipõhise vaste põhimõttest lähtudes, kuid planeeritava lisafunktsionaalsuse realiseerimisel võimaldab detailset otsingut märkme eri parameetrite alusel nagu näiteks failide olemasolu või märkme loomise/muutmise ajavahemik. Võrdluses sarnaste olemasolevate rakendustega pööratakse antud lahenduses enam rõhku märkmete organiseerimise võimalustele nagu näiteks nende järjekorra muutmine või märkmele prioriteedi lisamine. Ühtlasi loodetakse realiseerida pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimise/kustutamise soovitus, mis hõlbustab kasutajal märkmete haldamist.<br /> <br /> Peamine probleem antud rakenduse realiseerimisel on realistlik töömahu hindamine. Viimasest tulenevalt plaanime esmajärgus luua MVP - minimaalse elujõulise toote - ning võtta seejärel töösse planeeritud ''nice to have'' funktsionaalsused. Kuivõrd sarnaseid rakendusi on kättesaadavaid mitmeid võib keeruliseks osutuda lisandväärtuse loomine. Tähelepanu tuleb pöörata ka otsingu tehnilisele teostusele: arvesse tuleb võtta võimalikku andmebaasi kirjete hulka ning veenduda, et teksti põhine otsing ei osutuks liiga aeglaseks. <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uue märkme lisamine<br /> *Olemasolevate märkmete kuvamine<br /> *Olemasoleva märkme muutmine<br /> *Olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Märkmele piltide/helifailide jms faililaiendite lisamine<br /> *Märkme teksti formaadi täiendused: listide loomine (nummerdus, bullet list, märkeruudud), teksti vormindamine jms<br /> *Märkmele kategooriate lisamine/kustutamine<br /> *Märkme prioriseerimine/järjestuse muutmine/esiletõstmine (pin)<br /> *Tekstipõhine otsing<br /> <br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Märkmete grupeerimine kaustadesse<br /> *Märkme teksti markeermine eristuva värviga<br /> *Märkme suurendamine ja vähendamine loetavuse parandamiseks<br /> *Ligipääsetavus: heleduse-tumeduse kontrast, ühildumine ekraanilugeriga<br /> *Täiendav lisaparameetrite põhine otsing (nt kas märkmes leidub faile, linke jms)<br /> *Tüüp-märkmete templiidid (nt ostunimekiri / reisi planeerimine jms)<br /> *Märkme vabalt valitud vanema versiooni taastamine<br /> *Märkme arhiveerimine<br /> *Märkme kopeerimine<br /> *Meeldetuletuse lisamine/kalendriga ühendamine<br /> *Märkme edasi saatmine välisesse kanalisse (e-post, sotsiaalmeedia vms)<br /> *Pikalt kasutust mitte leidnud märkmete automaatne arhiveerimise soovitus<br /> <br /> <br /> '''Peamised kasutuslood'''<br /> <br /> Kasutuslugu: uue märkme lisamine<br /> *Kasutaja klikib uue märkme lisamise ikoonil<br /> *Avaneb uus vaade, kus kasutajal on võimalik sisestada märkme tekstiline sisend ja/või lisada faililaiendeid<br /> *Kasutajal on võimalik määrata märkmele olemasolev kategooria või luua uus kategooria<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> *Kasutaja jäetakse loodud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme muutmine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme muutmise ikoonil / märget on võimalik automaatselt uuendada<br /> *Märge on staatuses muudetav ning kasutajal on võimalik märkme tekstilist sisendit ja/või faililaiendeid muuta<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kustutamise ikoonil<br /> *Avaneb kahe valikuga hüpikaken, kus on võimalik märkme kusutamine kinnitada või sellest loobuda<br /> *Märkme kustutamise kinnitamise järel suunatakse kasutaja peavaatesse ning kasutajale kuvatakse teadet märkme kusutamise õnnestumise kohta<br /> *Märkme kusutamisest loobumise järel jäetakse kasutaja märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme eelmise versiooni taastamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme ajaloo ikoonil<br /> *Avaneb märkme eri versioonide ajajoon<br /> *Kasutaja aktiveerib ajajoonel soovitud versiooni<br /> *Kasutaja kinnitab märkme eelmise versiooni taastamise<br /> *Kasutajale kuvatakse valitud versiooni detailvaadet<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkmete reorganiseerimine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kategoriseerimise ikoonil<br /> *Kasutaja saab märkmele määrata kas olemasoleva kategooria või lisada uue kategooria<br /> *Kasutaja kinnitab märkme kategooria muudatuse<br /> *Kasutaja jäetakse muudetud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine märksõna järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib luubi ikooniga tähistatud otsingulahtri<br /> *Kasutajal on võimalik sisestada tekstilist sisendit<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingusõnale<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine täiendavate parameetrite järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib detailse otsingu, mis asub põhiotsingu all lingina<br /> *Avanevas vaates on võimalik kasutada filtreid: kategooria, kuupäevade vahemik<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingu parameetritele<br /> <br /> ==Kasutusjuhend==<br /> [https://docs.google.com/document/d/1PwD9kc5tJZJSa85Kyvd1xvEkbepYKkDB6nurAWbfloQ/edit?usp=sharing Kasutusjuhend]</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126632 2017-11-12T19:54:17Z

<p>Hreintam: /* Analüüsi retsensioon 2 */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126631 2017-11-12T19:53:12Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126630 2017-11-12T19:50:09Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi selgaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126626 2017-11-12T19:46:56Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi selgaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond Märkmik</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=M%C3%A4rkmik&diff=126492 2017-11-12T07:07:06Z

<p>Hreintam: /* Tehnoloogia */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Kristiina Keelmann (''projektijuht)''<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on eri liiki märkmete (tekst, pildid) loomise ja haldamise võimalus. Märkmeid on võimalik lisada, muuta ja kustutada. Esmaste lisafunktsioonide seas on märkmete kategoriseerimise ja neile prioriteetide määramise võimalus.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *Entity Framework<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://markmik.visualstudio.com/M%C3%A4rkmik markmik.visualstudio.com/Märkmik]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik luua märkmeid. Olemasolevaid märkmeid kuvatakse kasutajale välja ning nende seas on võimalik teostada otsingut. Olemasolevaid märkmeid on võimalik muuta ja kustutada. Märkme loomisel ja muutmisel salvestatakse andmebaasi märkme sisu koos antud toimingu kuupäeva ja kellaajaga ning seda on hiljem võimalik kasutada märkmete otsimisel. Märkmele saab tekstilise sisendi kõrval lisada ka muid faililaiendeid nagu näiteks fotod, helifailid, lingid. Märkme tekstilist sisendit on võimalik täiendavalt vormindada kasutades eri tüüpi liste, muutes teksti suurust ja kirjastiili. Vaikimisi kuvatakse märkmeid loomise ja muutmise järjekorras alustades viimasena muudetud märkmest. Märkmete järjekorda on võimalik muuta drag-and-drop põhimõttel, ühtlasi saab olulisematele märkmetele lisada pin'i, mis tõstab märkme kuvamise järjekorras ettepoole. Märkmete organiseerimiseks on võimalik luua kategooriaid ning neid märkmetele vastavalt lisada. Kategooriate olemasolu korral on võimalik kasutajale kuvada ka ainult konkreetse kategooriaga seotud märkmeid.<br /> <br /> Täiendavate planeeritud funktsionaalsuste eesmärgiks on pakkuda kasutajatele veelgi käepärasemat ja mugavamat töövahendit märkmete kiireks haldamiseks. Vaikimisi tühja templiidi kõrval loome enim kasutust leidvate tegevuste templiidid, võimaldame olemasoleva märkme eelmiste versioonide kuvamist ja taastamist ning märkme kopeerimist. Lihtsustamaks märkmete organiseerimist loome võimaluse nende eri kaustadesse jaotamiseks, sealhulgas pakume vaikimisi välja arhiivi kausta ning pakume kasutajale automaatselt välja pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimist/kustutamist. Kasutajamugavust arvesse võttes muutub võimalikuks kuvasuuruse muutmine rakenduses sees lisatööriistu kasutamata ning loetavuse parandamise eesmärgil on võimalik seadistada rakenduse kontrastust.<br /> <br /> Rakenduse eesmärgiks on võimaldada kasutajal mugavalt sisestada ning vajadusel täiendavalt hallata igapäevaselt tekkivaid märkmeid. Võimaldamaks kasutajal olemasolevates märkmetes orienteeruda, lisatakse rakendusse otsing, mis minimaalsel juhul töötab tekstipõhise vaste põhimõttest lähtudes, kuid planeeritava lisafunktsionaalsuse realiseerimisel võimaldab detailset otsingut märkme eri parameetrite alusel nagu näiteks failide olemasolu või märkme loomise/muutmise ajavahemik. Võrdluses sarnaste olemasolevate rakendustega pööratakse antud lahenduses enam rõhku märkmete organiseerimise võimalustele nagu näiteks nende järjekorra muutmine või märkmele prioriteedi lisamine. Ühtlasi loodetakse realiseerida pikalt kasutust mitte leidnud märkmete arhiveerimise/kustutamise soovitus, mis hõlbustab kasutajal märkmete haldamist.<br /> <br /> Peamine probleem antud rakenduse realiseerimisel on realistlik töömahu hindamine. Viimasest tulenevalt plaanime esmajärgus luua MVP - minimaalse elujõulise toote - ning võtta seejärel töösse planeeritud ''nice to have'' funktsionaalsused. Kuivõrd sarnaseid rakendusi on kättesaadavaid mitmeid võib keeruliseks osutuda lisandväärtuse loomine. Tähelepanu tuleb pöörata ka otsingu tehnilisele teostusele: arvesse tuleb võtta võimalikku andmebaasi kirjete hulka ning veenduda, et teksti põhine otsing ei osutuks liiga aeglaseks. <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uue märkme lisamine<br /> *Olemasolevate märkmete kuvamine<br /> *Olemasoleva märkme muutmine<br /> *Olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Märkmele piltide/helifailide jms faililaiendite lisamine<br /> *Märkme teksti formaadi täiendused: listide loomine (nummerdus, bullet list, märkeruudud), teksti vormindamine jms<br /> *Märkmele kategooriate lisamine/kustutamine<br /> *Märkme prioriseerimine/järjestuse muutmine/esiletõstmine (pin)<br /> *Tekstipõhine otsing<br /> <br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Märkmete grupeerimine kaustadesse<br /> *Märkme teksti markeermine eristuva värviga<br /> *Märkme suurendamine ja vähendamine loetavuse parandamiseks<br /> *Ligipääsetavus: heleduse-tumeduse kontrast, ühildumine ekraanilugeriga<br /> *Täiendav lisaparameetrite põhine otsing (nt kas märkmes leidub faile, linke jms)<br /> *Tüüp-märkmete templiidid (nt ostunimekiri / reisi planeerimine jms)<br /> *Märkme vabalt valitud vanema versiooni taastamine<br /> *Märkme arhiveerimine<br /> *Märkme kopeerimine<br /> *Meeldetuletuse lisamine/kalendriga ühendamine<br /> *Märkme edasi saatmine välisesse kanalisse (e-post, sotsiaalmeedia vms)<br /> *Pikalt kasutust mitte leidnud märkmete automaatne arhiveerimise soovitus<br /> <br /> <br /> '''Peamised kasutuslood'''<br /> <br /> Kasutuslugu: uue märkme lisamine<br /> *Kasutaja klikib uue märkme lisamise ikoonil<br /> *Avaneb uus vaade, kus kasutajal on võimalik sisestada märkme tekstiline sisend ja/või lisada faililaiendeid<br /> *Kasutajal on võimalik määrata märkmele olemasolev kategooria või luua uus kategooria<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> *Kasutaja jäetakse loodud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme muutmine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme muutmise ikoonil / märget on võimalik automaatselt uuendada<br /> *Märge on staatuses muudetav ning kasutajal on võimalik märkme tekstilist sisendit ja/või faililaiendeid muuta<br /> *Kasutaja klikib märkme salvestamise ikoonil / märge salvestatakse automaatselt<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme kustutamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kustutamise ikoonil<br /> *Avaneb kahe valikuga hüpikaken, kus on võimalik märkme kusutamine kinnitada või sellest loobuda<br /> *Märkme kustutamise kinnitamise järel suunatakse kasutaja peavaatesse ning kasutajale kuvatakse teadet märkme kusutamise õnnestumise kohta<br /> *Märkme kusutamisest loobumise järel jäetakse kasutaja märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: olemasoleva märkme eelmise versiooni taastamine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme ajaloo ikoonil<br /> *Avaneb märkme eri versioonide ajajoon<br /> *Kasutaja aktiveerib ajajoonel soovitud versiooni<br /> *Kasutaja kinnitab märkme eelmise versiooni taastamise<br /> *Kasutajale kuvatakse valitud versiooni detailvaadet<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkmete reorganiseerimine<br /> *Kasutaja avab olemasoleva märkme<br /> *Kasutaja klikib märkme kategoriseerimise ikoonil<br /> *Kasutaja saab märkmele määrata kas olemasoleva kategooria või lisada uue kategooria<br /> *Kasutaja kinnitab märkme kategooria muudatuse<br /> *Kasutaja jäetakse muudetud märkme detailvaatesse<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine märksõna järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib luubi ikooniga tähistatud otsingulahtri<br /> *Kasutajal on võimalik sisestada tekstilist sisendit<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingusõnale<br /> <br /> <br /> Kasutuslugu: märkme otsimine täiendavate parameetrite järgi<br /> *Kasutaja aktiveerib detailse otsingu, mis asub põhiotsingu all lingina<br /> *Avanevas vaates on võimalik kasutada filtreid: kategooria, kuupäevade vahemik<br /> *Kasutaja klikib nupul “Otsi” <br /> *Kasutajale kuvatakse märkmeid, mille sisu vastab antud otsingu parameetritele</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95757 2015-10-30T07:19:10Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; 25.09 loengsalvestus &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuleviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tennisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95656 2015-10-29T15:13:14Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; 25.09 loengsalvestus &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuleviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95655 2015-10-29T15:11:03Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; 25.09 loengsalvestus &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95654 2015-10-29T15:08:43Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; 25.09 loengsalvestus &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95653 2015-10-29T15:08:20Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; loengsalvestus 25.09 &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95650 2015-10-29T15:06:48Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95649 2015-10-29T15:04:51Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikalt andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95645 2015-10-29T14:41:20Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tannisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95644 2015-10-29T14:39:23Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95640 2015-10-29T14:17:23Z

<p>Hreintam: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95639 2015-10-29T13:33:53Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95638 2015-10-29T13:15:04Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95637 2015-10-29T13:12:21Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääksi kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95636 2015-10-29T13:05:01Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95614 2015-10-29T10:24:36Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot;&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95613 2015-10-29T09:57:48Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95612 2015-10-29T09:55:52Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad nii manuaalseed testijad kuni turvatestijad. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95607 2015-10-29T08:17:09Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demontreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine ka arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad nii manuaalseed testijad kuni turvatestijad. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=95606 2015-10-29T08:11:27Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demontreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine ka arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=94405 2015-10-22T09:12:11Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93812 2015-10-21T12:41:59Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldus&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93811 2015-10-21T12:40:12Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldus&quot; andis Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93804 2015-10-21T12:15:29Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldus&quot; andis Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93788 2015-10-21T10:52:17Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93787 2015-10-21T10:50:33Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis siin võib ehk suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei garanteeri soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93772 2015-10-21T10:25:29Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93710 2015-10-21T08:51:24Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93709 2015-10-21T08:50:18Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida. Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93708 2015-10-21T08:49:29Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab vastutama ja tegelema kõigi jooksvate ja &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida. Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93707 2015-10-21T08:48:42Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Minu ettekujutluses on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab vastutama ja tegelema kõigi jooksvate ja &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida. Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93706 2015-10-21T08:47:40Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale isegi kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib mulle projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Minu ettekujutluses on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab vastutama ja tegelema kõigi jooksvate ja &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida. Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93705 2015-10-21T08:46:37Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93702 2015-10-21T08:22:18Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus 1. loeng &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestis https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93701 2015-10-21T08:21:28Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestis[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93700 2015-10-21T08:20:58Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;[Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestis [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93696 2015-10-21T08:19:39Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;[Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestis]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93524 2015-10-20T19:13:03Z

<p>Hreintam: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93110 2015-10-19T20:04:07Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93091 2015-10-19T19:34:47Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93088 2015-10-19T19:34:05Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93087 2015-10-19T19:33:26Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peaks aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=93075 2015-10-19T19:21:42Z

<p>Hreintam: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: . november 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Vastus<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Hreintam