https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Hriisalu 2026-05-09T03:38:07Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119546 2017-03-26T18:32:20Z

<p>Hriisalu: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110349 2016-10-19T00:42:13Z

<p>Hriisalu: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10.]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilisele puhkusele avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilise liikumise soovil saab taodelda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 7.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Erandjuhtudel akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel on võimalus võtta osa õppetööst, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK küsimus 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimene semester<br /> X=20<br /> 27-20=7 EAP<br /> Tuleb tasuda 7*50=350 EUR.<br /> <br /> Teine semester<br /> Y=21<br /> 27-21=6 EAP<br /> Tuleb tasuda 6*50=300 EUR.<br /> <br /> Kokku tuleb tasuda 350 + 300 = 650 EUR.<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110348 2016-10-19T00:41:46Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilisele puhkusele avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilise liikumise soovil saab taodelda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 7.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Erandjuhtudel akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel on võimalus võtta osa õppetööst, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK küsimus 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimene semester<br /> X=20<br /> 27-20=7 EAP<br /> Tuleb tasuda 7*50=350 EUR.<br /> <br /> Teine semester<br /> Y=21<br /> 27-21=6 EAP<br /> Tuleb tasuda 6*50=300 EUR.<br /> <br /> Kokku tuleb tasuda 350 + 300 = 650 EUR.<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110347 2016-10-19T00:32:36Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilisele puhkusele avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilise liikumise soovil saab taodelda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 7.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Erandjuhtudel akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel on võimalus võtta osa õppetööst, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110346 2016-10-19T00:30:22Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilisele puhkusele avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]&lt;/ref&gt;<br /> Akadeemilise liikumise soovil saab taodelda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 7.1.]&lt;/ref&gt;<br /> Erandjuhtudel akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel on võimalus võtta osa õppetööst, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110339 2016-10-19T00:15:36Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110338 2016-10-19T00:14:53Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK küsimus 10]&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110333 2016-10-19T00:11:08Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&lt;/ref&gt; Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110326 2016-10-18T23:56:57Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110318 2016-10-18T23:45:45Z

<p>Hriisalu: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110316 2016-10-18T23:45:24Z

<p>Hriisalu: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded. <br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110312 2016-10-18T23:40:32Z

<p>Hriisalu: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.<br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi.<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110311 2016-10-18T23:39:51Z

<p>Hriisalu: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.<br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi.<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110310 2016-10-18T23:39:11Z

<p>Hriisalu: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.<br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi.<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.<br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi.<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110309 2016-10-18T23:38:38Z

<p>Hriisalu: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.<br /> <br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi.<br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110287 2016-10-18T23:13:31Z

<p>Hriisalu: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. <br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hriisalu&diff=110286 2016-10-18T23:13:18Z

<p>Hriisalu: Created page with &quot;=Erialatutvustuse arvestustöö= Autor: Helen Riisalu Esitamise kuupäev: 19.10.2016 ==Essee== Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt s...&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse arvestustöö=<br /> Autor: Helen Riisalu<br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer.<br /> Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi.<br /> <br /> Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv.<br /> <br /> Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. <br /> <br /> Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. <br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. <br /> <br /> Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele.<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. <br /> <br /> <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Anon%C3%BC%C3%BCmsed&diff=105519 2016-09-19T11:08:17Z

<p>Hriisalu: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Hriisalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Anon%C3%BC%C3%BCmsed&diff=105518 2016-09-19T11:05:58Z

<p>Hriisalu: Created page with &quot;asd&quot;</p> <hr /> <div>asd</div>

Hriisalu