https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=HrindesaICO wiki - User contributions [en]2026-05-09T01:26:21ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73239Graylog22014-01-09T09:29:54Z<p>Hrindesa: /* Paigaldusdetailid */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti]. Antud skript on kirjutatud Github kasutaja [https://github.com/mrlesmithjr mrlesmithjr] poolt muutmaks Graylog2 paigaldust kiiremaks ja lihtsamaks. Skripti koduleht Githubis: https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks ava Run aken (win+r). Sisesta käsk: services.msc ja otsi nimekirjast teenus nimega nxlog. Veendu, et status oleks "Running".<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab nxlog'i klient Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Observium&diff=73238Observium2014-01-09T09:29:16Z<p>Hrindesa: /* Lisa seadistused ja tuntud probleemid */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Kristjan Hinn AK21 [mailto:kristjan.hinn@itcollege.ee kristjan.hinn@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Observium ([http://www.observium.org www.observium.org]) on [[SNMP]] protokollil töötav ressursi monitoorimise tarkvara. [[Observium]] on kirjutatud '''PHP'''s ning toetab suurel hulgal enimlevinud operatsioonisüsteeme ([http://www.observium.org/wiki/Supported_Devices Supported Devices]). Suurte võrgu ja/või serveri taristuga süsteemides pole observium siiski mõeldud asendamaks monitooringu tarkvaras nagu näiteks [[nagios]] või [[Microsoft Operations Manager]]i, sest observium pole selleks vajalikul määral optimeeritud. Küll aga võib observiumit kasutada monitooringu tarkvaradega parallelselt. Konkureerivateks tarkvaradeks võib lugeda [[cacti]] ja [[mrtg]] graafikute joonistamise tarkvarasid. Observiumi eeliseks on lihtsam paigaldamine ja innovaatilisem graafiline kasutajaliides. Observiumi kood on vabavara [http://opensource.org/licenses/QPL-1.0 QPL litsensiga], kuid tasulise versiooniga saab kasutada automaatset versioonihaldust [[SVN]] (Subversion) varamust. Sellegi poolest on minu arvates Observium lihtsasti paigaldatav ja seadistatav tarkvara.<br />
<br />
[[Image:observium.png|thumb|Pilt on illustreeriv ja pärit autori testkeskkonnast]]<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
Väikeste süsteemide seadistamiseks on kasutajatugi veebilehel piisav, kuid Observiumi arendajad pakuvad vajadusel ka tasulist tuge suurte ja keeruliste erilahenduste seadistamiseks.<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Observiumi veebilehel olevas juhendis on öeldud, et nende kirjutatud juhend kehtib '''Ubuntu 13.04''' puhul. Tegin veebilehel asuvale juhendile mõned muudatused, et Observiumi ka '''Ubuntu 13.10''' puhul töötaks.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu 13.10<br><br />
Minimaalne mälu maht: 512 MB<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti pääsemine sh nimelahendamine peab toimima<br />
<br />
Vajalikud lisa tarkvarad:<br />
* Apache<br />
* fping<br />
* MySQL<br />
* Net-SNMP 5.4+<br />
* RRDtool 1.3+<br />
* Graphviz<br />
* PHP 5.3+<br />
<br />
Valikulised tarkvarad:<br />
<br />
* Ipmitool - kui soovid IPMI kontrollereid monitoorida<br />
* Libvirt-bin - kui soovid virtaalserverite keskkonna VMWare '''host''' servereid monitoorida.<br />
<br />
== Paigaldusdetailid == https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
<br />
'''1. Vältimaks juhendist käskude kopeerimise ja kleepimise võimalikke eksimusi muudame terminali juurkasutajaõigustesse.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame vajalikud lisa tarkvarad. Kui MySQL pole eelnevalt paigaldatud, siis tuleb mysql paigaldamise käigus seadistada ka peakasutaja parool.'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
<br />
apt-get install libapache2-mod-php5 php5-cli php5-mysql php5-gd php5-snmp php-pear snmp graphviz php5-mcrypt php5-json mysql-server mysql-client rrdtool fping imagemagick whois mtr-tiny nmap ipmitool python-mysqldb<br />
</source><br />
'''3. Valime kataloogi, kuhu soovime observiumi paigaldada. Näites paigaldatakse kausta /opt'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
</source><br />
'''4. Laeme alla Observiumi viimase versiooni ja pakime lahti'''<br />
<source lang="bash"><br />
wget http://www.observium.org/observium-community-latest.tar.gz<br />
<br />
tar zxvf observium-community-latest.tar.gz<br />
</source><br />
'''5. Siseneme observiumi kodukausta ja tekitame konfiguratsiooni faili'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd observium<br />
<br />
cp config.php.default config.php<br />
</source><br />
'''6. Tekitame tühja Mysql andmebaasi, loome kasutaja ja anname õigused'''<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
<Installi käigus seadistatud juurkasutaja parool><br />
</source><br />
Mysql käsureal:<br />
<source lang="mysql"><br />
CREATE DATABASE <Andmebaasi nimi>;<br />
GRANT ALL PRIVILEGES ON <Andmebaasi nimi>.* TO '<Andmebaasi kasutajainim>'@'localhost'<br />
IDENTIFIED BY '<Andmebaasi parool>';<br />
</source><br />
Mysql käsurealt saab väljuda '''quit''' käsuga<br />
<br />
'''7. Muudame konfiguratsiooni failis eelnevalt loodud andmebaasiga ühendamise parameetrid'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano config.php<br />
</source><br />
Konfiguratsiooni näide:<br />
<br />
// Database config<br />
$config['db_host'] = "localhost";<br />
$config['db_user'] = "<Andmebaasi kasutajanimi>";<br />
$config['db_pass'] = "<Andmebaasi parool>";<br />
$config['db_name'] = "<Andmebaasi nimi>";<br />
<br />
'''8. Tekitame andmebaasi vajalikud tabelid ja tekitame kataloogi [[rrd]] graafikute jaoks'''<br />
<source lang="bash"><br />
php includes/update/update.php<br />
<br />
mkdir rrd<br />
<br />
chown www-data:www-data rrd<br />
</source><br />
<br />
'''9. Kui serveris töötab ainult üks veeb siis tuleks veebiserveri vaikimisi veebilehe asukohta muuta järgnevalt:'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/sites-available/000-default.conf<br />
</source><br />
Selle faili sisu tuleks muuta selliseks:<br />
<source lang="apache"><br />
<VirtualHost *:80><br />
ServerAdmin webmaster@localhost<br />
DocumentRoot /opt/observium/html<br />
<Directory /><br />
Options FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
</Directory><br />
<Directory /opt/observium/html/><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride All<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
ErrorLog ${APACHE_LOG_DIR}/error.log<br />
LogLevel warn<br />
CustomLog ${APACHE_LOG_DIR}/access.log combined<br />
ServerSignature On<br />
</VirtualHost><br />
</source><br />
Väike nipp! nano tekstiredaktoris saab ühe rea kaupa lõigata vajutades ctrl+k.<br />
<br />
'''10. Muudame apache2 konfiguratiooni nii, et observiumi kodukataloogis sisu näitamine oleks lubatud.''' <br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
Lisame:<br />
<source lang="apache"><br />
<Directory /opt/observium><br />
Options Indexes FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
Require all granted<br />
</Directory><br />
</source><br />
'''11. Kui soovid kasutada veebilehel parooli meelde jätmise funktsiooni, siis tuleb apache2'le php-mcrypt mooduli õige asukoht kätte näidata'''<br />
<source lang="bash"><br />
ln -s /etc/php5/conf.d/mcrypt.ini /etc/php5/mods-available<br />
<br />
php5enmod mcrypt<br />
<br />
service apache2 restart <br />
</source><br />
'''12. Lülitame sisse apache2 ''mod_rewrite'' mooduli'''<br />
<source lang="bash"><br />
a2enmod rewrite<br />
<br />
apache2ctl restart<br />
</source><br />
'''13. Tekitame esimese Observiumi kasutaja. Administraator kasutajal on õiguste tasemeks 10'''<br />
<source lang="bash"><br />
./adduser.php <kasutajanimi> <parool> <õiguste tase><br />
</source><br />
'''14. Lisame esimese seamde PS! Observium töötab ainult DNS nimega. IP'ga ta seadmeid ei leia!'''<br />
<source lang="bash"><br />
./add_device.php <seadmenimi> <snmp kommuuni nimi> v2c<br />
</source><br />
'''15. Otsime ja pärime seadet'''<br />
<source lang="bash"><br />
./discovery.php -h all<br />
<br />
./poller.php -h all<br />
</source><br />
'''16. Observium on paigaldatud'''<br />
<br />
Ava veebibrauseris lehekülg [http://minuserverinimi http://<minuserverinimi>/] ning sisene veebi punktis 13. tehtud kontoga.<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Vältimaks juhendist käskude kopeerimise ja kleepimise võimalikke eksimusi muudame terminali juurkasutajaõigustesse.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame vajalikud lisa tarkvarad. Kui MySQL pole eelnevalt paigaldatud, siis tuleb mysql paigaldamise käigus seadistada ka peakasutaja parool.'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
<br />
apt-get install libapache2-mod-php5 php5-cli php5-mysql php5-gd php5-snmp php-pear snmp graphviz php5-mcrypt php5-json mysql-server mysql-client rrdtool fping imagemagick whois mtr-tiny nmap ipmitool python-mysqldb<br />
</source><br />
'''3. Valime kataloogi, kuhu soovime observiumi paigaldada. Näites paigaldatakse kausta /opt'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
</source><br />
'''4. Laeme alla Observiumi viimase versiooni ja pakime lahti'''<br />
<source lang="bash"><br />
wget http://www.observium.org/observium-community-latest.tar.gz<br />
<br />
tar zxvf observium-community-latest.tar.gz<br />
</source><br />
'''5. Siseneme observiumi kodukausta ja tekitame konfiguratsiooni faili'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd observium<br />
<br />
cp config.php.default config.php<br />
</source><br />
'''6. Tekitame tühja Mysql andmebaasi, loome kasutaja ja anname õigused'''<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
<Installi käigus seadistatud juurkasutaja parool><br />
</source><br />
Mysql käsureal:<br />
<source lang="mysql"><br />
CREATE DATABASE <Andmebaasi nimi>;<br />
GRANT ALL PRIVILEGES ON <Andmebaasi nimi>.* TO '<Andmebaasi kasutajainim>'@'localhost'<br />
IDENTIFIED BY '<Andmebaasi parool>';<br />
</source><br />
Mysql käsurealt saab väljuda '''quit''' käsuga<br />
<br />
'''7. Muudame konfiguratsiooni failis eelnevalt loodud andmebaasiga ühendamise parameetrid'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano config.php<br />
</source><br />
Konfiguratsiooni näide:<br />
<br />
// Database config<br />
$config['db_host'] = "localhost";<br />
$config['db_user'] = "<Andmebaasi kasutajanimi>";<br />
$config['db_pass'] = "<Andmebaasi parool>";<br />
$config['db_name'] = "<Andmebaasi nimi>";<br />
<br />
'''8. Tekitame andmebaasi vajalikud tabelid ja tekitame kataloogi [[rrd]] graafikute jaoks'''<br />
<source lang="bash"><br />
php includes/update/update.php<br />
<br />
mkdir rrd<br />
<br />
chown www-data:www-data rrd<br />
</source><br />
<br />
'''9. Kui serveris töötab ainult üks veeb siis tuleks veebiserveri vaikimisi veebilehe asukohta muuta järgnevalt:'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/sites-available/000-default.conf<br />
</source><br />
Selle faili sisu tuleks muuta selliseks:<br />
<source lang="apache"><br />
<VirtualHost *:80><br />
ServerAdmin webmaster@localhost<br />
DocumentRoot /opt/observium/html<br />
<Directory /><br />
Options FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
</Directory><br />
<Directory /opt/observium/html/><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride All<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
ErrorLog ${APACHE_LOG_DIR}/error.log<br />
LogLevel warn<br />
CustomLog ${APACHE_LOG_DIR}/access.log combined<br />
ServerSignature On<br />
</VirtualHost><br />
</source><br />
Väike nipp! nano tekstiredaktoris saab ühe rea kaupa lõigata vajutades ctrl+k.<br />
<br />
'''10. Muudame apache2 konfiguratiooni nii, et observiumi kodukataloogis sisu näitamine oleks lubatud.''' <br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
Lisame:<br />
<source lang="apache"><br />
<Directory /opt/observium><br />
Options Indexes FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
Require all granted<br />
</Directory><br />
</source><br />
'''11. Kui soovid kasutada veebilehel parooli meelde jätmise funktsiooni, siis tuleb apache2'le php-mcrypt mooduli õige asukoht kätte näidata'''<br />
<source lang="bash"><br />
ln -s /etc/php5/conf.d/mcrypt.ini /etc/php5/mods-available<br />
<br />
php5enmod mcrypt<br />
<br />
service apache2 restart <br />
</source><br />
'''12. Lülitame sisse apache2 ''mod_rewrite'' mooduli'''<br />
<source lang="bash"><br />
a2enmod rewrite<br />
<br />
apache2ctl restart<br />
</source><br />
'''13. Tekitame esimese Observiumi kasutaja. Administraator kasutajal on õiguste tasemeks 10'''<br />
<source lang="bash"><br />
./adduser.php <kasutajanimi> <parool> <õiguste tase><br />
</source><br />
'''14. Lisame esimese seamde PS! Observium töötab ainult DNS nimega. IP'ga ta seadmeid ei leia!'''<br />
<source lang="bash"><br />
./add_device.php <seadmenimi> <snmp kommuuni nimi> v2c<br />
</source><br />
'''15. Otsime ja pärime seadet'''<br />
<source lang="bash"><br />
./discovery.php -h all<br />
<br />
./poller.php -h all<br />
</source><br />
'''16. Observium on paigaldatud'''<br />
<br />
Ava veebibrauseris lehekülg [http://minuserverinimi http://<minuserverinimi>/] ning sisene veebi punktis 13. tehtud kontoga.<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# Observiumi ametlik veebileht. [http://www.observium.org www.observium.org]<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Observium on hea funktsionaalsusega ja esimesed graafikud saab väga kerge vaevaga käima. Samas on Observiumis ka palju muid võimalusi, kui ainult graafikute joonistamine. Näiteks saab seadistada alarme ja saab võrguliiklusega portide koormuste graafikuid liita jne. <br />
Kindlasti ei asenda Observium monitooringu süsteeme, sest Observiumi ei suuda piisavalt kiiresti süsteemidelt staatuseid pärida ning tarkvara peamine eesmärk on süsteemide koormustest hea graafilise ülevaate saamine.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Observium&diff=73237Observium2014-01-09T09:28:38Z<p>Hrindesa: /* Paigaldusdetailid https://github.com/mrlesmithjr/graylog2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Kristjan Hinn AK21 [mailto:kristjan.hinn@itcollege.ee kristjan.hinn@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Observium ([http://www.observium.org www.observium.org]) on [[SNMP]] protokollil töötav ressursi monitoorimise tarkvara. [[Observium]] on kirjutatud '''PHP'''s ning toetab suurel hulgal enimlevinud operatsioonisüsteeme ([http://www.observium.org/wiki/Supported_Devices Supported Devices]). Suurte võrgu ja/või serveri taristuga süsteemides pole observium siiski mõeldud asendamaks monitooringu tarkvaras nagu näiteks [[nagios]] või [[Microsoft Operations Manager]]i, sest observium pole selleks vajalikul määral optimeeritud. Küll aga võib observiumit kasutada monitooringu tarkvaradega parallelselt. Konkureerivateks tarkvaradeks võib lugeda [[cacti]] ja [[mrtg]] graafikute joonistamise tarkvarasid. Observiumi eeliseks on lihtsam paigaldamine ja innovaatilisem graafiline kasutajaliides. Observiumi kood on vabavara [http://opensource.org/licenses/QPL-1.0 QPL litsensiga], kuid tasulise versiooniga saab kasutada automaatset versioonihaldust [[SVN]] (Subversion) varamust. Sellegi poolest on minu arvates Observium lihtsasti paigaldatav ja seadistatav tarkvara.<br />
<br />
[[Image:observium.png|thumb|Pilt on illustreeriv ja pärit autori testkeskkonnast]]<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
Väikeste süsteemide seadistamiseks on kasutajatugi veebilehel piisav, kuid Observiumi arendajad pakuvad vajadusel ka tasulist tuge suurte ja keeruliste erilahenduste seadistamiseks.<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Observiumi veebilehel olevas juhendis on öeldud, et nende kirjutatud juhend kehtib '''Ubuntu 13.04''' puhul. Tegin veebilehel asuvale juhendile mõned muudatused, et Observiumi ka '''Ubuntu 13.10''' puhul töötaks.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu 13.10<br><br />
Minimaalne mälu maht: 512 MB<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti pääsemine sh nimelahendamine peab toimima<br />
<br />
Vajalikud lisa tarkvarad:<br />
* Apache<br />
* fping<br />
* MySQL<br />
* Net-SNMP 5.4+<br />
* RRDtool 1.3+<br />
* Graphviz<br />
* PHP 5.3+<br />
<br />
Valikulised tarkvarad:<br />
<br />
* Ipmitool - kui soovid IPMI kontrollereid monitoorida<br />
* Libvirt-bin - kui soovid virtaalserverite keskkonna VMWare '''host''' servereid monitoorida.<br />
<br />
== Paigaldusdetailid == https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
<br />
'''1. Vältimaks juhendist käskude kopeerimise ja kleepimise võimalikke eksimusi muudame terminali juurkasutajaõigustesse.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame vajalikud lisa tarkvarad. Kui MySQL pole eelnevalt paigaldatud, siis tuleb mysql paigaldamise käigus seadistada ka peakasutaja parool.'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
<br />
apt-get install libapache2-mod-php5 php5-cli php5-mysql php5-gd php5-snmp php-pear snmp graphviz php5-mcrypt php5-json mysql-server mysql-client rrdtool fping imagemagick whois mtr-tiny nmap ipmitool python-mysqldb<br />
</source><br />
'''3. Valime kataloogi, kuhu soovime observiumi paigaldada. Näites paigaldatakse kausta /opt'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
</source><br />
'''4. Laeme alla Observiumi viimase versiooni ja pakime lahti'''<br />
<source lang="bash"><br />
wget http://www.observium.org/observium-community-latest.tar.gz<br />
<br />
tar zxvf observium-community-latest.tar.gz<br />
</source><br />
'''5. Siseneme observiumi kodukausta ja tekitame konfiguratsiooni faili'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd observium<br />
<br />
cp config.php.default config.php<br />
</source><br />
'''6. Tekitame tühja Mysql andmebaasi, loome kasutaja ja anname õigused'''<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
<Installi käigus seadistatud juurkasutaja parool><br />
</source><br />
Mysql käsureal:<br />
<source lang="mysql"><br />
CREATE DATABASE <Andmebaasi nimi>;<br />
GRANT ALL PRIVILEGES ON <Andmebaasi nimi>.* TO '<Andmebaasi kasutajainim>'@'localhost'<br />
IDENTIFIED BY '<Andmebaasi parool>';<br />
</source><br />
Mysql käsurealt saab väljuda '''quit''' käsuga<br />
<br />
'''7. Muudame konfiguratsiooni failis eelnevalt loodud andmebaasiga ühendamise parameetrid'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano config.php<br />
</source><br />
Konfiguratsiooni näide:<br />
<br />
// Database config<br />
$config['db_host'] = "localhost";<br />
$config['db_user'] = "<Andmebaasi kasutajanimi>";<br />
$config['db_pass'] = "<Andmebaasi parool>";<br />
$config['db_name'] = "<Andmebaasi nimi>";<br />
<br />
'''8. Tekitame andmebaasi vajalikud tabelid ja tekitame kataloogi [[rrd]] graafikute jaoks'''<br />
<source lang="bash"><br />
php includes/update/update.php<br />
<br />
mkdir rrd<br />
<br />
chown www-data:www-data rrd<br />
</source><br />
<br />
'''9. Kui serveris töötab ainult üks veeb siis tuleks veebiserveri vaikimisi veebilehe asukohta muuta järgnevalt:'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/sites-available/000-default.conf<br />
</source><br />
Selle faili sisu tuleks muuta selliseks:<br />
<source lang="apache"><br />
<VirtualHost *:80><br />
ServerAdmin webmaster@localhost<br />
DocumentRoot /opt/observium/html<br />
<Directory /><br />
Options FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
</Directory><br />
<Directory /opt/observium/html/><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride All<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
ErrorLog ${APACHE_LOG_DIR}/error.log<br />
LogLevel warn<br />
CustomLog ${APACHE_LOG_DIR}/access.log combined<br />
ServerSignature On<br />
</VirtualHost><br />
</source><br />
Väike nipp! nano tekstiredaktoris saab ühe rea kaupa lõigata vajutades ctrl+k.<br />
<br />
'''10. Muudame apache2 konfiguratiooni nii, et observiumi kodukataloogis sisu näitamine oleks lubatud.''' <br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
Lisame:<br />
<source lang="apache"><br />
<Directory /opt/observium><br />
Options Indexes FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
Require all granted<br />
</Directory><br />
</source><br />
'''11. Kui soovid kasutada veebilehel parooli meelde jätmise funktsiooni, siis tuleb apache2'le php-mcrypt mooduli õige asukoht kätte näidata'''<br />
<source lang="bash"><br />
ln -s /etc/php5/conf.d/mcrypt.ini /etc/php5/mods-available<br />
<br />
php5enmod mcrypt<br />
<br />
service apache2 restart <br />
</source><br />
'''12. Lülitame sisse apache2 ''mod_rewrite'' mooduli'''<br />
<source lang="bash"><br />
a2enmod rewrite<br />
<br />
apache2ctl restart<br />
</source><br />
'''13. Tekitame esimese Observiumi kasutaja. Administraator kasutajal on õiguste tasemeks 10'''<br />
<source lang="bash"><br />
./adduser.php <kasutajanimi> <parool> <õiguste tase><br />
</source><br />
'''14. Lisame esimese seamde PS! Observium töötab ainult DNS nimega. IP'ga ta seadmeid ei leia!'''<br />
<source lang="bash"><br />
./add_device.php <seadmenimi> <snmp kommuuni nimi> v2c<br />
</source><br />
'''15. Otsime ja pärime seadet'''<br />
<source lang="bash"><br />
./discovery.php -h all<br />
<br />
./poller.php -h all<br />
</source><br />
'''16. Observium on paigaldatud'''<br />
<br />
Ava veebibrauseris lehekülg [http://minuserverinimi http://<minuserverinimi>/] ning sisene veebi punktis 13. tehtud kontoga.<br />
<br />
== Lisa seadistused ja tuntud probleemid ==<br />
<br />
=== Observium cron tööd ===<br />
<br />
Et Observium regulaarselt seadmetelt infot päriks tuleks seadistada cron tööd.<br />
<br />
* Tekita uus cron skripti fail<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/cron.d/observium<br />
</source><br />
Lisa sinna järgnevad read:<br />
<br />
33 */6 * * * root /opt/observium/discovery.php -h all >> /dev/null 2>&1<br />
*/5 * * * * root /opt/observium/discovery.php -h new >> /dev/null 2>&1<br />
*/5 * * * * root /opt/observium/poller-wrapper.py 1 >> /dev/null 2>&1<br />
<br />
=== Apache veateade ===<br />
<br />
Taaskäivitades annab Apache2 veateate<br />
<br />
AH00558: apache2: Could not reliably determine the server's fully qualified domain name, using 127.0.1.1. Set the 'ServerName' directive globally to suppress this message<br />
<br />
Seadista /etc/apache2/apache2.conf failis ServerName parameeter vastavalt serveri FQDN nimena.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
sisesta näiteks faili lõppu, rida:<br />
<br />
ServerName <minu.server.ee><br />
<br />
=== Observium ei leia seadet ===<br />
<br />
Observiumi arendajad on koodi sisse programmeerinud observiumi küsima andmeid ainult DNS nime järgi. Kui sa soovid IP'ga mõnda seadet lisada, siis see ei õnnestu.<br />
<br />
Kui siiski on tungiv vajadus lisada seadmeid, mille IP nimeks ei lahendu, siis üks võimalus on need seadmed serveri hosts failis ära kirjeldada<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/hosts<br />
</source><br />
Lisa siia vastav kirje<br />
<br />
x.x.x.x minu.lahendamatu.seade<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# Observiumi ametlik veebileht. [http://www.observium.org www.observium.org]<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Observium on hea funktsionaalsusega ja esimesed graafikud saab väga kerge vaevaga käima. Samas on Observiumis ka palju muid võimalusi, kui ainult graafikute joonistamine. Näiteks saab seadistada alarme ja saab võrguliiklusega portide koormuste graafikuid liita jne. <br />
Kindlasti ei asenda Observium monitooringu süsteeme, sest Observiumi ei suuda piisavalt kiiresti süsteemidelt staatuseid pärida ning tarkvara peamine eesmärk on süsteemide koormustest hea graafilise ülevaate saamine.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Observium&diff=73236Observium2014-01-09T09:28:05Z<p>Hrindesa: /* Paigaldusdetailid */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Kristjan Hinn AK21 [mailto:kristjan.hinn@itcollege.ee kristjan.hinn@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Observium ([http://www.observium.org www.observium.org]) on [[SNMP]] protokollil töötav ressursi monitoorimise tarkvara. [[Observium]] on kirjutatud '''PHP'''s ning toetab suurel hulgal enimlevinud operatsioonisüsteeme ([http://www.observium.org/wiki/Supported_Devices Supported Devices]). Suurte võrgu ja/või serveri taristuga süsteemides pole observium siiski mõeldud asendamaks monitooringu tarkvaras nagu näiteks [[nagios]] või [[Microsoft Operations Manager]]i, sest observium pole selleks vajalikul määral optimeeritud. Küll aga võib observiumit kasutada monitooringu tarkvaradega parallelselt. Konkureerivateks tarkvaradeks võib lugeda [[cacti]] ja [[mrtg]] graafikute joonistamise tarkvarasid. Observiumi eeliseks on lihtsam paigaldamine ja innovaatilisem graafiline kasutajaliides. Observiumi kood on vabavara [http://opensource.org/licenses/QPL-1.0 QPL litsensiga], kuid tasulise versiooniga saab kasutada automaatset versioonihaldust [[SVN]] (Subversion) varamust. Sellegi poolest on minu arvates Observium lihtsasti paigaldatav ja seadistatav tarkvara.<br />
<br />
[[Image:observium.png|thumb|Pilt on illustreeriv ja pärit autori testkeskkonnast]]<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
Väikeste süsteemide seadistamiseks on kasutajatugi veebilehel piisav, kuid Observiumi arendajad pakuvad vajadusel ka tasulist tuge suurte ja keeruliste erilahenduste seadistamiseks.<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Observiumi veebilehel olevas juhendis on öeldud, et nende kirjutatud juhend kehtib '''Ubuntu 13.04''' puhul. Tegin veebilehel asuvale juhendile mõned muudatused, et Observiumi ka '''Ubuntu 13.10''' puhul töötaks.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu 13.10<br><br />
Minimaalne mälu maht: 512 MB<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti pääsemine sh nimelahendamine peab toimima<br />
<br />
Vajalikud lisa tarkvarad:<br />
* Apache<br />
* fping<br />
* MySQL<br />
* Net-SNMP 5.4+<br />
* RRDtool 1.3+<br />
* Graphviz<br />
* PHP 5.3+<br />
<br />
Valikulised tarkvarad:<br />
<br />
* Ipmitool - kui soovid IPMI kontrollereid monitoorida<br />
* Libvirt-bin - kui soovid virtaalserverite keskkonna VMWare '''host''' servereid monitoorida.<br />
<br />
== Paigaldusdetailid https://github.com/mrlesmithjr/graylog2==<br />
<br />
'''1. Vältimaks juhendist käskude kopeerimise ja kleepimise võimalikke eksimusi muudame terminali juurkasutajaõigustesse.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame vajalikud lisa tarkvarad. Kui MySQL pole eelnevalt paigaldatud, siis tuleb mysql paigaldamise käigus seadistada ka peakasutaja parool.'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
<br />
apt-get install libapache2-mod-php5 php5-cli php5-mysql php5-gd php5-snmp php-pear snmp graphviz php5-mcrypt php5-json mysql-server mysql-client rrdtool fping imagemagick whois mtr-tiny nmap ipmitool python-mysqldb<br />
</source><br />
'''3. Valime kataloogi, kuhu soovime observiumi paigaldada. Näites paigaldatakse kausta /opt'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
</source><br />
'''4. Laeme alla Observiumi viimase versiooni ja pakime lahti'''<br />
<source lang="bash"><br />
wget http://www.observium.org/observium-community-latest.tar.gz<br />
<br />
tar zxvf observium-community-latest.tar.gz<br />
</source><br />
'''5. Siseneme observiumi kodukausta ja tekitame konfiguratsiooni faili'''<br />
<source lang="bash"><br />
cd observium<br />
<br />
cp config.php.default config.php<br />
</source><br />
'''6. Tekitame tühja Mysql andmebaasi, loome kasutaja ja anname õigused'''<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
<Installi käigus seadistatud juurkasutaja parool><br />
</source><br />
Mysql käsureal:<br />
<source lang="mysql"><br />
CREATE DATABASE <Andmebaasi nimi>;<br />
GRANT ALL PRIVILEGES ON <Andmebaasi nimi>.* TO '<Andmebaasi kasutajainim>'@'localhost'<br />
IDENTIFIED BY '<Andmebaasi parool>';<br />
</source><br />
Mysql käsurealt saab väljuda '''quit''' käsuga<br />
<br />
'''7. Muudame konfiguratsiooni failis eelnevalt loodud andmebaasiga ühendamise parameetrid'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano config.php<br />
</source><br />
Konfiguratsiooni näide:<br />
<br />
// Database config<br />
$config['db_host'] = "localhost";<br />
$config['db_user'] = "<Andmebaasi kasutajanimi>";<br />
$config['db_pass'] = "<Andmebaasi parool>";<br />
$config['db_name'] = "<Andmebaasi nimi>";<br />
<br />
'''8. Tekitame andmebaasi vajalikud tabelid ja tekitame kataloogi [[rrd]] graafikute jaoks'''<br />
<source lang="bash"><br />
php includes/update/update.php<br />
<br />
mkdir rrd<br />
<br />
chown www-data:www-data rrd<br />
</source><br />
<br />
'''9. Kui serveris töötab ainult üks veeb siis tuleks veebiserveri vaikimisi veebilehe asukohta muuta järgnevalt:'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/sites-available/000-default.conf<br />
</source><br />
Selle faili sisu tuleks muuta selliseks:<br />
<source lang="apache"><br />
<VirtualHost *:80><br />
ServerAdmin webmaster@localhost<br />
DocumentRoot /opt/observium/html<br />
<Directory /><br />
Options FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
</Directory><br />
<Directory /opt/observium/html/><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride All<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
ErrorLog ${APACHE_LOG_DIR}/error.log<br />
LogLevel warn<br />
CustomLog ${APACHE_LOG_DIR}/access.log combined<br />
ServerSignature On<br />
</VirtualHost><br />
</source><br />
Väike nipp! nano tekstiredaktoris saab ühe rea kaupa lõigata vajutades ctrl+k.<br />
<br />
'''10. Muudame apache2 konfiguratiooni nii, et observiumi kodukataloogis sisu näitamine oleks lubatud.''' <br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
Lisame:<br />
<source lang="apache"><br />
<Directory /opt/observium><br />
Options Indexes FollowSymLinks<br />
AllowOverride None<br />
Require all granted<br />
</Directory><br />
</source><br />
'''11. Kui soovid kasutada veebilehel parooli meelde jätmise funktsiooni, siis tuleb apache2'le php-mcrypt mooduli õige asukoht kätte näidata'''<br />
<source lang="bash"><br />
ln -s /etc/php5/conf.d/mcrypt.ini /etc/php5/mods-available<br />
<br />
php5enmod mcrypt<br />
<br />
service apache2 restart <br />
</source><br />
'''12. Lülitame sisse apache2 ''mod_rewrite'' mooduli'''<br />
<source lang="bash"><br />
a2enmod rewrite<br />
<br />
apache2ctl restart<br />
</source><br />
'''13. Tekitame esimese Observiumi kasutaja. Administraator kasutajal on õiguste tasemeks 10'''<br />
<source lang="bash"><br />
./adduser.php <kasutajanimi> <parool> <õiguste tase><br />
</source><br />
'''14. Lisame esimese seamde PS! Observium töötab ainult DNS nimega. IP'ga ta seadmeid ei leia!'''<br />
<source lang="bash"><br />
./add_device.php <seadmenimi> <snmp kommuuni nimi> v2c<br />
</source><br />
'''15. Otsime ja pärime seadet'''<br />
<source lang="bash"><br />
./discovery.php -h all<br />
<br />
./poller.php -h all<br />
</source><br />
'''16. Observium on paigaldatud'''<br />
<br />
Ava veebibrauseris lehekülg [http://minuserverinimi http://<minuserverinimi>/] ning sisene veebi punktis 13. tehtud kontoga.<br />
<br />
== Lisa seadistused ja tuntud probleemid ==<br />
<br />
=== Observium cron tööd ===<br />
<br />
Et Observium regulaarselt seadmetelt infot päriks tuleks seadistada cron tööd.<br />
<br />
* Tekita uus cron skripti fail<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/cron.d/observium<br />
</source><br />
Lisa sinna järgnevad read:<br />
<br />
33 */6 * * * root /opt/observium/discovery.php -h all >> /dev/null 2>&1<br />
*/5 * * * * root /opt/observium/discovery.php -h new >> /dev/null 2>&1<br />
*/5 * * * * root /opt/observium/poller-wrapper.py 1 >> /dev/null 2>&1<br />
<br />
=== Apache veateade ===<br />
<br />
Taaskäivitades annab Apache2 veateate<br />
<br />
AH00558: apache2: Could not reliably determine the server's fully qualified domain name, using 127.0.1.1. Set the 'ServerName' directive globally to suppress this message<br />
<br />
Seadista /etc/apache2/apache2.conf failis ServerName parameeter vastavalt serveri FQDN nimena.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/apache2/apache2.conf<br />
</source><br />
sisesta näiteks faili lõppu, rida:<br />
<br />
ServerName <minu.server.ee><br />
<br />
=== Observium ei leia seadet ===<br />
<br />
Observiumi arendajad on koodi sisse programmeerinud observiumi küsima andmeid ainult DNS nime järgi. Kui sa soovid IP'ga mõnda seadet lisada, siis see ei õnnestu.<br />
<br />
Kui siiski on tungiv vajadus lisada seadmeid, mille IP nimeks ei lahendu, siis üks võimalus on need seadmed serveri hosts failis ära kirjeldada<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/hosts<br />
</source><br />
Lisa siia vastav kirje<br />
<br />
x.x.x.x minu.lahendamatu.seade<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# Observiumi ametlik veebileht. [http://www.observium.org www.observium.org]<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Observium on hea funktsionaalsusega ja esimesed graafikud saab väga kerge vaevaga käima. Samas on Observiumis ka palju muid võimalusi, kui ainult graafikute joonistamine. Näiteks saab seadistada alarme ja saab võrguliiklusega portide koormuste graafikuid liita jne. <br />
Kindlasti ei asenda Observium monitooringu süsteeme, sest Observiumi ei suuda piisavalt kiiresti süsteemidelt staatuseid pärida ning tarkvara peamine eesmärk on süsteemide koormustest hea graafilise ülevaate saamine.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73235Graylog22014-01-09T09:26:17Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti]. Antud skript on kirjutatud Github kasutaja [https://github.com/mrlesmithjr mrlesmithjr] poolt muutmaks Graylog2 paigaldust kiiremaks ja lihtsamaks. Skripti koduleht Githubis: https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks ava Run aken (win+r). Sisesta käsk: services.msc ja otsi nimekirjast teenus nimega nxlog. Veendu, et status oleks "Running".<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab nxlog'i klient Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73234Graylog22014-01-09T09:17:13Z<p>Hrindesa: /* Viited */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks ava Run aken (win+r). Sisesta käsk: services.msc ja otsi nimekirjast teenus nimega nxlog. Veendu, et status oleks "Running".<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab nxlog'i klient Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73233Graylog22014-01-09T09:16:01Z<p>Hrindesa: /* Logide kogumine Windowsi masinatest */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks ava Run aken (win+r). Sisesta käsk: services.msc ja otsi nimekirjast teenus nimega nxlog. Veendu, et status oleks "Running".<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab nxlog'i klient Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73232Graylog22014-01-09T09:15:01Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks ava Run aken (win+r). Sisesta käsk: services.msc ja otsi nimekirjast teenus nimega nxlog. Veendu, et status oleks "Running".<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73231Graylog22014-01-09T09:11:13Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks mine Windowsis computer management. Vt. Pilt1 [[Image:Mgmt.png|thumb|Pilt1]]<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73230Graylog22014-01-09T09:10:21Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks mine Windowsis computer management. Vt. Pilt1 [[Image:Mgmt.png|thumb|Pilt1|]]<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73229Graylog22014-01-09T09:08:54Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame [https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/blob/master/install_graylog2_ubuntu.sh skripti].<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
Selleks mine Windowsis computer management [[Image:Mgmt.png|thumb|]]<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Mgmt.png&diff=73228File:Mgmt.png2014-01-09T09:07:42Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div></div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=73227Graylog22014-01-09T08:45:41Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72280Graylog22014-01-02T21:26:56Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Viited =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72279Graylog22014-01-02T21:25:27Z<p>Hrindesa: /* Paigaldamine */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Aja säästmiseks kasutame skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72276Graylog22014-01-02T21:23:57Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72275Graylog22014-01-02T21:23:46Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
# http://graylog2.org/<br />
# https://github.com/mrlesmithjr/graylog2<br />
# http://www.mongodb.org/<br />
# http://www.elasticsearch.org/<br />
# <br />
# http://imcol.in/tag/graylog2/<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =<br />
<br />
Graylog2 on äärmiselt efektiivne logide analüüsimise ja kuvamise süsteem. Logisid saab saata kõikidelt seadmetelt, mis toetavad syslogi. Probleemiks võib osutuda meeletu info kogus, mis logiserverile saadetakse, kuna esialgse seadistusena võetakse kõik vastu. Seega peab vaeva nägema ja vastavad filtrid tekitama, et olulist infot ebaolulisest eristada.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72274Graylog22014-01-02T21:13:57Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub logisid ja kuvab neid kasutajasõbralikul moel. Graylog koosneb neljast osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid [http://www.mongodb.org/ mongoDB] andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida. Kolmas osa on [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch], mis pakub otsingut ja analüütikat. Ning neljas on juba eelpool mainitud MongoDB.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
'''1. Laeme alla nxlogi msi paki.'''<br />
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/<br />
<br />
'''2. Paigaldame paki monitooritavale masinale.'''<br />
<br />
'''3. Liigume kausta: C:\Program Files (x86)\nxlog\conf'''<br />
<br />
'''4. Avame faili nxlog.conf'''<br />
<br />
'''5. Määrame ära Graylog2 serveri IP aadressi ja syslogi pordi.'''<br />
<Output out><br />
Module om_tcp<br />
Host serveri.ip.aadress.siia<br />
Port pordinumber<br />
</Output><br />
<br />
'''6. Veendu, et teenus nimega nxlog töötab.'''<br />
'''7. Mõne minuti pärast hakkab client Windowsi event logi Graylogi serverisse saatma'''<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
#<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72273Graylog22014-01-02T20:53:20Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
[http://graylog2.org/ Graylog2] on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub syslogi logisid ja hoiab neid [http://www.elasticsearch.org/overview/ ElasticSearch] andmebaasis. Graylog koosneb kahest osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub [http://www.torch.sh/ Torch]<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
#<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72272Graylog22014-01-02T20:50:00Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Graylog2 (http://graylog2.org/) on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub syslogi logisid ja hoiab neid ElasticSearch (http://www.elasticsearch.org/overview/) andmebaasis. Graylog koosneb kahest osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub Torch:<br />
http://www.torch.sh/<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS peab olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
#<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72271Graylog22014-01-02T20:49:15Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Graylog2 (http://graylog2.org/) on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub syslogi logisid ja hoiab neid ElasticSearch (http://www.elasticsearch.org/overview/) andmebaasis. Graylog koosneb kahest osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida.<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub Torch:<br />
http://www.torch.sh/<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS pean olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
#<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=72270Graylog22014-01-02T20:48:48Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
= Autor =<br />
<br />
Henri Rindesalu AK21 [mailto:henri.rindesalu@itcollege.ee henri.rindesalu@itcollege.ee]<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Graylog2 (http://graylog2.org/) on avaliku koodiga tarkvara, mis kogub syslogi logisid ja hoiab neid ElasticSearch (http://www.elasticsearch.org/overview/) andmebaasis. Graylog koosneb kahest osast: Serverist, mis on kirjutatud Java's, mis võtab vastu syslogi sõnumeid üle TCP või UDP ja hoiab neid andmebaasis. Teine osa on Ruby on Rails veebiliides, läbi mille saab logisid lugeda ja analüüsida.<br />
<br />
[[Image:observium.png|thumb|Pilt on illustreeriv ja pärit autori testkeskkonnast]]<br />
<br />
= Kasutajatugi =<br />
<br />
GrayLog2 veebilehel on piisavalt dokumentatsiooni, et süsteemi tundma õppida. Samuti saab küsida nõu kommuunist, anda teada vigadest, liituda meililistiga ning IRC kanaliga.<br />
http://graylog2.org/support<br />
<br />
Graylogile saab ka tasulist tuge, mida pakub Torch:<br />
http://www.torch.sh/<br />
<br />
= Paigaldamine =<br />
<br />
Graylog2 käsitsi paigaldus on üsna keeruline ning aeganõudev. Olles seda ühe korra käsitsi teinud, kasutan nüüdsest skripti.<br />
<br />
== Eeldused ==<br />
<br />
Antud juhendi toimiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused:<br />
<br />
Server: Ubuntu Server 12.04 X64 või 12.10 X64<br><br />
Minimaalne mälu maht: sõltub andmebaasi suurusest. Mälu peaks olema vähemalt sama palju, kui suur on andmebaas<br><br />
Minimaalne kõvaketta suurus: 5 GB<br><br />
Võrk: interneti olemasolu vajalik, DNS pean olema seadistatud.<br />
<br />
Lisatarkvara:<br />
* Apache<br />
* Ruby<br />
* Git<br />
<br />
<br />
== Paigaldusdetailid ==<br />
<br />
'''1. Võtame terminali lahti juurkasutajana.'''<br />
<source lang="bash"><br />
sudo -i<br />
</source><br />
'''2. Paigaldame Git'i .'''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get -y install git<br />
</source><br />
<br />
'''3. Tekitame Git klooni'''<br />
<source lang="bash"><br />
git clone https://github.com/mrlesmithjr/graylog2/<br />
</source><br />
'''4. Muudame githubist saadud skripti käivitatavaks'''<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''5. Et muuta paigaldatava serveri IP aadressi, tuleb skripti muuta. Vaikimisi tunneb skript serveri IP aadressi ise ära. Faili muutmiseks avame selle tekstiredaktoriga.'''<br />
<source lang="bash"><br />
nano ./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
'''6. Kui skript on meelepärane, käivitame selle.'''<br />
<source lang="bash"><br />
./graylog2/install_graylog2_ubuntu.sh<br />
</source><br />
<br />
'''7. Graylog2 koos kõige vajalikuga on paigaldatud'''<br />
<br />
Mine brauseriga aadressile [http://serveriIP http://<serveriIP>/] ja tekita endale esialgne konto.<br />
<br />
== Edasised seadistused ==<br />
<br />
=== Logide kogumine Windowsi masinatest ===<br />
<br />
Selleks, et Graylog saaks logisid Windowsi masinatest, tuleb paigaldada monitooritavatesse arvutitesse klient, mis logisid välja saadab. Nt. [http://nxlog-ce.sourceforge.net/ nxlog].<br />
<br />
<br />
= Lingid =<br />
<br />
#<br />
<br />
= Kokkuvõtteks =</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=69222Graylog22013-12-01T09:40:26Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>Henri Rindesalu AK-21<br />
<br />
Käesolev artikkel räägib, kuidas paigaldada Graylog2 logide analüüsimistarkvara.<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Graylog2&diff=69220Graylog22013-12-01T09:36:51Z<p>Hrindesa: Created page with "Henri Rindesalu AK-21"</p>
<hr />
<div>Henri Rindesalu AK-21</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42178User:Hrindesa2011-11-14T12:58:03Z<p>Hrindesa: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]<br />
<br />
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
14. november 2011<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
Hea näide on Microsofti Security Essentials. Ei ole küll Windowsi kasutajale kohustuslik, kuid kui programm on masinasse paigaldatud, tulevad uuendused koos Windowsi omadega. Tegelikult peaks viirusetõrje juba OS'i integreeritud olema. On täiesti mõistlik, et tarkvara arendaja, kes oma tootega kasutajate pealt raha teenib, annab oma kaasa ka viirusetõrje, millega kasutajaid kaitsta. Sest eelkõige kasutab nuhkvara ära turvaauke, mis arendaja enda poolt kahe silma vahele jäetud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42177User:Hrindesa2011-11-14T12:55:51Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
14. november 2011<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
Hea näide on Microsofti Security Essentials. Ei ole küll Windowsi kasutajale kohustuslik, kuid kui programm on masinasse paigaldatud, tulevad uuendused koos Windowsi omadega. Tegelikult peaks viirusetõrje juba OS'i integreeritud olema. On täiesti mõistlik, et tarkvara arendaja, kes oma tootega kasutajate pealt raha teenib, annab oma kaasa ka viirusetõrje, millega kasutajaid kaitsta. Sest eelkõige kasutab nuhkvara ära turvaauke, mis arendaja enda poolt kahe silma vahele jäetud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42176User:Hrindesa2011-11-14T12:55:19Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
Hea näide on Microsofti Security Essentials. Ei ole küll Windowsi kasutajale kohustuslik, kuid kui programm on masinasse paigaldatud, tulevad uuendused koos Windowsi omadega. Tegelikult peaks viirusetõrje juba OS'i integreeritud olema. On täiesti mõistlik, et tarkvara arendaja, kes oma tootega kasutajate pealt raha teenib, annab oma kaasa ka viirusetõrje, millega kasutajaid kaitsta. Sest eelkõige kasutab nuhkvara ära turvaauke, mis arendaja enda poolt kahe silma vahele jäetud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42175User:Hrindesa2011-11-14T12:52:53Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
Hea näide on Microsofti Security Essentials. Ei ole küll Windowsi kasutajale kohustuslik, kuid kui programm on masinasse paigaldatud, tulevad uuendused koos Windowsi omadega. Tegelikult peaks viirusetõrje juba OS'i integreeritud olema. On täiesti mõistlik, et tarkvara arendaja, kes oma tootega kasutajate pealt raha teenib, annab oma kaasa ka viirusetõrje, millega kasutajaid kaitsta. Sest eelkõige kasutab nuhkvara ära turvaauke, mis arendaja enda poolt kahe silma vahele jäetud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42174User:Hrindesa2011-11-14T12:51:31Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
Hea näide on Microsofti Security Essentials. Ei ole küll Windowsi kasutajale kohustuslik, kuid kui programm on masinasse paigaldatud, tulevad uuendused koos Windowsi omadega. Tegelikult peaks viirusetõrje juba OS'i integreeritud olema. On täiesti mõistlik, et tarkvara arendaja, kes oma tootega kasutajate pealt raha teenib, annab oma kaasa ka viirusetõrje, millega kasutajaid kaitsta.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42173User:Hrindesa2011-11-14T12:44:28Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis aplikatsiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42172User:Hrindesa2011-11-14T12:40:38Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Siis maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis applikatiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42171User:Hrindesa2011-11-14T12:37:12Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis applikatiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. Google'il oli õnneks võimalus vastavad aplikatsioonid kasutajate telefonidest koheselt kustutada. Kuid see kõik näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
Samas peaks ka OS'i arendaja kontrollima, mida ta oma marketisse üles laseb laadida. Ja oleks täiesti mõistlik, kui iga OS arendaja ka oma viirusetõrje programmiga välja tuleks. Sest kes tunnevad seda OS'i paremini kui selle arendajad ise. Näiteks Google Antivirus oleks täiesti loogiline vastus viirustele Android operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42170User:Hrindesa2011-11-14T12:28:59Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis applikatiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni. See näitab, kui lihtne on üht viirust levitada. Eriti sellises keskkonnas, kus Marketisse üleslaetavate aplikatsoonide sisu ei kontrollita, enne, kui need avalikustatakse.<br />
<br />
Mida siis peale hakata, et sellist riski vähendada? Esiteks on kõikide turvariskide alguseks kasutaja. Kasutaja peaks ennekõike tegema kõik, mis tema võimuses, et tema isiklik arvuti oleks kaitstud ja turvaline. Paroolid peavad olema tugevad ja kasutada tuleb võimalikult palju seadmega kaasasolevaid turvameetmeid, mida ka üleval pool kirjeldasin.<br />
Kehtivad samad reeglid, mis lauarvuti kasutajale, kuna tegemist on arvutiga, mitte telefoniga.<br />
Tuleb endale meelde tuletada, mida tähendab tänapäeval mobiiltelefon ja kui palju isiklikke ja tundlikke andmeid me seal hoiame.<br />
Viirusetõrje ei ole enam ainult koduarvuti jaoks, see tuleb paigaldada ka telefoni.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42169User:Hrindesa2011-11-14T12:14:06Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis applikatiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
Kuna tegemist oli uuesti üleslaetud väga populaarsete programmidega, jõudsid need ka väga kiiresti kasutajate telefonidesse. Google'i sõnul oli nakatunud telefonide arv küündinud 260 000'ni.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42168User:Hrindesa2011-11-14T12:11:25Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles valdkonnas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas. See on muidugi tingitud sellest, et aina rohkem on häkkimisjuhtumeid esinema hakanud, mitte sellest, et keegi teeb ennetavat tööd.<br />
<br />
Mõni kuu tagasi teatas Google, et nende Android marketisse oli üles pandud vähemalt 50 applikatiooni, kuhu oli nuhkvara sisse kirjutatud. Kellegi teise autori tarkvara oli alla laetud, sellest koopia tehtud, nuhkvara sisse kirjutatud ja Marketisse sama nime all uuesti üles laetud. Tegemist oli koodijupiga nimega DroidDream, mis applikatiooni käivitades kontrollib, kas ta on vastavas telefonis juba olemas. Kui ei ole, teeb programm vajalikud muudatused turvasätetes ja saadab mobiili unikaalse ID numbri oma serverisse. Peale seda annab viirus oma loojale võimaluse nakatunud telefoni pääseda. Seda sellisel moel, et kõik salvestatud salasõnad ja isiklikud andmed on kättesaadavad.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42166User:Hrindesa2011-11-14T11:52:14Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles vallas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42165User:Hrindesa2011-11-14T11:51:59Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mida iganes heaks arvab. Sellisel juhul maksab kahjuks kasutaja enda laiskus ja lohakus talle kätte.<br />
<br />
<br />
Teine turvarisk kasutaja enda kõrval on tarkvaraline. Täiesti loogiline tundub, et kodus laua- ja sülearvutile on paigaldatud viirusetõrje programm. Vastasel juhul on võimalik arvutit väga lihtsalt kuritarvitada. Selle peale aga ei tulda, et midagi sellist nagu viirusetõrjet või nuhkvaravastast tarkvara oleks ka telefoni vaja. Tundub kuidagi ulmeline.<br />
Miks? Sest telefone käsitletakse ikka veel kui lihtsalt telefone. Areng selles vallas on olnud nii meeletult kiire, et inimesed ei jõua oma harjumuste muutmisega järgi. Sellise asja peale pole ju keegi varem pidanud mõtlema nagu viirusetõrje telefonis. Alles viimase aasta jooksul on hakanud välja tulema erinevaid lahendusi nutitelefonidele selles valdkonnas.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42163User:Hrindesa2011-11-14T11:29:31Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku ja mõni ei kasuta isegi SIM kaardi PIN koodi, sest nii on lihtsam ja mugavam. Sellisel juhul on pahatahtlikul inimesel, kelle kätte telefon satub, samuti lihtne ja mugav teha selle telefoniga, mis iganes heaks arvab.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42162User:Hrindesa2011-11-14T11:21:08Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis. Ehk siis võib varas või telefoni leidja rahulikult teise inimese krediitkaati kasutada, kuni telefon kinni pannakse.<br />
Seda saab muidugi vältida turvameetmetega nagu ekraanilukud ja lisaparoolid, mida saab telefoni küsima panna. Kuid kui paljud kasutajad neid funktsioone tegelikult kasutavad? Mugavus ennekõike! See tähendab, et telefonil ei ole ekraanilukku<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42161User:Hrindesa2011-11-14T10:58:47Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad. Tegu ei ole ainult meediaga kasutaja telefonis. Kuna näiteks Androidil ja iOS'il on marketplace, kust applikatsioone osta. Krediitkaardi andmed sisestatakse ühekordselt ja hiljem saab oste teha vaid ühe puutega. Mis tähendab, et isiklikud pangaandmed asuvad salvestatuna telefonis.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42159User:Hrindesa2011-11-14T10:50:05Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida. Telefone kasutatakse ka tööl olles ja kõik tööga seonduv sünkroniseeritakse telefoni ja PC vahel. Nii muutub telefon sama tähtsaks, kui arvuti.<br />
Millele aga paljud meist ei mõtle, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras. Samas on ka telefoni väga kerge ära kaotada või varguse ohvriks langeda.<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna. Aga mõned kasutajad ei tea, kuidas seda teha ja kasutavad telefoni süvenemata sellesse, mis võib juhtuda, kui ta andmed ja paroolid kellegi teise kätte satuvad.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=42154User:Hrindesa2011-11-14T10:18:02Z<p>Hrindesa: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Nutitelefonidega kaasnevad riskid.<br />
<br />
Mobiiltelefonid ei ole enam ammu lihtsalt telefonid. Nad on hoopis väikesed personaalsed arvutid, mis aitavad inimestel tänapäeva kiire eluga toime tulla - nn nutitelefonid. See on seade, mis on märkmik, assistent, telefon, gps seade, postkast, kaamera jne. Kasutusvõimalusi on sadu, isegi tuhandeid. Nutitelefonid on ka viimase aja aksessuaarideks inimestele, kes nendega midagi pealegi ei oska hakata.<br />
Oma pisikestes mobiilsetes arvutites (millega saab ka helistada), hoitakse isiklikke andmeid - pilte, kontakte, e-kirju, videosid, märkmeid. Kõike, mida kunagi kanti paberil, saab nüüd oma taskus ühes seadmes hoida.<br />
Mida aga paljud meist ei tea, on turvariskid, mis sellise andmekandjaga kaasa tulevad. Küll ei ole asi nii tõsine, kui näiteks PC platvormil, aga ei tohiks unustada, et turvaauke leidub ka telefonide tarkvaras.<br />
<br />
<br />
<br />
Aastal 2006 varastati Inglismaal 800 000 inimesel mobiiltelefon. 90% nendest telefonidest pandi operaatori poolt kinni 48h jooksul. Aga 10% langesid ka andmevarguse ohvriks. Nüüdseks on aga turvameetmed telefoni kaotamise või varguse puhul arenenud ja kasutaja saab ise oma nutitelefoni kinni panna.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=41645User:Hrindesa2011-11-07T08:10:58Z<p>Hrindesa: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksam tuleb vastava aine õppejõuga kokku leppida. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hrindesa&diff=41534User:Hrindesa2011-11-06T16:16:18Z<p>Hrindesa: Created page with '== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Henri Rindesalu Esitamise kuupäev: 6. november 2011 Essee Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ... == Õpin…'</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Henri Rindesalu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011<br />
Essee<br />
<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppeosakonnas peab korduseksamile registreerima. REV'le tudengile maksab korduseksam 13€, RE'le esmane tasu puudub. <br />
<br />
'''Küsimus 3'''<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Akadeemilisele puhkusele saab minna:<br />
<br />
1. tervislikel põhjustel. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse kohta ja selle soovitatav pikkus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kaks aastat.<br />
<br />
2. kaitseväeteenistusse asumise tõtttu. Avaldusele tuleb lisada kaitseväeteenistuse kutse. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta.<br />
<br />
3. lapse hooldamiseks, kui üliõpilasel on alla kolmeaastane laps. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Avaldust on võimalik esitada terve õppeaasta vältel ja positiivse otsuse korral lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni).<br />
<br />
4. muudel põhjustel. Avaldust on võimalik esitada kaks korda aastas kuni semestri punase joone päevani. Maksimaalne puhkuse aeg üks aasta.<br />
<br />
Avaldus tuleb esitada rektori nimele.<br />
<br />
Puhkuse lõpetamine toimub:<br />
<br />
1. avalduse esitamisel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Kui on soov akadeemiline puhkus varem, siis tuleb see esitada enne algava semestri punase joone päeva, et õppetööst saaks hakata osa võtma enne akadeemilise puhkuse ametlikku tähtaega.<br />
<br />
2. kui avaldust pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt ning sellega kaasneb eksmatrikuleerimine.<br />
<br />
<br />
Puhkuse ajal saavad aineid deklareerida ainult üliõpilased, kes on puhkusele läinud lapse hooldamiseks. Selleks tuleb enne järgmise semestri punase joone päeva esitada kirjalik taotlus õppeosakonda.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritatud eksameid ja arvestusi.</div>Hrindesa