ICO wiki - User contributions [en]

CUPS seadistamine

2011-12-14T09:12:55Z

Iambos:

== Viimase muutmise aeg ==

12. Detsember 2011 22:22

== Versioonid ==
Versioon 0.1 - CUPS paigaldamine

Versioon 1 - artikkel valmis

Versioon 1.1 - retsensioonis viidatud vigade parandus

== Sissejuhatus ==

CUPS (Common Unix Printing System) on modulaarne printimise süsteem Unixi laadsetel operatsioonisüsteemidel, mis lubab arvutitele olla printimisserveri rollis. Arvuti, kus on toimiv CUPS võib toimida kui server, mis aksepteerib printimistöid kliendi poolt, töötleb neid ja saadab need sobivale printerile. CUPS kasutab Internet Printing Protocol (IPP) põhja, et hallata printimistöid ja nende järjekordi. CUPS-il on mitmeid kasutajaliideseid erinevatele platvormidele, mis võimaldavad CUPS-i konfigureerida.

Käesolev artikkel kirjeldab CUPS-PDF printeri seadistamist ja kasutamisest, eeldatakse käsurea tundmist. Antud artikkel on mõeldud algajatele kasutajatele.

Artikli kirjutamisel on kasutatud '''Ubnutu Server 11.04''' ja '''Ubuntu Desktop 11.10''' versiooni.

== Nõuded ==
'''Klient:''' Ubuntu kliendis on CUPS paigaldatud juba vaikimisi, seega on kõik eeldused loodud.

'''Server:''' Ubuntu serveril puudub vaikimisi CUPS, mis eeldab CUPSi paigaldamist enne, kui asutakse cups-pdf paigaldama.

== CUPS paidaldamine serverile ==

Alustuseks logida juurkasutaja õigustesse:
<pre>sudo -i
</pre>

Järgnevalt on soovitatav uuendada tarkvara varamut:
<pre>
apt-get update
</pre>

Kliendi arvutitel on juba vaikimisi paigaldatud CUPS. Ubuntu serverile paigaldada CUPS järgneva käsuga:
<pre>
apt-get install cups
</pre>

=== Paigaldame CUPS-ile PDF printeri ===

<pre>
apt-get install cups-pdf
</pre>
cups-pdf printerit võrgus kasutamiseks, tuleb '''/etc/cups/printers.conf''' failis '''Shared No''' muuta '''Shared Yes'''

Näide '''printers.conf''' failist:

<pre>
# Printer configuration file for CUPS v1.5.0
# Written by cupsd
# DO NOT EDIT THIS FILE WHEN CUPSD IS RUNNING
<DefaultPrinter PDF>
UUID urn:uuid:13f82f65-9cf8-332a-6342-4729f83935cd
Info PDF
Location
MakeModel Generic CUPS-PDF Printer
DeviceURI cups-pdf:/
State Idle
StateTime 1323257048
Type 8450124
Accepting Yes
Shared Yes
JobSheets none none
QuotaPeriod 0
PageLimit 0
KLimit 0
OpPolicy default
ErrorPolicy retry-job
</Printer>
</pre>

Tegelikult on võimalik seadistusi muuta ka veebipõhisest kasutajaliidesest.

Sellega on lõppenud CUPS-i paigaldus serverisse.

== CUPS konfigureerimine serveris ==

Enne, kui konfigureerimis toiminguid alustatakse on alati soovitatav teha '''cupsd.conf''' failist varukoopia. Varukoopia tagab võimaluse, et saaksime taastada algseisu confi failist.
<pre>
cp /etc/cups/cupsd.conf /etc/cups/cupsd.conf.backup
</pre>

CUPS-iga seotud konfiguratsioonifailid asuvad '''/etc/cups''' kataloogis.
Printeri lisamiseks avada printeri confi faili:
<pre>
nano /etc/cups/cupsd.conf
</pre>

Printeri lisamiseks peame '''/etc/cups/cupsd.conf''' faili lisama server ip addressi ja broadcasti.
Konfiguratsioonifaili algusesse lisada järgmised read:
<pre>
ServerName <CUPS serveri ip aadress>
</pre>
<pre>
BrowseAddress <võrgu broadcasti aadress>
</pre>

Lisada tuleb '''Port 631''' antud blokki:

<pre>
# Administrator user group...
Port 631
</pre>

Selleks, et lubada ligipääsu läbi veebiliidese tuleb '''/etc/cups/cupsd.conf''' failist välja otsida järgnevad read:

Esimesel juhul saab lubada kasutajaid kasutajaliidesesse, kuid klient ei saa lisada/muuta printereid.

<pre>
# Restrict access to the server...
<Location />
Order Deny,Allow
Deny From All
</Location>
</pre>

Lubades kasutaja administraatori õigustesse, saab kasutaja teha erinevaid haldustöid printeritega.

<pre>
# Restrict access to the admin pages...
<Location />
Order Deny,Allow
Deny From All
</Location>
</pre>

Ligipääsu lubamise võimalusi:

*Allow From 127.0.0.1 - lubab konfigureerimist lokaalsest masinast
*Allow From 192.168.6 - lubab konfigureerimist kindlalt ip-lt
*Allow From 192.168.1.*- lubab konfigureerimist igast masinast, mis on 192.168.1.0/24 alamvõrgust(subnet)
*Allow From nimi.domeen- teisest domeenist lubamine
*Deny From All - keelab ligipääsu kõigile
*Allow From All - lubab ligipääsu kõigile

Näide: Lubame ip-le 192.168.6.125 ligipääsu haldustööks.
<pre>
# Restrict access to the admin pages...
<Location />
Order Deny,Allow
Allow From 192.168.6.125
Deny From All
</Location>
</pre>

Näide: Lubame ip-le 192.168.6.125 ligipääsu veebiliidesele.
<pre>
# Restrict access to the server...
<Location />
Order Deny,Allow
Allow From 192.168.6.125
Deny From All
</Location>
</pre>

Lubame teisi ühendusi peale lokaalse masina
<pre>
Listen localhost:631 tuleb muuta
Listen server_ip:631
</pre>

Pärast konfiguratsioonifailide muutmist on alati soovitatav teha teenusele restart:
<pre>
service cups restart
</pre>

'''Veebipõhine kasutajaliides'''

Kõigil platvormidel on CUPS-il veebipõhine administreerimise liides, mis töötab läbi port 631. Eriti aitab see organisatsioone, et monitoorida printimistöid ja hallata printereid kaughalduse teel. Läbi kasutajaliidese on lihtne lisada,kustutada ja seadistada printereid. Liides võimaldab muuta konfiguratsioonifaili ja näha erinevaid logifaile.

[[File:Weeb1.png]]

== Printeri lisamine kliendi arvutisse Ubuntus==

PDF printeri seadistamine on kliendi arvutis lihtne, selleks tuleb '''/etc/cups/client.conf''' (kui client.conf faili ei ole siis tuleb see luua) faili kirjutada:
<pre>
ServerName <serveri ip aadress>
</pre>

Restartida CUPS
<pre>
Service cups restart
</pre>

Pärast seda peaks PDF printer näha olema käsurealt käsuga:
<pre>
lpstat -p
</pre>
Menüüst valida '''System Settings''' ja sealt '''Printing''' või otsingusse kirjutada '''Printing''', siis peaks olema näha PDF printer.

[[File:pdf.png]]

== Printeri lisamine kliendi arvutisse Windows 7 masinas==

Printeri lisamine Windowsi masinas on lihtne, selleks avada '''control panel''' seejärel valida '''Devices and Printers'''.

Printeri lisamisel valida: '''Add a network, wireless or Bluetooth printer''', juhul kui printerit ei leita tuleb see ise manuaalselt sisestada klikkides '''The printer that want isn’t listed'''.

Valides shared printer tuleb kirjutada: http://print_serveri_ip:631/printers/printeri_nimi

[[File:Winprinter2.png]]

Järgmisena tuleb valida printeri tootja ja mudel. CUPS-PDF puhul valida Generic. Kui kõik valmis siis printida '''test page''' (test leht) ja lõpetada uue printeri paigaldus.

Ubuntu serveris on kõik prinditud failid vaikimisi kataloogis: '''/var/spool/cups-pdf/ANONYMUS'''

== Kasulikud käsud ==

'''lpr'''

Kasutame printimiseks vaikimise printerit:
<pre>
lpr failinimi
</pre>

Kasutame printimiseks mingit kindlat printerit:
<pre>
lpr -P printer failinimi
</pre>

Prindime 4 koopiat failist:
<pre>
lpr -P printer -#4 failinimi
</pre>

'''lpstat'''

Näitab kogu informatsiooni:
<pre>
lpstat -t
</pre>

Näitab vaikeprinterit:
<pre>
lpstat -d
</pre>

Näitab kõiki printereid:
<pre>
lpstat -p
</pre>

Näitab kõiki printereid, mis võtavad vastu printimistöid:
<pre>
lpstat -a
</pre>

Näitab kõiki järjekorras olevaid printimistöid:
<pre>
lpstat -o
</pre>

'''Tööde tühistamine'''

Printimistöö tühistamine:
<pre>
cancel <id> printer
</pre>

Mitme töö tühistamine
<pre>
for i in $(seq id id);do cancel $1 <printerinimi>;done
</pre>

Näide: Käsk kustutab printimistööd 10 kuni 100
<pre>
for i in $(seq 10 100);do cancel $1 PDF;done
</pre>

== Piirangute seadmine ==

Cups logib igat prinditud lehekülge, seda saab vaadata nii läbi veebiliidese kui ka käsuga:
<pre>
nano /var/log/cups/page_log
</pre>

job-k-limit - abil saab piirata prinditava faili kogumahtu kilobaitides.

job-page-limit - abil saab määrata prinditavate lehekülgede arvu.

job-quota-period - abil saab määrata piirangute ajalise kestvuse, cupsil määratakse piirang alati sekundites.

Piirangud kirjutatakse faili '''/etc/cups/printers.conf''' ning neid saab näha käsuga:
<pre>
nano /etc/cups/printers.conf
</pre>

Lubame neli lehekülge printida kasutajatel Mari ja Maali printeris PDF.
<pre>
lpadmin -p PDF -o job-page-limit=4 -u allow:Mari,Maali
</pre>

Seame failide mahu limiidiks 1024 kilobaiti igale kasutajale printeris "PDF" ühe nädala jooksul:
<pre>
lpadmin -p PDF -o job-quota-period=604800 -o job-k-limit=1024
</pre>

Seame lehekülgede piiranguks 100 printeris PDF ühe nädala jooksul:
<pre>
lpadmin -p PDF -o job-quota-period=604800 -o job-page-limit=100
</pre>
Seame mahupiiranguks 1024 kilobaiti ja 100 lehekülge, ajalimiidiks üks nädal printeril PDF. Rakendatakse esimest limiidi täitumist:
<pre>
lpadmin -p PDF -o job-quota-period=604800 -o job-k-limit=1024 -o job-page-limit=100
</pre>

Kuna CUPS toetab ainult algelist võimalust piirangute seadmiseks, on loodud ka CUPS-iga ühilduv tarkvara PyKota. PyKota võimaldab seada erinevaid piiranguid detailsemalt. PyaKota-ga saab täpsemalt tutvuda järgnevalt lingilt: http://www.pykota.com/

== Draiverite jagamine Windowsi masinale ==

Printerite draiverite jagamiseks tuleb sambaga jagada kataloog. Kõik printerite draiverid saab panna ühtsesse kataloogi ja need välja jagada.

<pre>
[print]
comment = Printer Drivers
path = /var/lib/samba/printers
browseable = yes
read only = yes
guest ok = yes
</pre>

Windowsi masinatest pääseb sambaga jagatud kaustale ligi avades '''start''' -> '''run''' -> '''\\serveri_ip\print'''

== Teenuse varundamine ==

Ennem varundamist tuleb luua /backup kaust:
<pre>
mkdir /backup
</pre>

Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/cups''' kataloogist

Varundada saab käsuga:
<pre>
sudo tar czvf /backup/cups.tar.gz /etc/cups
</pre>

== Teenuse taastamine ==

Teenuse taastamiseks tuleb varundatud kataloog kopeerida cupsi kataloogi tagasi.

Taastamine toimub käsuga:
<pre>
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /
</pre>

== Tulemüüri seadistus ==

CUPS-i toimimiseks peab olema lubatud port '''631''', läbi '''TCP/UDP.'''

== Kasutatud kirjandus ==
http://www.samba.org/samba/docs/man/Samba-HOWTO-Collection/CUPS-printing.html

http://en.wikipedia.org/wiki/CUPS

http://www.g-loaded.eu/2005/11/10/using-a-cups-printer-from-command-line/

== Autorid ==

Kristjan Väljako A31

Ivar Ambos A32

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

2011-12-08T09:17:14Z

Iambos:

Hindajad:

Ivar

Kristjan

Meelis

{|border="2"
!KRITEERIUM
!KAAL
!HINNANG
!KOMMENTAAR
|-
|Autorid
|1
|1
|Olemas
|-
|Skoop
|1
|0.5
|Skoop on olemas, kuid ei tule tekstist esile
|-
|Sissejuhatus
|1
|1
|Sissejuhatus korras
|-
|Nõuded
|2
|1
|Võiks olla sissejuhtatusest eraldi
|-
|Installeerimise osa
|4
|4
|Kõik käsud on korrektsed
|-
|Tehniliselt korrektne
|4
|4
|Kõik on korrektne
|-
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad
|1
|1
|Vajalikud käsud on tekstist arusaadavalt eristatud
|-
|Korraldused on tekstist eristatavad
|1
|0
|Korraldused võiksid tekstist olla eristatavad boldiga(rasvasega)
|-
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
|1
|1
|Laused on arusaadavad ja korrektsed
|-
|Teenuse varundamine
|2
|2
|Kõik korras
|-
|Teenuse taastamine
|2
|2
|Vajalikud käsud on olemas
|-
|'''Kokku'''
|'''20'''
|'''17.5'''
|
|}

2011-12-03T19:51:28Z

Iambos:

2011-12-03T14:51:52Z

Iambos:

NAS

2011-12-03T14:49:49Z

Iambos:

Ivar Ambos A32 kirjutab sellel teemal

== Sissejuhatus ==
[[File:nas.jpg|thumb |alt=Nas alt text |D-Link NAS]]
Network-attached storage (NAS) on faili põhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kuid seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutab failide jagamine erinevate arvutite vahel suurema populaarsuse. Nas-i suuremad eelised on: võimaldab kiiret andmete ligipääsu, kerget administreerimist, lihtsat konfigureerimist. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi NFS, SMB/CIFS või AFP protokolli.

== Kirjeldus ==
[[File:NAS1.jpg|thumb |alt=Nas alt text |NAS]]
NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale.
NAS süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks.

== Ajalugu ==

1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.

== Võrguprotokollid ==

'''NFS''' – Network File System (populaarne UNIX süsteemides)

'''SMB/CIFS''' – Server Message Block/Common Inernet File System (Ms Windows süsteemides)

'''AFP''' – Apple Filing Protocol (Mac OS)

'''FTP''' – File Transfer Protocol

== Infrastruktuur ==

'''Integreeritud NAS'''
*Serveri ühendus otse üle TCP/IP protokolli
*Integreeritud salvestusvahendiga

'''Väline NAS päis'''
* Serveri ühendus esmalt NAS-i päise poole üle võrgu ja sealt edasi ühendus fiiberkaabli kaudu salvestusvahendisse.

'''NAS-i komponendid välise päise puhul:'''
* NAS-i päis
** Võrgukaart
** NAS-i jaoks optimeeritud operatsionisüsteem
** NFS ja CIFS-i protokollide tugi
** Salvestusvahendite ühendus protokollide tugi
*Salvestuskettad
*NAS-i ja salvestusketaste ühendus (FC)

'''Haldustööd'''
* Integreeritud süsteemil nii NAS kui salvestusvahendid hallatud NAS-i haldusvahenditega.
* Välise päise korral on haldus jaotunud kaheks:
** Salvestusvahendite oma käib eraldi haldusvahenditega
** Päise haldus NAS-i vahenditega.

== NAS klastris ==

Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.

== NAS tarkvara ==

NAS süsteemi ehitamiseks on saadaval mitmeid erinevaid tarkvarasid:

*[http://www.freenas.org/ FreeNas]
*[http://www.openfiler.com/products Openfiler]
*[http://www.open-e.com/products/feature-pack-nas-nfs-failover/ Open-e]
*[http://lime-technology.com/ Unraid]

=== Kas teha ise või osta poest? ===

Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.

Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:
*[http://www.synology.com/index.php?lang=default Synology]
*[http://www.seagate.com/www/en-us/products/network_storage/ Seagate]
*[http://sharecenter.dlink.com/ShareCenter_NAS_101 D-Link]

== Plussid ==
* Paindlik - Vähendab serverite hulka
* Keskne failihaldus - Puudub vajadus infot klientarvutis hoida
*Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega
*Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus

== Kasutatud kirjandus ==
*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS
*http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng05_NAS_IPSAN_CAS.pdf

== Autor ==
Ivar Ambos A32

NAS

2011-12-03T14:47:17Z

Iambos:

Ivar Ambos A32 kirjutab sellel teemal

== Sissejuhatus ==
[[File:nas.jpg|thumb |alt=Nas alt text |D-Link NAS]]
Network-attached storage (NAS) on faili põhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kuid seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutab failide jagamine erinevate arvutite vahel suurema populaarsuse. Nas-i suuremad eelised on: võimaldab kiiret andmete ligipääsu, kerget administreerimist, lihtsat konfigureerimist. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi NFS, SMB/CIFS või AFP protokolli.

== Kirjeldus ==
[[File:NAS1.jpg|thumb |alt=Nas alt text |NAS]]
NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale.
NAS süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks.

== Ajalugu ==

1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.

== Võrguprotokollid ==

'''NFS''' – Network File System (populaarne UNIX süsteemides)

'''SMB/CIFS''' – Server Message Block/Common Inernet File System (Ms Windows süsteemides)

'''AFP''' – Apple Filing Protocol (Mac OS)

'''FTP''' – File Transfer Protocol

== Infrastruktuur ==

'''Integreeritud NAS'''
*Serveri ühendus otse üle TCP/IP protokolli
*Integreeritud salvestusvahendiga

'''Väline NAS päis'''
* Serveri ühendus esmalt NAS-i päise poole üle võrgu ja sealt edasi ühendus fiiberkaabli kaudu salvestusvahendisse.

'''NAS-i komponendid välise päise puhul:'''
* NAS-i päis
** Võrgukaart
** NAS-i jaoks optimeeritud operatsionisüsteem
** NFS ja CIFS-i protokollide tugi
** Salvestusvahendite ühendus protokollide tugi
*Salvestuskettad
*NAS-i ja salvestusketaste ühendus (FC)

'''Haldustööd'''
* Integreeritud süsteemil nii NAS kui salvestusvahendid hallatud NAS-i haldusvahenditega.
* Välise päise korral on haldus jaotunud kaheks:

1) Salvestusvahendite oma käib eraldi haldusvahenditega

2) Päise haldus NAS-i vahenditega.

== NAS klastris ==

Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.

== NAS tarkvara ==

NAS süsteemi ehitamiseks on saadaval mitmeid erinevaid tarkvarasid:

*[http://www.freenas.org/ FreeNas]
*[http://www.openfiler.com/products Openfiler]
*[http://www.open-e.com/products/feature-pack-nas-nfs-failover/ Open-e]
*[http://lime-technology.com/ Unraid]

=== Kas teha ise või osta poest? ===

Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.

Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:
*[http://www.synology.com/index.php?lang=default Synology]
*[http://www.seagate.com/www/en-us/products/network_storage/ Seagate]
*[http://sharecenter.dlink.com/ShareCenter_NAS_101 D-Link]

== Plussid ==
* Paindlik - Vähendab serverite hulka
* Keskne failihaldus - Puudub vajadus infot klientarvutis hoida
*Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega
*Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus

== Kasutatud kirjandus ==
*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS
*http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng05_NAS_IPSAN_CAS.pdf

== Autor ==
Ivar Ambos A32