ICO wiki - User contributions [en]

Sense Of Direction

2017-06-12T16:50:41Z

Iandreje: /* Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" */

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

==Meeskond==
*Ilja Andrejev
*Aleksandr Babõkin
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk

==Idee==
Projekti eesmärgiks on teha keskonna, kus saaks korraldada orienteerimismänge. Mängu alustamiseks on vaja luua marsruut ja panna kokku paar meeskonda. Iga meeskonnal on oma marsruut, mis on täis erinevaid väljakutseid.

==Analüüs==
Veebirakendus on mänguteenus, mis aitab inimestel mõnusalt aega veeta, arendada koostöö võimet, leida uusi sõpru ning teha sporti.
Üks inimene loob mängu, kus ta märgib selle läbiviimise ala, aja ja kirjeldab kõik kontrollpunktid. Teised registreerivad ennast kasutajateks, loovad uue meeskonna või liituvad juba olemasolevaga. Mängu alustamiseks on vaja panna kokku vähemalt kaks meeskonda. Igal meeskonnal on antud oma marsruut kontrollpunktidest, kus neid ootavad erinevad ülesanded.
Mängu põhiideeks on läbida oma meeskonnaga kontrollpunktid kiiremini kui vastasmeeskond.

==Must to have==
*Kasutajatel on erinevad rollid: Admin, külaline, mängu looja, mängu osaleja.
*Registreerimis ja logimis sisse võimalus.
*Luua uue mängu või liituda olemasolevaga.
*Uue mängu loomisel võimalus lisada challenge-id.
*Luua uue meeskonna või liituda olemaolevaga.
*Uue meeskonna loomisel võimalus anda meeskonnale nime.
*Meeskonna loojal võimalus vastu võtma uusi osalejaid või visata välja juba liitunud olevaid.
*Mängu ajal iga meeskond peab näha GPS peal enda ja oma järgmise challenge asukoha.
*Võimalus anda meeskondadele hinnangu.

==Nice to have==
*Rakenduse korralik disain.
*Võimalus korraldada mängud väljaspool Mustamäe.
*Keele valiku võimalust.

==Lähtekood==
*'''Veebiteenus:''' [https://drive.google.com/file/d/0B6DMyDk0pwzLR2ZXNklfeXc4dE0/view?usp=sharing Link]
*'''Klientrakendus''' [https://drive.google.com/file/d/0B6DMyDk0pwzLUnNSYWUtWXdhNkE/view?usp=sharing Link]

=XML/XSD/XSLT=
==XML==
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<bussiLiinid>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="456TN">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>567TFL</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>68l</mudel>
<maht yhik="kohta">45</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Jaan]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Puu]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="15:00"><![CDATA[Tallinn]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="18:30"><![CDATA[Narva]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">3</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">30</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Tallinn - Narva]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="17:30"><![CDATA[Kohtla-Jarve]]></peatus>
<peatus saabumine="17:45"><![CDATA[Johvi]]></peatus>
<peatus saabumine="18:05"><![CDATA[Sillamae]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="true">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="456NT">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>567TFL</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>68l</mudel>
<maht yhik="kohta">45</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Jaan]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Puu]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="19:00"><![CDATA[Narva]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="22:30"><![CDATA[Tallinn]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">3</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">30</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Narva - Tallinn]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="19:25"><![CDATA[Sillamae]]></peatus>
<peatus saabumine="19:45"><![CDATA[Johvi]]></peatus>
<peatus saabumine="20:00"><![CDATA[Kohtla-Jarve]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="true">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="189TP">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>496DLY</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>40l</mudel>
<maht yhik="kohta">40</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Jaak]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Mand]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="14:00"><![CDATA[Tallinn]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="15:50"><![CDATA[Parnu]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">1</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">50</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Tallinn - Parnu]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="14:20"><![CDATA[Vana-Paaskula]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="false">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="189PT">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>496DLY</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>40l</mudel>
<maht yhik="kohta">40</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Jaak]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Mand]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="16:30"><![CDATA[Parnu]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="18:20"><![CDATA[Tallinn]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">1</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">50</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Parnu - Tallinn]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="18:00"><![CDATA[Vana-Paaskula]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="false">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="false">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="738TT">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>209BDI</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>55l</mudel>
<maht yhik="kohta">50</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Raul]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Kala]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="17:00"><![CDATA[Tallinn]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="19:30"><![CDATA[Tartu]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">2</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">30</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Tallinn - Tartu]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="17:15"><![CDATA[Tallinna Lennujaam]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="true">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
<bussiLiin liik="Ekspress" number="738TT">
<buss bussiLiik="tavaline">
<regMark>209BDI</regMark>
<mark>Scania</mark>
<mudel>55l</mudel>
<maht yhik="kohta">50</maht>
<varustus>Kohviautomaat, 220 V, A/C, internet, multimeedia, WC</varustus>
</buss>
<bussiJuht>
<nimi><![CDATA[Raul]]></nimi>
<perekonnaNimi><![CDATA[Kala]]></perekonnaNimi>
</bussiJuht>
<marsruut>
<lahteKoht valjumine="20:00"><![CDATA[Tartu]]></lahteKoht>
<sihtKoht saabumine="22:30"><![CDATA[Tallinn]]></sihtKoht>
<soiduKestusTund yhik="h">2</soiduKestusTund>
<soiduKestusMinut yhik="m">30</soiduKestusMinut>
</marsruut>
<suund><![CDATA[Tartu - Tallinn]]></suund>
<peatused>
<peatus saabumine="22:15"><![CDATA[Tallinna Lennujaam]]></peatus>
</peatused>
<valjumisPaevad>
<valjumisPaev soidab="true">E</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">T</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">K</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">N</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">R</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">L</valjumisPaev>
<valjumisPaev soidab="true">P</valjumisPaev>
</valjumisPaevad>
</bussiLiin>
</bussiLiinid>
</pre>
==XSD==
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="bussiLiinid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="bussiLiin">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="buss">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="regMark" type="xs:string" />
<xs:element name="mark" type="xs:string" />
<xs:element name="mudel" type="xs:string" />
<xs:element name="maht">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element minOccurs="0" name="varustus" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="bussiLiik" type="xs:string" use="optional" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="bussiJuht">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nimi" type="xs:string" />
<xs:element name="perekonnaNimi" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="marsruut">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="lahteKoht">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="valjumine" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="sihtKoht">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="saabumine" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="soiduKestusTund">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="soiduKestusMinut">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="suund" type="xs:string" />
<xs:element name="peatused">
<xs:complexType mixed="true">
<xs:sequence minOccurs="0">
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="peatus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="saabumine" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="valjumisPaevad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element minOccurs="1" maxOccurs="7" name="valjumisPaev">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="soidab" type="xs:boolean" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="liik" type="xs:string" use="optional" />
<xs:attribute name="number" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>
==XSLT(html)==
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes" />
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Bussiliini info</title>
<style>
body {background-color:FFFFCC;}
table {width:700px; text-align: left; margin: auto; border: 3px solid black; font-size: large;}
#bussiNo {text-align: center;}
</style>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="bussiLiinid/bussiLiin">
<table>
<tr>
<th id="bussiNo" colspan="4">
<xsl:text>Bussiliini no. </xsl:text>
<xsl:value-of select="@number"></xsl:value-of>
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="@liik"></xsl:value-of>
</th>
</tr>
<tr>
<td>
<xsl:text>Suund</xsl:text>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="suund"></xsl:value-of>
</td>
<td>
<xsl:text>Kestus</xsl:text>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="marsruut/soiduKestusTund" />
<xsl:value-of select="marsruut/soiduKestusTund/@yhik" />
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="marsruut/soiduKestusMinut" />
<xsl:value-of select="marsruut/soiduKestusMinut/@yhik" />
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<xsl:text>Valjumine</xsl:text>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="marsruut/lahteKoht/@valjumine" />
</td>
<td>
<xsl:text>Saabumine</xsl:text>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="marsruut/sihtKoht/@saabumine" />
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<xsl:text>Valjumispaevad</xsl:text>
</td>
<td colspan="3">
<xsl:for-each select="valjumisPaevad/valjumisPaev">
<xsl:if test="@soidab = 'true'">
<xsl:value-of select="." />
<xsl:text> </xsl:text>
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<xsl:text>Bussi mahutuvus</xsl:text>
</td>
<td colspan="3">
<xsl:value-of select="buss/maht" />
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="buss/maht/@yhik" />
</td>
</tr>
<xsl:if test="buss/varustus">
<tr>
<td>
<xsl:text>Varustus</xsl:text>
</td>
<td colspan="3">
<xsl:value-of select="buss/varustus" />
</td>
</tr>
</xsl:if>
<xsl:if test="peatused/peatus">
<th colspan="2">
<xsl:text>Peatused</xsl:text>
</th>
<th>
<xsl:text>Saabumine</xsl:text>
</th>
</xsl:if>
<xsl:for-each select="peatused/peatus">
<tr>
<td colspan="2">
<xsl:value-of select="." />
</td>
<td>
<xsl:value-of select="@saabumine" />
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<br />
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>
==XSLT(txt)==
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="text" indent="yes" />
<xsl:template match="/">
<xsl:text>Bussijuhide tunniplaan</xsl:text>
<xsl:for-each select="bussiLiinid/bussiLiin">
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="bussiJuht/nimi" />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="bussiJuht/perekonnaNimi" />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="suund" />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:for-each select="valjumisPaevad/valjumisPaev">
<xsl:if test="@soidab = 'true'">
<xsl:value-of select="." />
<xsl:text></xsl:text>
</xsl:if>
</xsl:for-each>
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="marsruut/lahteKoht" />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="marsruut/lahteKoht/@valjumine" />
<xsl:text> -> </xsl:text>
<xsl:for-each select="peatused/peatus">
<xsl:value-of select="." />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="@saabumine" />
<xsl:text> -> </xsl:text>
</xsl:for-each>
<xsl:value-of select="marsruut/sihtKoht" />
<xsl:text></xsl:text>
<xsl:value-of select="marsruut/sihtKoht/@saabumine" />
</xsl:for-each>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

== Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "Poly" ==
Meeskonna "Poly" XML failide sisu leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/2017_Meeskond_Poly siit!]

*'''XML'''
XML fail andmete edastamiseks on läbinud valideerimist ja ei näitanud ühtegi viga.
Selles on olemas 4 loogilist dimensiooni, mis vastab ülesande miinimum nõuetele.
XML failis on kasutusel ka atribuudid, kuid nad tunduvat väga lihtsad olevat (id, riigi ja uhikute määramiseks).
Samuti XML failis on olemas näidisandmed sees, kuid erilist variatsiooni andmete sees ei ole, nad on peeaegu samad.
XML failis kasutatud kirjutamise stiil on arusaadav ja ilus. Kuid XML'i puudus on see, et selles ei ole kasutusel CDATA-d, ning üldine mulje XML faili kohta on vasturääkiv. Ühest küljest vaadates on see konkreetne ja arusaadav, kuid teisest küljest on see väga lihtne ja ebahuvitav.
*'''Skeemifail'''
XSD skeemi fail on meie arvates korralikult tehtud ning andmetüübid on valitud õigesti. XSD skeemifail ja XML fail vastavad teineteisele.
*'''Transformatsioonid'''
XSLT HTML tundub liiga lihtne olevat, kasutusel on ainult üks for-each tsükkel ja if tingimus. Samuti on väga lihtsasti tehtud ka teine transformatsioon XML faili.
* '''Kokkuvõtte'''
Kokkuvõtteks, valitud teema, mille kohta on XML fail ja selle transformatsioonid tehtud on iseenesest huvitav, kuid tundub, et meeskond ei ole seda väga põhjalikult läbi töötanud. Võiks olla rohkem elemente ja atribuute ning struktuur keerulisem.

Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine

2015-05-20T12:25:30Z

Iandreje: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */

=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=
==Eesmärk==
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid

==Lühitutvustus==
Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.

==Õpiväljundid==
* Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.
* Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.
* Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.
* Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.
* Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.
* Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.

==Õppejõud==
Mait Poska
* mait.poska<ät> itcollege.ee
* Skype: minamait
* +372 53 469 734

==Hinne==



* <ins>Hinne</ins> ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:
** [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015]], mis moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)
*** XML (xsd, xslt) '''5p'''
**** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''
*** Veebiteenus '''18p'''
**** Veebiteenuse analüüs '''3p'''
**** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''
*** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''
**** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''
*** Esitlus '''3p'''
** <ins>Individuaalne teadmiste kontroll</ins> '''45p'''
*** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)
*** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)




[[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]

==Tähtajad==


* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]
**Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''4.aprill 2015'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.



==Retsensioonid==

Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.

Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.


<ins>Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.</ins> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]

==Meeskonnad==
Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.

==Projekti kaitsmisele registreerumine==

Esmaspäev - 25.mai
*12:00 - Tab
*12:15 -
*12:30 - Liisa ja Poisid
*12:45 -
*13:00 -
*13-15 -

Teisipäev - 26.mai

*10:00 - Variable Moods II (recipe)
*10:15 - Meeskond Valar Morghulis
*10:30 - Dot muzei
*10:45 - Taandarendajad
*11:00 -
*11:15 - Qwerty

Neljapäev - 28.mai

*08:15 - Indiviid
*08:30 - KRTT
*08:45 - Hubris
*09:00 - VariableMoods I (eShop)
*09:15 - Bananaphone
*09:30 - Error405

=Teemad=
=XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=

==XML failivorming==


===Teooria===
* XML failid
** Kippar, J. "XML rakendused", TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf
** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html
** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp
* XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid
** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]

===Praktika===




*[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]
*[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]
*[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]

=Veebiteenused=

Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API

Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:
*SOAP protokollil baseeruvad teenused
*RESTful veebitennused

==Andmebaasi loomine==
Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.

===Entity Framework===

Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.

Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest.

EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.

Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx

'''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''

Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks.

*Uus andmebaas
**''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas

*Olemasolev andmebaas
**''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx

===Code First===
Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist.

Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid.

Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542

Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.

Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx

Vt. Code First Migrations lubamine projetkis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application

==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==
===Teooria===
*[[Linq päringukeel]]
*101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b
*Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx

===Praktika===


==Veebiteenuste loomine==
*Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations

==Andmebaasiga ühendumine==
* Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx

==Veebiteenuste turvamine==
* Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx
*[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]

==Praktika==


=Veebiteenuste kasutamine=
==Praktika==

[[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]

=Arhiiv=
==2012 Kevad==
===Loengud===
* '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''
* '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''
**Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/

* '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''
**Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/
* ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''
* ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf
* ''' Kuues loeng. <i>Windows Communication Foundation</i>: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]
===Praktikumid===
* [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]
* [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]
* Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]

===Meeskonnad 2012===
*[[Hello Kitty]]
*[[TTiim]]
*[[Meeskond "Harold"|Harold]]
*[[Meeskond "WP"]]

*Meeskond "[[-.-]]"*
** Erki Miilberg (projektijuht)
** Kalev Vallsalu
** Oliver Naaris
** Margo Kuustik

* Meeskond "[[PhoneBook]]"
**Lauri Jansen
**Tanel Jüris
**Madis Rääk

*Meeskond "[[LLL]]"
** Joonas Püüa
** Janno Toomingas
** Janek Kople
** Roland Krindal

*Meeskond "[[Peeter VR2]]"
** Lennart Lüsi
** Kairo Koik
** Marek Kikas
** Kaivar Kull

*[[Meeskond ".NOT"]]
** Martin Kosk
** Kalmer Tart
** Martin Aarne
** Gert Glükmann

Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine

2015-05-20T12:23:55Z

Iandreje: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */

=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=
==Eesmärk==
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid

==Lühitutvustus==
Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.

==Õpiväljundid==
* Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.
* Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.
* Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.
* Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.
* Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.
* Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.

==Õppejõud==
Mait Poska
* mait.poska<ät> itcollege.ee
* Skype: minamait
* +372 53 469 734

==Hinne==



* <ins>Hinne</ins> ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:
** [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015]], mis moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)
*** XML (xsd, xslt) '''5p'''
**** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''
*** Veebiteenus '''18p'''
**** Veebiteenuse analüüs '''3p'''
**** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''
*** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''
**** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''
*** Esitlus '''3p'''
** <ins>Individuaalne teadmiste kontroll</ins> '''45p'''
*** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)
*** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)




[[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]

==Tähtajad==


* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]
**Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''4.aprill 2015'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.



==Retsensioonid==

Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.

Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.


<ins>Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.</ins> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]

==Meeskonnad==
Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.

==Projekti kaitsmisele registreerumine==

Esmaspäev - 25.mai
*12:00 - Tab
*12:15 -
*12:30 - Liisa ja Poisid
*12:45 -
*13:00 -
*13-15 -

Teisipäev - 26.mai

*10:00 - Variable Moods II (recipe)
*10:15 - Meeskond Valar Morghulis
*10:30 - Dot muzei
*10:45 - Taandarendajad
*11:00 -
*11:15 -
Qwerty

Neljapäev - 28.mai

*08:15 - Indiviid
*08:30 - KRTT
*08:45 - Hubris
*09:00 - VariableMoods I (eShop)
*09:15 - Bananaphone
*09:30 - Error405

=Teemad=
=XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=

==XML failivorming==


===Teooria===
* XML failid
** Kippar, J. "XML rakendused", TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf
** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html
** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp
* XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid
** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]

===Praktika===




*[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]
*[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]
*[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]

=Veebiteenused=

Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API

Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:
*SOAP protokollil baseeruvad teenused
*RESTful veebitennused

==Andmebaasi loomine==
Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.

===Entity Framework===

Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.

Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest.

EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.

Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx

'''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''

Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks.

*Uus andmebaas
**''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas

*Olemasolev andmebaas
**''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx

===Code First===
Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist.

Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid.

Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542

Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.

Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx

Vt. Code First Migrations lubamine projetkis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application

==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==
===Teooria===
*[[Linq päringukeel]]
*101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b
*Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx

===Praktika===


==Veebiteenuste loomine==
*Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations

==Andmebaasiga ühendumine==
* Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx

==Veebiteenuste turvamine==
* Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx
*[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]

==Praktika==


=Veebiteenuste kasutamine=
==Praktika==

[[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]

=Arhiiv=
==2012 Kevad==
===Loengud===
* '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''
* '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''
**Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/

* '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''
**Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/
* ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''
* ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf
* ''' Kuues loeng. <i>Windows Communication Foundation</i>: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]
===Praktikumid===
* [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]
* [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]
* Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]

===Meeskonnad 2012===
*[[Hello Kitty]]
*[[TTiim]]
*[[Meeskond "Harold"|Harold]]
*[[Meeskond "WP"]]

*Meeskond "[[-.-]]"*
** Erki Miilberg (projektijuht)
** Kalev Vallsalu
** Oliver Naaris
** Margo Kuustik

* Meeskond "[[PhoneBook]]"
**Lauri Jansen
**Tanel Jüris
**Madis Rääk

*Meeskond "[[LLL]]"
** Joonas Püüa
** Janno Toomingas
** Janek Kople
** Roland Krindal

*Meeskond "[[Peeter VR2]]"
** Lennart Lüsi
** Kairo Koik
** Marek Kikas
** Kaivar Kull

*[[Meeskond ".NOT"]]
** Martin Kosk
** Kalmer Tart
** Martin Aarne
** Gert Glükmann

Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine

2015-05-20T12:23:18Z

Iandreje: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */

=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=
==Eesmärk==
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid

==Lühitutvustus==
Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.

==Õpiväljundid==
* Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.
* Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.
* Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.
* Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.
* Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.
* Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.

==Õppejõud==
Mait Poska
* mait.poska<ät> itcollege.ee
* Skype: minamait
* +372 53 469 734

==Hinne==



* <ins>Hinne</ins> ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:
** [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015]], mis moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)
*** XML (xsd, xslt) '''5p'''
**** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''
*** Veebiteenus '''18p'''
**** Veebiteenuse analüüs '''3p'''
**** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''
*** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''
**** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''
*** Esitlus '''3p'''
** <ins>Individuaalne teadmiste kontroll</ins> '''45p'''
*** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)
*** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)




[[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]

==Tähtajad==


* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]
**Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''4.aprill 2015'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.

* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.



==Retsensioonid==

Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.

Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.


<ins>Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.</ins> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]

==Meeskonnad==
Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.

==Projekti kaitsmisele registreerumine==

Esmaspäev - 25.mai
*12:00 - Tab
*12:15 -
*12:30 - Liisa ja Poisid
*12:45 -
*13:00 -
*13-15 -

Teisipäev - 26.mai

*10:00 - Variable Moods II (recipe)
*10:15 - Meeskond Valar Morghulis
*10:30 - Dot muzei
*10:45 - Taandarendajad
*11:00 -
*11:15 -
Qwerty

Neljapäev - 28.mai

*08:15 - Indiviid
*08:30 - KRTT
*08:45 - Hubris
*09:00 - VariableMoods I (eShop)
*09:15 - Bananaphone
*09:30 - Error405

=Teemad=
=XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=

==XML failivorming==


===Teooria===
* XML failid
** Kippar, J. "XML rakendused", TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf
** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html
** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp
* XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid
** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]

===Praktika===




*[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]
*[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]
*[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]

=Veebiteenused=

Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API

Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:
*SOAP protokollil baseeruvad teenused
*RESTful veebitennused

==Andmebaasi loomine==
Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.

===Entity Framework===

Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.

Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest.

EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.

Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx

'''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''

Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks.

*Uus andmebaas
**''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas

*Olemasolev andmebaas
**''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx
**''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx

===Code First===
Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist.

Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid.

Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542

Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.

Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx

Vt. Code First Migrations lubamine projetkis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application

==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==
===Teooria===
*[[Linq päringukeel]]
*101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b
*Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx

===Praktika===


==Veebiteenuste loomine==
*Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations

==Andmebaasiga ühendumine==
* Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx

==Veebiteenuste turvamine==
* Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx
*[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]

==Praktika==


=Veebiteenuste kasutamine=
==Praktika==

[[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]

=Arhiiv=
==2012 Kevad==
===Loengud===
* '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''
* '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''
**Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/

* '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''
**Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/
* ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''
* ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf
* ''' Kuues loeng. <i>Windows Communication Foundation</i>: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]
===Praktikumid===
* [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]
* [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]
* Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]

===Meeskonnad 2012===
*[[Hello Kitty]]
*[[TTiim]]
*[[Meeskond "Harold"|Harold]]
*[[Meeskond "WP"]]

*Meeskond "[[-.-]]"*
** Erki Miilberg (projektijuht)
** Kalev Vallsalu
** Oliver Naaris
** Margo Kuustik

* Meeskond "[[PhoneBook]]"
**Lauri Jansen
**Tanel Jüris
**Madis Rääk

*Meeskond "[[LLL]]"
** Joonas Püüa
** Janno Toomingas
** Janek Kople
** Roland Krindal

*Meeskond "[[Peeter VR2]]"
** Lennart Lüsi
** Kairo Koik
** Marek Kikas
** Kaivar Kull

*[[Meeskond ".NOT"]]
** Martin Kosk
** Kalmer Tart
** Martin Aarne
** Gert Glükmann

Meeskond Qwerty

2015-05-19T08:06:08Z

Iandreje: /* Valitud teema: Nimede pakkumise teenus */

== Meeskond ==
* Andrei Tverskoi
* Daniil Kulagin
* Kristjan Kivisild
* Ilja Andrejev

==Valitud teema: Nimede pakkumise teenus==

Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda sobiva inimestele algusega laste nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

== XML ==
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>

<Inimesed>
<inimene id="1">
<eesnimi><![CDATA[Juhan]]></eesnimi>
<sugu>M</sugu>
<populaarne><![CDATA[P]]></populaarne>
</inimene>

<inimene id="2">
<eesnimi><![CDATA[Peeter]]></eesnimi>
<sugu>M</sugu>
<populaarne><![CDATA[P]]></populaarne>
</inimene>

<inimene id="3">
<eesnimi><![CDATA[Maali]]></eesnimi>
<sugu>N</sugu>
<populaarne><![CDATA[MP]]></populaarne>
</inimene>

<inimene id="4">
<eesnimi><![CDATA[Mari]]></eesnimi>
<sugu>N</sugu>
<populaarne><![CDATA[MP]]></populaarne>
</inimene>
</Inimesed>
</source>

== XSLT ==
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Nimed</title>
</head>
<body>
<h1>Nimed:</h1>
<xsl:for-each select="Inimesed/inimene">
<h1>
<xsl:value-of select="eesnimi"/>
</h1>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

== XSD ==
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Inimesed">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="inimene">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Otsing">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="eesnimi" type="xs:string" />
<xs:element name="sugu" type="xs:string" />
<xs:element name="populaarne" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

== Kontrollime XML ja XSLT ==

[http://www.w3schools.com/xsl/tryxslt.asp?xmlfile=cdcatalog&xsltfile=cdcatalog Siin]

== XML-i retsensioon meeskonnale "Error405" ==
Meeskonna "Error405" XML failide sisu leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 siit!]

Meeskond "Error405" on koostanud XML skeemi erinevate raamatukogude õpikute/raamatute ja nende autorite kuvamissüsteemi.
Töö on esitatud õigeaegselt. XML kood läbis edukalt valideerimise ja töötab ilusti. XML skeem on päris lihtne.
Esitatud on kõik nõutud failide sisud ja XML struktuur sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni, seega vastab töö nõuetele.
Kuvatakse järgmiseid andmeid: Raamatukogu nimetused; osakonnad (erialad, sektsioonid); õpikute/raamatute autorid (nimi ja perekonnanimi); väljalaske aasta. Samuti on juures ka raamatukogude linn ja aadress.
Transformatsiooni failid annavad hästi edasi XML struktuuris toodud sisu.
Üldiselt arvame, et töö on tehtud hästi ja anname hinnanguks „väga hea“.

== XML-i retsensioon meeskonnale "TrainSmart" ==
Meeskonna "TrainSmart" XML failide sisu leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart siit!]

Meeskond "TrainSmart" on koostanud XML skeemi erinevate retseptide kuvamissüsteemi.
Töö on esitatud 13. märtsil, ent tähtaeg oli 7 märts. XML kood läbis edukalt valideerimise ja töötab ilusti. XML skeem on päris lihtne.
Esitatud on kõik nõutud failide sisud ja XML struktuur sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni, seega vastab töö nõuetele.
Kuvatakse järgmiseid andmeid: millise toidu retseptiga on tegemist; kirjeldus; koostis (tabelina) ja hinnang.
Transformatsiooni failid annavad hästi edasi XML struktuuris toodud sisu.
Kokkuvõttes saab öelda, et kõik vajalik on olemas ja arusaadav. Hinnang tööle on positiivne.

Meeskond:Gateway

2015-01-26T17:19:39Z

Iandreje: /* Projekti kood */

=Gateway=
== Meeskond ==

* Ilja Andrejev
* Silvia Bärlin
* Kaisa Järvpõld

== Idee ==
Tegemist on rakendusega, mis võimaldab hariduse infomessi külastajatel leida kohalolevatest ülikoolidest kiirelt selle, kus õpetatakse just neile huvipakkuvat eriala. Programm võiks näidata ka otseteed sissepääsu juurest vastavate messibokside juurde.
Kasutaja jaoks näeks see välja otsinguna, mis läheb aina täpsemaks kuni leiab sobiva eriala ja sobiva ülikooli. Kõigepealt peaks kasutaja andma valdkonna ning seejärel antakse talle ette juba täpsemad valikud.
Programmis on olemas messikeskuse kaart ning kui sihtkohad on leitud, siis muudavad need boksid kaardil värvi.
Andmebaasis võiks olla ka ürituse kava, kus oleks kirjas, kes esineb laval.
Desktopi versioonil oleks olemas kaardi printimise ja salvestamise võimalus.
Mobiilis oleks ainult salvestus.
Samuti on võimalus oma eelnevalt koostatud marsruut salvestada.

== Analüüs ==

Tegemist on rakendusega, mis võimaldab hariduse infomessi külastajatel leida kohal olevatest ülikoolidest kiirelt selle, kus õpetatakse just neile huvipakkuvat eriala. Programm võiks näidata ka otseteed sissepääsu juurest vastavate messibokside juurde. Külastaja (ehk siis rakenduse tavakasutaja) jaoks näeks see välja otsinguna, mis läheb aina täpsemaks kuni leiab sobiva eriala ja sobiva ülikooli. Kõigepealt peaks tavakasutaja valima ette antud valikutest sobiva valdkonna ning seejärel antakse talle ette juba järjest täpsemad valikud. Rakenduses on olemas messikeskuse kaart ning kui sihtkohad on leitud, siis muudavad need messiboksid sellel kaardil värvi. Oleks tore, kui kaardil näidatakse ka teekond alates sissepääsust kuni otsitud messiboksideni ning samuti võiks leida lühima ja kiireima marsruudi juhul, kui leitud on mitu messiboksi ning need tuleks järjest läbi käia. Andmebaasis võiks olla ka ürituse kava, kus oleks kirjas, kes ja millal esineb laval. Desktopi versioonil oleks olemas kaardi printimise ja salvestamise võimalus (Tegelikkuses meil ilmselt ainult desktopi versioon ongi). Samuti on võimalus oma eelnevalt koostatud marsruut salvestada. Rakendusel on kaks sihtgruppi ning nendeks on 1. ülikoolid, kes tulevad messile; 2. külastajad, kes tulevad messile. Andmebaasi rakenduse eesmärk oleks luua sobiv vahelüli nende kahe sihtgrupi vahele ning seeläbi muuta kummalegi osapoolele enda sihtmärgi leidmine lihtsamaks. (Ülikoolid otsivad uusi üliõpilasi ning messikülastajad otsivad sobivat ülikooli).
===='''1. Andmebaasi kirjeldus:'''====

'''a.''' Kasutab registreerimisel saadud infot (Ülikoolide esindajad peavad registreeruma, et osaleda. Registreerimisel on neile ette antud messikeskuse kaart, kus on näidatud boksid ja igale boksile vastab üks number. Seega saavad nad valida endale sobiva suuruse ja asukohaga messiboksi. Registreerumisel küsitakse veel nimi, kontaktisiku andmed, kontaktid kuhu saata arve, teaduskonnad, mis on esindatud messil, keelejaotus, ehk siis mis keeles on võimalik erialasid õppida, mis kraadi saab, mis tüüpi haridusasutusega on tegu) Turvakaalutlustel tuleks registreerumine tehagi desktop versiooni peal. Kasutajaliideseks on Windows Presentation Foundation. '''(MUST HAVE)'''

'''b.''' (API-ga tõmbamine (registreerumisega pole APIt ilmselt vaja)) Selleks peaksime ära tõmbama kõikide koolide erialade andmebaasid) '''(NICE TO HAVE)'''

'''c.''' Käsitsi andmete sisestamine (see võiks olla üks võimalus, kui esialgsed registreerumised peaksid mingil põhjusel toimuma paberkandjal ja andmed oleks vaja lihtsalt ümber kirjutada andmebaasi).

===='''2. Sisselogimine'''====
Ülikoolide esindajad peaksid saama sisse logida ning sisestada andmeid erialade kohta (ülikooli nimi, teaduskond, eriala, lühitutvustus) kasutajatel pole sisselogimist, see on ainult adminnidel, või siis nad saavad endale ajutised kasutajatunnused ja paroolid

===='''3. Asukoha leidmine'''====

'''a.''' Messikaardilt õige boksi ülesleidmine '''(MUST HAVE)''' registreerumisel näidatakse ülikoolidele messikeskuse kaarti ning seal on peal messibokside asukohad ja nende numbrid. Registreerimisankeedis valib registreeruja lihtsalt õige numbri, mis on vastavuses näidatud kaardil oleva numbriga

'''b.''' Leitud messiboksi asukoht hakkab kaardil helendama või muudab värvi '''(MUST HAVE)'''

'''c.''' Leitud messiboksi juurde teenäitamine alates sissepääsust '''(NICE TO HAVE)'''

===='''4. Meeldetuletuse e-kirja saatmine'''====

...enne messi saadetakse meeldetuletus e-kiri ülikoolide esindajatele, kus on olemas täpsed messi toimumise kuupäevad ja kellaajad '''(MUST HAVE)'''

===='''5. Kujundus'''====

..oleks plaanis kasutada Adobe Photoshop tarkvara. Disain võiks olla küllaltki lihtsa kujundusega ning peaks kasutama selle hariduse-infomessi logo. '''(MUST HAVE)'''

===='''6. Lisainfo'''====

Andmebaasis võiks olla lisaks ka lühidalt info muude ülikoolide kohta, kes pole messil esindatud (nimi ja koduleht) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''7. Otsing'''====

Külastajad saavad teha lehel otsingu, et leida messiboks, kus asub neid huvitav ülikool, ning nad saavad selle välja printida. Peale otsingut genereeritud messikeskuse plaan peaks olema võimalik konverteerida pildiks, mida saab siis vajadusel kas välja printida või enda nuti-seadmele saata (võimalik oleks kirjeldada ka lihtsalt screenshoti tegemist kasutajale või siis kasutaja saaks jgp või png tüüpi faili alla laadida ning seejärel printida) '''(MUST HAVE)'''

===='''8. Keeled'''====

Programm peab olema kahes keeles vähemalt (eesti ja vene) '''(MUST HAVE)''' lisaks võiks olla inglise keeles. Selleks võiks luua algsed muutuja ning tõlke failid, kus igale algsele muutujale hakkab vastama tõlk. '''(NICE TO HAVE)'''

===='''9. Universaalsus'''====

Andmebaasipõhi võiks olla universaalne, et seda saaks kasutada ka teistsugustel messidel, kus oleks erinev messikeskuse kaart ja erinev teema (näiteks mõnes teises linnas asuv messikeskus, kus toimub mess juuksuritele) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''10. Pangalingid'''====

Külastajatel pole üldiselt registreeruda vaja, kuid kui teha koos registreerumisega, siis võiksid lehel olemas olla juba ka pangalingid, mille kaudu oleks hea lihtne messile piletit osta (sealjuures võib probleem tekkida pankadega läbirääkimistel) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''11. Ajakava'''====

Külastajatel on võimalik jälgida messi ajakava ja programmi, et mis toimub millal ning kus kohas ja kes esineb laval.'''(MUST HAVE)'''

===='''12. Logi pidamine:'''====
Andmebaasis on tabel, kuhu salvestatakse tehtud muudatused koos täpse kuupäeva ja kellaajaga ning kasutajanimega.

== Projekti kood ==

Projekti koodi saab alla laadida [http://enos.itcollege.ee/~iandreje/Gateway-projekt.zip, siit]

==Kasutajajuhend ja lahenduse kirjeldus==

Tegemist on messirakendusega. Alguses avaneb kasutajale avaleht, kus on võimalik valida huvipakkuv valdkond ning seejärel ilmub list õppeasutustest, kus vastava valdkonna erialasid on võimalik õppida. Õppeasutuse nimele klikkides ilmub messikeskuse kaart, kus on värviliselt näidatud selle asutuse messiboksi asukoht messiruumis.
Juhul, kui kasutaja ei tea veel, mis talle huvi pakub, siis on võimalik sooritada test, mis määrab ära tema isiksusetüübi ning erialad, mis võiksid talle sobida.
Rakenduse lehel on võimalik vaadata ka menüüvaliku Kontakt alt messi kohta käivat üldist infot ja kontaktandmeid. Lisaks on võimalik lehel anda messi kohta tagasisidet, täites vormi ning lisades oma kontaktandmed.

Tegemist on WPF rakendusega ning andmebaasi poole pealt otsustasime kasutada Code First lähenemist, mille eeliseks võib pidada andmete säilimist koodis juhul kui andmebaasiga peaks midagi juhtuma. Kood on jagatud kihtidesse:
Models - andmemudelite kirjeldus
DBcontext - valitakse välja mudelid, millest genereeritakse andmebaas
BLL - päringud andmebaasi ja andmebaasi salvestamised
ViewModels - seob andmed vaate ja äriloogikaga
Gateway - graafiline kujundus ja vaade (XAML)

Seoses õpiprotsessiga projekti kirjutamise käigus muutusid nii mõnedki funktsionaalsused: osa võeti maha keerukuse tõttu ning need asendati teistega. Näiteks on ära jäänud meeldetuletuse e-maili saatmine messil osalejatele. Seda põhjusega, et teadmised SMTP serverite kohta jäid vajaka. Lisaks jäi ära ka koolide registreerumine, kuna üldjoontes tuleb antud andmebaaside tabel siiski täita käsitsi just nimelt selle tõttu, et antud organisatsioonil oli juba varem ülikoole teavitatud, et oma osalemisest ning boksi suurustest tuleb anda teada e-maili teel. Siiski hoiustame kõiki võimalikke andmeid vastavate koolide/organisatsioonide kohta antud andmebaasis, mis hetkel on kohalikus arvutis.
Samadel põhjustel kadus ka vajadus luua sisse logimine, kuna kogu rakenduse sisu on vaja hoida nähtaval kõigile kasutajatele.
Üheks uueks asjaks, mis lisati oli kutsesobivuse test ehk Hollandi test, kus kasutaja valib endale kõik meeldivad ametid ning vastavalt sellele, millisesse gruppi kuuluvaid ameteid on kõige rohkem valitud, näitab programm selle kasutaja iseloomustus ning sobivaid ameteid(hetkel test-tekst kuvatud message box’ina).
Selleks, et muuta üritus järgnevatel aastatel veelgi edukamaks on lisatud rakendusele ka tagasiside andmise võimalus. See osa jätab ka andmebaasi kande, kus on kirjast tagasiside-andja nimi, meili aadress kui ka tema poolt antud tagasiside. Meili aadressi küsitakse just sellel eesmärgil, et kui korraldajatel tekib lisa küsimusi.
Ainuke funktsionaalsus, mis säilis algsest analüüsist on bokside otsimine messi kaardilt. Kasutajal tuleb valida meelepärane eriala ning selle põhjal kuvab andmebaas välja koolid ja asutused, mis käivad selle eriala alla ja siis valida huvi pakkuv kool. Kasutajale kuvatakse uus vaade, kus osa ekraani kuvab kooli/asutuse kohta käivat tutvustavat teksti ning teisele osale ekraanile kuvatakse kaart, kus vastav boks on värvitud.
Põhiline, mida tuleb slimas pidada on see, et vastav rakendus hakkab tööle kiosk arvuti peal ning seetõttu kaotab osa funktsionaalsusest oma mõtte.

Meeskond:Gateway

2015-01-26T17:19:05Z

Iandreje: /* Gateway */

=Gateway=
== Meeskond ==

* Ilja Andrejev
* Silvia Bärlin
* Kaisa Järvpõld

== Idee ==
Tegemist on rakendusega, mis võimaldab hariduse infomessi külastajatel leida kohalolevatest ülikoolidest kiirelt selle, kus õpetatakse just neile huvipakkuvat eriala. Programm võiks näidata ka otseteed sissepääsu juurest vastavate messibokside juurde.
Kasutaja jaoks näeks see välja otsinguna, mis läheb aina täpsemaks kuni leiab sobiva eriala ja sobiva ülikooli. Kõigepealt peaks kasutaja andma valdkonna ning seejärel antakse talle ette juba täpsemad valikud.
Programmis on olemas messikeskuse kaart ning kui sihtkohad on leitud, siis muudavad need boksid kaardil värvi.
Andmebaasis võiks olla ka ürituse kava, kus oleks kirjas, kes esineb laval.
Desktopi versioonil oleks olemas kaardi printimise ja salvestamise võimalus.
Mobiilis oleks ainult salvestus.
Samuti on võimalus oma eelnevalt koostatud marsruut salvestada.

== Analüüs ==

Tegemist on rakendusega, mis võimaldab hariduse infomessi külastajatel leida kohal olevatest ülikoolidest kiirelt selle, kus õpetatakse just neile huvipakkuvat eriala. Programm võiks näidata ka otseteed sissepääsu juurest vastavate messibokside juurde. Külastaja (ehk siis rakenduse tavakasutaja) jaoks näeks see välja otsinguna, mis läheb aina täpsemaks kuni leiab sobiva eriala ja sobiva ülikooli. Kõigepealt peaks tavakasutaja valima ette antud valikutest sobiva valdkonna ning seejärel antakse talle ette juba järjest täpsemad valikud. Rakenduses on olemas messikeskuse kaart ning kui sihtkohad on leitud, siis muudavad need messiboksid sellel kaardil värvi. Oleks tore, kui kaardil näidatakse ka teekond alates sissepääsust kuni otsitud messiboksideni ning samuti võiks leida lühima ja kiireima marsruudi juhul, kui leitud on mitu messiboksi ning need tuleks järjest läbi käia. Andmebaasis võiks olla ka ürituse kava, kus oleks kirjas, kes ja millal esineb laval. Desktopi versioonil oleks olemas kaardi printimise ja salvestamise võimalus (Tegelikkuses meil ilmselt ainult desktopi versioon ongi). Samuti on võimalus oma eelnevalt koostatud marsruut salvestada. Rakendusel on kaks sihtgruppi ning nendeks on 1. ülikoolid, kes tulevad messile; 2. külastajad, kes tulevad messile. Andmebaasi rakenduse eesmärk oleks luua sobiv vahelüli nende kahe sihtgrupi vahele ning seeläbi muuta kummalegi osapoolele enda sihtmärgi leidmine lihtsamaks. (Ülikoolid otsivad uusi üliõpilasi ning messikülastajad otsivad sobivat ülikooli).
===='''1. Andmebaasi kirjeldus:'''====

'''a.''' Kasutab registreerimisel saadud infot (Ülikoolide esindajad peavad registreeruma, et osaleda. Registreerimisel on neile ette antud messikeskuse kaart, kus on näidatud boksid ja igale boksile vastab üks number. Seega saavad nad valida endale sobiva suuruse ja asukohaga messiboksi. Registreerumisel küsitakse veel nimi, kontaktisiku andmed, kontaktid kuhu saata arve, teaduskonnad, mis on esindatud messil, keelejaotus, ehk siis mis keeles on võimalik erialasid õppida, mis kraadi saab, mis tüüpi haridusasutusega on tegu) Turvakaalutlustel tuleks registreerumine tehagi desktop versiooni peal. Kasutajaliideseks on Windows Presentation Foundation. '''(MUST HAVE)'''

'''b.''' (API-ga tõmbamine (registreerumisega pole APIt ilmselt vaja)) Selleks peaksime ära tõmbama kõikide koolide erialade andmebaasid) '''(NICE TO HAVE)'''

'''c.''' Käsitsi andmete sisestamine (see võiks olla üks võimalus, kui esialgsed registreerumised peaksid mingil põhjusel toimuma paberkandjal ja andmed oleks vaja lihtsalt ümber kirjutada andmebaasi).

===='''2. Sisselogimine'''====
Ülikoolide esindajad peaksid saama sisse logida ning sisestada andmeid erialade kohta (ülikooli nimi, teaduskond, eriala, lühitutvustus) kasutajatel pole sisselogimist, see on ainult adminnidel, või siis nad saavad endale ajutised kasutajatunnused ja paroolid

===='''3. Asukoha leidmine'''====

'''a.''' Messikaardilt õige boksi ülesleidmine '''(MUST HAVE)''' registreerumisel näidatakse ülikoolidele messikeskuse kaarti ning seal on peal messibokside asukohad ja nende numbrid. Registreerimisankeedis valib registreeruja lihtsalt õige numbri, mis on vastavuses näidatud kaardil oleva numbriga

'''b.''' Leitud messiboksi asukoht hakkab kaardil helendama või muudab värvi '''(MUST HAVE)'''

'''c.''' Leitud messiboksi juurde teenäitamine alates sissepääsust '''(NICE TO HAVE)'''

===='''4. Meeldetuletuse e-kirja saatmine'''====

...enne messi saadetakse meeldetuletus e-kiri ülikoolide esindajatele, kus on olemas täpsed messi toimumise kuupäevad ja kellaajad '''(MUST HAVE)'''

===='''5. Kujundus'''====

..oleks plaanis kasutada Adobe Photoshop tarkvara. Disain võiks olla küllaltki lihtsa kujundusega ning peaks kasutama selle hariduse-infomessi logo. '''(MUST HAVE)'''

===='''6. Lisainfo'''====

Andmebaasis võiks olla lisaks ka lühidalt info muude ülikoolide kohta, kes pole messil esindatud (nimi ja koduleht) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''7. Otsing'''====

Külastajad saavad teha lehel otsingu, et leida messiboks, kus asub neid huvitav ülikool, ning nad saavad selle välja printida. Peale otsingut genereeritud messikeskuse plaan peaks olema võimalik konverteerida pildiks, mida saab siis vajadusel kas välja printida või enda nuti-seadmele saata (võimalik oleks kirjeldada ka lihtsalt screenshoti tegemist kasutajale või siis kasutaja saaks jgp või png tüüpi faili alla laadida ning seejärel printida) '''(MUST HAVE)'''

===='''8. Keeled'''====

Programm peab olema kahes keeles vähemalt (eesti ja vene) '''(MUST HAVE)''' lisaks võiks olla inglise keeles. Selleks võiks luua algsed muutuja ning tõlke failid, kus igale algsele muutujale hakkab vastama tõlk. '''(NICE TO HAVE)'''

===='''9. Universaalsus'''====

Andmebaasipõhi võiks olla universaalne, et seda saaks kasutada ka teistsugustel messidel, kus oleks erinev messikeskuse kaart ja erinev teema (näiteks mõnes teises linnas asuv messikeskus, kus toimub mess juuksuritele) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''10. Pangalingid'''====

Külastajatel pole üldiselt registreeruda vaja, kuid kui teha koos registreerumisega, siis võiksid lehel olemas olla juba ka pangalingid, mille kaudu oleks hea lihtne messile piletit osta (sealjuures võib probleem tekkida pankadega läbirääkimistel) '''(NICE TO HAVE)'''

===='''11. Ajakava'''====

Külastajatel on võimalik jälgida messi ajakava ja programmi, et mis toimub millal ning kus kohas ja kes esineb laval.'''(MUST HAVE)'''

===='''12. Logi pidamine:'''====
Andmebaasis on tabel, kuhu salvestatakse tehtud muudatused koos täpse kuupäeva ja kellaajaga ning kasutajanimega.

== Projekti kood ==

Projekti koodi saab alla laadida siit [http://enos.itcollege.ee/~iandreje/Gateway-projekt.zip]

==Kasutajajuhend ja lahenduse kirjeldus==

Tegemist on messirakendusega. Alguses avaneb kasutajale avaleht, kus on võimalik valida huvipakkuv valdkond ning seejärel ilmub list õppeasutustest, kus vastava valdkonna erialasid on võimalik õppida. Õppeasutuse nimele klikkides ilmub messikeskuse kaart, kus on värviliselt näidatud selle asutuse messiboksi asukoht messiruumis.
Juhul, kui kasutaja ei tea veel, mis talle huvi pakub, siis on võimalik sooritada test, mis määrab ära tema isiksusetüübi ning erialad, mis võiksid talle sobida.
Rakenduse lehel on võimalik vaadata ka menüüvaliku Kontakt alt messi kohta käivat üldist infot ja kontaktandmeid. Lisaks on võimalik lehel anda messi kohta tagasisidet, täites vormi ning lisades oma kontaktandmed.

Tegemist on WPF rakendusega ning andmebaasi poole pealt otsustasime kasutada Code First lähenemist, mille eeliseks võib pidada andmete säilimist koodis juhul kui andmebaasiga peaks midagi juhtuma. Kood on jagatud kihtidesse:
Models - andmemudelite kirjeldus
DBcontext - valitakse välja mudelid, millest genereeritakse andmebaas
BLL - päringud andmebaasi ja andmebaasi salvestamised
ViewModels - seob andmed vaate ja äriloogikaga
Gateway - graafiline kujundus ja vaade (XAML)

Seoses õpiprotsessiga projekti kirjutamise käigus muutusid nii mõnedki funktsionaalsused: osa võeti maha keerukuse tõttu ning need asendati teistega. Näiteks on ära jäänud meeldetuletuse e-maili saatmine messil osalejatele. Seda põhjusega, et teadmised SMTP serverite kohta jäid vajaka. Lisaks jäi ära ka koolide registreerumine, kuna üldjoontes tuleb antud andmebaaside tabel siiski täita käsitsi just nimelt selle tõttu, et antud organisatsioonil oli juba varem ülikoole teavitatud, et oma osalemisest ning boksi suurustest tuleb anda teada e-maili teel. Siiski hoiustame kõiki võimalikke andmeid vastavate koolide/organisatsioonide kohta antud andmebaasis, mis hetkel on kohalikus arvutis.
Samadel põhjustel kadus ka vajadus luua sisse logimine, kuna kogu rakenduse sisu on vaja hoida nähtaval kõigile kasutajatele.
Üheks uueks asjaks, mis lisati oli kutsesobivuse test ehk Hollandi test, kus kasutaja valib endale kõik meeldivad ametid ning vastavalt sellele, millisesse gruppi kuuluvaid ameteid on kõige rohkem valitud, näitab programm selle kasutaja iseloomustus ning sobivaid ameteid(hetkel test-tekst kuvatud message box’ina).
Selleks, et muuta üritus järgnevatel aastatel veelgi edukamaks on lisatud rakendusele ka tagasiside andmise võimalus. See osa jätab ka andmebaasi kande, kus on kirjast tagasiside-andja nimi, meili aadress kui ka tema poolt antud tagasiside. Meili aadressi küsitakse just sellel eesmärgil, et kui korraldajatel tekib lisa küsimusi.
Ainuke funktsionaalsus, mis säilis algsest analüüsist on bokside otsimine messi kaardilt. Kasutajal tuleb valida meelepärane eriala ning selle põhjal kuvab andmebaas välja koolid ja asutused, mis käivad selle eriala alla ja siis valida huvi pakkuv kool. Kasutajale kuvatakse uus vaade, kus osa ekraani kuvab kooli/asutuse kohta käivat tutvustavat teksti ning teisele osale ekraanile kuvatakse kaart, kus vastav boks on värvitud.
Põhiline, mida tuleb slimas pidada on see, et vastav rakendus hakkab tööle kiosk arvuti peal ning seetõttu kaotab osa funktsionaalsusest oma mõtte.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-11-07T09:53:06Z

Iandreje: /* Meeskond Gateway */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2014''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2014''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2014'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2014'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2014 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unity või XNA)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2014=

Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)

==Päevaõppe meeskonnad ==
===Meeskond CSharpTest===
Liikmed:
*Mait Poska
*Aita-Leida Kuusepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]

===Meeskond Rods===
Liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus
*Sten Saliste

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond Lillelapsed===
Liikmed:
*Rene Ott
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]

===Meeskond SuperPenguin===
Liikmed:
*Tauri Busch
*Erika Ehmann

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Raggakana===
Liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Murdho Savila
*Sandra Niinepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vaiksed===
Liikmed:
*Martin Mägi
*Martin Betlem

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond BoxMania===
Liikmed:
*Maanus Indov
*Mait Roosvalt
*Märt Lõhmus
*Kaarel Kelk
*Eleri Mölder

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond Taandarendajad===
Liikmed:
*Priit Üksküla
*Meelis Talvis
*Kaido Henrik Elias

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]

Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond DropDead===
Liikmed:
*Urmas Hoogma

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Error404===
Liikmed:
* Mihkel Kivisild - projektijuht
* Andre Kaur
* Priidik Soon
* Tiit Tallermaa

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond "Aida alla"===
Liikmed:
* Liisa Kunnus
* Johannes Vatsfeldt
* Tanel Pääro

Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]

'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br>
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]

===Meeskond Qwerty===
Liikmed:
*Kristjan Kivisild
*Daniil Kulagin
*Andrei Tverskoi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond iCook===
Liikmed:
*Timmo Tõnts
*Triin Õige
*Ralf Sitska

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Luxus===
Liikmed:
*Anni Klammer
*Tõnis Suurkaev
*Sten Luhtoja

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Hubris===
Liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vertigo===
Liikmed:
*Meri-Kris Jaama
*Liisi Kitsapea
*Teele Liblik (projektijuht)
*Tanel Peet

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Pizzafy===
Liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg
*Argo Ind
*Arvo Paomees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]

'''Retsensioonid'''

-
===Meeskond Gateway===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Silvia Bärlin
*Kaisa Järvpõld

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)

===Meeskond VariableMoods===
Liikmed:
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla
*Berit Veidemann

Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]

'''Retsensioonid'''

*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)

===Meeskond LustjaLillepidu===
Liikmed:
*Madis Männik
*Jekaterina Jakimets
*Kristjan Tõnismäe

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Viable===
Liikmed:
*Kert Lillepea
*Kert Siiner

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond MinuRaamat===
Liikmed:
*Erkko Kebbinau

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]

'''Retsensioonid'''

==Kaugeõppe meeskonnad ==

===Meeskond RemindEm===
Liikmed:
*Kait Vader
*Triin Soosalu
*Imre Padonik
*Mikk Visnap(projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]

===Meeskond DreamTeam===
Liikmed:
*Marju Niinemaa
*Martin Vohla
*Irina Doroš (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]

===Meeskond E-rent===
Liikmed:
* Viivi Tammar
* Alex Kaska
* Vladimir Nitsenko
* Maarja Vesi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[E-rent]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond SimpleGeo===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Silver Lumi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].

'''Logi'''

Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].

===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===
Liikmed:
*Andres Mets
*Robert Kullamaa
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/>
[[Retsensioonid]]

===Meeskond EasyRent===
Liikmed:
*Hardi Antsov
*Ahti Jõgi (projektijuht)
*Andres Kaljo

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond NimetuRühmitus===
Liikmed:
*Ragne Auling
*Kaidi Parman
*Margit Ool (projektijuht)
*Kalmer Kallas

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond DamageReport===
Liikmed:
*Tiina Pukk
*Lea Tuberik (projektijuht)
*Ülari Kalamees

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond LifePlanner===
Liikmed:
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]

===Meeskond DustBusters===
Liikmed:
*Indrek Maask (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]

'''Retsensioonid'''

=Mõned näidistööd=
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-10-27T10:33:53Z

Iandreje: /* Päevaõppe meeskonnad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2014''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2014''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2014'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2014'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2014 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unity või XNA)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2014=

Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)

==Päevaõppe meeskonnad ==
===Meeskond CSharpTest===
Liikmed:
*Mait Poska
*Aita-Leida Kuusepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]

===Meeskond Rods===
Liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus
*Sten Saliste

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond Lillelapsed===
Liikmed:
*Rene Ott
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond SuperPenguin===
Liikmed:
*Tauri Busch
*Erika Ehmann

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Raggakana===
Liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Murdho Savila
*Sandra Niinepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vaiksed===
Liikmed:
*Martin Mägi
*Martin Betlem

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond BoxMania===
Liikmed:
*Maanus Indov
*Mait Roosvalt
*Märt Lõhmus
*Kaarel Kelk
*Eleri Mölder

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]

===Meeskond Taandarendajad===
Liikmed:
*Priit Üksküla
*Meelis Talvis
*Kaido Henrik Elias

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond DropDead===
Liikmed:
*Urmas Hoogma

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Error404===
Liikmed:
* Mihkel Kivisild - projektijuht
* Andre Kaur
* Priidik Soon
* Tiit Tallermaa

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond "Aida alla"===
Liikmed:
* Liisa Kunnus
* Johannes Vatsfeldt
* Tanel Pääro

Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]

'''Retsensioonid'''<br>
(Soon)

===Meeskond Qwerty===
Liikmed:
*Kristjan Kivisild
*Daniil Kulagin
*Andrei Tverskoi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond iCook===
Liikmed:
*Timmo Tõnts
*Triin Õige
*Ralf Sitska

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Luxus===
Liikmed:
*Anni Klammer
*Tõnis Suurkaev
*Sten Luhtoja

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Hubris===
Liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vertigo===
Liikmed:
*Meri-Kris Jaama
*Liisi Kitsapea
*Teele Liblik (projektijuht)
*Tanel Peet

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Pizzafy===
Liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg
*Argo Ind
*Arvo Paomees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]

'''Retsensioonid'''

-
===Meeskond Gateway===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Silvia Bärlin
*Kaisa Järvpõld

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond VariableMoods===
Liikmed:
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla
*Berit Veidemann

Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond LustjaLillepidu===
Liikmed:
*Madis Männik
*Jekaterina Jakimets
*Kristjan Tõnismäe

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Viable===
Liikmed:
*Kert Lillepea
*Kert Siiner

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]

'''Retsensioonid'''

==Kaugeõppe meeskonnad ==

===Meeskond RemindEm===
Liikmed:
*Kait Vader
*Triin Soosalu
*Imre Padonik
*Mikk Visnap(projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]

===Meeskond DreamTeam===
Liikmed:
*Marju Niinemaa
*Martin Vohla
*Irina Doroš (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond E-rent===
Liikmed:
* Viivi Tammar
* Alex Kaska
* Vladimir Nitsenko
* Maarja Vesi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[E-rent]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond SimpleGeo===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Silver Lumi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].

===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===
Liikmed:
*Andres Mets
*Robert Kullamaa
*Juri Nikitin

===Meeskond EasyRent===
Liikmed:
*Hardi Antsov
*Ahti Jõgi (projektijuht)
*Andres Kaljo

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Wikis]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond NimetuRühmitus===
Liikmed:
*Ragne Auling
*Kaidi Parman
*Margit Ool (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond DamageReport===
Liikmed:
*Tiina Pukk
*Lea Tuberik (projektijuht)
*Ülari Kalamees

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond LifePlanner===
Liikmed:
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond DustBusters===
Liikmed:
*Indrek Maask (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]

'''Retsensioonid'''

=Mõned näidistööd=
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.

Meeskond:Gateway

2014-10-22T23:10:55Z

Iandreje: /* Idee */

Meeskond:Gateway

2014-10-22T23:07:59Z

Iandreje: /* Gateway */

=Gateway=
== Meeskond ==

* Ilja Andrejev
* Silvia Bärlin
* Kaisa Järvpõld

== Idee ==

== Plaan ==

Meeskond:Gateway

2014-10-22T23:07:18Z

Iandreje: /* Meeskond */

=Gateway=
== Meeskond ==

* Ilja Andrejev
* Silvia Bärlin
* Kaisa Järvpõld

Meeskond:Gateway

2014-10-22T23:05:34Z

Iandreje: Created page with "== Meeskond == * Ilja Andrejev * Silvia Bärlin * Kaisa Järvpõld"

== Meeskond ==

* Ilja Andrejev
* Silvia Bärlin
* Kaisa Järvpõld

User:Iandreje

2013-10-31T21:58:23Z

Iandreje: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2013]]
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.

Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.

Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.

Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.

“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.

Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.

Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.

Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul: a. I 410 Ettevõttepraktika II; b. I 018 Matemaatika tasanduskursus; c. I 012 Inglise keele grammatika; d. I 411 Praktikatutvustus (välja arvatud juhul kui selle aine arvestamist taotletakse samaaegselt lihtmenetluse taotlemisega õppeaines EttevõttepraktikaII (tudengil peab olema täidetud õppekavavähemalt 120 EAP mahus), millega kaasneb ainete Praktikatutvustus ja EttevõttepraktikaI arvestamine); e. I 500 Diplomitöö.
Kui taotletakse teise õppekavaläbimist tõendava diplomiga koos väljastatud akadeemilisele õiendile kantud õppeainete arvestamist vabaainetena, saab seda tehaõppekavas ettenähtud valikainete mahus.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjagavarasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Vajadusel kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni erakorralise istungi. Komisjoni esimehel on õigus tulenevalt laekunud taotlustest kaasatahindamisse eksperte. VÕTA komisjon on pädev otsuseid langetama kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest.

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).

== Kasutatud Kirjandus ==
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Iandreje

2013-10-31T12:30:46Z

Iandreje: /* Kasutatud Kirjandus */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.

Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.

Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.

Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.

“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.

Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.

Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.

Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul: a. I 410 Ettevõttepraktika II; b. I 018 Matemaatika tasanduskursus; c. I 012 Inglise keele grammatika; d. I 411 Praktikatutvustus (välja arvatud juhul kui selle aine arvestamist taotletakse samaaegselt lihtmenetluse taotlemisega õppeaines EttevõttepraktikaII (tudengil peab olema täidetud õppekavavähemalt 120 EAP mahus), millega kaasneb ainete Praktikatutvustus ja EttevõttepraktikaI arvestamine); e. I 500 Diplomitöö.
Kui taotletakse teise õppekavaläbimist tõendava diplomiga koos väljastatud akadeemilisele õiendile kantud õppeainete arvestamist vabaainetena, saab seda tehaõppekavas ettenähtud valikainete mahus.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjagavarasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Vajadusel kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni erakorralise istungi. Komisjoni esimehel on õigus tulenevalt laekunud taotlustest kaasatahindamisse eksperte. VÕTA komisjon on pädev otsuseid langetama kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest.

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).

== Kasutatud Kirjandus ==
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Iandreje

2013-10-31T12:30:21Z

Iandreje: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.

Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.

Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.

Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.

“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.

Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.

Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.

Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul: a. I 410 Ettevõttepraktika II; b. I 018 Matemaatika tasanduskursus; c. I 012 Inglise keele grammatika; d. I 411 Praktikatutvustus (välja arvatud juhul kui selle aine arvestamist taotletakse samaaegselt lihtmenetluse taotlemisega õppeaines EttevõttepraktikaII (tudengil peab olema täidetud õppekavavähemalt 120 EAP mahus), millega kaasneb ainete Praktikatutvustus ja EttevõttepraktikaI arvestamine); e. I 500 Diplomitöö.
Kui taotletakse teise õppekavaläbimist tõendava diplomiga koos väljastatud akadeemilisele õiendile kantud õppeainete arvestamist vabaainetena, saab seda tehaõppekavas ettenähtud valikainete mahus.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjagavarasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Vajadusel kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni erakorralise istungi. Komisjoni esimehel on õigus tulenevalt laekunud taotlustest kaasatahindamisse eksperte. VÕTA komisjon on pädev otsuseid langetama kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest.

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).

== Kasutatud Kirjandus ==
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Iandreje

2013-10-31T12:14:32Z

Iandreje: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.

Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.

Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.

Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.

“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.

Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.

Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.

Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

dsätted

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustes ja korras (edaspidi: kord) sätestatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi: VÕTA) esitatavate taotluste (edaspidi: taotlus) läbivaatamise, hindamise ja arvestamise ning tasu maksmise tingimused ja kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi: IT Kolledž). Varasemate õpingute jatöökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel. 2. IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul: a. I 410 Ettevõttepraktika II; b. I 018 Matemaatika tasanduskursus; c. I 012 Inglise keele grammatika; d. I 411 Praktikatutvustus (välja arvatud juhul kui selle aine arvestamist taotletakse samaaegselt lihtmenetluse taotlemisega õppeaines EttevõttepraktikaII (tudengil peab olema täidetud õppekavavähemalt 120 EAP mahus), millega kaasneb ainete Praktikatutvustus ja EttevõttepraktikaI arvestamine); e. I 500 Diplomitöö. 3. Kui taotletakse teise õppekavaläbimist tõendava diplomiga koos väljastatud akadeemilisele õiendile kantud õppeainete arvestamist vabaainetena, saab seda tehaõppekavas ettenähtud valikainete mahus. 4. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjagavarasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Vajadusel kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni erakorralise istungi. Komisjoni esimehel on õigus tulenevalt laekunud taotlustest kaasatahindamisse eksperte. VÕTA komisjon on pädev otsuseid langetama kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest. 5. VÕTA komisjoni õigused: a. varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine individuaalselt üliõpilase või üliõpilaskandidaadi taotlusest ja lisatud dokumentidest lähtuvalt; b. õppeaine „EttevõttepraktikaII“ lihtmenetluse käigus sooritamise lubamine töökogemusest lähtuvalt; c. arvutiteaduste õppesuuna õppekavade võrdluste teostamine. 6. VÕTA protsessi kvaliteet tagatakse IT Kolledži üldise õppekvaliteedi tagamise raames, sh pöörates tähelepanu järgmisele: a. VÕTA põhimõtted, hindamiskriteeriumid ja protseduurid on avalikud ja üheselt mõistetavad; b. VÕTA protsess vaadatakse üle üks kord aastas ja kaasajastatakse vajadusel; c. kõigile taotlejatele pakutakse vajadusel nõustamist; d. VÕTA hindajad on saanud vastavaettevalmistuse ja täiendavad ennast regulaarselt.

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).

User:Iandreje

2013-10-31T10:49:53Z

Iandreje: /* Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.

Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.

Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.

Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.

“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.

Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.

Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.

Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).

User:Iandreje

2013-10-31T09:44:28Z

Iandreje: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Ilja Andrejev Rühm: 14 == Essee == Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tä…"

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Ilja Andrejev

Rühm: 14

== Essee ==

Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.
Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.
Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.<br>
Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.
Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.
“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.
Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.
Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.
Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.
Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.

'''Küsimus 4'''
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 0 / 19 , Y = 6 / 25
Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).