ICO wiki - User contributions [en]

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T08:07:46Z

Inmark: /* Asenduskaubad */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga, andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja neid ei saa tõhusalt kõrgema signaali sagedusega kasutada, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt põhjendatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/ https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/ https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T08:06:04Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga, andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja neid ei saa tõhusalt kõrgema signaali sagedusega kasutada, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/ https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/ https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T08:02:47Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga, andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/ https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/ https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T08:01:54Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga, andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/ https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/ https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:55:05Z

Inmark: /* Asenduskaubad */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/ https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/ https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:54:23Z

Inmark: /* Asenduskaubad */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref>NextMind, [https://www.next-mind.com/] [Online] </ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref>Neurable, [https://neurable.com/] [Online] </ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:53:01Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref>The Tesla Space, [https://youtu.be/7O9ZDygWZ58 The 2021 Neuralink Update Is Here!] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:51:31Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref>Sissi Cao, [https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/ "Rival of Elon Musk’s Neuralink Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans"] [Online] </ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58] [Online] </ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:49:47Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Will one prevail?" />

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:49:22Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Will one prevail?">Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:47:19Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref>Stephan Waldert, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/ "Invasive vs. Non-Invasive Neuronal Signals for Brain-Machine Interfaces: Will One Prevail?"] [Online] </ref>

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref>Xiaogang Chen, Yijun Wang, Masaki Nakanishi, Xiaorong Gao, Tzyy-Ping Jung, Shangkai Gao, [https://www.pnas.org/content/112/44/E6058 "High-speed spelling with a noninvasive brain–computer interface"] [Online] </ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:43:29Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">Jonathan R Wolpaw, Niels Birbaumer, Dennis J McFarland, Gert Pfurtscheller, Theresa M Vaughan, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:42:08Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:40:38Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/ "Brain-computer interfaces for communication and control"] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:38:43Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"] [Online] </ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:38:17Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref>Max O. Krucoff, Shervin Rahimpour, Marc W. Slutzky, V. Reggie Edgerton, Dennis A. Turner, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ "Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation"]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref>Chang S Nam, Jincheol Woo, Sangwoo Bahn, [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/ "Severe motor disability affects functional cortical integration in the context of brain-computer interface (BCI) use"] [Online] </ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/] [Online] </ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:26:40Z

Inmark: /* Asenduskaubad */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref name="Enhancing Nervous System Recovery">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref name="Severe motor disability affects">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

Praegused konkureerivad aju-masina liidese ettevõtted on Synchron, NextMind ja Neurable.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Synchron sarnane Neuralinkiga, kuid seda seadet ühendatakse ajuga teisel viisil. NextMind seade Sensor aga kasutab ajukoore närvitegevuse tuvastamiseks EEG-tehnoloogiat, seega on NextMind'i Sensor mitteinvasiivne. Masinõppe algoritmid tõlgivad need reaalajas digitaalseteks käskudeks.<ref name="NextMind">[https://www.next-mind.com/]</ref>

Neurable loob erinevaid aju-arvuti liideseid, mis aitavad kasutajatel end objektiivsemalt mõista. Nad loovad tehnoloogiat jõudluse optimeerimiseks, et avada inimpotentsiaali. Neil on olemas ka kõrvaklappide toode, mis aitab kasutajatel oma tegevusi jälgida ja nende tegevuste läbipõlemise vältimiseks optimeerida päeva tegevuskava.<ref name="Neurable">[https://neurable.com/]</ref>

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:21:02Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref name="Enhancing Nervous System Recovery">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref name="Severe motor disability affects">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

Praegu on elektroentsefalograafia ehk EEG kõige populaarsem meetod AAL-veerija rakendamiseks selle mitteinvasiivsuse, lihtsa töö ja suhteliselt madala hinna tõttu. Peanaha salvestatud EEG-signaalide madal signaali-müra suhe ja arvutuslikult tõhusate lahenduste puudumine EEG-modelleerimisel piiravad aga EEG-põhiste AAL-veerijate teabeedastuskiirusi, intrakortikaalse peamine eelis mitteinvasiivsete lähenemisviiside ees on olemuselt võimalik suurem teabeedastuskiirus.<ref name="High-speed spelling">[https://www.pnas.org/content/112/44/E6058]</ref>

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:16:59Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref name="Enhancing Nervous System Recovery">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref name="Severe motor disability affects">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control" />

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:16:48Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref name="Enhancing Nervous System Recovery">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref name="Severe motor disability affects">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref name="Brain-computer interfaces for communication and control">[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref name="Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans">[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref name="The 2021 Neuralink Update Is Here!">[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="" />

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:15:21Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

Elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal tõlgitakse need reaalajas käskudeks, mis käitavad arvutikuvarit või muud seadet.<ref name="" />

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:13:51Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:13:14Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.<ref name="Invasive vs. Non-Invasive" />

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:12:51Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.</ref name="Invasive vs. Non-Invasive">

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:12:21Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.</ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:11:42Z

Inmark: /* Mitteinvasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

Kuigi EEG-põhiseid liideseid on lihtne kanda ja need ei vaja kirurgiat, on neil suhteliselt kehv ruumiline eraldusvõime ja nad ei saa tõhusalt kasutada kõrgema sagedusega signaale, kuna kolju summutab signaale, hajutades ja hägustades neuronite tekitatud elektromagnetlaineid. EEG-põhised liidesed nõuavad ka aega ja vaeva enne iga kasutusseasnssi, samas kui mitte-EEG-põhised ja ka invasiivsed liidesed ei nõua eelnevat koolitust.

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T07:05:28Z

Inmark: /* Invasiivne */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

Invasiivne AAL tähendab seda, et see liides siiratakse otse ajukoesse kirurgiliselt. Üheks enimnimetatud põhjenduseks oma paremuse poolest on see, et sissetungitud seadmega saab luua nii-öelda otseühenduse ajuga andes kõige parema ühenduse ajusignaalide vastuvõtmiseks.

Invasiivseid elektroode esineb mitmel kujul: üksikud elektroodid, elektroodid, millel on mitu kontakti küljes, mitme elektroodi massiivid (MEA) või nende kombinatsioonid erineva kujundusega. Elektroodid võivad olla suvalise pikkusega alates mõnest millimeetrist kuni mitu centimeetrit. Elektroode saab uurida konkreetselt igalt ajupiirkonnalt, kuigi täpsus väheneb koos implantatsiooni sügavusega, juhul kui seda ei aita magnetresonantstomograaf või kompuutertomograaf.<ref Name=Invasive vs. Non-Invasive>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4921501/]</ref>

Neuralink on invasiivne aju-arvuti liides. Nende viis ühendada seade ajuga on lõigata tüki koljust, siis ühendada see seade elektroodide abil otse. Praeguseks pole Neuralink veel saanud FDA heakskiidu inimkatseteks, kuigi üks konkureeriv AAL-i ettevõte nimega Synchron oli saanud katseid teha enda seadmega<ref Name=Cleared by FDA to Test Brain Chip in Humans>[https://observer.com/2021/07/neuralink-competitor-synchron-receives-fda-permission-test-brain-implant-human/]</ref>. Synchroni AAL-il pole vaja teostada ajukirurgiat selle seadme ühendamiseks, vaid Synchroni seade nimega Stentrode paigutatakse kaelas olevale veresoonele, mis seejärel saadab pika sondi veresoone kaudu ajju<ref Name=The 2021 Neuralink Update Is Here!>[https://www.youtube.com/watch?v=7O9ZDygWZ58]</ref>.

== Mitteinvasiivne ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T06:53:37Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

Aju-arvuti liides on side- ja juhtimissüsteem, mis võimaldab peaaju ja välisseadmete vahelist kommunikeerimist. Nende eesmärk on anda kõikidele isikutele täiendatud või parandatud või lisatud inimese kognitiivseid ja sensormotoorseid funktsioone.<ref Name=Enhancing Nervous System Recovery>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5186786/ Enhancing Nervous System Recovery through Neurobiologics, Neural Interface Training, and Neurorehabilitation]</ref>

AAL-id keskenduvad augmentatiivse side- ja juhtimistehnoloogia väljatöötamisele neile, kellel on rasked neuromuskulaarsed häired, nagu seljaaju vigastus või insult<ref Name=Severe motor disability affects>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22435802/]</ref>. Tänased AAL-id määravad kasutaja kavatsuse erinevate elektrofüsioloogiliste signaalide põhjal. Nende signaalide hulka kuuluvad aeglased kortikaalsed potentsiaalid, P300 potentsiaalid ja peanahast registreeritud mü- või beeta-rütmid ning siirdatud elektroodide abil registreeritud kortikaalne neuronaalne aktiivsus. Tõhus töövõime inimese ja AAL-i vahel nõuab, et kasutaja kodeeriks oma ajust tulnud signaalides käsud ja et AAL tuletaks käsud signaalidest. Seega peavad kasutaja ja AAL-süsteem üksteisega nii algusest saati kohanema, et tagada stabiilne jõudlus.<ref Name=Brain-computer interfaces for communication and control>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12048038/]</ref>

== Invasiivne ==

== Mitteinvasiivne ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T03:59:19Z

Inmark:

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

== Invasiivne ==

== Mitteinvasiivne ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T00:03:29Z

Inmark: /* Aju-arvuti liides */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

== Invasiivne ==

== Mitteinvasiivne ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-06T00:02:40Z

Inmark: /* Ajuarvuti liidesed */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Aju-arvuti liides =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida kirjanduse abil sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

== Kasutajate arvamus BCI tehnoloogiast ==
Johannes Kögeli, Ralf J. Joxi ja Orsolya Friedrichi avaldasid 2020. aastal artikli, mis võttis kokku mitme BCI kasutaja intervjuudest kogutud muljed ja kasutajakogemused. Üldiselt oli tagasiside positiivne ja isegi eufooriline, kuid oli ka neid, kelle tunded jäid neutraalseks. Peamiselt hindasid kasutajad dominantsust, kaasa aitamist taolise tehnoloogia arengus ja BCI mõju nende identiteeditunnetusele.

=== Dominantsus ===
Aju-arvuti liideste kasutamine ei tähenda seda, et mingi inimese osa funktsionaalne ülesanne võetakse tehnika poolt üle. Pigem on selle tehnoloogia ülesandeks aidata kompenseerida mingit kaotatud võimet olles vajaliku osa asenduseks, seega on endiselt vajalik kasutaja enda initsiatiiv keskenduda seadme kontrollimisele sihipärase toimingu läbiviimiseks. See on mitme intervjueeritava arvates positiivne, sest see tundub loomulikum ja ootamatud toimingud tunduvad hirmutavana. Intervjueeritavad olid üksmeelel, et inimene peaks kontrollima tehnikat ja olema oma toimingute puhul mõtteliselt alati aktiivne.

=== Kaasaaitamine ===
Kasutajad jagasid antud artiklis ka kogemusi oma treeningpäevade kohta. Levis ühine rahulolu, mille tingis võimalus kaasa aidata BCI tehnoloogia arengule. Kuna osad neist olid ka töövõimetud, tundsid nad end ebatavaliselt väärtuslikuna ja ühiskondlikele stigmadele vaatamata kasulikuna. Peale selle puudus osal grupist võime olla sotsiaalne näiteks rääkimispuude tõttu, kuid kasutades selle parandamiseks tehnoloogiat said nad taas võimaluse eksponeerida teistele kiiresti ja efektiivselt seda, mis nende mõttemaailmas toimub.

=== Identiteeditunnetus ===
Üldiselt mõjub inimesele võimetus ülejäänud ühiskonnaliikmetega samastuda üsna laastavalt. See on tingitud liigsest enesekriitilisusest ja tekivad eeldused erinevatele psühholoogilistele probleemidele, näiteks ärevus, depressioon ja madal enesehinnang. Hakates kasutama aju-arvuti liideseid tundsid kasutajad end taas samaväärsena, sest nende puudujäägid olid esmakordselt kompenseeritud. Peale selle soovivad paljud end defineerida nende huvide ja hobide järgi, kuid paljudel pole see füüsiliste probleemide tõttu eriti võimalik. BCI tehnoloogia adapteerimine andis neile selle võimaluse ja tagajärjena ei defineeri nad end nii, nagu tegid nad seda enne muutust. <ref> J. Kögel, R. J. Jox ja O. Friedrich [https://bmcmedethics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12910-019-0442-2 "What is it like to use a BCI? – insights from an interview study with brain-computer interface users"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:41:23Z

Inmark: /* Ohutus */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:39:31Z

Inmark: /* Parkinsoni tõbi */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:38:05Z

Inmark: /* Parkinsoni tõbi */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse efekti ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:35:22Z

Inmark: /* Parkinsoni tõbi */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sümptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:34:56Z

Inmark: /* Parkinson */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinsoni tõbi ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T23:32:28Z

Inmark: /* Neuopsühholoogilised haigused */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuropsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib teemakohase Akram Jassim Jawadi kirjatüki eeskujul defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Majid Fotuhi kirjutatu järgi on aja jooksul mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

Sotsiaalmeedia võlu seisneb pidevas dopamiini vabanemisest tulevast rahulolust, mis tugineb erineva sisu tarbimisega. Tavaline kasutaja puutub lühikesel perioodil kokku väga paljude postitustega ja kuna igaüks järgib erinevat teemat, väheneb inimese võime keskenduda millegile kindlale. See mõjutab ka mälu, sest transaktiivne mälu on seotud ebavajaliku informatsiooni väljafiltreerimisega ja kui inimese tähelepanu keskpunktiks on sotsiaalmeedia, tundub kõik muu teda ümbritsev ebavajalik. <ref> M. Fotuhi [https://neurogrow.com/what-social-media-does-to-your-brain/ "What Social Media Does to Your Brain"]. [Online]</ref>

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T16:48:30Z

Inmark: Created page with "test"

test

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-11-30T16:47:52Z

Inmark: /* Sügis 2021 */

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

== Sügis 2021 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

E-ITSPEA osalejad

2021-09-05T16:06:39Z

Inmark:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
* Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/
* Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/
* Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/
* Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/
* Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/
* Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/
* Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/
* Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/
* Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/
* Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/
* Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com
* Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/
* Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/
* Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/
* Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/
* Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/
* Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/
* Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/
* Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/
* Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/
* Roland Kastein https://dragonwarp.blogspot.com/
* Erik J. Keldrima https://metsavana1.blogspot.com/
* Katre Siller https://becominganitguru.wordpress.com/
* Andree Uuetoa https://anuuet.blogspot.com/
* Martti Pilli https://mpilli.blogspot.com/
* Silver Mihkel Salujärv https://itspeamihkel.blogspot.com/
* Kristjan Kaljuvee https://krkale-itspea.blogspot.com/
* Sandra-Liis Mägi https://itspeasandra.blogspot.com/
* Dmitri Koltsenko https://dkolt1.blogspot.com/
* Leonid Peskov https://leonid1337.blogspot.com/
* Olari-Jaanus Lips https://ojlips.blogspot.com/
* Vitali Zamorski https://itspeavizamo.blogspot.com/
* Mihkel Jõgeda https://e-itspea.udupilv.ee
* Triinu Pärnapuu https://fluffytitle.blogspot.com
* Ralf Mikk https://rmikk.blogspot.com/
* Brent Põhjala https://itspeabrpohj.blogspot.com/
* Daniel Geller https://dagell88.blogspot.com/
* Steven Salmistu https://stsalm.blogspot.com/
* Alen Siilivask https://alsiil.blogspot.com/
* Rico Rahula https://ricorahula.blogspot.com/
* Reio Opromei https://reio.opromei.ee/blogi/category/itspea/
* Martin Metsküla https://metsatukk.blogspot.com/
* Marija Tsvetkova https://marijatsv.blogspot.com
* Aleksei Romantšenko https://alekseiromantsenko.blogspot.com
* Hendrik Kuhi https://kuhihendrik.blogspot.com/
* Hanna Ilves https://hannafelinae.wordpress.com/
* Robin Väli https://valirobin.blogspot.com/
* Ingmar Markus https://ingmarm.blogspot.com/

Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]