<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Inurja</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Inurja"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Inurja"/>
	<updated>2026-05-09T16:17:01Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102006</id>
		<title>Netgroup</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102006"/>
		<updated>2016-03-20T17:18:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* XLST */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Liikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Indrek Nurja&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Imre Teras&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kristjan Kotto&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Marek Kivikink&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideeks on luua nn. &amp;quot;Middleman&amp;quot; teenus oksjoni või esemete müügiga tegelevatele veebisaitidele, mis vähendaks kliendi ja müüja vahelist pettuse riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Must have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Nice to have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andmebaas ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XML Fail ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;xml&amp;quot; | multiline=&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot; encoding=&amp;quot;utf-8&amp;quot; ?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;System&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;Person personId =&amp;quot;0&amp;quot; &amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;admin&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Ompzu]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Imre]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Teras]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;Technology&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;0&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not found!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;    &lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;Person personId =&amp;quot;1&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;admin&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[GlobalAlite]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Intzz]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Nurja]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;Car&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Globals First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;1&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;2&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;3&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;Person personId =&amp;quot;2&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;user&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[KoitJoome]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Marek]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Kiviking]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;toys&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Koits First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;4&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;5&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/System&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XSD Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XSLT ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;xml&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot; encoding=&amp;quot;utf-8&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;xsl:stylesheet version=&amp;quot;1.0&amp;quot; xmlns:xsl=&amp;quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&amp;quot;&lt;br /&gt;
    xmlns:msxsl=&amp;quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&amp;quot; exclude-result-prefixes=&amp;quot;msxsl&amp;quot;&lt;br /&gt;
&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;xsl:output method=&amp;quot;html&amp;quot; indent=&amp;quot;yes&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    &amp;lt;xsl:template match=&amp;quot;/&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;html&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;head&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;title&amp;gt;&lt;br /&gt;
            &amp;lt;H1&amp;gt;Posts by persons&amp;lt;/H1&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;/title&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/head&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;body&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;H1&amp;gt;Posts by Persons&amp;lt;/H1&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
            &amp;lt;xsl:for-each select=&amp;quot;/System/Person&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
              &amp;lt;li&amp;gt;&lt;br /&gt;
                &amp;lt;xsl:value-of select=&amp;quot;PersonData/UserName&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
                &amp;lt;ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
                  &amp;lt;xsl:for-each select=&amp;quot;Posts&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
                    &amp;lt;li&amp;gt;&lt;br /&gt;
                      &amp;lt;xsl:value-of select=&amp;quot;PostTitle&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
                      &amp;lt;p&amp;gt;&lt;br /&gt;
                        &amp;lt;xsl:value-of select=&amp;quot;PostContent/PostDescription&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
                      &amp;lt;/p&amp;gt;&lt;br /&gt;
                     &lt;br /&gt;
                      &amp;lt;ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
                        &amp;lt;xsl:for-each select=&amp;quot;PostContent/PostPictures/Picture&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
                          &amp;lt;li&amp;gt;&lt;br /&gt;
                            &amp;lt;xsl:value-of select=&amp;quot;.&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
                          &amp;lt;/li&amp;gt;&lt;br /&gt;
                        &amp;lt;/xsl:for-each&amp;gt;&lt;br /&gt;
                      &amp;lt;/ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
                    &amp;lt;/li&amp;gt;&lt;br /&gt;
                  &amp;lt;/xsl:for-each&amp;gt;&lt;br /&gt;
                &amp;lt;/ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
              &amp;lt;/li&amp;gt;&lt;br /&gt;
            &amp;lt;/xsl:for-each&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;/ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/body&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/html&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &lt;br /&gt;
    &amp;lt;/xsl:template&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/xsl:stylesheet&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajakava ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Meeskonna loomine&lt;br /&gt;
* Lubaduse tegemine, et alustame projektiga varakult&lt;br /&gt;
=== 19.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre õrritas meeskonnakaaslasi miljoniideega, ning lubas varsti rohkem infot jagada&lt;br /&gt;
=== 21.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre tuli lagedale oma ideega, uurisime tiimiga ja tundus täitsa normaalne idee.&lt;br /&gt;
=== 26.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre on teinud ASP.net raames projekti natuke uurinud, puurinud, teinud valmis andmebaasi&lt;br /&gt;
=== 20.03.2016 ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102005</id>
		<title>Netgroup</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102005"/>
		<updated>2016-03-20T17:13:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* XML Fail */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Liikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Indrek Nurja&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Imre Teras&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kristjan Kotto&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Marek Kivikink&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideeks on luua nn. &amp;quot;Middleman&amp;quot; teenus oksjoni või esemete müügiga tegelevatele veebisaitidele, mis vähendaks kliendi ja müüja vahelist pettuse riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Must have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Nice to have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andmebaas ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XML Fail ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;xml&amp;quot; | multiline=&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot; encoding=&amp;quot;utf-8&amp;quot; ?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;System&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;Person personId =&amp;quot;0&amp;quot; &amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;admin&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Ompzu]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Imre]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Teras]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;Technology&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;0&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not found!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;    &lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;Person personId =&amp;quot;1&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;admin&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[GlobalAlite]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Intzz]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Nurja]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;Car&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Globals First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;1&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;2&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;3&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;Person personId =&amp;quot;2&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Role roleType =&amp;quot;user&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/Role&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;UserName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[KoitJoome]]&amp;gt;&amp;lt;/UserName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;FirstName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Marek]]&amp;gt;&amp;lt;/FirstName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;LastName&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Kiviking]]&amp;gt;&amp;lt;/LastName&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PersonPosts&amp;gt;&amp;lt;/PersonPosts&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/PersonData&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;Posts postId =&amp;quot;0&amp;quot; category=&amp;quot;toys&amp;quot; date=&amp;quot;20.03.2016&amp;quot; public=&amp;quot;False&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostTitle&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Koits First posts&#039; title]]&amp;gt;&amp;lt;/PostTitle&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;4&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
          &amp;lt;Picture pictureId =&amp;quot;5&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[!!!Picture not existing!!!]]&amp;gt;&amp;lt;/Picture&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;/PostPictures&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;PostDescription&amp;gt;&amp;lt;![CDATA[Lorem ipsum dolor sit amet, malesuada dictumst proin integer leo orci, phasellus vulputate arcu mauris sodales praesent, laoreet nisl sed vulputate, leo arcu euismod netus. Sodales venenatis purus tellus, leo sem ac dui vel nunc, lorem eleifend purus nullam duis, consectetuer lacus dui.]]&amp;gt;&amp;lt;/PostDescription&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &amp;lt;/PostContent&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/Posts&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/Person&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/System&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XSD Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XLST ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajakava ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Meeskonna loomine&lt;br /&gt;
* Lubaduse tegemine, et alustame projektiga varakult&lt;br /&gt;
=== 19.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre õrritas meeskonnakaaslasi miljoniideega, ning lubas varsti rohkem infot jagada&lt;br /&gt;
=== 21.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre tuli lagedale oma ideega, uurisime tiimiga ja tundus täitsa normaalne idee.&lt;br /&gt;
=== 26.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre on teinud ASP.net raames projekti natuke uurinud, puurinud, teinud valmis andmebaasi&lt;br /&gt;
=== 20.03.2016 ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016&amp;diff=102004</id>
		<title>Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2016</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016&amp;diff=102004"/>
		<updated>2016-03-20T16:55:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Päevaõpe */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&amp;quot; 2016=&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. &lt;br /&gt;
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.&lt;br /&gt;
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Töö käiku kajastatakse  http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;XML fail&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#XML_andmefail NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;20. märts 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;27. märts 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** &#039;&#039;&#039;Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &amp;lt;ins&amp;gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&amp;lt;/ins&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Veebiteenus&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Veebiteenus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: &#039;&#039;&#039;17.aprill 2016&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;29. mai 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;08. juuni 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Klientrakendused&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Klientrakendus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;29. mai 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;08. juuni 2016&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--* &#039;&#039;&#039;Meeskonna kokkuvõttev aruanne&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011&lt;br /&gt;
** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit&lt;br /&gt;
** &#039;&#039;&#039;Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus&#039;&#039;&#039; tuleb esitleda!--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
===Üldised kriteeriumid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub  arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)&lt;br /&gt;
* Mobiilrakendused &lt;br /&gt;
* AngularJS klientrakendus&lt;br /&gt;
* Kogukondade kaasamine&lt;br /&gt;
* Kasutajamugavus&lt;br /&gt;
* Läbimõeldud töökorraldus&lt;br /&gt;
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===XML andmefail===&lt;br /&gt;
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.&lt;br /&gt;
 &amp;lt;dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;/dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;/dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;/dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &amp;lt;/dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Veebiteenus===&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab võimaldama:&lt;br /&gt;
* Teenuse pakkumist&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes&lt;br /&gt;
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades &#039;&#039;Windows Communication Foundation&#039;&#039; või ASP.NET MVC  Web API tehnoloogiat&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Klientrakendus===&lt;br /&gt;
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.&lt;br /&gt;
Näiteks: &lt;br /&gt;
* http://www.bing.com/developer&lt;br /&gt;
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html&lt;br /&gt;
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/&lt;br /&gt;
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...&lt;br /&gt;
* XML - ...200 sõna.&lt;br /&gt;
* Veebiteenus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
* Klientrakendus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioonid==&lt;br /&gt;
 Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
 töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
 õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel&lt;br /&gt;
 mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)&lt;br /&gt;
 (teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2016 kevad=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näidisteemad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Nimede pakkumise teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: &#039;&#039;autocompleter&#039;&#039; tarvis teenuse pakkumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:&lt;br /&gt;
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada&lt;br /&gt;
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada&lt;br /&gt;
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad&lt;br /&gt;
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Külastusstatistika teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua külastusstatistika teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi&lt;br /&gt;
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused:&lt;br /&gt;
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat&lt;br /&gt;
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Telefoniraamatu teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua telefoniraamatu teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse&lt;br /&gt;
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike&lt;br /&gt;
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua RSS voogude haldusteenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult&lt;br /&gt;
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega &lt;br /&gt;
*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Meeskonnad 2016=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Travo 2.0 ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Tarvo Reinpalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo 2.0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Aloha Snackbar&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Egert Aia&lt;br /&gt;
* Merit Ridaste&lt;br /&gt;
* Ants-Kristjan Rooma&lt;br /&gt;
* Siim Ivask&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Aloha Snackbar]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Kõnõtraat ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kristjan Tõnismäe&lt;br /&gt;
* Andreas Plado&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kõnõtraat]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Lebokeiss OÜ Core 1.0&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Joonas Jõeleht - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Karell Veskimeister &lt;br /&gt;
* Kerli Edasi&lt;br /&gt;
* Iris Tambaum&lt;br /&gt;
* Timo Lanno&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Lebokeiss OÜ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;LuckyYou&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Tanel Vähk&lt;br /&gt;
* Aleks Luik&lt;br /&gt;
* Melissa Eenmaa&lt;br /&gt;
* Taavi Kliss&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[LuckyYou]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond SHOP ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Johannes Tamm&lt;br /&gt;
* Martin Mägi&lt;br /&gt;
* Martin Betlem&lt;br /&gt;
* Merilyn Renser&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[SHOP]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond BurgerAce ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Silver Ohlo&lt;br /&gt;
* Martin Luik&lt;br /&gt;
* Ahto Elken&lt;br /&gt;
* Arvo Bendi&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BurgerAce]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond LinkCode ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Rene Ott&lt;br /&gt;
* Renet Pirso&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[LinkCode]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Screaming Magic Gnomes ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Märt Häkkinen&lt;br /&gt;
* Taavi Kivimaa&lt;br /&gt;
* Siim Osa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Screaming_Magic_Gnomes]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Givela ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mikk Raudsepp&lt;br /&gt;
* Alar Ameerikas&lt;br /&gt;
* Vladimir Rõkovanov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Givela]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VVA ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aleksandr Babõkin&lt;br /&gt;
* Vladislav Kovaltšuk&lt;br /&gt;
* Andrei Tverskoi&lt;br /&gt;
* Vladislav Lahtarin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[VVA]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Undress Gaver&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marko Koiduste&lt;br /&gt;
* Jaanus Türnpuu&lt;br /&gt;
* Sergei Fatejev&lt;br /&gt;
* Kaspar Tilk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Undress Gaver]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Double Trouble&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaido Henrik Elias&lt;br /&gt;
* Jekaterina Jakimets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[DoubleTrouble]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Team ATW&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aleks Tatter&lt;br /&gt;
* Vaiko Vällik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Team_ATW]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Netgroup&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Indrek Nurja&lt;br /&gt;
* Imre Teras&lt;br /&gt;
* Kristjan Kotto&lt;br /&gt;
* Marek Kivikink&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Netgroup]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Symphony No. 7 in C-sharp minor&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mikhail Reznichenko&lt;br /&gt;
* 10143193&lt;br /&gt;
* Oleg Berezin&lt;br /&gt;
* Alisa Dudinova&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond &amp;quot;Symphony No. 7 in C-sharp minor&amp;quot;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VRii Team ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikemd:&lt;br /&gt;
* Andres Mets&lt;br /&gt;
* Toomas Juhkov&lt;br /&gt;
* Tiit Kuuskmäe&lt;br /&gt;
* Kaire Toom&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Vrii-team]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;VRJ&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jevgeni Gavrilov&lt;br /&gt;
* Vladimir Nitsenko&lt;br /&gt;
* Riho Uusjärv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[VRJ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;freeVariable&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mihkel Viilveer&lt;br /&gt;
* Kristjan Adrat&lt;br /&gt;
* &amp;lt;sinu_nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
* &amp;lt;sinu_nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[freeVar]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond &amp;quot;Enneaegsed&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jaan Elken&lt;br /&gt;
* Margit Ool&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Enneaegsed]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: &amp;quot;Skeddl&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Karina Egipt&lt;br /&gt;
* Kärt Palm&lt;br /&gt;
* Joonatan Uusväli&lt;br /&gt;
* Siim Veskilt&lt;br /&gt;
* Aleksei Suvorov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht : [[Skeddl]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
19.03.2016 XML/XSLT ülesande leiab [http://enos.itcollege.ee/~ktoomel/VRII/VRIIAssignment.zip SIIT].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: &amp;quot;Sille&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Trei&lt;br /&gt;
* Lasse Kolkanen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht : [[Sille]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: &amp;quot;A$unik&amp;quot; ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Hardi Antsov&lt;br /&gt;
* Juhan Trink&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht : [[A$unik]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102003</id>
		<title>Netgroup</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102003"/>
		<updated>2016-03-20T16:54:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Liikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Indrek Nurja&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Imre Teras&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kristjan Kotto&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Marek Kivikink&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideeks on luua nn. &amp;quot;Middleman&amp;quot; teenus oksjoni või esemete müügiga tegelevatele veebisaitidele, mis vähendaks kliendi ja müüja vahelist pettuse riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Must have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== &amp;quot;Nice to have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andmebaas ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XML Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XSD Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XLST ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajakava ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Meeskonna loomine&lt;br /&gt;
* Lubaduse tegemine, et alustame projektiga varakult&lt;br /&gt;
=== 19.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre õrritas meeskonnakaaslasi miljoniideega, ning lubas varsti rohkem infot jagada&lt;br /&gt;
=== 21.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre tuli lagedale oma ideega, uurisime tiimiga ja tundus täitsa normaalne idee.&lt;br /&gt;
=== 26.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre on teinud ASP.net raames projekti natuke uurinud, puurinud, teinud valmis andmebaasi&lt;br /&gt;
=== 20.03.2016 ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102002</id>
		<title>Netgroup</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Netgroup&amp;diff=102002"/>
		<updated>2016-03-20T16:53:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: Created page with &amp;quot;== Liikmed ==  *&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Indrek Nurja&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; *&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Imre Teras&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; *&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Kristjan Kotto&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; *&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Marek Kivikink&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;  == Idee ==  Ideeks on luua nn. &amp;quot;Middleman&amp;quot; teenus oksjoni või esemete müüg...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Liikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Indrek Nurja&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Imre Teras&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kristjan Kotto&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Marek Kivikink&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideeks on luua nn. &amp;quot;Middleman&amp;quot; teenus oksjoni või esemete müügiga tegelevatele veebisaitidele, mis vähendaks kliendi ja müüja vahelist pettuse riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduse &amp;quot;Must have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduse &amp;quot;Nice to have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andmebaas ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XML Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XSD Fail ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== XLST ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajakava ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Meeskonna loomine&lt;br /&gt;
* Lubaduse tegemine, et alustame projektiga varakult&lt;br /&gt;
=== 19.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre õrritas meeskonnakaaslasi miljoniideega, ning lubas varsti rohkem infot jagada&lt;br /&gt;
=== 21.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre tuli lagedale oma ideega, uurisime tiimiga ja tundus täitsa normaalne idee.&lt;br /&gt;
=== 26.02.2016 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Imre on teinud ASP.net raames projekti natuke uurinud, puurinud, teinud valmis andmebaasi&lt;br /&gt;
=== 20.03.2016 ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=101037</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2015)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=101037"/>
		<updated>2016-01-28T19:21:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Meeskond: GlobalElite */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;__NOINDEX__&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;25.10.2015&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2015&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 8.11.2015 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;13.12.2015 23:58&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 20.12.2015(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;20.01.2016&#039;&#039;&#039;(20p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 27.01.2016(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(4p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Esmaspäev&#039;&#039;&#039; - 14.12.2015&lt;br /&gt;
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]&lt;br /&gt;
*14:15 -&lt;br /&gt;
*14:30 - &lt;br /&gt;
*14:45 -&lt;br /&gt;
*15:00 - Incman&lt;br /&gt;
*15:15 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*16:00 - &lt;br /&gt;
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]&lt;br /&gt;
*16:30 - GlobalElite&lt;br /&gt;
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]&lt;br /&gt;
*17:00 - &lt;br /&gt;
*17:15 - KTM Development&lt;br /&gt;
*17:30 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Neljapäev&#039;&#039;&#039; - 17.12.2015&lt;br /&gt;
*08:15 - VVA&lt;br /&gt;
*08:30 - mc2&lt;br /&gt;
*08:45 - &lt;br /&gt;
*09:00 - Sporto&lt;br /&gt;
*09:15 - MinuKV&lt;br /&gt;
*09:30 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 -Kodune raamat&lt;br /&gt;
*10:15 - &lt;br /&gt;
*10:30 - MSI&lt;br /&gt;
*10:45 -&lt;br /&gt;
*11:00 - Lebokeiss OÜ&lt;br /&gt;
*11:15 - OKVaatame&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2015 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2015=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MinuKV===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Retsensioon_mc2_meeskonna_anal.C3.BC.C3.BCsist siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskond LetsDoIt lõpp-produktile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt#Retsensioon_meeskonna_LetsDoIt_l.C3.B5pp-produktile siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna MinuKV lõpptoode asub [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin] ja juhend wiki meeskonna kodulehel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Travo===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarvo Reinpalu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ rakenduse analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ rakenduse prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ lõppproduktile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Freshmen===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Haas - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Piret Pomerants&lt;br /&gt;
*Semjon Greef &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: mc2===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Martin Betlem&lt;br /&gt;
*Johannes Tamm&lt;br /&gt;
*Martin Mägi&lt;br /&gt;
*Jana Pipar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_ruhmaVVAprototuubikohta Retsensioon rühma VVA prototüübi kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Retsensioon_meeskond_VVA_l.C3.B5ppproduktile Retsensioon meeskond VVA lõppproduktile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sporto===&lt;br /&gt;
Liikmed ja panus projekti:&lt;br /&gt;
*Kelli Lukas 100%&lt;br /&gt;
*Vladimir Rõkovanov 100%&lt;br /&gt;
*Alar Ameerikas 100%&lt;br /&gt;
*Mikk Raudsepp 100%&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht (&#039;&#039;&#039;Dokumentatsioon&#039;&#039;&#039;): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto  Sporto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#Retsensioon_meeskond_KTM_Development_projekti_anal.C3.BC.C3.BCsile Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#KTM_protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon Retsensioon meeskonna KTM Development projekti prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#KTM_valmistoote_retsensioon Retsensioon meeskonna KTM Development projekti valmistootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://onedrive.live.com/redir?resid=B04DA53E21E8691B!30244&amp;amp;authkey=!AO2gXYl6yrrc1HM&amp;amp;ithint=file%2c7z Laadi alla]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://1drv.ms/1lSbvJz Laadi alla]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Juhend&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://www.youtube.com/watch?v=D2_KJu4yrtk asub siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LetsDoIt===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Liisa Suurkaev(projektijuht)&lt;br /&gt;
*Melissa Eenmaa&lt;br /&gt;
*Tanel Vähk&lt;br /&gt;
*Taavi Kliss&lt;br /&gt;
*Aleks Luik&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Valmis toode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna LetsDoIt valmis toode asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt#Protot.C3.BC.C3.BCp siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: VVA===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vladislav Lahtarin&lt;br /&gt;
*Vladislav Kovaltšuk&lt;br /&gt;
*Aleksandr Babõkin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Sporto asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_.22mc2.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale &amp;quot;Sporto&amp;quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#L.C3.B5pptoote_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Csharp/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/LaeAllaProto/ lähtekood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Valmis/WEB/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Valmis/Projekt/ lähtekood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: IncMan===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sergei Fatejev&lt;br /&gt;
*Nele Sergejeva&lt;br /&gt;
*Marko Koiduste&lt;br /&gt;
*Kaspar Tilk&lt;br /&gt;
*Jaanus Türnpuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LetsDoIt&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]&lt;br /&gt;
*Prototüübi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;GlobalLite&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GlobalLite siin]&lt;br /&gt;
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;BIT&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT#L.C3.B5pptoote_retsensioon_meeskonnalt_Incman siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Lebokeiss OÜ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Joonas Jõeleht - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Iris Tambaum&lt;br /&gt;
*Timo Lanno&lt;br /&gt;
*Karell Veskimeister&lt;br /&gt;
*Kerli Edasi &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_protot.C3.BC.C3.BCbile | Retsensioon meeskond Travo prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_l.C3.B5ppproduktile | Retsensioon meeskond Travo lõppproduktile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MSI===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Ivask&lt;br /&gt;
*Martin Saar&lt;br /&gt;
*Indrek Tamm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LendBook===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Egle Arge&lt;br /&gt;
*Liina Kolk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[LendBook]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_LendBook | Retsensioon meeskonna mc2 prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_LendBook. | Retsensioon meeskonna mc2 lõppproduktile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: BIT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Merilyn Renser&lt;br /&gt;
*Marko Hartikainen&lt;br /&gt;
*Ants Kristjan Rooma&lt;br /&gt;
*Konstantin Burdakov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BIT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&amp;lt;br/&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT#L.C3.95PPTOODE Lõpptoode]&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT#BIT_.C3.A4rin.C3.B5uete_rakenduse_kasutusjuhend Lõpptoote kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon analüüsi retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Proto_retsensioon proto retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Retsensioon_meeskond_VVA_m.C3.A4ngu_l.C3.B5pptootele_Meeskonnalt_BIT Lõpptoote retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PenguinHorde===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Laura Leon&lt;br /&gt;
*Marko Saluste&lt;br /&gt;
*Terje Sõelsepp&lt;br /&gt;
*Mari-Liis Oldja&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT Retsensioon meeskond BIT analüüsile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_PenguinHorde Retsensioon meeskond mc2 prototüübile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_PenguinHorde_2 Retsensioon meeskond mc2 lõppproduktile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: GlobalElite===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
*Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
*Erling Tammisto&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://www.dropbox.com/s/i7i01x3450umarh/GlobalElite_proto.rar?dl=0 Lae alla (RAR fail)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebi versioon asub [http://gamebucket.io/game/bccd0997-07b6-441d-bd92-fffbb2c2c85b siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failid (mäng ja mängu kood) asub [https://www.dropbox.com/s/stqqvgtfqqvt2a8/GlobalElite.rar?dl=0 siin, lae alla(RAR fail)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VVA meeskond VVA] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Retsensioon_meeskond_VVA_m.C3.A4ngu_l.C3.B5pptootele_Meeskonnalt_GlobalElite meeskond VVA] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: KTM Development===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristian Laupa&lt;br /&gt;
*Tauno Otti&lt;br /&gt;
*Mart Abel&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote kasutusjuhend: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KasutusjuhendKTM Simple Team Manager Kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;mc2&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüübi&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;mc2&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_mc2 siin] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;VVA&#039;&#039;&#039; asub&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development#L.C3.B5pptoote_retsentsioon_meeskond_KTM_Development_poolt_meeskonnale_VVA siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bob?===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Priit Aarne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Meeskonna IncMan prototüübi retsensioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=0B1B6XMjJFSULTFFpR0RaTEdBdjg Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: RJ===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Richard Jalonen&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[RJ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Qlibrium===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Karl Frank&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kodune Raamat===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Osa&lt;br /&gt;
*Taavi Kivimaa&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaTa===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Talis Tammearu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob Retsensioon meeskonna Bob? lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ktreikel===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kert Treikelder&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: OkVaatame===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Aleks Tatter&lt;br /&gt;
*Vaiko Vällik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Ok_Vaatame]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OkVaatame_retsensioon_Qlibriumile]&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OkVaatame_retsensioon_KTMile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
===Meeskond: Premium===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarmo Petrovits&lt;br /&gt;
*Karin Talumäe&lt;br /&gt;
*Jevgeni Gavrilov &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LIB&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LIB&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kärt Palm DK22 &lt;br /&gt;
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Erika Ehmann D32 &lt;br /&gt;
*Silver Saks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=00ce781b71759d6f66017ad40dc81901 Rakenduse Server (20.01.2016) - Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=dd72ab32e4900f3970d484317c94a94c Rakenduse Klient (20.01.2016) - Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote kohta lugeda kindlasti ka meie wikist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic#Retsensioon_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Fontastic projekti Fontastic prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_GreekQMark#Retsensioon_meeskonna_GreekQMark_l.C3.B5.pptootele Retsensioon meeskonna GreekQMark lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*10142848 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*10090107&lt;br /&gt;
*10143193&lt;br /&gt;
*10143313&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ostukorv Retsensioon meeskonna Konsa lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LIB===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Diana Nikolajeva DK22&lt;br /&gt;
*Kristjan Adrat DK41&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Greek?Mark===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Sten Kaasik DK22&lt;br /&gt;
*Siim Veskilt DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons#Retsensioon_meeskonna_Spooky_Scary_Skeletons_rakenduse_AVE_2.0_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons#Retsensioon_meeskonna_Spooky_Scary_Skeletons_rakenduse_AVE_2.0_l.C3.B5pptootele Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Tarraxacum===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Liina Laumets DK21 &lt;br /&gt;
*Ragne Auling DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Retsensioon prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Fontastic===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Piret Reinumägi DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TTT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Ave Karjus DK22 &lt;br /&gt;
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)&lt;br /&gt;
*Oliver Tiks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Premium#section=2 | Retsensioon meeskonna Premium projekti prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Codezilla===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Alisa Dudinova DK21 &lt;br /&gt;
*Sergei Hristoforov DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TTT_(Trellid_Teevad_Tugevaks)  Retsensioon meeskonna TTT (Trellid Teevad Tugevaks) prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Konsa===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marko Konsa DK13&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: Johhaidii===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Yogesh Sharma&lt;br /&gt;
*Juhan Trink&lt;br /&gt;
*Marju Niinemaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sildur===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andreas Papp (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Germo Väli&lt;br /&gt;
*Andres Trei&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Sildur]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: JT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tõnis Luik (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Juri Nikitin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[JT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Maker===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Öövel (Projektijuht)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Maker]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Põhjavesi===&lt;br /&gt;
Liikmed&lt;br /&gt;
*Indrek Pruul (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Jan Eerik&lt;br /&gt;
*Eeva Koplimets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MMTL development===&lt;br /&gt;
Liikmed&lt;br /&gt;
*Martin Mänd (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Taavi Lõhmus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Mardo===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Mardo Halapuu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_VVA&amp;diff=101036</id>
		<title>Talk:Meeskond: VVA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_VVA&amp;diff=101036"/>
		<updated>2016-01-28T19:17:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Retsensioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
Rühm VVA on valinud oma projektiks Atari Breakout tüüpi mängu. Selle loomiseks on nad valinud hõlpsa ja kergendava keskkonna – Unity. Grupp saab õnneks aru, et natukene teistsugune lähenemine projektile(st mäng) ja uue keskkonna valik võib raskendada idee elluviimist. Vähemalt jääb mulje, et nad on valmis tegema lisatööd. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimest analüüsi paragrahvi lugedes jääb mulje, et tiimil on üleüldine plaan olemas – kuidas mäng üldjoontes töötab ja mis selle funktsionaalsus on. Mängu sihtgrupp jääb natukene segaseks – kas see on kõigile mõeldud? Rühm loodab, et nende looming võiks tekitada inimestes isegi mingisugust nostalgiatunnet. Siinkohal mainiks, et nostalgia pigem ongi sellist tüüpi mängu üks peamistest müügiartiklitest.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Loetavust ja lihtsust silmes pidades oleks võinud esitada funktsionaalsused lihtsamate lausetena näiteks nummerdatud listis. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõningad n-ö punktid funktsionaalsuse all oleks võinud olla esimeses paragrahvis või kuskil analüüsi lõpus(neljas või viies paragrahv juurde?) – jutt mängu disaini kohta, veatu ja loetav kood, parimad lahendused optimeerimiseks ja realiseerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üle tuleks vaadata koht, kus selgitatakse menüü paneeli / paneele ja on juttu nuppudest. See koht jäi natukene segaseks visualisatsiooni koha pealt. Samuti jäi segaseks funktsionaalsus mängu staatuse koha pealt. Kas seda funktsionaalsust näeb mingil määral kasutaja või see on lihtsalt jutt koodi loogika kohta?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõningad must-have ja nice-to-have funktsionaalsused võiksid olla vahetuses:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Installi osa võiks olla nice-to-have. Peamine rõhk võiks olla siiski sellel, et mäng töötab soovitud taseme ja unikaalsuse juures. &lt;br /&gt;
*Kuidas toimub elude juurde saamine? Selle protsessi kohta võiks olla selgitus või langeb nice-to-have kategooriasse. &lt;br /&gt;
*Skoori kuvamine võiks olla must-have funktsionaalsus kas mängu lõppemisel ja / või jooksvalt.&lt;br /&gt;
*Üks või kaks nice-to-have funktsionaalsust mängu raskustaseme vallast võiks olla must-have. Tulemuseks oleks interaktiivsem ja omapärasem mäng. See punkt on toodud välja, sest uurides niisama Unity keskkonna kohta sattusin lihtsamate Atari Breakout tüüpi mängude õpetuste ja näitekoodide otsa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm VVA saab aru, missuguse katsumuse on nad omale võtnud. Mängu üldiseloomustus on selgesti arusaadav. Tulevikus võiks mõningad analüüsi osad teha lihtsamalt – näiteks funktsionaalsused nimekirja näol. Mõningad kohad jäid natukene segaseks. Kuna analüüsi loevad isikud, kes ei kuulu tiimi, siis segaduste vältimiseks võiks käia üle ja laiendada mõningaid valupunkte. Kuna kasutatakse uut arenduskeskkonda ja loengus käsitletust täielikult ei piisa, on arusaadav, et analüüsiga ei ole veel täiesti süvitsi mindud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT meeskond BIT]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Originaalne esitamiskuupäev: 8.11.2015.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Proto retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mäng===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bugid/tähelepanekud:&lt;br /&gt;
* Kui vajutada Replay nuppu mängimise ajal, siis Space nupp mängu ei alusta&lt;br /&gt;
* Mängu vaates Exit nupu vajutamine ei tee midagi, kas peaks?&lt;br /&gt;
* Menüü vaates Exit nupu eesmärk jääb ka arusaamatuks.&lt;br /&gt;
* Lives (elusid) kuvab alguses 3 elu aga mängida saab 4 korda.&lt;br /&gt;
* Replay vajutades läheb aeg nulli aga elude arv mitte - kas see ongi nii mõeldud?&lt;br /&gt;
* Pall läheb alati suht sama nurga alt teele - võiks olla rändom&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Koodis on parameetrid ja muud nimetused inglise keeles, samas on osad kommentaarid ka eesti keeles.&lt;br /&gt;
* Paddle liigutamise meetod on ilus&lt;br /&gt;
* koodis on kasutatud hästi ära erinevaid Unity2D meetodeid (skoor, Collision2D, jms)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ettepanekud===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks Unity2D baasi ära kasutamisele võiks midagi lahedat ise juurde veel progeda - palli impulsi momendi teke põrkel näiteks et jääks elastse palli mulje.&lt;br /&gt;
* Brick&#039;sid võiksid kokkupõrkel mingi efektiga &amp;quot;õhku lennata&amp;quot; või &amp;quot;laiali mureneda&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* Paddle liikumise suund võiks anda pallile mingisuguse tõuke, et ülespõrge ei oleks sama nurga all kui seisva paddle puhul.&lt;br /&gt;
* Kommenteerides kasutage ainult inglise keelt või kui soovite enda kommentaare eristada Unity enda omadest siis kasutada võib-olla mingit prefiksit.&lt;br /&gt;
* Mäng võiks toimida (ka menüü) erinevates vaadetes ainult keyboard abil, et ei peaks hiirega sihtima neid Replay ja muid nuppe.&lt;br /&gt;
* Võib-olla teete juurde mängu salvestamise võimaluse (serialiseerimise vms), et hiljem saaks jätkata kui peab restarti arvutile tegema vms.&lt;br /&gt;
* Kuskil (Azure&#039;s) võiks skoore salvestada ja kuvada näiteks globaalseid highscore tulemusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT meeskond BIT]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Originaalne esitamiskuupäev: 20.12.2015.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Retsensioon meeskond VVA lõppproduktile==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrreldes prototüübiga on mäng oluliselt muutunud nii visuaalilt kui funktsionaalsustelt. Mängu käivitades  on juurde tulnud ekraani suuruse valik, kuid kogu mänguala mahub ära ainult 1366x768 resolutsiooniga mängides. Mac’iga mängu avades sellist valikut aga ei ole ning mängu ei saa avada nii, et aken poleks väiksem kui mäng. Windows’iga avades saab mängu avada 1366x768 resolutsiooniga ning mäng mahub ilusti ära. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivne on see, et tasemeid on tulnud juurde ning mäng on läinud seeläbi põnevamaks. Samuti on realiseeritud erinevate tugevustega klotsid ning klotsid, mida läbides muutub platvormi suurus. Programmi kood on korralikult kommenteeritud ning arusaadav ka inimesele, kes pole varem selle koodiga kokku puutunud. Lisaks on hea, et mäng on piisavalt keeruline, et seda iga korraga läbi ei suudaks teha. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse poole pealt võiks välja tuua näiteks selle, kuidas pall jääb mõnikord seina või lae külge kinni ning kui seinalt saab selle Shift’i abiga kätte, siis lae küljest ei saa. Samuti on palli liikumiskiirus kohati erinev ning pole arusaadav, millest see oleneb. Lisaks sai Shift’i kasutada keset mängu palli suuna muutmiseks ning seeläbi klotse kiiremini lõhkuda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõttes oli võrreldes prototüübiga lõpptoodet korralikult täiustatud ning on lisatud erinevaid funktsionaalsusi, isegi taustamuusika. Sellegipoolest saaks veel ära parandada mõned pisivead, et mäng oleks atraktiivsem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2 meeskond mc2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Originaalne esitamiskuupäev: 26.1.2016.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioon meeskond VVA mängu lõpptootele Meeskonnalt BIT==&lt;br /&gt;
===Koodiosa===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kood on lihtsasti loetav&lt;br /&gt;
* Kommentaare on piisavalt, võib-olla oleks võinud kasutada ametliku dokumentatsiooni varianti ehk tippides: &amp;quot;///&amp;quot;&lt;br /&gt;
* Klassidesse jaotamist oleks võinud võibolla väheke paremini teha. Näiteks on eraldi klassides Brics ja DoubleBrics - need oleks ehk saanud ühes klassis kirjeldada. Võib-olla Unity seda ei võimalda mugavalt, aga praegu oleks nagu liiga palju klasse.&lt;br /&gt;
* Eraldi klass on Strings, milles on eraldi ridadel mängus nähtavad sõnad (level1, level2 jne). Oleks võinud vähemalt kasutada Enum&#039;e.&lt;br /&gt;
* Skoorisüsteem on natuke läbimõtlemata. Alguses on 6 elu ning mängu alustades hakkab skoor vähenema 200, 199 jne. Kui ma teen leveli läbi esimese korraga siis saan näiteks 83 punkti. Kui aga viimase eluga saan surma kohe esimsestel sekunditel, siis saan ikka Skoori 198 näiteks :)&lt;br /&gt;
* Kui pall on kinnijäänud, siis peaks koodi järgi palli trajektoor muutuma (nii saan aru), aga mängus seda aga reaalse bugi korral ei juhtunud &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Windowsi mäng===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Juhendis on hästi märgitud ära, mis valikud tuleb esimeses unity ekraanil teha, 1366 reso jne&lt;br /&gt;
* Mängu mängima hakates aga pall liigub jube aeglaselt üles suunas ja siis jääb esimese bricksi juures seisma ja midagi rohkem ei juhtu&lt;br /&gt;
* Kui aga hiljem proovisin nii, et panin algsetest valikutest graphics quality &amp;quot;fantastic&amp;quot;, ehk kõige parema, siis hakkas pall liikuma.&lt;br /&gt;
* Saan enda arvutis ka maksimaalse resoga mängida 2048x1152 juures, tõenäoliselt ei ole vaja seda 1366 realaotust ikka ja mingi vahepealne viga on millestki muust. &lt;br /&gt;
* Muusika hakkab mängima ja nupud ikka toimivad ka nagu vaja&lt;br /&gt;
* Avastasin, et kui &amp;quot;surma&amp;quot; saada siis järgmise mängu skoor hakkab langema juba enne kui ise oled alustanud (space klahvi vajutanud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Veebi mäng===&lt;br /&gt;
* Laeb kiirelt&lt;br /&gt;
* Elusid on 2x rohkem :D&lt;br /&gt;
* mäng on ise ka jube kiire, ei võitnud ühtegi mängu ..&lt;br /&gt;
* Juhtus kaks korda, kus pall jäi vertikaalse seina &amp;quot;küljes&amp;quot; üles-alla liikuma. Korra juhtus paremas seina, korra vasakus. Pall lihtsalt liikus üles-alla ja näiteks too shift ka ei aidanud.&lt;br /&gt;
* Mäng on iseenesest hea, 15 mintsa kindlasti läks selle nahka :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kokkuvõtte===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kui see on autori(te) esimene mäng siis soovitan kindlasti ka edasi proovida! Mulle lõpptoode meeldis ja jäin rahule!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT meeskond BIT]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Originaalne esitamiskuupäev: 27.01.2016.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioon meeskond VVA mängu lõpptootele Meeskonnalt GlobalElite==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna VVA eesmärgiks oli luua 2D Arkanoid mäng Unity keskonnas. Lõpptoode oli väga hästi teostatud. Mäng oli lihtsasti käivitatav ja ka õpetus oli selgitav. &lt;br /&gt;
Mäng ise oli üsna huvitav ja jättis mulje, et on vaeva nähtud. Võrreldes prototüübiga on edasiminekut kõvasti. Funktsionaalsust on kõvasti juurde tekkinud ja kõik põhilised Nice to Have ja Must Have’d on täidetud. &lt;br /&gt;
Kui kood Unitys avada, siis on näha, et kood on väga puhas ja arusaadavalt kirjutatud. Väga lihtne oli seadeid ja koodi ise natuke lõbu pärast muuta. Sain näiteks väga hõlpsalt palli kiirust kiiremaks muuta, &lt;br /&gt;
et mäng huvitavamaks teha. Võib olla ka lisa funktsionaalsus? Võimalus tavamängijal palli kiiremaks muuta. Lahe oleks ka võimalus salvestada topskoori vms, et mängides oleks mingi objekt silme ees, mida ületada.&lt;br /&gt;
Üks asi mis kohe veel silma jäi oli see, et pall hakkab alguses alati samas suunas liikuma. Kui koodis saaks mingisuguse random arvu genereerida, siis oleks jällegi huvitavam.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemiks oli Windowsi versioonil vahepeal palli väga aeglane liikumine. Kusjuures enamasti seda probleemi ei olnud, kood tundus ka korras olevat. Mingi imelik bug (äkki viga Time.deltaTime’ga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt jättis mäng väga positiivse mulje. Projektiga on vaeva nähtud ja see on väga hästi välja tulnud. Kui graafikat natuke veel edasi arendada, siis võib täitsa Androidi versiooni sellest teha ja Google Playsse üles laadida &lt;br /&gt;
ja raha teenima panna.&lt;br /&gt;
PS: Level 5’s oli päris lahe brickide kujundus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GlobalLite GlobalElite]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95764</id>
		<title>GlobalLite</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95764"/>
		<updated>2015-10-30T08:43:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Logi */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt nimi ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: Global Elite&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sidescroller mäng Unitys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonna koosseis=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
*Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
*Erling Tammisto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: Unity&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Planeeritavad funktsionaalsused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==20.09==&lt;br /&gt;
* Tiimi loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==24.09==&lt;br /&gt;
* Idee genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==30.09==&lt;br /&gt;
* Meeskonna miiting, Unityga tutvumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* Wiki lehekülje loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==30.10==&lt;br /&gt;
* Miiting, projekti läbimõtlemine, analüüsi tegemine.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95080</id>
		<title>GlobalLite</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95080"/>
		<updated>2015-10-25T19:07:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt nimi ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: Global Elite&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sidescroller mäng Unitys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonna koosseis=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
*Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
*Erling Tammisto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: Unity&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Planeeritavad funktsionaalsused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==20.09==&lt;br /&gt;
* Tiimi loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==24.09==&lt;br /&gt;
* Idee genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==30.09==&lt;br /&gt;
* Meeskonna miiting, Unityga tutvumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* Wiki lehekülje loomine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95007</id>
		<title>GlobalLite</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GlobalLite&amp;diff=95007"/>
		<updated>2015-10-25T13:31:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: Created page with &amp;quot;== C# projekt nimi ==  Category:Programmeerimine CSharp keeles  &amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Meeskonna nimi: Global Elite&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;  =Projekt=   Sidescroller mäng Unitys   =Meeskonna koosseis=  *Marek Ki...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt nimi ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: Global Elite&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sidescroller mäng Unitys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonna koosseis=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatav tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: Unity&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Planeeritavad funktsionaalsused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==20.09==&lt;br /&gt;
* Tiimi loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==24.09==&lt;br /&gt;
* Idee genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==30.09==&lt;br /&gt;
* Meeskonna miiting, Unityga tutvumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* Wiki lehekülje loomine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=95002</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2015)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=95002"/>
		<updated>2015-10-25T13:26:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Päevaõpe */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;__NOINDEX__&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;25.10.2015&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2015&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 8.11.2015 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.11.2015&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 06.12.2015(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.12.2015&#039;&#039;&#039;(20p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 05.01.2015(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(4p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Esmaspäev&#039;&#039;&#039; - 14.12.2015&lt;br /&gt;
*16:00&lt;br /&gt;
*16:15&lt;br /&gt;
*16:30&lt;br /&gt;
*16:45&lt;br /&gt;
*17:00&lt;br /&gt;
*17:15&lt;br /&gt;
*17:30&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Neljapäev&#039;&#039;&#039; - 17.12.2015&lt;br /&gt;
*08:15&lt;br /&gt;
*08:30&lt;br /&gt;
*08:45&lt;br /&gt;
*09:00&lt;br /&gt;
*09:15&lt;br /&gt;
*09:30&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2015 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2015=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MinuKV===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vanessa Vorteil&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Taavi Kusmin&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Travo===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarvo Reinpalu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: Fresmen===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Haas - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Piret Pomerants&lt;br /&gt;
*Semjon Greef&lt;br /&gt;
*Mari-Liis Oldja &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: mc2===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Martin Betlem&lt;br /&gt;
*Johannes Tamm&lt;br /&gt;
*Martin Mägi&lt;br /&gt;
*Jana Pipar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sporto===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Merit Ridaste&lt;br /&gt;
*Kelli Lukas&lt;br /&gt;
*Vladimir Rõkovanov&lt;br /&gt;
*Alar Ameerikas&lt;br /&gt;
*Mikk Raudsepp&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto  Sporto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: VVA===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vladislav Lahtarin&lt;br /&gt;
*Vladislav Kovaltšuk&lt;br /&gt;
*Aleksandr Babõkin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: IncMan===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sergei Fatejev&lt;br /&gt;
*Nele Sergejeva&lt;br /&gt;
*Marko Koiduste&lt;br /&gt;
*Kaspar Tilk&lt;br /&gt;
*Jaanus Türnpuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LendBook===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Egle Arge&lt;br /&gt;
*Liina Kolk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[LendBook]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: BIT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Merilyn Renser&lt;br /&gt;
*Marko Hartikainen&lt;br /&gt;
*Kristjan Ants&lt;br /&gt;
*Konstantin Burdakov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BIT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PenguinHorde===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Laura Leon&lt;br /&gt;
*Marko Saluste&lt;br /&gt;
*Terje Sõelsepp&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Global Lite===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: KTM Development===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristian Laupa&lt;br /&gt;
*Tauno Otti&lt;br /&gt;
*Mart Abel&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bob?===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Priit Aarne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Bob]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
===Meeskond: Premium===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarmo Petrovits&lt;br /&gt;
*Karin Talumäe&lt;br /&gt;
*Jevgeni Gavrilov &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kärt Palm DK22 &lt;br /&gt;
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Erika Ehmann D32 &lt;br /&gt;
*Silver Saks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*10142848&lt;br /&gt;
*10090107&lt;br /&gt;
*10143193&lt;br /&gt;
*10143313&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LIB===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Diana Nikolajeva DK22&lt;br /&gt;
*Elen Käsk DK22&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Greek?Mark===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Sten Kaasik DK22&lt;br /&gt;
*Siim Veskilt DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Tarraxacum===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Liina Laumets DK21&lt;br /&gt;
*Siret Siilbaum DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Fontastic===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Piret Reinumägi DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TTT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Ave Karjus DK22 &lt;br /&gt;
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)&lt;br /&gt;
*Oliver Tiks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Codezilla===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Alisa Dudinova DK21 &lt;br /&gt;
*Sergei Hristoforov DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Konsa===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marko Konsa DK13&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: Johhaidii===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Yogesh Sharma&lt;br /&gt;
*Juhan Trink&lt;br /&gt;
*Marju Niinemaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sildur===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andreas Papp (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Germo Väli&lt;br /&gt;
*Andres Trei&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Sildur]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: JT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tõnis Luik (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Juri Nikitin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[JT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=80152</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=80152"/>
		<updated>2014-10-23T06:28:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 22.10.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal tasuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Vastavalt Kõrgharidusreformile on IT Kolledžis seadnud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform - Õppekava täitmine täies mahus]&amp;lt;/ref&amp;gt; Vastavalt sellele, peab aastas täitma 54 EAPd. Kui aga mõlema semestri lõpuks on kogutud 21 EAPd, teeb see õppeaasta lõpuks 21+21=42 EAPd. Maksustamisele kuulub 54-42=12 EAPd. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - Õppekulude osaline hüvitamine]&amp;lt;/ref&amp;gt; Esitatud arve suuruseks oleks 50*12=600€&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79712</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79712"/>
		<updated>2014-10-22T20:43:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 22.10.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Vastavalt Kõrgharidusreformile on IT Kolledžis seadnud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform - Õppekava täitmine täies mahus]&amp;lt;/ref&amp;gt; Vastavalt sellele, peab aastas täitma 54 EAPd. Kui aga mõlema semestri lõpuks on kogutud 21 EAPd, teeb see õppeaasta lõpuks 21+21=42 EAPd. Maksustamisele kuulub 54-42=12 EAPd. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - Õppekulude osaline hüvitamine]&amp;lt;/ref&amp;gt; Esitatud arve suuruseks oleks 50*12=600€&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79708</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79708"/>
		<updated>2014-10-22T20:41:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Vastavalt Kõrgharidusreformile on IT Kolledžis seadnud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform - Õppekava täitmine täies mahus]&amp;lt;/ref&amp;gt; Vastavalt sellele, peab aastas täitma 54 EAPd. Kui aga mõlema semestri lõpuks on kogutud 21 EAPd, teeb see õppeaasta lõpuks 21+21=42 EAPd. Maksustamisele kuulub 54-42=12 EAPd. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - Õppekulude osaline hüvitamine]&amp;lt;/ref&amp;gt; Esitatud arve suuruseks oleks 50*12=600€&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79706</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79706"/>
		<updated>2014-10-22T20:41:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Vastavalt Kõrgharidusreformile on IT Kolledžis seadnud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform - Õppekava täitmine täies mahus]&amp;lt;/ref&amp;gt; Vastavalt sellele, peab aastas täitma 54 EAPd. Kui aga mõlema semestri lõpuks on kogutud 21 EAPd, teeb see õppeaasta lõpuks 21+21=42 EAPd. Maksustamisele kuulub 54-42=12 EAPd. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - Õppekulude osaline hüvitamine]&amp;lt;/ref&amp;gt; Esitatud arve suuruseks oleks 50*12=600€&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79705</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79705"/>
		<updated>2014-10-22T20:41:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Vastavalt Kõrgharidusreformile on IT Kolledžis seadnud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform - Õppekava täitmine täies mahus]&amp;lt;/ref&amp;gt; Vastavalt sellele, peab aastas täitma 54 EAPd. Kui aga mõlema semestri lõpuks on kogutud 21 EAPd, teeb see õppeaasta lõpuks 21+21=42 EAPd. Maksustamisele kuulub 54-42=12 EAPd. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform - Õppekulude osaline hüvitamine]&amp;lt;/ref&amp;gt; Esitatud arve suuruseks oleks 50*12=600€◘&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79683</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79683"/>
		<updated>2014-10-22T20:26:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus 2 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039; Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79681</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79681"/>
		<updated>2014-10-22T20:23:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus 2 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79679</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79679"/>
		<updated>2014-10-22T20:23:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus 2 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlus (Akadeemiline liikumine). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemine – kuni üheks aastaks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79663</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79663"/>
		<updated>2014-10-22T20:09:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79661</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79661"/>
		<updated>2014-10-22T20:09:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79659</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79659"/>
		<updated>2014-10-22T20:07:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79657</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79657"/>
		<updated>2014-10-22T20:07:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79654</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79654"/>
		<updated>2014-10-22T20:05:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79623</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79623"/>
		<updated>2014-10-22T19:34:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79622</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=79622"/>
		<updated>2014-10-22T19:33:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest &amp;lt;ref&amp;gt;[ Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september slaid 20]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng leidis aset 11. septembril&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot; Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77319</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77319"/>
		<updated>2014-10-12T12:28:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77318</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77318"/>
		<updated>2014-10-12T12:22:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77316</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77316"/>
		<updated>2014-10-12T12:14:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77315</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77315"/>
		<updated>2014-10-12T12:14:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77314</id>
		<title>User:Inurja</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Inurja&amp;diff=77314"/>
		<updated>2014-10-12T12:13:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Inurja: Created page with &amp;quot; Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Indrek Nurja  Esitamise kuupäev:  ==Essee==  ==Notes==  ==Õpingukorralduse küsimus…&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Indrek Nurja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Inurja</name></author>
	</entry>
</feed>