ICO wiki - User contributions [en]

Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd

2011-06-06T12:00:07Z

Itamm: /* Indrek Tamm */ lingid t88tavaks

=Jaan Igamees=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Kert Suvi=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Helen Muidik=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Mihkel Sokk=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]]

=Seda Sahradyan=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]

=Priit Siimo=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_%22Hungry_Student_Food_Board%22]]

=Siim Sarv=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Jaanus Vallmann=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tool"]]

=Reigo Männiste=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Karl Männil=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Ilmar Telga=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Siim Aaver=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Taavi Ilves=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry_Student_Food_Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_"Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"Tact"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_Tool]]

=Jaan Kruusma=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry_Student_Food_Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Andrus Reedla=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]

=Jaak Lehtsalu=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Jana Mrots=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Heiki Tamm=
* Meeskond [[Meeskond "H2"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Meeskond"]]
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Toomas Soha=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22C_terav%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_%22Tact%22]]

=Miina Sikk=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]

=Rauno Rüga=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Tanel Liiv=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Gaspar Karm=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Joosep Ilves=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Taivo Türnpu=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Sander Baikov=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Allar Anijago=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tool"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Madis Sarv=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Kaspar Kallasmaa=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Jarko Kaskmaa=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Lauri Kermas=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "C terav"]]

=Indrek Kõue=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Erik Kaju=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Mailis Toompuu=
* Meeskond [[Meeskond "H2"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]

=Madis Kõosaar=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Gert Glükmann=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Martin Lensment=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]] ja [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_"Tyhik"]]

=Madis Sildaru=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Indrek Kruuser=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Indrek Tamm=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd

2011-06-06T11:58:40Z

Itamm: Indrek Tamm - valminud t88d

=Jaan Igamees=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Kert Suvi=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Helen Muidik=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Mihkel Sokk=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]]

=Seda Sahradyan=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]

=Priit Siimo=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_%22Hungry_Student_Food_Board%22]]

=Siim Sarv=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Jaanus Vallmann=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond ""]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tool"]]

=Reigo Männiste=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Karl Männil=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Ilmar Telga=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Siim Aaver=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Taavi Ilves=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry_Student_Food_Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_"Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"Tact"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_Tool]]

=Jaan Kruusma=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry_Student_Food_Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Andrus Reedla=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]

=Jaak Lehtsalu=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Jana Mrots=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond Tool]]

=Heiki Tamm=
* Meeskond [[Meeskond "H2"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Meeskond"]]
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Toomas Soha=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22Tyhik%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22C_terav%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_%22Tact%22]]

=Miina Sikk=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tact"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Rauno Rüga=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Tanel Liiv=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Gaspar Karm=
* Meeskond [[Meeskond "GAP"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Joosep Ilves=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "H2"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Taivo Türnpu=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Sander Baikov=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Allar Anijago=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tool"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Madis Sarv=
* Meeskond [[Meeskond "C terav"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Nämm-nämm"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Kaspar Kallasmaa=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Jarko Kaskmaa=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_%22H2%22]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Lauri Kermas=
* Meeskond [[Meeskond "FoodWars"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "C terav"]]

=Indrek Kõue=
* Meeskond [[Meeskond "ASP-tastic"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "GAP"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Erik Kaju=
* Meeskond [[Meeskond Tool]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

=Mailis Toompuu=
* Meeskond [[Meeskond "H2"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond Tool]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Hungry Student Food Board"]]

=Madis Kõosaar=
* Meeskond [[Meeskond "Tyhik"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Sepad"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Gert Glükmann=
* Meeskond [[Meeskond "Nämm-nämm"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "ASP-tastic"]]
** Arvustus veebiteenusele
** Arvustus veebiteenuse klientidele
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Martin Lensment=
* Meeskond [[Meeskond "Tact"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond_"FoodWars"]] ja [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond_"H2"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond_"Tyhik"]]

=Madis Sildaru=
* Meeskond [[Meeskond "Sepad"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "C terav"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond_Tool]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt

=Indrek Kruuser=
* Meeskond [[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]

=Indrek Tamm=
* Meeskond [[Meeskond "TOOL"]]
* Arvustused
** Arvustus XML failile [[Talk:Meeskond "Tyhik"]]
** Arvustus veebiteenusele [[Talk:Meeskond "ASP-Tastic"]]
** Arvustus veebiteenuse klientidele [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]
** Arvustus projektile kokkuvõtvalt [[Talk:Meeskond "FoodWars"]]

Talk:Meeskond "FoodWars"

2011-06-06T10:04:11Z

Itamm:

=== XML Arvustus ===

Esmapilgul on raske aru saada mida kujutab endast <Myygiaeg>, aga pärast XMLi lähemat uurimist tundub, et see on aeg, mil toit menüüs saadaval on. Samas kui on ära toodud müügiaja algus, peaks ära tooma ka müügiaja lõpu. Kommentaariks veel niipalju, et mõnes kohas oleks saanud kasutada ka atribuute, aga see on maitse küsimus.
Hetkel on XMList kohviku enda andmed puudu, aga nagu Wiki lehelt näha, siis see on selle tõttu, et mitte näidet väga pikaks ajada.

Oleks võinud ka XSLT faili kujundamisega vaeva näha. Hetkel tundub sellel olevat W3Schools XSLT ediitori vaikimisi stiil.

Kogu projekti üldmulje on siiski siiani väga hea. Wiki leht on sisukas, idee on hea ja xml hästi kirjutatud.

'''Martin Lensment D21'''

===XML Arvustus===

Meeldis see, et oli väljatoodud mis portsjonid on võimalik ja soodustused.

Teisiti oleksin teinud "veel alles" osa oleksin lihtsalt märkind kas on või ei ole, siis ei pea kohviku kasutaja igakord sealt 1 eemaldama vaid peaks märkima ainult siis kui on otsas. Tavalisel kasutajal pole vast avaja teada palju neid on teda huvitab aint kas on veel. Lisaks seda palju neid täpselt alles on ei ole vist võimalik täpselt hinnata kui osad portsjonid on poolikud.

Juurde oleksin veel teinud kohviku info et juhul kui süsteemis mitmeid kohvikuid siis oleks võimalik ka kohviku kohta infot saada hetkel ei ole seal kohvikute kohta midagi vaid on aint menüü.

'''Siim Sarv D31'''

===Teenuse Arvustus===

Tundub,et kõik vajalikud meetodi on olemas et teenust kasutades rakendust teha. Meeldis see et statisika osa on ka tehtud, see on midagi mis enda teenuses ei teinud.
Wiki's on hästi meetodid loetletud kuna ned on kategooriate kaupa jaotatud on neid lihtsam otsida kui on mõnda meetodi vaja kasutada.

'''Siim Sarv D31'''

===XML Arvustus===

XML on igati korralikult kirjutatud. Hea on see, et tagide nimed on väga loogilised, see lihtsustab tunduvalt XMLi lugemist. Portsjonite implementeerimine on hea mõte. Müügiaja kohalt on minu arust see sekundite väli liialdus- vaevalt, et keegi seda nii täpselt vaatab.

Minu nägemuse kohaselt võiks teha muudatusi soodustuste juures. Nimelt üpris tihti tehakse näiteks sünnipäeva soodustust ehk kui sul on sünnipäev siis saad -20 % kõikidelt kaupadelt aga selle juurde käib enamasti see, et teised soodustused ei kehti. Ehk siis sinna soodustuste juurde võiks aretada mingi lipukese, mis siis näitaks kas ka teised soodustused sellega summeeruvad. Teine asi selle sama sünnipäeva soodustusega näiteks on see, et tahetakse panna maksimum summa(vahest ka miinimum), mille pealt soodustust saab, muidu tuleb sünnipäevalane terve tutvuskonnaga sinna sööma ja tekitab kõvasti kahjumit. Samas väga hulluks pole ka mõtet selle projektiga minna, lihtsalt väike mõttelend.

Olemas on ka XML Schema ja stiilifail, mis on igati korrektsed.

Kiita tuleb ka wikilehte, väga korralikult kirjutatud ja selgelt on projektiga kõvasti tegeletud.

Ainuke negatiivne asi on see, et tahaks seda kohvikute osa ka ikkagi näha, pange siis kasvõi mingi eraldi link sellele.

Hea töö :)

'''Gaspar Karm D22'''

===Teenuse arvustus===
Teenus ülevaadatud ja muljed on väga head, nimelt asi täitsa teenuse moodi ja meetodeid on ohtralt, tänu millele peaks kasutusala ka päris suur olema.
Kommenteeritud oli ainult funktsioonide päiseid, mõne keerulisema funktsiooni kohta oleks võinud sisu kohta ka paar selgitust olla.
Mõned lohakused on sissejäänud, näiteks see CompositeType mis algse teenusega kaasa tuleb on teil ikka veel seal alles aga ega suurt vahet pole.
Statistika ja kasutajatehaldus on samuti olemas.
Kokkuvõttes väga mahukas ja põhjalikult tehtud teenus.
Kõik nõuded täidetud eeskujulikult.

'''Gaspar Karm D22'''

===Klientrakenduse arvustus===

Kõik jällegi väga põhjalikult tehtud.
Kood on kommenteeritud ja toimib. Mõnelpool hakkas silma mingi ilge tühikute hunnik koodis, näiteks CommServ klassis, ma ei tea kas ma pole lihtsalt harjunud aga minujaoks suht loetamatu kood. Muud midagi koodi kohta pole ütelda.
Päris funktsionaalne oli see asjandus, õigused olid määratletavad ja statistika osa oli ka väga kipa.
Telefoni rakendus oli vähemalt samahea kui ASP.NETi oma :)
Kokkuvõõttes põhjalikult tehtud nagu ikka selle projekti juures ja kõik nõuded täidetud.

'''Gaspar Karm D22'''

===Teenuse arvustus===

Valisin arvustamiseks selle projekti, sest oli esimene projekt täna mitmete vaadatute, mis oli õigeks ajaks valmis ja viitega source'le ka - üks vähestest vist.
*Wikileht on põhjalikult tehtud ja informatiivne. Klassijaotus oli tehtud, meetodid kõik lahti seletatud, tööjaotus välja toodud jne.
*Erinevalt paljudest projektidest on tegu teenusega - on õigesti aru saadud, mis ülesanne teha tuleb. Toon selle eraldi välja, sest paljudel juhtumitel seda tehtud ei ole.
*Veel nõuetest - lisaks pidi veebiteenus võimaldama kasutajate haldamist ja statistika logimist. Mõlemad nõuded on täidetud ja väga põhjalikult. Näiteks on võimalik statistikat välja võtta mitmetes erinevates vormides (kasutaja/ajavahemiku jms järgi). Jällegi - üks väheseid projekte, mis neid nõudeid üldse täitnud on.
*Kood - dokumentatsioon oli korralik, kõik meetodid on korrektselt kommenteeritud - olemas nii lühikirjeldus kui ka tagastusväärtus. Koodi üle vaadates oli ainus häiriv asi, et klass TeenuseKlass.cs on üle tuhande rea pikk - väga raske on seal orienteeruda. Soovitan kasutada nt #region ja #endregion'i - oleks palju mugavam. Või eraldi klasside loomist. Samas on see ka 'maitse asi'. Õnneks sain wiki klassikirjeldusest vaadata, mis meetodid on, ning selle järgi otsida vajadusel.

Kokkuvõttes võib öelda, et projekti kõik nõuded on täidetud ja esmapilgul korrektselt ka lisaks. Hea!

'''Miina Sikk D21 '''

===Teenuse arvustus===

Wikileht põhjalik, hästi loetav ja infoküllane. Teenusel vaeva nähtud kõikvõimalike meetodite mõtlemisega. Meetodid on põhjalikud ja kõik vajaminevad meetodid rakenduse loomiseks paistavad olemas olema. Tubli töö!

'''Jaanus Vallmann D32 '''

===Kliendi arvustus===

Visuaalse poolega oli vaeva nähtud, oli ka kohviku pilt. Loogiliselt paigutatud nupud ning väljad. Facebookiga integreeritud, mis on sotsiaalmeediaga sidumisel väga oluline aspekt.

Kommenteerimise osa toidul, mis on kindlasti kasulik kasutajate sidumisel süsteemiga. Meeldib sisendikontroll. Korralikult arendatud, on näha et vaeva ja tööd on investeeridud küllaltki suures mahus.

Kasutajate kontrollid/õigused hästi välja arendatud.

Väga meeldib see, kuidas on ilusti välja joonistatud statistika (kasutades .Net 4.0 Chart nimeruumi võimalusi)

Windows phone 7 rakendus oli hästi tehtud.

Wiki põhjalik.

Hinnang: 9,9/10 (0,1 on arenguruum)

'''Indrek Kõue D21'''

===Klientrakenduse arvustus===

Suhteliselt copy-paste võiks teha eelmisest arvustusest. Jällegi üks vähestest projektidest, mis on õigeaegselt valmis ja source code'ga.

*Wikileht on põhjalik ja korralikult tehtud. Seletatud ära, kuidas kasutada, mida saab teha jne. Probleemiks oli esimese rakenduse mitte töölesaamine (õiguste tõttu). Võiks põhjalikumalt olla kirjeldatud, kuidas seda tööle saada.

*Täidetud on vajalikud nõuded maksimumtulemuse saavutamiseks (kõik baasnõuded + maksimumtulemuse nõuded - tehtud on mobiilrakendus, kogukondade kaasamine, majanduslik mõtlemine, läbimõeldud töökorraldus, kasutajamugavus).
*Kood on kommenteeritud, vigadeta. Samas on jällegi peamises klassis kõik meetodid järgemööda ning keeruline orienteeruda
*Mõeldud on kujundusele ja kasutajamugavusele. Statistika pool on väga korralikult ning põhjalikult tehtud. Üleüldse on nähtud kõvasti rohkem vaeva, kui projekti nõuete täitmiseks minimaalne on ning valminud on täiesti reaalselt kasutatav rakendus
*Tehtud on erinevad rakendused - jälle pluss.

Ei oskagi rohkem midagi lisada - pole mitte millegi kallal norida (peale selle, et alguses ei saanud esimest klientrakendust tööle) ja kõik väga hea ja tasemel! Tublid.

'''Miina Sikk, D21'''

===Klientrakenduse arvustus===

Klientrakenduse arvustuseks valisin projekti, mis tundub olevat korralikult tehtud, mille sourcecode on hõlpsalt kättesaadav (siiani üks ainsaid) ja mille liikmed aitasid klientrakenduse-teenuse mul ka õigesti testimiseks käima saada.

Üldiselt on tegemist väga korralikult tehtud projektiga, millel näib olevat kindel vundament. Kirjutan mõned sõbralikud kommentaarid, mis projekti lahates tekkisid.

*Lahenduse faile sirvides jäi silma mõistlikult kirjutatud (nt asjakohased muutuja- ja meetodinimed) ja kommenteeritud (kõigil meetoditel tundus olevat kokkuvõte, sisend-väljund kirjeldatud).
*Ei mõista, miks TeenuseKlass.cs on peaaegu 1500 rida pikk ja pole jaotatud näiteks sellisteks osadeks, nagu wikilehel(kas siis regioonideks või eraldi klassideks):
**Kasutajatega seotud meetodid
**Menüüga seotud meetodid
**Kohvikutest üldiselt
**Kommentaaridega seotud meetodid
**Statistikaga seotud meetodid
*Testisin kasutajate rollide muutmist, näiteks muutsin kasutaja, kellega sisse logisin, tavakasutajaks. Salvestasin, proovisin uuesti kasutajaid muuta, enam ei näidanud kasutajaid, mis on tõen. hea, küll aga kuvas tabeli ülemise veeru (Nimi Tyyp Kustuta) ja nupu "Salvesta". Kui kasutaja roll ei luba teatud toiminguid sooritada, võiks lehekülg vastavalt ka reageerida - võiks olla mingi konkreetne teade, nt "sina ei saa kasutajaid hallata" vms.
*Veel üks asi, mida märkasin lehe menüüribaga seonduvalt - olles loonud mõned uued kohvikud, ilmusid need küll esilehel oleva kohviku nimekirja põhja, aga "Kõik kohvikud" nimekirja nad ei ilmunud
*Lingid allikatele koodifailides ja wikis on hea mõte, wikis olevad skeemid on toredad.

Kokkuvõtteks paneks hindeks "suurepärane"

'''Indrek Tamm, D22'''

===Klientrakenduse arvustus===

Väga mugav kasutajaliides. Rakendus on facebookiga integreeritud, võimaldab kasutajatel toite kommenteerida ning ka statistika on väga korralikult valmis ehitatud.

Koodi kohta ei oska midagi halba öelda. "Heaks stiiliks" loetakse loogeliste sulgude kasutamist ka üksik-käskude puhul, mis kooliülesande puhul nii väga ei loe. Siinkohal paistab küll tase olevat eelnimetatust kõrgem.

Windows Phone 7 rakendus oli hästi tehtud.

5/5

'''Joosep Ilves, D21'''

===Klientrakenduse arvustus===

Kõik väga hästi tehtud, otseselt ei oskagi midagi maha teha. Kasutajaliides väga mugava, kasutajale lihtsa ja loogilise ülesehitusega. Plusspunkte annab veel Facebooki kasutus. Ka statistika pool on väga hästi tehtud. Mobiilirakendus on lausa suurepärane. Ja ka wiki on kena ja hea sisuga. Kokkuvõtteks: "Suurepärane töö".

'''Jaanus Vallmann, D32'''

===XML Arvustus===

Igati mõistlik ja asjalik XML, läbivaatamisel ei leidnud midagi mille kallal nokitseda.
Korralik põhjalikkus: portsjonid, portsjonite erinevad parameetrid (arvulised, mahulised, tüüp), kuna toidud kohvikus muutuvad, siis on välja toodud ka müügi aeg. See koguse numbri parameeter on hea, kuna isegi kui söök on otsas, saab seda parameetrit kasutada nt teavitamaks, mis toite üldse saab kohata puhvetis. Soodustus saab ka plusspunkti. Ei unustatud ka kommentaare.
Ei unustatud ka seda, et portsjon ei pruugi olla alati "täisportsjon".

Tundub, et tegemist on ühele kohvikule suunatud xml-iga. Samas süsteemis võiks olla ka mitu kohvikut, aga selle muutmine ei ole probleemiks. Tubli töö.

'''Erik Kaju D21'''

===Teenuse Arvustus===

Valisin selle projekti, sest sellelt tiimilt oli oodata kvaliteetselt läbitehtud tööd.
Hea: Tundub, et kutid tunnevad end objektorienteeritud koodi trükkides nagu kalad vees.
Kiirel ülevaatusel tundus olevat ilus töö, kõik oleks justkui tehtud ühise koodistandardi järgi. st. tiim on lihtsalt nii kokkumänginud, koodi kirjutamise osas kehtivad kokkulepped või tehti koodile tubli review.
On väga palju meetodeid, mis tegelikult on hea näitaja. Bug-ide parandamisel on oodata väiksemat vigade arvu regressioonitestides, kuna komponendid ei ole sellest tulenevalt nii suured kui võisid olla. Kuigi teenuse klass on mahukas.

Wikilehe põhjalikkus on fantastiline.
+ Teenus on tõesti teenus ja vastab täielikult definitsioonile.

Sooviks näha rohkem kommentaare meetodite sees (keerulistes kohtades).

'''Erik Kaju D21'''

===Projekti arvustus===

Projektile kui tervikule annaks hinnangu esitluse põhjal.
Plussid:
*Esitluseks oli koostatud hästi kujundatud powerpoint esitlus.
*Esitluse käigus oli näha, et esitlemine on viimistletud ja kõik tiimi liikmed on andnud oma panuse projekti õnnestumisse.
*Märgiksin ära slaidid pealkirjadega "Mida oleks võinud teha?" ja "Ajahinnang" - need andsid hea ülevaate tööst ja plaanidest.
Miinused:
*Projekti ei esitletud esitlusel, ilma põhjuseta.
*Projekti väärtuseks hinnati 1EUR - ei ole paljutõotav hinnang.

Kokkuvõtteks: eeskujulik powerpoint esitlus ja hea jutt ka sinna kõrvale. Hinnang projektist langes natukene, aga jäi siiski üsna kõrgeks.

'''Indrek Tamm D22'''

Talk:Meeskond Tool

2011-05-22T14:08:33Z

Itamm: /* Vastus */

Väga hea on kohvikutele vahelduseks ka mingit muud xml-i lugeda. Selge ja arusaadav teenus, hea lühike ja ülevaatlik, treppida oleks saanud muidugi paremini.

Täiesti mõtetu arvustus aga mis teha.

'''Priit Siimo D22'''

===XML Arvustus===
Meeldib, et XML on väga lühike ja kompaktne. Võib-olla võiks lisada ka pildi lingi antud lumelaua juurde. XMLi treppimine on natuke paigast. Mõnes kohas on taane kaks tühikut ja mõnes kohas koguni terve tab.

Oleks võinud XSLT-le ka veidi CSSi külge panna, et tabelile veidike silmailu anda.

Meeskonna idee on väga hea ja wiki leht sisukas.
Ootan huviga projekti uuendusi.

'''Martin Lensment D21'''

Hea lühike xml, korralik wiki leht. Silma hakkasid xmli treppimisega tehtud vead.
Mis siin muud ikka kirjutada :P.

'''Allar Anijago D21'''

----

Nagu ka eelnevalt kommenteeriti - tore et on valitud midagi peale kohviku. Kõik on ilus, tore, kena aga parameetrite osa oleks lahendanud teisiti.

Näiteks:
<parameetrid>
<parameeter>
<tyyp>Pikkus</tyyp>
<v22rtus>2000cm</tyyp>
</parameeter>
<parameeter>
<tyyp>Laius</tyyp>
<v22rtus>3000cm</tyyp>
</parameeter>
</parameetrid>

See võimaldaks kasutada pmts lõpmatuseni erinevaid parameetreid. Praegu tuleks uue parameetri käiku võtmisel XML ümber teha. Kui aga olete kindlad, et seda ei juhtu, siis pole vahet :)

Kõik muu on hästi tehtud.

'''Kert Suvi D22'''

----
XML fail on selge ja hästi loetav, piisavalt lihtne, samas katab funktsionaalsuse. Pildid võimalus võiks ka tegelikult olla küll. Treppimine on so-so, loetav siiski. Hästi tehtud, ei ole vaja asja mõttetult keerukaks ajada, tublid!

'''Taivo Türnpu D21'''

== Veebiteenuse arvustus ==
Üks vähestest projektidest, mis sai tähtajaks valmis ja on korraliku wiki lehega.

Vaatasin muuhulgas Kasutaja klassi. Kasutaja paroolist krüptoräsi (''hash'') tegemine on turvalisuse huvides keerulisemalt teostatud (kasutatud on räsi soolamist ehk ''hash salting''). Kuid registreeritud kasutajate hulgast juba olemasolevate kasutajanimede kontroll on liiga pikalt tehtud. Oleks võinud kasutada LINQ meetodit ''Any()''
<source lang="csharp">
if (! kont.Kasutajas.Any(user => user.Nimi == userName)) // kui sellise nimega kasutajat pole
{
// siis sisesta kasutaja andmed baasi
}
</source>

Kood on jaotatud klassidesse ja klassid ilusti regioonidesse (''#region ja #endregion''). Kuid dokumentatsioon ei ole täielik. Enamus meetodeid on üldiselt kirjeldatud ja enamus meetodite parameetrid ja tagastused (ehk mida ''return''-itakse) on lahti seletamata.

Üldine mulje tööst on hea.

[[User:Itelga|Ilmar Telga]] 21:25, 23 April 2011 (EEST)

====Vastus Ilmarile====

Aitäh kommentaari eest - võtame arvesse ja viime parandused sisse. Selline kasutajakontroll on kõvasti lihtsam tõepoolest ja dokumentatsioon saab ka parandatud.

Miina Sikk

== Veebiteenuse arvustus ==

Veebiteenust on korralikult wiki lehel kirjeldatud, tegevuskava ka üsna täpselt paigas (kes millal ja mida tegi).
Kood on korralikult klassides ja arusaadav ning loetav. Tahaks juba lõpptulemust näha :D Tubli töö!

Jaak Lehtsalu D22

== Veebiteenuse arvustus ==

Idee meeldib - alternatiivne ja praktiline.
Võiksite projektifaili koodi lisada, saaks kerge vaevaga projekti käima.

Hetkel sai ainult uuritud koodi ja wiki poolt.

Süsteem on hästi klassidesse jaotatud, kuid wikist on raske aru saada, mis meetodid on veebiteenuses kätte saadavad, näeb ainult klassikirjeldust.

Muidu on wiki detailne ja logi on väga korralikult peetud.

Koodi poolel on meetodite dokumenteerimine jäänud väheke poolikuks. Nagu Ilmar mainis, et return-id on enamjaolt puudu, mis vist on tingitud veatöötluse keerulisusest.

Üldiselt on projekti kood loetav ning hallatav ja korralikult on kasutatud LINQ-t.

Ootan huviga lõpptulemust.

Mihkel Sokk D21

==Teenuse arvustus==

Väga põhjalik wiki leht ja nagu näha osatakse oma aega ning meeskonnasisest tööd planeerida. Mõeldud on ka turvalisusele (salasõnade hashimine). Kasutatud erinevaid innovaatilisi lahendusi. Teenusel on ka täitsa praktiline vajadus olemas, kui inimene soovib endale lumelauda valida. Meetodid on asjalikud ja nende kaudu saab edukalt rakendust kasutada. Meeldis ka koodi käekiri/esteetilus.

'''Indrek Kõue D21'''

== Veebiteenuse arvustus ==

Teenus on üsna põhjalikult ja korralikult tehtud. Kood on jaotatud ilusti klassidesse, klassid regioonidesse.

Meetodite kirjeldamine on veidi puudulik, kuid koodi uurides saab kõigest aru.

Meeldis, et silmas on peetud turvalisust ja kasutatud räsi soolamist.

Wiki on sisukas ja korralikult kirjutatud.

'''Martin Lensment D21'''

== Klientrakenduse arvustus ==

Esimese positiivse asjana võib kohe välja tuua selle, et wikis on olemas lahenduse source kood(enamus projektide puhul see puudub) ning selgitus, kuidas rakendus enda arvutis tööle läheb. Antud näpunäiteid järgides ei tekkinud mingeid probleeme ja sain rakenduse kiirelt tööle.

Rakendus ise toimib korralikult, kõik kirjeldatud funktsioonid on olemas. Vaadates tagumisi otsingu tulemuste kommentaare ja siis vahetades otsingu parameetreid viskab küll mitte just kõige kasutajasõbralikuma veateate, kuid viga on vähemalt kinni püütud ja rakendus töötab edasi. Üks väike soovitus oleks seoses XAML-iga, Gridi sees võiks paigutada erinevad controlid (eelkõige textboxid) loogilisse järjekorda, et näiteks kui sisestan pikkuse ning siis tahan tabi vajutades järgmise textboxile minna, et siis läheks fookus kaalu textboxi peale, mitte kasutajanime peale, kuidas hetkel on.

Administraatori poolel on kõik vajalik olemas: lumelaudade lisamine, kasutajate haldus ja statistika. Vaatamata lihtsalt välimusele on seal palju võimalusi realiseeritud. Nuriseda võiks antud rakenduse puhul välimuse kallal, oleks võinud natuke rohkem värve olla ja disaini, kuigi jah kena rakenduse disain polegi antud töö eesmärk, vaid funktsionaalselt toimiv rakendus. Oleks oodanud ka teist rakendust, kasvõi väiksema funktsionaalsusega, ainult lumelaudade vaatamine vms.

Rääkides veel wikilehe kohta, siis meeldis lisaks üldisele ülesehitusele veel eriti logis välja toodud töö tegija, nii sai hea pildi, kuna keegi midagi projekti jaoks teinud või mida uut lisanud.

'''Rauno Rüga, D21'''

[[User:Rruga|Rruga]] 17:28, 16 May 2011 (EEST)

===Vastus===

Aitäh arvustuse eest. Saime (mina vist põhiliselt) valesti aru veits ja arvasime (arvasin), et kui teha mitte eraldi klientrakendus, vaid 3 erinevat kasutajat, kes kõik saavad erinevat moodi kasutada, siis teeb sama välja.

'''Miina Sikk'''

===Vastus===

Tegin lumelaudade otsimisel Tab'i kasutamise korda, kohendasin peaakna väljanägemist.

'''Indrek Tamm'''

Talk:Meeskond Tool

2011-05-22T14:08:15Z

Itamm: /* Vastus */

Väga hea on kohvikutele vahelduseks ka mingit muud xml-i lugeda. Selge ja arusaadav teenus, hea lühike ja ülevaatlik, treppida oleks saanud muidugi paremini.

Täiesti mõtetu arvustus aga mis teha.

'''Priit Siimo D22'''

===XML Arvustus===
Meeldib, et XML on väga lühike ja kompaktne. Võib-olla võiks lisada ka pildi lingi antud lumelaua juurde. XMLi treppimine on natuke paigast. Mõnes kohas on taane kaks tühikut ja mõnes kohas koguni terve tab.

Oleks võinud XSLT-le ka veidi CSSi külge panna, et tabelile veidike silmailu anda.

Meeskonna idee on väga hea ja wiki leht sisukas.
Ootan huviga projekti uuendusi.

'''Martin Lensment D21'''

Hea lühike xml, korralik wiki leht. Silma hakkasid xmli treppimisega tehtud vead.
Mis siin muud ikka kirjutada :P.

'''Allar Anijago D21'''

----

Nagu ka eelnevalt kommenteeriti - tore et on valitud midagi peale kohviku. Kõik on ilus, tore, kena aga parameetrite osa oleks lahendanud teisiti.

Näiteks:
<parameetrid>
<parameeter>
<tyyp>Pikkus</tyyp>
<v22rtus>2000cm</tyyp>
</parameeter>
<parameeter>
<tyyp>Laius</tyyp>
<v22rtus>3000cm</tyyp>
</parameeter>
</parameetrid>

See võimaldaks kasutada pmts lõpmatuseni erinevaid parameetreid. Praegu tuleks uue parameetri käiku võtmisel XML ümber teha. Kui aga olete kindlad, et seda ei juhtu, siis pole vahet :)

Kõik muu on hästi tehtud.

'''Kert Suvi D22'''

----
XML fail on selge ja hästi loetav, piisavalt lihtne, samas katab funktsionaalsuse. Pildid võimalus võiks ka tegelikult olla küll. Treppimine on so-so, loetav siiski. Hästi tehtud, ei ole vaja asja mõttetult keerukaks ajada, tublid!

'''Taivo Türnpu D21'''

== Veebiteenuse arvustus ==
Üks vähestest projektidest, mis sai tähtajaks valmis ja on korraliku wiki lehega.

Vaatasin muuhulgas Kasutaja klassi. Kasutaja paroolist krüptoräsi (''hash'') tegemine on turvalisuse huvides keerulisemalt teostatud (kasutatud on räsi soolamist ehk ''hash salting''). Kuid registreeritud kasutajate hulgast juba olemasolevate kasutajanimede kontroll on liiga pikalt tehtud. Oleks võinud kasutada LINQ meetodit ''Any()''
<source lang="csharp">
if (! kont.Kasutajas.Any(user => user.Nimi == userName)) // kui sellise nimega kasutajat pole
{
// siis sisesta kasutaja andmed baasi
}
</source>

Kood on jaotatud klassidesse ja klassid ilusti regioonidesse (''#region ja #endregion''). Kuid dokumentatsioon ei ole täielik. Enamus meetodeid on üldiselt kirjeldatud ja enamus meetodite parameetrid ja tagastused (ehk mida ''return''-itakse) on lahti seletamata.

Üldine mulje tööst on hea.

[[User:Itelga|Ilmar Telga]] 21:25, 23 April 2011 (EEST)

====Vastus Ilmarile====

Aitäh kommentaari eest - võtame arvesse ja viime parandused sisse. Selline kasutajakontroll on kõvasti lihtsam tõepoolest ja dokumentatsioon saab ka parandatud.

Miina Sikk

== Veebiteenuse arvustus ==

Veebiteenust on korralikult wiki lehel kirjeldatud, tegevuskava ka üsna täpselt paigas (kes millal ja mida tegi).
Kood on korralikult klassides ja arusaadav ning loetav. Tahaks juba lõpptulemust näha :D Tubli töö!

Jaak Lehtsalu D22

== Veebiteenuse arvustus ==

Idee meeldib - alternatiivne ja praktiline.
Võiksite projektifaili koodi lisada, saaks kerge vaevaga projekti käima.

Hetkel sai ainult uuritud koodi ja wiki poolt.

Süsteem on hästi klassidesse jaotatud, kuid wikist on raske aru saada, mis meetodid on veebiteenuses kätte saadavad, näeb ainult klassikirjeldust.

Muidu on wiki detailne ja logi on väga korralikult peetud.

Koodi poolel on meetodite dokumenteerimine jäänud väheke poolikuks. Nagu Ilmar mainis, et return-id on enamjaolt puudu, mis vist on tingitud veatöötluse keerulisusest.

Üldiselt on projekti kood loetav ning hallatav ja korralikult on kasutatud LINQ-t.

Ootan huviga lõpptulemust.

Mihkel Sokk D21

==Teenuse arvustus==

Väga põhjalik wiki leht ja nagu näha osatakse oma aega ning meeskonnasisest tööd planeerida. Mõeldud on ka turvalisusele (salasõnade hashimine). Kasutatud erinevaid innovaatilisi lahendusi. Teenusel on ka täitsa praktiline vajadus olemas, kui inimene soovib endale lumelauda valida. Meetodid on asjalikud ja nende kaudu saab edukalt rakendust kasutada. Meeldis ka koodi käekiri/esteetilus.

'''Indrek Kõue D21'''

== Veebiteenuse arvustus ==

Teenus on üsna põhjalikult ja korralikult tehtud. Kood on jaotatud ilusti klassidesse, klassid regioonidesse.

Meetodite kirjeldamine on veidi puudulik, kuid koodi uurides saab kõigest aru.

Meeldis, et silmas on peetud turvalisust ja kasutatud räsi soolamist.

Wiki on sisukas ja korralikult kirjutatud.

'''Martin Lensment D21'''

== Klientrakenduse arvustus ==

Esimese positiivse asjana võib kohe välja tuua selle, et wikis on olemas lahenduse source kood(enamus projektide puhul see puudub) ning selgitus, kuidas rakendus enda arvutis tööle läheb. Antud näpunäiteid järgides ei tekkinud mingeid probleeme ja sain rakenduse kiirelt tööle.

Rakendus ise toimib korralikult, kõik kirjeldatud funktsioonid on olemas. Vaadates tagumisi otsingu tulemuste kommentaare ja siis vahetades otsingu parameetreid viskab küll mitte just kõige kasutajasõbralikuma veateate, kuid viga on vähemalt kinni püütud ja rakendus töötab edasi. Üks väike soovitus oleks seoses XAML-iga, Gridi sees võiks paigutada erinevad controlid (eelkõige textboxid) loogilisse järjekorda, et näiteks kui sisestan pikkuse ning siis tahan tabi vajutades järgmise textboxile minna, et siis läheks fookus kaalu textboxi peale, mitte kasutajanime peale, kuidas hetkel on.

Administraatori poolel on kõik vajalik olemas: lumelaudade lisamine, kasutajate haldus ja statistika. Vaatamata lihtsalt välimusele on seal palju võimalusi realiseeritud. Nuriseda võiks antud rakenduse puhul välimuse kallal, oleks võinud natuke rohkem värve olla ja disaini, kuigi jah kena rakenduse disain polegi antud töö eesmärk, vaid funktsionaalselt toimiv rakendus. Oleks oodanud ka teist rakendust, kasvõi väiksema funktsionaalsusega, ainult lumelaudade vaatamine vms.

Rääkides veel wikilehe kohta, siis meeldis lisaks üldisele ülesehitusele veel eriti logis välja toodud töö tegija, nii sai hea pildi, kuna keegi midagi projekti jaoks teinud või mida uut lisanud.

'''Rauno Rüga, D21'''

[[User:Rruga|Rruga]] 17:28, 16 May 2011 (EEST)

===Vastus===

Aitäh arvustuse eest. Saime (mina vist põhiliselt) valesti aru veits ja arvasime (arvasin), et kui teha mitte eraldi klientrakendus, vaid 3 erinevat kasutajat, kes kõik saavad erinevat moodi kasutada, siis teeb sama välja.

'''Miina Sikk'''

===Vastus===

Tegin lumelaudadel Tab'i kasutamise korda, kohendasin peaakna väljanägemist.

'''Indrek Tamm'''

Meeskond Tool

2011-05-22T13:23:58Z

Itamm:

==Idee==

Luuakse süsteem lumelaudadega. Lumelauad erinevate parameetritega on XML failis. Ühelt poolt on võimalus neid veebirakendusega XML faili lisada ning teiselt poolt on klientidel võimalus otsida endale kaalu ja pikkuse jms järgi uus lumelaud.

Antud rakendus lihtsustab inimestel endale lumalaua valimist ning säästab hulga aega - ühekaupa kõiki andmebaasis olevaid lumelaudu läbi vaadata oleks väga ajakulukas ning tüütu, arvestades seda, et niikuinii sobivad sõitmiseks vaid lumelauad, mis on vastavad sõitja pikkusele, kaalule, sõidustiilile.

Esialgne plaan on XML faili lumelaudu lisada järgmiste omaduste järgi: pikkus, keskkoha laius, paine, soovitatav sõidustiil, soovitatav kaal. Esialgse plaani järgi peab klient sisestama enda pikkuse, kaalu, jalanumbri ja sõidustiili, pärast mida kuvatakse talle sobivad lumelauad.

Analoogne süsteem Eesti poodides jne puudub. Kõvasti lihtsam oleks endale sobivat toodet leida, kui kõik Eesti lumelaudade edasimüüjad sisestaks enda kaubad andmebaasi - hoiaks kõvasti aega kokku.

==Meeskond==

*Erik Kaju - programm
*Reigo Männiste - programm
*Miina Sikk - Wikileht, programm, projekti koordinaator
*Indrek Tamm - Idee, programm

Miina - Wikileht, XML, Veebirakenduse kasutajate pool(statistika, haldamine, sessioonid) + esialgne struktuur, klientrakendus

Indrek - XML, Veebirakenduse lumelaua päringud, kommentaaride meetodid, debugimine, andmebaas, klientrakendus

Reigo - esialgne andmebaas + kommentaaride klass

Erik Kaju - lumelaua sisestamise meetodid

==XML==
===XML fail===

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Lumelauad>
<Lumelaud>
<Tootja>Forum</Tootja>
<Nimetus>Destroyer</Nimetus>
<Edasimyyjad>
<Edasimyyja>
<Nimi>SurfHouse</Nimi>
<Aadress>Pronksi 7/9</Aadress>
<HindEUR>200</HindEUR>
</Edasimyyja>
</Edasimyyjad>
<Pikkused>
<PikkusCM>158</PikkusCM>
<PikkusCM>153</PikkusCM>
</Pikkused>
<Laiused>
<LaiusCM>25</LaiusCM>
</Laiused>
<PainduvusTase>6</PainduvusTase>
<Kommentaarid>
<Kommentaar>
<Saatja>
<Eesnimi>Mati</Eesnimi>
<Perekonnanimi>Tati</Perekonnanimi>
</Saatja>
<Tekst>Hehe, kukkusin sellega hamba suust.</Tekst>
</Kommentaar>
</Kommentaarid>
</Lumelaud>
</Lumelauad>

===XML Schema===
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Lumelauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Lumelaud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Tootja" type="xs:string"/>
<xs:element name="Nimetus" type="xs:string"/>
<xs:element name="Edasimyyjad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Edasimyyja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Nimi" type="xs:string" />
<xs:element name="Aadress" type="xs:string"/>
<xs:element name="HindEUR" type="xs:decimal"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Pikkused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="PikkusCM" type="xs:int"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Laiused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="LaiusCM" type="xs:int" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PainduvusTase" type="xs:int"/>
<xs:element name="Kommentaarid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kommentaar">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Saatja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Eesnimi" type="xs:string"/>
<xs:element name="Perekonnanimi" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Tekst" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

===XSLT===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Pakkumisel lumelauad</h2>
<table border="1">
<tr>
<th>Nimi</th>
<th>Edasimüüjad</th>
<th>Pikkused</th>
<th>Laiused</th>
<th>Painduvus</th>
<th>Kommentaar(id)</th>
</tr>
<xsl:for-each select="Lumelauad/Lumelaud">
<tr>
<td><xsl:value-of select="Tootja"/><br/><xsl:value-of select="Nimetus"/></td>
<td>
<xsl:for-each select="Edasimyyjad/Edasimyyja">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Nimi"/><br/><xsl:value-of select="Aadress"/><br/><xsl:value-of select="HindEUR"/>EUR<br/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Pikkused">
<xsl:value-of select="PikkusCM"/>
<br/>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Laiused">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="LaiusCM"/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:value-of select="PainduvusTase"/>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Kommentaarid/Kommentaar">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Tekst" /><br/><xsl:value-of select="Saatja/Eesnimi" /> <xsl:value-of select="Saatja/Perekonnanimi" />
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

</tr>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

[[File:Pilt.png]]

==Veebiteenus==

Töödeldavad andmed:
*Sisse võetakse: Inimese pikkus, kaal, sõidustiil.
*Mille alusel valitakse: Laua pikkus, laua painduvus, laua laius, twin tip/mitte
*Tagastatakse: Nimi, Edasimüüjad, Pikkused, Laiused, Painduvus, Kommentaarid

Inimese kõrgusele vastab teatud lauapikkuste vahemik, mis sõiduks sobivad. Samuti mõjutavad sõidustiil ja kaal laua pikkust.

===Klassijaotus===

*'''Kasutaja.cs''' - kirjeldab kasutajat ja tema parameetreid. Sisaldab järgmiseid kasutajaga seotud meetodeid:
**lisaKasutaja(string kasutajanimi, string eesnimi, string perenimi, string parool) - lisab kasutaja andmebaasi, kontrollides enne kasutajanime kordumist
**validKasutajanimi(string kasutajanimi) - kontrollib kasutajanime kordumist
**rollKasutajale(string kasutajanimi, Roll roll) - annab kasutajale rolli
**validKasutaja(int kasutajaID) - kontrollib, kas kasutaja on aktiivne
**kntrlParool(string kasutajanimi, string parool) - kontrollib, kas parool läheb kokku andmebaasis olevaga.
**kontrolliParool(string parool, string salt, string hash) - kontrollib parooli koos eelmise meetodiga
**IDkasutajanimest(string kasutajanimi) - returnib kasutaja ID kasutajanime järgi
**kasutajaSessist(string ID, string path) - returnib kasutajanime sessiooni ID järgi
**teeGuid(string kasutajanimi, string path) - genereerib kasutajale sisselogimisel unikaalse sessiooni ID
**salvestaSess(string kasutajanimi, Guid ID, string path) - salvestab sessiooni XML faili sess.xml
**muudaSessiooni(string ID, DateTime aeg, string path) - muudab sessiooni aegumisaega
**sessKestab(string ID, string path) - tagastab true, kui kasutaja sessioon ei ole läbi

*'''Kommentaar.cs''' - kirjeldab kommentaari ja tema parameetreid. Sisaldab meetodit:
**lisaKommentaar(string kommentaar, string sessiID,string kasutajanimi,int lumelauaID) - lisab kommentaari vastava kasutaja poolt vastava lumelaua kohta AB-sse

*'''Lumelaud.cs''' - kirjeldab lumelauda ja tema parameetreid. Sisaldab meetodeid:
**annaKeskminePikkus(int kaal, int pikkus, Lumelaud.s6iduStiilid s6iduStiil) - tagastab lumelaua pikkuse vastavalt kaalule ja pikkusele ja sõidustiilile
**kehamassiindeks(int kaal, int pikkus) - arvutab kehamassiindeksi, arvutamaks pikkuse nihet
**kesknihe(double avg, double i) - arvutab nihke lumelaua pikkusele, vastavalt kehamassiindeksile
**pikkusekontroll(int keskminePikkus, int isikuPikkus) - kui inimese pikkus on nii suur, et arvutuste järgi sobivat lumelauda ei ole, annab kõige pikemad lauad. Sama väga lühikestega - annab lühimad lauad.
**CheckBoardParams(string painduvus, string nimi, string tootja, string isTwin, string isMens)- andmete valideerimine enne uue lumelaua AB-sse sisestamist

*'''Passwd.cs''' - siin hashitakse ja soolatakse parool ning tehakse ka vastupidine protsess. Sisaldab meetodeid:
**GenerateSalt() - genereerib salt'i
**HashString(string tekst) - hashib parooli
**HashPassword(string password, string salt) - salted hashib parooli

*'''Statistika.cs''' - statistika klass ja parameetrid, meetodid logimiseks. Sisaldab meetodeid:
**logiStatistika(string kasutaja, string toimingu_tyyp) - logib kasutaja toimingu xml faili (logi.xml)
**kysiStatistika(string toimingu_tyyp) - tagastab statistika tegevuse kohta

*'''StatistikaK.cs''' - statistika küsimine kasutaja järgi. Sisaldab meetodit:
**kysiKasutajaStatistika(string kasutajanimi) - küsib statistika kasutaja kohta kasutajanime järgi

*'''WebService.cs''' - meetod, kus kutsutakse välja teistes klassides olevad meetodid. Siin on veebimeetodid.

===Infot kasutatud süsteemide kohta===
*Parooli krüpteerimine salted hashiga:
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa288534%28VS.71%29.aspx
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/Aa289843

*Unikaalsete sessioonide genereerimine (Guid'i kohta info):
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.guid.newguid.aspx

===Kood===
Teenuse source [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

==Klientrakendus==

===Üldist===

Klientrakenduse tegime eraldi projektina. Testimiseks on vajalikud nii veebiteenus kui ka klientrakendus alla laadida. Veebiteenuse ühendamiseks klientrakendusega on vajalik veebiteenus tööle panna ja jätta (brauseris avaneb leht). Seejärel klientrakendus avada Visual Studios. Klientrakenduse Solution menüüs Service Reference'ide all on reference Lumelauad. Paremklikk selle peal ning Configuration -> pordi nr muuta samaks, mis on brauseris avanenud lehel. (näide: ''localhost:'''''3274''' <- pordinumber)

Nimekirjade kuvamisel kasutasime DataGride. See võimaldab kasutajatel veerge enda mugavuse järgi ümber tõsta ning samuti sorteerida iga veeru järgi vastavalt. Kasutajaid andmebaasist klientrakenduse kaudu kustutada ei ole võimalik (siis on näha olnud kasutajad + saab vajadusel aktiveerida) - kasutajaid saab aktiveerida ja deaktiveerida. Samuti on võimalik muuta kasutajate rolle - kui kasutajal on üks roll, siis "muuda rolli" vajutades muutub see teiseks.

Lumelauadadel võib andmebaasis olla mitu pikkust ja laiust - seetõttu on võimalik lisada lumelaud koos nime ja tootja ja muude parameetritega kui ka lihtsalt lisada lumelauale pikkus ja laius. Kaks korda sama tootja ja nimega lumelauda lisada pole võimalik - sel juhul tuleb lisada uus pikkus ja laius.

===Kuidas kasutada===

Klientrakendust on võimalik kasutada külalisena, tavakasutajana või administraatorina.
#Külaline - võimalik otsida lumelaudu, võimalik uus kasutaja teha (tavakasutaja) ning võimalik sisse logida.
#Tavakasutaja - lisaks eelnevale saab tavakasutaja lisada kommentaare otsitud lumelaudade kohta.
#Administraator - lisaks eelnevale saab vaadata kasutajate/toimingute statistikat, lisada/kustutada lumelaudu, lisada/deaktiveerda/aktiveerida kasutajaid, muuta rolle. Administraatoritele tekib sisselogides aknasse ka "Administreeri" nupp.

Statistikat logitakse kasutajate puhul. Võimalikes kohtades antakse kasutajale ka infot, kuidas kasutaja käituma peab (nt sõne sisestamisel pikkuseks jne). Kui viga on milleski muus ning programmis seda kirjeldatud ei ole, väljastatakse kinnipüütud error.

===Klassijaotus===

*MainWindow.xaml.cs - kõik, mis on seotud põhiaknaga - saab sisse/välja logida + teistesse akendesse. Sisaldab meetodeid kõikide nuppude kohta, mis mainwindow.xaml's on ja Algväärtustamise meetodit juhuks, kui sessioon lõppeb.
*UusKasutaja.xaml.cs - uue kasutaja loomise aken külalisele. Sisaldab meetodit tavakasutaja loomiseks.
*Admin.xaml.cs - administraatori aken, kust saab hallata lumelaudu, kasutajaid, vaadata statistikat.

===Kood===

Kood asub siin: [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

Administraatori testimiseks saab kasutada kasutajanime tester, parool test. Veebiteenuse ja klientrakenduse sidumise juhend on teema "Üldist" all.

==Meeskonna aruanne==

==Captain's Log==

===06.05.2011===

*debugimine, meetodite lisamine, täiendamine (Indrek, Miina)
*Jäänud on veel testimine ning koodi silumine

===1.05-5.05===
(Miina, Indrek)
*MainWindow, Adminni aken, UusKasutaja aken
*Sessioonide sidumine vajalike meetoditega
*Täiendused veebiteenusesse vastavalt klientrakendusele
*Veebiteenuse meetodite sidumine klientrakenduse meetoditega
*Enamus meetodeid on valmis.

===25.04.2011===
*Ettekandmine, vaja teha järgmised asjad:
**Wikileht täiendada (korras!)
**Statistika logisse rakenduse ID ka juurde
**Sessiooni aega lühemaks (korras!)
**Projekti kommentaaridest lähtuvalt vaja dokumentatsiooni täiendada (korras!)

===18.04.2011===
*lumelaua lisamise debugimine - OK (Indrek)
*statistika küsimine kasutajanime ja toimingu järgi (Miina)
*kasutajate sessioonid (Miina)

===17.04.2011===
*Kommentaaride lisamine (Reigo)
*Statistika (Miina)

===16.04.2011===
*Lumelaua lisamine - OK(Erik)

===15.04.2011===
*kasutajad - autentimine, regamine, deaktiveerimine, rollid - OK!(Miina)

===14.04.2011===
*lumelaua lisamine (Erik)
*lumelaua päringud AB-st: OK! (Indrek)
*debugimine (Reigo)

===13.04.2011===
*lumelaua lisamine - valideerimine (Erik)
*lumelaua päringud andmebaasist (Indrek)

===12.04.2011===
*lumelaudade päringud (Miina)
*kasutaja lisamine andmebaasi (Indrek)
*kasutajate pool veebiteenuses (Miina)

===11.04.2011===
*päringud (Indrek)

===10.04.2011===
*Web Service'i sidumine AB-ga + klassid (Miina)
*rollidejaotus:
**Veebiteenuse kasutaja pool: Miina
**Veebiteenuse toote pool: Indrek
**Toodete sisestamine AB-sse: Erik

===06.04.2011===
*Andmebaasi ümbermuutmine ja kirjed (Indrek, Reigo)

===28.03.2011===
*Reigo ja Erik tutvusid iseseisvalt web service loomisega selle kasutamisega, said kokku ja tegid miitingu. Toimus ülesannete konkreetsem jaotus.

===28.02.2011===
*XSLT ja XML ühildamine + täiendus(Reigo)
*Wiki, XML täiendus (Miina)
*XSLT (Indrek)

===27.02.2011===
*XML Schema (Reigo)
*XSLT (Miina)
*XML täiendus

===21.02.2011===
*Sündis Wikileht koos meeskonnanimega
*Esialgne XML kondikava (Miina)

===18.02.2011===
*Idee kooskõlastamine õppejõuga

===14.02.2011===
*Indrek pakkus, et võiks teha midagi lumelaudadest
*Indrek-Miina-Reigo arutasid idee täpsemaks

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Meeskond Tool

2011-05-22T12:59:45Z

Itamm: /* Üldist */

==Idee==

Luuakse süsteem lumelaudadega. Lumelauad erinevate parameetritega on XML failis. Ühelt poolt on võimalus neid veebirakendusega XML faili lisada ning teiselt poolt on klientidel võimalus otsida endale kaalu ja pikkuse jms järgi uus lumelaud.

Antud rakendus lihtsustab inimestel endale lumalaua valimist ning säästab hulga aega - ühekaupa kõiki andmebaasis olevaid lumelaudu läbi vaadata oleks väga ajakulukas ning tüütu, arvestades seda, et niikuinii sobivad sõitmiseks vaid lumelauad, mis on vastavad sõitja pikkusele, kaalule, sõidustiilile.

Esialgne plaan on XML faili lumelaudu lisada järgmiste omaduste järgi: pikkus, keskkoha laius, paine, soovitatav sõidustiil, soovitatav kaal. Esialgse plaani järgi peab klient sisestama enda pikkuse, kaalu, jalanumbri ja sõidustiili, pärast mida kuvatakse talle sobivad lumelauad.

Analoogne süsteem Eesti poodides jne puudub. Kõvasti lihtsam oleks endale sobivat toodet leida, kui kõik Eesti lumelaudade edasimüüjad sisestaks enda kaubad andmebaasi - hoiaks kõvasti aega kokku.

==Meeskond==

*Erik Kaju - programm
*Reigo Männiste - programm
*Miina Sikk - Wikileht, programm, projekti koordinaator
*Indrek Tamm - Idee, programm

Miina - Wikileht, XML, Veebirakenduse kasutajate pool(statistika, haldamine, sessioonid) + esialgne struktuur, klientrakendus

Indrek - XML, Veebirakenduse lumelaua päringud, kommentaaride meetodid, debugimine, andmebaas, klientrakendus

Reigo - esialgne andmebaas + kommentaaride klass

Erik Kaju - lumelaua sisestamise meetodid

==XML==
===XML fail===

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Lumelauad>
<Lumelaud>
<Tootja>Forum</Tootja>
<Nimetus>Destroyer</Nimetus>
<Edasimyyjad>
<Edasimyyja>
<Nimi>SurfHouse</Nimi>
<Aadress>Pronksi 7/9</Aadress>
<HindEUR>200</HindEUR>
</Edasimyyja>
</Edasimyyjad>
<Pikkused>
<PikkusCM>158</PikkusCM>
<PikkusCM>153</PikkusCM>
</Pikkused>
<Laiused>
<LaiusCM>25</LaiusCM>
</Laiused>
<PainduvusTase>6</PainduvusTase>
<Kommentaarid>
<Kommentaar>
<Saatja>
<Eesnimi>Mati</Eesnimi>
<Perekonnanimi>Tati</Perekonnanimi>
</Saatja>
<Tekst>Hehe, kukkusin sellega hamba suust.</Tekst>
</Kommentaar>
</Kommentaarid>
</Lumelaud>
</Lumelauad>

===XML Schema===
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Lumelauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Lumelaud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Tootja" type="xs:string"/>
<xs:element name="Nimetus" type="xs:string"/>
<xs:element name="Edasimyyjad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Edasimyyja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Nimi" type="xs:string" />
<xs:element name="Aadress" type="xs:string"/>
<xs:element name="HindEUR" type="xs:decimal"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Pikkused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="PikkusCM" type="xs:int"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Laiused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="LaiusCM" type="xs:int" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PainduvusTase" type="xs:int"/>
<xs:element name="Kommentaarid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kommentaar">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Saatja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Eesnimi" type="xs:string"/>
<xs:element name="Perekonnanimi" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Tekst" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

===XSLT===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Pakkumisel lumelauad</h2>
<table border="1">
<tr>
<th>Nimi</th>
<th>Edasimüüjad</th>
<th>Pikkused</th>
<th>Laiused</th>
<th>Painduvus</th>
<th>Kommentaar(id)</th>
</tr>
<xsl:for-each select="Lumelauad/Lumelaud">
<tr>
<td><xsl:value-of select="Tootja"/><br/><xsl:value-of select="Nimetus"/></td>
<td>
<xsl:for-each select="Edasimyyjad/Edasimyyja">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Nimi"/><br/><xsl:value-of select="Aadress"/><br/><xsl:value-of select="HindEUR"/>EUR<br/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Pikkused">
<xsl:value-of select="PikkusCM"/>
<br/>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Laiused">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="LaiusCM"/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:value-of select="PainduvusTase"/>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Kommentaarid/Kommentaar">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Tekst" /><br/><xsl:value-of select="Saatja/Eesnimi" /> <xsl:value-of select="Saatja/Perekonnanimi" />
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

</tr>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

[[File:Pilt.png]]

==Veebiteenus==

Töödeldavad andmed:
*Sisse võetakse: Inimese pikkus, kaal, sõidustiil.
*Mille alusel valitakse: Laua pikkus, laua painduvus, laua laius, twin tip/mitte
*Tagastatakse: Nimi, Edasimüüjad, Pikkused, Laiused, Painduvus, Kommentaarid

Inimese kõrgusele vastab teatud lauapikkuste vahemik, mis sõiduks sobivad. Samuti mõjutavad sõidustiil ja kaal laua pikkust.

===Klassijaotus===

*'''Kasutaja.cs''' - kirjeldab kasutajat ja tema parameetreid. Sisaldab järgmiseid kasutajaga seotud meetodeid:
**lisaKasutaja(string kasutajanimi, string eesnimi, string perenimi, string parool) - lisab kasutaja andmebaasi, kontrollides enne kasutajanime kordumist
**validKasutajanimi(string kasutajanimi) - kontrollib kasutajanime kordumist
**rollKasutajale(string kasutajanimi, Roll roll) - annab kasutajale rolli
**validKasutaja(int kasutajaID) - kontrollib, kas kasutaja on aktiivne
**kntrlParool(string kasutajanimi, string parool) - kontrollib, kas parool läheb kokku andmebaasis olevaga.
**kontrolliParool(string parool, string salt, string hash) - kontrollib parooli koos eelmise meetodiga
**IDkasutajanimest(string kasutajanimi) - returnib kasutaja ID kasutajanime järgi
**kasutajaSessist(string ID, string path) - returnib kasutajanime sessiooni ID järgi
**teeGuid(string kasutajanimi, string path) - genereerib kasutajale sisselogimisel unikaalse sessiooni ID
**salvestaSess(string kasutajanimi, Guid ID, string path) - salvestab sessiooni XML faili sess.xml
**muudaSessiooni(string ID, DateTime aeg, string path) - muudab sessiooni aegumisaega
**sessKestab(string ID, string path) - tagastab true, kui kasutaja sessioon ei ole läbi

*'''Kommentaar.cs''' - kirjeldab kommentaari ja tema parameetreid. Sisaldab meetodit:
**lisaKommentaar(string kommentaar, string sessiID,string kasutajanimi,int lumelauaID) - lisab kommentaari vastava kasutaja poolt vastava lumelaua kohta AB-sse

*'''Lumelaud.cs''' - kirjeldab lumelauda ja tema parameetreid. Sisaldab meetodeid:
**annaKeskminePikkus(int kaal, int pikkus, Lumelaud.s6iduStiilid s6iduStiil) - tagastab lumelaua pikkuse vastavalt kaalule ja pikkusele ja sõidustiilile
**kehamassiindeks(int kaal, int pikkus) - arvutab kehamassiindeksi, arvutamaks pikkuse nihet
**kesknihe(double avg, double i) - arvutab nihke lumelaua pikkusele, vastavalt kehamassiindeksile
**pikkusekontroll(int keskminePikkus, int isikuPikkus) - kui inimese pikkus on nii suur, et arvutuste järgi sobivat lumelauda ei ole, annab kõige pikemad lauad. Sama väga lühikestega - annab lühimad lauad.
**CheckBoardParams(string painduvus, string nimi, string tootja, string isTwin, string isMens)- andmete valideerimine enne uue lumelaua AB-sse sisestamist

*'''Passwd.cs''' - siin hashitakse ja soolatakse parool ning tehakse ka vastupidine protsess. Sisaldab meetodeid:
**GenerateSalt() - genereerib salt'i
**HashString(string tekst) - hashib parooli
**HashPassword(string password, string salt) - salted hashib parooli

*'''Statistika.cs''' - statistika klass ja parameetrid, meetodid logimiseks. Sisaldab meetodeid:
**logiStatistika(string kasutaja, string toimingu_tyyp) - logib kasutaja toimingu xml faili (logi.xml)
**kysiStatistika(string toimingu_tyyp) - tagastab statistika tegevuse kohta

*'''StatistikaK.cs''' - statistika küsimine kasutaja järgi. Sisaldab meetodit:
**kysiKasutajaStatistika(string kasutajanimi) - küsib statistika kasutaja kohta kasutajanime järgi

*'''WebService.cs''' - meetod, kus kutsutakse välja teistes klassides olevad meetodid. Siin on veebimeetodid.

===Infot kasutatud süsteemide kohta===
*Parooli krüpteerimine salted hashiga:
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa288534%28VS.71%29.aspx
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/Aa289843

*Unikaalsete sessioonide genereerimine (Guid'i kohta info):
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.guid.newguid.aspx

===Kood===
Teenuse source [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

==Klientrakendus==

===Üldist===

Klientrakenduse tegime eraldi projektina. Testimiseks on vajalikud nii veebiteenus kui ka klientrakendus alla laadida. Veebiteenuse ühendamiseks klientrakendusega on vajalik veebiteenus tööle panna ja jätta (brauseris avaneb leht). Seejärel klientrakendus avada Visual Studios. Klientrakenduse Solution menüüs Service Reference'ide all on reference Lumelauad. Paremklikk selle peal ning Configuration -> pordi nr muuta samaks, mis on brauseris avanenud lehel. (näide: ''localhost:'''''3274''' <- pordinumber)

Nimekirjade kuvamisel kasutasime DataGride. See võimaldab kasutajatel veerge enda mugavuse järgi ümber tõsta ning samuti sorteerida iga veeru järgi vastavalt. Kasutajaid andmebaasist klientrakenduse kaudu kustutada ei ole võimalik (siis on näha olnud kasutajad + saab vajadusel aktiveerida) - kasutajaid saab aktiveerida ja deaktiveerida. Samuti on võimalik muuta kasutajate rolle - kui kasutajal on üks roll, siis "muuda rolli" vajutades muutub see teiseks.

Lumelauadadel võib andmebaasis olla mitu pikkust ja laiust - seetõttu on võimalik lisada lumelaud koos nime ja tootja ja muude parameetritega kui ka lihtsalt lisada lumelauale pikkus ja laius. Kaks korda sama tootja ja nimega lumelauda lisada pole võimalik - sel juhul tuleb lisada uus pikkus ja laius.

===Kuidas kasutada===

Klientrakendust on võimalik kasutada külalisena, tavakasutajana või administraatorina.
#Külaline - võimalik otsida lumelaudu, võimalik uus kasutaja teha (tavakasutaja) ning võimalik sisse logida.
#Tavakasutaja - lisaks eelnevale saab tavakasutaja lisada kommentaare otsitud lumelaudade kohta.
#Administraator - lisaks eelnevale saab vaadata kasutajate/toimingute statistikat, lisada/kustutada lumelaudu, lisada/deaktiveerda/aktiveerida kasutajaid, muuta rolle. Administraatoritele tekib sisselogides aknasse ka "Administreeri" nupp.

Statistikat logitakse kasutajate puhul. Võimalikes kohtades antakse kasutajale ka infot, kuidas kasutaja käituma peab (nt sõne sisestamisel pikkuseks jne). Kui viga on milleski muus ning programmis seda kirjeldatud ei ole, väljastatakse kinnipüütud error.

===Klassijaotus===

*MainWindow.xaml.cs - kõik, mis on seotud põhiaknaga - saab sisse/välja logida + teistesse akendesse. Sisaldab meetodeid kõikide nuppude kohta, mis mainwindow.xaml's on ja Algväärtustamise meetodit juhuks, kui sessioon lõppeb.
*UusKasutaja.xaml.cs - uue kasutaja loomise aken külalisele. Sisaldab meetodit tavakasutaja loomiseks.
*Admin.xaml.cs - administraatori aken, kust saab hallata lumelaudu, kasutajaid, vaadata statistikat.

===Kood===

Kood asub siin: [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

Administraatori testimiseks saab kasutada kasutajanime tester, parool test. Veebiteenuse ja klientrakenduse sidumise juhend on teema "Üldist" all.

==Meeskonna aruanne==

==Captain's Log==

===06.05.2011===

*debugimine, meetodite lisamine, täiendamine (Indrek, Miina)
*Jäänud on veel testimine ning koodi silumine

===1.05-5.05===
(Miina, Indrek)
*MainWindow, Adminni aken, UusKasutaja aken
*Sessioonide sidumine vajalike meetoditega
*Täiendused veebiteenusesse vastavalt klientrakendusele
*Veebiteenuse meetodite sidumine klientrakenduse meetoditega
*Enamus meetodeid on valmis.

===25.04.2011===
*Ettekandmine, vaja teha järgmised asjad:
**Wikileht täiendada (korras!)
**Kasutaja sessioonide logisse salvestada IP
**Statistika logisse rakenduse ID ka juurde
**Sessiooni aega lühemaks
**Projekti kommentaaridest lähtuvalt vaja dokumentatsiooni täiendada

===18.04.2011===
*lumelaua lisamise debugimine - OK (Indrek)
*statistika küsimine kasutajanime ja toimingu järgi (Miina)
*kasutajate sessioonid (Miina)

===17.04.2011===
*Kommentaaride lisamine (Reigo)
*Statistika (Miina)

===16.04.2011===
*Lumelaua lisamine - OK(Erik)

===15.04.2011===
*kasutajad - autentimine, regamine, deaktiveerimine, rollid - OK!(Miina)

===14.04.2011===
*lumelaua lisamine (Erik)
*lumelaua päringud AB-st: OK! (Indrek)
*debugimine (Reigo)

===13.04.2011===
*lumelaua lisamine - valideerimine (Erik)
*lumelaua päringud andmebaasist (Indrek)

===12.04.2011===
*lumelaudade päringud (Miina)
*kasutaja lisamine andmebaasi (Indrek)
*kasutajate pool veebiteenuses (Miina)

===11.04.2011===
*päringud (Indrek)

===10.04.2011===
*Web Service'i sidumine AB-ga + klassid (Miina)
*rollidejaotus:
**Veebiteenuse kasutaja pool: Miina
**Veebiteenuse toote pool: Indrek
**Toodete sisestamine AB-sse: Erik

===06.04.2011===
*Andmebaasi ümbermuutmine ja kirjed (Indrek, Reigo)

===28.03.2011===
*Reigo ja Erik tutvusid iseseisvalt web service loomisega selle kasutamisega, said kokku ja tegid miitingu. Toimus ülesannete konkreetsem jaotus.

===28.02.2011===
*XSLT ja XML ühildamine + täiendus(Reigo)
*Wiki, XML täiendus (Miina)
*XSLT (Indrek)

===27.02.2011===
*XML Schema (Reigo)
*XSLT (Miina)
*XML täiendus

===21.02.2011===
*Sündis Wikileht koos meeskonnanimega
*Esialgne XML kondikava (Miina)

===18.02.2011===
*Idee kooskõlastamine õppejõuga

===14.02.2011===
*Indrek pakkus, et võiks teha midagi lumelaudadest
*Indrek-Miina-Reigo arutasid idee täpsemaks

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Talk:Meeskond "FoodWars"

2011-05-22T11:00:17Z

Itamm:

Main Page

2011-05-18T10:44:14Z

Itamm: /* Microsofti ained */ typ

= IT Kolledži wiki =
==Muutmiseks kasutage EIK kasutajanime ja parooli.==

== Siin on praegu olemas ==

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:%C3%95ppekavade_arutelu Õppekavade arutelu]
* [[Õppekavade arendusversioonid]]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:IT_infrastruktuuri_teenused IT infrastruktuuri teenused]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Sisekoolitused Sisekoolitused]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Vormistusjuhend Üliõpilastööde vormistamise juhend]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Lõputööd Lõputööde vormistamine]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Praktika Praktika ideed ja korraldus]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:ITK_veeb ITK veebi arendus]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Ingliskeelne_õppekava ITK ingliskeelse õppekava arendus]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Intensiiv%C3%B5ppe_n%C3%A4dal Intensiivõppe nädal]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Robootika ITK robootikaklubi]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Linux Linux ITK-s]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:LPI Linux Professional Institute'i õppeprogramm]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Microsoft_IT_Academy Microsoft IT Academy]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Traadita_side_alused Traadita side alused]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Skriptimiskeeled Skriptimiskeeled]

===Microsofti ained===
Arendus
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Programmeerimine_CSharp_keeles Programmeerimine C# keeles]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Veebirakenduste_loomine_ASP.NET_abil Veebirakenduste loomine ASP.NET abil]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]

Haldus
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Windows_Server_administreerimine Windows Server administreerimine]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamine Windows-tööjaamade haldamine]

*[[Special:Categories|Kategooriad]]

== Infot MediaWiki kohta ==

* [http://meta.wikimedia.org/wiki/Help:Contents MediaWiki User's Guide]
* [http://www.mediawiki.org/wiki/Manual:Configuration_settings Configuration settings list]
* [http://www.mediawiki.org/wiki/Manual:FAQ MediaWiki FAQ]
* [http://lists.wikimedia.org/mailman/listinfo/mediawiki-announce MediaWiki release mailing list]

Meeskond Tool

2011-05-08T23:27:28Z

Itamm: /* Kood */

==Idee==

Luuakse süsteem lumelaudadega. Lumelauad erinevate parameetritega on XML failis. Ühelt poolt on võimalus neid veebirakendusega XML faili lisada ning teiselt poolt on klientidel võimalus otsida endale kaalu ja pikkuse jms järgi uus lumelaud.

Antud rakendus lihtsustab inimestel endale lumalaua valimist ning säästab hulga aega - ühekaupa kõiki andmebaasis olevaid lumelaudu läbi vaadata oleks väga ajakulukas ning tüütu, arvestades seda, et niikuinii sobivad sõitmiseks vaid lumelauad, mis on vastavad sõitja pikkusele, kaalule, sõidustiilile.

Esialgne plaan on XML faili lumelaudu lisada järgmiste omaduste järgi: pikkus, keskkoha laius, paine, soovitatav sõidustiil, soovitatav kaal. Esialgse plaani järgi peab klient sisestama enda pikkuse, kaalu, jalanumbri ja sõidustiili, pärast mida kuvatakse talle sobivad lumelauad.

Analoogne süsteem Eesti poodides jne puudub. Kõvasti lihtsam oleks endale sobivat toodet leida, kui kõik Eesti lumelaudade edasimüüjad sisestaks enda kaubad andmebaasi - hoiaks kõvasti aega kokku.

==Meeskond==

*Erik Kaju - programm
*Reigo Männiste - programm
*Miina Sikk - Wikileht, programm, projekti koordinaator
*Indrek Tamm - Idee, programm

Miina - Wikileht, XML, Veebirakenduse kasutajate pool(statistika, haldamine, sessioonid) + esialgne struktuur, klientrakendus

Indrek - XML, Veebirakenduse lumelaua päringud, kommentaaride meetodid, debugimine, andmebaas, klientrakendus

Reigo - esialgne andmebaas + kommentaaride klass

Erik Kaju - lumelaua sisestamise meetodid

==XML==
===XML fail===

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Lumelauad>
<Lumelaud>
<Tootja>Forum</Tootja>
<Nimetus>Destroyer</Nimetus>
<Edasimyyjad>
<Edasimyyja>
<Nimi>SurfHouse</Nimi>
<Aadress>Pronksi 7/9</Aadress>
<HindEUR>200</HindEUR>
</Edasimyyja>
</Edasimyyjad>
<Pikkused>
<PikkusCM>158</PikkusCM>
<PikkusCM>153</PikkusCM>
</Pikkused>
<Laiused>
<LaiusCM>25</LaiusCM>
</Laiused>
<PainduvusTase>6</PainduvusTase>
<Kommentaarid>
<Kommentaar>
<Saatja>
<Eesnimi>Mati</Eesnimi>
<Perekonnanimi>Tati</Perekonnanimi>
</Saatja>
<Tekst>Hehe, kukkusin sellega hamba suust.</Tekst>
</Kommentaar>
</Kommentaarid>
</Lumelaud>
</Lumelauad>

===XML Schema===
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Lumelauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Lumelaud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Tootja" type="xs:string"/>
<xs:element name="Nimetus" type="xs:string"/>
<xs:element name="Edasimyyjad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Edasimyyja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Nimi" type="xs:string" />
<xs:element name="Aadress" type="xs:string"/>
<xs:element name="HindEUR" type="xs:decimal"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Pikkused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="PikkusCM" type="xs:int"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Laiused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="LaiusCM" type="xs:int" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PainduvusTase" type="xs:int"/>
<xs:element name="Kommentaarid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kommentaar">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Saatja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Eesnimi" type="xs:string"/>
<xs:element name="Perekonnanimi" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Tekst" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

===XSLT===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Pakkumisel lumelauad</h2>
<table border="1">
<tr>
<th>Nimi</th>
<th>Edasimüüjad</th>
<th>Pikkused</th>
<th>Laiused</th>
<th>Painduvus</th>
<th>Kommentaar(id)</th>
</tr>
<xsl:for-each select="Lumelauad/Lumelaud">
<tr>
<td><xsl:value-of select="Tootja"/><br/><xsl:value-of select="Nimetus"/></td>
<td>
<xsl:for-each select="Edasimyyjad/Edasimyyja">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Nimi"/><br/><xsl:value-of select="Aadress"/><br/><xsl:value-of select="HindEUR"/>EUR<br/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Pikkused">
<xsl:value-of select="PikkusCM"/>
<br/>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Laiused">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="LaiusCM"/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:value-of select="PainduvusTase"/>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Kommentaarid/Kommentaar">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Tekst" /><br/><xsl:value-of select="Saatja/Eesnimi" /> <xsl:value-of select="Saatja/Perekonnanimi" />
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

</tr>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

[[File:Pilt.png]]

==Veebiteenus==

Töödeldavad andmed:
*Sisse võetakse: Inimese pikkus, kaal, sõidustiil.
*Mille alusel valitakse: Laua pikkus, laua painduvus, laua laius, twin tip/mitte
*Tagastatakse: Nimi, Edasimüüjad, Pikkused, Laiused, Painduvus, Kommentaarid

Inimese kõrgusele vastab teatud lauapikkuste vahemik, mis sõiduks sobivad. Samuti mõjutavad sõidustiil ja kaal laua pikkust.

===Klassijaotus===

*'''Kasutaja.cs''' - kirjeldab kasutajat ja tema parameetreid. Sisaldab järgmiseid kasutajaga seotud meetodeid:
**lisaKasutaja(string kasutajanimi, string eesnimi, string perenimi, string parool) - lisab kasutaja andmebaasi, kontrollides enne kasutajanime kordumist
**validKasutajanimi(string kasutajanimi) - kontrollib kasutajanime kordumist
**rollKasutajale(string kasutajanimi, Roll roll) - annab kasutajale rolli
**validKasutaja(int kasutajaID) - kontrollib, kas kasutaja on aktiivne
**kntrlParool(string kasutajanimi, string parool) - kontrollib, kas parool läheb kokku andmebaasis olevaga.
**kontrolliParool(string parool, string salt, string hash) - kontrollib parooli koos eelmise meetodiga
**IDkasutajanimest(string kasutajanimi) - returnib kasutaja ID kasutajanime järgi
**kasutajaSessist(string ID, string path) - returnib kasutajanime sessiooni ID järgi
**teeGuid(string kasutajanimi, string path) - genereerib kasutajale sisselogimisel unikaalse sessiooni ID
**salvestaSess(string kasutajanimi, Guid ID, string path) - salvestab sessiooni XML faili sess.xml
**muudaSessiooni(string ID, DateTime aeg, string path) - muudab sessiooni aegumisaega
**sessKestab(string ID, string path) - tagastab true, kui kasutaja sessioon ei ole läbi

*'''Kommentaar.cs''' - kirjeldab kommentaari ja tema parameetreid. Sisaldab meetodit:
**lisaKommentaar(string kommentaar, string sessiID,string kasutajanimi,int lumelauaID) - lisab kommentaari vastava kasutaja poolt vastava lumelaua kohta AB-sse

*'''Lumelaud.cs''' - kirjeldab lumelauda ja tema parameetreid. Sisaldab meetodeid:
**annaKeskminePikkus(int kaal, int pikkus, Lumelaud.s6iduStiilid s6iduStiil) - tagastab lumelaua pikkuse vastavalt kaalule ja pikkusele ja sõidustiilile
**kehamassiindeks(int kaal, int pikkus) - arvutab kehamassiindeksi, arvutamaks pikkuse nihet
**kesknihe(double avg, double i) - arvutab nihke lumelaua pikkusele, vastavalt kehamassiindeksile
**pikkusekontroll(int keskminePikkus, int isikuPikkus) - kui inimese pikkus on nii suur, et arvutuste järgi sobivat lumelauda ei ole, annab kõige pikemad lauad. Sama väga lühikestega - annab lühimad lauad.
**CheckBoardParams(string painduvus, string nimi, string tootja, string isTwin, string isMens)- andmete valideerimine enne uue lumelaua AB-sse sisestamist

*'''Passwd.cs''' - siin hashitakse ja soolatakse parool ning tehakse ka vastupidine protsess. Sisaldab meetodeid:
**GenerateSalt() - genereerib salt'i
**HashString(string tekst) - hashib parooli
**HashPassword(string password, string salt) - salted hashib parooli

*'''Statistika.cs''' - statistika klass ja parameetrid, meetodid logimiseks. Sisaldab meetodeid:
**logiStatistika(string kasutaja, string toimingu_tyyp) - logib kasutaja toimingu xml faili (logi.xml)
**kysiStatistika(string toimingu_tyyp) - tagastab statistika tegevuse kohta

*'''StatistikaK.cs''' - statistika küsimine kasutaja järgi. Sisaldab meetodit:
**kysiKasutajaStatistika(string kasutajanimi) - küsib statistika kasutaja kohta kasutajanime järgi

*'''WebService.cs''' - meetod, kus kutsutakse välja teistes klassides olevad meetodid. Siin on veebimeetodid.

===Infot kasutatud süsteemide kohta===
*Parooli krüpteerimine salted hashiga:
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa288534%28VS.71%29.aspx
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/Aa289843

*Unikaalsete sessioonide genereerimine (Guid'i kohta info):
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.guid.newguid.aspx

===Kood===
Teenuse source [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

==Klientrakendus==

===Üldist===

Klientrakenduse tegime eraldi projektina. Testimiseks on vajalikud nii veebiteenus kui ka klientrakendus alla laadida. Veebiteenuse ühendamiseks klientrakendusega on vajalik veebiteenus tööle panna ja jätta /brauseris/. Seejärel klientrakendus avada Visual Studios. Klientrakenduse Solution menüüs Service Reference'ide all on reference Lumelauad. Paremklikk selle peal ning Configuration -> aadress muuta selleks, mis brauseris aadress on veebiteenusel.

Nimekirjade kuvamisel kasutasime DataGride. See võimaldab kasutajatel veerge enda mugavuse järgi ümber tõsta ning samuti sorteerida iga veeru järgi vastavalt. Kasutajaid andmebaasist klientrakenduse kaudu kustutada ei ole võimalik (siis on näha olnud kasutajad + saab vajadusel aktiveerida) - kasutajaid saab aktiveerida ja deaktiveerida. Samuti on võimalik muuta kasutajate rolle - kui kasutajal on üks roll, siis "muuda rolli" vajutades muutub see teiseks.

Lumelauadadel võib andmebaasis olla mitu pikkust ja laiust - seetõttu on võimalik lisada lumelaud koos nime ja tootja ja muude parameetritega kui ka lihtsalt lisada lumelauale pikkus ja laius. Kaks korda sama tootja ja nimega lumelauda lisada pole võimalik - sel juhul tuleb lisada uus pikkus ja laius.

===Kuidas kasutada===

Klientrakendust on võimalik kasutada külalisena, tavakasutajana või administraatorina.
#Külaline - võimalik otsida lumelaudu, võimalik uus kasutaja teha (tavakasutaja) ning võimalik sisse logida.
#Tavakasutaja - lisaks eelnevale saab tavakasutaja lisada kommentaare otsitud lumelaudade kohta.
#Administraator - lisaks eelnevale saab vaadata kasutajate/toimingute statistikat, lisada/kustutada lumelaudu, lisada/deaktiveerda/aktiveerida kasutajaid, muuta rolle. Administraatoritele tekib sisselogides aknasse ka "Administreeri" nupp.

Statistikat logitakse kasutajate puhul. Võimalikes kohtades antakse kasutajale ka infot, kuidas kasutaja käituma peab (nt sõne sisestamisel pikkuseks jne). Kui viga on milleski muus ning programmis seda kirjeldatud ei ole, väljastatakse kinnipüütud error.

===Klassijaotus===

*MainWindow.xaml.cs - kõik, mis on seotud põhiaknaga - saab sisse/välja logida + teistesse akendesse. Sisaldab meetodeid kõikide nuppude kohta, mis mainwindow.xaml's on ja Algväärtustamise meetodit juhuks, kui sessioon lõppeb.
*UusKasutaja.xaml.cs - uue kasutaja loomise aken külalisele. Sisaldab meetodit tavakasutaja loomiseks.
*Admin.xaml.cs - administraatori aken, kust saab hallata lumelaudu, kasutajaid, vaadata statistikat.

===Kood===

Kood asub siin: [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

Administraatori testimiseks saab kasutada kasutajanime tester, parool test. Veebiteenuse ja klientrakenduse sidumise juhend on teema "Üldist" all.

==Meeskonna aruanne==

==Captain's Log==

===06.05.2011===

*debugimine, meetodite lisamine, täiendamine (Indrek, Miina)
*Jäänud on veel testimine ning koodi silumine

===1.05-5.05===
(Miina, Indrek)
*MainWindow, Adminni aken, UusKasutaja aken
*Sessioonide sidumine vajalike meetoditega
*Täiendused veebiteenusesse vastavalt klientrakendusele
*Veebiteenuse meetodite sidumine klientrakenduse meetoditega
*Enamus meetodeid on valmis.

===25.04.2011===
*Ettekandmine, vaja teha järgmised asjad:
**Wikileht täiendada (korras!)
**Kasutaja sessioonide logisse salvestada IP
**Statistika logisse rakenduse ID ka juurde
**Sessiooni aega lühemaks
**Projekti kommentaaridest lähtuvalt vaja dokumentatsiooni täiendada

===18.04.2011===
*lumelaua lisamise debugimine - OK (Indrek)
*statistika küsimine kasutajanime ja toimingu järgi (Miina)
*kasutajate sessioonid (Miina)

===17.04.2011===
*Kommentaaride lisamine (Reigo)
*Statistika (Miina)

===16.04.2011===
*Lumelaua lisamine - OK(Erik)

===15.04.2011===
*kasutajad - autentimine, regamine, deaktiveerimine, rollid - OK!(Miina)

===14.04.2011===
*lumelaua lisamine (Erik)
*lumelaua päringud AB-st: OK! (Indrek)
*debugimine (Reigo)

===13.04.2011===
*lumelaua lisamine - valideerimine (Erik)
*lumelaua päringud andmebaasist (Indrek)

===12.04.2011===
*lumelaudade päringud (Miina)
*kasutaja lisamine andmebaasi (Indrek)
*kasutajate pool veebiteenuses (Miina)

===11.04.2011===
*päringud (Indrek)

===10.04.2011===
*Web Service'i sidumine AB-ga + klassid (Miina)
*rollidejaotus:
**Veebiteenuse kasutaja pool: Miina
**Veebiteenuse toote pool: Indrek
**Toodete sisestamine AB-sse: Erik

===06.04.2011===
*Andmebaasi ümbermuutmine ja kirjed (Indrek, Reigo)

===28.03.2011===
*Reigo ja Erik tutvusid iseseisvalt web service loomisega selle kasutamisega, said kokku ja tegid miitingu. Toimus ülesannete konkreetsem jaotus.

===28.02.2011===
*XSLT ja XML ühildamine + täiendus(Reigo)
*Wiki, XML täiendus (Miina)
*XSLT (Indrek)

===27.02.2011===
*XML Schema (Reigo)
*XSLT (Miina)
*XML täiendus

===21.02.2011===
*Sündis Wikileht koos meeskonnanimega
*Esialgne XML kondikava (Miina)

===18.02.2011===
*Idee kooskõlastamine õppejõuga

===14.02.2011===
*Indrek pakkus, et võiks teha midagi lumelaudadest
*Indrek-Miina-Reigo arutasid idee täpsemaks

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Meeskond Tool

2011-05-07T11:35:28Z

Itamm: /* Captain's Log */

==Idee==

Luuakse süsteem lumelaudadega. Lumelauad erinevate parameetritega on XML failis. Ühelt poolt on võimalus neid veebirakendusega XML faili lisada ning teiselt poolt on klientidel võimalus otsida endale kaalu ja pikkuse jms järgi uus lumelaud.

Antud rakendus lihtsustab inimestel endale lumalaua valimist ning säästab hulga aega - ühekaupa kõiki andmebaasis olevaid lumelaudu läbi vaadata oleks väga ajakulukas ning tüütu, arvestades seda, et niikuinii sobivad sõitmiseks vaid lumelauad, mis on vastavad sõitja pikkusele, kaalule, sõidustiilile.

Esialgne plaan on XML faili lumelaudu lisada järgmiste omaduste järgi: pikkus, keskkoha laius, paine, soovitatav sõidustiil, soovitatav kaal. Esialgse plaani järgi peab klient sisestama enda pikkuse, kaalu, jalanumbri ja sõidustiili, pärast mida kuvatakse talle sobivad lumelauad.

Analoogne süsteem Eesti poodides jne puudub. Kõvasti lihtsam oleks endale sobivat toodet leida, kui kõik Eesti lumelaudade edasimüüjad sisestaks enda kaubad andmebaasi - hoiaks kõvasti aega kokku.

==Meeskond==

*Erik Kaju - programm
*Reigo Männiste - programm
*Miina Sikk - Wikileht, programm, projekti koordinaator
*Indrek Tamm - Idee, programm

Miina - Wikileht, XML, Veebirakenduse kasutajate pool(statistika, haldamine, sessioonid) + esialgne struktuur, klientrakendus

Indrek - XML, Veebirakenduse lumelaua päringud, kommentaaride meetodid, debugimine, andmebaas, klientrakendus

Reigo - esialgne andmebaas + kommentaaride klass

Erik Kaju - lumelaua sisestamise meetodid

==XML==
===XML fail===

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<Lumelauad>
<Lumelaud>
<Tootja>Forum</Tootja>
<Nimetus>Destroyer</Nimetus>
<Edasimyyjad>
<Edasimyyja>
<Nimi>SurfHouse</Nimi>
<Aadress>Pronksi 7/9</Aadress>
<HindEUR>200</HindEUR>
</Edasimyyja>
</Edasimyyjad>
<Pikkused>
<PikkusCM>158</PikkusCM>
<PikkusCM>153</PikkusCM>
</Pikkused>
<Laiused>
<LaiusCM>25</LaiusCM>
</Laiused>
<PainduvusTase>6</PainduvusTase>
<Kommentaarid>
<Kommentaar>
<Saatja>
<Eesnimi>Mati</Eesnimi>
<Perekonnanimi>Tati</Perekonnanimi>
</Saatja>
<Tekst>Hehe, kukkusin sellega hamba suust.</Tekst>
</Kommentaar>
</Kommentaarid>
</Lumelaud>
</Lumelauad>

===XML Schema===
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Lumelauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Lumelaud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Tootja" type="xs:string"/>
<xs:element name="Nimetus" type="xs:string"/>
<xs:element name="Edasimyyjad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Edasimyyja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Nimi" type="xs:string" />
<xs:element name="Aadress" type="xs:string"/>
<xs:element name="HindEUR" type="xs:decimal"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Pikkused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="PikkusCM" type="xs:int"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Laiused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="LaiusCM" type="xs:int" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PainduvusTase" type="xs:int"/>
<xs:element name="Kommentaarid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kommentaar">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Saatja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Eesnimi" type="xs:string"/>
<xs:element name="Perekonnanimi" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Tekst" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

===XSLT===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Pakkumisel lumelauad</h2>
<table border="1">
<tr>
<th>Nimi</th>
<th>Edasimüüjad</th>
<th>Pikkused</th>
<th>Laiused</th>
<th>Painduvus</th>
<th>Kommentaar(id)</th>
</tr>
<xsl:for-each select="Lumelauad/Lumelaud">
<tr>
<td><xsl:value-of select="Tootja"/><br/><xsl:value-of select="Nimetus"/></td>
<td>
<xsl:for-each select="Edasimyyjad/Edasimyyja">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Nimi"/><br/><xsl:value-of select="Aadress"/><br/><xsl:value-of select="HindEUR"/>EUR<br/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Pikkused">
<xsl:value-of select="PikkusCM"/>
<br/>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Laiused">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="LaiusCM"/>
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

<td>
<xsl:value-of select="PainduvusTase"/>
</td>

<td>
<xsl:for-each select="Kommentaarid/Kommentaar">
<table>
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="Tekst" /><br/><xsl:value-of select="Saatja/Eesnimi" /> <xsl:value-of select="Saatja/Perekonnanimi" />
</td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</td>

</tr>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

[[File:Pilt.png]]

==Veebiteenus==

Töödeldavad andmed:
*Sisse võetakse: Inimese pikkus, kaal, sõidustiil.
*Mille alusel valitakse: Laua pikkus, laua painduvus, laua laius, twin tip/mitte
*Tagastatakse: Nimi, Edasimüüjad, Pikkused, Laiused, Painduvus, Kommentaarid

Inimese kõrgusele vastab teatud lauapikkuste vahemik, mis sõiduks sobivad. Samuti mõjutavad sõidustiil ja kaal laua pikkust.

===Klassijaotus===

*'''Kasutaja.cs''' - kirjeldab kasutajat ja tema parameetreid. Sisaldab järgmiseid kasutajaga seotud meetodeid:
**lisaKasutaja(string kasutajanimi, string eesnimi, string perenimi, string parool) - lisab kasutaja andmebaasi, kontrollides enne kasutajanime kordumist
**validKasutajanimi(string kasutajanimi) - kontrollib kasutajanime kordumist
**rollKasutajale(string kasutajanimi, Roll roll) - annab kasutajale rolli
**validKasutaja(int kasutajaID) - kontrollib, kas kasutaja on aktiivne
**kntrlParool(string kasutajanimi, string parool) - kontrollib, kas parool läheb kokku andmebaasis olevaga.
**kontrolliParool(string parool, string salt, string hash) - kontrollib parooli koos eelmise meetodiga
**IDkasutajanimest(string kasutajanimi) - returnib kasutaja ID kasutajanime järgi
**kasutajaSessist(string ID, string path) - returnib kasutajanime sessiooni ID järgi
**teeGuid(string kasutajanimi, string path) - genereerib kasutajale sisselogimisel unikaalse sessiooni ID
**salvestaSess(string kasutajanimi, Guid ID, string path) - salvestab sessiooni XML faili sess.xml
**muudaSessiooni(string ID, DateTime aeg, string path) - muudab sessiooni aegumisaega
**sessKestab(string ID, string path) - tagastab true, kui kasutaja sessioon ei ole läbi

*'''Kommentaar.cs''' - kirjeldab kommentaari ja tema parameetreid. Sisaldab meetodit:
**lisaKommentaar(string kommentaar, string sessiID,string kasutajanimi,int lumelauaID) - lisab kommentaari vastava kasutaja poolt vastava lumelaua kohta AB-sse

*'''Lumelaud.cs''' - kirjeldab lumelauda ja tema parameetreid. Sisaldab meetodeid:
**annaKeskminePikkus(int kaal, int pikkus, Lumelaud.s6iduStiilid s6iduStiil) - tagastab lumelaua pikkuse vastavalt kaalule ja pikkusele ja sõidustiilile
**kehamassiindeks(int kaal, int pikkus) - arvutab kehamassiindeksi, arvutamaks pikkuse nihet
**kesknihe(double avg, double i) - arvutab nihke lumelaua pikkusele, vastavalt kehamassiindeksile
**pikkusekontroll(int keskminePikkus, int isikuPikkus) - kui inimese pikkus on nii suur, et arvutuste järgi sobivat lumelauda ei ole, annab kõige pikemad lauad. Sama väga lühikestega - annab lühimad lauad.
**CheckBoardParams(string painduvus, string nimi, string tootja, string isTwin, string isMens)- andmete valideerimine enne uue lumelaua AB-sse sisestamist

*'''Passwd.cs''' - siin hashitakse ja soolatakse parool ning tehakse ka vastupidine protsess. Sisaldab meetodeid:
**GenerateSalt() - genereerib salt'i
**HashString(string tekst) - hashib parooli
**HashPassword(string password, string salt) - salted hashib parooli

*'''Statistika.cs''' - statistika klass ja parameetrid, meetodid logimiseks. Sisaldab meetodeid:
**logiStatistika(string kasutaja, string toimingu_tyyp) - logib kasutaja toimingu xml faili (logi.xml)
**kysiStatistika(string toimingu_tyyp) - tagastab statistika tegevuse kohta

*'''StatistikaK.cs''' - statistika küsimine kasutaja järgi. Sisaldab meetodit:
**kysiKasutajaStatistika(string kasutajanimi) - küsib statistika kasutaja kohta kasutajanime järgi

*'''WebService.cs''' - meetod, kus kutsutakse välja teistes klassides olevad meetodid. Siin on veebimeetodid.

===Infot kasutatud süsteemide kohta===
*Parooli krüpteerimine salted hashiga:
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa288534%28VS.71%29.aspx
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/Aa289843

*Unikaalsete sessioonide genereerimine (Guid'i kohta info):
**http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.guid.newguid.aspx

===Kood===
Teenuse source [http://enos.itcollege.ee/~msikk/oo/TOOL.rar]

==Klientrakendus==

===Üldist===

Klientrakenduse tegime eraldi projektina. Testimiseks on vajalikud nii veebiteenus kui ka klientrakendus alla laadida. Veebiteenuse ühendamiseks klientrakendusega on vajalik veebiteenus tööle panna ja jätta /brauseris/. Seejärel klientrakendus avada Visual Studios. Klientrakenduse Solution menüüs Service Reference'ide all on reference Lumelauad. Paremklikk selle peal ning Configuration -> aadress muuta selleks, mis brauseris aadress on veebiteenusel.

Nimekirjade kuvamisel kasutasime DataGride. See võimaldab kasutajatel veerge enda mugavuse järgi ümber tõsta ning samuti sorteerida iga veeru järgi vastavalt. Kasutajaid andmebaasist klientrakenduse kaudu kustutada ei ole võimalik (siis on näha olnud kasutajad + saab vajadusel aktiveerida) - kasutajaid saab aktiveerida ja deaktiveerida. Samuti on võimalik muuta kasutajate rolle - kui kasutajal on üks roll, siis "muuda rolli" vajutades muutub see teiseks.

Lumelauadadel võib andmebaasis olla mitu pikkust ja laiust - seetõttu on võimalik lisada lumelaud koos nime ja tootja ja muude parameetritega kui ka lihtsalt lisada lumelauale pikkus ja laius. Kaks korda sama tootja ja nimega lumelauda lisada pole võimalik - sel juhul tuleb lisada uus pikkus ja laius.

===Kuidas kasutada===

Klientrakendust on võimalik kasutada külalisena, tavakasutajana või administraatorina.
#Külaline - võimalik otsida lumelaudu, võimalik uus kasutaja teha (tavakasutaja) ning võimalik sisse logida.
#Tavakasutaja - lisaks eelnevale saab tavakasutaja lisada kommentaare otsitud lumelaudade kohta.
#Administraator - lisaks eelnevale saab vaadata kasutajate/toimingute statistikat, lisada/kustutada lumelaudu, lisada/deaktiveerda/aktiveerida kasutajaid, muuta rolle. Administraatoritele tekib sisselogides aknasse ka "Administreeri" nupp.

Statistikat logitakse kasutajate puhul. Võimalikes kohtades antakse kasutajale ka infot, kuidas kasutaja käituma peab (nt sõne sisestamisel pikkuseks jne). Kui viga on milleski muus ning programmis seda kirjeldatud ei ole, väljastatakse kinnipüütud error.

===Klassijaotus===

*MainWindow.xaml.cs - kõik, mis on seotud põhiaknaga - saab sisse/välja logida + teistesse akendesse. Sisaldab meetodeid kõikide nuppude kohta, mis mainwindow.xaml's on ja Algväärtustamise meetodit juhuks, kui sessioon lõppeb.
*UusKasutaja.xaml.cs - uue kasutaja loomise aken külalisele. Sisaldab meetodit tavakasutaja loomiseks.
*Admin.xaml.cs - administraatori aken, kust saab hallata lumelaudu, kasutajaid, vaadata statistikat.

===Kood===

Kood asub siin: (tulemas)

Administraatori testimiseks saab kasutada kasutajanime tester, parool test. Veebiteenuse ja klientrakenduse sidumise juhend on teema "Üldist" all.

==Meeskonna aruanne==

==Captain's Log==

===06.05.2011===

*debugimine, meetodite lisamine, täiendamine (Indrek, Miina)
*Jäänud on veel testimine ning koodi silumine

===1.05-5.05===
(Miina, Indrek)
*MainWindow, Adminni aken, UusKasutaja aken
*Sessioonide sidumine vajalike meetoditega
*Täiendused veebiteenusesse vastavalt klientrakendusele
*Veebiteenuse meetodite sidumine klientrakenduse meetoditega
*Enamus meetodeid on valmis.

===25.04.2011===
*Ettekandmine, vaja teha järgmised asjad:
**Wikileht täiendada (korras!)
**Kasutaja sessioonide logisse salvestada IP
**Statistika logisse rakenduse ID ka juurde
**Sessiooni aega lühemaks
**Projekti kommentaaridest lähtuvalt vaja dokumentatsiooni täiendada

===18.04.2011===
*lumelaua lisamise debugimine - OK (Indrek)
*statistika küsimine kasutajanime ja toimingu järgi (Miina)
*kasutajate sessioonid (Miina)

===17.04.2011===
*Kommentaaride lisamine (Reigo)
*Statistika (Miina)

===16.04.2011===
*Lumelaua lisamine - OK(Erik)

===15.04.2011===
*kasutajad - autentimine, regamine, deaktiveerimine, rollid - OK!(Miina)

===14.04.2011===
*lumelaua lisamine (Erik)
*lumelaua päringud AB-st: OK! (Indrek)
*debugimine (Reigo)

===13.04.2011===
*lumelaua lisamine - valideerimine (Erik)
*lumelaua päringud andmebaasist (Indrek)

===12.04.2011===
*lumelaudade päringud (Miina)
*kasutaja lisamine andmebaasi (Indrek)
*kasutajate pool veebiteenuses (Miina)

===11.04.2011===
*päringud (Indrek)

===10.04.2011===
*Web Service'i sidumine AB-ga + klassid (Miina)
*rollidejaotus:
**Veebiteenuse kasutaja pool: Miina
**Veebiteenuse toote pool: Indrek
**Toodete sisestamine AB-sse: Erik

===06.04.2011===
*Andmebaasi ümbermuutmine ja kirjed (Indrek, Reigo)

===28.03.2011===
*Reigo ja Erik tutvusid iseseisvalt web service loomisega selle kasutamisega, said kokku ja tegid miitingu. Toimus ülesannete konkreetsem jaotus.

===28.02.2011===
*XSLT ja XML ühildamine + täiendus(Reigo)
*Wiki, XML täiendus (Miina)
*XSLT (Indrek)

===27.02.2011===
*XML Schema (Reigo)
*XSLT (Miina)
*XML täiendus

===21.02.2011===
*Sündis Wikileht koos meeskonnanimega
*Esialgne XML kondikava (Miina)

===18.02.2011===
*Idee kooskõlastamine õppejõuga

===14.02.2011===
*Indrek pakkus, et võiks teha midagi lumelaudadest
*Indrek-Miina-Reigo arutasid idee täpsemaks

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Talk:Meeskond "ASP-tastic"

2011-04-25T16:16:40Z

Itamm: Undo revision 28403 by Itamm (Talk)

Tundub päris hea olevat. Isiklikult ma oleks veel day alla lisand koha ka, kus trenn toimub ja itemid pannud items alla, aga muidu on täiesti normaalne XML ülesehitus.

-Sander Baikov

----

== Arvustus ==

Mõte on hea, XML, Schema ja stiilifail on hästi tehtud.
Ilmselt rakenduse ehitamisel tuleb mõnda asja veidi muuta ja
lisada.

Näiteks ID kood, treeningakava kood jms.
Noh oleneb muidugi milline rakendus tuleb.

Midagi targemat ei oskagi ütelda.

Jõudu!

Taavi Ilves D21

----

== Teenuskihi arvustus ==

Alustuseks - treeningkava abiline on tore mõte.

Niipalju, kui koodi näinud olen, tundub olevat loetav ja stiilne, kommenteerida võiks kõiki meetodeid (mis teeb, sisend-väljund).

Kahjuks on paljud valdkonnad teenuse kihis puudulikud, nagu näiteks kasutaja sessioonid ja turvalisus, kasutajate statistika logimine, kirjete muutmine andmebaasis (harjutuste, kava).

Projekti võiks lisada ''feature'''id nn arengu statistika,
valemeid treeningkoormuse arvutamiseks (märksõnad vanus, kaal, teatud harjutuste tulemused - rinnaltsurumise max raskus, lõuatõmmete arv) ja teavitusi järgmisest trennist, isikliku arengu tasemete süsteemi sisseviimine jms.

Potentsiaali on projektil palju, ootan wikilehe täiendamist ja arendatud source koodi avalikustamist siin!

Edu ja jõudu soovides
Indrek Tamm

Talk:Meeskond "ASP-tastic"

2011-04-25T16:16:28Z

Itamm: Undo revision 28402 by Itamm (Talk)

Tundub päris hea olevat. Isiklikult ma oleks veel day alla lisand koha ka, kus trenn toimub ja itemid pannud items alla, aga muidu on täiesti normaalne XML ülesehitus.

-Sander Baikov

----

== Arvustus ==

Mõte on hea, XML, Schema ja stiilifail on hästi tehtud.
Ilmselt rakenduse ehitamisel tuleb mõnda asja veidi muuta ja
lisada.

Näiteks ID kood, treeningakava kood jms.
Noh oleneb muidugi milline rakendus tuleb.

Midagi targemat ei oskagi ütelda.

Jõudu!

Taavi Ilves D21

----

== Arvustus ==

Alustuseks - treeningkava abiline on tore mõte.

Niipalju, kui koodi näinud olen (XML, C#), tundub olevat loetav ja stiilne, kommenteerida võiks kõiki meetodeid (mis teeb, sisend-väljund).

Kahjuks on paljud valdkonnad teenuse kihis puudulikud, nagu näiteks kasutaja sessioonid ja turvalisus, kasutajate statistika logimine, kirjete muutmine andmebaasis (harjutuste, kava).

Projekti võiks lisada ''feature'''id nn arengu graafiline kujutamine (progress bar vms),
valemeid treeningkoormuse arvutamiseks (märksõnad vanus, kaal, teatud harjutuste tulemused - rinnaltsurumise max raskus, lõuatõmmete arv) ja teavitusi järgmisest trennist, isikliku arengu tasemete süsteemi sisseviimine jms.

Potentsiaali on projektil palju, ootan wikilehe täiendamist ja arendatud source koodi avalikustamist siin!

Edu ja jõudu soovides
Indrek Tamm

Talk:Meeskond "ASP-tastic"

2011-04-25T16:15:39Z

Itamm: /* Arvustus */

Talk:Meeskond "ASP-tastic"

2011-04-25T16:08:04Z

Itamm:

Tundub päris hea olevat. Isiklikult ma oleks veel day alla lisand koha ka, kus trenn toimub ja itemid pannud items alla, aga muidu on täiesti normaalne XML ülesehitus.

-Sander Baikov

----

== Arvustus ==

Mõte on hea, XML, Schema ja stiilifail on hästi tehtud.
Ilmselt rakenduse ehitamisel tuleb mõnda asja veidi muuta ja
lisada.

Näiteks ID kood, treeningakava kood jms.
Noh oleneb muidugi milline rakendus tuleb.

Midagi targemat ei oskagi ütelda.

Jõudu!

Taavi Ilves D21

----

== Arvustus ==

Alustuseks - treeningkava abiline on tore mõte.

Niipalju, kui koodi näinud olen (XML, C#), tundub olevat loetav ja stiilne, kommenteerida võiks kõiki meetodeid (mis teeb, sisend-väljund).

Kahjuks on paljud valdkonnad teenuse kihis puudulikud, nagu näiteks kasutaja sessioonid ja turvalisus, kasutajate statistika logimine, kirjete muutmine andmebaasis (harjutuste, kava).

Projekti võiks lisada ''feature'''id nn arengu graafiline kujutamine (progress bar vms),
valemeid treeningkoormuse arvutamiseks (märksõnad vanus, kaal, teatud harjutuste tulemused - rinnaltsurumise max raskus, lõuatõmmete arv) ja teavitusi järgmisest trennist, isikliku arengu tasemete süsteemi sisseviimine jms.

Potentsiaali on projektil palju, ootan wikilehe täiendamist ja arendatud source koodi avalikustamist siin!

Edu ja jõudu soovides
Indrek Tamm

Meeskond Tool

2011-04-25T07:27:18Z

Itamm: /* 28.03.2011 */

Talk:Meeskond "Tyhik"

2011-03-04T18:08:59Z

Itamm: Arvustus. Indrek Tamm.

<pre>
Arvustus

Meeskonna Tyhik loodud kinokavade xml faili struktuur on nõuetekohane, kenasti stiilis
<kinod>
<kino>
...
ning
<filmid>
<film>
...
Stiili- ja abifailid on olemas ning kui ma neid läbi vaatasin, siis vigu ei tuvastanud.
Lehe esialgne kujundus on hea, mulle meeldib.
Kokkuvõttes: minu arvates hea raam, millele veebirakendus ümber ehitada.

Indrek Tamm, meeskond Tool, 4.III.2011
</pre>

Meeskond "Tool"

2011-02-21T12:44:50Z

Itamm: moved Meeskond "Tool" to Meeskond Tool: "" are unnecessary

#REDIRECT [[Meeskond Tool]]

Meeskond Tool

2011-02-21T12:44:50Z

Itamm: moved Meeskond "Tool" to Meeskond Tool: "" are unnecessary

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011

2011-02-21T12:43:30Z

Itamm: Lisasin meeskonna Tool

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..5 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==
* Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 21. veebruar 2011.

* '''XML fail'''
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 27. veebruar 2011.
** Arvamused XML-failide kohta peavad tehtud olema 4. märts 2011

* '''Veebiteenus'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 10. aprill 2011.
** Arvamused veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 17. aprill 2011
** Veebiteenus tuleb esitleda!

* '''Klientrakendused'''
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 10. aprill 2011.
** Arvamused veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 17. aprill 2011
** Klientrakendused tuleb esitleda!

* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''
** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011
** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit
** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!

==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 56 957 000 või heiki.tahis [ät] eesti.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2010 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2011=

==[[Meeskond "MiskiFäänciNimi"]]==
===Teema===
Kaks-kolm lauset, et mis kuidas ja miks..

===Liikmed===
Jaan Igamees
Jane Money
Katja Pobeda

==[[Meeskond "FoodWars"]]==
===Teema===
Uus elektrooniline süsteem sööklas menüüde haldamiseks ja nende kohta tagasiside saamiseks.

===Liikmed===
*Kristjan Stolin
*Ilmar Telga
*Rauno Rüga
*Lauri Kermas

==[[Meeskond "C terav"]]==
===Teema===
Loengus pakutud söökla menüüde süsteem

===Liikmed===
*Madis Sarv
*Siim Sarv
*Jaanus Vallmann

==[[Meeskond "Hungry Student Food Board"]]==
===Teema===
Sööklate menüüde süsteem, with Facebook. OMG

===Liikmed===
*Jaan Kruusma
*Taavi Ilves
*Tanel Liiv
*Indrek Kruuser

==[[Meeskond "Tyhik"]]==
===Teema===
Kino ajakava süsteem.

===Liikmed===
*Seda Sahradyan
*Kert Suvi
*Allar Anijago
*Helen Muidik

==[[Meeskond "Tact"]]==
===Teema===
Telefoniraamat koos Facebooki, Google, Twitter integratsiooniga.
Front end HTML5-s

===Liikmed===
*Mihkel Sokk
*Martin Lensment
*Jaak Lehtsalu

==[[Meeskond "ASP-tastic"]]==
===Teema===
Treeningpäevik netis

===Liikmed===
*Indrek Kõue
*Taivo Türnpu
*Jarko Kaskmaa

==[[Meeskond Tool]]==
===Teema===
Lumelaua valimise abiline

===Liikmed===
*Kaju, Erik
*Männiste, Reigo
*Sikk, Miina
*Tamm, Indrek

Programmeerimine CSharp keeles: 2010 sügis, päevaõppe kokkuvõtted

2011-01-03T16:08:21Z

Itamm: Indrek Tamm'e sissekanne

=Valminud projektid ja retsensioonid=
(Näide)

==John Smith==
* Mäng : [[Meeskond "IDDQD"]]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22C-Team%22
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22XNA_(Xbox_Not_Available)%22

* Mäng : [[Meeskond "ISU - aI Sii jUu"]]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Skill_and_Others%22

==Indrek Tamm==
* Mäng : [[Meeskond "2#4U"]]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Eagles_With_Lasers%22
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Hype%22

* Rakendus : [[Meeskond "Siiski"]]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Skill_and_Others%22
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22ISU_-_aI_Sii_jUu%22

Talk:Meeskond "Siiski"

2011-01-03T15:28:17Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas vastuse kommentaarile

Katkine või siis vähemalt minul jälle ei tööta (versiooni error). Päris "huvitavad" kommentaarid on ka sisse jäetud! Koodi põhimõtteliselt kommenteeritud pole.

Lauri Jansen
D21
<pre>
Kallis Lauri, tänan tagasiside eest! Kui soovid meie rakendust käivitada, uuenda lehelt
http://www.microsoft.com/express/Database/InstallOptions.aspx 1. või 3. või 4. variandiga
(milline vaja on, andmebaasist piisab üldjuhul) arvutis olevat Visual Studiot.
Kui toiming tehtud, proovi uuesti meie programmi käivitada, peaks õnnestuma!
Edu soovides
Indrek
Siiski
</pre>

Talk:Meeskond "Siiski"

2011-01-03T15:25:29Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas vastuse kommentaarile

Katkine või siis vähemalt minul jälle ei tööta (versiooni error). Päris "huvitavad" kommentaarid on ka sisse jäetud! Koodi põhimõtteliselt kommenteeritud pole.

Lauri Jansen
D21

---

Kallis Lauri, tänan tagasiside eest! Kui soovid meie rakendust käivitada, uuenda lehelt http://www.microsoft.com/express/Database/InstallOptions.aspx 1. või 3. või 4. variandiga (milline vaja on, andmebaasist piisab üldjuhul) arvutis olevat Visual Studiot. Kui toiming tehtud, proovi uuesti meie programmi käivitada, peaks õnnestuma!
Edu soovides
Indrek
Siiski

-------

Talk:Meeskond "Skill and Others"

2011-01-03T00:20:30Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas kommentaari

==Arvamus==

Alustuseks jäi silma projekti põhjalik ja koos piltidega kajastamine wikis.
Projekti oli oma arvutis meeldivalt lihtne tööle saada. Hiljem teiste autorite projekte katsetada üritades selgus, et see pole sugugi mitte enesestmõistetav.
Projekt ise vastab esmapilgul ülesande püstituses olnud nõudmistele osas, mis puudutab andmete (nii ainete profiilid kui hinded) sisestamist. Kahjuks ei suutnud ma leida ühtegi aruannet, mida käesolev projekt väljastaks. Õpikeskonna puhul on mõistlikku vajadust aruannete järele võibolla keerulisem leida kui näiteks raamatukogu puhul, kuid raamatukoguga paralleele tõmmates oleks võinud välja tuua võimaluse reastada õpilasi õpitulemuste alusel või kuvada need, kellel on liiga vähe hindeid või liiga halb keskmine hinne vms.
Projekti lähemalt katsetades selgub, et õpilaste profiilide lisamisega on kõik hästi. Samuti õnnestub lisada ainete profiile. Õpilasele hindeid panna ja muuta „Vaata ja muuda - hinded“ alt paraku ei õnnestu, hinde saab küll sisestada, kuid see ei salvestu. Kasutaja mugavuse ja arusaadavuse poole pealt tahaks hinnete lisamise juures näha nuppu „salvesta“
Võimalik, et hinnete mittesalvestumine on kuidagi seotud projekti üles- või allalaadimisega.
„Vaata ja muuda - hinded“ all on väli „Kokku“, kus õpilase hinded summeeritakse. Tavaloogika kohaselt oleks mõistlikum leida keskmine hinne, mitte hinnete summa. See järeldus põhineb muidugi ainult autori enda sisestatud ühe õpilase hinnetel, sest kuna hindeid lisada ei õnnestunud, ei saanud ka katsetada.
Koodi uurides jäi silma ka see, et koodi on korralikult kommenteeritud.
Projekti puhul meeldib selge ja loogiline avaleht. Ka idee, sisu ja võimalused on kokkuvõttes head (eriti arvestades seda, et projekt on põhimõtteliselt teostatud ühe inimese poolt, mitte tiimitööna).

Janar Tooming DK21
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
'''Rakendus'''

Rakendus täidab ülesande nõudeid kuid kuna andmebaasi puudujääkidele, peab paljusi andmeid mõtetult uuesti sisestama, nt hinded ja tunnid. Üldmulje on hea, aga praktikas kasutust ei leia, vähemalt seni kaua kuni korralik andmebaas on ehitatud ja programmi loogika vastavalt üles ehitatud.

'''Lähtekood'''
Lähtekood tundub asjalik ja töötab ning on kommenteerimisega ka viitsitud vaevata, aga vaadake oma andmemudel üle, teil on hinded eraldi olevas tabelis, mis pole seotud useri id'ega kuigi kõik peaks useri ümber toimuma. Eraldi on teil hinnete all eesnimi ja perenimi, andmete dubleerimine lihtsalt. Kui teil oleks hinde id ja useri id ära seotud oleks teil ühe kindla inimese hindeid palju lihtsam jälgida ja kuvada. Samuti on tund sidumata ainega. Andmebaas ei tundu jätkusuutlik ja nõuaks ümbertegemist.

'''Wiki'''

Wiki leht on väga hästi koostatud ja pakub korralikku ülevaadet programmi kasutamisest kui ka klasside kirjeldused on olemas.

'''Jaan Kruusma, D22'''
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Wiki

Programmi kohta uurima hakates jääb silma hästi koostatud wiki koos illustreerivate piltidega. Wikis on olemas korralik programmi kirjeldus.

Programm

Välimuselt natuke tagasihoidlik kuid üsna lihtne. Minu arust ei peagi programm alati hästi "fancy" välja nägema. Ja tubli töö, sest programm tehtud ju siiski põhimõtteliselt üksinda. Programm ise on korralik, mõni asi on küll natuke segane, kuid siiski toimib.

Lähtekood

Koodi on lihtne lugeda ja kergesti arusaadav. Koodi on piisavalt kommenteeritud!

Jaak Lehtsalu D22

== Arvustus ==

'''Üldine'''
Rakendus vastab etteantud nõuetele, kuid disaini poole pealt on veidi puudujääke. Tean, et antud projektis hüppasid teised liikmed alt ära ning projekt on valminud ühe inimese käe läbi, seega ühe inimese kohta igati hea töö. Antud programm kasutust realselt ilmselt ei leia, enne kui on teinud läbi päris põhjaliku arenduse.

'''Kood'''
Kood tundub ilus ja arusaadav. Nagu eelmine arvustaja on kommenteerinud andmemudelit, siis ka minule tundus see ebaratsionaalne, ise oleksin teinud nii nagu ka eelmine kommenteeria soovitas. Kõige lihtsam oleks olnud võtta kasvõi mingi originaalsüsteem ette ja selle kloon ehitada, ainult parem ja ilusam :)

'''Wiki'''
Wiki leht on see eest üsna hästi koostatud ja annab hea ülevaate antud projektist.

Taavi Ilves
D21

--------

Rakenduse installimine on võrdlemisi lihtne. Üldjoontes töötab olemas olev funktsionaalsus üsna korralikult. Kasutajaliides on võrdlemisi hästi organiseeritud ja mõistetav.

Projekt on ka üsna mõistlikult dokumenteeritud, kui arvestada selle all Wiki's toodud kirjeldust ja lähtekoodi kommentaare. Wiki's toodud kasutusjuhend annab väga hea ülevaate programmi kasutamisest ja võimalustest. Lähtekood on peaaegu täielikult kommenteeritud ning ka hästi vormistatud.

Andmemudeli osas pean nõustuma eelnevate kommenteerijatega, et see võinuks olla veidi paremini läbimõeldud. Siiski on korraliku andmemudeli koostamine üsna aeganõudev tegevus ning kui aega vähe, siis ei pruugi see muidugi õnnestuda.

Logi on lühike, ent vaatamata sellele informatiivne ja annab hea üldpildi projekti käigust.

Eriti märkimisväärne on, et vaatamata sellele, et projekti realiseeris lõpuks vaid üks inimene üksi õnnestus see siiski tähtajaks valmis saada.

*[[User:lkermas|LKermas]] D22

--------

'''Üldine'''

Esmane mulje oli ehmatav, et mis siin kujundusega tehtud on. Kuigi rakendus vastab nõuetele, ei saa antud rakenduses kujundusest rääkidagi. Rakendus ise tundus põhjalik ja läbimõeldud ja võib öelda, et ühe inimese tööna tundub see asjalik, aga ilma kujunduseta rakendus kasutuspinda kohe kindlasti ei leia.

'''Installeerimine ja kood'''

Installeerimine läks ilma viperdusteta ja programmis töötas kõik sujuvalt, ning sellele annab tõestust ka suhteliselt korralikult kirjutatud kood.

'''Wiki'''
Wiki oli hästi koostatud ja sai ülevaate, millega üks inimene antud projektis tegeles '''

'''Kokkuvõte'''

Kuigi rakendus vastas nõuetele, ja oli koodi poole pealt olid asjad ilusti kirjutatud, ei saa ma nõustuda, et kogu projekt oleks hästi tehtud ja nõuetele vastav, sest lisaks koodile, on rakenduses tähtsal kohal ka kujundus. Antud ülesande üks tähtis komponent oli ka meeskonnatöö, mis peaks välistama sellise kujundusega lõpp produkti ja kuna antud juhul ei olnud tegemist meeskonnatööga, oli tulemus kohe ka märgatav. Siiski, ühe mehe töö kohta oli see aktsepteeritav töö.

Jaan Vahtre A21

----
Wiki leht on väga hästi koostatud ning kõik on olemas. Väga lühikese ajaga on üks inimene suutnud ära teha terve rühma töö ning saanud
ka valmis tähtajaks. Meeldis, et Wikis on iga valikuvõimalusega lehe kohta toodud ära väike kokkuvõte, mida sellega teha saab ning kasuks
tuleb ka pildi olemasolu.

Veidi häiris esileht, milleks ajada kasutajat segadusse nii paljude nuppudega, mida esialgu nagunii vajutada ei saa, ilma sisselogimiseta? Esileht oleks võinud lihtsuse mõttes olla vaid sisselogimine, ilma halli osata seal all. Samas jälle kui sisse logid, siis võiks sisse logimise pool üldse ära kaduda ning väljalogimine võiks olla üleval (ripp)menüüs. Lisaks need lisamise nupud asetsevad kuidagi läbisegi, võiks olla mingi süsteem, näiteks ülevalt alla. Meeldis, et oli all servas nö teadeteriba, mis teavitas kasutajat kui midagi läks korda või valesti.

Kood on hästi kommenteeritud ja eesti keeles. Kood on jaotatud klassidesse, nii nagu peab (iga lehe taga peitub klass ning lisaks on veel
kolm klassi, mille kaudu toimub vastavate andmete salvestamine andmebaasi).

Ühe inimese kohta on ära tehtud suur töö ning rakendus töötab pisiviperustest hoolimata. Kuigi tegemist on tõsisemapoolse
õppehaldussüsteemiga oleks võinud veidi ka disaini peale mõelda.

Helen Muidik D21
----

== Arvustus ==

'''Kasutamine''':
Registreerimiel ja sisselogimisel on kõik ilusti arusaadav.
Kuna ma ei alustanud aga Wiki lugemisest, siis tekkis peale seda kerge hämming, ei teadnud mida edasi
teha. Selle vastu aitas Wiki. Võib-olla peaks kasutajaliidese ülesehitust veidi muutma ja arusaadavamaks
muutma, sest praegu võib tekkida arusaamatusi.

'''Mida võiks muuta''':
Toimunud tunni aken võiks olla muudetava suurusega, seal midagi ära lõhkuda ei anna.
Samas aknas võiks gridist eemaldada tühja rea, kus saab asju "lisada".

Projekti edasi arendades võiks lisada natukene funktsionaalsust, just erinevate kokkuvõtete kohta.
Samuti võiks saada muuta hinnete "nimesid" ja ka nende arvu, äkki on vaja panna välja üle 10 hinde.

Samuti võiks võimaldada märkida kindla õpilsae kohalviibimist teatud tunnis
Veidi segaseks jääb ka hinnete kogusumma leidmise mõte.

Meeldib, et tegevustele antakse tagasisidet.
Meeldib, et EAP vale formaadi puhul näidatakse vea koht punase servaga.

'''Kood''':
Kood on korrektselt kommenteeritud. Ülesehitus on selge ja arusaadav.

'''Wiki''':
Kui niisama vaadates võib rakendus jääda veidi segaseks, siis Wiki annab ilusa ülevaata mida ja kuidas
teha, seda koos piltidega. Kõik vajalik mida ma Wikist otsisin oli seal ka täiesti olemas.

'''Kokkuvõte''':
Projekt eesmärgid on suuremas osas täidetud. Veidi võib nuriseda üldise statistika ja ülevaate puudumise

poolepealt. Samas püüan ka meeles pidada, et projekt on koostatud 1 inimese poolt. Bottom line - kasutajaliidest veidi paremaks, paar funktsiooni juurde ja hakkab looma.

'''Taavi Jakoobi D22'''

----

Asi läks ilusti tööle ja probleeme ei esinenud.

Lugedes siin mõne inimese virinad välimuse üle siis mina küll sellest aru ei saa,igati soliidne ju.

Samuti UI kohta,minule tundus igati loogiline,sain kõik asjad tehtud ja isegi enne suurepäraselt koostatud õpetuse lugemist.Ainuke asi mis häiris oli näiteks hinnete sisestamisel kui klikkida mingit tabelit siis sai sealt ära ainult ESC i vajutades.Võiks olla nii,et kui kilikid teisele tabelile läheb kirjutamine sinna kohe üle.

Koodis olid kommenteeritud ainult funktsioonid,nende sisu üldjuhul oli kommenteerimata .Üldiselt oli siiski iga tegevus seal arusaadav.

Andmemudeli osas nõustun teistega.

Wiki suurepärane.

Kõik projekti nõudmised on täidetud.

'''Gaspar Karm''' D22

----

Alustuseks ütleksin, et väga korralikult tehtud projekt. Kõik aspektid on tasemel - nõuded täidetud ja enamgi veel. Wiki on eeskujulik. Kommentaaride hulga kohta koodis ütleksin, et alati võiks rohkem olla. Kõik mis tehtud, on hea, aga osad asjad on poolikud (kasutajate haldamine, andmemudel jne), samas väljuks antud programmi 'valmis' tegemine tõsiselt käesoleva aine skoobist. Samas kui aeg ei oleks nii suur väärtus, oleks see tõenäoliselt valmis. Kahju, et seda projekti tegi põhimõtteliselt ainult üks inimene, vb oleks natuke täiuslikuma tulemuse välja võlunud, kui projektile oleks meeskondlikult lähenetud. Samas ei ole kindel, kas lahendus oleks meeskonnatööst paranenud. Jällegi, idee loeb - väga praktiline projekt. Usun, et antud aine raames, sai selle projektiga tegelemisel vajaliku õpiväljundi kindlasti kätte.

Indrek Tamm D22

----
----

Talk:Meeskond "ISU - aI Sii jUu"

2011-01-03T00:04:08Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas kommentaari

'''Rakendus'''

Loodud rakendus pasitab ilus välja, ka oli hea mõte suunata kasutaja kohe programmi avades Help lehele, et saaks teada, mida antud rakendus teeb ja kuidas seda kasutada. Esitlusel paistis rakendus töötavat nii nagu helpis ja wiki lehel kirjas, ainult mõni kord tekkisid vestluse all dubleeringud saadetud sõnumitele. Antud rakenduse puhul on aga halvaks küljeks see, et paljudel arvutitel see ei tööta, kuna võrgukaart ei toeta teatuid tegevus. Vaatamata sellele on üldmulje loodud rakendusest hea, kõik tegevused on andmebaasis kajastatud ja tõrkeid kasutamisel ei tekkinud.

'''Lähtekood'''

Programmi lähtekood on hästi loetav ja korralikult kommenteeritud. Abiklassina kasutatud NetmonAPI-t, mis ilmselt suure töö msn pakkettide püüdmisel ära teeb. Samuti on funktsionaalsus klasse kasutades ära jagatud, et iga objekt oleks seotud mingi kindla teemaga.

'''Wiki'''

Wiki lehel on küll üldine info rakenduse kohta ja liikmete tehtud tööd koos logiga olemas, lisaks ka source kood. Aga mis puudu on, on klasside kirjeldused ja lisaks oleks võinud olla infot kasutatud andmebaasi ja tabelite kohta. Paha poleks teinud ka rakenduses oleva help info siia lisamises.

[[User:Rruga|Rruga]] 18:18, 15 December 2010 (EET)

'''Rauno Rüga, D21'''

--------------------------------------------------------------

Rakendus

Üks väga omapärane ja huvitav rakendus. Pole võib-olla just kõige viisakam nuhkida mida teised räägivad :D kuid siiski üsna korralik programm. Asjaga on nähtud vaeva ja see on end ära tasunud. Välimuse pool võiks natuke teistsugune olla, isiklikult selline välimus väga ei meeldi, meenutab kergelt sellist 90ndate programmi :D

Lähtekood

Korralik kood, hästi kommenteeritud. Kergesti mõistetav.

Wiki

Korralik logi mida keegi on teinud ja kunas mingi asi on tehtud. Võiks olla natuke rohkem pilte programmist ning ka rohkem juttu kuidas programmi kasutada.

Jaak Lehtsalu D22

--------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------
Hea idee, mis saab olla veel huvitavam kui teiste kirjade lugemine.

Kood on arusaadav, kuid oleks võinud olla rohkem kommenteeritud.

Kujundus on ilge, kusjuures menüükirjad on loetamatud.

Minu arust oli vestlejate aadressidest näha ainult selle aadress, kelle kiri väljastpoolt sisse tuleb.

Aga väga kift asi lõppkokkuvõttes, hoiatasin kõiki tuttavaid, et nad msn ei kasutaks.

Mailis Toompuu, D22.
-----------------------

Hea õpetlik programm, mis näitab, et avalikus, turvamata võrgus msn-i kasutamine on väga mittesoovitav tegevus, kuna seda on lihtne pealt kuulata. Programmi lähtekood sai alla laetud ning väikese pusimise peale hakkas ka tööle. Sealt ka esimene väike miinus. Wikis oleks võinud olla natukene detailsem õpetus programmi installimiseks ja esmaseks käivitamiseks. Samas peale töölesaamist testimise käigus ei toimunud ühtegi kokkujooksmist.

Kood on kenasti klassideks jaotatud ja hästi loetav. Kommenteeritud on koodi ka just parajalt, võib olla mõnes kohas on natukene midagi puudu jäänud, näiteks mida üks või teine meetod return-ib.

Kujunduses on väikesed möödalaskmised, aga on nähe, et on midagi proovitud teha, sest programmil on originaalne kujundus olemas, mitte lihtsalt standardsed windows formi elemendid. Selliseid asju saab ka alati ju muuta ning antud töös polnud see ka kõige esmasem asi.

Wikis puudusid klasside kirjeldused, aga olemas oli korralik logi, kust võis selgelt välja lugeda, et mida ja millal oli tehtud. Samuti oli selgelt lahti kirjutatud tiimiliikmete tööjaotus.

Tutvunud tööga, võib kokkuvõtlikult öelda, et asjaga on tegeldud ning valitud teemaga end kurssi viidud ja programm võimalikes piires ka tööle saadud. Wiki ja programmi iluga ei ole eriti palju vaeva nähtud või on natukene mööda pandud. Samas tööle esitatud nõudmised on kõik täidetud ning teema valik on olnud hea, võiks öelda, et pisut intrigeerivgi.

Andrus Reedla, D22

-----

Programm FML tuletab meelde ühe internetisaidi, kus kõik halavad kui kehv nende elu on. Eks kõik, mis messengeris räägitakse, ei ole samuti tore. Idee on äge. Programmi tutvustav jutt samuti. Koodi vaadates aitasid kommentaarid samuti funktsionaalsust mõista. Ilusti klassidesse jagatud nagu peab, võrlemisi kerge ülevaadet saada. Kasutajaliidest on püütud viimistleda, aga mingil hetkel on vist pooleli jäänud see toiming, isiklikult see väga häiri, sest programmi funktsioon on suhteliselt originaalne. Hea, et on lisatud ka teiste opsüsteemide messengeri klientide pealtkuulamise funktsionaalsust (empathy jt), NetmonAPI kasutamine on minu arvates ka igati põhjendatud. Päris vahva programm, sisu on hea, idee loeb.

Indrek Tamm D22

-----

Talk:Meeskond "Hype"

2011-01-02T23:32:16Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas kommentaari

'''Idee:'''
Tundub jälgivat vanade heade platformerite stiili - hüppa kuni sured.

'''Mängitavus'''
Mäng algab...wow! Graafika on lahe ja tundub et kohe tuleb miljonimäng! Mäng hakkab pihta, hüppad, hüppad...hüppad, kukud, hüppad, hüppad, platformi pole lähedal...saad surma. Selline mulje mängust jäigi. Miks tekivad vahepeal platvormid liiga kaugele? Oleks võinud ju mingid pathfindingu algoritmi panna neid looma nii et ülevalt tekkivad platvormid tehakse selliselt et mõni olemasolev platvorm võimaldaks uue peale hüpata. Praegu tundub et on pandud mingi random tihedusega platvorme tekitama ja jäädud sellise muutuja peale mis töötab 95% ajast. Vastased puuduvad ja mäng raskemaks ka ei lähe. Highscore ka puudub, mida ma seal niisama hüppan siis :P

'''Teostus'''
Kui mängul kogu graafika maha kiskuda jääb alles ainult ekraan kus on liikuvad ristkülikud. Üks neist suudab nuppudele reageerida ja teised liiguvad ülevalt alla. Tundub veidi algeline 4a inimese mängu kohta. Vaadates et githubi repos on koodi commitinud AINULT ÜKS INIMENE, siis võin ennast parandada et ühe inimese mängu kohta on see päris hea mäng...mis sai ülejäänud kolmest, sorry kahest(üks tegi *Wikit*), tegijast?
Veidi liikuvat graafikat oleks võinud kah panna - rotipoiss võiks näiteks põlvedest veidi kõverduda kui hüppab ja maandub, väga lihtne teha ja annaks mängule kõvasti "elu" juurde.

'''Kood'''
Kiitus! Kood on väga hea, koherentne, jälgib ühte stiili ja piisavalt kommenteeritud. Ei jäänud midagi halba silma, ausalt :)

'''Kokkuvõte'''
Mäng on hästi tehtud kuid puudub pinge. Meeskonnas neli meest, mäng oleks võinud mitmekülgsem olla. Üks mees tegi Wikit - oleks siis vähemalt suur ja lahe wikileht, aga teil on infot seal küll väga vähe...just arenduse kohapealt. :P
Tundub et msokk tegi mängu [https://github.com/msokk/Hype/contributors üksi], kiitus sulle, kena mäng :)

/*Meil kadus commiterite logi ära privaatset SVNist GitHubi kolimisel, sellepärast jääb mulje et kõik commitid on minu omad*/

Tanel Liiv D22
--------------------------

Mängust:<br \>
Mäng on hasartne, ise mänginud seda juba mitmeid kordi, see tähendab seda, et tahaksin ka oma tulemusi jälgida. Taas pean tõdema, et oluline komponent Highscore on puudu. See lihtsalt rikub ära kõik. Graafika on mängus väga võluv, ning kiitused, et need pildid kellegi kausta format C'd ootama ei jäänud. Mängul oli ka bugine fullscreen mode mille valmimisel saavutaks mäng uue taseme ja oleks pikemalt mängitav. Kindlasti saab mängule palju ideid juurde progeda, aga muidu tundub suhteliselt üksluine mäng, kuid sobib hästi ajaviiteks.
<br \>
Kood:<br \>
Teie koodi ei saa buildida kuna puudub handy candy font, kus see on? Ka siin mängus on jäetud klaviatuuri/puldi kood game.cs'i, klaviatuur võiks olla kirjeldatud oma klassis kus oleks lihtne nuppe muuta, võib-olla pole vajagi aga tunduks nagu ilusam kyll. Kommentaare oleks võinud rohkem olla ja pisut täpsemad. Klasside jaotus on muidu suhteliselt stiilne ja korralikult objekt orienteeritult programmeeritud. Veel kord tehke highscore ka ära ja fullscreen mode, ning müüge see mäng maha kuskile!
<br \>
LP Jaan Kruusma D22

Kui esimest korda selle mängu pilte nägin, pidin tõdema, et tegemist on millegi väga originaalsega.
Multifilmilik graafika on ebanormaalselt naljakas ning detailid ja karakterid oleks nagu pliiatsiga joonistatud.
Mängu mõte on samas jäänud väga lihtsaks ning sobib kindlasti igas vanuses mängijale - sellega ta kindlasti kõiki,
kaasaarvatud mind võlub.
Kui võrrelda seda originaaliga (Doodle jump), siis kindlasti korjatavate power up-ide ning vaenlaste lisamine teeks
mängu palju põnevamaks. Näidispilt tulevikus lisatavate asjade kohta oli paljutõotav. Kindlasti peaks arendamisel
säilima asjaolu, et mängimiseks tuleb kasutada vaid kahte noolt. Samuti
on hea lahendus külgedelt taasilmumine, mis esialgu võib teadmata jääda.Mängus võiks olla ka tausta muusika.
Kahjuks aga koodi käimatõmbamisel ei leia fonti ning kommentaare on liiga vähe. Muidu väga hea mäng mida tahad
aina rohkem mängida.

Sten Vaisma A22

----
'''Idee:'''

Wiki lehel oli kirjutatud, et tegu on mingi Iphone
populaarse mängu clooniga. Ise ma ei ole seda mängu varem
näinud ega mänginud, seega ei oska arvata, kui palju
funktsionaalsust originaalist oli üle toodud. Minu jaoks jäi
see mäng siiski veidi igavaks. Esiteks on tegu tühjalt
kargamisega, oleks võinud kasutada näiteks vastaseid, kes
üritavad sind segada või mingisuguseid rahamünte vms korjata
ja sellega skoori teha. Samuti võiks näiteks mängu arenedes
mäng kiiremaks minna, et oleks raskem mängida. (Ma ei
jõudunud väga kaugele, seega vabandan, kui tõesti mäng mingi
aja pärast kiiremaks läheb).

'''Mängitavus:'''

Mängida oli lahe. Esiteks meeldis väga graafika mida oli
kasutatud, kui see on ise joonistatud ja mitte kuskil
ripitud, siis müts maha :) Teiseks oli tegelase kargamine ja
liikumine selline sujuv ja mõnus. Asi mis silma jäi mängides
oli see, et mingi aeg oli võimatu ühe tüki pealt teise peale
ükskõik mis viisil hüpata - vahemaa oli liiga suur. Ja mängu
oli võimatu jätkata.

'''Kood:'''

Kood tundus ilus ja elegantne, kuigi oleks võinud veidi
rohkem kommentaare olla, aga jah, kes see ikka viitsib eriti
kommenteerida. Siiski oleks võinud igat klassi veidi
kirjeldada.

'''Kokkuvõte:'''

Mäng ise oli ilus ja see mis valmis oli tehtud, töötas
hästi. Koodis oleks võinud olla veidi rohkem kommentaare.
Samuti oli meeskonnas piisavalt palju inimesi, et mäng teha
natuke sisukamaks ja mahukamaks. Wikisse oleks võinud ka
rohkem materjali panna mängu arenduskäigu ja ideede koha
pealt. Kuid siiski, kindlasti üle harju keskmise mäng ja
usun, et antud projekt täitis oma eesmärki C# keele
omandamisel.

'''''Taavi Ilves D21'''''

----

'''Mäng:'''

Sõltuvust tekitav mäng, mille peamiseks tõmbenumbriks on tema kujundus.Mängu positiivseteks külgedeks saab lugeda mängu üldist ideed,kujundust,ning samuti ka koodi, kuidas see oli kirjutatud.Mängu negatiivseteks külgedeks võib lugeda mängu üksluisust ehk mingi hetk kaob motivatsioon tühjalt üles karata ning pinnapealselt kirjutatud wiki-t.

'''Asjadest täpsemalt:'''

'''Idee:'''
Idee on põnev ja kaasahaarav nagu tundus ka esmapilgul mängu realisatsioon.Mäng on lihtsasti jälgitav ja kergesti arusaadav,sobib erinevatele vanusegruppidele ning kokkuvõtvalt on ideega kümnesse tabatud.

'''Kujundus:'''

Kujunduse kohta leiab ainult positiivseid sõnu, ning võib öelda, ning arvatavasti on see ka üks mängu tõmbenumbritest. Ainuke märkus, mis võib kujunduse kohta tuua on asjaolu, et see pole ühegi projektis osaleja joonistus.

'''Kood:'''

Kood oli arusaadav,kergesti loetav ja mis peamine objekt orienteeritult kirjutatud. Koodi kohapealt jättis negatiivse mulje vähene kommentaaride arv ning handy candy fondi puudumine.

'''Üksluisus:'''

Peamine, mis mind mängu juures häiris oli see, et mängul puudub kulminatsioon - Hüppad ja hüppad, kuni enam hüpata ei jaksa. Mängule annaks vajaliku lisaväärtuse Highscore-i tegemine ning powerup-id, mis teil väidetavalt ka plaanis oli, kuid plaanidest rääkimine ei tee sellest veel realisatsiooni.
Samuti tekkis üks lisaväärtuse mõte, et lisada mängule ka multiplayer võimalus, kas siis võistlus, kes kauem hüppab või siis koostöö võimalus, ehk mingi aja läbimine annaks uusi elusid või tooks ühe alla kukkunud mängija taas ekraanile. Negatiivsest poolest esines veel paar juhtumit, kus mängu kiiruse arenedes tekkis olukord, kus ei olnudki võimalik järgmise kivi peale hüpata.

'''Wiki:'''

Wiki oli küll C# mängu arendamisel kõige vähem oluline komponent, kuid kui nägin, et ühe inimese ülesanne oligi ainult wikit teha ja mängu testida, siis tekitas see küll negatiivse varjundi wiki ülevaate suhtes.
Peamine asi, mis silma jäi oli pinnapealse tööjaotuse välja toomine, ehk see, et inimese ülesanne oli progreda, ei andnud mulle mingit ülevaadet, millega ta ikkagi tegeles. Kui ma õigesti aru saan, siis wiki on koht, kus enda tehtud tööd ja vaeva võimalikult palju ja detailsest esitleda, miks peaks siin jääma napisõnaliseks?

'''Kokkuvõte:'''

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mäng oli kaasahaarav(peamiselt tänu kujundusele), hästi kirjutatud ning vastas nõuetele. Mängu oleks võinud kindlasti teha sisukamaks(vaadates meeskonnas olevate inimeste arvu) ning esitletud wiki oleks võinud olla sisukam.
*Jaan Vahtre A21 --[[User:Jvahtre|Jvahtre]] 17:40, 24 November 2010 (EET)

-------

'''MÄNGU ARVUSTUS'''

'''Üldist''' - Mängu teostamisel olid täidetud kõik nõutud punktid peale top-skoori - vähemasti sai iga mängu lõppedes enda skoori teada. Lisapunkte annaksin ilusa graafika eest. Positiivne oli näiteks alguses karakteri ja välimuse valimine. Samuti oli mängu mõnda aega huvitav ja kaasahaarav mängida. Mingist hetkest muutus liiga lihtsaks ja üksluiseks, kuid projekti eesmärk ei olnudki teha mäng, millest kõik hasarti satuksid.

'''Wikilehest''' - Wikilehel oleks võinud olla täpsem kirjeldus selle kohta, kuidas tiimiliikmed täpsemalt mängu panustasin - väga üldiselt on kõik.

'''Koodist''' - Kasutatud on kodeerimiskeskkonda, millega kindlasti sai hea kogemuse juurde. Kood on hästi loetav ning kiirel ülevaatamisel ei leidnud midagi, mille kallal nuriseda. Kood oli ühtses stiilis ja hästi kommenteeritud. Arvan, et projekt täitis eesmärki ja kui väljaarvata topskoori puudumine ja wikilehe pinnapealsus, on kõik väga hästi tehtud.

*[[User:msikk|msikk]] D21

--------

Mängu suur pluss võrreldes mitmegi konkurendiga nimistus on tema kasutuselevõtu lihtsus. Eelnevalt ei ole midagi vaja juurde ega maha installida ning installeerimisel ei tekkinud probleeme.

Lihtne on ka mängimisprotsess ise. Siiski tahaks võibolla pisut kuskil näha mänguvõtete, -omaduste ja -võimaluste kirjeldust. Wiki's oleks võinud rohkem olla dokumenteeritud tööprotsessi käiku.

Alles hiljem lugesin Wiki'st, et eksisteerib veel selliseid lisaatribuute nagu "mängija külgedelt taassisenemine" jms. Selle võimaluse äratundmiseni esialgu ei jõudnud.

Graafika on humoorikas ning karakteri valimise võimalus annab rakendusele atraktiivsust juurde.

Oluliselt hea valik on mängu nimi, mis kajastab TÄPSELT asja sisu, samas on sõnal ka rahvusvaheliselt kasutatav tähendus.

Kood on korralik, arusaadav ja hästi struktureeritud.

Kokkuvõtvalt tubli töö.

*[[User:lkermas|LKermas]] D22

--------
'''Wikileht''' - Kuna ma ise pole kunagi sellist mängu mänginud iPhone peal siis ei teadnud mida see Hype endast üldse kujutab ning teie wikileht kahjuks ei seleta ka seda väga täpselt, pidin mängu tööle panema ning ise vaatama.

'''Mängust''' - Alguses jäi silma loomulikult väga ilus välimus. Karakteri valimine on päris lahe ning riiete valimine samuti. Hakkasin mängima seda ning oli vaja korraks pausile panna aga mis nupp seda teeb? Proovisin järjest nuppe ning Esc viskas lihtsalt välja. Pikapeale läks veits igavaks jah aga nagu ma lugesin teie wikilehest siis peaks tulema varsti ka vaenlased ning siis on see kindlasti palju huvitavam. Võiksite ka kiirust tõsta kui levelid suuremaks lähevad, siis on mängul mingi hetk ka lõpp olemas.
Muidu olid kõik asjad tehtud nagu vaja ainult top-skoor puudus.

'''Kood''' - Koodi vaadates ei jäänud ka midagi halba silma, oli tehtud ka eraldi klassid nagu pidi. Kommenteerida oleks võinud natukene rohkem aga pole hullu vast.

Gert Glükmann D21

-----

Ei ole sellist mängu varem näinud ega mänginud... Niisiis tuli katsetada.

Visuaalselt täitsa kena, karekteri valik - tore... Mängu idee iseenesest lihtne, nagu igasugustele telefoni jms mängudel tavaliselt ongi. Ja nagu igasuguste telefonimängude puhul tavaks, on tegemist ka suhteliselt häiriva mänguga. Aga siin on ilmselt asi rohkem minu enda kobades mänguoskustes. Siiski, surma saamine on selles mängus kahjuks väga lihtne, mis viib kardetavasti kiiresti soovi pikemalt sellega oma aega sisustada. Aga ilmselt natukene pingutades on võimalik saavutada teatav oskuste tase ja võib-olla siis on see mäng ajaviiteks isegi huvitav... Aga see selleks.

Wiki on minimalistlik ja väga palju infot ei sisalda.

Mingit fonti kasutatakse vist, mis väga ei ole levinud. Aga installer selle vist paigaldab, igatahes installikas ei kaeba millegi üle, lähtekoodi kompileerimisel aga natuke muretsetakse selle pärast.

Kuna mängu idee iseenesest on lihtne, siis peale vaadates tundub, et ka kood on konkreetne ja lihtne. Kommentaare just palju ei ole, samas ei ole puudu selles osas midagi. Peale vaadates ja lugedes ''summary''-kommentare saab aru niikuinii, mida mingi asi peab tegema. Seetõttu midagi negatiivset koodi kohta nagu öelda ei oskakski...

Tippskooriks jäi 4454...

-- Siim Liivand AK41

-----

Mäng Hype on vahva 2D platvormikas. Väga kenasti klassidesse paigutatud kood sellisel tasemel töötava mängu kohta (ilus kood). Graafika on adekvaatne seda tüüpi mängule, eriti arvestades, et seda on mõnus mängida mobiilsetel seadmetel (kontrastsus ja vormide lihtsus). Minu arvates ei ole tegemist ülemäära keerulise mänguga, mängitavus on täitsa tasemel. Mängija isikupärastamine on tegelikult ka väga oluline feature. Hea et see sees on. Ise ei viitsiks küll mingi suvalise tondina platvormi peal ringi hüpata.

Indrek Tamm D22

-----

Talk:Meeskond "Eagles With Lasers"

2011-01-02T22:34:40Z

Itamm: Indrek Tamm kirjutas kommentaari

Mängust endast:<br \>
Disain on mängul väga hea, pildid on hästi valitud ja menüü kui ka taustapildid on ka väga hea silmailu. Mängu idee on hea ja tuttav kõigile, uus idee lisatud, et punktid on sama aegselt ka elud. Elude puudumine lubab mängijal kaua mängida kuid siit tekib aga, kui mäng keerleb skoori ümber siis miks hiljem ei kuvata highscore, selline ära kasutatud tunne on peale rasket sõda kosmoses ja skoorist ikka jälge ei jää, ctrl+printscreeniga tuleb sõpradega skoore võrrelda. See jätab lahenduse puudulikuks ning puudub replayability.<br \>
Koodist:<br \>
Kaane alla piiludes tekkis tunne, et tehti mängu algus valmis koos vajaminevate (ilusti läbimõeldud) klassidega ja siis ülejäänud topiti game.cs sisse mis mujale ei mahtunud, miks teil on vaja eraldi faili player collisioni jaoks. Keyboard.cs oleks ka ilusam eraldi hoida, nt ise tahaksin special fire nupu left-shifti muuta millekski mugavamaks. Samas Bullet.cs on minu silmadele ilu ja tahaks selle iluduse ka enda projekti lisada, ning NPC klass on ka väga stiilselt tehtud.<br \>
Kokkuvõttes on kood ilusti kirjutatud ning peale vaadates suuremaid puudusi ei esine, peale selle highscore'i ja keyboardi. Tehke see ka ära ja 10/10.<br \>
<br \>
LP Jaan Kruusma D22

Esimese positiivse üllatuse sain kohe peale mängu käivitamist. Menüüd, fondid, laevad ja taustad näevad tohutult stiilsed välja. Julgen väita, et kõigi tehtud XNA mängude seast on see kõige ilusama graafikaga. Samuti on positiivne, et olete mängule ka helid külge pannud.

Tehnilise poole pealt tundus, et mäng jookseb hästi ja mingeid bugisid silma ei hakanud.

Idee, et elude asemel on punktid, tundub iseenesest huvitav, aga minu jaoks vähendas see oluliselt hasarti. Highscore puudumise tõttu pole mul mitte millegagi enda tulemusi võrrelda ja üritada midagi üle lüüa. Kui oleksite mingid enda tulemused ette andnud, siis oleks ehk mul olnud motivatsioon teie tulemusi ületada ning mängu rohkem kui 2 korda läbi mänginud. Võib-olla oleks võinud elud siiski mingi vigastuste % abil mängu sisse panna. Oleks tunduvalt põnevam mängida, kui lõpuni jõudmiseks oleks vaja eelnevalt ka pisut harjutada.
Aga seni kui tüdimus peale ei tule on ekraanil toimuv päris haarav ja vinge. Eriti kui vastased igast ilmakaarest peale hakkavad lendama.

Kui te ei viitsi mängimise klahve seadistatavaks muuta, siis võiksite vähemalt WASD klahvid samuti laeva juhtima panna. Vähemalt minu jaoks oleks tunduvalt mugavam nende klahvidega mängida ja siis oleks shift ja space ka kenasti näppude all.

Paistis, et kõikidele meetoditele olid kokkuvõtted olemas, aga samuti oleksite võinud ka mõningates keerulisemates kohtades kirjeldada kust mingid arvud tulevad ja mida teevad. Küll aga oleksite pidanud mitmed meetodid väiksemateks tükkideks jagama. Update on teil tervenisti 430 rida pikk. :)

Samuti võiksite wikisse veel lisada klasside kirjeldused.

Siim Aaver D21

Ütleks kohe ära, et mäng oleks võinud ka kompileeritud kujul saadaval olla.

Üks asi, millega see mäng meeldivalt üllatas, oli visuaalne pool. Kenad taustad, ilus font ja päris hea väljanägemisega vastased annavad mängu visuaalsele poolele professionaalselt tehtud tunde. Samas mäng ise jättis üsna tühja mulje- ainult 3 levelit ja 3 erinevat tüüpi vastaseid. Surmasaamise puudumine vähendab tõsiselt viitsimist vastaste eest põigelda ja skooritabeli puudumise tõttu ei ole huvi mängu rohkem, kui üks kord mängida. Lisaks oli mängus bugi, kus üles liikumisel samaaegselt paremale keeramine enam ei toiminud.

Mängu koodi uurimisel jäi mulje, et kogu asi on staatiliselt üles ehitatud- uute asjade lisamine oleks nõudnud mitmesse kohtadesse muudatuste tegemist. Lisaks häiris see, et oluline osa koodi oli ühte kohta kokku surutud. Samas ''collision detection'' jättis hea mulje, sellise põhimõttega asja oleks isegi enda projektis kasutada tahtnud.

Kokkuvõttes koolitöö kohta üpriski korralik asi, samas turule mineku mõtte korral vajaks see veel kõvasti tööd.

Valdar Vaht D22

Ühtegi otsest viga silma ei hakanud, peale ühe asja: nimelt, kui mängija laev seisab paigal ja kamikaze tüüpi vastase laev sõidab sellele otsa, siis jääb npc laev mängija kohal seisma ja plahvatab alles paari sekundi pärast (see ei juhtu iga kord, kuid on kergesti reprodutseeritav). See annab mängijale võimaluse kiiresti kohalt minema sõita ja vältida plahvatust, kuna kamikaze ei hakka mängijat koheselt jälitama.
Üks puudus on võib-olla see, et vastase laevad sõidavad üksteisest läbi, kuid arvestades seda, et mängu tegemiseks anti suhteliselt vähe aega, olete teinud küll väga hea ja vigadevaba mängu. Koodi suhtes pole ka mingit pretensiooni.<br \>
Lisaks veel, et graafika ja plahvatused olid kenad, liikumine sujuv ning häälte olemasolu on ka üks kindel pluss.<br \>

Siim Kündre D31

Väga ilusa graafikaga mäng, heliefektid andsid ka palju juurde. Eriti meeldisid need kamikaze tüüpi laevad, mis sinu leava rammida püütsid. Bug'e ei leinud, sest ei mänginud eriti kaua. Põhjus suhteliselt lihtne - highscore puudus, ei olnud väga pinget mängida. Mis veel natuke häiris oli see, et wiki oli nats poolik.
Üldjoontes mäng väga normaalne ja mõnus mängida - liikumine oli sujuv ning eriefektid olid lahedad.

Kaspar Kallasmaa D21

----
Mängu idee on huvitav - mängija elud on seotud punktidega ja on olemas kolme erinevat tüüpi vastaseid. Kuna elud on seotud punktidega, siis oleks oodanud kindlasti punktitabeli olemasolu, kus oleks saanud võrrelda enda tulemust varasemate mängu tulemustega. Kahjuks selline võimalus puudub. Positiivse mulje jätsid sobilikud heliefektid ja animatsioonid, ilus graafika, help-menüü olemasolu, kus on nuppude seletused ja vastaste kirjeldused, ning menüüde värvivalikud. Kood on jagatud klassidesse ja enam-vähem kogu ulatuses kommenteeritud. Olemas on nii klaviatuuri kui ka XBOXsi puldi tugi. Wikis tundus ka kõik vajalik enam-vähem olemas. Juurde oleks võinud lisada klasside kirjeldused.

Andres Mill A22

----
Mäng Space Thing on väga kena graafika ja mõnusate heliefektidega 2D shooterike. Full screenis näeb ka päris mõnus välja, aga kahjuks jooksis sellega seoses ka peale mõningast mängimist mäng kokku (hakkas loopima fullscreeni ja mitte-fullscreeni vahel) probleemi allikat põgusal koodiga tutvumisel tuvastada ei suutnud (game1 klassis togglefullscreen ainult). Game1 klass oli päris pikk, muidu üldiselt oli kõik kenasti klassideks jaotatud ja paar soovituslikult kohustuslikku interface'i oli ka. Mängitavuse koha pealt ning eelpool kommenteerijale infoks laptop'ide klaviatuurid üldiselt ei suuda üle kahe nupu korraga ära handlida (asjad, mida niikuinii tahaks kogu aeg teha (nt tulistamine, kui on infinite ammo) võiks panna automaatseks mängus (siis kaoksid ära ka antud mängus ilma xbox-i puldita lihtsalt laptopis mängides probleemid manööverdamisega). Mu kaks eelkooliealist sugulast valisid selle mängu lemmikuks. Hea töö!

Indrek Tamm D22
----

Keyboard layout -i muutmine Ubuntus

2010-06-11T11:34:20Z

Itamm:

==Infoks==

Leht on abiks klaviatuuri täheasetuse ehk keyboard layouti muutmiseks käsurealt Ubuntus. Järgnevad käsud ning toimingud on läbi proovitud Ubuntu Desktop 10.04 ja Ubuntu Server 9.10 operatsioonisüsteemides.

==Kuni väljalogimiseni klaviatuuri täheasetuse muutmine Ubuntu Desktopis==

Ubuntu Desktopis piisab lihtsalt käsu '''setxkbmap [layout]''' sisestamisest, et soovitud layout koheselt kuni sessiooni lõpuni kasutusele võetaks.

Näited:

<pre>

setxkbmap ee #"Estonian" täheasetus

setxkbmap us #"US" täheasetus

setxkbmap dvorak #"US Dvorak" täheasetus

</pre>

==Vaikimisi klaviatuuri täheasetuse muutmine käsurealt==

Üks võimalus nii Ubuntu Serveris kui ka Ubuntu Desktopis püsivalt täheasetust muuta, on console-tools paki uuesti installeerimine, mille jooksul nõutakse keyboard layout uuesti määramist:

<pre>sudo dpkg-reconfigure console-setup</pre>

Valida sobivad seadistused.

==Kasulikke viiteid==

*http://www.howtoforge.com/changing-language-and-keyboard-layout-on-various-linux-distributions
*http://pingviin.org/ftopic298-0.html
*http://www.it.freebsd.org/pub/Unix/XFree86/WWW/htdocs/current/setxkbmap.1.html
*http://wiki.laptop.org/go/Keyboard_layouts

==Kasutatud materjal==

*http://ubuntu-tutorials.com/2008/01/31/changing-the-system-keyboard-mapping-on-ubuntu-dvorak-vs-qwerty/

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Keyboard layout -i muutmine Ubuntus

2010-06-11T11:33:23Z

Itamm:

==Infoks==

Leht on abiks klaviatuuri täheasetuse ehk keyboard layouti muutmiseks käsurealt Ubuntus. Järgnevad käsud ning toimingud on läbi proovitud Ubuntu Desktop 10.04 ja Ubuntu Server 9.10 operatsioonisüsteemides.

==Kuni väljalogimiseni klaviatuuri täheasetuse muutmine Ubuntu Desktopis==

Ubuntu Desktopis piisab lihtsalt käsu '''setxkbmap [layout]''' sisestamisest, et soovitud layout koheselt kuni sessiooni lõpuni kasutusele võetaks.

Näited:

<pre>

setxkbmap ee #"Estonian" täheasetus

setxkbmap us #"US" täheasetus

setxkbmap dvorak #"US Dvorak" täheasetus

</pre>

==Vaikimisi klaviatuuri täheasetuse muutmine käsurealt==

Üks võimalus nii Ubuntu Serveris kui ka Ubuntu Desktopis püsivalt täheasetust muuta, on console-tools paki uuesti installeerimine, mille jooksul nõutakse keyboard layout uuesti määramist:

<pre>'''sudo dpkg-reconfigure console-setup'''</pre>

Valida sobivad seadistused.

==Kasulikke viiteid==

*http://www.howtoforge.com/changing-language-and-keyboard-layout-on-various-linux-distributions
*http://pingviin.org/ftopic298-0.html
*http://www.it.freebsd.org/pub/Unix/XFree86/WWW/htdocs/current/setxkbmap.1.html
*http://wiki.laptop.org/go/Keyboard_layouts

==Kasutatud materjal==

*http://ubuntu-tutorials.com/2008/01/31/changing-the-system-keyboard-mapping-on-ubuntu-dvorak-vs-qwerty/

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Keyboard layout -i muutmine Ubuntus

2010-06-11T11:32:35Z

Itamm:

==Infoks==

Leht on abiks klaviatuuri täheasetuse ehk keyboard layouti muutmiseks käsurealt Ubuntus. Järgnevad käsud ning toimingud on läbi proovitud Ubuntu Desktop 10.04 ja Ubuntu Server 9.10 operatsioonisüsteemides.

==Kuni väljalogimiseni klaviatuuri täheasetuse muutmine Ubuntu Desktopis==

Ubuntu Desktopis piisab lihtsalt käsu '''setxkbmap [layout]''' sisestamisest, et soovitud layout koheselt kuni sessiooni lõpuni kasutusele võetaks.

Näited:

<pre>

setxkbmap ee #"Estonian" täheasetus

setxkbmap us #"US" täheasetus

setxkbmap dvorak #"US Dvorak" täheasetus

</pre>

==Vaikimisi klaviatuuri täheasetuse muutmine käsurealt==

Üks võimalus nii Ubuntu Serveris kui ka Ubuntu Desktopis püsivalt täheasetust muuta, on console-tools paki uuesti installeerimine, mille jooksul nõutakse keyboard layout uuesti määramist:

<pre>'''sudo dpkg-reconfigure console-setup'''</pre>

Valida sobivad seadistused.

==Kasulikke viiteid==

*http://www.howtoforge.com/changing-language-and-keyboard-layout-on-various-linux-distributions
*http://pingviin.org/ftopic298-0.html
*http://www.it.freebsd.org/pub/Unix/XFree86/WWW/htdocs/current/setxkbmap.1.html
*http://wiki.laptop.org/go/Keyboard_layouts

==Kasutatud materjal==

*http://ubuntu-tutorials.com/2008/01/31/changing-the-system-keyboard-mapping-on-ubuntu-dvorak-vs-qwerty/

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Keyboard layout -i muutmine Ubuntus

2010-06-11T11:25:04Z

Itamm: Created page with '==Infoks== Leht on abiks klaviatuuri täheasetuse ehk keyboard layouti muutmiseks käsurealt Ubuntus. Järgnevad käsud ning toimingud on läbi proovitud Ubuntu Desktop 10.04 ja…'

==Infoks==

Leht on abiks klaviatuuri täheasetuse ehk keyboard layouti muutmiseks käsurealt Ubuntus. Järgnevad käsud ning toimingud on läbi proovitud Ubuntu Desktop 10.04 ja Ubuntu Server 9.10 operatsioonisüsteemides.

==Kuni väljalogimiseni klaviatuuri täheasetuse muutmine==

Piisab lihsalt käsu '''setxkbmap [layout]''' sisestamisest, et soovitud layout koheselt kuni sessiooni lõpuni kasutusele võetaks.

Näited:

<pre>

setxkbmap ee #"Estonian" täheasetus

setxkbmap us #"US" täheasetus

setxkbmap dvorak #"US Dvorak" täheasetus

</pre>

==Vaikimisi klaviatuuri täheasetuse muutmine käsurealt==

Üks võimalus täheasetust muuta, on console-tools paki uuesti installeerimine, mille jooksul nõutakse keyboard layout uuesti määramist:

<pre>'''sudo dpkg-reconfigure console-setup'''</pre>

Valida sobivad seadistused.

==Kasulikke viiteid==

*http://www.howtoforge.com/changing-language-and-keyboard-layout-on-various-linux-distributions
*http://pingviin.org/ftopic298-0.html
*http://www.it.freebsd.org/pub/Unix/XFree86/WWW/htdocs/current/setxkbmap.1.html
*http://wiki.laptop.org/go/Keyboard_layouts

==Kasutatud materjal==

*http://ubuntu-tutorials.com/2008/01/31/changing-the-system-keyboard-mapping-on-ubuntu-dvorak-vs-qwerty/

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

OSadmin mõisted

2010-05-28T19:23:01Z

Itamm: /* Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus */

=Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine mõisted=
'''NB see leht on alles varases valmimisjärgus!'''

=Sissejuhatus=
Antud lehelt leiab mõistete nimekirja koos linkide ja vahel ka selgitustega, mis katavad Osadmin aines räägitu. Eraldi on välja toodud mõisted, mida peaks enne aine deklareerimist tundma.

<pre>
Autorid:

Merili Gutmann, A21
Liisa Tallinn, A22
Indrek Tamm, 15
Miina Sikk, 16
Kadri Kalpus A31
Petri Hütt A31
...
...
</pre>

=Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist=

#'''Operatsioonisüsteemi mõiste''' - operatsioonisüsteem on tarkvara, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel, ülesandega varustada kasutajat komplektiga, mille abil on võimalik käivitada programme. (http://www.dmoz.org/Computers/Software/Operating_Systems/).
# '''Operatsioonisüsteemi ülesanded''' - liides kasutaja ja riistvara vahel ning rakendusprogrammide ja riistvara vahel; arvutiressursside haldamine, optimeerimine, kaitsmine.
#'''Tuum kui kernel''' - operatsioonisüsteemi keskne komponent, mis suhtleb vahetult riistvaraga. (http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_(computing))
#'''MMU (Memory Management Unit) ehk mäluhaldusplokk''' - riistvaraline seade, mis tegeleb CPU taotlusega mälule juurdepääsu saada. Funktsioonideks näiteks virutaalmälu haldamine, mälu kaitsmine, vahemälu kontroll. (http://burks.bton.ac.uk/burks/foldoc/26/72.htm, http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_management_unit)
#'''NUMA (Non-Uniform Memory Access või Non-Uniform Memory Architecture)''' - multitöötlusviis, kus süsteem kasutab ühist mälu, aga selle poole pöördumisaeg oleneb mälu asukohast protsessori suhtes - kohalikule mälule saab protsessor oluliselt kiiremini ligi. Võimalik implementeerida ka tarkvaraliselt. (http://lse.sourceforge.net/numa/faq/, http://en.wikipedia.org/wiki/Non-Uniform_Memory_Access)
#'''Ketta vahemälu (cache)''' - ala kettal, millelt andmete lugemine ja millele andmete kirjutamine on kiirem kui kettale endale - kiiruse huvides hoitakse väikesemahulisi asju vahemälus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''Protsessori vahemälu (CPU cache)''' - protsessori poolt kasutatav vahemälu, vähendamaks ajakulu mälule ligipääsuks. Kui midagi vaja, vaadatakse kõigepealt, kas koopia infost on ka vahemälus, kui jah, siis kirjutatakse või loetakse sealt. (http://lwn.net/Articles/252125/, http://en.wikipedia.org/wiki/CPU_cache)
#'''Puhver vs vahemälu''': Puhver on ala, kus infot vaid ajutiselt hoitakse, vahemälu on ala, kus "põhiliselt kasutatud" infot säilitatakse ja kust info olemasolu alati esimesena kontrollitakse. (http://www.webopedia.com/TERM/B/buffer.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''IOP (input/output processor)''' - protsessor, mis on eraldi keskprotsessorist. Selle ülesandeks on tegeleda vaid sisend-väljund protsessidega. (http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:qzXpuzcRm_oJ:www.mans.eun.eg/faceng/english/computers/PDFS/PDF4/4.7.pdf+IOP+cpu&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjxXoXj8WJBCGG5sVvYdZvG0O8BqKJR8qgVp7m8SMwP3-0YBof9lkxrmi0SIBXTnhY2flpvIZ4Y01ab0CVysdGU1ecscfAD1Gi0nWAnQWkyrzkUBOKQGwk0QbIlZpbJDLGilrn-&sig=AHIEtbRTRHvGQvCSAtF9BzJ8ncSip9cO_w)
#'''Sünkroonne vs asünkroonne''':
#*Sünkroonne - I/O operatsioon siseneb koheselt ooteseisundisse, on seal seni, kuni I/O ülesanne on täidetud.
#*Asünkroonne - I/O ülesanne saadetakse kernelisse, kui kernel seda aktsepteerib, töödeldakse järgmist tööd, kuni kernel teatab, et I/O operatsioon on täidetud, segades vahele käimasolevale tööle.(http://users.cs.cf.ac.uk/O.F.Rana/os/lectureos10/node9.html)
#'''Failisüsteem''' - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierarhilise ülesehitusega failisüsteemid. (http://en.wikipedia.org/wiki/File_system, http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html, http://www.forensics.nl/filesystems)
# '''Levinud failisüsteemid''' - FAT (Windows), FAT32 (Windowsi varasemates versioonides), NTFS (alates Windows NT), EXT2 (Unix-tüüpi alguses), EXT3 (Unix-tüüpi), EXT4 (Unix-tüüpi), ReiserFS (Unix-tüüpi), UFS (Unix-tüüpi), HFS (Mac).
# '''Kosteaeg''' (response time) - aeg sündmuse tekkimisest kuni esimese vastuseni sellele. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/tpfhelp/current/index.jsp?topic=/com.ibm.ztpf-ztpfdf.doc_put.cur/gtpc3/c3resp.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Response_time_%28technology%29)
# '''Süsteemiadministraator''' - isik, kes vastutab mingi mastaabiga firmasisese IT infrastruktuuri haldamise ja tõrgeteta töötamise eest. (http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
# '''Süsteemiadministraatori tegevused''' - süsteemide paigaldamine, haldamine, varundamine/taastamine, koormuste ja mahtude jälgimine, arhitektuuri arendamine. Tüüpiliselt on tema ülesanneteks ka tarkvara ja riistvara konfigureerimine, kasutajate haldamine, tarkvara uuendamine, turvalisus.(http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
#'''Rakendusadministraator''' - isik, kelle ülesandeks on mingi rakenduse või teenuse spetsiifiline haldamine.
# '''e-mail (electronic mail)''' - elektroonilisel teel ülekantav teade; meetod nende koostamiseks, saatmiseks, salvestamiseks ja vastuvõtmiseks.(http://en.wikipedia.org/wiki/E-mail)
# '''Failihaldus''' - arvutis failides olevate dokumentide ja andmete haldamine. Näiteks uute failide loomine, nende salvestamine, avamine jne. (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_file_management, http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus)
# '''Nimeserver''' (Domain Name Server) - programm või arvutiserver, mis tõlgib domeeninime IP aadressiks ja ka IP-aadresse nimilahendusteks, kui need eksisteerivad. (http://www.bind9.net/, http://www.livinginternet.com/i/iw_dns_dns.htm)
# '''DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)''' - protokoll, mis edastab võrku ühendatud arvutile pärimise peale infot võrgus toimetulemiseks, nt gateway, IP-aadress ja subnet mask. Kui on seadistatud, siis ka muid teenuseid jagavate serverite IP-aadresse. Seeläbi on näiteks võimalik ühest keskusest kogu võrku hallata, samuti omistada serveritele ja ruuteritele staatilisi IP aadresse. (http://tools.ietf.org/html/rfc2131, http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol)
# '''Autentimine''' - isiku identiteedi tuvastamine, kontrollimine ja tõestamine (nt paroolid, kaardid, sõrmejäljed). (http://www.webopedia.com/TERM/A/authentication.html)
# '''Autoriseerimine''' - pääsukontrolli rakendamine, kasutajale pääsuõiguste omistamisprotsess (diskreetne, kohustuslik, rollipõhine, turbetasemetega pääsukontroll). (http://en.wikipedia.org/wiki/Authorization)
# '''CLI shell (command line interpreter) ehk koorik''' - arvutiprogramm, mis loeb kasutaja poolt sisestatud teksti ja tõlgendab selle vastavalt operatsioonisüsteemile või programmeerimiskeelele. (http://www.freeos.com/guides/lsst/, http://commandwindows.com/, http://en.wikipedia.org/wiki/Command-line_interpreter)
# '''Shell''' - käsuinterpretaator, programm, mis võimaldab kasutajaliidest operatsioonisüsteemile, mis omakorda võimaldab juurdepääsu kernelile (Shell e koorik kui välimine kiht). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#shell2, http://en.wikipedia.org/wiki/Shell_%28computing%29)
# '''Protsess''' - toiming, mida programmi poolt läbi viiakse. Kui programm on nö kogu passiivseid juhendeid, siis protsess on nende juhendite tegelik täidesaatmine. (http://www.linfo.org/process.html)
# '''Andmebaas''' - korrastatud andmete kogu, mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailide kogu. Andmebaasiks võib olla ka üks fail.
# '''Läbilaskevõime''' - ülekannete ja andmete ladustamise/salvestamise töötlemise suutlikkus.
# '''LDAP kataloogiteenus''' (Lightweight Directory Access Protocol) - komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. Toetab ka TCP/IP protokolle. http://en.wikipedia.org/wiki/Lightweight_Directory_Access_Protocol
# '''AD Active Directory''' - Microsofti kataloogiteenused Windows'i keskkonnas, integreeritud DNS'i ja TCP/IP protokollidega. (http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa705886%28VS.85%29.aspx)
# '''Monitooring''' - süsteemistaatuse jälgimine, sellest teadlik olemine. Näiteks interneti monitooring, kus süsteemi pidevalt jälgitakse, vältimaks aeglast ühendust või komponentide ebaõnnestumist jne. (http://www.cio.com/article/133700,/Network_Monitoring_Definition_and_Solutions, http://en.wikipedia.org/wiki/Website_monitoring)
# '''DAC''' - '''''Digital to Analog Converter''''' ehk ''digitaal-analoogmuundur'' on seade digitaalkoodi (tavaliselt binaarkoodi) muutmiseks analoogsignaaliks (vooluks, pingeks või elektrilaenguks). (http://en.wikipedia.org/wiki/Digital-to-analog_converter)
# '''MAC''' - '''''Media Access Control address''''' ehk ''meediumipöörduse juhtimise aadress'' on võrguseadmete unikaalne identifitseerija, mis määratakse võrgukaardile tootmise käigus. (http://en.wikipedia.org/wiki/MAC_address)
# '''Operatsioonisüsteemi välismälu.''' - Operatsioonisüsteemi aeglaseim, aga mahukaim ja suhteliselt odav mäluliik. Näiteks kõvakettad, DVD-d ja ''Flash''-mälu kasutavad seadmed kuuluvad välismälu alla. (http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_hierarchy)
# '''Ketta struktuur.''' - Kõvakettas on hermeetiliselt suletud plaadid, mis paiknevad silindrite vahel. Plaatide pealt loevad infot lugemispead ja kirjutavad infot kirjutamispead. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive)
# '''Kõvaketta parameetrid.''' - Kõvaketta parameetriteks on näiteks maht, radade/silindrite/peade arv, sektori suurus, pöörlemiskiirus, lugemiskiirus järjest lugemisel ja kiirus juhusliku bloki lugemisel ning kosteaeg ehk latency. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive#Capacity_and_access_speed)

=Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus=

# '''Varundus''' - protsess, kus andmetest tehaks koopia sellisel viisil, et seda saaks andmete kadumisel/riknemisel kasutada originaali taastamiseks. (http://www.computertooslow.com/computer-backup.asp, http://en.wikipedia.org/wiki/Backup, http://www.howtogeek.com/howto/windows-vista/use-ubuntu-live-cd-to-backup-files-from-your-dead-windows-computer/)
# '''Seadmefail''' - failitüüp operatsioonisüsteemides, mille kaudu pääseb ligi suuremale osale seadmetest (kettad, printer, klaviatuur jne). Seadmefailid asuvad Unixilaadsetes operatsioonisüsteemides kataloogis /dev. (http://en.wikipedia.org/wiki/Device_file)
# '''Linux laadsete levinumad käsud''' -
#*http://www.debianhelp.co.uk/commands.htm
#*http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.4.html
#*rohkem: http://ss64.com/bash/
# '''Minimaalsed vajalikud õigused''' - minimaalsed õigused, mida on vaja selleks, et parajasti tegemisel olevaid toiminguid oleks võimalik üldse sooritada. Vältimaks vigadest tulenevaid probleeme, tasub hoida minimaalselt vajalikke õiguseid.
# '''/etc/shadow''' - fail Linux-laadsetes operatsioonisüsteemides, kus hoitakse kasutajate parooliräsi, samuti konto ja parooli aegumise andmeid.
# '''Parooliräsi''' - paroole ei hoita tavatekstina, vaid 'räsitakse ära'. Parooliräside abil saab kontrollida parooli kehtivust.
# '''Addgroup''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega lisatakse juurde uus grupp.
# '''passwd <kasutajanimi>''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega saab vahetada kasutaja parooli
# '''userdel''' - käsk unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja konto.
# '''userdel - r''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja koos kodukataloogiga.
# '''adduser <kasutaja> <grupp>''' - käsk unixilaadsetes operatsioonisüsteemides, millega luua uus kasutaja, kes kuulub mingisse gruppi.
# '''/etc/passwd''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot (kasutajanimi, nimi, ID, GID, kodukataloog, /bin/bash) iga kasutaja kohta, kes võib süsteemi sisse logida. http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcpasswd-file-format/
# '''/etc/group''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot gruppide kohta. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/aix/v6r1/index.jsp?topic=/com.ibm.aix.files/doc/aixfiles/group_security.htm)
# '''UID''' - user ID. Igal kasutajal on süsteemis unikaalne ID. Root'i ID on alati 0. (http://www.linfo.org/uid.html)
# '''GID''' - group ID. Igal grupil on infosüsteemis unikaalne ID. Root'i GID on alati 0. (http://en.wikipedia.org/wiki/Group_identifier)
# '''Primaarne Grupp''' - iga kasutajaga seotud grupp, mis algselt luuakse uue kasutaja lisamisel. Kasutaja saab kuuluda ka teistesse gruppidesse ja primaarseid gruppe saab muuta.
#'''usermod [options] kasutaja'''
##'''-u''' võti == '''--uid''' - '''''User Identifier'''''. Kasutaja uus identifitseerimisnumber, mittenegatiivne. Väärtused vahemikus 0 kuni 999 on tavaliselt reserveeritud süsteemikontodele. Kasutaja kodukaustas olevad failid ja postkast saavad automaatselt uue UID. Kui ei kasutata '''-o''' võtit, peab väärtus olema unikaalne.
##'''-g''' võti == '''--gid''' - '''''Group Identifier''''' Kasutaja uue baasgrupi (initial group) nimi või number, grupp peab eksisteerima.
##'''-G''' võti == '''--groups''' Grupinimekiri gruppidest millesse kasutaja kuulub [grupp1,grupp2,gruppN]. Kehtivad samad reeglid, mis '''-g''' võtme puhul. Kui kasutaja oli eelnevalt mõne sellise grupi liige, mida grupinimekirja pole lisatud, siis eemaldatakse ta sellest grupist Eemaldamist saab vältida, kasutades '''-a''' võtit, mis lisab kasutaja täiendavalt grupinimekirjas olevatesse gruppidesse.
##'''-L''' võti == '''--lock''' Lukustab kasutaja parooli, pannes krüptitud parooli ette "!" tähise ehk hüüumärgi, blokeerides parooli.
##'''-U''' võti == '''--unlock''' Lubab taas kasutada lukustatud parooli, eemaldades parooli eest hüüumärgi.
##'''-p''' võti == '''--password''' Parool. Tavaliselt kirjutatakse parool kohaliku failisüsteemi aadressile /etc/passwd või /etc/shadow. Parool peab vastama süsteemi salasõnadele kehtestatud reeglitele. NB! Sel viisil parooli muutes on parool nähtav kolmandatele isikutele, kes programmi jooksvat koodi jälgivad.
##'''-s''' võti == '''--shell''' Sisse logides valitava käsuinterpretaator (''login shell''-i) nimi. Jättes välja tühjaks, valib süsteem vaikimisi variandiks oleva käsuinterpretaatori (''default login shell''-i).
##'''-l''' võti == '''--login''' Uus kasutajanimi. Ainult vana kasutajanimi muudetakse uueks. Kõik muu jääb samaks. Näiteks kasutaja kodukausta nimi ei uuene ja seda peab käsitsi muutma.
##'''-c''' võti == '''--comment''' Kasutaja parooli sisaldava faili kommentaarirea uus väärtus (sisu), mida tavaliselt muudetakse utiliidiga ''chfn''.
#'''DAC''' - '''''Discretionary Access Control''''' ehk ''valikuline pääsukontroll'' võimaldab teatud õigustega kasutajal anda edasi talle antud õigusi. ''DAC'' töötab operatsioonisüsteemis rakenduste tasemel (mitte kernelis). Turvariskialdis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Discretionary_access_control)
#'''MAC''' - '''''Mandatory Access Control''''' ehk ''kohustuslik pääsukontroll'' on pääsukontrolli liik, kus kokkuvõttes otsustatakse operatsioonisüsteemi kernelis, kas mingi tegevus lubatakse või ei. '''MAC''' on võimeline tühistama '''DAC'''-iga lubatud tegevuse. (http://en.wikipedia.org/wiki/Mandatory_Access_Control)
#'''RBAC''' - '''''Role-based access control''''' ehk ''rollipõhine pääsukontroll'' on autoriseerimise liik, mille rakendamisel saavad süsteemi pääseda ainult kasutajad, kellele on omistatud roll, millel on sisenemisõigus. Õigused kinnitatakse rollile. Kasutajal võib olla mitu rolli. (http://en.wikipedia.org/wiki/Role-based_access_control)
# '''Failiõigused''' - õigused, mis on kasutajatele antud faili vaatamiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinumates failisüsteemides on kasutajatel võimalik omada järgnevaid failiõiguseid: ''lugemine'', ''kirjutamine'', ''käivitamine'', ''kustutamine'', ''lubade muutmine''. (http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_permissions)
# '''Kataloogi õigused.''' - õigused, mis on kasutajatele antud kataloogile juurdepääsemiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinud opsüsteemide kataloogiõigused: ''lugemine'', ''lisamine'', ''kustutamine'', ''kustutamine'', ''sisenemine'', ''lubade muutmine''. Linux vaatleb katalooge tavaliste failidena, millel on olemas kõik needsamad loabitid. Kataloogi tunnuseks on täht "d". (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#kataloog)
# '''RWX''' - '''''Read Write Execute''''' ehk ''lugemine, kirjutamine ja käivitamine'' on unixilaadsete failisüsteemide kasutajatele antavad load. Igale failile, kaustale ja seadmele on linuxis määratud eraldi õigused omanikule, grupile ja ''teistele'' (others). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#filee)
# '''chmod''' - '''''ch'''''ange '''''mod'''''e ehk ''muuta õigusi (loadbitte)'' on UNIX-i shell-käsk faili õiguste muutmiseks. Käskimisviis: '''chmod [õigused] objekt''' (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/chmod.html)
# '''NTFS''' - '''''New Technology File System''''' on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem. NTFS võimaldab seada failidele eriõigusedi, näiteks ''atribuutide vaatamine'' ja ''õiguste vaatamine''. Windowsi versioonid 95, 98, 98SE ja ME ei suuda NTFS failisüsteeme iseseisvalt lugeda, selle jaoks eksisteerivad utiliidid. (http://et.wikipedia.org/wiki/NTFS, http://www.ntfs.com)
# '''ACL''' - '''''Access Control List''''' ehk ''pääsupiiramisloend'' on objektidele kaasatavate õiguste loend. Loendis määratletakse, kellel või millel on õigus objektidele ligi pääseda, ning mida on sellega lubatud teha. Tavapärases pääsupiiramisloendis määratletakse igas kirjes isik ja toimetus: näiteks, kirje (Liisi, delete) faili XYZ pääsupiiramisloendis annab Liisile õiguse faili XYZ kustutamiseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/ACL)
# '''NTFS õigused failile''' - Failiõigused NTFS süsteemis võimaldavad anda kasutajatele järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (Take Ownership)'' (O). (http://www.windowsecurity.com/articles/Understanding-Windows-NTFS-Permissions.html)
# '''NTFS õigused kataloogile''' - NTFS failisüsteemis saab kataloogidele anda iga kasutaja jaoks järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (- Take Ownership)'' (O). (http://cc.jlab.org/docs/services/windows/ntfs_permissions.html)
# '''setfacl''' - Linux / Unix käsurea käsk faili või failide pääsupiiramisloendis kaasatud õiguste muutmiseks [http://www.computerhope.com/unix/usetfacl.htm]
# '''USER''' - ''kasutajanimi''. Kasutajat identifitseeriv tähekombinatsioon, mida on vaja näiteks linuxisse oma kasutajakontole sisselogimiseks.
# '''PATH''' - Path muutujas on nimekiri kataloogidest, millest süsteem otsib programmifaile, mida kasutaja käivitab ilma kataloogile viitamata. [http://kb.iu.edu/data/acar.html]
# '''HOME''' - ''kodu''. Linuxis kasutaja kodukataloog "/home/kasutajanimi", kus paiknevad kataloogid ja failid, mille omanikuks on see kasutaja.
# '''SHELL''' - ''käsuinterpretaator''. (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#shell2)
# '''EDITOR''' - kasutaja eelistatuim tekstitöötlusprogramm. (http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_text_editors)
# '''env''' - keskkonnamuutujate kuvamiseks kasutatav korraldus. (http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_env.htm)
# '''setenv''' - käsurea käsk keskkonnamuutuja väärtuse seadmiseks. (http://www.computerhope.com/unix/usetenv.htm)
# '''Operatsioonisüsteemi kernel''' - operatsioonisüsteemi tuum, mis tegeleb näiteks tarkvaraprotsesside vahel riistvara ressursside jagamisega. (http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_%28computing%29)
# '''STDIN''' - protsessi sisendvoog. (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid)
# '''STDOUT''' - protsessi väljundvoog. (http://en.wikipedia.org/wiki/Standard_streams)
# '''STDERR''' - protsessi veavoog. (http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl3_stderr.htm)
# '''Signaalid''' - Signaali saatmine käsurealt toimub kill korraldusega. Signaalidel on numbrilised märgendid ja ka lühinimed. Saates protsessile signaali, see enamasti töödeldakse protsessi poolt, aga protsess võib mõningaid signaale ka mitte töödelda. (http://www.linux-tutorial.info/modules.php?name=MContent&pageid=289)
# '''Tarkvara levitamine''' - Tarkvara saab levitada mitmesugusel kujul: binaarsel kujul, tarkvarapakettidena (nt msi, rpm, deb), vahekoodis (osaliselt kompileeritud või objektkoodis), skriptidena jne. Paigaldusfailid tulevad kas andmekandjatega kaasa või asuvad võrgus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Software_distribution)
# '''Tarkvara jagunemine''' - Tarkvara võib jagada süsteemitarkvaraks, draiveriteks, programmeerimistarkvaraks ja operatsioonisüsteemi rakendusprogrammideks. (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_software#Types_of_software)
# '''Tarkvarahalduse vahendid''' - Tarkvara haldamisel kasutatakse tihti pakihalduse süsteeme nagu näiteks ''rpm'', ''apt'', ''dpkg'' ja ''yum''. (http://daverdave.com/node/97)
# '''Tarkvara hoidlad ehk varamud''' - Serverid, mis levitavad tarkvara. Tarkvaravaramutes hoitakse tarkvarapakke ja uusimat tarkvarapakkide nimekirja, mida kasutajal on võimalik alla laadida. Tarkvara paigaldamise ja uuendamise hõlbustamiseks on näiteks Ubuntus tarkvaravaramute nimekiri ühes failis, mida saab soovi korral muuta. (http://mirror1.atrpms.net/ccrma/man/man5/sources.list.5.html)
# '''Tarkvara eemaldamine.''' - Ubuntu ja Debian laadsetel toimub tarkvara eemaldamine käsuga ''sudo apt-get remove tarkvarapakk''. '''NB!''' Eemaldatakse ka need pakid, mis sõltuvad eemaldatavast tarkvarast Seega tasuks kasutada simuleerimise võtit '''-s''' ja peale tulemusega rahule jäämist alles käivitada eemaldamise korraldus ilma '''-s''' võtmeta.
# '''Tarkvara uuendamine.''' - Apt-get-iga tarkvara uuendades peaks kõigepealt uuendama takvaranimekirju: ''sudo apt-get update'' Seejärel teha tarkvara uuendus: ''sudo apt-get upgrade''. '''PS.''' "sudo apt-get dist-upgrade" uuendab võimalusel ka operatsioonisüsteemi. (http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Packaging_Tool)
# '''Info otsimine tarkvara kohta''' - Kui ei mäletata mingi programmi nime, siis tasub kasutada otsingut tarkvarapakkide nimekirjast ja kirjeldustest ''apt-cache search kirjeldus''. (http://newbiedoc.sourceforge.net/tutorials/apt-get-intro/info.html.en)
# '''Info vaatamine.''' - Et teada saada, mis versioon tarkvarast on installeeritud, saab kasutada näiteks korraldust ''apt-cache show pakinimi''. Sõltuvuste kuvamiseks saab kasutada nt: ''apt-cache showpkg pakinimi''. (http://mirror1.atrpms.net/ccrma/man/man8/apt-cache.8.html)
# '''Tarkvara installeerimine''' - Kui tarkvaravaramus vastavat tarkvarapakki ei leidu, kuid näiteks tootja kodulehelt leiab deb paki, siis saab tarkvara paigaldada dpkg vahenditega: ''sudo dpkg -i pakinimi''. (http://en.wikipedia.org/wiki/Dpkg) Lähtetekstist tarkvara installeerimine: Allalaadimine -> Lahtipakkimine -> Kataloogi sisenemine -> Konfigureerimine -> Käivitamine. (http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/softinstall.html)
# '''Tarkvara haldamine''' - Tarkvara installeerimiseks vajalikud pakid jäävad peale installeerimist alles, näiteks kõvakettaruumi säästmiseks tasub need eemaldada: ''sudo apt-get clean''
# '''Installatsiooni kloonimine''' - Ühesse arvutisse paigaldatud tarkvarapakkide installeerimine teistesse arvutitesse.
# '''Masina taastamine''' - Arvuti taastamine riistvara hävimise tõttu või mõnel sarnasel põhjusel. Taastamisel on eelistatud varukoopia kasutamine, aga kui see pole võimalik, siis tuleb konfigureerida operatsioonisüsteem uuel riistvaral ja võimalusel kanda üle säilinud andmed.
# '''FHS failisüsteemi hierarhia.''' - Linux operatsioonisüsteemi failid asuvad kindlates kataloogides, failide paiknemise määrab ''Filesystem Hierarchy Standard'' (FHS). (http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_Hierarchy_Standard)
# '''Lingid''' - Ühele failile võivad viidata mitmes eri kohas asuvad lingid. Programmid saavad faili/kataloogi poole pöörduda lingi kaudu. Unix laadsetes on kahte tüüpi linke '''Hard Link''' e otselink (viit andmetele) ja '''Symbolic Link''' e nimelink (viit nimele). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.3.html#linking)
# '''Katkised lingid''' - Link on katkine, kui faili, millele link viitab, enam ei ole. (http://www.linuxclues.com/articles/17.htm)
# '''Windows NTFS lingid''' - ''Windows NTFS'' lubab põhimõtteliselt nii ''hard'' kui ''symbolic'' linkidele sarnanevaid linke (''symbolic link''-e alates ''Windows Vista NTFS''-st). (http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS_symbolic_link) (http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS_junction_point) (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_shortcut)
# '''Kettajagu ehk partitsioon''' - Konkreetse kõvaketta alajaotus. Jaotustabel kirjutatakse ketta algusesse (rada 0 silinder 0 sektor 0).
# '''fdisk''' - aine raames on mõeldud linuxis kasutatavat programmi partitsioonitabeli haldamiseks. Sellega saab näiteks vaadata (p), kustutada (d) ja luua uusi partitsioone (n). ''Write'' käsk (w) kirjutab uue partitsioonitabeli kettale. (http://www.freeos.com/articles/3935/)
# '''Failisüsteemi loomine''' - Enne kettajao kasutuselevõttu tuleb sellele luua failisüsteem. Linuxis funktsioneeriva failisüsteemi loomiseks sobib näiteks järgnev korraldus: ''mkfs -t ext4 /dev/sdb1'', kus ''ext4'' on failisüsteem ja ''/dev/sdb1'' on ketta partitsioon. (http://en.wikipedia.org/wiki/Mkfs)

=Sorteerimata mõisted=

Mõisted 1-55: Miina

1. Operatsioonisüsteemi mõiste.
2. Tuum ehk kernel.
3. MMU.
4. NUMA.
5. Ketta vahemälu.
6. Protsessori vahemälu.
7. Ketta vahemälu.
8. Puhver vs vahemälu.
9. Sünkroonne.
10. Asükroonne.
11. Failisüsteem.
12. Jõudlus.
13. Kosteaeg.
14. IOP.
15. Läbilaskevõime.
16. Failisüsteemi jõudlus.
17. Süsteemiadministraator.
18. Rakenduseadministraator.
19. Süsteemiadministraatori tegevused.
20. Autentimine.
21. e-mail.
22. Failihaldus.
23. www server.
24. Nimeserver.
25. DHCP.
26. Varundus.
27. Monitooring.
28. Andmebaas.
29. Autentimine.
30. Autoriseerimine.
31. Operatsioonisüsteemi ülesanded.
32. Kataloog.
33. Seadmefail.
34. Levinud failisüsteemid.
35. Virtuaalne failisüsteem.
36. CLI shell ehk koorik.
37. Shell.
38. Linux laadsete levinumad käsud.
39. Protsess.
40. Minimaalsed vajalikud õigused.
41. Auditeerima.
42. /etc/passwd.
43. /etc/group.
44. AD Active Directory.
45. LDAP kataloogiteenus.
46. UID.
47. GID.
48. /etc/shadow
49. Parooliräsi.
50. Primaarne Grupp.
51. Addgroup.
52. passwd
53. userdel
54. userdel - r
55. adduser <kasutaja> <grupp>

Miina mõistete lõpp, Indreku mõistete algus.

56. -u
57. -g
58. -G
59. - L
60. - U
61. - p
62. - S
63. - l
64. - c
65. DAC
66. MAC
67. RBAC
68. Failiõigused.
69. Kataloogi õigused.
70. RWX
71. Chmod
72. NTFS
73. ACL
74. NTFS õigused failile.
75. NTFS õigused kataloogile.
76. setfacl
77. USER
78. PATH
79. HOME
80. SHELL
81. EDITOR
82. env
83. setenv
84. Operatsioonisüsteemi kernel.
85. STDIN
86. STDOUT
87. STDERR
88. Signaalid
89. Tarkvara levitamine.
90. Tarkvara jagunemine.
91. Tarkvarahalduse vahendid.
92. Tarkvara hoidlad ehk varamud.
93. Tarkvara eemaldamine.
94. Tarkvara uuendamine.
95. Info otsimise tarkvara kohta.
96. Info vaatamine.
97. Tarkvara installeerimine.
98. Haldamine.
99. Installatsiooni kloonimine.
100. Masina taastamine.
101. FHS failisüsteemi hierarhia.
102. Lingid.
103. Katkised lingid.
104. Windows NTFS lingid.
105. Operatsioonisüsteemi välismälu.
106. Ketta struktuur.
107. Kõvaketta parameetrid.
108. Kettajagu ehk partitsioon.
109. fdisk.
110. Failisüsteemi loomine.

Indreku mõistete lõpp.

Mõisted 111-167: Merili

111. Ketaste ühendamine.
112. Failisüsteemi kontroll.
113. Partitsioonide taastamine.
114. RAID
115. LVM
116. Swap
117. Quota
118. Jõudlus
119. Kosteaeg
120. Töökindlus
121. Liiasuse ehk Redundacy
122. MTBF
123. Hargsalvestus
124. Stripe
125. Liiasus
126. Mirror
127. Veaparanduskoodid
128. Rebuild
129. Spare disk
130. RAID 0
131. RAID 1
132. RAID 5
133. RAID 10
134. RAID 0+1
135. RAID
136. Laiendamine
137. Saaleala suurus
138. Kettakvoot
139. SAN
140. NAS
141. MBR
142. Buudibloki faas
143. Tuumafaas
144. Tuumafaas Windows süsteemis
145. bootmgr
146. winload.exe
147. Protsessi faas
148. Lilo
149. GRUB
150. GRUB2
151. eth 0
152. eth 1
153. auto
154. allow-
155. itconfig
156. netstat
157. netstat –e
158. /etc/services
159. trace route
160. Tulemüürid
161. DMZ
162. VPN
163. NAT
164. PAT
164. SNAT
165. DNAT
166. Filtreerimine
167. Netfilter

Siin lõppevad Merili mõisted.

168. mangle
169. ACCEPT
170. DROP
171. LOG
172. REJECT
173. MASQUERADE
174. OpenBSD PF
175. FirewallBuilder
176. Application log
177. Error log
178. Log level
179. Syslog
180. Valdkond
181. Tõsidusaste
182. Syslog server
183. Monitooring
184. Teenuste aktiivne seire
185. Teenuste passiivne seire
186. top ja htop
187. free
188. iostat
189. wmstat
190. netstat
191. mysqladmin extended
192. mysqladmin processlist
193. mtop
194. Nagios
195. Käideldavus
196. SPOF
197. High availability
198. Klastrid
199. Fail over klastrid
200. Load Balancy klastrid
201. SPOF
202. Varundamine
203. Taastamisplaan
204. Online backup
205. Backup Window
206. Shadow Copy Services
207. BCV
208. Varundustarkvara
209. Täielik koopia
210. Incremental koopia
211. Taasteplaan
212. DNS
213. Host
214. Hostname
215. Localhost
216. Domain name
217. Fully Qualified Domain Name

Siit algavad Kadri ja Petri mõisted

220. '''AES ehk Rijndael'''

221. '''Ajatempel (time-stamp)''' - on andmekogumile (dokumendile, failile vm) lisatud täiendav andmekogum, mis võimaldab selle loomisaega võrrelda teiste andmekogumite loomisaegadega (signeerimisaegadega)

223. '''Andmed – (data)''' Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks. Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul, mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile.

224. '''ARP tabel'''

227. '''Avalik võti (public key)''' - on allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib). Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile piiranguteta teada.

228. '''BIOS'''

229. '''boodiblokk'''

230. '''CA'''

231. '''CIFS'''

232. '''CLI'''

233. '''CPU'''

234. '''DAC'''

235. '''DDOS'''

236. '''Dekrüpteerimine ehk dešifreerimine''' (deciphering, decryption) –on krüptogrammi teisendamine avatekstiks normaalolukorras salajase võtme kaasabil.

237. '''DHCP'''

238. '''digitaalandmed'''

239. '''DMZ'''

240. '''DNS'''

241. '''ennistamine'''

242. '''EXT3'''

243. '''EXT4'''

244. '''FAT'''

245. '''FQDN'''

246. '''FTP'''

247. '''GRUB'''

248. '''GUI'''

249. '''HDD'''

250. '''HSM'''

251. '''IO'''

252. '''IP'''

253. '''ISKE''' - on oma olemuselt segamatoodika sugemetega etalonturbemetoodika, kus on sätestatud erinevad turvatasemed ning neile vastavad kohustuslikud etalonturvameetmed. ISKE on välja töötatud avaliku sektori (riik aj omavalitsused) vajadusi ja eripärasid silmas pidades.

254. '''käideldavus''' - Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele. Käideldavus on reeglina andmete olulisim omadus ehk andmeturbe olulisim komponent – halvim mis andmetega võib juhtuda, on see et ta pole (volitatud subjektidele) kättesaadav

255. '''käsuregister ehk IR ehk instruction register'''

256. '''kernel'''

257. '''konfidentsiaalsus'''

258. '''Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment)''' - on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key).

260. '''krüptograafia''' - (cryptography) on ajaloolises plaanis teadus, mis tegeles teabe (andmete sisu) peitmisega võõraste pilkude eest selle ”kentsaka” üleskirjutamise teel. Krüptograafia tähendab kreeka keeles peidetud sõna. Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt koostatud tüüpalgoritme.

261. '''Krüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi''' (cryptographic message digest, hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum

262. '''latency ehk kosteaeg'''

263. '''LBA'''

265. '''LVM'''

266. '''MAC'''

267. '''marsruuter'''

268. '''memory mapping'''

270. '''monitooring'''

272. '''MTA'''

273. '''MTBF'''

274. '''NAT/PAT'''

275. '''NFS'''

276. '''NIC'''

277. '''nimeserver'''

280. '''Open BSD'''

281. '''OS'''

282. '''pääsukontroll'''

283. '''parooliräsi'''

284. '''peidikmälu ehk vahemälu ehk CACHE'''

285. '''pinumälu ehk stack ehk lifo'''

286. '''PKI''' – public key infrastructure, PKI) kujutab endast digiallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajaminevaid teenuseid, mida on neli: sertifitseerimisteenus, ajatempli teenus, kehtivuskinnituse teenus, teenuste korraldamise ja koordineerimise teenus (tavaliselt riiklik). Digiallkirja turvaliseks andmiseks on hädavajalik kõigi nelja teenuse toimimine

287. '''Privaatvõti (private key)''' - Avalikust võtmest privaatvõtit leida on võimatu samas privaatvõtmest saab avaliku võtme alati leida. privaatvõti on allkirja andmise vahend ja ta on allkirja andja ainuvalduses.

288. '''protsessori vahemälu'''

289. '''PSI'''

290. '''puhvermälu ehk fifo'''

291. '''RAM'''

292. '''Räsi''' - ehk sõnumilühend on täpsemini võtmeta räsifunktsiooni väljund, sõltudes vaid sõnumist

293. '''RBAC'''

294. '''registermälu ehk registers'''

295. '''RMP'''

296. '''RSA'''

297. '''ruuter'''

298. '''san/nas'''

299. '''Sertifikaat (certificate)''' - on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt alla kirjutatud (signeeritud) digidokument, mis sisaldab sertifikaadi omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm).

300. '''Sertifitseerimine (certification)'''- Isiku isikuandmete sidumist tema avaliku võtmega

301. '''shell'''

302. '''SID'''

303. '''SMB'''

304. '''SMTP'''

305. '''SNAT/DNAT'''

306. '''SSH'''

307. '''SSL'''

308. '''SSL/TLS'''

309. '''staatiline route'''

310. '''swap ehk saalimine'''

311. '''switch'''

312. '''süsteemi vahemälu'''

313. '''taastamine'''

314. '''TCP'''

'''315. Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

316. '''TLS'''

317. '''Tulemüür (firewall)''' - spetsiaalne lüüs arvuti sise- ja välisvõrgu vahel, mis vahendab nendevahelist liiklust. Reeglina reguleerib tulemüür liiklust nii, et lubab endast läbi vaid teatud kindlaid ühendusi (teenuseid). Tulemüüridest on kasutusel kaks peamist varianti: tulemüür toimib marsruuterina, lastes läbi vaid teatud omadustega IP paketid; tulemüür ei toimi marsruuterina ning sellel jooksevad teatud vahendusprogrammid (proxy), mille poole teenused pöörduvad

318. '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

319. '''Turvakadu ehk turvarike (security loss)''' – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

320. '''UID'''

321. '''vaikelüüs'''

322. '''Varundamine''' - regulaarne varukoopiate tegemine, Varundamine on taaste peamine ja tähtsaim eeldus

323. '''verifitseerimine'''

324. '''virtuaalmälu'''

325. '''võrgumask'''

326. '''VPN''' - http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

Siin lõpevad Kadri ja Petri mõisted

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

OSadmin mõisted

2010-05-28T19:12:44Z

Itamm: /* Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist */

=Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine mõisted=
'''NB see leht on alles varases valmimisjärgus!'''

=Sissejuhatus=
Antud lehelt leiab mõistete nimekirja koos linkide ja vahel ka selgitustega, mis katavad Osadmin aines räägitu. Eraldi on välja toodud mõisted, mida peaks enne aine deklareerimist tundma.

<pre>
Autorid:

Merili Gutmann, A21
Liisa Tallinn, A22
Indrek Tamm, 15
Miina Sikk, 16
Kadri Kalpus A31
Petri Hütt A31
...
...
</pre>

=Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist=

#'''Operatsioonisüsteemi mõiste''' - operatsioonisüsteem on tarkvara, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel, ülesandega varustada kasutajat komplektiga, mille abil on võimalik käivitada programme. (http://www.dmoz.org/Computers/Software/Operating_Systems/).
# '''Operatsioonisüsteemi ülesanded''' - liides kasutaja ja riistvara vahel ning rakendusprogrammide ja riistvara vahel; arvutiressursside haldamine, optimeerimine, kaitsmine.
#'''Tuum kui kernel''' - operatsioonisüsteemi keskne komponent, mis suhtleb vahetult riistvaraga. (http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_(computing))
#'''MMU (Memory Management Unit) ehk mäluhaldusplokk''' - riistvaraline seade, mis tegeleb CPU taotlusega mälule juurdepääsu saada. Funktsioonideks näiteks virutaalmälu haldamine, mälu kaitsmine, vahemälu kontroll. (http://burks.bton.ac.uk/burks/foldoc/26/72.htm, http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_management_unit)
#'''NUMA (Non-Uniform Memory Access või Non-Uniform Memory Architecture)''' - multitöötlusviis, kus süsteem kasutab ühist mälu, aga selle poole pöördumisaeg oleneb mälu asukohast protsessori suhtes - kohalikule mälule saab protsessor oluliselt kiiremini ligi. Võimalik implementeerida ka tarkvaraliselt. (http://lse.sourceforge.net/numa/faq/, http://en.wikipedia.org/wiki/Non-Uniform_Memory_Access)
#'''Ketta vahemälu (cache)''' - ala kettal, millelt andmete lugemine ja millele andmete kirjutamine on kiirem kui kettale endale - kiiruse huvides hoitakse väikesemahulisi asju vahemälus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''Protsessori vahemälu (CPU cache)''' - protsessori poolt kasutatav vahemälu, vähendamaks ajakulu mälule ligipääsuks. Kui midagi vaja, vaadatakse kõigepealt, kas koopia infost on ka vahemälus, kui jah, siis kirjutatakse või loetakse sealt. (http://lwn.net/Articles/252125/, http://en.wikipedia.org/wiki/CPU_cache)
#'''Puhver vs vahemälu''': Puhver on ala, kus infot vaid ajutiselt hoitakse, vahemälu on ala, kus "põhiliselt kasutatud" infot säilitatakse ja kust info olemasolu alati esimesena kontrollitakse. (http://www.webopedia.com/TERM/B/buffer.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''IOP (input/output processor)''' - protsessor, mis on eraldi keskprotsessorist. Selle ülesandeks on tegeleda vaid sisend-väljund protsessidega. (http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:qzXpuzcRm_oJ:www.mans.eun.eg/faceng/english/computers/PDFS/PDF4/4.7.pdf+IOP+cpu&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjxXoXj8WJBCGG5sVvYdZvG0O8BqKJR8qgVp7m8SMwP3-0YBof9lkxrmi0SIBXTnhY2flpvIZ4Y01ab0CVysdGU1ecscfAD1Gi0nWAnQWkyrzkUBOKQGwk0QbIlZpbJDLGilrn-&sig=AHIEtbRTRHvGQvCSAtF9BzJ8ncSip9cO_w)
#'''Sünkroonne vs asünkroonne''':
#*Sünkroonne - I/O operatsioon siseneb koheselt ooteseisundisse, on seal seni, kuni I/O ülesanne on täidetud.
#*Asünkroonne - I/O ülesanne saadetakse kernelisse, kui kernel seda aktsepteerib, töödeldakse järgmist tööd, kuni kernel teatab, et I/O operatsioon on täidetud, segades vahele käimasolevale tööle.(http://users.cs.cf.ac.uk/O.F.Rana/os/lectureos10/node9.html)
#'''Failisüsteem''' - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierarhilise ülesehitusega failisüsteemid. (http://en.wikipedia.org/wiki/File_system, http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html, http://www.forensics.nl/filesystems)
# '''Levinud failisüsteemid''' - FAT (Windows), FAT32 (Windowsi varasemates versioonides), NTFS (alates Windows NT), EXT2 (Unix-tüüpi alguses), EXT3 (Unix-tüüpi), EXT4 (Unix-tüüpi), ReiserFS (Unix-tüüpi), UFS (Unix-tüüpi), HFS (Mac).
# '''Kosteaeg''' (response time) - aeg sündmuse tekkimisest kuni esimese vastuseni sellele. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/tpfhelp/current/index.jsp?topic=/com.ibm.ztpf-ztpfdf.doc_put.cur/gtpc3/c3resp.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Response_time_%28technology%29)
# '''Süsteemiadministraator''' - isik, kes vastutab mingi mastaabiga firmasisese IT infrastruktuuri haldamise ja tõrgeteta töötamise eest. (http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
# '''Süsteemiadministraatori tegevused''' - süsteemide paigaldamine, haldamine, varundamine/taastamine, koormuste ja mahtude jälgimine, arhitektuuri arendamine. Tüüpiliselt on tema ülesanneteks ka tarkvara ja riistvara konfigureerimine, kasutajate haldamine, tarkvara uuendamine, turvalisus.(http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
#'''Rakendusadministraator''' - isik, kelle ülesandeks on mingi rakenduse või teenuse spetsiifiline haldamine.
# '''e-mail (electronic mail)''' - elektroonilisel teel ülekantav teade; meetod nende koostamiseks, saatmiseks, salvestamiseks ja vastuvõtmiseks.(http://en.wikipedia.org/wiki/E-mail)
# '''Failihaldus''' - arvutis failides olevate dokumentide ja andmete haldamine. Näiteks uute failide loomine, nende salvestamine, avamine jne. (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_file_management, http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus)
# '''Nimeserver''' (Domain Name Server) - programm või arvutiserver, mis tõlgib domeeninime IP aadressiks ja ka IP-aadresse nimilahendusteks, kui need eksisteerivad. (http://www.bind9.net/, http://www.livinginternet.com/i/iw_dns_dns.htm)
# '''DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)''' - protokoll, mis edastab võrku ühendatud arvutile pärimise peale infot võrgus toimetulemiseks, nt gateway, IP-aadress ja subnet mask. Kui on seadistatud, siis ka muid teenuseid jagavate serverite IP-aadresse. Seeläbi on näiteks võimalik ühest keskusest kogu võrku hallata, samuti omistada serveritele ja ruuteritele staatilisi IP aadresse. (http://tools.ietf.org/html/rfc2131, http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol)
# '''Autentimine''' - isiku identiteedi tuvastamine, kontrollimine ja tõestamine (nt paroolid, kaardid, sõrmejäljed). (http://www.webopedia.com/TERM/A/authentication.html)
# '''Autoriseerimine''' - pääsukontrolli rakendamine, kasutajale pääsuõiguste omistamisprotsess (diskreetne, kohustuslik, rollipõhine, turbetasemetega pääsukontroll). (http://en.wikipedia.org/wiki/Authorization)
# '''CLI shell (command line interpreter) ehk koorik''' - arvutiprogramm, mis loeb kasutaja poolt sisestatud teksti ja tõlgendab selle vastavalt operatsioonisüsteemile või programmeerimiskeelele. (http://www.freeos.com/guides/lsst/, http://commandwindows.com/, http://en.wikipedia.org/wiki/Command-line_interpreter)
# '''Shell''' - käsuinterpretaator, programm, mis võimaldab kasutajaliidest operatsioonisüsteemile, mis omakorda võimaldab juurdepääsu kernelile (Shell e koorik kui välimine kiht). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#shell2, http://en.wikipedia.org/wiki/Shell_%28computing%29)
# '''Protsess''' - toiming, mida programmi poolt läbi viiakse. Kui programm on nö kogu passiivseid juhendeid, siis protsess on nende juhendite tegelik täidesaatmine. (http://www.linfo.org/process.html)
# '''Andmebaas''' - korrastatud andmete kogu, mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailide kogu. Andmebaasiks võib olla ka üks fail.
# '''Läbilaskevõime''' - ülekannete ja andmete ladustamise/salvestamise töötlemise suutlikkus.
# '''LDAP kataloogiteenus''' (Lightweight Directory Access Protocol) - komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. Toetab ka TCP/IP protokolle. http://en.wikipedia.org/wiki/Lightweight_Directory_Access_Protocol
# '''AD Active Directory''' - Microsofti kataloogiteenused Windows'i keskkonnas, integreeritud DNS'i ja TCP/IP protokollidega. (http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa705886%28VS.85%29.aspx)
# '''Monitooring''' - süsteemistaatuse jälgimine, sellest teadlik olemine. Näiteks interneti monitooring, kus süsteemi pidevalt jälgitakse, vältimaks aeglast ühendust või komponentide ebaõnnestumist jne. (http://www.cio.com/article/133700,/Network_Monitoring_Definition_and_Solutions, http://en.wikipedia.org/wiki/Website_monitoring)
# '''DAC''' - '''''Digital to Analog Converter''''' ehk ''digitaal-analoogmuundur'' on seade digitaalkoodi (tavaliselt binaarkoodi) muutmiseks analoogsignaaliks (vooluks, pingeks või elektrilaenguks). (http://en.wikipedia.org/wiki/Digital-to-analog_converter)
# '''MAC''' - '''''Media Access Control address''''' ehk ''meediumipöörduse juhtimise aadress'' on võrguseadmete unikaalne identifitseerija, mis määratakse võrgukaardile tootmise käigus. (http://en.wikipedia.org/wiki/MAC_address)
# '''Operatsioonisüsteemi välismälu.''' - Operatsioonisüsteemi aeglaseim, aga mahukaim ja suhteliselt odav mäluliik. Näiteks kõvakettad, DVD-d ja ''Flash''-mälu kasutavad seadmed kuuluvad välismälu alla. (http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_hierarchy)
# '''Ketta struktuur.''' - Kõvakettas on hermeetiliselt suletud plaadid, mis paiknevad silindrite vahel. Plaatide pealt loevad infot lugemispead ja kirjutavad infot kirjutamispead. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive)
# '''Kõvaketta parameetrid.''' - Kõvaketta parameetriteks on näiteks maht, radade/silindrite/peade arv, sektori suurus, pöörlemiskiirus, lugemiskiirus järjest lugemisel ja kiirus juhusliku bloki lugemisel ning kosteaeg ehk latency. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive#Capacity_and_access_speed)

=Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus=

# '''Varundus''' - protsess, kus andmetest tehaks koopia sellisel viisil, et seda saaks andmete kadumisel/riknemisel kasutada originaali taastamiseks. (http://www.computertooslow.com/computer-backup.asp, http://en.wikipedia.org/wiki/Backup, http://www.howtogeek.com/howto/windows-vista/use-ubuntu-live-cd-to-backup-files-from-your-dead-windows-computer/)
# '''Seadmefail''' - failitüüp operatsioonisüsteemides, mille kaudu pääseb ligi suuremale osale seadmetest (kettad, printer, klaviatuur jne). Seadmefailid asuvad Unixilaadsetes operatsioonisüsteemides kataloogis /dev. (http://en.wikipedia.org/wiki/Device_file)
# '''Linux laadsete levinumad käsud''' -
#*http://www.debianhelp.co.uk/commands.htm
#*http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.4.html
#*rohkem: http://ss64.com/bash/
# '''Minimaalsed vajalikud õigused''' - minimaalsed õigused, mida on vaja selleks, et parajasti tegemisel olevaid toiminguid oleks võimalik üldse sooritada. Vältimaks vigadest tulenevaid probleeme, tasub hoida minimaalselt vajalikke õiguseid.
# '''/etc/shadow''' - fail Linux-laadsetes operatsioonisüsteemides, kus hoitakse kasutajate parooliräsi, samuti konto ja parooli aegumise andmeid.
# '''Parooliräsi''' - paroole ei hoita tavatekstina, vaid 'räsitakse ära'. Parooliräside abil saab kontrollida parooli kehtivust.
# '''Addgroup''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega lisatakse juurde uus grupp.
# '''passwd <kasutajanimi>''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega saab vahetada kasutaja parooli
# '''userdel''' - käsk unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja konto.
# '''userdel - r''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja koos kodukataloogiga.
# '''adduser <kasutaja> <grupp>''' - käsk unixilaadsetes operatsioonisüsteemides, millega luua uus kasutaja, kes kuulub mingisse gruppi.
# '''/etc/passwd''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot (kasutajanimi, nimi, ID, GID, kodukataloog, /bin/bash) iga kasutaja kohta, kes võib süsteemi sisse logida. http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcpasswd-file-format/
# '''/etc/group''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot gruppide kohta. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/aix/v6r1/index.jsp?topic=/com.ibm.aix.files/doc/aixfiles/group_security.htm)
# '''UID''' - user ID. Igal kasutajal on süsteemis unikaalne ID. Root'i ID on alati 0. (http://www.linfo.org/uid.html)
# '''GID''' - group ID. Igal grupil on infosüsteemis unikaalne ID. Root'i GID on alati 0. (http://en.wikipedia.org/wiki/Group_identifier)
# '''Primaarne Grupp''' - iga kasutajaga seotud grupp, mis algselt luuakse uue kasutaja lisamisel. Kasutaja saab kuuluda ka teistesse gruppidesse ja primaarseid gruppe saab muuta.
#'''usermod [options] kasutaja'''
##'''-u''' võti == '''--uid''' - '''''User Identifier'''''. Kasutaja uus identifitseerimisnumber, mittenegatiivne. Väärtused vahemikus 0 kuni 999 on tavaliselt reserveeritud süsteemikontodele. Kasutaja kodukaustas olevad failid ja postkast saavad automaatselt uue UID. Kui ei kasutata '''-o''' võtit, peab väärtus olema unikaalne.
##'''-g''' võti == '''--gid''' - '''''Group Identifier''''' Kasutaja uue baasgrupi (initial group) nimi või number, grupp peab eksisteerima.
##'''-G''' võti == '''--groups''' Grupinimekiri gruppidest millesse kasutaja kuulub [grupp1,grupp2,gruppN]. Kehtivad samad reeglid, mis '''-g''' võtme puhul. Kui kasutaja oli eelnevalt mõne sellise grupi liige, mida grupinimekirja pole lisatud, siis eemaldatakse ta sellest grupist Eemaldamist saab vältida, kasutades '''-a''' võtit, mis lisab kasutaja täiendavalt grupinimekirjas olevatesse gruppidesse.
##'''-L''' võti == '''--lock''' Lukustab kasutaja parooli, pannes krüptitud parooli ette "!" tähise ehk hüüumärgi, blokeerides parooli.
##'''-U''' võti == '''--unlock''' Lubab taas kasutada lukustatud parooli, eemaldades parooli eest hüüumärgi.
##'''-p''' võti == '''--password''' Parool. Tavaliselt kirjutatakse parool kohaliku failisüsteemi aadressile /etc/passwd või /etc/shadow. Parool peab vastama süsteemi salasõnadele kehtestatud reeglitele. NB! Sel viisil parooli muutes on parool nähtav kolmandatele isikutele, kes programmi jooksvat koodi jälgivad.
##'''-s''' võti == '''--shell''' Sisse logides valitava käsuinterpretaator (''login shell''-i) nimi. Jättes välja tühjaks, valib süsteem vaikimisi variandiks oleva käsuinterpretaatori (''default login shell''-i).
##'''-l''' võti == '''--login''' Uus kasutajanimi. Ainult vana kasutajanimi muudetakse uueks. Kõik muu jääb samaks. Näiteks kasutaja kodukausta nimi ei uuene ja seda peab käsitsi muutma.
##'''-c''' võti == '''--comment''' Kasutaja parooli sisaldava faili kommentaarirea uus väärtus (sisu), mida tavaliselt muudetakse utiliidiga ''chfn''.
#'''DAC''' - '''''Discretionary Access Control''''' ehk ''valikuline pääsukontroll'' võimaldab teatud õigustega kasutajal anda edasi talle antud õigusi. ''DAC'' töötab operatsioonisüsteemis rakenduste tasemel (mitte kernelis). Turvariskialdis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Discretionary_access_control)
#'''MAC''' - '''''Mandatory Access Control''''' ehk ''kohustuslik pääsukontroll'' on pääsukontrolli liik, kus kokkuvõttes otsustatakse operatsioonisüsteemi kernelis, kas mingi tegevus lubatakse või ei. '''MAC''' on võimeline tühistama '''DAC'''-iga lubatud tegevuse. (http://en.wikipedia.org/wiki/Mandatory_Access_Control)
#'''RBAC''' - '''''Role-based access control''''' ehk ''rollipõhine pääsukontroll'' on autoriseerimise liik, mille rakendamisel saavad süsteemi pääseda ainult kasutajad, kellele on omistatud roll, millel on sisenemisõigus. Õigused kinnitatakse rollile. Kasutajal võib olla mitu rolli. (http://en.wikipedia.org/wiki/Role-based_access_control)
# '''Failiõigused''' - õigused, mis on kasutajatele antud faili vaatamiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinumates failisüsteemides on kasutajatel võimalik omada järgnevaid failiõiguseid: ''lugemine'', ''kirjutamine'', ''käivitamine'', ''kustutamine'', ''lubade muutmine''. (http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_permissions)
# '''Kataloogi õigused.''' - õigused, mis on kasutajatele antud kataloogile juurdepääsemiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinud opsüsteemide kataloogiõigused: ''lugemine'', ''lisamine'', ''kustutamine'', ''kustutamine'', ''sisenemine'', ''lubade muutmine''. Linux vaatleb katalooge tavaliste failidena, millel on olemas kõik needsamad loabitid. Kataloogi tunnuseks on täht "d". (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#kataloog)
# '''RWX''' - '''''Read Write Execute''''' ehk ''lugemine, kirjutamine ja käivitamine'' on unixilaadsete failisüsteemide kasutajatele antavad load. Igale failile, kaustale ja seadmele on linuxis määratud eraldi õigused omanikule, grupile ja ''teistele'' (others). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#filee)
# '''chmod''' - '''''ch'''''ange '''''mod'''''e ehk ''muuta õigusi (loadbitte)'' on UNIX-i shell-käsk faili õiguste muutmiseks. Käskimisviis: '''chmod [õigused] objekt''' (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/chmod.html)
# '''NTFS''' - '''''New Technology File System''''' on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem. NTFS võimaldab seada failidele eriõigusedi, näiteks ''atribuutide vaatamine'' ja ''õiguste vaatamine''. Windowsi versioonid 95, 98, 98SE ja ME ei suuda NTFS failisüsteeme iseseisvalt lugeda, selle jaoks eksisteerivad utiliidid. (http://et.wikipedia.org/wiki/NTFS, http://www.ntfs.com)
# '''ACL''' - '''''Access Control List''''' ehk ''pääsupiiramisloend'' on objektidele kaasatavate õiguste loend. Loendis määratletakse, kellel või millel on õigus objektidele ligi pääseda, ning mida on sellega lubatud teha. Tavapärases pääsupiiramisloendis määratletakse igas kirjes isik ja toimetus: näiteks, kirje (Liisi, delete) faili XYZ pääsupiiramisloendis annab Liisile õiguse faili XYZ kustutamiseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/ACL)
# '''NTFS õigused failile''' - Failiõigused NTFS süsteemis võimaldavad anda kasutajatele järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (Take Ownership)'' (O). (http://www.windowsecurity.com/articles/Understanding-Windows-NTFS-Permissions.html)
# '''NTFS õigused kataloogile''' - NTFS failisüsteemis saab kataloogidele anda iga kasutaja jaoks järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (- Take Ownership)'' (O). (http://cc.jlab.org/docs/services/windows/ntfs_permissions.html)
#

=Sorteerimata mõisted=

Mõisted 1-55: Miina

1. Operatsioonisüsteemi mõiste.
2. Tuum ehk kernel.
3. MMU.
4. NUMA.
5. Ketta vahemälu.
6. Protsessori vahemälu.
7. Ketta vahemälu.
8. Puhver vs vahemälu.
9. Sünkroonne.
10. Asükroonne.
11. Failisüsteem.
12. Jõudlus.
13. Kosteaeg.
14. IOP.
15. Läbilaskevõime.
16. Failisüsteemi jõudlus.
17. Süsteemiadministraator.
18. Rakenduseadministraator.
19. Süsteemiadministraatori tegevused.
20. Autentimine.
21. e-mail.
22. Failihaldus.
23. www server.
24. Nimeserver.
25. DHCP.
26. Varundus.
27. Monitooring.
28. Andmebaas.
29. Autentimine.
30. Autoriseerimine.
31. Operatsioonisüsteemi ülesanded.
32. Kataloog.
33. Seadmefail.
34. Levinud failisüsteemid.
35. Virtuaalne failisüsteem.
36. CLI shell ehk koorik.
37. Shell.
38. Linux laadsete levinumad käsud.
39. Protsess.
40. Minimaalsed vajalikud õigused.
41. Auditeerima.
42. /etc/passwd.
43. /etc/group.
44. AD Active Directory.
45. LDAP kataloogiteenus.
46. UID.
47. GID.
48. /etc/shadow
49. Parooliräsi.
50. Primaarne Grupp.
51. Addgroup.
52. passwd
53. userdel
54. userdel - r
55. adduser <kasutaja> <grupp>

Miina mõistete lõpp, Indreku mõistete algus.

56. -u
57. -g
58. -G
59. - L
60. - U
61. - p
62. - S
63. - l
64. - c
65. DAC
66. MAC
67. RBAC
68. Failiõigused.
69. Kataloogi õigused.
70. RWX
71. Chmod
72. NTFS
73. ACL
74. NTFS õigused failile.
75. NTFS õigused kataloogile.
76. setfacl
77. USER
78. PATH
79. HOME
80. SHELL
81. EDITOR
82. env
83. setenv
84. Operatsioonisüsteemi kernel.
85. STDIN
86. STDOUT
87. STDERR
88. Signaalid
89. Tarkvara levitamine.
90. Tarkvara jagunemine.
91. Tarkvarahalduse vahendid.
92. Tarkvara hoidlad ehk varamud.
93. Tarkvara eemaldamine.
94. Tarkvara uuendamine.
95. Info otsimise tarkvara kohta.
96. Info vaatamine.
97. Tarkvara installeerimine.
98. Haldamine.
99. Installatsiooni kloonimine.
100. Masina taastamine.
101. FHS failisüsteemi hierarhia.
102. Lingid.
103. Katkised lingid.
104. Windows NTFS lingid.
105. Operatsioonisüsteemi välismälu.
106. Ketta struktuur.
107. Kõvaketta parameetrid.
108. Kettajagu ehk partitsioon.
109. fdisk.
110. Failisüsteemi loomine.

Indreku mõistete lõpp.

Mõisted 111-167: Merili

111. Ketaste ühendamine.
112. Failisüsteemi kontroll.
113. Partitsioonide taastamine.
114. RAID
115. LVM
116. Swap
117. Quota
118. Jõudlus
119. Kosteaeg
120. Töökindlus
121. Liiasuse ehk Redundacy
122. MTBF
123. Hargsalvestus
124. Stripe
125. Liiasus
126. Mirror
127. Veaparanduskoodid
128. Rebuild
129. Spare disk
130. RAID 0
131. RAID 1
132. RAID 5
133. RAID 10
134. RAID 0+1
135. RAID
136. Laiendamine
137. Saaleala suurus
138. Kettakvoot
139. SAN
140. NAS
141. MBR
142. Buudibloki faas
143. Tuumafaas
144. Tuumafaas Windows süsteemis
145. bootmgr
146. winload.exe
147. Protsessi faas
148. Lilo
149. GRUB
150. GRUB2
151. eth 0
152. eth 1
153. auto
154. allow-
155. itconfig
156. netstat
157. netstat –e
158. /etc/services
159. trace route
160. Tulemüürid
161. DMZ
162. VPN
163. NAT
164. PAT
164. SNAT
165. DNAT
166. Filtreerimine
167. Netfilter

Siin lõppevad Merili mõisted.

168. mangle
169. ACCEPT
170. DROP
171. LOG
172. REJECT
173. MASQUERADE
174. OpenBSD PF
175. FirewallBuilder
176. Application log
177. Error log
178. Log level
179. Syslog
180. Valdkond
181. Tõsidusaste
182. Syslog server
183. Monitooring
184. Teenuste aktiivne seire
185. Teenuste passiivne seire
186. top ja htop
187. free
188. iostat
189. wmstat
190. netstat
191. mysqladmin extended
192. mysqladmin processlist
193. mtop
194. Nagios
195. Käideldavus
196. SPOF
197. High availability
198. Klastrid
199. Fail over klastrid
200. Load Balancy klastrid
201. SPOF
202. Varundamine
203. Taastamisplaan
204. Online backup
205. Backup Window
206. Shadow Copy Services
207. BCV
208. Varundustarkvara
209. Täielik koopia
210. Incremental koopia
211. Taasteplaan
212. DNS
213. Host
214. Hostname
215. Localhost
216. Domain name
217. Fully Qualified Domain Name

Siit algavad Kadri ja Petri mõisted

220. '''AES ehk Rijndael'''

221. '''Ajatempel (time-stamp)''' - on andmekogumile (dokumendile, failile vm) lisatud täiendav andmekogum, mis võimaldab selle loomisaega võrrelda teiste andmekogumite loomisaegadega (signeerimisaegadega)

223. '''Andmed – (data)''' Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks. Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul, mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile.

224. '''ARP tabel'''

227. '''Avalik võti (public key)''' - on allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib). Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile piiranguteta teada.

228. '''BIOS'''

229. '''boodiblokk'''

230. '''CA'''

231. '''CIFS'''

232. '''CLI'''

233. '''CPU'''

234. '''DAC'''

235. '''DDOS'''

236. '''Dekrüpteerimine ehk dešifreerimine''' (deciphering, decryption) –on krüptogrammi teisendamine avatekstiks normaalolukorras salajase võtme kaasabil.

237. '''DHCP'''

238. '''digitaalandmed'''

239. '''DMZ'''

240. '''DNS'''

241. '''ennistamine'''

242. '''EXT3'''

243. '''EXT4'''

244. '''FAT'''

245. '''FQDN'''

246. '''FTP'''

247. '''GRUB'''

248. '''GUI'''

249. '''HDD'''

250. '''HSM'''

251. '''IO'''

252. '''IP'''

253. '''ISKE''' - on oma olemuselt segamatoodika sugemetega etalonturbemetoodika, kus on sätestatud erinevad turvatasemed ning neile vastavad kohustuslikud etalonturvameetmed. ISKE on välja töötatud avaliku sektori (riik aj omavalitsused) vajadusi ja eripärasid silmas pidades.

254. '''käideldavus''' - Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele. Käideldavus on reeglina andmete olulisim omadus ehk andmeturbe olulisim komponent – halvim mis andmetega võib juhtuda, on see et ta pole (volitatud subjektidele) kättesaadav

255. '''käsuregister ehk IR ehk instruction register'''

256. '''kernel'''

257. '''konfidentsiaalsus'''

258. '''Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment)''' - on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key).

260. '''krüptograafia''' - (cryptography) on ajaloolises plaanis teadus, mis tegeles teabe (andmete sisu) peitmisega võõraste pilkude eest selle ”kentsaka” üleskirjutamise teel. Krüptograafia tähendab kreeka keeles peidetud sõna. Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt koostatud tüüpalgoritme.

261. '''Krüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi''' (cryptographic message digest, hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum

262. '''latency ehk kosteaeg'''

263. '''LBA'''

265. '''LVM'''

266. '''MAC'''

267. '''marsruuter'''

268. '''memory mapping'''

270. '''monitooring'''

272. '''MTA'''

273. '''MTBF'''

274. '''NAT/PAT'''

275. '''NFS'''

276. '''NIC'''

277. '''nimeserver'''

280. '''Open BSD'''

281. '''OS'''

282. '''pääsukontroll'''

283. '''parooliräsi'''

284. '''peidikmälu ehk vahemälu ehk CACHE'''

285. '''pinumälu ehk stack ehk lifo'''

286. '''PKI''' – public key infrastructure, PKI) kujutab endast digiallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajaminevaid teenuseid, mida on neli: sertifitseerimisteenus, ajatempli teenus, kehtivuskinnituse teenus, teenuste korraldamise ja koordineerimise teenus (tavaliselt riiklik). Digiallkirja turvaliseks andmiseks on hädavajalik kõigi nelja teenuse toimimine

287. '''Privaatvõti (private key)''' - Avalikust võtmest privaatvõtit leida on võimatu samas privaatvõtmest saab avaliku võtme alati leida. privaatvõti on allkirja andmise vahend ja ta on allkirja andja ainuvalduses.

288. '''protsessori vahemälu'''

289. '''PSI'''

290. '''puhvermälu ehk fifo'''

291. '''RAM'''

292. '''Räsi''' - ehk sõnumilühend on täpsemini võtmeta räsifunktsiooni väljund, sõltudes vaid sõnumist

293. '''RBAC'''

294. '''registermälu ehk registers'''

295. '''RMP'''

296. '''RSA'''

297. '''ruuter'''

298. '''san/nas'''

299. '''Sertifikaat (certificate)''' - on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt alla kirjutatud (signeeritud) digidokument, mis sisaldab sertifikaadi omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm).

300. '''Sertifitseerimine (certification)'''- Isiku isikuandmete sidumist tema avaliku võtmega

301. '''shell'''

302. '''SID'''

303. '''SMB'''

304. '''SMTP'''

305. '''SNAT/DNAT'''

306. '''SSH'''

307. '''SSL'''

308. '''SSL/TLS'''

309. '''staatiline route'''

310. '''swap ehk saalimine'''

311. '''switch'''

312. '''süsteemi vahemälu'''

313. '''taastamine'''

314. '''TCP'''

'''315. Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

316. '''TLS'''

317. '''Tulemüür (firewall)''' - spetsiaalne lüüs arvuti sise- ja välisvõrgu vahel, mis vahendab nendevahelist liiklust. Reeglina reguleerib tulemüür liiklust nii, et lubab endast läbi vaid teatud kindlaid ühendusi (teenuseid). Tulemüüridest on kasutusel kaks peamist varianti: tulemüür toimib marsruuterina, lastes läbi vaid teatud omadustega IP paketid; tulemüür ei toimi marsruuterina ning sellel jooksevad teatud vahendusprogrammid (proxy), mille poole teenused pöörduvad

318. '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

319. '''Turvakadu ehk turvarike (security loss)''' – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

320. '''UID'''

321. '''vaikelüüs'''

322. '''Varundamine''' - regulaarne varukoopiate tegemine, Varundamine on taaste peamine ja tähtsaim eeldus

323. '''verifitseerimine'''

324. '''virtuaalmälu'''

325. '''võrgumask'''

326. '''VPN''' - http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

Siin lõpevad Kadri ja Petri mõisted

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-16T20:14:02Z

Itamm:

==Info==
Lehel on välja toodud oluliste [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenSSH OpenSSH] seadistusfailide asukohad ning valik OpenSSH turvalisuse tõstmise meetodeid. Testsüsteemiks kasutati Ubuntu 10.04-ja, millede peal prooviti enamus meetodeid läbi. Meetodid on jaotatud kolme kategooriasse: [[#Turvalisuse eeldused]], [[#Lihtsamad turvamise meetodid]], [[#Keerulisemad turvamise meetodid]]. [[#Kasulikke viiteid]] alt võib leida turvamise meetodeid, mida otseselt siin artiklis ei kajastata.

==OpenSSH vaikimisi seadistusfailid ja SSH port==

* '''/etc/ssh/sshd_config''' OpenSSH serveri seadistuste fail.
* '''/etc/ssh/ssh_config''' OpenSSH kliendi seadistuste fail.
* '''~/.ssh/''' Kasutaja ssh seadistuste kaust.
* '''~/.ssh/authorized_keys''' või '''~/.ssh/authorized_keys''' Loend avalikest võtmetest ([http://en.wikipedia.org/wiki/RSA RSA] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Signature_Algorithm DSA]) mille abil saab kasutaja kontole sisse logida.
* '''/etc/nologin''' Kui see fail on olemas, keeldub '''sshd''' kõigil peale juurkasutaja sisse logida.
* '''/etc/hosts.allow ning /etc/hosts.deny''' Sisaldavad [http://itso.iu.edu/TCP_Wrappers TCP-Wrappers] poolt nõutavaid pääsupiiramisloendeid.
* SSH vaikimisi port: '''TCP 22'''

Uute seadistuste rakendamiseks peab sshd serveri taaskäivitama.
<pre>sudo /etc/init.d/ssh restart</pre>

==Turvalisuse eeldused==

===Operatsioonisüsteem ja OpenSSH on uuendatud===

Soovitav on kasutada regulaarselt vahendeid nagu ''yum'', ''apt-get'', ''freebsd-update'' jms, et tagada süsteemile ja selle programmidele (turva)uuenduste olemasolu.
*Ubuntus on abiks järgnev käsukombinatsioon: '''sudo apt-get update''' (''- hangib tarkvarateekidest uusimate versioonide info'') ja sellele järgnev '''sudo apt-get dist-upgrade''' (''- uuendab kogu süsteemi tarkvara, kõrvaldades automaatselt konfliktid'').

===Tugevad paroolid===

Ülitähtis on kasutada kasutajate ja võtmete paroolideks keerulisi ja vähemalt 8 ühikut pikkasid märgikombinatsioone. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brute_force_attack ''Brute force'' rünnakud] on edukad, sest paroolidena kasutatakse sõnu ja nimesid, mis on päriselt olemas. [https://help.ubuntu.com/community/StrongPasswords Ubuntu kommuuni artikkel tugevatest paroolidest.]
PS. Parooli sünonüüm salasõna on it-maailmas eksitav väljend, sest kui paroolina kasutatakse lihtsalt mingit sõna, on selle sõna salajas püsimine äärmiselt ebatõenäoline. Paremini sobiks parooli sünonüümiks salafraas või salaväljend.

===Ainult SSH 2. protokoll===

SSH 1. protokoll (SSH-1) omab vahemehe-rünnakuga [http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack (MITM attack)] seonduvaid probleeme ja muid turvanõrkusi. SSH-1 on aegunud ja sellest tuleks iga hinna eest hoiduda.
Avades '''/etc/ssh/sshd_config''' faili, tuleks kontrollida, kas seal on rida '''Protocol 2'''.

===Tühjad paroolid on keelatud===

Tühja parooliga kontodelt sisse logimise keelamiseks peab '''/etc/ssh/sshd_config''' failis olema rida: <pre>PermitEmptyPasswords no</pre>

==Lihtsamad turvamise meetodid==

===Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamine===

Root ei pea ssh kaudu sisse logida saama. Tavakasutajad saavad kasutada su või sudo käsku, et omandada juurkasutaja õigused. Nii saab ka täieliku ülevaate selle kohta, kes täpselt kasutas süsteemis privileegidega sudo käske. Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamiseks peab '''sshd_config''' failis olema järgnev rida:
<pre>PermitRootLogin no</pre>

===Kasutajate sissepääsu piiramine SSH-sse===

Vaikimisi saavad kõik süsteemi kasutajad oma parooli või avaliku võtmega SSH kaudu sisse logida. SSH abil süsteemi siseneda saavate kasutajate määramiseks tuleb '''sshd_config'''-is kasutada ridu '''AllowUsers [login1 login2 login3 etc]''' ja/või '''DenyUsers [login1 login2 login3 etc]'''. Näiteks: <pre>AllowUsers m2rt priit traktor ahv
DenyUsers root koll</pre>
Analoogselt käib lubade jagamine gruppidele: '''AllowGroups grupp1 grupp2''' , '''DenyGroups grupp1 grupp2'''.

*Alati tuleks keelata ligipääs juurkasutajale ja tema grupile, lisades sshd seadistusfaili järgnevad read:
<pre>DenyUsers root finadmin
DenyGroups root finadmin</pre>
*Samuti oleks vaja anda vähemalt ühele sisselogimisõigusega kasutajale juurkasutaja õigused ehk ta saaks vajadusel kasutada '''su -''' või '''sudo -i''' käsku.
*'''Kõige turvalisem''' on seadistada SSH kaudu sisenemise piiramiseks '''kõik neli''' direktiivi (''AllowUsers, AllowGroups, DenyUsers, DenyGroups'')

===SSH pordi muutmine ja IP-dega sidumine===

SSH kuulab vaikimisi kõiki süsteemi kasutajaliideseid ja IP aadresse. ''Brute force'' skriptid proovivad tavaliselt ühenduda ainult port #22 kaudu, seepärast on mõistlik vaikimis SSH port muuta. SSH pordi muutmiseks ja kindlate IP-de kuulamiseks tuleks '''sshd_config'''-i sisse kanda muudatused ridadele '''Port''' ja '''ListenAddress'''. Näiteks:
<pre>Port 300
ListenAddress 192.168.1.5
ListenAddress 202.54.1.5</pre>

===Tegevusetute (''idle'') kasutajate automaatse väljaviskamise seadistamine===

Vältimaks järelevalveta ssh sessioone, tuleks määrata ''idle timeout interval'', milles loendatavate sekundite teatud suuruseni jõudmisel lõpetatakse kasutajaga automaatselt ühendus (kasutaja justkui lihtsalt logis välja). Kui soovitakse, et peale viite minutit tegevusetust ssh sessioon katkestataks, peaks '''sshd_config'''-is olema järgnevad read:
<pre>ClientAliveInterval 300
ClientAliveCountMax 0</pre>

===Hostipõhise autentimise keelamine===

Hostipõhise autentimise keelamiseks OpenSSH serveris peab '''sshd_config'''-is olema järgnev rida:
<pre>HostbasedAuthentication no</pre>

===Avaliku võtme põhine autentimine===

Õpetus: [[OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine]].
*('''NB!''') Avaliku- ja privaatvõtme paari kasutada '''''ainult koos privaatvõtmele määratud parooliga'''''. Parool peaks olema unikaalne (mujal ei kasutata sama parooli), oma privaatvõtit ei tohiks mitte kunagi avaldada.

===.rhosts failid on keelatud===

Kasutajate ~/[[http://en.wikipedia.org/wiki/Rlogin .rhosts]] ja ~/.shosts failide mitte lugemiseks tuleb kindlustada OpenSSH serveri seadistusfailis '''sshd_config''' järgneva rea olemasolu: '''IgnoreRhosts yes'''. SSH suudab emuleerida aegunud [[http://www.mkssoftware.com/docs/man1/rsh.1.asp rsh]] käsku, tuleb lihtsalt keelata ebaturvaline sissepääs [[http://en.wikipedia.org/wiki/Remote_shell RSH]] kaudu.

==Keerulisemad turvamise meetodid==

===Kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega===

Viide: [http://www.debian-administration.org/articles/590 ''OpenSSH SFTP chroot() with ChrootDirectory'']

''PS. Keegi tubli inimene võiks lisada eestikeelse õpetuse.''

===''Port knocking''===

[http://en.wikipedia.org/wiki/Port_knocking Port knocking] on meetod väliselt tulemüüri portide avamiseks, luues kindlas järjekorras eelnevalt kindlaksmääratud portidele ühenduse katsed - "koputused". Niipea kui on toimunud õiges järjekorras koputused, muudetakse dünaamiliselt tulemüüri reegleid, ja hostil, kes saatis õige koputustemustri, lubatakse teatud portidesse ühenduda.
*''Port knocking'' näidis ssh jaoks, kasutades iptables-it:
<pre>$IPT -N stage1
$IPT -A stage1 -m recent --remove --name knock
$IPT -A stage1 -p tcp --dport 3456 -m recent --set --name knock2

$IPT -N stage2
$IPT -A stage2 -m recent --remove --name knock2
$IPT -A stage2 -p tcp --dport 2345 -m recent --set --name heaven

$IPT -N door
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock2 -j stage2
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock -j stage1
$IPT -A door -p tcp --dport 1234 -m recent --set --name knock

$IPT -A INPUT -m --state ESTABLISHED,RELATED -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --dport 22 -m recent --rcheck --seconds 5 --name heaven -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --syn -j doo</pre>

*Erinevaid ''port-knockingu'' seadistusjuhendeid leiab [[#Kasulikke viiteid]] alt.

===''Brute force'' rünnaku eest kaitseva tarkvara paigaldamine===

''Brute force attack'' on kräkkimismeetod, kus proovitakse suurt hulka märgikombinatsioone, kasutades ühte või jaotatud arvutivõrku. ''Brute force'' rünnakute ennetamiseks ja peatamiseks on loodud mitmesugust tarkvara:

''PS Keegi tubli inimene võiks lisada "anti-brute-force-attack-software-list"-i.''

===Sshd serverisse sisselogimine koos Linux PAM mooduliga===

Suure hulga kasutajate korral võib seadistada [http://www.cyberciti.biz/tips/linux-pam-configuration-that-allows-or-deny-login-via-the-sshd-server.html Linux PAM]-i kontrollima kasutajate sisselogimist sshd serverisse. PAM võimaldab hoida kasutajanimesid tekstifailis (ei pea nimesid ssh seadistusfaili kuhjama).

===''TCP Wrappers'' kasutamine===

[http://en.wikipedia.org/wiki/TCP_Wrapper TCP Wrapper] on hostipõhine võrgu-pääsupiiramisloendi süsteem, mida kasutatakse võrgu internetiga ühenduvuse piiramiseks. Kõigepealt oleks vaja TCP Wrappers seadistada: [[#TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine] (ing.k).
Lubamaks SSH-d ainult ip-aadressitelt 192.168.1.2 ja 172.16.23.12, tuleks /etc/hosts.allow faili vastavad aadressid järgnevalt sisse kanda:
<pre>sshd : 192.168.1.2 172.16.23.12</pre>

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.openssh.com Ametliku '''OpenSSH''' projekti sait]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/checking-openssh-sshd-configuration-syntax-errors.html Sshd seadistusfaili süntaksivigade leidmise viis enne sshd-serveri restarti]
*[[Tulemüüri_labor]]
*[http://www.marksanborn.net/linux/add-port-knocking-to-ssh-for-extra-security/ ''Port-knocking'' SSH-le]
*[https://calomel.org/openssh.html OpenSSH turvalisest seadistamisest]
*[http://www.debian-administration.org/articles/268 ''Port knocking'' kasutades ainult ''iptables''-it või ''netfilter''-it.]
*[http://linux.die.net/man/1/knockd ''Port-knock'' serveri '''knockd''' seadistamine]
*[http://www.cipherdyne.org/fwknop/ Efektiivsem turvamismeetod kui lihtsalt ''port knocking'': '''''Single packet authorization''''' ('''SPA''')]
*[http://www.thoughtcrime.org/software/knockknock/ '''knockknock''' kasutamine '''SPA'''-ks]
*[http://www.cyberciti.biz/faq/tcp-wrappers-hosts-allow-deny-tutorial/ TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine]

==Kasutatud materjalid==

*[http://www.cyberciti.biz/tips/linux-unix-bsd-openssh-server-best-practices.html 20 viisi OpenSSH serveri turvalisuse tõstmiseks]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/openssh-deny-or-restrict-access-to-users-and-groups.html Kasutajate ja gruppide ligipääsu piiramine openssh-le]
*Ubuntu terminali man leheküljed (apt-get, sshd jms)

==Autor==
Indrek Tamm, rühm 15

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-11T14:07:25Z

Itamm:

Hindab: [[User:Hnoorema|Hnoorema]] 17:23, 7 May 2010 (EEST)

Artikkel on üldiselt korralik. Saab aru, millest räägitakse. Lauseehitus on hea. Mõni üksik trükiviga.
Tundub, et selle õpetuse järgi saab oma teenust turvata küll.

Autori nimi võiks olla alguses, esmalt arvasin, et seda polegi. <br>
Kas oled seda ise testinud ning millisel süsteemil? <br>
Artikkel eeldab, et lugeja teab, mis on OpenSSH ja omab mõningaid algteadmisi Linuxi kasutamisest. Artikli sissejuhatuses võiks seda olla mainitud. Samuti ei teeks paha paar tutvustavat lauset OpenSSH kohta. <br>
Võiks olla mingisugune sissejuhatus <br>

Õigeks ajaks tegemata asjad:
Tegemata on õpetus "kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega" (ehk leiaks eesti keeles parema pealkirja?). Viide on hea, aga võiks olla ka lühike eestikeelne juhend.
Brute force rünnaku eest kaitseva tarkvara nimekiri on samuti puudu.

----

Tänan tagasiside eest!
Proovisin enamus meetodeid Ubuntu 10.04 peal läbi.
Lisasin algusesse OpenSSH en.wikipedia.org lingi ja muutsin TODO lõigud (eeldasin, et kuna see on wikileht, siis TODO ei tähenda, et just mina peaksin need lõigud looma).
Paremat pealkirja chroot-imise lõigule hetkel ei leia, keegi, kes teab, võiks öelda.

PS. Leian, et kuna tegu on wikilehega, siis kirjavigasid võiks leidja ise parandada, märkides muudatuste info lahtrisse, mis milleks parandati (võib näiteks juhtuda, et autor lihtsalt ei oska ise kõiki vigu parandada). :)

--[[User:Itamm|Itamm]] 15:42, 10 May 2010 (EEST)

Talk:VirtualBox

2010-05-10T16:32:36Z

Itamm:

'''Reigo Savolainen, AK31'''

Enamus põhiasju kõik kenasti ära märgitud.

Paar asja siiski tooks välja:

1. Algusepoole võiks olla artikli autori nimi, rühm, jne üldised andmed töö tegeija ning teostuse kohta.

2. Hea oleks teada täpsemalt, mis on nende kahe versiooni vahelised erinevused, ning mis piirangud toob kaasa GPL.

3. Üldise funktsionaalsuse ja featuuride kohta võik samuti olla rohkem informatsiooni, ehk mis võimalusi VB pakub nii riistvaralise kui ka tarkvaralise külje pealt.

4. VirtualBoxi haldamiseks on ka olemas erinevaid lahendusi- näiteks Google VirtualBox Web Console. Sellest võiks ka veidi juttu olla.

Puhtalt minu enda seisukohast häirisid need punane ja sinine tekstiväli, mis justkui näitaksid, et need kaks on antud teema juures kõige olulisemad punktid.

--[[User:Rsavolai|Rsavolai]] 11:49, 9 May 2010 (EEST)

----
Tänan tagasiside eest, hästi koostatud!

Kirjeldan punktide lahendused:

1. Autor ei ole vikilehtede puhul eriti oluline, seega võib see lehe lõpus olla minu arvates. Täpseim avalik info teostuse kohta avaneb history-st.

2. GPL kohta lisasin veel ka kakupesa wikilehe lingi tarkvaralitsentside kohta. Kahe versiooni vahelised põhilised erinevused on välja toodud "Saadaolevad versioonid" lõigus.

3. Lisasin lõigu "Riistvara emulatsioon".

4. Lisasin lõigu "Veebikonsool".

PS. Hea tähelepanek värvivalikust, muutsin vähem silmatorkavaks.

--[[User:Itamm|Itamm]] 19:32, 10 May 2010 (EEST)

VirtualBox

2010-05-10T16:32:28Z

Itamm:

==Sissejuhatus==

VirtualBox on üldotstarbeline [http://en.wikipedia.org/wiki/X86 x86] riistvarasüsteemi [http://www.virtualbox.org/wiki/Virtualization virtualiseerija] ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval [http://viki.pingviin.org/GNU_GPL GNU GPL] litsentsiga vabavaraline versioon. [[#Kakupesa wiki: Vaba tarkvara õiguslik taust]]

==Ajalugu==

VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii ''innotek''. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris ''Sun Microsystems'', mille omakorda 2010 jaanuaris ''Oracle Corporation''. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu '''Oracle VM VirtualBox'''. [#Oracle virtualiseerimislahendused]

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.

VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.

[http://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes ''Guest OSes''] – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.

==Riistvara emulatsioon==

VirtualBox toetab nii Intel-i riistvara virtualiseerimistehnoloogiat [http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization#Intel_Virtualization_Technology_for_x86_.28Intel_VT-x.29 VT-x] kui ka AMD loodud [http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization#AMD_virtualization_.28AMD-V.29 AMD-V] funktsionaalsust. [[#x86 virtualisatsioon]]

Kõvakettaid emuleeritakse vaikimisi unikaalses ''Virtual Disk Image'' (VDI) formaadis, VirtualBox toetab ka VMware virtuaalmasinate kõvakettaformaati (VMDK) ja Microsoft Virtual PC (VHD) kettaformaati.

Kaasaegse riistvara funktsionaalsus on väga hästi toetatud. Näiteks on isegi võimalik eksperimentaalselt 32-bitises opsüsteemis, mille protsessor on võimeline 64-bitisena töötama, jooksutada 64-bitist virtuaalmasinat.

==Veebikonsool==

VirtualBox-i on võimalik hallata ka veebibrauserist, kasutades [http://en.wikipedia.org/wiki/Google_Code Google Code] projekti nimega [http://code.google.com/p/vboxweb/ VirtualBox Web Console], mis taasrakendab VirtualBox-i kasutajaliidese [http://en.wikipedia.org/wiki/AJAX AJAX]-i abil.

==Saadavalolevad versioonid==

VirtualBox on saadaval nii [http://www.virtualbox.org/wiki/VirtualBox_PUEL PUEL litsentsiga omandusliku versioonina] kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.

*PUEL versioon (nimi: VirtualBox)
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta.
NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.

*GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))
Piiratud võimalustega:

{|style="background:pink;width:500px;margin:7px;border:1px dotted" align=center
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |:::Virtualbox OSE versiooni piirangud:::
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub RDP abil töötav USB liides
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub toetus iSCSI ketastele
|}

[http://www.virtualbox.org/wiki/Editions Versioonid]
[http://www.virtualbox.org/wiki/Licensing_FAQ VB Litsentside KKK]

==VirtualBox ja andmeside==

VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad ''guest OS''-id ''host OS''-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet ''guest''-ide ja ''host'' kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida ''host''-is olevaid .iso faile.

*Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: '''genisoimage -o [target_filename] [source_filename]
'''.
Näiteks:
{|style="background:lightblue;width:360px;margin:7px;border:1px dotted" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;" |genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/
|}

PS. Probleemide korral ''genisoimage'' käsuga võib proovida vahetada see ''mkisofs''
vastu.

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads Virtualboxi allalaadimisleht]

*[http://viki.pingviin.org/VirtualBox VirtualBox PingviiniWikis]

*[http://en.wikipedia.org/wiki/VirtualBox VirtualBox Wikipedias]

*[http://www.sun.com/software/products/virtualbox/ Virtualbox-i leht sun.com-is]

*[http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization x86 virtualisatsioon]

*[http://www.kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine Virtualiseerimisest]

*[http://www.oracle.com/us/technologies/virtualization/index.html Oracle virtualiseerimislahendused]

*[http://wiki.kakupesa.net/index.php/Vaba_tarkvara_%C3%B5iguslik_taust "Vaba tarkvara õiguslik taust" wiki.kakupesa.net]

*[http://code.google.com/p/vboxweb/ VirtualBox Web Console]

==Kasutatud allikad==

*[http://www.virtualbox.org VirtualBox projekti koduleht]

*[http://www.oracle.com Oracle.com]

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-10T12:43:24Z

Itamm:

Hindab: [[User:Hnoorema|Hnoorema]] 17:23, 7 May 2010 (EEST)

Artikkel on üldiselt korralik. Saab aru, millest räägitakse. Lauseehitus on hea. Mõni üksik trükiviga.
Tundub, et selle õpetuse järgi saab oma teenust turvata küll.

Autori nimi võiks olla alguses, esmalt arvasin, et seda polegi. <br>
Kas oled seda ise testinud ning millisel süsteemil? <br>
Artikkel eeldab, et lugeja teab, mis on OpenSSH ja omab mõningaid algteadmisi Linuxi kasutamisest. Artikli sissejuhatuses võiks seda olla mainitud. Samuti ei teeks paha paar tutvustavat lauset OpenSSH kohta. <br>
Võiks olla mingisugune sissejuhatus <br>

Õigeks ajaks tegemata asjad:
Tegemata on õpetus "kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega" (ehk leiaks eesti keeles parema pealkirja?). Viide on hea, aga võiks olla ka lühike eestikeelne juhend.
Brute force rünnaku eest kaitseva tarkvara nimekiri on samuti puudu.

----

Tänan tagasiside eest!
Proovisin enamus meetodeid Ubuntu 10.04 peal läbi.
Lisasin algusesse OpenSSH en.wikipedia.org lingi ja muutsin TODO lõigud (eeldasin, et kuna see on wikileht, siis TODO ei tähenda, et just mina peaksin need lõigud looma).
Paremaid pealkirja chroot-imise lõigule hetkel ei leia, keegi, kes teab, võiks öelda.

PS. Leian, et kuna tegu on wikilehega, siis kirjavigasid võiks leidja ise parandada, märkides muudatuste info lahtrisse, mis milleks parandati (võib juhtuda, et autor ise kõiki vigu lihtsalt ei oska parandada). :)

--[[User:Itamm|Itamm]] 15:42, 10 May 2010 (EEST)

Talk:OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-10T12:42:44Z

Itamm:

Hindab: [[User:Hnoorema|Hnoorema]] 17:23, 7 May 2010 (EEST)

Artikkel on üldiselt korralik. Saab aru, millest räägitakse. Lauseehitus on hea. Mõni üksik trükiviga.
Tundub, et selle õpetuse järgi saab oma teenust turvata küll.

Autori nimi võiks olla alguses, esmalt arvasin, et seda polegi. <br>
Kas oled seda ise testinud ning millisel süsteemil? <br>
Artikkel eeldab, et lugeja teab, mis on OpenSSH ja omab mõningaid algteadmisi Linuxi kasutamisest. Artikli sissejuhatuses võiks seda olla mainitud. Samuti ei teeks paha paar tutvustavat lauset OpenSSH kohta. <br>
Võiks olla mingisugune sissejuhatus <br>

Õigeks ajaks tegemata asjad:
Tegemata on õpetus "kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega" (ehk leiaks eesti keeles parema pealkirja?). Viide on hea, aga võiks olla ka lühike eestikeelne juhend.
Brute force rünnaku eest kaitseva tarkvara nimekiri on samuti puudu.

----

Tänan tagasiside eest!
Proovisin enamus meetodeid Ubuntu 10.04 peal läbi.
Lisasin algusesse OpenSSH en.wikipedia.org lingi ja muutsin TODO lõigud (eeldasin, et kuna see on wikileht, siis TODO ei tähenda, et just mina peaksin need lõigud looma).
Paremaid pealkirja chroot-imise lõigule hetkel ei leia, keegi, kes teab, võiks öelda.

PS. Leian, et kuna tegu on wikilehega, siis kirjavigasid võiks leidja ise parandada, märkides muudatuste info lahtrisse mis milleks parandati (võib juhtuda, et autor ise kõiki vigu lihtsalt ei oska parandada). :)

--[[User:Itamm|Itamm]] 15:42, 10 May 2010 (EEST)

OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-10T12:42:09Z

Itamm:

==Info==
Lehel on välja toodud oluliste [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenSSH OpenSSH] seadistusfailide asukohad ning valik OpenSSH turvalisuse tõstmise meetodeid. Meetodid on jaotatud kolme kategooriasse: [[#Turvalisuse eeldused]], [[#Lihtsamad turvamise meetodid]], [[#Keerulisemad turvamise meetodid]]. [[#Kasulikke viiteid]] alt võib leida turvamise meetodeid, mida otseselt siin artiklis ei kajastata.

==OpenSSH vaikimisi seadistusfailid ja SSH port==

* '''/etc/ssh/sshd_config''' OpenSSH serveri seadistuste fail.
* '''/etc/ssh/ssh_config''' OpenSSH kliendi seadistuste fail.
* '''~/.ssh/''' Kasutaja ssh seadistuste kaust.
* '''~/.ssh/authorized_keys''' või '''~/.ssh/authorized_keys''' Loend avalikest võtmetest ([http://en.wikipedia.org/wiki/RSA RSA] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Signature_Algorithm DSA]) mille abil saab kasutaja kontole sisse logida.
* '''/etc/nologin''' Kui see fail on olemas, keeldub '''sshd''' kõigil peale juurkasutaja sisse logida.
* '''/etc/hosts.allow ning /etc/hosts.deny''' Sisaldavad [http://itso.iu.edu/TCP_Wrappers TCP-Wrappers] poolt nõutavaid pääsupiiramisloendeid.
* SSH vaikimisi port: '''TCP 22'''

Uute seadistuste rakendamiseks peab sshd serveri taaskäivitama.
<pre>sudo /etc/init.d/ssh restart</pre>

==Turvalisuse eeldused==

===Operatsioonisüsteem ja OpenSSH on uuendatud===

Soovitav on kasutada regulaarselt vahendeid nagu ''yum'', ''apt-get'', ''freebsd-update'' jms, et tagada süsteemile ja selle programmidele (turva)uuenduste olemasolu.
*Ubuntus on abiks järgnev käsukombinatsioon: '''sudo apt-get update''' (''- hangib tarkvarateekidest uusimate versioonide info'') ja sellele järgnev '''sudo apt-get dist-upgrade''' (''- uuendab kogu süsteemi tarkvara, kõrvaldades automaatselt konfliktid'').

===Tugevad paroolid===

Ülitähtis on kasutada kasutajate ja võtmete paroolideks keerulisi ja vähemalt 8 ühikut pikkasid märgikombinatsioone. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brute_force_attack ''Brute force'' rünnakud] on edukad, sest paroolidena kasutatakse sõnu ja nimesid, mis on päriselt olemas. [https://help.ubuntu.com/community/StrongPasswords Ubuntu kommuuni artikkel tugevatest paroolidest.]
PS. Parooli sünonüüm salasõna on it-maailmas eksitav väljend, sest kui paroolina kasutatakse lihtsalt mingit sõna, on selle sõna salajas püsimine äärmiselt ebatõenäoline. Paremini sobiks parooli sünonüümiks salafraas või salaväljend.

===Ainult SSH 2. protokoll===

SSH 1. protokoll (SSH-1) omab vahemehe-rünnakuga [http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack (MITM attack)] seonduvaid probleeme ja muid turvanõrkusi. SSH-1 on aegunud ja sellest tuleks iga hinna eest hoiduda.
Avades '''/etc/ssh/sshd_config''' faili, tuleks kontrollida, kas seal on rida '''Protocol 2'''.

===Tühjad paroolid on keelatud===

Tühja parooliga kontodelt sisse logimise keelamiseks peab '''/etc/ssh/sshd_config''' failis olema rida: <pre>PermitEmptyPasswords no</pre>

==Lihtsamad turvamise meetodid==

===Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamine===

Root ei pea ssh kaudu sisse logida saama. Tavakasutajad saavad kasutada su või sudo käsku, et omandada juurkasutaja õigused. Nii saab ka täieliku ülevaate selle kohta, kes täpselt kasutas süsteemis privileegidega sudo käske. Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamiseks peab '''sshd_config''' failis olema järgnev rida:
<pre>PermitRootLogin no</pre>

===Kasutajate sissepääsu piiramine SSH-sse===

Vaikimisi saavad kõik süsteemi kasutajad oma parooli või avaliku võtmega SSH kaudu sisse logida. SSH abil süsteemi siseneda saavate kasutajate määramiseks tuleb '''sshd_config'''-is kasutada ridu '''AllowUsers [login1 login2 login3 etc]''' ja/või '''DenyUsers [login1 login2 login3 etc]'''. Näiteks: <pre>AllowUsers m2rt priit traktor ahv
DenyUsers root koll</pre>
Analoogselt käib lubade jagamine gruppidele: '''AllowGroups grupp1 grupp2''' , '''DenyGroups grupp1 grupp2'''.

*Alati tuleks keelata ligipääs juurkasutajale ja tema grupile, lisades sshd seadistusfaili järgnevad read:
<pre>DenyUsers root finadmin
DenyGroups root finadmin</pre>
*Samuti oleks vaja anda vähemalt ühele sisselogimisõigusega kasutajale juurkasutaja õigused ehk ta saaks vajadusel kasutada '''su -''' või '''sudo -i''' käsku.
*'''Kõige turvalisem''' on seadistada SSH kaudu sisenemise piiramiseks '''kõik neli''' direktiivi (''AllowUsers, AllowGroups, DenyUsers, DenyGroups'')

===SSH pordi muutmine ja IP-dega sidumine===

SSH kuulab vaikimisi kõiki süsteemi kasutajaliideseid ja IP aadresse. ''Brute force'' skriptid proovivad tavaliselt ühenduda ainult port #22 kaudu, seepärast on mõistlik vaikimis SSH port muuta. SSH pordi muutmiseks ja kindlate IP-de kuulamiseks tuleks '''sshd_config'''-i sisse kanda muudatused ridadele '''Port''' ja '''ListenAddress'''. Näiteks:
<pre>Port 300
ListenAddress 192.168.1.5
ListenAddress 202.54.1.5</pre>

===Tegevusetute (''idle'') kasutajate automaatse väljaviskamise seadistamine===

Vältimaks järelevalveta ssh sessioone, tuleks määrata ''idle timeout interval'', milles loendatavate sekundite teatud suuruseni jõudmisel lõpetatakse kasutajaga automaatselt ühendus (kasutaja justkui lihtsalt logis välja). Kui soovitakse, et peale viite minutit tegevusetust ssh sessioon katkestataks, peaks '''sshd_config'''-is olema järgnevad read:
<pre>ClientAliveInterval 300
ClientAliveCountMax 0</pre>

===Hostipõhise autentimise keelamine===

Hostipõhise autentimise keelamiseks OpenSSH serveris peab '''sshd_config'''-is olema järgnev rida:
<pre>HostbasedAuthentication no</pre>

===Avaliku võtme põhine autentimine===

Õpetus: [[OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine]].
*('''NB!''') Avaliku- ja privaatvõtme paari kasutada '''''ainult koos privaatvõtmele määratud parooliga'''''. Parool peaks olema unikaalne (mujal ei kasutata sama parooli), oma privaatvõtit ei tohiks mitte kunagi avaldada.

===.rhosts failid on keelatud===

Kasutajate ~/[[http://en.wikipedia.org/wiki/Rlogin .rhosts]] ja ~/.shosts failide mitte lugemiseks tuleb kindlustada OpenSSH serveri seadistusfailis '''sshd_config''' järgneva rea olemasolu: '''IgnoreRhosts yes'''. SSH suudab emuleerida aegunud [[http://www.mkssoftware.com/docs/man1/rsh.1.asp rsh]] käsku, tuleb lihtsalt keelata ebaturvaline sissepääs [[http://en.wikipedia.org/wiki/Remote_shell RSH]] kaudu.

==Keerulisemad turvamise meetodid==

===Kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega===

Viide: [http://www.debian-administration.org/articles/590 ''OpenSSH SFTP chroot() with ChrootDirectory'']

''PS. Keegi tubli inimene võiks lisada eestikeelse õpetuse.''

===''Port knocking''===

[http://en.wikipedia.org/wiki/Port_knocking Port knocking] on meetod väliselt tulemüüri portide avamiseks, luues kindlas järjekorras eelnevalt kindlaksmääratud portidele ühenduse katsed - "koputused". Niipea kui on toimunud õiges järjekorras koputused, muudetakse dünaamiliselt tulemüüri reegleid, ja hostil, kes saatis õige koputustemustri, lubatakse teatud portidesse ühenduda.
*''Port knocking'' näidis ssh jaoks, kasutades iptables-it:
<pre>$IPT -N stage1
$IPT -A stage1 -m recent --remove --name knock
$IPT -A stage1 -p tcp --dport 3456 -m recent --set --name knock2

$IPT -N stage2
$IPT -A stage2 -m recent --remove --name knock2
$IPT -A stage2 -p tcp --dport 2345 -m recent --set --name heaven

$IPT -N door
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock2 -j stage2
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock -j stage1
$IPT -A door -p tcp --dport 1234 -m recent --set --name knock

$IPT -A INPUT -m --state ESTABLISHED,RELATED -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --dport 22 -m recent --rcheck --seconds 5 --name heaven -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --syn -j doo</pre>

*Erinevaid ''port-knockingu'' seadistusjuhendeid leiab [[#Kasulikke viiteid]] alt.

===''Brute force'' rünnaku eest kaitseva tarkvara paigaldamine===

''Brute force attack'' on kräkkimismeetod, kus proovitakse suurt hulka märgikombinatsioone, kasutades ühte või jaotatud arvutivõrku. ''Brute force'' rünnakute ennetamiseks ja peatamiseks on loodud mitmesugust tarkvara:

''PS Keegi tubli inimene võiks lisada "anti-brute-force-attack-software-list"-i.''

===Sshd serverisse sisselogimine koos Linux PAM mooduliga===

Suure hulga kasutajate korral võib seadistada [http://www.cyberciti.biz/tips/linux-pam-configuration-that-allows-or-deny-login-via-the-sshd-server.html Linux PAM]-i kontrollima kasutajate sisselogimist sshd serverisse. PAM võimaldab hoida kasutajanimesid tekstifailis (ei pea nimesid ssh seadistusfaili kuhjama).

===''TCP Wrappers'' kasutamine===

[http://en.wikipedia.org/wiki/TCP_Wrapper TCP Wrapper] on hostipõhine võrgu-pääsupiiramisloendi süsteem, mida kasutatakse võrgu internetiga ühenduvuse piiramiseks. Kõigepealt oleks vaja TCP Wrappers seadistada: [[#TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine] (ing.k).
Lubamaks SSH-d ainult ip-aadressitelt 192.168.1.2 ja 172.16.23.12, tuleks /etc/hosts.allow faili vastavad aadressid järgnevalt sisse kanda:
<pre>sshd : 192.168.1.2 172.16.23.12</pre>

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.openssh.com Ametliku '''OpenSSH''' projekti sait]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/checking-openssh-sshd-configuration-syntax-errors.html Sshd seadistusfaili süntaksivigade leidmise viis enne sshd-serveri restarti]
*[[Tulemüüri_labor]]
*[http://www.marksanborn.net/linux/add-port-knocking-to-ssh-for-extra-security/ ''Port-knocking'' SSH-le]
*[https://calomel.org/openssh.html OpenSSH turvalisest seadistamisest]
*[http://www.debian-administration.org/articles/268 ''Port knocking'' kasutades ainult ''iptables''-it või ''netfilter''-it.]
*[http://linux.die.net/man/1/knockd ''Port-knock'' serveri '''knockd''' seadistamine]
*[http://www.cipherdyne.org/fwknop/ Efektiivsem turvamismeetod kui lihtsalt ''port knocking'': '''''Single packet authorization''''' ('''SPA''')]
*[http://www.thoughtcrime.org/software/knockknock/ '''knockknock''' kasutamine '''SPA'''-ks]
*[http://www.cyberciti.biz/faq/tcp-wrappers-hosts-allow-deny-tutorial/ TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine]

==Kasutatud materjalid==

*[http://www.cyberciti.biz/tips/linux-unix-bsd-openssh-server-best-practices.html 20 viisi OpenSSH serveri turvalisuse tõstmiseks]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/openssh-deny-or-restrict-access-to-users-and-groups.html Kasutajate ja gruppide ligipääsu piiramine openssh-le]
*Ubuntu terminali man leheküljed (apt-get, sshd jms)

==Autor==
Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

VirtualBox

2010-05-03T14:59:52Z

Itamm:

==Sissejuhatus==

VirtualBox on üldotstarbeline [http://en.wikipedia.org/wiki/X86 x86] riistvarasüsteemi [http://www.virtualbox.org/wiki/Virtualization virtualiseerija] ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval [http://viki.pingviin.org/GNU_GPL GNU GPL] litsentsiga vabavaraline versioon.

==Ajalugu==

VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii ''innotek''. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris ''Sun Microsystems'', mille omakorda 2010 jaanuaris ''Oracle Corporation''. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu '''Oracle VM VirtualBox'''. [#Oracle virtualiseerimislahendused]

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.

VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.

[http://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes ''Guest OSes''] – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.

==Saadavalolevad versioonid==

VirtualBox on saadaval nii [http://www.virtualbox.org/wiki/VirtualBox_PUEL PUEL litsentsiga omandusliku versioonina] kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.

*PUEL versioon (nimi: VirtualBox)
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta.
NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.

*GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))
Piiratud võimalustega:

{|style="background:darkred;width:500px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=center
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |:::Virtualbox OSE versiooni piirangud:::
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub RDP abil töötav USB liides
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub toetus iSCSI ketastele
|}

[http://www.virtualbox.org/wiki/Editions Versioonid]
[http://www.virtualbox.org/wiki/Licensing_FAQ VB Litsentside KKK]

==VirtualBox ja andmeside==

VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad ''guest OS''-id ''host OS''-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet ''guest''-ide ja ''host'' kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida ''host''-is olevaid .iso faile.

*Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: '''genisoimage -o [target_filename] [source_filename]
'''.
Näiteks:
{|style="background:darkblue;width:360px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/
|}

PS. Probleemide korral ''genisoimage'' käsuga võib proovida vahetada see ''mkisofs''
vastu.

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads Virtualboxi allalaadimisleht]

*[http://viki.pingviin.org/VirtualBox VirtualBox PingviiniWikis]

*[http://en.wikipedia.org/wiki/VirtualBox VirtualBox Wikipedias]

*[http://www.sun.com/software/products/virtualbox/ Virtualbox-i leht sun.com-is]

*[http://www.kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine Virtualiseerimisest]

*[http://www.oracle.com/us/technologies/virtualization/index.html Oracle virtualiseerimislahendused]

==Kasutatud allikad==

*[http://www.virtualbox.org VirtualBox projekti koduleht]

*[http://www.oracle.com Oracle.com]

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

VirtualBox

2010-05-03T14:57:47Z

Itamm:

==Sissejuhatus==

VirtualBox on üldotstarbeline [http://en.wikipedia.org/wiki/X86 x86] riistvarasüsteemi [http://www.virtualbox.org/wiki/Virtualization virtualiseerija] ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval [http://viki.pingviin.org/GNU_GPL GNU GPL] litsentsiga vabavaraline versioon.

==Ajalugu==

VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii ''innotek''. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris ''Sun Microsystems'', mille omakorda 2010 jaanuaris ''Oracle Corporation''. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu '''Oracle VM VirtualBox'''. [#Oracle virtualiseerimislahendused]

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.

VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.

[http://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes ''Guest OSes''] – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.

==Saadavalolevad versioonid==

VirtualBox on saadaval nii [http://www.virtualbox.org/wiki/VirtualBox_PUEL PUEL litsentsiga omandusliku versioonina] kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.

*PUEL versioon (nimi: VirtualBox)
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta.
NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.

*GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))
Piiratud võimalustega:

{|style="background:darkred;width:500px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=center
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |:::Virtualbox OSE versiooni piirangud:::
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub RDP abil töötav USB liides
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub toetus iSCSI ketastele
|}

[http://www.virtualbox.org/wiki/Editions Versioonid]
[http://www.virtualbox.org/wiki/Licensing_FAQ VB Litsentside KKK]

==VirtualBox ja andmeside==

VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad ''guest OS''-id ''host OS''-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet ''guest''-ide ja ''host'' kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida ''host''-is olevaid .iso faile.

*Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: '''genisoimage -o [target_filename] [source_filename]
'''.
Näiteks:
{|style="background:darkblue;width:360px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/
|}

PS. Probleemide korral ''genisoimage'' käsuga võib proovida vahetada see ''mkisofs''
vastu.

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads Virtualboxi allalaadimisleht]

*[http://viki.pingviin.org/VirtualBox VirtualBox PingviiniWikis]

*[http://en.wikipedia.org/wiki/VirtualBox VirtualBox Wikipedias]

*[http://www.sun.com/software/products/virtualbox/ Virtualbox-i leht sun.com-is]

*[http://www.kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine Virtualiseerimisest]

*[http://www.oracle.com/us/technologies/virtualization/index.html Oracle virtualiseerimislahendused]

==Kasutatud allikad==

*[http://www.virtualbox.org VirtualBox projekti koduleht]

*[http://www.oracle.com Oracle.com]

==Autor==

Indrek Tamm, rühm 15

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

VirtualBox

2010-05-03T14:55:38Z

Itamm:

==Sissejuhatus==

VirtualBox on üldotstarbeline [http://en.wikipedia.org/wiki/X86 x86] riistvarasüsteemi [http://www.virtualbox.org/wiki/Virtualization virtualiseerija] ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval [http://viki.pingviin.org/GNU_GPL GNU GPL] litsentsiga vabavaraline versioon.

==Ajalugu==

VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii ''innotek''. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris ''Sun Microsystems'', mille omakorda 2010 jaanuaris ''Oracle Corporation''. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu '''Oracle VM VirtualBox'''. [#Oracle virtualiseerimislahendused]

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.

VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.

[http://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes ''Guest OSes''] – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.

==Saadavalolevad versioonid==

VirtualBox on saadaval nii [http://www.virtualbox.org/wiki/VirtualBox_PUEL PUEL litsentsiga omandusliku versioonina] kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.

*PUEL versioon (nimi: VirtualBox)
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta.
NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.

*GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))
Piiratud võimalustega:

{|style="background:darkred;width:500px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=center
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |:::Virtualbox OSE versiooni piirangud:::
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub RDP abil töötav USB liides
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;text-align:center;" |Puudub toetus iSCSI ketastele
|}

[http://www.virtualbox.org/wiki/Editions Versioonid]
[http://www.virtualbox.org/wiki/Licensing_FAQ VB Litsentside KKK]

==VirtualBox ja andmeside==

VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad ''guest OS''-id ''host OS''-i kaudu hõplsalt luua ühenduse internetiga. Sidet ''guest''-ide ja ''host'' kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida ''host''-is olevaid .iso faile.

*Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: '''genisoimage -o [target_filename] [source_filename]
'''.
Näiteks:
{|style="background:darkblue;width:360px;color:white;margin:7px;border:1px dotted" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/
|}

PS. Probleemide korral ''genisoimage'' käsuga võib proovida vahetada see ''mkisofs''
vastu.

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads Virtualboxi allalaadimisleht]

*[http://viki.pingviin.org/VirtualBox VirtualBox PingviiniWikis]

*[http://en.wikipedia.org/wiki/VirtualBox VirtualBox Wikipedias]

*[http://www.sun.com/software/products/virtualbox/ Virtualbox-i leht sun.com-is]

*[http://www.kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine Virtualiseerimisest]

*[http://www.oracle.com/us/technologies/virtualization/index.html Oracle virtualiseerimislahendused]

==Kasutatud allikad==

*[http://www.virtualbox.org VirtualBox projekti koduleht]

*[http://www.oracle.com Oracle.com]

==Autor==

Indrek Tamm, rühm 15

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

OpenSSH: turvamise meetodid

2010-05-01T18:32:18Z

Itamm:

==Info==
Lehel on välja toodud oluliste OpenSSH seadistusfailide asukohad ning valik OpenSSH turvalisuse tõstmise meetodeid. Meetodid on jaotatud kolme kategooriasse: [[#Turvalisuse eeldused]], [[#Lihtsamad turvamise meetodid]], [[#Keerulisemad turvamise meetodid]]. [[#Kasulikke viiteid]] alt võib leida turvamise meetodeid, mida otseselt siin artiklis ei kajastata.

==OpenSSH vaikimisi seadistusfailid ja SSH port==

* '''/etc/ssh/sshd_config''' OpenSSH serveri seadistuste fail.
* '''/etc/ssh/ssh_config''' OpenSSH kliendi seadistuste fail.
* '''~/.ssh/''' Kasutaja ssh seadistuste kaust.
* '''~/.ssh/authorized_keys''' või '''~/.ssh/authorized_keys''' Loend avalikest võtmetest ([http://en.wikipedia.org/wiki/RSA RSA] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Signature_Algorithm DSA]) mille abil saab kasutaja kontole sisse logida.
* '''/etc/nologin''' Kui see fail on olemas, keeldub '''sshd''' kõigil peale juurkasutaja sisse logida.
* '''/etc/hosts.allow ning /etc/hosts.deny''' Sisaldavad [http://itso.iu.edu/TCP_Wrappers TCP-Wrappers] poolt nõutavaid pääsupiiramisloendeid.
* SSH vaikimisi port: '''TCP 22'''

Uute seadistuste rakendamiseks peab sshd serveri taaskäivitama.
<pre>sudo /etc/init.d/ssh restart</pre>

==Turvalisuse eeldused==

===Operatsioonisüsteem ja OpenSSH on uuendatud===

Soovitav on kasutada regulaarselt vahendeid nagu ''yum'', ''apt-get'', ''freebsd-update'' jms, et tagada süsteemile ja selle programmidele (turva)uuenduste olemasolu.
*Ubuntus on abiks järgnev käsukombinatsioon: '''sudo apt-get update''' (''- hangib tarkvarateekidest uusimate versioonide info'') ja sellele järgnev '''sudo apt-get dist-upgrade''' (''- uuendab kogu süsteemi tarkvara, kõrvaldades automaatselt konfliktid'').

===Tugevad paroolid===

Ülitähtis on kasutada kasutajate ja võtmete paroolideks keerulisi ja vähemalt 8 ühikut pikkasid märgikombinatsioone. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brute_force_attack ''Brute force'' rünnakud] on edukad, sest paroolidena kasutatakse sõnu ja nimesid, mis on päriselt olemas. [https://help.ubuntu.com/community/StrongPasswords Ubuntu kommuuni artikkel tugevatest paroolidest.]
PS. Parooli sünonüüm salasõna on it-maailmas eksitav väljend, sest kui paroolina kasutatakse lihtsalt mingit sõna, on selle sõna salajas püsimine äärmiselt ebatõenäoline. Paremini sobiks parooli sünonüümiks salafraas või salaväljend.

===Ainult SSH 2. protokoll===

SSH 1. protokoll (SSH-1) omab vahemehe-rünnakuga [http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack (MITM attack)] seonduvaid probleeme ja muid turvanõrkusi. SSH-1 on aegunud ja sellest tuleks iga hinna eest hoiduda.
Avades '''/etc/ssh/sshd_config''' faili, tuleks kontrollida, kas seal on rida '''Protocol 2'''.

===Tühjad paroolid on keelatud===

Tühja parooliga kontodelt sisse logimise keelamiseks peab '''/etc/ssh/sshd_config''' failis olema rida: <pre>PermitEmptyPasswords no</pre>

==Lihtsamad turvamise meetodid==

===Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamine===

Root ei pea ssh kaudu sisse logida saama. Tavakasutajad saavad kasutada su või sudo käsku, et omandada juurkasutaja õigused. Nii saab ka täieliku ülevaate selle kohta, kes täpselt kasutas süsteemis privileegidega sudo käske. Juurkasutaja SSH kaudu sisselogimise keelamiseks peab '''sshd_config''' failis olema järgnev rida:
<pre>PermitRootLogin no</pre>

===Kasutajate sissepääsu piiramine SSH-sse===

Vaikimisi saavad kõik süsteemi kasutajad oma parooli või avaliku võtmega SSH kaudu sisse logida. SSH abil süsteemi siseneda saavate kasutajate määramiseks tuleb '''sshd_config'''-is kasutada ridu '''AllowUsers [login1 login2 login3 etc]''' ja/või '''DenyUsers [login1 login2 login3 etc]'''. Näiteks: <pre>AllowUsers m2rt priit traktor ahv
DenyUsers root koll</pre>
Analoogselt käib lubade jagamine gruppidele: '''AllowGroups grupp1 grupp2''' , '''DenyGroups grupp1 grupp2'''.

*Alati tuleks keelata ligipääs juurkasutajale ja tema grupile, lisades sshd seadistusfaili järgnevad read:
<pre>DenyUsers root finadmin
DenyGroups root finadmin</pre>
*Samuti oleks vaja anda vähemalt ühele sisselogimisõigusega kasutajale juurkasutaja õigused ehk ta saaks vajadusel kasutada '''su -''' või '''sudo -i''' käsku.
*'''Kõige turvalisem''' on seadistada SSH kaudu sisenemise piiramiseks '''kõik neli''' direktiivi (''AllowUsers, AllowGroups, DenyUsers, DenyGroups'')

===SSH pordi muutmine ja IP-dega sidumine===

SSH kuulab vaikimisi kõiki süsteemi kasutajaliideseid ja IP aadresse. ''Brute force'' skriptid proovivad tavaliselt ühenduda ainult port #22 kaudu, seepärast on mõistlik vaikimis SSH port muuta. SSH pordi muutmiseks ja kindlate IP-de kuulamiseks tuleks '''sshd_config'''-i sisse kanda muudatused ridadele '''Port''' ja '''ListenAddress'''. Näiteks:
<pre>Port 300
ListenAddress 192.168.1.5
ListenAddress 202.54.1.5</pre>

===Tegevusetute (''idle'') kasutajate automaatse väljaviskamise seadistamine===

Vältimaks järelevalveta ssh sessioone, tuleks määrata ''idle timeout interval'', milles loendatavate sekundite teatud suuruseni jõudmisel lõpetatakse kasutajaga automaatselt ühendus (kasutaja justkui lihtsalt logis välja). Kui soovitakse, et peale viite minutit tegevusetust ssh sessioon katkestataks, peaks '''sshd_config'''-is olema järgnevad read:
<pre>ClientAliveInterval 300
ClientAliveCountMax 0</pre>

===Hostipõhise autentimise keelamine===

Hostipõhise autentimise keelamiseks OpenSSH serveris peab '''sshd_config'''-is olema järgnev rida:
<pre>HostbasedAuthentication no</pre>

===Avaliku võtme põhine autentimine===

Õpetus: [[OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine]].
*('''NB!''') Avaliku- ja privaatvõtme paari kasutada '''''ainult koos privaatvõtmele määratud parooliga'''''. Parool peaks olema unikaalne (mujal ei kasutata sama parooli), oma privaatvõtit ei tohiks mitte kunagi avaldada.

===.rhosts failid on keelatud===

Kasutajate ~/[[http://en.wikipedia.org/wiki/Rlogin .rhosts]] ja ~/.shosts failide mitte lugemiseks tuleb kindlustada OpenSSH serveri seadistusfailis '''sshd_config''' järgneva rea olemasolu: '''IgnoreRhosts yes'''. SSH suudab emuleerida aegunud [[http://www.mkssoftware.com/docs/man1/rsh.1.asp rsh]] käsku, tuleb lihtsalt keelata ebaturvaline sissepääs [[http://en.wikipedia.org/wiki/Remote_shell RSH]] kaudu.

==Keerulisemad turvamise meetodid==

===Kodukaustadesse lukustamine sshd chroot-imisega===

TODO: Õpetus.
Praegu ainult viide: [http://www.debian-administration.org/articles/590 ''OpenSSH SFTP chroot() with ChrootDirectory'']

===''Port knocking''===

[http://en.wikipedia.org/wiki/Port_knocking Port knocking] on meetod väliselt tulemüüri portide avamiseks, luues kindlas järjekorras eelnevalt kindlaksmääratud portidele ühenduse katsed - "koputused". Niipea kui on toimunud õiges järjekorras koputused, muudetakse dünaamiliselt tulemüüri reegleid, ja hostil, kes saatis õige koputustemustri, lubatakse teatud portidesse ühenduda.
*''Port knocking'' näidis ssh jaoks, kasutades iptables-it:
<pre>$IPT -N stage1
$IPT -A stage1 -m recent --remove --name knock
$IPT -A stage1 -p tcp --dport 3456 -m recent --set --name knock2

$IPT -N stage2
$IPT -A stage2 -m recent --remove --name knock2
$IPT -A stage2 -p tcp --dport 2345 -m recent --set --name heaven

$IPT -N door
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock2 -j stage2
$IPT -A door -m recent --rcheck --seconds 5 --name knock -j stage1
$IPT -A door -p tcp --dport 1234 -m recent --set --name knock

$IPT -A INPUT -m --state ESTABLISHED,RELATED -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --dport 22 -m recent --rcheck --seconds 5 --name heaven -j ACCEPT
$IPT -A INPUT -p tcp --syn -j doo</pre>

*Erinevaid ''port-knockingu'' seadistusjuhendeid leiab [[#Kasulikke viiteid]] alt.

===''Brute force'' rünnaku eest kaitseva tarkvara paigaldamine===

''Brute force attack'' on kräkkimismeetod, kus proovitakse suurt hulka märgikombinatsioone, kasutades ühte või jaotatud arvutivõrku. ''Brute force'' rünnakute ennetamiseks ja peatamiseks on loodud mitmesugust tarkvara:

TODO: (anti-brute-force-attack software list)

===Sshd serverisse sisselogimine koos Linux PAM mooduliga===

Suure hulga kasutajate korral võib seadistada [http://www.cyberciti.biz/tips/linux-pam-configuration-that-allows-or-deny-login-via-the-sshd-server.html Linux PAM]-i kontrollima kasutajate sisselogimist sshd serverisse. PAM võimaldab hoida kasutajanimesid tekstifailis (ei pea nimesid ssh seadistusfaili kuhjama).

===''TCP Wrappers'' kasutamine===

[http://en.wikipedia.org/wiki/TCP_Wrapper TCP Wrapper] on hostipõhine võrgu-pääsupiiramisloendi süsteem, mida kasutatakse võrgu internetiga ühenduvuse piiramiseks. Kõigepealt oleks vaja TCP Wrappers seadistada: [[#TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine] (ing.k).
Lubamaks SSH-d ainult ip-aadressitelt 192.168.1.2 ja 172.16.23.12, tuleks /etc/hosts.allow faili vastavad aadressid järgnevalt sisse kanda:
<pre>sshd : 192.168.1.2 172.16.23.12</pre>

==Kasulikke viiteid==

*[http://www.openssh.com Ametliku '''OpenSSH''' projekti sait]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/checking-openssh-sshd-configuration-syntax-errors.html Sshd seadistusfaili süntaksivigade leidmise viis enne sshd-serveri restarti]
*[[Tulemüüri_labor]]
*[http://www.marksanborn.net/linux/add-port-knocking-to-ssh-for-extra-security/ ''Port-knocking'' SSH-le]
*[https://calomel.org/openssh.html OpenSSH turvalisest seadistamisest]
*[http://www.debian-administration.org/articles/268 ''Port knocking'' kasutades ainult ''iptables''-it või ''netfilter''-it.]
*[http://linux.die.net/man/1/knockd ''Port-knock'' serveri '''knockd''' seadistamine]
*[http://www.cipherdyne.org/fwknop/ Efektiivsem turvamismeetod kui lihtsalt ''port knocking'': '''''Single packet authorization''''' ('''SPA''')]
*[http://www.thoughtcrime.org/software/knockknock/ '''knockknock''' kasutamine '''SPA'''-ks]
*[http://www.cyberciti.biz/faq/tcp-wrappers-hosts-allow-deny-tutorial/ TCP Wrappers-i seadistamine ja kasutamine]

==Kasutatud materjalid==

*[http://www.cyberciti.biz/tips/linux-unix-bsd-openssh-server-best-practices.html 20 viisi OpenSSH serveri turvalisuse tõstmiseks]
*[http://www.cyberciti.biz/tips/openssh-deny-or-restrict-access-to-users-and-groups.html Kasutajate ja gruppide ligipääsu piiramine openssh-le]
*Ubuntu terminali man leheküljed (apt-get, sshd jms)

==Autor==
Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:OpenSSH: võtmetega autentimine

2010-05-01T10:38:01Z

Itamm: Removing all content from page

OpenSSH: turvamise meetodid

2010-04-30T23:47:13Z

Itamm: /* Avaliku võtme põhine autentimine */

==Info==
Lehel on valik OpenSSH turvalisuse tõstmise meetodeid. Valmib hiljemalt mai alguseks.

==OpenSSH vaikimisi seadistusfailid ja SSH port==

* '''/etc/ssh/sshd_config''' OpenSSH serveri seadistuste fail.
* '''/etc/ssh/ssh_config''' OpenSSH kliendi seadistuste fail.
* '''~/.ssh/''' Kasutaja ssh seadistuste kaust.
* '''~/.ssh/authorized_keys''' või '''~/.ssh/authorized_keys''' Loend avalikest võtmetest ([http://en.wikipedia.org/wiki/RSA RSA] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Signature_Algorithm DSA]) mille abil saab kasutaja kontole sisse logida.
* '''/etc/nologin''' Kui see fail on olemas, keeldub '''sshd''' kõigil peale juurkasutaja sisse logida.
* '''/etc/hosts.allow ning /etc/hosts.deny''' Sisaldavad [http://en.wikipedia.org/wiki/TCP_Wrapper ''TCP-Wrapper'']-ite poolt nõutavaid pääsupiiramisloendeid.
* SSH vaikimisi port: '''TCP 22'''

==Turvalisuse eeldused==

===Operatsioonisüsteem ja OpenSSH on uuendatud===

Soovitav on kasutada regulaarselt vahendeid nagu ''yum'', ''apt-get'', ''freebsd-update'' jms, et tagada süsteemile ja selle programmidele (turva)uuenduste olemasolu.
Ubuntus on abiks käsud:

{|style="background:lightyellow;width:450px;color:black;margin:7px;border:1px dotted gray" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |$ sudo apt-get update
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |$ sudo apt-get dist-upgrade
|}

===Tugevad paroolid===

Ülitähtis on kasutada kasutajate ja võtmete paroolideks keerulisi ja vähemalt 8 ühikut pikkasid märgikombinatsioone. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brute_force_attack Brute force rünnakud] on edukad, sest paroolidena kasutatakse sõnu ja nimesid, mis on päriselt olemas. [https://help.ubuntu.com/community/StrongPasswords Ubuntu kommuuni artikkel tugevatest paroolidest.]
PS. Parooli sünonüüm salasõna on it-maailmas eksitav väljend, sest kui paroolina kasutatakse lihtsalt mingit sõna, on selle sõna salajas püsimine äärmiselt ebatõenäoline. Paremini sobiks parooli sünonüümiks salafraas või salaväljend.

===Ainult SSH 2. protokoll===

SSH 1. protokoll (SSH-1) omab vahemehe-rünnakuga [http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack (MITM attack)] seonduvaid probleeme ja muid turvanõrkusi. SSH-1 on aegunud ja sellest tuleks iga hinna eest hoiduda.
Avades '''sshd_config''' faili, tuleks kontrollida, kas seal on rida "'''Protocol 2'''".

==Turvamise meetodeid==

===Tühjad paroolid on keelatud===

Tühja parooliga kontodelt sisse logimise keelamiseks peab '''sshd_config''' faili lisama rea "'''PermitEmptyPasswords no'''".

===Avaliku võtme põhine autentimine===

Õpetus: [[OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine]].
*('''NB!''') Avaliku- ja privaatvõtme paari kasutada '''''ainult koos privaatvõtmele määratud parooliga'''''. Parool peaks olema unikaalne (mujal ei kasutata sama parooli), oma privaatvõtit ei tohiks mitte kunagi avaldada.

==TODO==

Mitmed meetodid.

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:OpenSSH: võtmetega autentimine

2010-04-30T23:40:35Z

Itamm:

DSA ei ole turvalisem kui RSA. [http://superuser.com/questions/13164/what-is-better-for-gpg-keys-rsa-or-dsa RSA vs DSA '09]
--[[User:Itamm|Itamm]] 23:34, 29 April 2010 (EEST)

On küll. RSA lahtitegemiseks on praegusel ajal väga head süsteemid. Uurisin selle kohta ekstra infot. Palun viita usaldusväärsemale allikale.

[[User:msikk|Msikk]] 16:02, 30 April 2010 (EEST)

Millised on sinu usaldusväärsed allikad? --[[User:Itamm|Itamm]] 02:40, 1 May 2010 (EEST)

Talk:OpenSSH: võtmetega autentimine

2010-04-30T23:38:38Z

Itamm:

DSA ei ole turvalisem kui RSA. [http://superuser.com/questions/13164/what-is-better-for-gpg-keys-rsa-or-dsa RSA vs DSA '09]
--[[User:Itamm|Itamm]] 23:34, 29 April 2010 (EEST)

On küll. RSA lahtitegemiseks on praegusel ajal väga head süsteemid. Uurisin selle kohta ekstra infot. Palun viita usaldusväärsemale allikale.

[[User:msikk|Msikk]] 16:02, 30 April 2010 (EEST)

Ja sinu usaldusväärsed allikad on millised? --[[User:Itamm|Itamm]] 00:34, 01 May 2010 (EEST)

Talk:OpenSSH: võtmetega autentimine

2010-04-30T23:35:20Z

Itamm:

DSA ei ole turvalisem kui RSA. [http://superuser.com/questions/13164/what-is-better-for-gpg-keys-rsa-or-dsa RSA vs DSA '09]
--[[User:Itamm|Itamm]] 23:34, 29 April 2010 (EEST)

On küll. RSA lahtitegemiseks on praegusel ajal väga head süsteemid. Uurisin selle kohta ekstra infot. Palun viita usaldusväärsemale allikale.

[[User:msikk|Msikk]] 16:02, 30 April 2010 (EEST)

Palun viita.

[[User:Itamm|Itamm]] 00:34, 01 May 2010 (EEST)

OpenSSH: turvamise meetodid

2010-04-29T21:16:48Z

Itamm:

==Info==
Lehel on valik OpenSSH turvalisuse tõstmise meetodeid. Valmib hiljemalt mai alguseks.

==OpenSSH vaikimisi seadistusfailid ja SSH port==

* '''/etc/ssh/sshd_config''' OpenSSH serveri seadistuste fail.
* '''/etc/ssh/ssh_config''' OpenSSH kliendi seadistuste fail.
* '''~/.ssh/''' Kasutaja ssh seadistuste kaust.
* '''~/.ssh/authorized_keys''' või '''~/.ssh/authorized_keys''' Loend avalikest võtmetest ([http://en.wikipedia.org/wiki/RSA RSA] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_Signature_Algorithm DSA]) mille abil saab kasutaja kontole sisse logida.
* '''/etc/nologin''' Kui see fail on olemas, keeldub '''sshd''' kõigil peale juurkasutaja sisse logida.
* '''/etc/hosts.allow ning /etc/hosts.deny''' Sisaldavad [http://en.wikipedia.org/wiki/TCP_Wrapper ''TCP-Wrapper'']-ite poolt nõutavaid pääsupiiramisloendeid.
* SSH vaikimisi port: '''TCP 22'''

==Turvalisuse eeldused==

===Operatsioonisüsteem ja OpenSSH on uuendatud===

Soovitav on kasutada regulaarselt vahendeid nagu ''yum'', ''apt-get'', ''freebsd-update'' jms, et tagada süsteemile ja selle programmidele (turva)uuenduste olemasolu.
Ubuntus on abiks käsud:

{|style="background:lightyellow;width:450px;color:black;margin:7px;border:1px dotted gray" align=centre
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |$ sudo apt-get update
|-
| style="padding-left:7px;font-family:courier;font-weight:bold;" |$ sudo apt-get dist-upgrade
|}

===Tugevad paroolid===

Ülitähtis on kasutada kasutajate ja võtmete paroolideks keerulisi ja vähemalt 8 ühikut pikkasid märgikombinatsioone. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brute_force_attack Brute force rünnakud] on edukad, sest paroolidena kasutatakse sõnu ja nimesid, mis on päriselt olemas. [https://help.ubuntu.com/community/StrongPasswords Ubuntu kommuuni artikkel tugevatest paroolidest.]
PS. Parooli sünonüüm salasõna on it-maailmas eksitav väljend, sest kui paroolina kasutatakse lihtsalt mingit sõna, on selle sõna salajas püsimine äärmiselt ebatõenäoline. Paremini sobiks parooli sünonüümiks salafraas või salaväljend.

===Ainult SSH 2. protokoll===

SSH 1. protokoll (SSH-1) omab vahemehe-rünnakuga [http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack (MITM attack)] seonduvaid probleeme ja muid turvanõrkusi. SSH-1 on aegunud ja sellest tuleks iga hinna eest hoiduda.
Avades '''sshd_config''' faili, tuleks kontrollida, kas seal on rida "'''Protocol 2'''".

==Turvamise meetodeid==

===Tühjad paroolid on keelatud===

Tühja parooliga kontodelt sisse logimise keelamiseks peab '''sshd_config''' faili lisama rea "'''PermitEmptyPasswords no'''".

===Avaliku võtme põhine autentimine===

Õpetus: [[OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine]].
Kasutada avaliku- ja privaatvõtme paari koos privaatvõtmele määratud parooliga. Parool peaks olema unikaalne, oma privaatvõtit ei tohiks mitte kunagi avaldada.

==TODO==

Mitmed meetodid.

==Autor==

Indrek Tamm

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]