ICO wiki - User contributions [en]

JEMP

2017-11-05T18:49:17Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:30:20Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|upright|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:29:04Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|upright=1|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:26:08Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|1064x614px|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:17:57Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

JEMP

2017-11-05T18:17:19Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql|election_create.sql]]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:16:22Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql|election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP

2017-11-05T18:15:27Z

Jahhundo: /* Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga
* REGION
Kandideerimispiirkond
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

JEMP/election create.sql

2017-11-05T18:13:26Z

Jahhundo:

<pre>
-- Last modification date: 2017-11-05 13:08:08.292

-- tables
-- Table: ASSOCIATION
CREATE TABLE ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(100) NOT NULL,
CONSTRAINT ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT
CREATE TABLE EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT_VOTE
CREATE TABLE EVENT_VOTE (
ID int NOT NULL,
Event_ID int NULL,
User_ID int NULL,
Votes int NOT NULL,
CONSTRAINT EVENT_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: LOG
CREATE TABLE LOG (
ID int NOT NULL,
System_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
Date datetime NULL,
Comment varchar(200) NOT NULL,
CONSTRAINT LOG_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PASSWORD
CREATE TABLE PASSWORD (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Password varchar(65) NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT PASSWORD_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PERSON
CREATE TABLE PERSON (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Firstname varchar(30) NOT NULL,
Lastname varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(15) NOT NULL,
Born date NOT NULL,
Sex char(2) NOT NULL,
Address varchar(40) NULL,
Phone varchar(20) NULL,
Email varchar(40) NULL,
CONSTRAINT PERSON_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: REGION
CREATE TABLE REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Region_ID int NULL,
Name varchar(60) NOT NULL,
CONSTRAINT REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: RIGHTS
CREATE TABLE RIGHTS (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(10) NOT NULL,
CONSTRAINT RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE
CREATE TABLE ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(30) NOT NULL,
CONSTRAINT ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE_RIGHTS
CREATE TABLE ROLE_RIGHTS (
ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Rights_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: SYSTEM
CREATE TABLE SYSTEM (
ID int NOT NULL,
System_ID int NULL,
Type varchar(50) NOT NULL,
CONSTRAINT SYSTEM_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: TYPE
CREATE TABLE TYPE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NULL,
Name varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(50) NULL,
Adress varchar(200) NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT TYPE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER
CREATE TABLE "USER" (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Person_ID int NOT NULL,
Name varchar(20) NOT NULL,
Created datetime NOT NULL,
CONSTRAINT USER_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ASSOCIATION
CREATE TABLE USER_ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Association_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_EVENT
CREATE TABLE USER_EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Event_ID int NULL,
Votes int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_REGION
CREATE TABLE USER_REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Region_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ROLE
CREATE TABLE USER_ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_VOTE
CREATE TABLE USER_VOTE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Uevent_ID int NULL,
Voted bit NOT NULL,
CONSTRAINT USER_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- foreign keys
-- Reference: ALTERATION_ALTERATION (table: SYSTEM)
ALTER TABLE SYSTEM ADD CONSTRAINT ALTERATION_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: EVENT_TYPE (table: EVENT)
ALTER TABLE EVENT ADD CONSTRAINT EVENT_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_EVENT (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_USER (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOGIN_USER (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOGIN_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOG_ALTERATION (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOG_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: PASSWORD_USER (table: PASSWORD)
ALTER TABLE PASSWORD ADD CONSTRAINT PASSWORD_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: REGION_REGION (table: REGION)
ALTER TABLE REGION ADD CONSTRAINT REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_RIGHTS (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_RIGHTS
FOREIGN KEY (Rights_ID)
REFERENCES RIGHTS (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_ROLE (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: TYPE_TYPE (table: TYPE)
ALTER TABLE TYPE ADD CONSTRAINT TYPE_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: Table_6_EVENT (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: Table_6_USER (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION
FOREIGN KEY (Association_ID)
REFERENCES ASSOCIATION (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_USER (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_ROLE (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_USER (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_PERSON (table: USER)
ALTER TABLE "USER" ADD CONSTRAINT USER_PERSON
FOREIGN KEY (Person_ID)
REFERENCES PERSON (ID);

-- Reference: USER_REGION_REGION (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: USER_REGION_USER (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_VOTE_PARTICIPATIONS (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_PARTICIPATIONS
FOREIGN KEY (Uevent_ID)
REFERENCES USER_EVENT (ID);

-- Reference: USER_VOTE_USER (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- End of file.
</pre>

JEMP/election create.sql

2017-11-05T18:10:57Z

Jahhundo:

<nowiki>
-- Last modification date: 2017-11-05 13:08:08.292

-- tables
-- Table: ASSOCIATION
CREATE TABLE ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(100) NOT NULL,
CONSTRAINT ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT
CREATE TABLE EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT_VOTE
CREATE TABLE EVENT_VOTE (
ID int NOT NULL,
Event_ID int NULL,
User_ID int NULL,
Votes int NOT NULL,
CONSTRAINT EVENT_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: LOG
CREATE TABLE LOG (
ID int NOT NULL,
System_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
Date datetime NULL,
Comment varchar(200) NOT NULL,
CONSTRAINT LOG_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PASSWORD
CREATE TABLE PASSWORD (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Password varchar(65) NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT PASSWORD_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PERSON
CREATE TABLE PERSON (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Firstname varchar(30) NOT NULL,
Lastname varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(15) NOT NULL,
Born date NOT NULL,
Sex char(2) NOT NULL,
Address varchar(40) NULL,
Phone varchar(20) NULL,
Email varchar(40) NULL,
CONSTRAINT PERSON_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: REGION
CREATE TABLE REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Region_ID int NULL,
Name varchar(60) NOT NULL,
CONSTRAINT REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: RIGHTS
CREATE TABLE RIGHTS (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(10) NOT NULL,
CONSTRAINT RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE
CREATE TABLE ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(30) NOT NULL,
CONSTRAINT ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE_RIGHTS
CREATE TABLE ROLE_RIGHTS (
ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Rights_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: SYSTEM
CREATE TABLE SYSTEM (
ID int NOT NULL,
System_ID int NULL,
Type varchar(50) NOT NULL,
CONSTRAINT SYSTEM_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: TYPE
CREATE TABLE TYPE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NULL,
Name varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(50) NULL,
Adress varchar(200) NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT TYPE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER
CREATE TABLE "USER" (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Person_ID int NOT NULL,
Name varchar(20) NOT NULL,
Created datetime NOT NULL,
CONSTRAINT USER_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ASSOCIATION
CREATE TABLE USER_ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Association_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_EVENT
CREATE TABLE USER_EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Event_ID int NULL,
Votes int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_REGION
CREATE TABLE USER_REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Region_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ROLE
CREATE TABLE USER_ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_VOTE
CREATE TABLE USER_VOTE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Uevent_ID int NULL,
Voted bit NOT NULL,
CONSTRAINT USER_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- foreign keys
-- Reference: ALTERATION_ALTERATION (table: SYSTEM)
ALTER TABLE SYSTEM ADD CONSTRAINT ALTERATION_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: EVENT_TYPE (table: EVENT)
ALTER TABLE EVENT ADD CONSTRAINT EVENT_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_EVENT (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_USER (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOGIN_USER (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOGIN_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOG_ALTERATION (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOG_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: PASSWORD_USER (table: PASSWORD)
ALTER TABLE PASSWORD ADD CONSTRAINT PASSWORD_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: REGION_REGION (table: REGION)
ALTER TABLE REGION ADD CONSTRAINT REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_RIGHTS (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_RIGHTS
FOREIGN KEY (Rights_ID)
REFERENCES RIGHTS (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_ROLE (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: TYPE_TYPE (table: TYPE)
ALTER TABLE TYPE ADD CONSTRAINT TYPE_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: Table_6_EVENT (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: Table_6_USER (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION
FOREIGN KEY (Association_ID)
REFERENCES ASSOCIATION (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_USER (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_ROLE (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_USER (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_PERSON (table: USER)
ALTER TABLE "USER" ADD CONSTRAINT USER_PERSON
FOREIGN KEY (Person_ID)
REFERENCES PERSON (ID);

-- Reference: USER_REGION_REGION (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: USER_REGION_USER (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_VOTE_PARTICIPATIONS (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_PARTICIPATIONS
FOREIGN KEY (Uevent_ID)
REFERENCES USER_EVENT (ID);

-- Reference: USER_VOTE_USER (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- End of file.
</nowiki>

JEMP/election create.sql

2017-11-05T18:09:51Z

Jahhundo:

<nowiki>-- Last modification date: 2017-11-05 13:08:08.292

-- tables
-- Table: ASSOCIATION
CREATE TABLE ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(100) NOT NULL,
CONSTRAINT ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT
CREATE TABLE EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT_VOTE
CREATE TABLE EVENT_VOTE (
ID int NOT NULL,
Event_ID int NULL,
User_ID int NULL,
Votes int NOT NULL,
CONSTRAINT EVENT_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: LOG
CREATE TABLE LOG (
ID int NOT NULL,
System_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
Date datetime NULL,
Comment varchar(200) NOT NULL,
CONSTRAINT LOG_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PASSWORD
CREATE TABLE PASSWORD (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Password varchar(65) NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT PASSWORD_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PERSON
CREATE TABLE PERSON (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Firstname varchar(30) NOT NULL,
Lastname varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(15) NOT NULL,
Born date NOT NULL,
Sex char(2) NOT NULL,
Address varchar(40) NULL,
Phone varchar(20) NULL,
Email varchar(40) NULL,
CONSTRAINT PERSON_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: REGION
CREATE TABLE REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Region_ID int NULL,
Name varchar(60) NOT NULL,
CONSTRAINT REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: RIGHTS
CREATE TABLE RIGHTS (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(10) NOT NULL,
CONSTRAINT RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE
CREATE TABLE ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(30) NOT NULL,
CONSTRAINT ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE_RIGHTS
CREATE TABLE ROLE_RIGHTS (
ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Rights_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: SYSTEM
CREATE TABLE SYSTEM (
ID int NOT NULL,
System_ID int NULL,
Type varchar(50) NOT NULL,
CONSTRAINT SYSTEM_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: TYPE
CREATE TABLE TYPE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NULL,
Name varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(50) NULL,
Adress varchar(200) NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT TYPE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER
CREATE TABLE "USER" (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Person_ID int NOT NULL,
Name varchar(20) NOT NULL,
Created datetime NOT NULL,
CONSTRAINT USER_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ASSOCIATION
CREATE TABLE USER_ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Association_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_EVENT
CREATE TABLE USER_EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Event_ID int NULL,
Votes int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_REGION
CREATE TABLE USER_REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Region_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ROLE
CREATE TABLE USER_ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_VOTE
CREATE TABLE USER_VOTE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Uevent_ID int NULL,
Voted bit NOT NULL,
CONSTRAINT USER_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- foreign keys
-- Reference: ALTERATION_ALTERATION (table: SYSTEM)
ALTER TABLE SYSTEM ADD CONSTRAINT ALTERATION_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: EVENT_TYPE (table: EVENT)
ALTER TABLE EVENT ADD CONSTRAINT EVENT_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_EVENT (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_USER (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOGIN_USER (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOGIN_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOG_ALTERATION (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOG_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: PASSWORD_USER (table: PASSWORD)
ALTER TABLE PASSWORD ADD CONSTRAINT PASSWORD_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: REGION_REGION (table: REGION)
ALTER TABLE REGION ADD CONSTRAINT REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_RIGHTS (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_RIGHTS
FOREIGN KEY (Rights_ID)
REFERENCES RIGHTS (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_ROLE (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: TYPE_TYPE (table: TYPE)
ALTER TABLE TYPE ADD CONSTRAINT TYPE_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: Table_6_EVENT (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: Table_6_USER (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION
FOREIGN KEY (Association_ID)
REFERENCES ASSOCIATION (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_USER (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_ROLE (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_USER (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_PERSON (table: USER)
ALTER TABLE "USER" ADD CONSTRAINT USER_PERSON
FOREIGN KEY (Person_ID)
REFERENCES PERSON (ID);

-- Reference: USER_REGION_REGION (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: USER_REGION_USER (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_VOTE_PARTICIPATIONS (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_PARTICIPATIONS
FOREIGN KEY (Uevent_ID)
REFERENCES USER_EVENT (ID);

-- Reference: USER_VOTE_USER (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- End of file.

JEMP/election create.sql

2017-11-05T18:03:21Z

Jahhundo: Created page with "-- Last modification date: 2017-11-05 13:08:08.292 -- tables -- Table: ASSOCIATION CREATE TABLE ASSOCIATION ( ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1), Name varchar(100) NOT..."

-- Last modification date: 2017-11-05 13:08:08.292

-- tables
-- Table: ASSOCIATION
CREATE TABLE ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(100) NOT NULL,
CONSTRAINT ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT
CREATE TABLE EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: EVENT_VOTE
CREATE TABLE EVENT_VOTE (
ID int NOT NULL,
Event_ID int NULL,
User_ID int NULL,
Votes int NOT NULL,
CONSTRAINT EVENT_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: LOG
CREATE TABLE LOG (
ID int NOT NULL,
System_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
Date datetime NULL,
Comment varchar(200) NOT NULL,
CONSTRAINT LOG_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PASSWORD
CREATE TABLE PASSWORD (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Password varchar(65) NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT PASSWORD_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: PERSON
CREATE TABLE PERSON (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Firstname varchar(30) NOT NULL,
Lastname varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(15) NOT NULL,
Born date NOT NULL,
Sex char(2) NOT NULL,
Address varchar(40) NULL,
Phone varchar(20) NULL,
Email varchar(40) NULL,
CONSTRAINT PERSON_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: REGION
CREATE TABLE REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Region_ID int NULL,
Name varchar(60) NOT NULL,
CONSTRAINT REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: RIGHTS
CREATE TABLE RIGHTS (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(10) NOT NULL,
CONSTRAINT RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE
CREATE TABLE ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Name varchar(30) NOT NULL,
CONSTRAINT ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: ROLE_RIGHTS
CREATE TABLE ROLE_RIGHTS (
ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Rights_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: SYSTEM
CREATE TABLE SYSTEM (
ID int NOT NULL,
System_ID int NULL,
Type varchar(50) NOT NULL,
CONSTRAINT SYSTEM_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: TYPE
CREATE TABLE TYPE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Type_ID int NULL,
Name varchar(50) NOT NULL,
Code varchar(50) NULL,
Adress varchar(200) NULL,
Comment varchar(200) NULL,
CONSTRAINT TYPE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER
CREATE TABLE "USER" (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Person_ID int NOT NULL,
Name varchar(20) NOT NULL,
Created datetime NOT NULL,
CONSTRAINT USER_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ASSOCIATION
CREATE TABLE USER_ASSOCIATION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
Association_ID int NOT NULL,
User_ID int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ASSOCIATION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_EVENT
CREATE TABLE USER_EVENT (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Event_ID int NULL,
Votes int NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_EVENT_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_REGION
CREATE TABLE USER_REGION (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Region_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_REGION_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_ROLE
CREATE TABLE USER_ROLE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NOT NULL,
Role_ID int NOT NULL,
start_date datetime NOT NULL,
end_date datetime NULL,
CONSTRAINT USER_ROLE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- Table: USER_VOTE
CREATE TABLE USER_VOTE (
ID int NOT NULL IDENTITY(1, 1),
User_ID int NULL,
Uevent_ID int NULL,
Voted bit NOT NULL,
CONSTRAINT USER_VOTE_pk PRIMARY KEY (ID)
);

-- foreign keys
-- Reference: ALTERATION_ALTERATION (table: SYSTEM)
ALTER TABLE SYSTEM ADD CONSTRAINT ALTERATION_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: EVENT_TYPE (table: EVENT)
ALTER TABLE EVENT ADD CONSTRAINT EVENT_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_EVENT (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: EVENT_VOTE_USER (table: EVENT_VOTE)
ALTER TABLE EVENT_VOTE ADD CONSTRAINT EVENT_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOGIN_USER (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOGIN_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: LOG_ALTERATION (table: LOG)
ALTER TABLE LOG ADD CONSTRAINT LOG_ALTERATION
FOREIGN KEY (System_ID)
REFERENCES SYSTEM (ID);

-- Reference: PASSWORD_USER (table: PASSWORD)
ALTER TABLE PASSWORD ADD CONSTRAINT PASSWORD_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: REGION_REGION (table: REGION)
ALTER TABLE REGION ADD CONSTRAINT REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_RIGHTS (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_RIGHTS
FOREIGN KEY (Rights_ID)
REFERENCES RIGHTS (ID);

-- Reference: ROLE_RIGHTS_ROLE (table: ROLE_RIGHTS)
ALTER TABLE ROLE_RIGHTS ADD CONSTRAINT ROLE_RIGHTS_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: TYPE_TYPE (table: TYPE)
ALTER TABLE TYPE ADD CONSTRAINT TYPE_TYPE
FOREIGN KEY (Type_ID)
REFERENCES TYPE (ID);

-- Reference: Table_6_EVENT (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_EVENT
FOREIGN KEY (Event_ID)
REFERENCES EVENT (ID);

-- Reference: Table_6_USER (table: USER_EVENT)
ALTER TABLE USER_EVENT ADD CONSTRAINT Table_6_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_ASSOCIATION
FOREIGN KEY (Association_ID)
REFERENCES ASSOCIATION (ID);

-- Reference: USER_IN_ASSOCIATION_USER (table: USER_ASSOCIATION)
ALTER TABLE USER_ASSOCIATION ADD CONSTRAINT USER_IN_ASSOCIATION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_ROLE (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_ROLE
FOREIGN KEY (Role_ID)
REFERENCES ROLE (ID);

-- Reference: USER_IN_ROLE_USER (table: USER_ROLE)
ALTER TABLE USER_ROLE ADD CONSTRAINT USER_IN_ROLE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_PERSON (table: USER)
ALTER TABLE "USER" ADD CONSTRAINT USER_PERSON
FOREIGN KEY (Person_ID)
REFERENCES PERSON (ID);

-- Reference: USER_REGION_REGION (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_REGION
FOREIGN KEY (Region_ID)
REFERENCES REGION (ID);

-- Reference: USER_REGION_USER (table: USER_REGION)
ALTER TABLE USER_REGION ADD CONSTRAINT USER_REGION_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- Reference: USER_VOTE_PARTICIPATIONS (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_PARTICIPATIONS
FOREIGN KEY (Uevent_ID)
REFERENCES USER_EVENT (ID);

-- Reference: USER_VOTE_USER (table: USER_VOTE)
ALTER TABLE USER_VOTE ADD CONSTRAINT USER_VOTE_USER
FOREIGN KEY (User_ID)
REFERENCES "USER" (ID);

-- End of file.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-22T17:45:44Z

Jahhundo: /* Kaugõpe */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon'''(4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Pecunia===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:pecunia Pecunia]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam:Pakiraam Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Liikmed:
*Katrin Lasberg
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi
Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]] 
Projekti TFS: 

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
* Anni-Bessie Kitt
* Marie Udam

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin

===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===

Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

JEMP

2017-10-22T17:42:23Z

Jahhundo: /* Meeskond */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Idee ==
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

===Must-have:===
*Efektiivne ja turvaline autentimiseloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

===Nice-to-have: ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine

JEMP

2017-10-22T17:40:46Z

Jahhundo: /* Meeskond */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach (Projektijuht)
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Idee ==
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

===Must-have:===
*Efektiivne ja turvaline autentimiseloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

===Nice-to-have: ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine

JEMP

2017-10-22T09:41:14Z

Jahhundo: Created page with "Category:Programmeerimine CSharp keeles = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles = == Meeskond == * Jüri Ahhundov * Erik Ehrbach * Marko Linde * Pille Ulmas == I..."

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Idee ==
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

===Must-have:===
*Efektiivne ja turvaline autentimiseloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

===Nice-to-have: ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T19:05:17Z

Jahhundo: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-23T09:48:23Z

Jahhundo: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:23:28Z

Jahhundo: /* Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente.<ref>[http://www.economist.com/blogs/economist-explains/2016/08/economist-explains-11 "Why some economists want to get rid of cash" (The Economist)]</ref> Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus,<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bernhard "Operation Bernhard"]</ref> siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Business-to-business "Business-to-business"]</ref> ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C<ref>[http://www.investopedia.com/terms/b/btoc.asp "Business To Consumer - B To C"]</ref> firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:19:42Z

Jahhundo: /* Riskid */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente. Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus,<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bernhard "Operation Bernhard"]</ref> siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Business-to-business "Business-to-business"]</ref> ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C<ref>[http://www.investopedia.com/terms/b/btoc.asp "Business To Consumer - B To C"]</ref> firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:16:25Z

Jahhundo: /* Riskid */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente. Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus,<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bernhard "Operation Bernhard"]</ref> siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:14:00Z

Jahhundo: /* Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente. Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus, siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:07:36Z

Jahhundo: /* Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente. Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus, siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T11:00:33Z

Jahhundo: /* Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti. Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente. Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus, siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I027 iseseisvad tööd

2017-03-03T06:43:02Z

Jahhundo: /* Probleemilahendus */

I027 iseseisvad tööd

2017-03-03T06:41:11Z

Jahhundo: /* 2.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-03-03T06:40:48Z

Jahhundo: /* 2.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-03-03T06:39:04Z

Jahhundo: /* 1.praktikum */

User:Jahhundo

2016-10-20T19:20:32Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev: 20.10.2016

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

Jaan Priisalu loeng keskendus peamiselt küberturbele – et misasi see on ja milleks see meile vajalik on. Meie andmete kaitse veebis ja arvutites on ülimalt oluline just sellepärast, et see võimaldab meil säilitada olemasolevat eluviisi. Keegi meist ei kujuta ette, et me ei saa enam maksta kaardiga, teha telefonis makseid, võtta osa e-valmistest, kasutada e-riigi teenuseid või siis muid tänapäevaseid teenuseid, millel on eriti karmid turvanõuded. Kuid alati on isikuid või organisatsioone, kelle eesmärk on teenida raha või siis destabiliseerida riigikorda selleks et saada kasu ühel või teisel moel. Seetõttu ongi andmete turvalisus ülioluline ja sellejuures on appi võetud krüptoloogia. Andmed on jäetud nii-öelda nina alla, aga neile on lisatud nii palju keerukust, et nende lahtimurdmine võtaks isegi väga suure ressursi omamise puhul tohutult palju aega. Hea meel oli kuulda, et Eestis tehakse nii kõval tasemel andmeturvet – meil on siin NATO küberturbekeskus ja lisaks käiakse väga palju välismaalt siin vaatamas kuidas me siin oma asju teeme. Hästi palju tuli vahepeal ka spetsiifilist juttu, mis äratas minus huvi andmeturbe ja krüptoloogia vastu. Kindlasti deklareerin valikainena andmeturbe ja krüptoloogia aine.

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo sellest kuidas tänapäeval ei saa üle ega ümber turundusest ja brändingust, sõltumata sellest mida sa müüd. On olemas üks väga lihtne turundusnipp: tee nii hea toode, et see hakkab iseennast müüma. Kõlab lihtsalt, tegelikkuses päris nii see pole. Vaatamata sellele, et elame kõiksuguste patentide, litsentside jms maailmas, on varem või hiljem mõni konkurent sarnase tootega kandadele astumas ja tuleb ikkagi hakata tegelema turundusega. Hedi Mardisoo tõi ka näite: oli üks ettevõte, kes müüs väga edukalt oma finantstarkvara ilma suuremaid kulutusi turundusele tegemata, sest ta toode oli lihtsalt nii hea. Kuid varsti hakkasid konkurendid oma toodetes sarnaseid lahendusi kasutama ja siis oli juba raske teistest eristuda. Vastusammuna konkurentidele pidi hakkama turundust tegema. Juttu oli ka sihtgrupistamisest, mida juba ammu ei tehta stiilis valge keskealine mees, vaid see on rohkem läinud identiteedi- ja huvidepõhiseks. Kui selle aine loengusarja viiendas loengus oli põgusalt juttu scrum masterist ja tema tööülesannetest, siis oli sealhulgas juttu tema rollist olla tõlk IT ja äri vahel. Turunduse puhul võib öelda tinglikult sama. Selleks, et olla turul edukas bränd ja teha head turundust, selle jaoks peavad IT ja äri üksteist väga hästi mõistma. Kuna Hedi rääkis palju nii pangandusest kui ka telekomi ärist, siis võib tõmmata nende mõlema valdkonna vahele ühe suure paralleeli: tegu on teenusepakkujatega, kes pakuvad turul konkurentidega sarnaseid tooteid. Ainus mis neid peamiselt eristab ongi bränd.

'''Kokkuvõtteks'''

Pean tõdema, et tegu oli väga huvitava loengusarjaga, mida külastasid nii läbi ja lõhki IT inimesed kui ka inimesed, kelle üheks tööülesandeks on koostöö IT inimestega. Minu jaoks oli põhisõnumiks see, et IT töötaja peab aru saama oma vastutusest ja vajadusest teha koostööd nii valdkonna sees kui ka teiste valdkondadega.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:19:54Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

Jaan Priisalu loeng keskendus peamiselt küberturbele – et misasi see on ja milleks see meile vajalik on. Meie andmete kaitse veebis ja arvutites on ülimalt oluline just sellepärast, et see võimaldab meil säilitada olemasolevat eluviisi. Keegi meist ei kujuta ette, et me ei saa enam maksta kaardiga, teha telefonis makseid, võtta osa e-valmistest, kasutada e-riigi teenuseid või siis muid tänapäevaseid teenuseid, millel on eriti karmid turvanõuded. Kuid alati on isikuid või organisatsioone, kelle eesmärk on teenida raha või siis destabiliseerida riigikorda selleks et saada kasu ühel või teisel moel. Seetõttu ongi andmete turvalisus ülioluline ja sellejuures on appi võetud krüptoloogia. Andmed on jäetud nii-öelda nina alla, aga neile on lisatud nii palju keerukust, et nende lahtimurdmine võtaks isegi väga suure ressursi omamise puhul tohutult palju aega. Hea meel oli kuulda, et Eestis tehakse nii kõval tasemel andmeturvet – meil on siin NATO küberturbekeskus ja lisaks käiakse väga palju välismaalt siin vaatamas kuidas me siin oma asju teeme. Hästi palju tuli vahepeal ka spetsiifilist juttu, mis äratas minus huvi andmeturbe ja krüptoloogia vastu. Kindlasti deklareerin valikainena andmeturbe ja krüptoloogia aine.

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo sellest kuidas tänapäeval ei saa üle ega ümber turundusest ja brändingust, sõltumata sellest mida sa müüd. On olemas üks väga lihtne turundusnipp: tee nii hea toode, et see hakkab iseennast müüma. Kõlab lihtsalt, tegelikkuses päris nii see pole. Vaatamata sellele, et elame kõiksuguste patentide, litsentside jms maailmas, on varem või hiljem mõni konkurent sarnase tootega kandadele astumas ja tuleb ikkagi hakata tegelema turundusega. Hedi Mardisoo tõi ka näite: oli üks ettevõte, kes müüs väga edukalt oma finantstarkvara ilma suuremaid kulutusi turundusele tegemata, sest ta toode oli lihtsalt nii hea. Kuid varsti hakkasid konkurendid oma toodetes sarnaseid lahendusi kasutama ja siis oli juba raske teistest eristuda. Vastusammuna konkurentidele pidi hakkama turundust tegema. Juttu oli ka sihtgrupistamisest, mida juba ammu ei tehta stiilis valge keskealine mees, vaid see on rohkem läinud identiteedi- ja huvidepõhiseks. Kui selle aine loengusarja viiendas loengus oli põgusalt juttu scrum masterist ja tema tööülesannetest, siis oli sealhulgas juttu tema rollist olla tõlk IT ja äri vahel. Turunduse puhul võib öelda tinglikult sama. Selleks, et olla turul edukas bränd ja teha head turundust, selle jaoks peavad IT ja äri üksteist väga hästi mõistma. Kuna Hedi rääkis palju nii pangandusest kui ka telekomi ärist, siis võib tõmmata nende mõlema valdkonna vahele ühe suure paralleeli: tegu on teenusepakkujatega, kes pakuvad turul konkurentidega sarnaseid tooteid. Ainus mis neid peamiselt eristab ongi bränd.

'''Kokkuvõtteks'''

Pean tõdema, et tegu oli väga huvitava loengusarjaga, mida külastasid nii läbi ja lõhki IT inimesed kui ka inimesed, kelle üheks tööülesandeks on koostöö IT inimestega. Minu jaoks oli põhisõnumiks see, et IT töötaja peab aru saama oma vastutusest ja vajadusest teha koostööd nii valdkonna sees kui ka teiste valdkondadega.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:10:17Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

Jaan Priisalu loeng keskendus peamiselt küberturbele – et misasi see on ja milleks see meile vajalik on. Meie andmete kaitse veebis ja arvutites on ülimalt oluline just sellepärast, et see võimaldab meil säilitada olemasolevat eluviisi. Keegi meist ei kujuta ette, et me ei saa enam maksta kaardiga, teha telefonis makseid, võtta osa e-valmistest, kasutada e-riigi teenuseid või siis muid tänapäevaseid teenuseid, millel on eriti karmid turvanõuded. Kuid alati on isikuid või organisatsioone, kelle eesmärk on teenida raha või siis destabiliseerida riigikorda selleks et saada kasu ühel või teisel moel. Seetõttu ongi andmete turvalisus ülioluline ja sellejuures on appi võetud krüptoloogia. Andmed on jäetud nii-öelda nina alla, aga neile on lisatud nii palju keerukust, et nende lahtimurdmine võtaks isegi väga suure ressursi omamise puhul tohutult palju aega. Hea meel oli kuulda, et Eestis tehakse nii kõval tasemel andmeturvet – meil on siin NATO küberturbekeskus ja lisaks käiakse väga palju välismaalt siin vaatamas kuidas me siin oma asju teeme. Hästi palju tuli vahepeal ka spetsiifilist juttu, mis äratas minus huvi andmeturbe ja krüptoloogia vastu. Kindlasti deklareerin valikainena andmeturbe ja krüptoloogia aine.

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo sellest kuidas tänapäeval ei saa üle ega ümber turundusest ja brändingust, sõltumata sellest mida sa müüd. On olemas üks väga lihtne turundusnipp: tee nii hea toode, et see hakkab iseennast müüma. Kõlab lihtsalt, tegelikkuses päris nii see pole. Vaatamata sellele, et elame kõiksuguste patentide, litsentside jms maailmas, on varem või hiljem mõni konkurent sarnase tootega kandadele astumas ja tuleb ikkagi hakata tegelema turundusega. Hedi Mardisoo tõi ka näite: oli üks ettevõte, kes müüs väga edukalt oma finantstarkvara ilma suuremaid kulutusi turundusele tegemata, sest ta toode oli lihtsalt nii hea. Kuid varsti hakkasid konkurendid oma toodetes sarnaseid lahendusi kasutama ja siis oli juba raske teistest eristuda. Vastusammuna konkurentidele pidi hakkama turundust tegema. Juttu oli ka sihtgrupistamisest, mida juba ammu ei tehta stiilis valge keskealine mees, vaid see on rohkem läinud identiteedi- ja huvidepõhiseks. Kui selle aine loengusarja viiendas loengus oli põgusalt juttu scrum masterist ja tema tööülesannetest, siis oli sealhulgas juttu tema rollist olla tõlk IT ja äri vahel. Turunduse puhul võib öelda tinglikult sama. Selleks, et olla turul edukas bränd ja teha head turundust, selle jaoks peavad IT ja äri üksteist väga hästi mõistma. Kuna Hedi rääkis palju nii pangandusest kui ka telekomi ärist, siis võib tõmmata nende mõlema valdkonna vahele ühe suure paralleeli: tegu on teenusepakkujatega, kes pakuvad turul konkurentidega sarnaseid tooteid. Ainus mis neid peamiselt eristab ongi bränd.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:07:57Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

Jaan Priisalu loeng keskendus peamiselt küberturbele – et misasi see on ja milleks see meile vajalik on. Meie andmete kaitse veebis ja arvutites on ülimalt oluline just sellepärast, et see võimaldab meil säilitada olemasolevat eluviisi. Keegi meist ei kujuta ette, et me ei saa enam maksta kaardiga, teha telefonis makseid, võtta osa e-valmistest, kasutada e-riigi teenuseid või siis muid tänapäevaseid teenuseid, millel on eriti karmid turvanõuded. Kuid alati on isikuid või organisatsioone, kelle eesmärk on teenida raha või siis destabiliseerida riigikorda selleks et saada kasu ühel või teisel moel. Seetõttu ongi andmete turvalisus ülioluline ja sellejuures on appi võetud krüptoloogia. Andmed on jäetud nii-öelda nina alla, aga neile on lisatud nii palju keerukust, et nende lahtimurdmine võtaks isegi väga suure ressursi omamise puhul tohutult palju aega. Hea meel oli kuulda, et Eestis tehakse nii kõval tasemel andmeturvet – meil on siin NATO küberturbekeskus ja lisaks käiakse väga palju välismaalt siin vaatamas kuidas me siin oma asju teeme. Hästi palju tuli vahepeal ka spetsiifilist juttu, mis äratas minus huvi andmeturbe ja krüptoloogia vastu. Kindlasti deklareerin valikainena andmeturbe ja krüptoloogia aine.

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:06:45Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:04:20Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

Tööturust.
 Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.
 Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:02:50Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T19:02:09Z

Jahhundo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme.
Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt.
Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde.
Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
 Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale
 Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub
 Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
 Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-20T18:59:04Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-20T18:54:23Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-20T18:51:12Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-20T18:47:40Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-20T18:41:42Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-19T17:37:10Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Jahhundo

2016-10-19T17:36:51Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Jüri Ahhundov
Esitamise kuupäev:

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-19T17:36:03Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

...

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-19T17:35:53Z

Jahhundo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-19T17:35:40Z

Jahhundo: /* Essee */

User:Jahhundo

2016-10-19T17:34:02Z

Jahhundo: /* Küsimus 3 */

User:Jahhundo

2016-10-19T17:26:51Z

Jahhundo: /* Küsimus B */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5. punkt]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-19T17:26:27Z

Jahhundo: /* Küsimus B */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jahhundo

2016-10-19T17:24:42Z

Jahhundo: /* Küsimus B */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==
'''Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. ''Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.'' Loengusalvestus 24.08.2016]</ref>

'''Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt. ''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'' Loengusalvestus 31.08.2016.]</ref>

'''Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük. ''Testimine ja startupid. '' Loengusalvestus 07.09.2016]</ref>

'''Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling. ''Süsadminnimisest.'' Loengusalvestus 14.09.2016]</ref>

'''Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov. ''IT tööturg. Karjäärikäänakud.'' Loengusalvestus 21.09.2016]</ref>

'''Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur. ''Andmed ei allu analüüsile. '' Loengusalvestus 28.09.2016]</ref>

'''Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu. ''Eesti Vabariigi küberkaitse.'' Loengusalvestus 05.10.2016]</ref>

'''Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS. ''IT ja turundus.'' Loengusalvestus 12.10.2016]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
#Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
#Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
#Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.
#Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused 5.]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
#Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.4.]</ref>
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]</ref>
#Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ''Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.]</ref>
#Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>
#Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]</ref>
##keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1.]</ref>
##alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2.]</ref>
##akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3.]</ref>
#

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.19.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.

==Viited==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]