ICO wiki - User contributions [en]

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-12-06T07:42:09Z

Jedoms: /* Biomeetrilised andmed ja kogumine */

== Biomeetria ==

Biomeetria on isiku füüsiliste ja käitumuslike omaduste mõõdistamine ja analüüs tuginedes matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria meetoditele.<ref>https://www.biometricsinstitute.org/what-is-biometrics/</ref> Peamiselt kasutatakse biomeetrilist andmetöötlust isikutuvastuseks traditsiooniliste isikutuvastusmeetodite(ID-kaart, juhiluba, paroolid jm.) asemel.
Biomeetrilise andmetöötluse puhul on oluline, et mõõdistataks isiku neid unikaalseid ja muutumatuid omadusi, mis on kõikidel inimestel olemas. Biomeetrilisteks andmeteks saab lugeda isiku nägu, sõrmejälgi, käekuju e. käe geomeetriat, vikerkesta e. silmaiirist, DNAd ja palju muid. Uuritakse ka muid võimalusi, nagu näiteks inimeste närvilainete<ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18344223/</ref> mõõdistamist.

Biomeetriliste andmete alamtüüp on käitumuslik biomeetria(behaviometrics). Käitumuslik biomeetria mõõdistab ja analüüsib isiku käitumismustreid, mitte füüsilisi omadusi ja üritab nendele mõõtmistele tuginedes teha kindlaks tema isiku. Käitumusliku biomeetria alla kuulub isiku allkiri, klaviatuurikasutus, kõnnak.<ref>https://whatis.techtarget.com/definition/behavioral-biometrics</ref>

Biomeetrilise isikutuvastuse kasutuselevõtmise mõne põhieesmärgina võib välja tuua kuritegevuse, dokumentide võltsimise ja identiteedivarguse vähendamise.

== Biomeetrilised andmed ja kogumine ==

Biomeetriliseks isikutuvastuseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Kuna igal meetodil on omale eripärased tugevused ja nõrkused, siis tuleb valiku tegemisel neid ka arvesse võtta.

Biomeetriliste andmete kogumisel ei salvestata kuskile ühtegi pilti tuvastatavast objektist, vaid ainult selle osa matemaatiline info, mis kõige vähem inimese elu jooksul muutuma peaks. Seega on salvestatud andmetest kujutise taasloomine peaaegu võimatu. Kujutise taasloomine ainult talletatud info põhjal oleks piisavalt aeganõudev ja keerukas protsess, et biomeetriat võib pidada üheks ohutumaks identifitseerimismeetodiks.<ref>https://ievoreader.com/how-biometric-data-is-stored/</ref>

'''Mõned levinumad biomeetrilise tuvastuse meetodid<ref>Anil K. Jain, Arun Ross, Sharath Pankanti. Biometrics: a tool for information security. 2006.</ref> on:
'''

'''Näotuvastus:
'''
Kõige populaarsemad näotuvastusmeetodid tuginevad peamiselt näo elementidel (nt. silmad, kulmud, nina, huuled), nende asukohal ja kaugusel üksteisest või siis analüüsivad nägu tervikuna.
Näotuvastustehnoloogiate probleemid taanduvad vajadusele ühtlase ja lihtsa tausta ning teatud valgustatuse järele. Ka mängib rolli näotuvastusel nurk, mille alt nägu vaadeldakse. Kuna näo tuvastamisel on niivõrd palju muutuvaid tingimusi, mis täpse tuvastuse puhul olulist rolli mängivad, siis täiesti kindla tuvastuse jaoks jääb tema tõhususest vajaka.

'''Sõrmejälg:
'''
Sõrmejälgi on kasutatud juba aastakümneid ja nende tõhusus isikutuvastusel on empiiriliselt tõestatud. Papillaarmuster, mis jääb tasapinnadel sõrmejäljena, moodustu lootel juba 7. kuul ja on seega igal indiviidil erinev. Seda erinevust on täheldatud ka indentsete kaksikute puhul. Tänaseks päevaks on sõrmejäljetuvastuse tehnoloogia juba saanud piisavalt tavapäraseks, et tehnika ja tarkvarad on võrdlemisi soodsad.
Probleem sõrmejäljetuvastustehnoloogiaga on, et nõuab suurt arvutusvõimsust. Lisaks võivad isiku sõrmejäljed olla läbi elu muutuvad vananemise või keskkonna mõjul.

'''Käe geomeetria:
'''
Käe geomeetria puhul võetakse kasutusele mitmed inimese käe mõõtmed, sealhulgas selle kuju, peopesa suurus, sõrmede pikkused ja laiused. Käe geomeetria tehnoloogia on oma lihtsuse poolest võrdlemisi kasutajasõbralik ja taskukohane. Kuna kasutatakse käe mõõtmeid, siis ei ole keskkonnategurite mõju (kuiv ilm) tulemustele täheldatud. Siiski ei ole käegeomeetria täiesti individuaalne, seega ei kõlba ta kasutuseks olukorras, kus tuleb leida identifitseerida isik suure valimi seas. Lisaks nõuab käetuvastustehnoloogia suurt riistvara, mistõttu ei kõlba ta kasutamiseks väiksematel seadetel nagu sülearvutid või telefonid.

'''Silmaiiris:
'''
Silmaiirise visuaalne tekstuur, mis kätkeb endas isikutuvastuseks kasulikku erilist informatsiooni, kujuneb inimesel välja juba lootefaasis ja pärast teist eluaastat jääb muutumatuks. Lisaks on silmaiirise muutmine/võltsimine väga keeruline ja läätsed jms on silmas tuvastatavad. Iirisetuvastuse puhul on tuvastuse täpsus ja kiirus paljulubav laiaulatusliku tuvastustehnoloogia loomisel.

'''Allkiri:
'''
Allkirjad kätkevad eneses käitumisbiomeetriat, mis on valitsuste poolt hinnatud piisavalt tõhusaks, et olla siiani üks põhilisi isikutuvastuse meetmeid. Kuid isiku allkiri võib muutuda läbi aja ja on suuresti mõjutatavad keskkonna poolt. Kuna isiku allkiri võib erineda ta enda omast sõltuvalt ta emotsionaalsest seisundist, pastakast ja paljudest muudest faktoritest, siis seda erinevust saab võltsimisel ära kasutada.

'''Hääl:
'''
Hääl on kombinatsioon füüsilisest ja käitumuslikust biomeetriast. Hääle omadusi mõjutavad isiku atribuudid(nt. häälepaelad, suu, huuled jm), mida saab kasutada hääle analüüsis. Inimese hääl muutub inimese vananedes ja vastavalt ta emotsionaalsele või tervislikule seisundile, seega puudub kindlaks tuvastuseks vajalik järjekindlus. Kuna hääl ei ole ka üleliia erinev eri isikutel, ei ole häältuvastus optimaalne laiaulatusliku tuvastussüsteemi loomisel.

== Töötlemine ja kasutamine ==

Biomeetriat kasutatakse eelkõige valdkondades, mis nõuavad kas isiku identifitseerimist või ühest audentimist.
Identifitseerimise puhul võetakse kõnealuse isiku biomeetrilised mõõtmed ja võrreldakse neid andmebaasis olevatega. Seda protsessi võib ka kirjeldada “one-to-many” ehk “üks mitmele” võrdlusena, mis vastab küsimusele “Kes on see isik?”.
Näiteks kasutatakse identifitseerimist, kui on leitud kuriteopaigalt mahajäetud sõrme- või käejälg. Automatiseeritud tuvastussüsteemid tegelevad peamiselt identifitseerimisega.

Eesti Valitsus kiitis heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt“ rääkis Ratnik.<ref>https://www.smit.ee/et/uudised/abis-andmekogu-loomine-aitab-kaasa-pettuste-ennetamisele-ja-julgeoleku-tagamisele-95</ref>

Audentimise puhul võrreldakse antud isiku biomeetriat ühe kindla andmestiku vastu, vastates küsimusele “Kas see isik on, kes ta väidab end olevat?” Biomeetriline audentimine on kasutusel dokumendikontrollis ja isiklikele seadmetele ning teenustele ligipääsu lubamisel.

Enamikel juhtudel on biomeetriliste isikuandmete töötlemine suhteliselt rangelt reguleeritud. Tegemist on tundliku teemaga, kuna käsitletakse isiku kehalisi muutmatuid omadusi infona. Seega on selliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes enamasti keelatud, välja arvatud juhul kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Ka sellistel puhkudel peab andmetöötluse eesmärk olema selgelt defineeritud ja andmeid tohib töödelda ainult selle eesmärgiga kooskõlas.

Erasektori puhul on olukord teistmoodi. Põhiline üldreegel, mis kehtib kõikidele, on andmesubjekti teadlik luba tema andmete kasutamiseks. Andmete töötlemise proportsionaalsus ja vajalikkus peavad olema kooskõlas. <ref>https://ega.ee/wp-content/uploads/2016/11/Biomeetria_uuring.pdf</ref>

== Võltsimine ==
2012 aastal intervjueeritud Eesti piirivalve dokumendikontrolliga tegelevate ametnike sõnul on biomeetriliste andmete lisamine dokumentidele vähemalt osaliselt vähendanud reisimisel dokumentide võltsimist. Petturid pigem üritavad läbi saada kergemini võltsitavate dokumentidega.

Levinuimad meetmed on biomeetrilisel passil foto vahetamine ja kiibile salvestatud biomeetriliste andmete samaks jätmine või nii foto, kui ka kiibil olevate biomeetriliste andmete muutmine. Ka võib hoopis terve kiibi välja vahetada. Need on suhteliselt kallid ja keerulised protsessid, mis nõuavad spetsiaalset tehnikat ja oskusi. Seega nende osas, kellel selliseid ressursse pole on tavapärasem lihtsalt endale sarnase isiku dokumentide kasutamine.

Vaatamata sellele, et tänu biomeetriale on dokumente raskem võltsida, esineb probleem selles, et kui selline olukord peaks tekkima, siis probleemile otsest lahendust ei ole ning sellega võib puutuda kokku iga inimene. See tähendab, et biomeetriliste andmete säilitamine ja kaitsmine peab olema sajaprotsendiline.<ref>https://iz.ru/1151847/2021-04-15/minfin-nazval-sereznoi-problemoi-poddelku-biometrii</ref>

== Eetilised konfliktid ==

Biomeetrilised süsteemid, nagu ka kogu muu tehnoloogia on tänapäeval pidevas arengus. On oluline, et biomeetrilised süsteemid ja nende kasutus oleksid asjakohaselt reguleeritud ja regulatsioonid käiksid süsteemide arenguga kaasas.
Biomeetria üks suurimaid riske peitub nende muutumatuses. On eeldus, et biomeetrilised andmed on enam-vähem püsivad terve inimese elu ja neid on raske tahtlikult muuta. Seega, kui biomeetrilised andmed lekivad või neid võltsitakse, siis erinevalt traditsioonilistest audentimismeetoditest ei saa nende esialgset õigsust ja ainsust taastada. Sellest tuleneb suurendatud risk isiku ja tema andmete turvalisusele ja privaatsusele, ning nende andmete käitlemisel tuleks eeldada kogujatelt tavalisest oluliselt suuremat tähelepanelikkust ja hoolt.

'''Kehaline autoomia
'''

Nõusoleku käsitlemine biomeetria puhul peab olema isiku põhiõigustega kooskõlas ja õigusriiveid tuleb kohelda täie tõsidusega. Biomeetrilise info loovutaja nõusolekul peaks samaaegselt kehtima isiku täielik informeeritus võimalike riskide osas, oma tegude võimalike mõjude ja tagajärgede osas ning loovutus peaks olema tehtud ilma sunnita.

Seega, et isiku informeeritud nõusolek oleks vettpidav, peab ta mõistma, miks tema andmeid vaja on ja milleks, ning kuidas neid kasutatakse. <ref>Alterman A. “A Piece of Yourself”:
Ethical Issues in Biometric Identification. Ethics and Information Technology, 2003</ref>

Paljudes olukordades, kus biomeetrilisi andmeid nõutakse, selliseid tingimusi aga ei ole. Me oleme juba kindlaks teinud, et lapsed ei ole võimelised andmaks informeeritud nõusolekut, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 järgi võrdsustatakse alaealised vaimuhaigete, nõrgamõistuslike ja muude psüühikahäirete all kannatajatega, kes ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, ometigi sõrmejälgi võetakse passi taotlemisel juba al. 12-aastastelt. Seejuures arvestamata ka ülejäänusid teovõimetuse faktoreid.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes, et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele. Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis. Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

Oma biomeetriliste andmete loovutamine on paljudes olukordades kohustuslik. Kui sa passi jaoks sõrmejälgi loovutada ei taha, siis sul on ikka võimalus sellest loobuda, sa lihtsalt jääd passituks.
Leidub ka olukordi, kus täidesaatev võim võib jõudu kasutades sult võtta sõrmejäljed.

Näiteks on Välismaalaste seaduses § 272, lõik 3:

“Välismaalase suhtes, kes keeldub biomeetriliste andmete võtmise võimaldamisest, võib kohaldada sundi füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit nii kaua, kuni see on vajalik biomeetriliste andmete võtmiseks. Enne sunni kohaldamist teavitatakse välismaalast sunni kohaldamisest.”

== Kokkuvõte ==

'''Biomeetrilise andmetöötluse head:
'''

Biomeetrilise andmetöötlus pakub võrreldes allkirjade või fotoga dokumentide visuaalse võrdlusega suuremat täpsust ja võimekust palju suuremaid andmeid töödelda palju suurema kiirusega, kui varasemalt on olnud võimalik. Inimesed teevad vigu, arvutid võtavad sisse neile antud sisendi ja vastavalt seatud algoritmidele annavad iga tuvastusega täpselt nii hea tuvastuse, kuivõrd hästi nende algoritmid seatud on.
Kui hiljuti oli biomeetriliste andmete kasutamine riigi eesõigus, siis nüüd võib selle funktsiooni leida praktiliselt igast seadmest (telefon, arvuti jms).
Ka on biomeetriline andmetöötlus muutnud suuresti mugavamaks inimeste elu. Inimese biomeetria on juba tema unikaalne kood, mida ta saab kasutada oma seadmetesse sisselogimisel, teenuste kasutamisel jne. Enam ei pea enda tuvastamiseks mäletama ega kaasas kandma paroole, PIN -koode jne, vaid lihtsalt tuleb skaneerida sõrmejälg, silmaiirisekujutis, hääl või nägu. Kahtlemata on see väga mugav ja turvaline, kuna inimese biomeetrilisi parameetreid ei korrata, neid pole vaja meelde jätta ja nad on alati kaasas ning neid on praktiliselt võimatu varastada.

Samuti on biomeetrial suur roll praegusel pandeemia ajal. Kasutusel on sellised kaamerad, mis võimaldavad kontrollida avalikes kohtades sotsiaalset distantsi, maski kandmist ja inimese temperatuuri. Siin on tegu just n-ö kontaktivaba biomeetriaga, mis on viiruse leviku ajal eriti vajalik ning võimaldab kontrollida olukorda ühiskonnas.<ref>https://worldvision.com.ua/ru/novye-tendentsii-i-preimushchestva-biometrii/</ref><ref>https://faceter.cam/ru/blog/polza-biometrii-v-voprosah-bezopasnosti-biznesa-2021-goda/</ref>

'''Biomeetrilise andmetöötluse vead:
'''

Biomeetria tugineb tõenäosusteooriale ja matemaatilisele statistikale. Veel ei ole suudetud luua biomeetrilist süsteemi, mis 100% välistaks valetuvastused või valed mitte-tuvastused. See loob keerulise olukorra, kus kasutaja soovib võimalikult kiiret audentimist, kus tema õiget biomeetriat ekslikult tagasi lükatakse minimaalselt ja audentija soovib maksimaalset täpsust, kus keegi ei saaks vale biomeetriaga audenditud.

Biomeetriliste andmete esitamine on kohati kohustuslik (isikuttõendava dokumendi taotlemisel) ja inimene on sunnitud oma biomeetrilised andmeid edastama/usaldama riigile.
Biomeetrilised andmed kinnitavad aina rohkem ühiskonnas kanda ja saavad väga tavaliseks osaks igapäevaelust. See tähendab, et biomeetrilistelt süsteemidelt aga oodatakse toimimist väga suurte valimite korral. 2007. aastal Ühendkuningriikides tehtud uuring<ref>Wickins J. The Ethics of Biometrics:
the Risk of Social Exclusion from the
Widespread Use of Electronic Identification. Sci Eng Ethics, 2007</ref> aga leidis, et puudega inimeste testgrupist ca 0.62% osalenutest ei sobinud ei näotuvastuse, silmaiirisekujutise ega sõrmejälgega tuvastuseks. Võttes arvesse, et Sotsiaalkindlustusameti andmete<ref>https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika</ref> kohaselt elab 31.12.2020 seisuga Eestis kokku 145 346 puudega inimest, on statistiliselt identifitseerimatud 901 inimest, UKs aga 87 420<ref>https://www.scope.org.uk/media/disability-facts-figures/</ref> inimest. Kui need süsteemid ühendada ühiskondlike teenustega(nt. haigekassa), siis on süsteem nende osas ebavõrdne ja ühiskondlikult tõrjuv.

Biomeetria on ainus identifitseerimismeetod, mis seob digitaalsed kontod konkreetse isikuga. Need ainulaadsed omadused muudavad biomeetria petturite jaoks väärtuslikuks kaubaks. <ref>https://sk.ru/news/kak-zaschitit-biometricheskie-dannye-polzovateley-ot-kriminalnogo-ispolzovaniya/</ref>
Sel juhul selle mugavus muutub probleemiks, kuna erinevalt PIN -koodist või paroolist varastatud või kopeeritud biomeetrilised andmed jäävad kompromiseerituks igaveseks, sest biomeetrilisi andmeid muuta ei saa. Seetõttu peaksid sellise teabe kaitsmise nõuded olema maksimaalsed. Tänapäeval võib igasuguseid andmeid varastada ja biomeetrilise teabe lekkimine pole enam võimaluste, vaid ainult aja küsimus.<ref>https://ria.ru/20210523/biometriya-1733502200.html</ref>

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-12-06T07:41:27Z

Jedoms: /* Biomeetrilised andmed ja kogumine */

== Biomeetria ==

Biomeetria on isiku füüsiliste ja käitumuslike omaduste mõõdistamine ja analüüs tuginedes matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria meetoditele.<ref>https://www.biometricsinstitute.org/what-is-biometrics/</ref> Peamiselt kasutatakse biomeetrilist andmetöötlust isikutuvastuseks traditsiooniliste isikutuvastusmeetodite(ID-kaart, juhiluba, paroolid jm.) asemel.
Biomeetrilise andmetöötluse puhul on oluline, et mõõdistataks isiku neid unikaalseid ja muutumatuid omadusi, mis on kõikidel inimestel olemas. Biomeetrilisteks andmeteks saab lugeda isiku nägu, sõrmejälgi, käekuju e. käe geomeetriat, vikerkesta e. silmaiirist, DNAd ja palju muid. Uuritakse ka muid võimalusi, nagu näiteks inimeste närvilainete<ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18344223/</ref> mõõdistamist.

Biomeetriliste andmete alamtüüp on käitumuslik biomeetria(behaviometrics). Käitumuslik biomeetria mõõdistab ja analüüsib isiku käitumismustreid, mitte füüsilisi omadusi ja üritab nendele mõõtmistele tuginedes teha kindlaks tema isiku. Käitumusliku biomeetria alla kuulub isiku allkiri, klaviatuurikasutus, kõnnak.<ref>https://whatis.techtarget.com/definition/behavioral-biometrics</ref>

Biomeetrilise isikutuvastuse kasutuselevõtmise mõne põhieesmärgina võib välja tuua kuritegevuse, dokumentide võltsimise ja identiteedivarguse vähendamise.

== Biomeetrilised andmed ja kogumine ==

Biomeetriliseks isikutuvastuseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Kuna igal meetodil on omale eripärased tugevused ja nõrkused, siis tuleb valiku tegemisel neid ka arvesse võtta.

Biomeetriliste andmete kogumisel ei salvestata kuskile ühtegi pilti tuvastatavast objektist, vaid ainult selle osa matemaatiline info, mis kõige vähem inimese elu jooksul muutuma peaks. Seega on salvestatud andmetest kujutise taasloomine peaaegu võimatu. Kujutise taasloomine ainult talletatud info põhjal oleks piisavalt aeganõudev ja keerukas protsess, et biomeetriat võib pidada üheks ohutumaks identifitseerimismeetodiks.<ref>https://ievoreader.com/how-biometric-data-is-stored/</ref>

'''Mõned levinumad biomeetrilise tuvastuse meetodid<ref>Anil K. Jain, Arun Ross, Sharath Pankanti. Biometrics: a tool for information security. 2006.</ref> on:
'''

'''Näotuvastus:
'''
Kõige populaarsemad näotuvastusmeetodid tuginevad peamiselt näo elementidel (nt. silmad, kulmud, nina, huuled), nende asukohal ja kaugusel üksteisest või siis analüüsivad nägu tervikuna.
Näotuvastustehnoloogiate probleemid taanduvad vajadusele ühtlase ja lihtsa tausta ning teatud valgustatuse järele. Ka mängib rolli näotuvastusel nurk, mille alt nägu vaadeldakse. Kuna näo tuvastamisel on niivõrd palju muutuvaid tingimusi, mis täpse tuvastuse puhul olulist rolli mängivad, siis täiesti kindla tuvastuse jaoks jääb tema tõhususest vajaka.

'''Sõrmejälg:
'''
Sõrmejälgi on kasutatud juba aastakümneid ja nende tõhusus isikutuvastusel on empiiriliselt tõestatud. Papillaarmuster, mis jääb tasapinnadel sõrmejäljena, moodustuvad lootel juba 7. kuul ja on seega igal indiviidil erinevad. Seda erinevust on täheldatud ka indentsete kaksikute puhul. Tänaseks päevaks on sõrmejäljetuvastuse tehnoloogia juba saanud piisavalt tavapäraseks, et tehnika ja tarkvarad on võrdlemisi soodsad.
Probleem sõrmejäljetuvastustehnoloogiaga on, et nõuab suurt arvutusvõimsust. Lisaks võivad isiku sõrmejäljed olla läbi elu muutuvad vananemise või keskkonna mõjul.

'''Käe geomeetria:
'''
Käe geomeetria puhul võetakse kasutusele mitmed inimese käe mõõtmed, sealhulgas selle kuju, peopesa suurus, sõrmede pikkused ja laiused. Käe geomeetria tehnoloogia on oma lihtsuse poolest võrdlemisi kasutajasõbralik ja taskukohane. Kuna kasutatakse käe mõõtmeid, siis ei ole keskkonnategurite mõju (kuiv ilm) tulemustele täheldatud. Siiski ei ole käegeomeetria täiesti individuaalne, seega ei kõlba ta kasutuseks olukorras, kus tuleb leida identifitseerida isik suure valimi seas. Lisaks nõuab käetuvastustehnoloogia suurt riistvara, mistõttu ei kõlba ta kasutamiseks väiksematel seadetel nagu sülearvutid või telefonid.

'''Silmaiiris:
'''
Silmaiirise visuaalne tekstuur, mis kätkeb endas isikutuvastuseks kasulikku erilist informatsiooni, kujuneb inimesel välja juba lootefaasis ja pärast teist eluaastat jääb muutumatuks. Lisaks on silmaiirise muutmine/võltsimine väga keeruline ja läätsed jms on silmas tuvastatavad. Iirisetuvastuse puhul on tuvastuse täpsus ja kiirus paljulubav laiaulatusliku tuvastustehnoloogia loomisel.

'''Allkiri:
'''
Allkirjad kätkevad eneses käitumisbiomeetriat, mis on valitsuste poolt hinnatud piisavalt tõhusaks, et olla siiani üks põhilisi isikutuvastuse meetmeid. Kuid isiku allkiri võib muutuda läbi aja ja on suuresti mõjutatavad keskkonna poolt. Kuna isiku allkiri võib erineda ta enda omast sõltuvalt ta emotsionaalsest seisundist, pastakast ja paljudest muudest faktoritest, siis seda erinevust saab võltsimisel ära kasutada.

'''Hääl:
'''
Hääl on kombinatsioon füüsilisest ja käitumuslikust biomeetriast. Hääle omadusi mõjutavad isiku atribuudid(nt. häälepaelad, suu, huuled jm), mida saab kasutada hääle analüüsis. Inimese hääl muutub inimese vananedes ja vastavalt ta emotsionaalsele või tervislikule seisundile, seega puudub kindlaks tuvastuseks vajalik järjekindlus. Kuna hääl ei ole ka üleliia erinev eri isikutel, ei ole häältuvastus optimaalne laiaulatusliku tuvastussüsteemi loomisel.

== Töötlemine ja kasutamine ==

Biomeetriat kasutatakse eelkõige valdkondades, mis nõuavad kas isiku identifitseerimist või ühest audentimist.
Identifitseerimise puhul võetakse kõnealuse isiku biomeetrilised mõõtmed ja võrreldakse neid andmebaasis olevatega. Seda protsessi võib ka kirjeldada “one-to-many” ehk “üks mitmele” võrdlusena, mis vastab küsimusele “Kes on see isik?”.
Näiteks kasutatakse identifitseerimist, kui on leitud kuriteopaigalt mahajäetud sõrme- või käejälg. Automatiseeritud tuvastussüsteemid tegelevad peamiselt identifitseerimisega.

Eesti Valitsus kiitis heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt“ rääkis Ratnik.<ref>https://www.smit.ee/et/uudised/abis-andmekogu-loomine-aitab-kaasa-pettuste-ennetamisele-ja-julgeoleku-tagamisele-95</ref>

Audentimise puhul võrreldakse antud isiku biomeetriat ühe kindla andmestiku vastu, vastates küsimusele “Kas see isik on, kes ta väidab end olevat?” Biomeetriline audentimine on kasutusel dokumendikontrollis ja isiklikele seadmetele ning teenustele ligipääsu lubamisel.

Enamikel juhtudel on biomeetriliste isikuandmete töötlemine suhteliselt rangelt reguleeritud. Tegemist on tundliku teemaga, kuna käsitletakse isiku kehalisi muutmatuid omadusi infona. Seega on selliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes enamasti keelatud, välja arvatud juhul kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Ka sellistel puhkudel peab andmetöötluse eesmärk olema selgelt defineeritud ja andmeid tohib töödelda ainult selle eesmärgiga kooskõlas.

Erasektori puhul on olukord teistmoodi. Põhiline üldreegel, mis kehtib kõikidele, on andmesubjekti teadlik luba tema andmete kasutamiseks. Andmete töötlemise proportsionaalsus ja vajalikkus peavad olema kooskõlas. <ref>https://ega.ee/wp-content/uploads/2016/11/Biomeetria_uuring.pdf</ref>

== Võltsimine ==
2012 aastal intervjueeritud Eesti piirivalve dokumendikontrolliga tegelevate ametnike sõnul on biomeetriliste andmete lisamine dokumentidele vähemalt osaliselt vähendanud reisimisel dokumentide võltsimist. Petturid pigem üritavad läbi saada kergemini võltsitavate dokumentidega.

Levinuimad meetmed on biomeetrilisel passil foto vahetamine ja kiibile salvestatud biomeetriliste andmete samaks jätmine või nii foto, kui ka kiibil olevate biomeetriliste andmete muutmine. Ka võib hoopis terve kiibi välja vahetada. Need on suhteliselt kallid ja keerulised protsessid, mis nõuavad spetsiaalset tehnikat ja oskusi. Seega nende osas, kellel selliseid ressursse pole on tavapärasem lihtsalt endale sarnase isiku dokumentide kasutamine.

Vaatamata sellele, et tänu biomeetriale on dokumente raskem võltsida, esineb probleem selles, et kui selline olukord peaks tekkima, siis probleemile otsest lahendust ei ole ning sellega võib puutuda kokku iga inimene. See tähendab, et biomeetriliste andmete säilitamine ja kaitsmine peab olema sajaprotsendiline.<ref>https://iz.ru/1151847/2021-04-15/minfin-nazval-sereznoi-problemoi-poddelku-biometrii</ref>

== Eetilised konfliktid ==

Biomeetrilised süsteemid, nagu ka kogu muu tehnoloogia on tänapäeval pidevas arengus. On oluline, et biomeetrilised süsteemid ja nende kasutus oleksid asjakohaselt reguleeritud ja regulatsioonid käiksid süsteemide arenguga kaasas.
Biomeetria üks suurimaid riske peitub nende muutumatuses. On eeldus, et biomeetrilised andmed on enam-vähem püsivad terve inimese elu ja neid on raske tahtlikult muuta. Seega, kui biomeetrilised andmed lekivad või neid võltsitakse, siis erinevalt traditsioonilistest audentimismeetoditest ei saa nende esialgset õigsust ja ainsust taastada. Sellest tuleneb suurendatud risk isiku ja tema andmete turvalisusele ja privaatsusele, ning nende andmete käitlemisel tuleks eeldada kogujatelt tavalisest oluliselt suuremat tähelepanelikkust ja hoolt.

'''Kehaline autoomia
'''

Nõusoleku käsitlemine biomeetria puhul peab olema isiku põhiõigustega kooskõlas ja õigusriiveid tuleb kohelda täie tõsidusega. Biomeetrilise info loovutaja nõusolekul peaks samaaegselt kehtima isiku täielik informeeritus võimalike riskide osas, oma tegude võimalike mõjude ja tagajärgede osas ning loovutus peaks olema tehtud ilma sunnita.

Seega, et isiku informeeritud nõusolek oleks vettpidav, peab ta mõistma, miks tema andmeid vaja on ja milleks, ning kuidas neid kasutatakse. <ref>Alterman A. “A Piece of Yourself”:
Ethical Issues in Biometric Identification. Ethics and Information Technology, 2003</ref>

Paljudes olukordades, kus biomeetrilisi andmeid nõutakse, selliseid tingimusi aga ei ole. Me oleme juba kindlaks teinud, et lapsed ei ole võimelised andmaks informeeritud nõusolekut, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 järgi võrdsustatakse alaealised vaimuhaigete, nõrgamõistuslike ja muude psüühikahäirete all kannatajatega, kes ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, ometigi sõrmejälgi võetakse passi taotlemisel juba al. 12-aastastelt. Seejuures arvestamata ka ülejäänusid teovõimetuse faktoreid.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes, et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele. Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis. Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

Oma biomeetriliste andmete loovutamine on paljudes olukordades kohustuslik. Kui sa passi jaoks sõrmejälgi loovutada ei taha, siis sul on ikka võimalus sellest loobuda, sa lihtsalt jääd passituks.
Leidub ka olukordi, kus täidesaatev võim võib jõudu kasutades sult võtta sõrmejäljed.

Näiteks on Välismaalaste seaduses § 272, lõik 3:

“Välismaalase suhtes, kes keeldub biomeetriliste andmete võtmise võimaldamisest, võib kohaldada sundi füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit nii kaua, kuni see on vajalik biomeetriliste andmete võtmiseks. Enne sunni kohaldamist teavitatakse välismaalast sunni kohaldamisest.”

== Kokkuvõte ==

'''Biomeetrilise andmetöötluse head:
'''

Biomeetrilise andmetöötlus pakub võrreldes allkirjade või fotoga dokumentide visuaalse võrdlusega suuremat täpsust ja võimekust palju suuremaid andmeid töödelda palju suurema kiirusega, kui varasemalt on olnud võimalik. Inimesed teevad vigu, arvutid võtavad sisse neile antud sisendi ja vastavalt seatud algoritmidele annavad iga tuvastusega täpselt nii hea tuvastuse, kuivõrd hästi nende algoritmid seatud on.
Kui hiljuti oli biomeetriliste andmete kasutamine riigi eesõigus, siis nüüd võib selle funktsiooni leida praktiliselt igast seadmest (telefon, arvuti jms).
Ka on biomeetriline andmetöötlus muutnud suuresti mugavamaks inimeste elu. Inimese biomeetria on juba tema unikaalne kood, mida ta saab kasutada oma seadmetesse sisselogimisel, teenuste kasutamisel jne. Enam ei pea enda tuvastamiseks mäletama ega kaasas kandma paroole, PIN -koode jne, vaid lihtsalt tuleb skaneerida sõrmejälg, silmaiirisekujutis, hääl või nägu. Kahtlemata on see väga mugav ja turvaline, kuna inimese biomeetrilisi parameetreid ei korrata, neid pole vaja meelde jätta ja nad on alati kaasas ning neid on praktiliselt võimatu varastada.

Samuti on biomeetrial suur roll praegusel pandeemia ajal. Kasutusel on sellised kaamerad, mis võimaldavad kontrollida avalikes kohtades sotsiaalset distantsi, maski kandmist ja inimese temperatuuri. Siin on tegu just n-ö kontaktivaba biomeetriaga, mis on viiruse leviku ajal eriti vajalik ning võimaldab kontrollida olukorda ühiskonnas.<ref>https://worldvision.com.ua/ru/novye-tendentsii-i-preimushchestva-biometrii/</ref><ref>https://faceter.cam/ru/blog/polza-biometrii-v-voprosah-bezopasnosti-biznesa-2021-goda/</ref>

'''Biomeetrilise andmetöötluse vead:
'''

Biomeetria tugineb tõenäosusteooriale ja matemaatilisele statistikale. Veel ei ole suudetud luua biomeetrilist süsteemi, mis 100% välistaks valetuvastused või valed mitte-tuvastused. See loob keerulise olukorra, kus kasutaja soovib võimalikult kiiret audentimist, kus tema õiget biomeetriat ekslikult tagasi lükatakse minimaalselt ja audentija soovib maksimaalset täpsust, kus keegi ei saaks vale biomeetriaga audenditud.

Biomeetriliste andmete esitamine on kohati kohustuslik (isikuttõendava dokumendi taotlemisel) ja inimene on sunnitud oma biomeetrilised andmeid edastama/usaldama riigile.
Biomeetrilised andmed kinnitavad aina rohkem ühiskonnas kanda ja saavad väga tavaliseks osaks igapäevaelust. See tähendab, et biomeetrilistelt süsteemidelt aga oodatakse toimimist väga suurte valimite korral. 2007. aastal Ühendkuningriikides tehtud uuring<ref>Wickins J. The Ethics of Biometrics:
the Risk of Social Exclusion from the
Widespread Use of Electronic Identification. Sci Eng Ethics, 2007</ref> aga leidis, et puudega inimeste testgrupist ca 0.62% osalenutest ei sobinud ei näotuvastuse, silmaiirisekujutise ega sõrmejälgega tuvastuseks. Võttes arvesse, et Sotsiaalkindlustusameti andmete<ref>https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika</ref> kohaselt elab 31.12.2020 seisuga Eestis kokku 145 346 puudega inimest, on statistiliselt identifitseerimatud 901 inimest, UKs aga 87 420<ref>https://www.scope.org.uk/media/disability-facts-figures/</ref> inimest. Kui need süsteemid ühendada ühiskondlike teenustega(nt. haigekassa), siis on süsteem nende osas ebavõrdne ja ühiskondlikult tõrjuv.

Biomeetria on ainus identifitseerimismeetod, mis seob digitaalsed kontod konkreetse isikuga. Need ainulaadsed omadused muudavad biomeetria petturite jaoks väärtuslikuks kaubaks. <ref>https://sk.ru/news/kak-zaschitit-biometricheskie-dannye-polzovateley-ot-kriminalnogo-ispolzovaniya/</ref>
Sel juhul selle mugavus muutub probleemiks, kuna erinevalt PIN -koodist või paroolist varastatud või kopeeritud biomeetrilised andmed jäävad kompromiseerituks igaveseks, sest biomeetrilisi andmeid muuta ei saa. Seetõttu peaksid sellise teabe kaitsmise nõuded olema maksimaalsed. Tänapäeval võib igasuguseid andmeid varastada ja biomeetrilise teabe lekkimine pole enam võimaluste, vaid ainult aja küsimus.<ref>https://ria.ru/20210523/biometriya-1733502200.html</ref>

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-12-05T17:16:28Z

Jedoms: /* Sügis 2021 */

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

== Sügis 2021 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_vead_ja_head.&redirect=no Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Alicia Ljogkaja

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

User:Jedoms

2021-10-03T10:05:55Z

Jedoms: Replaced content with "Teema == Pealkiri1 == text == Pealkiri2 == text"

Teema

== Pealkiri1 ==

text
== Pealkiri2 ==

text

Talk:Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T10:04:11Z

Jedoms: /* Vead ja head. */ new section

== Mis on biomeetria. ==

Biomeetria on ainulaadsed bioloogilised ja füsioloogilised omadused, mis aitavad tuvastada isikut. Kõige levinumad biomeetrilised andmed on: sõrmejäljed, näo, hääle, silmaiirisekujutis ning geeniandmed.
( https://meduza.io/cards/chto-takoe-biometricheskie-dannye-i-zachem-ih-vse-sobirayut )

== Biomeetriliste andmete kogumine. ==

Tekst Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab ühelt poolt riigil korrastada olemasolevaid andmeid ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki käesoleval hetkel töötleb ja kogub riik juba hulga biomeetrilisi isikuandmeid, on nende andmete töötlemise infrastruktuur hetkel hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Samuti on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused on vananenud ning vajavad uuendamist.
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse_valdkonnas.pdf
EV isikut tõendavate dokumentide seadus § 9’2 lg 1 p 1 sätestab, et samas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed Isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks
sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz
Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes,
et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz
väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi
taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete
kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele.
Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu
poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et
see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis.
Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida
reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja
õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku
kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

== Töötlemine. ==

Delikaatsete, sh biomeetriliste andmete töötlemist reguleerivad reeglid on väga piiravad: biomeetriliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes on enamasti keelatud, välja arvatud juhul kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, nt biomeetriliste isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks. Andmetöötluse eesmärk peab olema selgelt defineeritud ja töötlemine on lubatud ainult defineeritud eesmärgil. Erasektoris toimuva biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise kohta eraldi regulatsioone enamasti ei ole, kõigi suhtes kehtivad samad seadused. Siin rakendatakse põhilisi reegleid – kuna andmesubjekt on andmete omanik, siis on vajalik sellise andmetöötluse jaoks tema luba. Seega on eraõiguslikes suhetes peamiseks (kuid mitte ainsaks) isikuandmete töötlemist õigustavaks mehhanismiks andmesubjekti nõusolek. Isikuandmete töötlemisel tuleb peamist tähelepanu pöörata tasakaalule privaatsuse ja turvalisuse vahel – peab rangelt vaatama andmete töötlemise proportsionaalsust ja vajalikkust. Isegi kui tänapäeval neid andmeid ei kasutata, võib nende kogumine igal juhul riivata privaatsust. (https://ega.ee/wp-content/uploads/2016/11/Biomeetria_uuring.pdf )

Valitsus kiitis heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt,“ rääkis Ratnik.
(https://www.smit.ee/et/uudised/abis-andmekogu-loomine-aitab-kaasa-pettuste-ennetamisele-ja-julgeoleku-tagamisele-95 )

== Säilitamine ==

Biomeetriat kasutatakse tuvastamiseks, autentimiseks ja autoriseerimiseks - need on kolm järjestikust protsessi, mis on lahutamatult seotud. Identifitseerimise käigus esitatakse identifikaatori ainulaadne näidis, mille järel süsteem võrdleb seda näidist andmebaasi salvestatud malliga - toimub autentimine..
Kõik biomeetrilised süsteemid töötavad peaaegu samamoodi. Esiteks süsteem jätab meelde biomeetrilise karakteristiku näidist (seda nimetatakse salvestusprotsessiks). Salvestamise ajal võivad mõned biomeetrilised süsteemid paluda isikult võtta mitu proovi, et koostada biomeetrilistest omadustest kõige täpsem pilt. Seejärel töödeldakse saadud teavet ja teisendatakse see matemaatiliseks koodiks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B8%D0%BE%D0%BC%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%82%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D0%B8

Valdav enamus inimesi usub, et see on arvuti mälus
Salvestab sõrmejälje, inimese hääle või vikerkaare pildi
tema silma kest. Kuid tegelikult on see enamikus kaasaegsetes süsteemides nii
mitte sel viisil. Digitaalne kood salvestatakse spetsiaalsesse andmebaasi, mis
seotud konkreetse isikuga, kellel on juurdepääsuõigus. Skanner
või mõni muu süsteemis kasutatav seade loeb
inimese teatud bioloogiline parameeter. Seejärel töödeldakse saadud pilt või heli, muutes need digitaalseks koodiks. Just seda võtit võrreldakse spetsiaalse andmebaasi sisuga isikutuvastamiseks.
http://spbrta.customs.ru/spbrta/images/stories/chtenia/2009/PDF/demicheva.pdf

Biomeetrilised andmed, nagu kõik teisedki, salvestatakse ettevõtte serveritesse. Ei ole garantiid, et nende andmetega andmebaasid on usaldusväärselt kaitstud ja neid ei edastata kolmandatele isikutele. Kui ründajad saavad juurdepääsu sellisele andmebaasile, saavad nad isikliku teabe ja raha varastamiseks kasutada ohustatud kontosid. On juhtumeid, kui just biomeetriliste omadustega andmebaasid said arvutirünnakute otseseks sihtmärgiks. https://safe-surf.ru/users-of/article/659637/

== Vead ja head. ==

Plussid:

Kiirus: Puutusid sõrmelugejat ja valmis

Enda tuvastamiseks ei pea mäletama ega kaasas kandma paroole, PIN -koode jne, vaid lihtsalt pange sõrm või skaneerige silmaiirisekujutis, hääl, teisisõnu unikaalne "kood", mis võimaldab tuvastada konkreetse isiku.

Kahtlemata on see väga mugav ja turvaline, kuna inimese biomeetrilisi parameetreid ei korrata, neid pole vaja meelde jätta ja nad on alati kaasas ning neid on praktiliselt võimatu varastada.

Kui hiljuti oli biomeetriliste andmete kasutamine riigi eesõigus, siis nüüd võib selle funktsiooni leida praktiliselt igast seadmest (telefon, arvuti jms).

Üldiselt võib eeltoodu sõnastada vaid ühe sõnaga - mugavus.

Selle tulemusel tekitab biomeetriliste andmete kasutamine parooliga autentimise asemel vale turvatunde

Miinused:
Seoses biomeetriliste andmete kasutamise süsteemide levikuga on ilmnenud ka nende puudused, näiteks ebatäiuslik tehnoloogia, mille tõttu süsteem ei suuda talle esitatud biomeetrilisi andmeid ära tunda või ei tunne neid õigesti.

Biomeetria on ainus identifitseerimismeetod, mis seob digitaalsed kontod konkreetse isikuga. Need ainulaadsed omadused muudavad biomeetria petturite jaoks väärtuslikuks kaubaks.
(https://sk.ru/news/kak-zaschitit-biometricheskie-dannye-polzovateley-ot-kriminalnogo-ispolzovaniya/)

Sel juhul selle mugavus muutub probleemiks, kuna erinevalt PIN -koodist või paroolist varastatud või kopeeritud biomeetrilised andmed jäävad komrometeerituks igaveseks sest, biomeetrilisi andmeid muuta ei saa. Seetõttu peaksid sellise teabe kaitsmise nõuded olema maksimaalsed. Tänapäeval võib igasuguseid andmeid varastada ja biomeetrilise teabe lekkimine pole enam võimaluste, vaid ainult aja küsimus.
(https://ria.ru/20210523/biometriya-1733502200.html )

Võib lisada, et biomeetriliste andmete esitamine on kohati kohustuslik (isikuttõendava dokumendi taotlemisel) ja inimene on sunnitud oma biomeetrilised andmeid edastama/usaldama riigile.

Talk:Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T10:02:53Z

Jedoms: /* Säilitamine */ new section

Talk:Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T10:02:15Z

Jedoms: /* Töötlemine. */ new section

Talk:Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T10:01:30Z

Jedoms: /* Biomeetriliste andmete kogumine. */ new section

Talk:Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T10:00:43Z

Jedoms: /* Mis on biomeetria. */ new section

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T09:56:19Z

Jedoms: /* Mis on biomeetria */

== Mis on biomeetria ==

Biomeetria on ainulaadsed bioloogilised ja füsioloogilised omadused, mis aitavad tuvastada isikut. Kõige levinumad biomeetrilised andmed on: sõrmejäljed, näo, hääle, silmaiirisekujutis ning geeniandmed.
( https://meduza.io/cards/chto-takoe-biometricheskie-dannye-i-zachem-ih-vse-sobirayut )

== Biomeetriliste andmete kogumine. ==

Tekst Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab ühelt poolt riigil korrastada olemasolevaid andmeid ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki käesoleval hetkel töötleb ja kogub riik juba hulga biomeetrilisi isikuandmeid, on nende andmete töötlemise infrastruktuur hetkel hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Samuti on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused on vananenud ning vajavad uuendamist.
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse_valdkonnas.pdf
EV isikut tõendavate dokumentide seadus § 9’2 lg 1 p 1 sätestab, et samas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed Isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks
sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz
Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes,
et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz
väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi
taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete
kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele.
Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu
poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et
see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis.
Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida
reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja
õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku
kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T09:55:06Z

Jedoms:

User talk:Jedoms

2021-10-03T09:52:15Z

Jedoms: Jedoms moved page User talk:Jedoms to ICO wiki:Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

#REDIRECT [[ICO wiki:Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]]

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-10-03T09:52:15Z

Jedoms: Jedoms moved page User talk:Jedoms to ICO wiki:Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

User:Jedoms

2021-10-03T09:49:32Z

Jedoms: /* Head ja vead. */

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Mis on biomeetria ==

Biomeetria on ainulaadsed bioloogilised ja füsioloogilised omadused, mis aitavad tuvastada isikut. Kõige levinumad biomeetrilised andmed on: sõrmejäljed, näo, hääle, silmaiirisekujutis ning geeniandmed.
( https://meduza.io/cards/chto-takoe-biometricheskie-dannye-i-zachem-ih-vse-sobirayut )

== Biomeetriliste andmete kogumine. ==

Tekst Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab ühelt poolt riigil korrastada olemasolevaid andmeid ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki käesoleval hetkel töötleb ja kogub riik juba hulga biomeetrilisi isikuandmeid, on nende andmete töötlemise infrastruktuur hetkel hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Samuti on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused on vananenud ning vajavad uuendamist.
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse_valdkonnas.pdf
EV isikut tõendavate dokumentide seadus § 9’2 lg 1 p 1 sätestab, et samas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed Isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks
sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz
Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes,
et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz
väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi
taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete
kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele.
Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu
poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et
see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis.
Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida
reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja
õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku
kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

== Töötlemine ==
Delikaatsete, sh biomeetriliste andmete töötlemist reguleerivad reeglid on väga piiravad: biomeetriliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes on enamasti keelatud, välja arvatud juhul kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, nt biomeetriliste isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks. Andmetöötluse eesmärk peab olema selgelt defineeritud ja töötlemine on lubatud ainult defineeritud eesmärgil. Erasektoris toimuva biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise kohta eraldi regulatsioone enamasti ei ole, kõigi suhtes kehtivad samad seadused. Siin rakendatakse põhilisi reegleid – kuna andmesubjekt on andmete omanik, siis on vajalik sellise andmetöötluse jaoks tema luba. Seega on eraõiguslikes suhetes peamiseks (kuid mitte ainsaks) isikuandmete töötlemist õigustavaks mehhanismiks andmesubjekti nõusolek. Isikuandmete töötlemisel tuleb peamist tähelepanu pöörata tasakaalule privaatsuse ja turvalisuse vahel – peab rangelt vaatama andmete töötlemise proportsionaalsust ja vajalikkust. Isegi kui tänapäeval neid andmeid ei kasutata, võib nende kogumine igal juhul riivata privaatsust. (https://ega.ee/wp-content/uploads/2016/11/Biomeetria_uuring.pdf )

Valitsus kiitis heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt,“ rääkis Ratnik.
(https://www.smit.ee/et/uudised/abis-andmekogu-loomine-aitab-kaasa-pettuste-ennetamisele-ja-julgeoleku-tagamisele-95 )

== Säilitamine ==

Biomeetriat kasutatakse tuvastamiseks, autentimiseks ja autoriseerimiseks - need on kolm järjestikust protsessi, mis on lahutamatult seotud. Identifitseerimise käigus esitatakse identifikaatori ainulaadne näidis, mille järel süsteem võrdleb seda näidist andmebaasi salvestatud malliga - toimub autentimine..
Kõik biomeetrilised süsteemid töötavad peaaegu samamoodi. Esiteks süsteem jätab meelde biomeetrilise karakteristiku näidist (seda nimetatakse salvestusprotsessiks). Salvestamise ajal võivad mõned biomeetrilised süsteemid paluda isikult võtta mitu proovi, et koostada biomeetrilistest omadustest kõige täpsem pilt. Seejärel töödeldakse saadud teavet ja teisendatakse see matemaatiliseks koodiks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B8%D0%BE%D0%BC%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%82%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D0%B8

Valdav enamus inimesi usub, et see on arvuti mälus
Salvestab sõrmejälje, inimese hääle või vikerkaare pildi
tema silma kest. Kuid tegelikult on see enamikus kaasaegsetes süsteemides nii
mitte sel viisil. Digitaalne kood salvestatakse spetsiaalsesse andmebaasi, mis
seotud konkreetse isikuga, kellel on juurdepääsuõigus. Skanner
või mõni muu süsteemis kasutatav seade loeb
inimese teatud bioloogiline parameeter. Seejärel töödeldakse saadud pilt või heli, muutes need digitaalseks koodiks. Just seda võtit võrreldakse spetsiaalse andmebaasi sisuga isikutuvastamiseks.
http://spbrta.customs.ru/spbrta/images/stories/chtenia/2009/PDF/demicheva.pdf

Biomeetrilised andmed, nagu kõik teisedki, salvestatakse ettevõtte serveritesse. Ei ole garantiid, et nende andmetega andmebaasid on usaldusväärselt kaitstud ja neid ei edastata kolmandatele isikutele. Kui ründajad saavad juurdepääsu sellisele andmebaasile, saavad nad isikliku teabe ja raha varastamiseks kasutada ohustatud kontosid. On juhtumeid, kui just biomeetriliste omadustega andmebaasid said arvutirünnakute otseseks sihtmärgiks. https://safe-surf.ru/users-of/article/659637/

== Head ja vead. ==

Plussid:

Kiirus: Puutusid sõrmelugejat ja valmis

Enda tuvastamiseks ei pea mäletama ega kaasas kandma paroole, PIN -koode jne, vaid lihtsalt pange sõrm või skaneerige silmaiirisekujutis, hääl, teisisõnu unikaalne "kood", mis võimaldab tuvastada konkreetse isiku.

Kahtlemata on see väga mugav ja turvaline, kuna inimese biomeetrilisi parameetreid ei korrata, neid pole vaja meelde jätta ja nad on alati kaasas ning neid on praktiliselt võimatu varastada.

Kui hiljuti oli biomeetriliste andmete kasutamine riigi eesõigus, siis nüüd võib selle funktsiooni leida praktiliselt igast seadmest (telefon, arvuti jms).

Üldiselt võib eeltoodu sõnastada vaid ühe sõnaga - mugavus.

Selle tulemusel tekitab biomeetriliste andmete kasutamine parooliga autentimise asemel vale turvatunde

Miinused:
Seoses biomeetriliste andmete kasutamise süsteemide levikuga on ilmnenud ka nende puudused, näiteks ebatäiuslik tehnoloogia, mille tõttu süsteem ei suuda talle esitatud biomeetrilisi andmeid ära tunda või ei tunne neid õigesti.

Biomeetria on ainus identifitseerimismeetod, mis seob digitaalsed kontod konkreetse isikuga. Need ainulaadsed omadused muudavad biomeetria petturite jaoks väärtuslikuks kaubaks.
(https://sk.ru/news/kak-zaschitit-biometricheskie-dannye-polzovateley-ot-kriminalnogo-ispolzovaniya/)

Sel juhul selle mugavus muutub probleemiks, kuna erinevalt PIN -koodist või paroolist varastatud või kopeeritud biomeetrilised andmed jäävad komrometeerituks igaveseks sest, biomeetrilisi andmeid muuta ei saa. Seetõttu peaksid sellise teabe kaitsmise nõuded olema maksimaalsed. Tänapäeval võib igasuguseid andmeid varastada ja biomeetrilise teabe lekkimine pole enam võimaluste, vaid ainult aja küsimus.
(https://ria.ru/20210523/biometriya-1733502200.html )

Võib lisada, et biomeetriliste andmete esitamine on kohati kohustuslik (isikuttõendava dokumendi taotlemisel) ja inimene on sunnitud oma biomeetrilised andmeid edastama/usaldama riigile.

User:Jedoms

2021-10-03T09:48:52Z

Jedoms: /* Head ja vead. */

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Mis on biomeetria ==

Biomeetria on ainulaadsed bioloogilised ja füsioloogilised omadused, mis aitavad tuvastada isikut. Kõige levinumad biomeetrilised andmed on: sõrmejäljed, näo, hääle, silmaiirisekujutis ning geeniandmed.
( https://meduza.io/cards/chto-takoe-biometricheskie-dannye-i-zachem-ih-vse-sobirayut )

== Biomeetriliste andmete kogumine. ==

Tekst Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab ühelt poolt riigil korrastada olemasolevaid andmeid ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki käesoleval hetkel töötleb ja kogub riik juba hulga biomeetrilisi isikuandmeid, on nende andmete töötlemise infrastruktuur hetkel hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Samuti on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused on vananenud ning vajavad uuendamist.
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse_valdkonnas.pdf
EV isikut tõendavate dokumentide seadus § 9’2 lg 1 p 1 sätestab, et samas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed Isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks
sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz
Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes,
et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz
väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi
taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete
kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele.
Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu
poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et
see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis.
Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida
reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja
õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku
kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf

== Töötlemine ==
Delikaatsete, sh biomeetriliste andmete töötlemist reguleerivad reeglid on väga piiravad: biomeetriliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes on enamasti keelatud, välja arvatud juhul kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, nt biomeetriliste isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks. Andmetöötluse eesmärk peab olema selgelt defineeritud ja töötlemine on lubatud ainult defineeritud eesmärgil. Erasektoris toimuva biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise kohta eraldi regulatsioone enamasti ei ole, kõigi suhtes kehtivad samad seadused. Siin rakendatakse põhilisi reegleid – kuna andmesubjekt on andmete omanik, siis on vajalik sellise andmetöötluse jaoks tema luba. Seega on eraõiguslikes suhetes peamiseks (kuid mitte ainsaks) isikuandmete töötlemist õigustavaks mehhanismiks andmesubjekti nõusolek. Isikuandmete töötlemisel tuleb peamist tähelepanu pöörata tasakaalule privaatsuse ja turvalisuse vahel – peab rangelt vaatama andmete töötlemise proportsionaalsust ja vajalikkust. Isegi kui tänapäeval neid andmeid ei kasutata, võib nende kogumine igal juhul riivata privaatsust. (https://ega.ee/wp-content/uploads/2016/11/Biomeetria_uuring.pdf )

Valitsus kiitis heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt,“ rääkis Ratnik.
(https://www.smit.ee/et/uudised/abis-andmekogu-loomine-aitab-kaasa-pettuste-ennetamisele-ja-julgeoleku-tagamisele-95 )

== Säilitamine ==

Biomeetriat kasutatakse tuvastamiseks, autentimiseks ja autoriseerimiseks - need on kolm järjestikust protsessi, mis on lahutamatult seotud. Identifitseerimise käigus esitatakse identifikaatori ainulaadne näidis, mille järel süsteem võrdleb seda näidist andmebaasi salvestatud malliga - toimub autentimine..
Kõik biomeetrilised süsteemid töötavad peaaegu samamoodi. Esiteks süsteem jätab meelde biomeetrilise karakteristiku näidist (seda nimetatakse salvestusprotsessiks). Salvestamise ajal võivad mõned biomeetrilised süsteemid paluda isikult võtta mitu proovi, et koostada biomeetrilistest omadustest kõige täpsem pilt. Seejärel töödeldakse saadud teavet ja teisendatakse see matemaatiliseks koodiks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B8%D0%BE%D0%BC%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%82%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D0%B8

Valdav enamus inimesi usub, et see on arvuti mälus
Salvestab sõrmejälje, inimese hääle või vikerkaare pildi
tema silma kest. Kuid tegelikult on see enamikus kaasaegsetes süsteemides nii
mitte sel viisil. Digitaalne kood salvestatakse spetsiaalsesse andmebaasi, mis
seotud konkreetse isikuga, kellel on juurdepääsuõigus. Skanner
või mõni muu süsteemis kasutatav seade loeb
inimese teatud bioloogiline parameeter. Seejärel töödeldakse saadud pilt või heli, muutes need digitaalseks koodiks. Just seda võtit võrreldakse spetsiaalse andmebaasi sisuga isikutuvastamiseks.
http://spbrta.customs.ru/spbrta/images/stories/chtenia/2009/PDF/demicheva.pdf

Biomeetrilised andmed, nagu kõik teisedki, salvestatakse ettevõtte serveritesse. Ei ole garantiid, et nende andmetega andmebaasid on usaldusväärselt kaitstud ja neid ei edastata kolmandatele isikutele. Kui ründajad saavad juurdepääsu sellisele andmebaasile, saavad nad isikliku teabe ja raha varastamiseks kasutada ohustatud kontosid. On juhtumeid, kui just biomeetriliste omadustega andmebaasid said arvutirünnakute otseseks sihtmärgiks. https://safe-surf.ru/users-of/article/659637/

== Head ja vead. ==

Plussid:

Kiirus: Puutusid sõrmelugejat ja valmis

Enda tuvastamiseks ei pea mäletama ega kaasas kandma paroole, PIN -koode jne, vaid lihtsalt pange sõrm või skaneerige silmaiirisekujutis, hääl, teisisõnu unikaalne "kood", mis võimaldab tuvastada konkreetse isiku.

Kahtlemata on see väga mugav ja turvaline, kuna inimese biomeetrilisi parameetreid ei korrata, neid pole vaja meelde jätta ja nad on alati kaasas ning neid on praktiliselt võimatu varastada.

Kui hiljuti oli biomeetriliste andmete kasutamine riigi eesõigus, siis nüüd võib selle funktsiooni leida praktiliselt igast seadmest (telefon, arvuti jms).

Üldiselt võib eeltoodu sõnastada vaid ühe sõnaga - mugavus.

Selle tulemusel tekitab biomeetriliste andmete kasutamine parooliga autentimise asemel vale turvatunde

Miinused:
Seoses biomeetriliste andmete kasutamise süsteemide levikuga on ilmnenud ka nende puudused, näiteks ebatäiuslik tehnoloogia, mille tõttu süsteem ei suuda talle esitatud biomeetrilisi andmeid ära tunda või ei tunne neid õigesti.

Biomeetria on ainus identifitseerimismeetod, mis seob digitaalsed kontod konkreetse isikuga. Need ainulaadsed omadused muudavad biomeetria petturite jaoks väärtuslikuks kaubaks. (https://sk.ru/news/kak-zaschitit-biometricheskie-dannye-polzovateley-ot-kriminalnogo-ispolzovaniya/)

Sel juhul selle mugavus muutub probleemiks, kuna erinevalt PIN -koodist või paroolist varastatud või kopeeritud biomeetrilised andmed jäävad komrometeerituks igaveseks sest, biomeetrilisi andmeid muuta ei saa. Seetõttu peaksid sellise teabe kaitsmise nõuded olema maksimaalsed. Tänapäeval võib igasuguseid andmeid varastada ja biomeetrilise teabe lekkimine pole enam võimaluste, vaid ainult aja küsimus.
(https://ria.ru/20210523/biometriya-1733502200.html )

Võib lisada, et biomeetriliste andmete esitamine on kohati kohustuslik (isikuttõendava dokumendi taotlemisel) ja inimene on sunnitud oma biomeetrilised andmeid edastama/usaldama riigile..

User:Jedoms

2021-10-03T09:47:52Z

Jedoms: /* Säilitamine */

User:Jedoms

2021-10-03T09:47:18Z

Jedoms: /* Säilitamine */

User:Jedoms

2021-10-03T09:46:12Z

Jedoms: /* Töötlemine */

User:Jedoms

2021-10-03T09:45:05Z

Jedoms: /* Biomeetriliste andmete kogumine. */

User:Jedoms

2021-10-03T09:43:12Z

Jedoms: /* Mis on biomeetria*/

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T17:39:10Z

Jedoms:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Malearvutid ja Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar,

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "Mida on muutnud või võiks muuta minu elus IoT"
Rühmaliikmed: Timur Tamberg, Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

User:Jedoms

2021-09-19T17:38:48Z

Jedoms:

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Osa 1 ==

Tekst

== Osa 2 ==

Tekst

== Osa 3 ==

Tekst

== Osa 4 ==

Tekst

== Osa 5 ==

Tekst

User:Jedoms

2021-09-19T17:38:11Z

Jedoms: /* Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. */

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

Tekst

== Osa 1 ==

Tekst

== Osa 2 ==

Tekst

== Osa 3 ==

Tekst

== Osa 4 ==

Tekst

== Osa 5 ==

Tekst

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:37:48Z

Jedoms: Blanked the page

User:Jedoms

2021-09-19T17:37:35Z

Jedoms:

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

== Osa 1 ==

Tekst

== Osa 2 ==

Tekst

== Osa 3 ==

Tekst

== Osa 4 ==

Tekst

== Osa 5 ==

Tekst

User:Jedoms

2021-09-19T17:36:44Z

Jedoms:

E-ITSPEA rühmatööd
'''Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.'''

User:Jedoms

2021-09-19T17:35:55Z

Jedoms: Created page with "E-ITSPEA rühmatööd"

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T17:34:11Z

Jedoms:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Malearvutid ja Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar,

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "Mida on muutnud või võiks muuta minu elus IoT"
Rühmaliikmed: Timur Tamberg, Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:33:38Z

Jedoms:

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

== Osa 1 ==

Tekst

== Osa 2 ==

Tekst

== Osa 3 ==

Tekst

== Osa 4 ==

Tekst

== Osa 5 ==

Tekst

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:32:52Z

Jedoms: /* Osa 1 */ new section

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

== Osa 1 ==

Tekst

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:32:10Z

Jedoms:

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:28:31Z

Jedoms: /* Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. */ new section

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

== Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head. ==

Contents
1 Sidebar
1.1 Navigation
1.2 Toolbox
2 Page tabs
3 User links

Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

2021-09-19T17:25:50Z

Jedoms: Created page with "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."

Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.

E-ITSPEA osalejad

2021-09-05T17:45:56Z

Jedoms:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
* Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/
* Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/
* Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/
* Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/
* Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/
* Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/
* Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/
* Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/
* Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/
* Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/
* Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com
* Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/
* Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/
* Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/
* Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/
* Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/
* Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/
* Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/
* Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/
* Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/
* Roland Kastein https://dragonwarp.blogspot.com/
* Erik J. Keldrima https://metsavana1.blogspot.com/
* Katre Siller https://becominganitguru.wordpress.com/
* Andree Uuetoa https://anuuet.blogspot.com/
* Martti Pilli https://mpilli.blogspot.com/
* Silver Mihkel Salujärv https://itspeamihkel.blogspot.com/
* Kristjan Kaljuvee https://krkale-itspea.blogspot.com/
* Sandra-Liis Mägi https://itspeasandra.blogspot.com/
* Dmitri Koltsenko https://dkolt1.blogspot.com/
* Leonid Peskov https://leonid1337.blogspot.com/
* Olari-Jaanus Lips https://ojlips.blogspot.com/
* Vitali Zamorski https://itspeavizamo.blogspot.com/
* Mihkel Jõgeda https://e-itspea.udupilv.ee
* Triinu Pärnapuu https://fluffytitle.blogspot.com
* Ralf Mikk https://rmikk.blogspot.com/
* Brent Põhjala https://itspeabrpohj.blogspot.com/
* Daniel Geller https://dagell88.blogspot.com/
* Steven Salmistu https://stsalm.blogspot.com/
* Alen Siilivask https://alsiil.blogspot.com/
* Rico Rahula https://ricorahula.blogspot.com/
* Reio Opromei https://reio.opromei.ee/blogi/category/itspea/
* Martin Metsküla https://metsatukk.blogspot.com/
* Marija Tsvetkova https://marijatsv.blogspot.com
* Aleksei Romantšenko https://alekseiromantsenko.blogspot.com
* Hendrik Kuhi https://kuhihendrik.blogspot.com/
* Hanna Ilves https://hannafelinae.wordpress.com/
* Robin Väli https://valirobin.blogspot.com/
* Ingmar Markus https://ingmarm.blogspot.com/
* Markus Kostabi http://markuskostabi.blogspot.com/
* Jevgenia Domša http://jevgenyka.wordpress.com

Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2021-09-05T17:45:24Z

Jedoms:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
* Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/
* Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/
* Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/
* Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/
* Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/
* Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/
* Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/
* Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/
* Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/
* Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/
* Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com
* Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/
* Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/
* Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/
* Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/
* Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/
* Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/
* Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/
* Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/
* Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/
* Roland Kastein https://dragonwarp.blogspot.com/
* Erik J. Keldrima https://metsavana1.blogspot.com/
* Katre Siller https://becominganitguru.wordpress.com/
* Andree Uuetoa https://anuuet.blogspot.com/
* Martti Pilli https://mpilli.blogspot.com/
* Silver Mihkel Salujärv https://itspeamihkel.blogspot.com/
* Kristjan Kaljuvee https://krkale-itspea.blogspot.com/
* Sandra-Liis Mägi https://itspeasandra.blogspot.com/
* Dmitri Koltsenko https://dkolt1.blogspot.com/
* Leonid Peskov https://leonid1337.blogspot.com/
* Olari-Jaanus Lips https://ojlips.blogspot.com/
* Vitali Zamorski https://itspeavizamo.blogspot.com/
* Mihkel Jõgeda https://e-itspea.udupilv.ee
* Triinu Pärnapuu https://fluffytitle.blogspot.com
* Ralf Mikk https://rmikk.blogspot.com/
* Brent Põhjala https://itspeabrpohj.blogspot.com/
* Daniel Geller https://dagell88.blogspot.com/
* Steven Salmistu https://stsalm.blogspot.com/
* Alen Siilivask https://alsiil.blogspot.com/
* Rico Rahula https://ricorahula.blogspot.com/
* Reio Opromei https://reio.opromei.ee/blogi/category/itspea/
* Martin Metsküla https://metsatukk.blogspot.com/
* Marija Tsvetkova https://marijatsv.blogspot.com
* Aleksei Romantšenko https://alekseiromantsenko.blogspot.com
* Hendrik Kuhi https://kuhihendrik.blogspot.com/
* Hanna Ilves https://hannafelinae.wordpress.com/
* Robin Väli https://valirobin.blogspot.com/
* Ingmar Markus https://ingmarm.blogspot.com/
* Markus Kostabi http://markuskostabi.blogspot.com/
* Jevgenia Domša jevgenyka.wordpress.com

Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]