ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T17:50:08Z

Jervald:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T14:56:03Z

Jervald:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - CPU üle kellamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T14:51:32Z

Jervald:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T14:50:54Z

Jervald:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Jervald

2016-10-25T21:46:33Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng <ref name=heidi>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> palju laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuse on see, et tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatakse vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja rakenduses tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta. Priisalu nentis, et infotehnoloogilised süsteemid on vaid tee tegeliku rünnaku eesmärgini.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref name=heidi></ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jervald

2016-10-25T21:40:05Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng <ref name=heidi>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> palju laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref name=heidi></ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jervald

2016-10-25T21:35:35Z

Jervald:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jervald

2016-10-25T21:26:42Z

Jervald: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T21:26:21Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T21:25:37Z

Jervald: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T21:25:14Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T21:19:26Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Heidi Mardisoo tutvustas loengus turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T21:00:12Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T20:56:36Z

Jervald: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T20:21:31Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-25T20:12:34Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-25T20:03:50Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-25T19:49:35Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-25T19:19:48Z

Jervald: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö */

User:Jervald

2016-10-25T17:21:51Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-25T16:55:22Z

Jervald: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö */

User:Jervald

2016-10-25T16:49:34Z

Jervald: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
* Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref name=kordus1>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8/5.2.8.1]</ref>.
* Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>.
* Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:39:24Z

Jervald: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=kordus>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=kordus></ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:38:56Z

Jervald: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=5212>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=5212></ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:32:47Z

Jervald: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:32:31Z

Jervald: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:31:29Z

Jervald: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=KKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:26:10Z

Jervald: /* Küsimus 3 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=KKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve II semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€.

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:24:57Z

Jervald: /* Küsimus 3 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=KKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve II semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€.

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:24:10Z

Jervald:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=KKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist Keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.6]</ref>.
* Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve II semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€.

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:17:13Z

Jervald: /* Küsimus 3 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö =
Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

==Essee==
1. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Arhitektuur puudutab terviklikkust - riistvara (serverid), tarkvara, organisatsioonid (ärimudel, riskimudel, finants), inimesed (resursina)
Arhitekt ise väärtust ei loo ning tuuakse kohale siis, kui asjad juba jamasti on.
kogenud arhitekt näeb ebaõnnestunud projekte ning hästi tehtud töö ei paista välja. Sellest koosneb ka tema kogemuste pagas.
Arhitekt peab olema suhtlev ja inimlik. Ilma suhtluseta ei kasuta arhitekti nõuandeid mitte keegi.
Arhitektil pole otsest kontakti tootega, mida ta õiges suunas liigutada soovib.
Tuleb kontrollida, et plaan ka jõustuks., inimesed teeksid nagu vaja.
Tuleb leida oma viis õppimiseks.

2. testlio - Testimine ja startupid
Hea idee sünnib lahendatavatest probleemidest.
Startup on kiire kasvuga ettevõte.
Hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi.
Vajalike suunamiste saamiseks on hea leida nõustajaid.

5. Ürita uurida töökoha tausta
Ürita vaadata töökohta ka kontori pilgu läbi (inimeste käitumine jne)
Hea töökoht CV onlines ei paista. ( ei nõustu täielikult)
Palga kõrgenduse saamiseks tuleb liikuda järgmisesse kohta (ei nõustu täielikult)
Enesemüügioskus on väga tähtis.
Meeskonnata töökohad on ohtlikud ja vähe arendavad (kui oled ainuke arendaja/admin/kujundaja, misiganes)
---
IT pool peaks saama aru ka äripoolest ettevõttes.
Palka valides välismaal tuleks vaadata elatustaset üldiselt. Kuula teiste kogemusi.
Tee kindlaks, mida sa maha jätad, kas jääd kasumisse.
Sina teenid ettevõttele kasumit, muu arusaam on vale (ei nõustu).
Standup peaks olema omavaheline suhtlus, mitte raporteerimine.

==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit<ref name=KKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK]</ref>.
* Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri]</ref>.
*

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

* Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel <ref name=KKK12>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal%20ja%20kuidas%20saan%20taotleda%20akadeemilist%20puhkust? IT Kolledši KKK - 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? ]</ref>.
* Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.
* Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
** Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>.
** Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref>.
** Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>.
** Muudel põhjustel kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>.
* Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga <ref name=KKK12></ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref name=RKKK>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK]</ref>.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
Sellest tulenevalt on kogu arve II semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€.

=Viited=
<references />

User:Jervald

2016-10-25T16:10:48Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-25T16:10:02Z

Jervald: /* Küsimus 3 */

User:Jervald

2016-10-25T16:06:24Z

Jervald: /* Küsimus 3 */

User:Jervald

2016-10-23T19:56:58Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-23T10:11:35Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-22T21:59:50Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-22T20:25:52Z

Jervald: /* Essee */

User:Jervald

2016-10-18T18:44:06Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T18:38:38Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T18:37:56Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T18:35:55Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T18:33:13Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T18:32:41Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:58:43Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:58:13Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:57:58Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:43:48Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:43:18Z

Jervald:

User:Jervald

2016-10-18T14:40:22Z

Jervald: