=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jevgeni Gavrilov<br>
Esitamise kuupäev: 20. november 2013

==Essee==
Olen lõpetanud Eesti Mereakadeemiat 2008. aastal tüürimehe õppekaval. Valisin IT valdkonna sellepärast, et mulle meeldib matemaatika ja igasuguseid loogilisi ülesandeid lahendada, proovisin juba ise programmeerida ja tegin just sellist valikut. Miks valisin just teie kolledži? Lugesin palju infot foorumist erinevatest IT koolidest, rääkisin paljude sõpradega ja mulle üteldi, et kui tahad teadmisi saada mitte aga ainult paberit ja kui eesti keelega probleeme ei ole, siis kindlasti vali Eesti Infotehnoloogia Kolledžit.

Vaatasin hoolikalt kõik kaheksa loengut läbi, kohe tahan öelda, et oli väga huvitav ja kõige oluline on see, et mulle meeldis teie suhtumine tudengitesse, sellest ma veel räägin edasi. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng] kus esinesid Jüri Tretjakov ja Inga Vau oli väga informatiivne ja arusaadav. Materjaliga on kõik väga hästi, aga veelgi parem on see kuidas õppejõud töötab, kuidas loenguid loeb, näen seda esimest korda et õppejõud teeb kuulajaid nii huvitatud sellest infost mida nad annavad. Annavad palju võimalusi tudengitele aktiivselt osaleda loengus, mitte ainult kuulajatena. Arvan, et õppejõud teeb palju töid ja treeninguid selleks.

Teisest loengust rääkides tahaks kohe rõhku panna terminile nagu „Motivatsioon“ - sageli õppeasutustes sellest lihtsalt unustatakse, arvates et see tunne on inimestes vaikimisi. Aga ise arvan, et paljud noored kes tulevad õppima ülikooli ei tea mida nad õppivad, mida nad teevad kui lõpetavad, kas on see mida nad tahavad õppida ja palju teisi huvitavaid küsimusi, sellele aga tihti järgneb motivatsiooni puudu kui sellist. Ise olen tüürimeheks lõpetanud ja kui keegi küsib mind kas see on see mida ma tahtsin, siis ma, kahjuks, ei saa väga positiivselt vastata. Sel momendil, kui vaatasin selle loengu, tekkisid järgmised mõtted: oleks väga huvitav kui näiteks teie kolledži edukalt lõpetatud tudengid saaksid ka võtma sõna saalis ja räägiksid juba meie poolest (tudengite poolest) kuidas olla motiveeritud, kuidas on parem õppida, kuidas on kergem aru saada ja teised küsimused mida teeksid meie elu lihtsamaks. Ja veel minu arvates üks üsna oluline asi on see, et need edukad lõpetajad peavad iga aasta vahetama, et oleks näha et midagi ei seisa sama koha peal, aeg läheb ja õppimine läheb ja areneb sellega kaasa.

Kolmandast loengust palju ei oska kommenteerida kuna kõik info mida lektor luges oli uus ja huvitav minu jaoks.

Neljas loeng „IT profid küberpättide vastu“, mida luges Tarmo Randel oli huvitav ja väga populaarne teema meie ajal ja on väga õige kui räägitakse sellest, et on vaja teha rohkem heategevust mitte ainult IT valdkonnas, kuna kolledž annab piisavalt teadmisi ja oskusi et kuritegevusega ka hakkata saada. Muidu loengust oli minu jaoks mõnedel hetketel väga raske aru saada, kuna kasutati neid termine ja softi nimetusi millega ma tuttav ei ole ja ei teadnud (kui vaatasin) kus ja milleks seda kasutatakse, hiljem muidu vaatasin google-ist ja sain teada millest jutt oli.

Viies loeng elufilosoofiast ja IT Eestis mida luges Andres Käver oli huvitav selle poolest, et ta ongi see edukas lõpetaja kes rääkis palju asju just tudengi poolest. Olen õppejõuga nõus matemaatika suhtes, et vähemalt arendaja peab oskama seda ja omama sellist mõtteviisi et loogilistest ülesannetest aru saada, aga see pole ainult niimoodi et kes saab viie – see saab olla arendaja. Arvan, et hindest matemaatikas midagi ei sõltu, vaid iga eraldi võetud inimesest. Samuti meeldis see, et õppejõud rääkis palju informatsiooni mitte teooriast vaid tavaelust e. enda praktikast, rääkis tulevasest võimalikust palgast (arvan et antud küsimus huvitas palju inimesi), isegi Eesti Mereakadeemias meie tüürimehe palgast ei olnud midagi üteldud.

Kuues loeng „Skype NOC monitoring“ mida lugesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov ei meeldinud mulle väga, sest oli näha, et lektorid ei ole palju loenguid pidanud ja närveerisid, kuulata neid oli üsna raske. Sain aru kus nad töötavad, millega tegelevad, et Seire team on oluline IT meeskonnas, samas paljudest asjadest aru ei saanud, kuna see on arvatavasti informatsioon mitte just tulnud õppima tudengitele. Meeldis nende loosung: „Site up, All time, All platforms“ - selles võib leida palju mõtet ja sellega kaasnevat tegevust. Muidu oli rõõm näha inimesi kes töötavad Skype-is.

Järgmine loeng „Kuidas saada superstaariks“ mida lugesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist oli väga huvitav. Mulle väga meeldis idee suvekoolist, kuidas Nortal organiseeris seda. Oleks tore, kui ka teised firmad nende eeskujul organiseeriksid sarnased projektid: see annab tudengitele motivatsiooni õppida ja proovida astuda tööle või lihtsalt proovida oma võimed.

Ja viimane loeng „Life is attitude“: muidu seal ma pole kuulnud sellist sõna nagu psühholoogia, aga oli tunda, et palju sealt räägitud oli just sellest. Ma paneks selle teema „motivatsioonide“ juurde, sest reaalsest motivatsioonist oli juba juttu, siis siin oli avatud motivatsioon ainult psühholoogia poolest. Palju oli räägitud meeskonna tööst, ja seda on ka vaja õppida, sest ainult teadmisest seltskonna töös kahjuks ei piisa, ma tean sellest palju, sest ise laeval töötan kus 10 inimest peavad üks-teisega iga päev kokku elada, isegi kui sulle keegi ei meeldi. Meeldis selles loengus mainitud idee, et sinu mõtetest sõltub sinu elu ja nagu mina tõlgiks selle endale arasaadavaks: “sinu sisemaailmast sõltub sinu välismaailm (reaalne maailm)“.

Lõpuks tahan öelda, et mina tunnen, et see ülikool on just see koht kuhu ma tahtsin sattuda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tudeng peab registreeruda ennast ÕISis järelarvestuseks, Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Näiteks, selle arvestuse mina maksin 20 Eurot.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Jgavrilo

2013-11-21T12:45:42Z

Jgavrilo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jevgeni Gavrilov<br>
Esitamise kuupäev: 20. november 2013

==Essee==
Olen lõpetanud Eesti Mereakadeemiat 2008. aastal tüürimehe õppekaval. Valisin IT valdkonna sellepärast, et mulle meeldib matemaatika ja igasuguseid loogilisi ülesandeid lahendada, proovisin juba ise programmeerida ja tegin just sellist valikut. Miks valisin just teie kolledži? Lugesin palju infot foorumist erinevatest IT koolidest, rääkisin paljude sõpradega ja mulle üteldi, et kui tahad teadmisi saada mitte aga ainult paberit ja kui eesti keelega probleeme ei ole, siis kindlasti vali Eesti Infotehnoloogia Kolledžit.

Vaatasin hoolikalt kõik kaheksa loengut läbi, kohe tahan öelda, et oli väga huvitav ja kõige oluline on see, et mulle meeldis teie suhtumine tudengitesse, sellest ma veel räägin edasi. Esimene loeng kus esinesid Jüri Tretjakov ja Inga Vau oli väga informatiivne ja arusaadav. Materjaliga on kõik väga hästi, aga veelgi parem on see kuidas õppejõud töötab, kuidas loenguid loeb, näen seda esimest korda et õppejõud teeb kuulajaid nii huvitatud sellest infost mida nad annavad. Annavad palju võimalusi tudengitele aktiivselt osaleda loengus, mitte ainult kuulajatena. Arvan, et õppejõud teeb palju töid ja treeninguid selleks.

Teisest loengust rääkides tahaks kohe rõhku panna terminile nagu „Motivatsioon“ - sageli õppeasutustes sellest lihtsalt unustatakse, arvates et see tunne on inimestes vaikimisi. Aga ise arvan, et paljud noored kes tulevad õppima ülikooli ei tea mida nad õppivad, mida nad teevad kui lõpetavad, kas on see mida nad tahavad õppida ja palju teisi huvitavaid küsimusi, sellele aga tihti järgneb motivatsiooni puudu kui sellist. Ise olen tüürimeheks lõpetanud ja kui keegi küsib mind kas see on see mida ma tahtsin, siis ma, kahjuks, ei saa väga positiivselt vastata. Sel momendil, kui vaatasin selle loengu, tekkisid järgmised mõtted: oleks väga huvitav kui näiteks teie kolledži edukalt lõpetatud tudengid saaksid ka võtma sõna saalis ja räägiksid juba meie poolest (tudengite poolest) kuidas olla motiveeritud, kuidas on parem õppida, kuidas on kergem aru saada ja teised küsimused mida teeksid meie elu lihtsamaks. Ja veel minu arvates üks üsna oluline asi on see, et need edukad lõpetajad peavad iga aasta vahetama, et oleks näha et midagi ei seisa sama koha peal, aeg läheb ja õppimine läheb ja areneb sellega kaasa.

Kolmandast loengust palju ei oska kommenteerida kuna kõik info mida lektor luges oli uus ja huvitav minu jaoks.

Neljas loeng „IT profid küberpättide vastu“, mida luges Tarmo Randel oli huvitav ja väga populaarne teema meie ajal ja on väga õige kui räägitakse sellest, et on vaja teha rohkem heategevust mitte ainult IT valdkonnas, kuna kolledž annab piisavalt teadmisi ja oskusi et kuritegevusega ka hakkata saada. Muidu loengust oli minu jaoks mõnedel hetketel väga raske aru saada, kuna kasutati neid termine ja softi nimetusi millega ma tuttav ei ole ja ei teadnud (kui vaatasin) kus ja milleks seda kasutatakse, hiljem muidu vaatasin google-ist ja sain teada millest jutt oli.

Viies loeng elufilosoofiast ja IT Eestis mida luges Andres Käver oli huvitav selle poolest, et ta ongi see edukas lõpetaja kes rääkis palju asju just tudengi poolest. Olen õppejõuga nõus matemaatika suhtes, et vähemalt arendaja peab oskama seda ja omama sellist mõtteviisi et loogilistest ülesannetest aru saada, aga see pole ainult niimoodi et kes saab viie – see saab olla arendaja. Arvan, et hindest matemaatikas midagi ei sõltu, vaid iga eraldi võetud inimesest. Samuti meeldis see, et õppejõud rääkis palju informatsiooni mitte teooriast vaid tavaelust e. enda praktikast, rääkis tulevasest võimalikust palgast (arvan et antud küsimus huvitas palju inimesi), isegi Eesti Mereakadeemias meie tüürimehe palgast ei olnud midagi üteldud.

Kuues loeng „Skype NOC monitoring“ mida lugesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov ei meeldinud mulle väga, sest oli näha, et lektorid ei ole palju loenguid pidanud ja närveerisid, kuulata neid oli üsna raske. Sain aru kus nad töötavad, millega tegelevad, et Seire team on oluline IT meeskonnas, samas paljudest asjadest aru ei saanud, kuna see on arvatavasti informatsioon mitte just tulnud õppima tudengitele. Meeldis nende loosung: „Site up, All time, All platforms“ - selles võib leida palju mõtet ja sellega kaasnevat tegevust. Muidu oli rõõm näha inimesi kes töötavad Skype-is.

Järgmine loeng „Kuidas saada superstaariks“ mida lugesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist oli väga huvitav. Mulle väga meeldis idee suvekoolist, kuidas Nortal organiseeris seda. Oleks tore, kui ka teised firmad nende eeskujul organiseeriksid sarnased projektid: see annab tudengitele motivatsiooni õppida ja proovida astuda tööle või lihtsalt proovida oma võimed.

Ja viimane loeng „Life is attitude“: muidu seal ma pole kuulnud sellist sõna nagu psühholoogia, aga oli tunda, et palju sealt räägitud oli just sellest. Ma paneks selle teema „motivatsioonide“ juurde, sest reaalsest motivatsioonist oli juba juttu, siis siin oli avatud motivatsioon ainult psühholoogia poolest. Palju oli räägitud meeskonna tööst, ja seda on ka vaja õppida, sest ainult teadmisest seltskonna töös kahjuks ei piisa, ma tean sellest palju, sest ise laeval töötan kus 10 inimest peavad üks-teisega iga päev kokku elada, isegi kui sulle keegi ei meeldi. Meeldis selles loengus mainitud idee, et sinu mõtetest sõltub sinu elu ja nagu mina tõlgiks selle endale arasaadavaks: “sinu sisemaailmast sõltub sinu välismaailm (reaalne maailm)“.

Lõpuks tahan öelda, et mina tunnen, et see ülikool on just see koht kuhu ma tahtsin sattuda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tudeng peab registreeruda ennast ÕISis järelarvestuseks, Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Näiteks, selle arvestuse mina maksin 20 Eurot.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Jgavrilo

2013-11-20T18:28:44Z

Jgavrilo: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Jevgeni Gavrilov<br> Esitamise kuupäev: 20. november 2013 ==Essee== Olen lõpetanud Eesti Mereakadeemiat 2008. aastal tüürimehe …"

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jevgeni Gavrilov<br>
Esitamise kuupäev: 20. november 2013

==Essee==
Olen lõpetanud Eesti Mereakadeemiat 2008. aastal tüürimehe õppekaval. Valisin IT valdkonna sellepärast, et mulle meeldib matemaatika ja igasuguseid loogilisi ülesandeid lahendada, proovisin juba ise programmeerida ja tegin just sellist valikut. Miks valisin just teie kolledži? Lugesin palju infot foorumist erinevatest IT koolidest, rääkisin paljude sõpradega ja mulle üteldi, et kui tahad teadmisi saada mitte aga ainult paberit ja kui eesti keelega probleeme ei ole, siis kindlasti vali Eesti Infotehnoloogia Kolledžit.
Vaatasin hoolikalt kõik kaheksa loengut läbi, kohe tahan öelda, et oli väga huvitav ja kõige oluline on see, et mulle meeldis teie suhtumine tudengitesse, sellest ma veel räägin edasi. Esimene loeng kus esinesid Jüri Tretjakov ja Inga Vau oli väga informatiivne ja arusaadav. Materjaliga on kõik väga hästi, aga veelgi parem on see kuidas õppejõud töötab, kuidas loenguid loeb, näen seda esimest korda et õppejõud teeb kuulajaid nii huvitatud sellest infost mida nad annavad. Annavad palju võimalusi tudengitele aktiivselt osaleda loengus, mitte ainult kuulajatena. Arvan, et õppejõud teeb palju töid ja treeninguid selleks.
Teisest loengust rääkides tahaks kohe rõhku panna terminile nagu „Motivatsioon“ - sageli õppeasutustes sellest lihtsalt unustatakse, arvates et see tunne on inimestes vaikimisi. Aga ise arvan, et paljud noored kes tulevad õppima ülikooli ei tea mida nad õppivad, mida nad teevad kui lõpetavad, kas on see mida nad tahavad õppida ja palju teisi huvitavaid küsimusi, sellele aga tihti järgneb motivatsiooni puudu kui sellist. Ise olen tüürimeheks lõpetanud ja kui keegi küsib mind kas see on see mida ma tahtsin, siis ma, kahjuks, ei saa väga positiivselt vastata. Sel momendil, kui vaatasin selle loengu, tekkisid järgmised mõtted: oleks väga huvitav kui näiteks teie kolledži edukalt lõpetatud tudengid saaksid ka võtma sõna saalis ja räägiksid juba meie poolest (tudengite poolest) kuidas olla motiveeritud, kuidas on parem õppida, kuidas on kergem aru saada ja teised küsimused mida teeksid meie elu lihtsamaks. Ja veel minu arvates üks üsna oluline asi on see, et need edukad lõpetajad peavad iga aasta vahetama, et oleks näha et midagi ei seisa sama koha peal, aeg läheb ja õppimine läheb ja areneb sellega kaasa.
Kolmandast loengust palju ei oska kommenteerida kuna kõik info mida lektor luges oli uus ja huvitav minu jaoks.
Neljas loeng „IT profid küberpättide vastu“, mida luges Tarmo Randel oli huvitav ja väga populaarne teema meie ajal ja on väga õige kui räägitakse sellest, et on vaja teha rohkem heategevust mitte ainult IT valdkonnas, kuna kolledž annab piisavalt teadmisi ja oskusi et kuritegevusega ka hakkata saada. Muidu loengust oli minu jaoks mõnedel hetketel väga raske aru saada, kuna kasutati neid termine ja softi nimetusi millega ma tuttav ei ole ja ei teadnud (kui vaatasin) kus ja milleks seda kasutatakse, hiljem muidu vaatasin google-ist ja sain teada millest jutt oli.
Viies loeng elufilosoofiast ja IT Eestis mida luges Andres Käver oli huvitav selle poolest, et ta ongi see edukas lõpetaja kes rääkis palju asju just tudengi poolest. Olen õppejõuga nõus matemaatika suhtes, et vähemalt arendaja peab oskama seda ja omama sellist mõtteviisi et loogilistest ülesannetest aru saada, aga see pole ainult niimoodi et kes saab viie – see saab olla arendaja. Arvan, et hindest matemaatikas midagi ei sõltu, vaid iga eraldi võetud inimesest. Samuti meeldis see, et õppejõud rääkis palju informatsiooni mitte teooriast vaid tavaelust e. enda praktikast, rääkis tulevasest võimalikust palgast (arvan et antud küsimus huvitas palju inimesi), isegi Eesti Mereakadeemias meie tüürimehe palgast ei olnud midagi üteldud.
Kuues loeng „Skype NOC monitoring“ mida lugesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov ei meeldinud mulle väga, sest oli näha, et lektorid ei ole palju loenguid pidanud ja närveerisid, kuulata neid oli üsna raske. Sain aru kus nad töötavad, millega tegelevad, et Seire team on oluline IT meeskonnas, samas paljudest asjadest aru ei saanud, kuna see on arvatavasti informatsioon mitte just tulnud õppima tudengitele. Meeldis nende loosung: „Site up, All time, All platforms“ - selles võib leida palju mõtet ja sellega kaasnevat tegevust. Muidu oli rõõm näha inimesi kes töötavad Skype-is.
Järgmine loeng „Kuidas saada superstaariks“ mida lugesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist oli väga huvitav. Mulle väga meeldis idee suvekoolist, kuidas Nortal organiseeris seda. Oleks tore, kui ka teised firmad nende eeskujul organiseeriksid sarnased projektid: see annab tudengitele motivatsiooni õppida ja proovida astuda tööle või lihtsalt proovida oma võimed.
Ja viimane loeng „Life is attitude“: muidu seal ma pole kuulnud sellist sõna nagu psühholoogia, aga oli tunda, et palju sealt räägitud oli just sellest. Ma paneks selle teema „motivatsioonide“ juurde, sest reaalsest motivatsioonist oli juba juttu, siis siin oli avatud motivatsioon ainult psühholoogia poolest. Palju oli räägitud meeskonna tööst, ja seda on ka vaja õppida, sest ainult teadmisest seltskonna töös kahjuks ei piisa, ma tean sellest palju, sest ise laeval töötan kus 10 inimest peavad üks-teisega iga päev kokku elada, isegi kui sulle keegi ei meeldi. Meeldis selles loengus mainitud idee, et sinu mõtetest sõltub sinu elu ja nagu mina tõlgiks selle endale arasaadavaks: “sinu sisemaailmast sõltub sinu välismaailm (reaalne maailm)“.
Lõpuks tahan öelda, et mina tunnen, et see ülikool on just see koht kuhu ma tahtsin sattuda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tudeng peab registreeruda ennast ÕISis järelarvestuseks, Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Näiteks, selle arvestuse mina maksin 20 Eurot.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]