ICO wiki - User contributions [en]

User:Jjurtsen

2019-04-25T09:04:34Z

Jjurtsen:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor:

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.

*Kahtes esimese loengu videotes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on eraldatud. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.

*Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)]</ref> esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka elu kohta. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide. hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ja rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.

*Kolmanda loengu esinajateks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)]</ref> olid ettevõtte '''Testilio''' asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest '''Garage 48 HUB'''. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.

*Neljanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman ]</ref> oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord kulan veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata

*Viienda loengu esinajateks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks
*Kuuenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ]</ref> oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Üldiselt oli huvitav saada ettekujutust kuidas töötab EMTA andmetöötluse infosüsteem. Kuna see riigi struktuur on otse seotud rahavoogudega mis moodustavad eelarve on ilmselge, et see valdkonna arendamisele ja eduka funktsioneerimise peale on pööratud suur tähelepanu. Tema peamine ülesanne on majanduse monitooring. Teisest küljest sellise mahuga andmemassiivi saab kasutada mitte ainult selleks, et petturid ja maksudega afäärid paljastama, kui ka teistes riigi valdkondades nagu sotsioloogia või poliitika. On tähtis, et oleks üldine ülevaade mis riigis toimib vähemalt numbrite peal rajatud mudelite järgi. Nii tuleb võimalikuks kuidagi prognoosida ja see alusel määrata edasi arendamise suund ning prioriteedid.
*Seitsmenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu ]</ref> oli Jaan Priisalu. Ta andis lühike ülevaade mis meil riigis toimus ning mis praegu toimub küberkaitse küljest. Rääkis põhiprobleemidest ja väljakutseteks millistega Eesti on kokku puutunud küberjulgeolek valdkonnas. Mina sain teada, et meil olemas mitte ainult kaitseliit, kui ka küberkaitseliit. Kuigi me oleme väike riik, aga kõik koos ikkagi püüame seda kaitsta. Oli huvitav jutt *karderite bänd'ist* mille sisse kuulus liigi 6000 krediitkarte andmete kauplejat ning mis liikusid pärast organisaatorite kinni pidamist internetti. Minu teada nende praegune tegevus toimub anonüümses võrgus nimega TOR. On küll hea, et just meie riigis praegu asub NATO küberkaitsekeskus, aga see ei tähenda seda, et me võime rahulikult magada. Tänapäevane küberkaitse aspekt mõistab all pidev eneseareng, viimastest küber trentidest kursis olemine ja oma ajaline vastureaktsioon. Samuti peaks olema ka riigi naabritega toimuv info ja andme vahetus sel alal. Nagu ennem oli juba mainitud kommunikatsioon on väga tähtis osa. Mul on hea meel, et meie riik on nii kõvasti arenenud IT valdkonnas elanikutele pakkutavates teenustes nagu ID allkirjastamine, e-riik, meditsiinis(digi lugu). Kuigi Jaan ütles, et kõik peaks olema võimalusel lihtsam, meie heaks ning elu lihtsustamiseks praegu töötavad väga keerulised infosüsteemid ja on tore, et me oskame neid hallata!
*Kaheksanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS ]</ref> oli Hedi Mardisoo Starman'ist ja rääkis peamiselt turundusest ning kuidas see peaks toimima. Ei ole saladus, et mida efektiivsem ettevõttes töötab müügiosakond, seda üldine tulu on suurem. Just nendest sõltud, kuidas toode hakkab müüma ning mida inimesed hakkavad arvama sellest. Jällegi üks põhi asi, mida oli juba kuuldav ennem, on kommunikatsioon. Tähtis osa on kuidas sa suhtled lõpptarbijaga ja kuidas on toode ette kantud. Samuti, kui tegu on IT teenuste pakutavate ettevõttega, on tähtis kuidas toimub müügiosakonna ja IT osakonna omavaheline töö ehk suhtlemine. Mulle meeldis tema väide "Mida paremini inimesed suudavad rääkida sõbralikult omavahel niimodi, et saa ei tee üksteist lolliks seda kaugemale jõuaks". See on küll tõsi kuna erinevatest valdkondadest inimised võivad olla oma ala spetsialistid, kuigi mitte eriti teises valdkonnas. Seega on vaja selle meeles pidada ja teineteist austama. Kuna konkurents on jube suur, lisaks tooted on suhteliselt samad, saavutusrohke koostöö ja meeskonna mäng on edu võtmed.
*

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''
*Kuidas edasi?
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.11. ...</ref>
*Kaua on võimalik arvestust teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. ...</ref>
*Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?Mis on tähtajad?
Arvestusele registreerumine on nõutav ning käib ÕIS'i kaudu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref> klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref>
*Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
*Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>

===Küsimus 5===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele:<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus
</ref>
*kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
* … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
*kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
 
Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta
 
 
Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust
 
 
Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))
==Õpingukorralduse Ülesanne ==
===Ülesanne===
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
*'''Vastus'''
Igas semestris on vaja koguda 27EAP
Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP
Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud
Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR

=Viited=
<references />

I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks

2019-04-25T09:01:09Z

Jjurtsen: /* E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=

Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Pavel Abin, Boris Brokan

==Sissejuhatus==
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.
E-riik on e-majanduse osaks.
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref>

==Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.==
E-teenuste laialdane kasutuselevõtt võimaldab eelkõige vähendada bürokraatiat kodaniku ja riigi vahelises asjade ajamises. Teenuste mugavus ja kiirus võimaldab saavutada ajalist ning ka rahalist kokkuhoidu, kuna asjaamiskulud vähenevad ja riigipoolsed teenused muutuvad kättesaadavateks ööpäevaringselt. Elektroonilised vormid ja dokumendid vähendavad täitmisel ning ka lugemisel tekkivaid vigu, tagades suuremat täpsust võrreldes paberkandjatega. 
Elektroonne asjaajamine tähendab ka palju paremat jälgitavust, mis omakorda suurendab läbipaistvust. 
Seega võib öelda, et riigi e-teenustest lõikavad kasu nii elanikud, kui ka riik ise. 

Kui aga rääkida sellest, mis Eestit teistest riikides eristab, siis see on digiidentiteedi olemasolu ja digiallkirja andmisvõimalus. Eestit peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänu smartkaartide laialdasele kasutamisele.
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Kusjuures pass ei ole kohustuslik, jäädes pigem reisidokumendiks. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda. 
Muuhulgas võimaldab digiidentiteet viia läbi E-hääletusi ning ID-kaardiga on näiteks võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletustel. Seejuures mainimisväärt on see, et Eesti E-hääletajate osakaal valimistel on muljetavaldav, ning elekroonselt hääletanute arv on pidevalt tõusnud - kui 2005 aastal hääletas KOV valimistel 1.9% hääletajatest elektroonselt, siis 2011 Riigikogu valimistel oli see number juba 24,3%. 2015 Riigikogu valimistel 30,5% häältest olid antud elektroonselt.<ref>[http://www.vvk.ee/arhiiv/e-statistika/"Vabariigi Valimiskomisjoni statistika"]</ref> 
ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi, mida saab ja tuleb suunata oma teise meiliaadressi peale. Suunamise peale saab riigi käest meili kaudu teateid, näiteks selle kohta, et tellitud dokument sai valmis ja võib selle järgi minna. 

Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada. Näiteks kohustusliku elukohateate esitamine võtab loetud minuteid. Samamoodi on võimalik esitada hulganisti päringuid, näiteks isiku omandis olevate kinnistute kohta või esitada taotlusi, seda näiteks ehitusloa saamiseks. Portaal on suunatud nii era-, kui ka juriidilistele isikutele ning ka ametnikud saavad oma toiminguid tehtud. 
Lisaks ülaltoodule on paljud riigiametid ja asutused pidamas oma valdkonna e-teenuseid pakutavaid portaale, mis on mõistagi seotud riiklikute registritega, nagu näiteks Maanteeametil olemas oma e-teenindusportaal, kus saab sõidukitega seotuid päringuid esitada, kui ka väga kiiresti ja turvaliselt ka omanikuvahetust vormistada. 
On ka haridusasutustele kui ka õppuritele suunatud teenused, näiteks IT Kolledži õppekohtadele kandideerijad kindlasti teavad ka SAIS-nimelist süsteemi, mida kasutatakse kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamiseks. Lapsevanetele pakub huvi eKool. Ja ka riigieksamitele on võimalik registreerida riiklikute e-teenuste kaudu. 
Üks kõige mugavamatest e-teenusteks, millest päris paljud välismaalased vaimustusse sattuvad on Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsioonide esitamine Interneti teel. Amet võimaldab ka näiteks saadetisi deklareerida veebi kaudu ning tänu digiallkirjastamisvõimalusele võib kodanik esitada lausa PDF failina saadaoleva reisijadeklaratsiooni. 
E-tervis ja eriti digiretseptide teenus võimaldab apteekritel unustada vajadust dešifreerida arsti käekirja, säästes seeläbi hulganisti aega ning välistab retseptide kaotamist, mis on suhteliselt levinud paberkandjate puhul. Haiglate e-teenuste kaudu on näiteks võimalik arsti vastuvõtule registreerida. Haigekassalt võib taotleda ravimhüvitist. E-teenuste kaudu taotletakse ka peretoetusi või näiteks vanemahüvitisi. 
Ja mis kõige olulisem - riigilõivu tasumiseks ei pea samuti panka minema, vaid saab mugavalt ja kiirelt e-pankade kaudu tasuda. 

Nagu e-riigile kohane, on ka kohtulahendid kättesaadavad veebis. Näiteks Riigikohtu lahendeid saab kätte www.nc.ee lehe kaudu ning nii mõnigi neist pakub huvitavat lugemist.<ref>[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222478209 "lõdva püksikummiga tüdruk"]</ref> Samuti on ka seaduste tekstid kättesaadavad Riigiteataja veebi kaudu, ja seda nii kehtivas redaktsioonis, kui ka olemas võimalus muudutaste ajalugu vaadata. 

Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref>

==E-riigi ohud==
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine
pidev kontroll, testimine ja arendamine
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref>
===Side===
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis mitte vaid paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis kui ka otse riigile ja erasektoris teenuste pakutavate osutajatele nagu Swedbank. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele kui ka dubleerimisele ja hajutusele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögid. 
Seda viimast kinnitab ka muuseas ööl vastu 03.mai 2017 aset leidnud juhtum, kus Riigi Infosüsteemide Amet (AS8240) kaotas ühte oma kahe erineva Interneti teenusepakuja käest ostetavatest IP transiit ühendustest. RIAl oli kasutusel tol hetkel Linxtelecom (AS3327) ja Televõrk (AS39301) IPT ühendused. Umbes kell 01:00 UTC aja järgi 3.mai.2017 tabas AS39301 aga võrgurike, mille tulemusena suunati küll kogu RIA andmeside liiklus Linxtelecom'i kaudu. Kuigi riigi e-teenused ei olnud väga olulisel määral mõjutatud, oli RIA andmeside ja hallatavate ressurside kättesaadavus sõltuvuses vaid ainsast võrguoperaatorist. Olukord leidis lõpliku lahenduse alles mitme päeva pärast, kui Televõrk ühendas RIAt oma emafirma - Tele2 infrastruktuuri külge. Selline katkesus, ajastus ja ulatus ning kestvus viitavad sellele, et Televõrgu tabanud rike oli väga tõsine. Üsna huvitav ja üllatav fakt on ka see, et CERT-EE (AS56588) kadus samal ajal radaritelt, ehk siis nende 46.x.x.x võrk kadus ruutingutabelitest üle maailma. See aga juba viitab sellele, et Televõrgu katkestus ei saanud planeeritud olla. Ainsa välisühenduse teenusepakkuja kasutamine CERT AS56588 poolt on siis kirss tordi peale. Või on hoopis märk sellest, et RIA ei mõista, mis asi on AS-MACRO/AS-SET. <ref>[https://apps.db.ripe.net/search/lookup.html?source=ripe&key=as-8240-set&type=as-set "RIA AS-MACRO"]</ref> 
Kirjeldatud katkestuse olukorda näitab ning seletab päris hästi RIPE BGPlay nimeline rakendus <ref>[https://stat.ripe.net/widget/bgplay#w.resource=195.80.96.0%2F19&w.starttime=2017-04-11T04%3A51%3A36&w.endtime=2017-05-11T13%3A08%3A24 "ASO ühe jalaga"]</ref> Ning sama töörist näitab ka CERT-EE katkestust <ref>[https://stat.ripe.net/widget/bgplay#w.resource=46.226.136.0%2F21&w.starttime=2017-04-27T10%3A39%3A00&w.endtime=2017-05-11T16%3A21%3A00 "CERT-EE maas"]</ref> 
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref>
===E-valimised===
E-valimiste mõiste all mõistetakse tavaliselt valimisi, kus on võimaldatud elektrooniline hääletamine. Siinjuures ei eristata hääletamiseks kasutatavat vahendit, selleks võib olla igasugune toetatav elektrooniline seade - tavaline arvuti, mobiilseade, kui ka valimiskohas asuv selleks ettenähtud internetiühendusega arvuti. E-valimiste mõiste on küllaltki lai ning koondab endasse tervet valimistega seotud protsessi. E-hääletamine on seevastu konkreetsem mõiste ning tähistab elektroonilist hääletusprotsessi – hääle andmise viis interneti teel vabalt valitud kohas.

2011. aasta maikuus avaldas Eesti valimisi regulaarselt vaadelnud Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsioon (OSCE) raporti, mis sisaldab XII Riigikogu valimiste põhjal hulgaliselt soovitusi e-hääletamise süsteemi muutmiseks. Valimisseaduses on kirjas, et Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võib internetihääletuse
tulemused tühistada, ent ei ole täpsustatud, mille alusel ja millistel tingimustel on see võimalik. Lisaks ei ole määratud sellise stsenaariumi puhul edasist käitumist. Kuidas teavitatakse e-hääletanud valijaid, et nad peavad valimispäeval tava meetodil hääletama. Raport toob välja vajaduse kõiki e-valimistega seotud aspekte seaduses täpsustada. OSCE soovitab, et VVK koostaks ametlikud aruanded internetihääletuse süsteemi testimise kohta ja avalikustaks need oma veebilehel, et veelgi suurendada protsessi läbipaistvust ja kontrollitavust. (OSCE Election Assessment Mission Report, 2011)<ref>http://www.osce.org/odihr/77557</ref> . Soovitatakse pakkuda täiendavaid materjale ja õpet, mis oleksid kergesti arusaadavad kõigile huvitatud osapooltele ja avalikkusele ka ilma IT-alaste eriteadmisteta. Soovitatakse luua dubleeriv toimimine kahes andmekeskuses, et tagada andmete taastamine võimaliku rikke korral. OSCE võtab vaatluse e-valimiste kohta kokku tõdemusega, et e-hääletuse süsteem peab muutuma läbipaistvamaks ning tuleb teha palju tööd, et ilma teadmisteta valija seda läbinisti mõistaks.

Evalimised võimaldavad otseselt vähendada valimistele tehtavaid üldisi kulutusi ning muuta üldplaanis kogu protsessi lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Esiteks kaoks ära tüütu ja aeglane ning inimressurssi vajav hääletussedelite ükshaaval kokkulugemine, teisalt oleks võimalik hääletuspunktide arvu piirata ning selle läbi kulusid vähendada. Kodaniku kohustuse täitmiseks pole vaja enam isegi kodust lahkuda, mis annab mugavama osalemise võimaluse ka inimestele, kelle liikumine on alaliselt või ka ajutiselt piiratud.Lisaks pakub interneti teel hääletamine sõltumatust kellaajast, sest hääletada saab ööpäevaringselt selleks ettenähtud perioodil.

Kõige suurem oht, mille skeptikud näevad on e-valimiste võltsimine. Kuigi ise süsteem on läbipaistev, vastavad turva meetmed on kasutusele võetud ning esmapilgul andmed ja tulemused on kaitstud, ei saa 100% kindel olla tulemustest kuna ise süsteem on hallatav mõne ühe väikse struktuuri poolt. Teiseks interneti poolt tulenev anonüümsus pakub ideaalset keskkonda kurjategijatele. Kasutaja on tuvastatud ID koodi abil, kui aga kohapeal vähemalt passi pildi ka vaadatakse. Seega ei saa kindlaks teha kes istub kuvari teisel poolel. Sel juhul peaks rolli mängima usaldus oma riigi vastu.

==Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas==
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.
===Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.===
Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Peamiselt need on sideteenuste pakkujad tavakodanikutele. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida. Seoses sellega toimub pidev koostöö elutähtsate teenuste osutajate ja riigi vahel Tehnilise Järelevalve Ameti ning CERT'i näol. CERT omakorda üritab kõik küberturvalisusega seotud intsidentid kontrolli all hoida ning seoses sellega intsidentidest teatatakse viivitamatult neile otse. Samalaadi teatatakse TJA'le side operaatorite võrgus toimunud rikke korral.

===Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.===

Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.

===Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.===
Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.

===Küberkuritegevus on üha professionaalsem.===

Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.

===Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.===

Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.
===Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.===

Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.

===Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.===

Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.

===Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.===

Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.

===Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.===

Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.
<ref>[https://blog.ria.ee/9-asja-mida-aastal-2017-eesti-kuberturvalisusest-teada/ "blog.ria.ee"]</ref>

==Üks süsteem kõigile==
E-riik ja Id kaart andsid meie riigile võimalus organiseerida kõik tööd, seotud
isikuga, ühes süsteemis ja hoida need andmed süstematiseritud, korralikult ehitatud
andmebaasis. Struktureerimine ja andmete hoidmine ühes süüstemis, andis meie riigile
võimalus ehitada selle süsteemi põhjal erinevaid portalee ja süsteeme. Meie tervisehoid
ja politsei süsteem täielikuklt sõltuvad meie e-riigist. Kõik retseptid, diagnoosid,
haigused, väärteod hoitakse diigitalselt ja need andmed operativseelt kasutakse haiglates
ja politseiametis.

E-riik võimaldab organiseerida oma elu nii eraisikuna, kui ka äriisikuna. Digitaalne
alkirjastamine annab võimalused nüüd kiirelt ja mugavalt ajada äri ja alkirjastamiseks
ei ole nüüd vaja füüsiliselt osaleda alkirjastamisel. Avaldused ja aktid saaks ka
hoida ja esitada digitalselt läbi 'e-toimik' portaali. ID kaart ja kaardi implemiterimine
meie riigis annab isikule võimalus kasutada kõigites süüstemides ühte kontot. Bank,
doktori viisidi registreerimine, raha deklaratsioon ja teised tegevused seotud riigi ja
isikliku andmetega saab teha ühe kontoga koos ID kaardiga või Mobil Id teenusega,
mis kasutakse praegu meie riigis.

Lõpus võiks öelda, et inimesele ei ole vaja seista tuhandetes järjekorjades, et esitada
kõik oma deklaratsioonid. Oodata mitte registratuuris selleks, et arsti juurde jõuda ja
lõpus saada teada, et selles poliklinikus arst praegu ei võtta vastu, aga kohe näha
nimekirja kõigitest arstidest ja valida endale kõige parima aja ja tulla õigel ajal.
Üks konto kõige jaoks ja üks automatiseertiud ja korralikult käima pantud süüsteem
säästab praegu isikule ja riigile palju aega.

==Kokkuvõtte==

Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.
Muuhulgas on võimalik jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust..
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref>

==Viited==

User:Jjurtsen

2017-12-10T09:02:03Z

Jjurtsen: Blanked the page

Meeskond:TaxiService

2017-11-05T22:01:51Z

Jjurtsen: /* Idee */

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

== Idee ==
Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==
1. Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.

Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed: 
1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt 
2. Kliendi ID 
3. Autojuhi ID 
4. Kuupäev ning tellimuse aeg 
5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg 
6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut 
7. Arve summa 

===Must-have:===
Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. 
Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid. 
Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust. 
Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.

===Nice-to-have: ===
Google Maps toetus 
Ilus disain 
Tagasiside jaatmise võimalus

== Blogi ==
*'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine

Meeskond:TaxiService

2017-11-05T21:57:56Z

Jjurtsen: /* Analüüs */

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

== Idee ==
Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==
1. Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.

Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed: 
1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt 
2. Kliendi ID 
3. Autojuhi ID 
4. Kuupäev ning tellimuse aeg 
5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg 
6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut 
7. Arve summa 

===Must-have:===
Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. 
Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid. 
Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust. 
Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.

===Nice-to-have: ===
Google Maps toetus 
Ilus disain 
Tagasiside jaatmise võimalus

== Blogi ==
*'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine

Meeskond:TaxiService

2017-11-05T21:57:47Z

Jjurtsen: /* Analüüs */

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

== Idee ==
Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==
1. Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.

Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:
1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt 
2. Kliendi ID 
3. Autojuhi ID 
4. Kuupäev ning tellimuse aeg 
5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg 
6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut 
7. Arve summa 

===Must-have:===
Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. 
Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid. 
Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust. 
Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.

===Nice-to-have: ===
Google Maps toetus 
Ilus disain 
Tagasiside jaatmise võimalus

== Blogi ==
*'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine

Meeskond:TaxiService

2017-11-05T21:57:12Z

Jjurtsen: /* Analüüs */

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

== Idee ==
Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==
1. Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.

Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:
1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt
2. Kliendi ID
3. Autojuhi ID
4. Kuupäev ning tellimuse aeg
5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg
6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut
7. Arve summa

===Must-have:===
Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. 
Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid. 
Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust. 
Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.

===Nice-to-have: ===
Google Maps toetus 
Ilus disain 
Tagasiside jaatmise võimalus

== Blogi ==
*'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine

2017-05-01T12:10:40Z

Jjurtsen: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

2016-10-18T23:03:07Z