ICO wiki - User contributions [en]

GoFood

2018-06-05T11:20:18Z

Jkaldma:

== Liikmed ==

* Rando Kurel
* Henrik Prangel
* Markus Mänd
*Edgar Tereping
*Jane Kaldma

== Idee ==
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:

Poodidel -
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...

Tavaklientidel -
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]

== Funktsionaalsus ==

== Retsensioon rühmale Maagikud ==

Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud

Must have
* Tootehaldus koos tooteinfoga
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava

Nice to have
* Moodustada ostenimekiri/kirjad
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele

'''Veebiteenus:'''

Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud.

'''Positiivsed küljed:'''

Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde.
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida.
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab.
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit.
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.

'''Negatiivsed küljed:'''

Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud.

'''Soovitused/lõppsõna:'''

Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks:
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad.

Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.

'''Klientrakendus:'''

Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud.
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:
Lendude broneerimine
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud
Kasutaja loomine/autentimine
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine

'''Positiivsed küljed:'''

Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku.
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid.
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende.
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt.
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides.
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha.
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.

'''Negatiivsed küljed:
'''
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi.
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on.
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende.
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.

'''Soovitused/lõppsõna''':

Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks.

'''XML Retstientsoon:'''

Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi

Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega.
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse.
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad.
XSD fail on vastavused xml failiga
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.

'''soovituse/lõppsõna:'''

XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö

== XML ==

<source lang="xml">
<users>
<user id="1">
<email isverified="false">d@d.ee</email>
<firstname>Rando</firstname>
<lastname>Kurel</lastname>
<nutritionplans>
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik">
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname>
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description>
<dailynutritionplan maxoccurs="1" >
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan>
</dailynutritionplan>
<dailinutritionplan maxoccurs="1">
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan>
</dailinutritionplan>
</nutritionplan>
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv">
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname>
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description>
<dailynutritionplan maxoccurs="1">
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan>
</dailynutritionplan>
<dailynutritionplan maxoccurs="1">
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan>
</dailynutritionplan>
</nutritionplan>
</nutritionplans>
</user>
<user id="2">
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email>
<firstname>Peeter</firstname>
<lastname>Pakiraam</lastname>
<nutritionplans>
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev">
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname>
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description>
<dailynutrtionplan maxoccurs="1">
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan>
</dailynutrtionplan>
<dailinutritionplan maxoccurs="1">
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname>
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan>
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan>
</dailinutritionplan>
</nutritionplan>
</nutritionplans>
</user>
<users>
</source>

== XSD ==

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="users">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="user">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="email">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="isverified" type="xs:boolean" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="firstname" type="xs:string" />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" />
<xs:element name="nutritionplans">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="nutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nutritionplanname" type="xs:string" />
<xs:element name="description" type="xs:string" />
<xs:element minOccurs="0" name="dailynutrtionplan">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="dailynutritionplanname" type="xs:string" />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="productinnutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="isbought" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="ProductWeight" type="xs:unsignedByte" use="required" />
<xs:attribute name="unit" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="maxoccurs" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" name="dailynutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="dailynutritionplanname" type="xs:string" />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="productinnutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="isbought" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="ProductWeight" type="xs:unsignedShort" use="required" />
<xs:attribute name="unit" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="maxoccurs" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element minOccurs="0" name="dailinutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="dailynutritionplanname" type="xs:string" />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="productinnutritionplan">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="isbought" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="ProductWeight" type="xs:unsignedShort" use="required" />
<xs:attribute name="unit" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="maxoccurs" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="hidden" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="category" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

</source>

== XSLT to HTML ==

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/users">
<html>
<head>
<title>Toitumine</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="user/nutritionplans/nutritionplan">
<h2><xsl:value-of select="firstname"/>
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="lastname"/>
</h2>
<table border="1">
<tr>
<th>NutritionPlan</th>
</tr>
<tr>
<td><xsl:value-of select="nutritionplanname"/></td>
</tr>
</table>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

== Versioonihaldus ==

https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2

== Projektikood ==

*[https://drive.google.com/file/d/1MPfnnesNjyU774AtQ9P5wfTxHZGPAaTv/view?usp=sharing Teenus]
*[https://drive.google.com/file/d/1rxerJ1AjnMwfZHaFaV08tzA-pfswvx3e/view?usp=sharing Klientrakendus]

== Blogi ==

*28 märts - Idee genereerimine
*2 aprill - Wiki lehe loomine
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine
*6 mai - Andmebaasi tegemine
*8 mai - Business logic tegemine
*8 mai - Algse security tegemine
*10 mai -business logic'uga jätkamine
*13 mai - Tokenite korda saamine
*14 mai - Controllerite tegemine
*14 mai - kliendirakendusega alustamine
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine
*3 juuni - XML failide tegemine

Meeskond: .njet

2018-01-23T14:16:36Z

Jkaldma:

==Liikmed==
*Edgar Tereping - projektijuht
*Priit Järv
*Jane Kaldma

==Idee==
Loome paroolihalduri, mille põhifunktsiooniks on eri kasutajakontodega seotud paroolide hoidmine ühes kohas. Programmis saab paroolikirjeid lisada, muuta, kustutada ning kui funktsionaalsusest puudu jääb, võimaldame paroole ka genereerida.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Blogi==

10.10.2017 - Meeskonna loomine 
17.10.2017 - Ajurünnak ja lõppidee välja valimine 
22.10.2017 - Meeskonnale wiki lehekülje loomine 
05.11.2017 - Projekti analüüs 
12.11.2017 - Valmis retsensioon tiimile ITBaar 
13.12.2017 - Algas programmiloome 
18.12.2017 - Prototüübi esitus 
27.12.2017 - Repositooriumite asendamine ''service''-klassidega 
31.12.2017 - Esmased ''binding''-ud 
08.01.2018 - Uuel aastal uue hooga. Vaadetega tegelemine 
14.01.2018 - Põhifunktsionaalsus 
17.01.2018 - Põhifunktsionaalsus, silmailu, koodi korrastamine

==Analüüs==

'''Mida rakendus endas sisaldab?'''

Tänapäeva keerulises internetimaailmas, kus pea iga leht vajab kasutajakontot koos sellele vastava parooliga, võib tekkida olukord, kus iga parooli meeldejätmine tekitab tõsiseid raskusi nii mälutõve käes vaevlevatele inimestele kui ka ülihea meeldejätmisvõimega viktoriiniässadest eremiitidele. Kuna ühe ja sama parooli kasutamine erinevatel veebilehtedel ei ole hea mõte, siis võib tõsiseid raskusi valmistada ka kõikide nende erinevate salasõnade väljamõtlemine. Läinud on ajad, mil kõikide erinevate paroolide väljamõtlemiseks oli vajalik shakespeare'ilik loovus. Läinud on ajad, mil kõikide erinevate paroolide meeldejätmiseks oli vajalik kas ülipaljude sünapsidega geniaalne aju või lihtlabane märkmik. Mälu võib hääbuda. Märkmik võib rikneda, põlema minna või mõni pahatahtlik varas võib selle ära krabada. Metsikud, barbaarsed ajad on möödas. Meie peagi valmimas rakendus sisaldab endas paroolihaldurit, mis võimaldab salvestada endas erinevate veebilehtede kasutajakontode paroole koos vastava kasutajakonto nimega. Paroolihalduri mitmekülgne lisafunktsionaalsus lisab aga veelgi enam põnevust kasutajakogemusele. Näiteks saab laisem kasutaja sätestada salasõna nõuded ning meie programm genereerib ise välkkiirelt ja hõlpsasti hea ja turvalise parooli ning vajadusel veel teisegi. Kokkuvõtvalt võib ehk öelda, et rakendus sisaldab endas aega - aega, mille kasutaja hoiab kokku, jättes aeganõudvad ja tülikad parooligenereerimisprotseduurid meie programmile. See aeg muundub edasi õnneks. Ning õnn on see, mida kõik me oma eludes taga ajame. Seega meie rakendus sisaldab endas elu mõtet.

'''Mis on rakenduse eesmärk?'''

Rakenduse eesmärk on lihtsustada kasutajal erinevate veebilehtede kasutajakontode paroolide haldamist ja meelespidamist. Kuna kaasajal on eriti tähtis, et erinevatel veebilehtedel oleksid erinevad ning raskestimurtavad paroolid, pakub meie paroolihaldur eelkõige ajavõitu ning muretust, mis kaasneb rakenduse poolt genereeritud paroolidega ning nende meelespidamisega. Rakenduse arvukas ning eriotstarbeline lisafunktsionaalsus aitab veelgi enam kasutajal unustada paroolihaldamise piinad ning suunata seega oma positiivsusest pakatav energia asjadele, mis tegelikult meie eludes tähtsad on.

'''Mida tavakasutaja sellega teha saaks?'''

Tavakasutaja saab paroolihalduri rakendusega salvestada erinevate veebilehtede paroole. Tänu sellele väheneb oht, et mõni parool lihtsalt puhtlabasel kombel meelest läheb. Rakendus võimaldab ka genereerida kasutaja poolt sisestatud nõudmistele toetudes paroole, mistõttu väheneb oht, et mõni parool on ebapiisava turvalisusastmega, ebapiisaba pikkusega või ei vasta kuidagi muul moel adekvaaatse salasõna nõudmistele. Rikkalikust lisafunktsionaalsusest olgu mainitud näiteks paroolide vanuse meelespidamine, mis tuletab kasutajale meelde, et turvalisuse huvides võiks mõnda parooli uuendada, kui tema vanus on ületanud mingi läve. See kahandaks näiteks oluliselt brute force rünnaku efektiivsust, kui selline pahatahtlik tegu peaks aset leidma. Paroolihaldurisse paigaldatud krüpteerimisvõtted kindlustavad selle, et tavakasutaja paroolid on kindlalt kaitstud nuhkijate pahatahtlike silmade eest.

'''Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?'''

Kõige tõenäolisemalt osutub raskeimaks elemendiks meie projektis sobiliku kasutajaliidese disainimine. Samuti võib kujuneda keeruliseks andmete sidumine kasutajaliidesega. Kui otsustame panna oma programmi suhtlema veebilehtedega*, võttes sealt andmeid, tuleb kindlasti raskusi. Kuna krüpteerimine on võrdlemisi uus teema kõikidele meeskonnaliikmetele, võib selle rakendamine peavalu tekitada. Õnneks on käimas andmeturbe ja krüptoloogia kursus ning ehk võib abi leida mõnelt inimeselt, kes sellel kursusel osaleb. Mõningaid problemaatilisi aspekte võib tõenäoliselt leiduda ka teiste komponentide realiseerimise juures, kuid eks see selgub täpsemalt töö käigus. Loodame, et hea meeskonna tööjaotus leidub meil võimalikult kiirelt, sest me peame seda väga vajalikuks.

'''Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''

Hetkel veel tööjaotusele konkreetsemalt mõelnud ei ole ning ülesandeid hakkame jagama töö käigus. Proovime siia lisada konkreetsema ja kvaliteetsema tööjaotuse nii pea kui võimalik.

===Must have===

* '''Paroolihalduse krüpteering''' - Paroolihalduse väljundfail on krüpteeritud. Sisu nägemiseks ja muudatuste tegemiseks on tarvis esmalt sisestada salasõna.
* '''Paroolide ja kasutajanimede salvestamine''' - Paroolihaldur võimaldab salvestada erinevaid paroole ning kasutajanimesid. Lisaks on võimalik juurde lisada ka veebilehe aadress, kuhu vastav konto on loodud. Sissekande loomisel ja muutmisel salvestatakse viimase muudatuse kuupäev, mis kuvatakse ka kasutajale.
*''' Paroolide genereerimine''' - Antud funktsioon võimaldab juhusliku parooli genereerimist. Parool genereeritakse etteantud pikkuses ning sisaldab valitud komponente (suured/väikesed tähed, numbrid, sümbolid).
*''' Nupp või checkbox paroolide kuvamiseks''' - Vaikimisi kuvatakse paroolid tärnidena. Antud nupu või checkboxi vajutamisel näidatakse parooli kasutajale.
*''' Lihtsustatud parooli kopeerimine''' - Nupp, mille abil on võimalik salvestada valitud parool ''clipboard''-i.

===Nice to have===
* '''Paroolivahetuse meeldetuletus''' - Kui parooli salvestamisest on möödas määratud aeg, soovitab programm parooli uuendada.
* '''Värviskeem paroolide eristamiseks''' - Avanud paroolifaili, kuvatakse paroolikirjeid eri värvi taustadel, nt nõrgemad ja aegunud paroolid punasel, tugevad ja värsked rohelisel.
* '''* Veebiankeetide automaatne täitmine''' - Programmis koostatakse kasutaja andmeid sisaldav mallankeet, mille abil veebivorme (just uute kontode loomisel) täidetakse. Programm otsib lehelt vastavad väljad ning täidab need mallankeedis märgitud andmetega.

==Versioonihaldus==

Versioonihalduse leiab [https://njetproject.visualstudio.com/dotNjetProject/dotNjet/_versionControl/changesets siit]

==Lõpptoode==

Lõpptoote leiab [https://drive.google.com/open?id=1DQyRkfCD-hl2-kC1wODytGzJ5YvQuhSB siit]

Talk:Meeskond Raavo™

2018-01-23T14:03:56Z

Jkaldma: /* Lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo */

===Retsensioon meeskonnale Raavo===

Meie meeskond retsenseeris meeskonna Raavo tööd. Meeskond Raavo loob C# aine raames programmi, mis on vajalik autoremonditöökodades. Analüüsis on selgelt välja toodud programmi eesmärk, kus kasutajatel on võimalik valida enda autole teenused ning registreerida nende teostamise aeg. Samuti plaanitakse teha ka kasutajate sisselogimise või registreerimise võimalus, mis on vägagi vajalik selle programmi mugavalt töötamise jaoks. Lisaks on väga hästi kirjeldatud ohukohti, mis võivad projekti realiseerimisel ette tulla ning kuna ollakse ohust teadlikud, on võimalus, et hoidutakse nendest.

Samuti on mõistlikult jagatud tööjaotus, et iga liige saab mingi funktsiooni meisterdada. Must have funktsionaalsused on läbi mõeldud, et mis on miinimum baas, millega programm töötaks ja täidaks eesmärgi.

Iga funktsioon on selgelt välja toodud ja kirjeldatud selle põhimõtet. Veel on ka toodud juurde mitmed funktsionaalsused, mis on nice to have, mis teeks programmi keerulisemaks ja huvitavamaks, kuid ilma milleta programm ka töötaks. Kirjastiililt on teksti väga lihtne lugeda ning saab kiiresti mõeldud info kätte.

Üldiselt on idee teostatav, sest autoremonditöökodasid leidub ka Eesti tasandil palju ning korrektse programmi puhul oleks tõenäoliselt turgu küll. Samuti ise autoomanikuna, näeksin ennast vajadusel selle programmi kasutajana.

Edu projektiga!

Retsenseeris meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis

===Lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo===

Vaadates eesmärke, mis meeskond endale semestri alguses püstitas, võib öelda, et need said püstitatud äärmiselt mõistlikult - ''must-have'' funktsionaalsusest on realiseeritud kõik ning ''nice-to-have'' funktsionaalsusest enamik. Näinud meeskonna esitlust, võiks arvata, et meeskonna töö oli võrdlemisi kaootiline ja hektiline. Seda enam tuleks kiita meeskonnaliikmete püsivust oma eesmärkide saavutamisel - selmet kaoses alla anda, pingutati vapralt lõpuni ja saavutati soovitud tulemus.

Programmikood oli kenasti struktureeritud. Liiasust ega lohakust retsenseerijate terav silm ei seletanud. Kui aga väga hoolikalt vigu otsida, siis saab natukene puuduliku dokumentatsiooni kallal viriseda. Samas on see viga nii tühine, et ei evi suuremat tähtsust. On hea tõdeda, et broneerimine sai loodud võrdlemisi detailne. Kasutajal on meelierutavalt palju valikuvõimalusi. Eriti hurmav oli tõik, et valinud teenuse tüübi, kuvati kasutajale kõik tüübile vastavad teenused, mis andis veelkord tunnustust selle rakenduse detailsusest ja läbimõeldusest. Rakenduse välimus on igati sümpaatne. Monet'likult impressionistlikud pastelsed toonid paitavad silma ega mõju pealetükkivalt. Programmiloojate meisterlikult peen huumorisoon väljendub rakenduse mõnusalt muhedas ikoonis, mis kujutab ei midagi muud kui autot. Vahest oleks ehk oodanud meile endile tuttavat MVVM-i mustrit, kuid et selle rakendamist raudselt nõutud ei olnud, ei nõua seda meiegi.

Nagu ikka elus, on täiust väga raske leida. Ometigi satume mõnikord loodu peale, mis oma olemuselt igati täiuse suunas püüdleb. Retsenseerijad võivad kindlusega öelda, et antud rakendus on üks selletaolistest, kus programmiloome voorused on niivõrd selgesti väljendunud. Jääb üle vaid mõtiskleda, kas mitte Püha Vaim ise ei andnud siinkohal inspiratsiooni.

Alati teie 
.njet

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-23T14:01:13Z

Jkaldma: /* Meeskond .njet */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood projektile '''PlantWise'''] (Pakitud .zip faili)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Talk:Meeskond Raavo™

2018-01-23T13:58:34Z

Jkaldma: /* Retsensioon meeskonnale Raavo */

===Retsensioon meeskonnale Raavo===

Meie meeskond retsenseeris meeskonna Raavo tööd. Meeskond Raavo loob C# aine raames programmi, mis on vajalik autoremonditöökodades. Analüüsis on selgelt välja toodud programmi eesmärk, kus kasutajatel on võimalik valida enda autole teenused ning registreerida nende teostamise aeg. Samuti plaanitakse teha ka kasutajate sisselogimise või registreerimise võimalus, mis on vägagi vajalik selle programmi mugavalt töötamise jaoks. Lisaks on väga hästi kirjeldatud ohukohti, mis võivad projekti realiseerimisel ette tulla ning kuna ollakse ohust teadlikud, on võimalus, et hoidutakse nendest.

Samuti on mõistlikult jagatud tööjaotus, et iga liige saab mingi funktsiooni meisterdada. Must have funktsionaalsused on läbi mõeldud, et mis on miinimum baas, millega programm töötaks ja täidaks eesmärgi.

Iga funktsioon on selgelt välja toodud ja kirjeldatud selle põhimõtet. Veel on ka toodud juurde mitmed funktsionaalsused, mis on nice to have, mis teeks programmi keerulisemaks ja huvitavamaks, kuid ilma milleta programm ka töötaks. Kirjastiililt on teksti väga lihtne lugeda ning saab kiiresti mõeldud info kätte.

Üldiselt on idee teostatav, sest autoremonditöökodasid leidub ka Eesti tasandil palju ning korrektse programmi puhul oleks tõenäoliselt turgu küll. Samuti ise autoomanikuna, näeksin ennast vajadusel selle programmi kasutajana.

Edu projektiga!

Retsenseeris meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis

===Lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo===

Vaadates eesmärke, mis meeskond endale semestri alguses püstitas, võib öelda, et need said püstitatud äärmiselt mõistlikult - ''must-have'' funktsionaalsusest on realiseeritud kõik ning ''nice-to-have'' funktsionaalsusest enamik. Näinud meeskonna esitlust, võiks arvata, et meeskonna töö oli võrdlemisi kaootiline ja hektiline. Seda enam tuleks kiita meeskonnaliikmete püsivust oma eesmärkide saavutamisel - selmet kaoses alla anda, pingutati vapralt lõpuni ja saavutati soovitud tulemus.

Programmikood oli kenasti struktureeritud. Liiasust ega lohakust retsenseerijate terav silm ei seletanud. Kui aga väga hoolikalt vigu otsida, siis saab natukene puuduliku dokumentatsiooni kallal viriseda. Samas on see viga nii tühine, et ei evi suuremat tähtsust. On hea tõdeda, et broneerimine sai loodud võrdlemisi detailne. Kasutajal on meelierutavalt palju valikuvõimalusi. Eriti hurmav oli tõik, et valinud teenuse tüübi, kuvati kasutajale kõik tüübile vastavad teenused, mis andis veelkord tunnustust selle rakenduse detailsusest ja läbimõeldusest. Rakenduse välimus on igati sümpaatne. Gauguinilikult impressionistlikud pastelsed toonid paitavad silma ega mõju pealetükkivalt. Programmiloojate meisterlikult peen huumorisoon väljendub rakenduse mõnusalt muhedas ikoonis, mis kujutab ei midagi muud kui autot. Vahest oleks ehk oodanud meile endile tuttavat MVVM-i mustrit, kuid et selle rakendamist raudselt nõutud ei olnud, ei nõua seda meiegi.

Nagu ikka elus, on täiust väga raske leida. Ometigi satume mõnikord loodu peale, mis oma olemuselt igati täiuse suunas püüdleb. Retsenseerijad võivad kindlusega öelda, et antud rakendus on üks selletaolistest, kus programmiloome voorused on niivõrd selgesti väljendunud. Jääb üle vaid mõtiskleda, kas mitte Püha Vaim ise ei andnud siinkohal inspiratsiooni.

Alati teie 
.njet

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-15T11:15:25Z

Jkaldma: /* Kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2017 ruumis 316 alates 11:30st'''

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 -

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Meeskond: .njet

2017-12-17T18:08:20Z

Jkaldma:

==Liikmed==
*Edgar Tereping - projektijuht
*Priit Järv
*Jane Kaldma

==Idee==
Loome paroolihalduri, mille põhifunktsiooniks on eri kasutajakontodega seotud paroolide hoidmine ühes kohas. Programmis saab paroolikirjeid lisada, muuta, kustutada ning kui funktsionaalsusest puudu jääb, võimaldame paroole ka genereerida.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Blogi==

10.10.2017 - Meeskonna loomine 
17.10.2017 - Ajurünnak ja lõppidee välja valimine 
22.10.2017 - Meeskonnale wiki lehekülje loomine 
05.11.2017 - Projekti analüüs

==Analüüs==

'''Mida rakendus endas sisaldab?'''

Tänapäeva keerulises internetimaailmas, kus pea iga leht vajab kasutajakontot koos sellele vastava parooliga, võib tekkida olukord, kus iga parooli meeldejätmine tekitab tõsiseid raskusi nii mälutõve käes vaevlevatele inimestele kui ka ülihea meeldejätmisvõimega viktoriiniässadest eremiitidele. Kuna ühe ja sama parooli kasutamine erinevatel veebilehtedel ei ole hea mõte, siis võib tõsiseid raskusi valmistada ka kõikide nende erinevate salasõnade väljamõtlemine. Läinud on ajad, mil kõikide erinevate paroolide väljamõtlemiseks oli vajalik shakespeare'ilik loovus. Läinud on ajad, mil kõikide erinevate paroolide meeldejätmiseks oli vajalik kas ülipaljude sünapsidega geniaalne aju või lihtlabane märkmik. Mälu võib hääbuda. Märkmik võib rikneda, põlema minna või mõni pahatahtlik varas võib selle ära krabada. Metsikud, barbaarsed ajad on möödas. Meie peagi valmimas rakendus sisaldab endas paroolihaldurit, mis võimaldab salvestada endas erinevate veebilehtede kasutajakontode paroole koos vastava kasutajakonto nimega. Paroolihalduri mitmekülgne lisafunktsionaalsus lisab aga veelgi enam põnevust kasutajakogemusele. Näiteks saab laisem kasutaja sätestada salasõna nõuded ning meie programm genereerib ise välkkiirelt ja hõlpsasti hea ja turvalise parooli ning vajadusel veel teisegi. Kokkuvõtvalt võib ehk öelda, et rakendus sisaldab endas aega - aega, mille kasutaja hoiab kokku, jättes aeganõudvad ja tülikad parooligenereerimisprotseduurid meie programmile. See aeg muundub edasi õnneks. Ning õnn on see, mida kõik me oma eludes taga ajame. Seega meie rakendus sisaldab endas elu mõtet.

'''Mis on rakenduse eesmärk?'''

Rakenduse eesmärk on lihtsustada kasutajal erinevate veebilehtede kasutajakontode paroolide haldamist ja meelespidamist. Kuna kaasajal on eriti tähtis, et erinevatel veebilehtedel oleksid erinevad ning raskestimurtavad paroolid, pakub meie paroolihaldur eelkõige ajavõitu ning muretust, mis kaasneb rakenduse poolt genereeritud paroolidega ning nende meelespidamisega. Rakenduse arvukas ning eriotstarbeline lisafunktsionaalsus aitab veelgi enam kasutajal unustada paroolihaldamise piinad ning suunata seega oma positiivsusest pakatav energia asjadele, mis tegelikult meie eludes tähtsad on.

'''Mida tavakasutaja sellega teha saaks?'''

Tavakasutaja saab paroolihalduri rakendusega salvestada erinevate veebilehtede paroole. Tänu sellele väheneb oht, et mõni parool lihtsalt puhtlabasel kombel meelest läheb. Rakendus võimaldab ka genereerida kasutaja poolt sisestatud nõudmistele toetudes paroole, mistõttu väheneb oht, et mõni parool on ebapiisava turvalisusastmega, ebapiisaba pikkusega või ei vasta kuidagi muul moel adekvaaatse salasõna nõudmistele. Rikkalikust lisafunktsionaalsusest olgu mainitud näiteks paroolide vanuse meelespidamine, mis tuletab kasutajale meelde, et turvalisuse huvides võiks mõnda parooli uuendada, kui tema vanus on ületanud mingi läve. See kahandaks näiteks oluliselt brute force rünnaku efektiivsust, kui selline pahatahtlik tegu peaks aset leidma. Paroolihaldurisse paigaldatud krüpteerimisvõtted kindlustavad selle, et tavakasutaja paroolid on kindlalt kaitstud nuhkijate pahatahtlike silmade eest.

'''Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?'''

Kõige tõenäolisemalt osutub raskeimaks elemendiks meie projektis sobiliku kasutajaliidese disainimine. Samuti võib kujuneda keeruliseks andmete sidumine kasutajaliidesega. Kui otsustame panna oma programmi suhtlema veebilehtedega*, võttes sealt andmeid, tuleb kindlasti raskusi. Kuna krüpteerimine on võrdlemisi uus teema kõikidele meeskonnaliikmetele, võib selle rakendamine peavalu tekitada. Õnneks on käimas andmeturbe ja krüptoloogia kursus ning ehk võib abi leida mõnelt inimeselt, kes sellel kursusel osaleb. Mõningaid problemaatilisi aspekte võib tõenäoliselt leiduda ka teiste komponentide realiseerimise juures, kuid eks see selgub täpsemalt töö käigus. Loodame, et hea meeskonna tööjaotus leidub meil võimalikult kiirelt, sest me peame seda väga vajalikuks.

'''Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''

Hetkel veel tööjaotusele konkreetsemalt mõelnud ei ole ning ülesandeid hakkame jagama töö käigus. Proovime siia lisada konkreetsema ja kvaliteetsema tööjaotuse nii pea kui võimalik.

===Must have===

* '''Paroolihalduse krüpteering''' - Paroolihalduse väljundfail on krüpteeritud. Sisu nägemiseks ja muudatuste tegemiseks on tarvis esmalt sisestada salasõna.
* '''Paroolide ja kasutajanimede salvestamine''' - Paroolihaldur võimaldab salvestada erinevaid paroole ning kasutajanimesid. Lisaks on võimalik juurde lisada ka veebilehe aadress, kuhu vastav konto on loodud. Sissekande loomisel ja muutmisel salvestatakse viimase muudatuse kuupäev, mis kuvatakse ka kasutajale.
*''' Paroolide genereerimine''' - Antud funktsioon võimaldab juhusliku parooli genereerimist. Parool genereeritakse etteantud pikkuses ning sisaldab valitud komponente (suured/väikesed tähed, numbrid, sümbolid).
*''' Nupp või checkbox paroolide kuvamiseks''' - Vaikimisi kuvatakse paroolid tärnidena. Antud nupu või checkboxi vajutamisel näidatakse parooli kasutajale.
*''' Lihtsustatud parooli kopeerimine''' - Nupp, mille abil on võimalik salvestada valitud parool ''clipboard''-i.

===Nice to have===
* '''Paroolivahetuse meeldetuletus''' - Kui parooli salvestamisest on möödas määratud aeg, soovitab programm parooli uuendada.
* '''Värviskeem paroolide eristamiseks''' - Avanud paroolifaili, kuvatakse paroolikirjeid eri värvi taustadel, nt nõrgemad ja aegunud paroolid punasel, tugevad ja värsked rohelisel.
* '''* Veebiankeetide automaatne täitmine''' - Programmis koostatakse kasutaja andmeid sisaldav mallankeet, mille abil veebivorme (just uute kontode loomisel) täidetakse. Programm otsib lehelt vastavad väljad ning täidab need mallankeedis märgitud andmetega.

==Versioonihaldus==

Versioonihalduse leiab [https://njetproject.visualstudio.com/dotNjetProject/dotNjet/_versionControl/changesets siit]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-12T20:35:27Z

Jkaldma: /* Päevaõpe */

Talk:Meeskond: ITBaar

2017-11-12T20:33:18Z

Jkaldma: Created page with "===Retsensioon meeskonna ITBaar analüüsile=== Praegusajal pole internetikohvikud (või siinkohal: arvutikohvikud) eriti levinud nähtus. Nõudlust samas on ja nii võib sel..."

===Retsensioon meeskonna ITBaar analüüsile===

Praegusajal pole internetikohvikud (või siinkohal: arvutikohvikud) eriti levinud nähtus. Nõudlust samas on ja nii võib selle idee igati tervitatavaks lugeda. Meeskond on analüüsis võrdlemisi detailselt kirjeldanud programmi tööd, välja toonud ''must-have'' ja ''nice-to-have'' funktsionaalsuse ning ühe probleemikohagi.

Mille puhul aga üsna napisõnaliseks jäädi, on maksmisprotsess, mis meie hinnangul lihtsamate killast ei ole. Programmi täielikkust silmas pidades tuleks maksmisküsimuski lahendada või kui meeskond leiab, et tegu on millegi eraldiseisvaga, tuleks seda mainida.

Analüüsis pole välja toodud, kui kaua ühte arvutit kasutada saab. Kui tööjaama juurde suundutakse pärast maksmist, peaks kasutusaja määrama enne. Vahest võiks kasutusajadki (pool tundi, tund jne) kaupade alla kuuluda.

Programmi töökäigu võinuks jagada kaheks - selleks, mida klient programmiga teha saab ja selleks, mis tagatoas toimub. Nii saanuks vähendada segadusttekitavaid momente. Näiteks tekkis küsimus SSH-ga sisselogimise kohta - kas seda peavad kasutajad ise tegema?

''Must-have'' funktsioonina on välja toodud andmebaasi sisendite loomine läbi kasutajaliidese. Kas tähendab see, et kasutajad saavad andmebaasi ise midagi sisestada? Kui jah, siis millistesse?

Süsteemi kui sellise kohta oleks huvitav teada, kust ja kuidas kliendid oma söögid-joogid kätte saavad.

Leiame, et kui need küsimused on lahendatud, võib meeskond rõõmsal meelel selle asjaliku programmi loomisega pihta hakata.

Retsenseeris meeskond .njet

Meeskond: .njet

2017-11-05T20:45:15Z

Jkaldma: /* Nice to have */

Meeskond: .njet

2017-11-05T18:58:14Z

Jkaldma: /* Analüüs */

Meeskond: .njet

2017-11-05T15:24:43Z

Jkaldma:

Meeskond: .njet

2017-11-05T15:15:22Z

Jkaldma:

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-19T18:10:31Z

Jkaldma: /* Päevaõpe */

Meeskond: .njet

2017-10-19T18:09:10Z

Jkaldma: /* Idee */

Meeskond: .njet

2017-10-19T18:06:46Z

Jkaldma: /* Liikmed */

Meeskond: .njet

2017-10-19T18:05:05Z

Jkaldma: Created page with "==Liikmed== *'''Edgar Tereping''' - projektijuht, arendaja *'''Priit Järv''' - arendaja *'''Jane Kaldma''' - arendaja ==Idee== Loome paroolihalduri, mille põhifunktsiooniks..."

==Liikmed==
*'''Edgar Tereping''' - projektijuht, arendaja
*'''Priit Järv''' - arendaja
*'''Jane Kaldma''' - arendaja

==Idee==
Loome paroolihalduri, mille põhifunktsiooniks on eri kasutajakontodega seotud paroolide hoidmine ühes kohas, väljaspool pead. Programmis saab paroolikirjeid lisada, muuta, kustutada ning kui funktsionaalsusest puudu jääb, võimaldame paroole ka genereerida.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

User:Jkaldma

2016-10-18T17:34:03Z

Jkaldma: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08.2016. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kogu loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui tööd näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama ka suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08.2016. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09.2016. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09.2016. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09.2016. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09.2016. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10.2016. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10.2016. Hedi Mardisoo</ref>

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP eest.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on (5 * 2) * 50 € = 500 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:45:09Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Jkaldma

2016-10-17T18:42:13Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08.2016. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kogu loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui tööd näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama ka suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08.2016. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09.2016. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09.2016. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09.2016. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09.2016. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10.2016. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10.2016. Hedi Mardisoo</ref>

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:39:12Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08.2016. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08.2016. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09.2016. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09.2016. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09.2016. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09.2016. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10.2016. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10.2016. Hedi Mardisoo</ref>

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:37:01Z

Jkaldma: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:24:03Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:23:21Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:22:33Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T18:20:30Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.13 (17.10.2016)]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.8.1 (17.10.2016)</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.7 (17.10.2016)</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. Punkt 5 (17.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/] Vajaduspõhine õppetoetus (17.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal (17.10.2016)
</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T13:55:37Z

Jkaldma: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[]</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[]</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[]</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[]</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[]</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T13:55:23Z

Jkaldma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[]</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[]</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[]</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[]</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[]</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

----

= Viited =

User:Jkaldma

2016-10-17T13:54:26Z

Jkaldma: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[]</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[]</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[]</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[]</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[]</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €

----

User:Jkaldma

2016-10-17T13:53:18Z

Jkaldma: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Jane Kaldma Esitamise kuupäev: 17.10.2016 == Essee == "Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rok..."

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Jane Kaldma

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==

"Itimees on lahe säga, kõigile ta meeldib väga," laulis Bläck Rokit üheksakümnendatel, Eesti IT algusaegadel. Milles see lahesägadus seisneb või millega üks tõeline itimees üldse tegeleb, sellest räägiti meile kui tulevastele itimeestele aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Esimesel kohtumisel esinesid me oma kooli inimesed. Merike Spitsõn teadis rääkida õpingukorraldusest, Merle Varendi stipendiumitest, Juri Tretjakov sellest, mis koolisiseste tehnikaprobleemide korral ette võtta. Siis andis herr Andres Septer teada, mida too aine endast üldse kujutab, mis saama hakkab. Lubati põnevaid inimesi ja põnevaid teemasid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
Loeng 26.08. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Riigi Infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ja tema loeng seda ka tingimata olid. Kütt pani meile südamele, et väga tähtis on omada erialast haridust. Ütles ka, et koolil ja koolil on vahe – soovitas meil käia nii ägedas koolis, kui vähegi võimalik (kusjuures EIK on tema sõnutsi üsna äge kool). Haridus omandatud, võib tööle hakata arendaja või administraatorina temasuguse süsteemiarhitekti käe all. Saime teada, et süsteemiarhitekt peab oskama hoomata kõikseda loodava süsteemi keerukust, et seda siis võimalikult optimaalseks kujundada. Töö on hästi tehtud, kui seda näha ei ole. Tollel ametikohal peab kindlasti oskama suhtlemiskunsti. Suhtlemine kujutab endast aga miskit, mis stereotüüpsele itimehele vast väga meeltmööda ei ole, kuid milleta selles vallas edukalt toime ei tule. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
Loeng 31.08. Andres Kütt</ref>

Head suhtlemisoskust nõuab näiteks startup-maailm. Selle uksi käisid meile avamas Kristel ja Marko Kruustük, EIK-i vilistlased. Meie kooli sattusid nad mõlemad üsna juhuslikult; alles koolis selgus, et etskae, ongi õige koht. Kristeli suurest testimiskirest ja Marko varasematest startup-kogemustest sündis Testlio, tõenäoliselt üks Eesti edukamaid startupe. Testlio loomisloost selgus, et ega see ülikiire kasvuga ettevõtte loomine miski meelakkumine ole. Et asjast üldse asja saaks, tuleb lühikese ajaga teha väga palju – idee sõnastamine, prototüübi loomine, esitlused, investoritega suhtlemine raha kaasamise eesmärgil jpm. Ja kuigi kirjeldatud protsess kestab ehk kuid, nõuab korralik eeltöö aastaid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
Loeng 07.09. Kristel Kruustük, Marko Kruustük</ref>

Vahel on aga nii, et IT-valdkonnas toob edu hoopis aastatepikkune töökogemus. Selle tõestuseks esines meile Lembitu Ling, ''self-made'' süsteemiadministraator. Kristeli ja Marko sarnaselt sattus ka tema infotehnoloogiasse täitsa plaanipäratult. Elus lihtsalt läks nii, et keskkoolipingis piinlemise asemele hakkas Snakeman tööl käima. 90ndate itimehele omaselt pidi Lembitu kõike tegema, nii arvuteid ehitama-parandama kui ka tarkvara kallal nokitsema. Et ta viimasest just väga vaimustuses polnud (pole siiani), hakkas ta süsteemi administreerimise poole vaatama. Nüüdseks on tal kogemust aastates sama palju, kui mul eluiga, ning temast on saanud just see õige mees jagamaks soovitusi tulevastele käealustele (arendajatele) ja adminnidele. Mis siis kõrvu jäi? Esiteks – ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks – kui midagi teha, teha korralikult. Põlve otsas tehtud nikerdistega süsteemi üleval ei hoia. Ja viimaseks – kõik tegevus tuleb logida. Pole logi, pole mõtet sooje suhteid arendajate ja adminnide vahel loota. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
Loeng 14.09. Lembitu Ling aka Snakeman</ref>

Viiendal kokkusaamisel andis Septer ülevaate IT tööturust. Ta rõhutas, et Eestis (ja ilmselt mujalgi) on mõistlik luua üks hea tugev tutvuste võrgustik. Seda sellepärast, et parimaid tööpalu jagatakse tagatoas, avalikule konkursile jõuavad vaid nirumad kohad. Eestile omane on ka see, et ametikõrgendust firmasiseselt ei saa. Karjääriredelil kõrgemale ronimiseks tuleb ronida mõnda teise asutusse. Kohti on erinevaid, igalühel omad head ja vead. Näiteks mõnes ministeeriumis töötades enamasti rahast puudu ei tule, küll aga võib bürokraatiasse uppuda. Rahvusvahelises suurettevõttes on rahvusvahelise kogemuse võimalus, kuid on oht, et töötaja ajudeta liinitööliseks reglementeeritakse. Startupid võluvad potentsiaalse rikastumisega, aga seda muidugi juhul, kui raha ettevõte püstitamise protsessis lihtsalt ära ei põletata. Satutakse väikeettevõttesse, hakatakse tõenäoliselt töötama mitme mehe, kuid väikse raha eest. Kuhu siis üldse leiba teenima minna? Kõige parem paik on Septeri sõnutsi üks Eesti keskmine, parimal juhul IT-ettevõte. Võib loota, et selletaolistes on tööjaotus kindlalt paigas, ei ole kellegi üle- ega alakoormamist, bürokraatia ei kägista ning palka saab ka täitsa normaalselt.

Tol korral esines meile ka SCRUM-master Einar Koltšanov. Mees, kel infotehnoloogia taust vaat et puudub, kuid kes selles vallas siiski hetkel töötab. Pajatas siis põgusalt, mis see scrummasterlus endast kujutab. SCRUM-master on isik arendusmeeskonna ja teiste inimeste vahel. Tema eesmärgiks on lasta progejatel rahulikult progeda ja päästa nad välismaailmaga, nt äri-inimestega suhtlemise piinast. Mispärast too suhtlus siis nõnda piinarikas on? Seda seetõttu, et ühed ei mõista teisi, teised esimesi. Koostöö sujuks ladusamalt, kui kõik osapooled vaevuksid uurima, millega need teised täpsemalt tegelevad. Nipet-näpet puudutas Einar ka välismaal töötamise teemat. Kuigi idee väljamaal töötamisest võib tunduda ahvatlev, tuleks enne lahkumist üht-teist selgeks teha. Kas pakutav palk ja kohalik elatustase on mõistlikes proportsioonides? Kes või mis jäävad maha? Kui võõral maal vaid vaese elu elada saad ja samas on kodumaal igatsevaid suid toita, ei ole asi seda ilmselgelt väärt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
Loeng 21.09. Andres Septer. Einar Koltšanov</ref>

Järgmine kord, järgmine inimene. Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist pidas loengu andmeanalüüsist – mis see on ja miks seda vaja on. Andmeanalüüs on suure hulga andmete kogumine ning nende põhjal mingite järelduste tegemine. Viimaseid arvesse võttes saab riik teha objektiivseid ühiskonda puudutavaid otsuseid. Oleks siis igati tervitatav, kui andmeid analüüsides peetakse silmas, kellele täpselt analüüsitakse, mis asutus analüüsi tellib. IT roll selles vallas on põhiliselt andmebaaside loomine ja nende haldus. Infosüsteeme luues võiks looja mõelda tulevikule; leida viisid, kuidas käideldavaid andmeid ka hiljem inimlikult kasutada saaks. See on aga raskendatud, sest tihtipeale ei ole töö tellijad ise ka kindlad, mida täpselt nad soovivad. „Täna ei tea, mida ülehomme tahame, kuid tahame seda ülehomme kindlasti kasutada,“ iseloomustab olukorda hästi. Niisiis, seltsimehed infosüsteemide arendajad, olgem paindlikud, loovad ja koostööaltid. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
Loeng 28.09. Ivar Laur</ref>

Eelviimasel korral saime kaeda-kuulda isikut, kelle võin esitada kohale „Kõige huvitavam isik, keda oma silmaga näinud olen“ – härra Jaan Priisalu. Tema on Eesti küberkaitses toimetanud niikaua, kui see üldse eksisteerinud on. ID-kaardist, digiallkirjast, e-valimistest saame rääkida just tänu temale ja ta kaaskondlastele. Härra Priisalu andis ülevaate Eesti küberkaitse ajaloost, olemusest, tulevikust. Töötanud siin-seal erinevate projektide kallal, rõhutas ta koostöö vajalikkusele; seda nii isikute, asutuste kui riikide tasemel. Et vaenlane tihtipeale üks on, oleks narr igalühel eraldi pahalaste vastu võidelda, ning aidanud naabreid, võib ka ise vähe rahulikumalt hingata. Kindlasti tuleb oluliseks pidada enda ning teiste kogemustest õppimist, sest küberkaitse just pidev õppimine ongi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
Loeng 05.10. Jaan Priisalu</ref>

Ilusa punkti loengusarjale pani Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse ühisosast. Kui mõni eelnev rääkija tuli IT-sse täiesti puhta lehena, siis tema on vastupidine juhtum – taust on, kuid ise IT-s otseselt ei tööta, vaid lööb laineid hoopis turundusspetsialistina. Saime teada, et ilma korraliku turunduseta oma programmi maha ei müü. Turunduse asi on aidata välja mõelda mitte ainult seda, mida või kuidas teha, vaid miks teha – mis on see suurem eesmärk? IT ülesandeks jääb lisaks turundatud saamisele turundada aidata, seda näiteks just varemmainitud andmeanalüüsiga. Hedi jagas meiega ka kolme turundusjuhtumit, mille põhjal tehtud järeldusi tasub meil kui IT-inimestel kõrva taha panna.
Esimene juhtum, esimene järeldus: toode võib end teatud tingimustel ise müüa, kuid lõpuks peab ikkagi turundus alla tulema. Nii ka IT-s – üks itimees võib ennast CV-sse märgitud standardoskuste najal vaid teatud piirini maha müüa. Edukas, tahetud IT-inimene mõtleb aga enda jaoks välja selle suure ''miks''-i, kogub koolist ja mujalt teadmisi ''kuidas''-jaoks ning on siis aktiivne, õpihimuline, paindlik ja järjekindel, et teostada see piireületav ''mida''-gi.
Teine järeldus: sisemine turundus ja kommunikatsioon on üliolulised. See mõte jäi kõrvu pea igast peetud loengust. Järelikult on tegu millegagi, millele peaksime tulevikus erilist tähelepanu pöörama. Võiks siis loota, et kogu järgnev õppetöö seda ideed ka toetab.
Kolmas järeldus: tähtis on ajaga, innovatsiooniga kaasas käia, sest turg areneb kiiresti. Tõepoolest, IT on ehk kõige kiiremini arenevaid valdkondi üldse. Et mitte ajale jalgu jääda, tuleb toimuval silma peal hoida, enim aga endile meelepärastel IT-teemadel, olgu selleks süsteemiarhitektuur, adminisitreerimine, arendamine, infoanalüüs, küberkaitse või hoopis midagi muud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
Loeng 12.10. Hedi Mardisoo</ref>

Suur aitäh kõikidele esinejatele, veel suurem aitäh Andres Septerile ja Kristjan Karmole üdini huvitava aine läbiviimise eest.

== Küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Eksamit on võimalik sooritada kuni kolm korda, st üks n-ö pärissooritus + kaks kordussooritust <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.11 (17.10.2016) </ref>. Õppuri õigus eksamit uuesti sooritada kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õpingukorraldus. Õppesooritused. Eksamite ja arvestuste korraldus. Punkt 5.2.12 (17.10.2016)
</ref>. Korduseksamite ajad sätitakse aine toimumise semestrile järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>[]</ref>.

Kordussoorituse asjus tuleks rääkida õppejõu endaga. Korduseksamitele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kolm päeva enne eksamit (kaks päeva registreerumise ja soorituse vahel) <ref>[]</ref>.

Riigifinantseeritaval kohal õppijad kahe kordussoorituse eest maksma ei pea, oma raha eest õppijate jaoks on korduseksamid aga tasulised <ref>[]</ref>. Jooksval õppeaastal on kordussoorituse maksumus 20 € <ref>[]</ref>.

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele. Toetust saab tudeng,

- kes on kõrgkooli astunud aastal 2013 või hiljem,

- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot,

- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava täies mahus. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt, st keskmiselt peab tudengil olema õpitud 30 EAP-d semestris.

Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Mida väiksem on sissetulek, seda suurem on toetus. <ref>[]</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAP-d ja teise semestri lõpuks 27 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Võttes aluseks, et EIK-i nõukogu otsuse järgi on sel õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP-d semestris ning et iga täitmata EAP eest tuleb tasuda 50 € <ref>[]</ref>, kujuneb arve järgnevalt:

I semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 22 = 5 EAP-d

II semestril jäi täiest mahust puudu 27 – 27 = 0 EAP-d

Esitatav arve on 5 * 50 € = 250 €