https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Jkammist 2026-05-08T20:00:07Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=86626 2015-01-23T07:07:12Z

<p>Jkammist: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mudel==<br /> [[File:C_diargramm.jpg]]<br /> *Kasutaja loob treeningplaane, mis koosnevad trennidest, mis omakorda koosnevad harjutustest. Kasutaja saab luua trenne ja harjutusi, mis pole seotud veel ühegi treeningplaaniga, kui aga kasutaja otsustab treeningplaani luua, siis ta saab enne luua selle jaoks vajalikud harjutused ja trennid või valida olemasolevate seast.<br /> *Kasutaja saab muuta ja lisada karakteristikuid ehk füüsilisi andmeid, mille kohta rakendus kuvab statistikat.<br /> *Kasutaja saab muuta ja lisada kontakte.<br /> <br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *21.01.2015 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAWDkzQXNGVU5iNUk/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused ja märked: <br /> ***Prototüüp-valmisprojekt. Paljud funktsionaalsused veel puuduvad, kuid ajapuudusel neid ei saanud teostada.<br /> ***Puudub publish versioon, kuna esines probleeme selle testimisel teiste arvutite peal.<br /> ***Rakendus peaks teoreetiliselt püüdma kinni algelisel viisil vead, aga aegajalt mõnes arvutis see ei tööta. Probleemile lahendust leida ei jõudnud.<br /> *1.12.2014 '''Vana prototüüp (läks lähe muutmisel kaduma)''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAT0YwUkttcnNHbWc/view?usp=sharing siin]<br /> <br /> ==Juhend==<br /> ===Käivitamine===<br /> *Käivitamiseks kõigepealt panna startup projektiks testingapp ja käivitada main meetod, mis täidab andmebaasi andmetega.<br /> *Järgnevalt panna startup projektiks MyWorkout.ClientApp ja käivitada. Luua kasutaja klikkides 'Register'. <br /> <br /> ===Võimalused===<br /> *Klientrakenduse võimalused:<br /> **Lisada ja muuta kasutajaandmeid ja karakteristikuid (menüüs 'Konto')<br /> **Vaadata treeningplaane (menüüs 'Treeningplaanid')<br /> **Lisada trenne ja harjutusi ja treeningplaane (menüüs 'Lisa ja muuda asju')</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:C_diargramm.jpg&diff=86625 2015-01-23T07:05:59Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div></div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=86624 2015-01-23T06:42:00Z

<p>Jkammist: /* Versioonid */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *21.01.2015 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAWDkzQXNGVU5iNUk/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused ja märked: <br /> ***Prototüüp-valmisprojekt. Paljud funktsionaalsused veel puuduvad, kuid ajapuudusel neid ei saanud teostada.<br /> ***Puudub publish versioon, kuna esines probleeme selle testimisel teiste arvutite peal.<br /> ***Rakendus peaks teoreetiliselt püüdma kinni algelisel viisil vead, aga aegajalt mõnes arvutis see ei tööta. Probleemile lahendust leida ei jõudnud.<br /> *1.12.2014 '''Vana prototüüp (läks lähe muutmisel kaduma)''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAT0YwUkttcnNHbWc/view?usp=sharing siin]<br /> <br /> ==Juhend==<br /> ===Käivitamine===<br /> *Käivitamiseks kõigepealt panna startup projektiks testingapp ja käivitada main meetod, mis täidab andmebaasi andmetega.<br /> *Järgnevalt panna startup projektiks MyWorkout.ClientApp ja käivitada. Luua kasutaja klikkides 'Register'. <br /> <br /> ===Võimalused===<br /> *Klientrakenduse võimalused:<br /> **Lisada ja muuta kasutajaandmeid ja karakteristikuid (menüüs 'Konto')<br /> **Vaadata treeningplaane (menüüs 'Treeningplaanid')<br /> **Lisada trenne ja harjutusi ja treeningplaane (menüüs 'Lisa ja muuda asju')</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=86589 2015-01-21T13:58:07Z

<p>Jkammist: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *21.01.2015 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAWDkzQXNGVU5iNUk/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused ja märked: <br /> ***Prototüüp-valmisprojekt. Paljud funktsionaalsused veel puuduvad, kuid ajapuudusel neid ei saanud teostada.<br /> ***Puudub publish versioon, kuna esines probleeme selle testimisel teiste arvutite peal.<br /> ***Rakendus peaks teoreetiliselt püüdma kinni algelisel viisil vead, aga aegajalt mõnes arvutis see ei tööta. Probleemile lahendust leida ei jõudnud.<br /> <br /> ==Juhend==<br /> ===Käivitamine===<br /> *Käivitamiseks kõigepealt panna startup projektiks testingapp ja käivitada main meetod, mis täidab andmebaasi andmetega.<br /> *Järgnevalt panna startup projektiks MyWorkout.ClientApp ja käivitada. Luua kasutaja klikkides 'Register'. <br /> <br /> ===Võimalused===<br /> *Klientrakenduse võimalused:<br /> **Lisada ja muuta kasutajaandmeid ja karakteristikuid (menüüs 'Konto')<br /> **Vaadata treeningplaane (menüüs 'Treeningplaanid')<br /> **Lisada trenne ja harjutusi ja treeningplaane (menüüs 'Lisa ja muuda asju')</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=86588 2015-01-21T13:30:00Z

<p>Jkammist: /* Versioonid */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> ==Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga==<br /> Ehk siis tegemist on veel väga arajases arendus/arengustaadiumis oleva projektiga (vähemalt minu arvates). Palju asju on juba tehtud ja palju veel tegemata. Sellepärast ärge nutke, kui rakendus veel ei oska teile otsa vaadates öelda, kui palju te peaksite kaalus alla võtma.<br /> *'''Praegu on veel puudu paar vahetabelit nt oleks vaja et ühe harjutuste puhul oleks mitu sihtpiirkonda ja treening - treeningplaani puhul ka mitumitmele seos.'''<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *21.01.2015 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAR1BBekJTZXM0UDA/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused ja märked: <br /> ***Prototüüp-valmisprojekt. Paljud funktsionaalsused veel puuduvad, kuid ajapuudusel neid ei saanud teostada.<br /> ***Puudub publish versioon, kuna esines probleeme selle testimisel teiste arvutite peal.<br /> <br /> ==Kuidas ma..==<br /> *Sa ei oska midagi teha? Pole tunnis kohal käinud? Pole hullu! Kõigepealt peaks siiski käivitama DAL projekti. Selleks vali Start-up projektiks MyWorkout.DAL ja käivita see. Kui liiga palju vigu ei teki, siis mine:<br /> **Server Explorer -&gt; Add Connection -&gt; kirjuta sinna (localdb)\v11.0 ja oota, kuni dropdown menüüs ilmub nähtavale MyWorkoutBase või midagi taolist<br /> **Kuna sa tõenoliselt projekti käivitasid, siis ilmusid andmebaasi ka mingid andmed. Uuri kas ilmusid sest muidu rakendus ei pruugi töötada<br /> **Pane startup projektiks nüüd klientrakendus ja hakka kritiseeriva pilguga uurima. Tegelikult pigem uuri praegu veel koodi.<br /> **Arvesta sellega, et kuna praegu puudub veel teatud funktsionaalsuste realiseerimine, siis kõik asjad ei saagi veel töötada. Nt ei saa veel muuta enda andmeid, kuna selleks polnud tähtaja saabumisel veel aega.<br /> *Kui esineb küsimusi, siis võib kirjutada mulle jkammist@itcollege.ee</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=86587 2015-01-20T22:15:06Z

<p>Jkammist: /* Versioonid */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> ==Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga==<br /> Ehk siis tegemist on veel väga arajases arendus/arengustaadiumis oleva projektiga (vähemalt minu arvates). Palju asju on juba tehtud ja palju veel tegemata. Sellepärast ärge nutke, kui rakendus veel ei oska teile otsa vaadates öelda, kui palju te peaksite kaalus alla võtma.<br /> *'''Praegu on veel puudu paar vahetabelit nt oleks vaja et ühe harjutuste puhul oleks mitu sihtpiirkonda ja treening - treeningplaani puhul ka mitumitmele seos.'''<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *21.01.2015 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqATTJITm5NZUk0NGs/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused: <br /> ***Prototüüp-valmisprojekt. Paljud funktsionaalsused veel puuduvad, kuid ajapuudusel neid ei saanud teostada.<br /> <br /> ==Kuidas ma..==<br /> *Sa ei oska midagi teha? Pole tunnis kohal käinud? Pole hullu! Kõigepealt peaks siiski käivitama DAL projekti. Selleks vali Start-up projektiks MyWorkout.DAL ja käivita see. Kui liiga palju vigu ei teki, siis mine:<br /> **Server Explorer -&gt; Add Connection -&gt; kirjuta sinna (localdb)\v11.0 ja oota, kuni dropdown menüüs ilmub nähtavale MyWorkoutBase või midagi taolist<br /> **Kuna sa tõenoliselt projekti käivitasid, siis ilmusid andmebaasi ka mingid andmed. Uuri kas ilmusid sest muidu rakendus ei pruugi töötada<br /> **Pane startup projektiks nüüd klientrakendus ja hakka kritiseeriva pilguga uurima. Tegelikult pigem uuri praegu veel koodi.<br /> **Arvesta sellega, et kuna praegu puudub veel teatud funktsionaalsuste realiseerimine, siis kõik asjad ei saagi veel töötada. Nt ei saa veel muuta enda andmeid, kuna selleks polnud tähtaja saabumisel veel aega.<br /> *Kui esineb küsimusi, siis võib kirjutada mulle jkammist@itcollege.ee</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=83057 2014-12-01T10:25:43Z

<p>Jkammist: /* Prototüübi asupaik veebis */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> ==Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga==<br /> Ehk siis tegemist on veel väga arajases arendus/arengustaadiumis oleva projektiga (vähemalt minu arvates). Palju asju on juba tehtud ja palju veel tegemata. Sellepärast ärge nutke, kui rakendus veel ei oska teile otsa vaadates öelda, kui palju te peaksite kaalus alla võtma.<br /> *'''Praegu on veel puudu paar vahetabelit nt oleks vaja et ühe harjutuste puhul oleks mitu sihtpiirkonda ja treening - treeningplaani puhul ka mitumitmele seos.'''<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> ===Versioonid===<br /> *1.12.2014 '''Uusim versioon''' [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAT0YwUkttcnNHbWc/view?usp=sharing siin]<br /> **Muudatused: <br /> ***lisatud vahetabel TrainingPlanTrainings realiseerimaks mitumitmele suhet<br /> ***mõningad muutmisevõimalused kasutajale(muuda enda andmeid, treeningplaani)<br /> ***mõningad väljade kontrollimise meetodid, et ei saaks päris jamps asju andmebaasi sisestada<br /> *''Vana versioon'' 30.11.2014[https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAaEVlVHdnbFNGNHc/view?usp=sharing siin] viide source code'ile.<br /> <br /> ==Kuidas ma..==<br /> *Sa ei oska midagi teha? Pole tunnis kohal käinud? Pole hullu! Kõigepealt peaks siiski käivitama DAL projekti. Selleks vali Start-up projektiks MyWorkout.DAL ja käivita see. Kui liiga palju vigu ei teki, siis mine:<br /> **Server Explorer -&gt; Add Connection -&gt; kirjuta sinna (localdb)\v11.0 ja oota, kuni dropdown menüüs ilmub nähtavale MyWorkoutBase või midagi taolist<br /> **Kuna sa tõenoliselt projekti käivitasid, siis ilmusid andmebaasi ka mingid andmed. Uuri kas ilmusid sest muidu rakendus ei pruugi töötada<br /> **Pane startup projektiks nüüd klientrakendus ja hakka kritiseeriva pilguga uurima. Tegelikult pigem uuri praegu veel koodi.<br /> **Arvesta sellega, et kuna praegu puudub veel teatud funktsionaalsuste realiseerimine, siis kõik asjad ei saagi veel töötada. Nt ei saa veel muuta enda andmeid, kuna selleks polnud tähtaja saabumisel veel aega.<br /> *Kui esineb küsimusi, siis võib kirjutada mulle jkammist@itcollege.ee</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=82978 2014-11-30T21:05:45Z

<p>Jkammist: /* Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> ==Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga==<br /> Ehk siis tegemist on veel väga arajases arendus/arengustaadiumis oleva projektiga (vähemalt minu arvates). Palju asju on juba tehtud ja palju veel tegemata. Sellepärast ärge nutke, kui rakendus veel ei oska teile otsa vaadates öelda, kui palju te peaksite kaalus alla võtma.<br /> *'''Praegu on veel puudu paar vahetabelit nt oleks vaja et ühe harjutuste puhul oleks mitu sihtpiirkonda ja treening - treeningplaani puhul ka mitumitmele seos.'''<br /> <br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> Nonii. prototüübi allatõmbamiseks on [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAaEVlVHdnbFNGNHc/view?usp=sharing siin] viide source code'ile.<br /> ==Kuidas ma..==<br /> *Sa ei oska midagi teha? Pole tunnis kohal käinud? Pole hullu! Kõigepealt peaks siiski käivitama DAL projekti. Selleks vali Start-up projektiks MyWorkout.DAL ja käivita see. Kui liiga palju vigu ei teki, siis mine:<br /> **Server Explorer -&gt; Add Connection -&gt; kirjuta sinna (localdb)\v11.0 ja oota, kuni dropdown menüüs ilmub nähtavale MyWorkoutBase või midagi taolist<br /> **Kuna sa tõenoliselt projekti käivitasid, siis ilmusid andmebaasi ka mingid andmed. Uuri kas ilmusid sest muidu rakendus ei pruugi töötada<br /> **Pane startup projektiks nüüd klientrakendus ja hakka kritiseeriva pilguga uurima. Tegelikult pigem uuri praegu veel koodi.<br /> **Arvesta sellega, et kuna praegu puudub veel teatud funktsionaalsuste realiseerimine, siis kõik asjad ei saagi veel töötada. Nt ei saa veel muuta enda andmeid, kuna selleks polnud tähtaja saabumisel veel aega.<br /> *Kui esineb küsimusi, siis võib kirjutada mulle jkammist@itcollege.ee</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=82974 2014-11-30T19:27:28Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus, kujundus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha<br /> <br /> =Prototüüp=<br /> ==Ettevaatust! Tegemist on prototüübiga==<br /> Ehk siis tegemist on veel väga arajases arendus/arengustaadiumis oleva projektiga (vähemalt minu arvates). Palju asju on juba tehtud ja palju veel tegemata. Sellepärast ärge nutke, kui rakendus veel ei oska teile otsa vaadates öelda, kui palju te peaksite kaalus alla võtma.<br /> ==Prototüübi asupaik veebis==<br /> Nonii. prototüübi allatõmbamiseks on [https://drive.google.com/file/d/0B_Yf8SuMYRqAaEVlVHdnbFNGNHc/view?usp=sharing siin] viide source code'ile.<br /> ==Kuidas ma..==<br /> *Sa ei oska midagi teha? Pole tunnis kohal käinud? Pole hullu! Kõigepealt peaks siiski käivitama DAL projekti. Selleks vali Start-up projektiks MyWorkout.DAL ja käivita see. Kui liiga palju vigu ei teki, siis mine:<br /> **Server Explorer -&gt; Add Connection -&gt; kirjuta sinna (localdb)\v11.0 ja oota, kuni dropdown menüüs ilmub nähtavale MyWorkoutBase või midagi taolist<br /> **Kuna sa tõenoliselt projekti käivitasid, siis ilmusid andmebaasi ka mingid andmed. Uuri kas ilmusid sest muidu rakendus ei pruugi töötada<br /> **Pane startup projektiks nüüd klientrakendus ja hakka kritiseeriva pilguga uurima. Tegelikult pigem uuri praegu veel koodi.<br /> **Arvesta sellega, et kuna praegu puudub veel teatud funktsionaalsuste realiseerimine, siis kõik asjad ei saagi veel töötada. Nt ei saa veel muuta enda andmeid, kuna selleks polnud tähtaja saabumisel veel aega.<br /> *Kui esineb küsimusi, siis võib kirjutada mulle jkammist@itcollege.ee</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=82965 2014-11-30T16:51:31Z

<p>Jkammist: /* 30.11.2014 */</p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.<br /> *Koodis on ka veel kahtlaselt palju TODO--kommentaare, mida olen rühmakaaslastele edastanud, mida nad võiks teha</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Me%26MyWorkout&diff=82964 2014-11-30T16:50:08Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Meeskond: Me&amp;MyWorkout=<br /> <br /> ==Meeskonna liikmed:==<br /> *Triin Oja (projektijuht)<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> ==Tööjaotus:==<br /> *Triin - projektijuht, vanemprogrammerija, kujundus, testimine<br /> *Johanna - vanemprogrammeerija, funktsionaalsus<br /> *Julia - nooremprogrammeerija, esitlus, wiki, retsensioonid<br /> <br /> ==Projekti idee==<br /> Luua treeningpäevik, mis võimaldab sisseloginud kasutajal treeningkava kokku panna, tehtud treeninguid kalendrisse salvestada ning progressi jälgida. Hetkel on otsustatud jääda WPF-i peale, kui aega üle jääb, siis proovime arendada projekt Windows Phone 8-le. <br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *Visual Studio<br /> *C#/XAML<br /> <br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Mida see endas sisaldab?==<br /> Kasutaja saab luua endale konto ning sisestada oma andmed.<br /> Registreerimata kasutajal ei ole võimalik rakendust kasutada kuna raskuste ja harjutuste valikul on vaja teada inimese sugu, vanust ning kehakaalu. Registreerimisel küsitakse nime, perekonnanime, e-maili, kaalu, sugu, sünnikuupäeva - viimase järgi arvutatakse vanus, siis kasutaja ei pea oma vanust pidevalt sisestama. Kasutajal on võimalik oma andmeid hiljem muuta. Arvestades, et kehakaal võib treeningute tagajärjel päris palju muutuda, siis iga kahe nädala tagant suunatakse kasutaja tema andmete lehele, et kasutaja teeks vajalikud muudatused.<br /> <br /> Kasutajaid on kahte tüüpi - tavakasutaja ja admin. Tavakasutaja saab pärast oma konto loomist sisse logida, oma andmeid muuta, koostada endale treeningkava või valida olemasolev ning vaadata eelmisi treeninguid.Admin saab treeningkavasid ning harjutusi lisada ja kustutada. Samuti saab admin kustutada mittevajalike kasutajate kontosid.<br /> <br /> Oma treeningkava koostamisel kasutajal on võimalik valida kehapiirkond, mida ta soovib treenida ning seejärel harjutused. Iga harjutuse juurde käib kirjeldus kuidas seda harjutust õigesti teha ning kordade arv. Samuti kasutaja valib endale millise seeria kas 5x5 või 8x3 ta tahab teha. Vajadusel seeriat on võimalik korrata. Iga harjutuse järel on ette nähtud puhkus (vähemalt 20 sek). Harjutuste seeria on võimalik ka vajaduse korral pausi peale panna.<br /> <br /> Rakendus salvestab treeningkorral tehtud harjutusi, treeningkorra kestvust ning kasutatud raskusi. Iga järgneva sisselogimisega kasutajalt küsitakse kas ta soovib oma treeningkoormust suurendada, vähendada või jätta samaks, nagu oli eelmisel korral. Kui kasutaja soovib treeningkoormust suurendada, siis raskusi korrutatakse etteantud koefitsiendiga läbi. Seega kasutaja ei pea neid andmeid meeles pidama ega arvutama.<br /> <br /> Treeningpäevik sisaldab endas kalendrit, kuhu on salvestatud kõik treeningkorrad ning tehtud harjutused. Pärast autentimist on kasutajal võimalik vaadata kalendri vaates oma treenitud päevad üle. Need päevad, millal on käidud spordisaalis, on märgitud punase värviga. Vajutades sellele päevale avaneb uus vaade, kus kuvatakse treeningu kuupäev, ajaline pikkus, tehtud harjutuste nimetused, harjutuste seeriate arv ning kasutatud raskused. Kasutaja saab tagasisidet oma treeningute ning edasimineku kohta. Treeninguid on võimalik üle vaadata kuupäevaliselt ning edasimineku tagasiside kujutab endast võrdlust esimese treeninguga.<br /> <br /> Treeningute ülevaates on võimalik võrrelda praegu kasutatavaid raskusi nendega, mis olid kasutatud esimeses treeningus.<br /> Rakenduses on summeeritud aeg, mis on veedetud treeningsaalis.<br /> <br /> ==Mis on selle eesmärk?==<br /> Eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ning eestikeelset treeningpäevikut. Erinevus teistest samalaadsetest rakendustest seisneb selles, et iga treeningkorraga on võimalik oma treeningkoormust ühe nupuvajutusega kas suurendada, vähendada või jätta samaks. <br /> <br /> Kuna rakenduses oleva valemi järgi arvutatakse raskuste kaal ning igal treeningkorral suurendatakse (või vähendatakse) raskuste kaalu teatud koefitsiendi võrra, mille tulemusel kasutajal puudub vajadus meelde jätta mis raskustega ta on harjutusi teinud ning arvutada mis raskusega tal tuleb järgmine kord harjutusi sooritada.<br /> <br /> ==Mida kasutaja sellega teha saaks?==<br /> Treenida, treenida ja veelkord treenida :)<br /> <br /> ==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br /> Problemaatiliseks võib osutuda taimeri ja harjutuste kokku viimine. Kuna tegemist on päris mahuka tööga, siis ajaliselt võime hätta jääda.<br /> <br /> ==Must Have funktsionaalsused==<br /> *Kasutajate loomine<br /> *Kalender<br /> *Taimer<br /> *Registreeritud kasutajal on võimalik oma andmeid muuta (kehakaalu palutakse muuta iga 2 nädala tagant)<br /> *Kalendrisse uute kirjete loomine<br /> *Oma treeningkava koostamine<br /> *Treeningu koormuse vähendamine/suurendamine<br /> *Kokkuvõtete kuvamine<br /> *Treeningute kustutamine<br /> <br /> ==Nice to have funktsionaalsused==<br /> *Iga harjutuse juurde teha videoklipp, mille järgi saab kontrollida harjutuse õige sooritamise. Videoklipid on plaanis panna ülesse youtube-i ning lingid siduda rakendusega.<br /> *Facebookiga sisselogimine<br /> *Windows Phone 8 rakendus<br /> <br /> =Hetkeseis=<br /> ==30.11.2014==<br /> *Praegusel hetkel on loodud andmebaas, transpordimudelid, transpordiloogika, WCF teenus, klientrakendus, vaateprojekt (kujundus). Probleemseks on osutunud asjaolu, et andmebaasi esialgne disain osutus ehk pisut puudulikuks, mistõttu tuli entity'd lisada ja ka sellepõhjal palju muudatusi muudes projektides teha.<br /> *Selle asemel, et palju koodi vaate xaml.cs faili kirjutada, käib nüüd kõik ViewModelite ja Command'ide kaudu.<br /> *Puudub veel login, videote kuvamine jms. Kindlasti aitaks parandada kujundust, kuid projektijuhi haigestumise tõttu on tööjõudu vähe olnud.<br /> *Plaanis on seega lisada veel login, register funktsionaalsused, videote kuvamine, enda harjutuste lisamine(praegu saab kasutaja lisada ainult enda treeninguid ja treeningplaane). Plaanis ka ehk muuta andmebaasi.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:T%C3%9CC&diff=69675 2013-12-09T13:50:15Z

<p>Jkammist: /* Prototüübi retsensioon meeskonnalt &quot;Lingviinid&quot; */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 &quot;Ventilaator&quot;]==<br /> <br /> Meeskonna TÜC analüüs on kirjutatud põhjalikult ja kirjeldab ülevaatlikult nende rakenduse eesmärki ning funktsionaalsust. Analüüsist on aru saada, milline on oodatav funktsionaalsus ning milliseid tegevusi tavakasutaja saab sooritada. <br /> <br /> Valitud projekt tundub väga ambitsioonikas, kuna eeldab keskset serverit ning klientrakenduse loomist. <br /> <br /> Üks tekkinud küsitavus oli seoses sellega, et kasutajad valivad endale kasutajanime. Mainiti, et hetkel on facebookis mitmeid kasutajagruppe, kus toimub sarnane küüdi pakkumine ning otsimine. Meie hinnangul on selle lahenduse üheks oluliseks plussiks, et facebookis kasutavad inimesed omaenda nime - nad ei ole anonüümsed. Sõiduvahendi jagamine ning võõrasse sõidukisse istumine on siiski seotud teatava riskiga kummagi poole jaoks. Sooviksime teada, kas Teie hinnangul anonüümne kasutajanimi suudab tekitada piisavalt usaldust või tuleks kuidagi end kõigepealt autentida ja kasutada oma pärisnime.<br /> <br /> Arusaamatuks jäi, kas kasutajale pakutakse valik võimalikest lähte- ja sihtkohtadest, mis on eelnevalt arendajate poolt andmebaasi salvestatud, või antakse kasutajale vastavate parameetrite sisestamisel vabad käed. Viimasel juhul rakendus näiteks vaevalt Tallinn-Haapsalu küüdi otsijale Tallinn-Hiiumaa otsa pakuks, kuigi ideaalis ju võiks. Lisaks peab arvestama kohanimede erinevate kirjapiltide esinemise ning kirjavigade paratamatu tekkega.<br /> <br /> Mainite ka, et rakenduse eesmärk on teha ligipääs taolisele keskkonnale mugavamaks. Sõltuvalt aine skoobist on mõistetav, et lahendus teostatakse eelkõige WPF-rakendusena, kuid kas tulevikuperspektiivi arvestades poleks Teie arvates mugavam, kui kogu rakendus oleks realiseeritud veebis ja/või mobiilis?<br /> <br /> Mugavust lisaks ka ehk sõnumisaatmise funktsionaalsus, mis lubaks rakenduse-siseselt sõnumeid ka vaadata ja neile vastata. Hetkel jäi mulje, et kõik saadetud sõnumid jõuavad adressaadini vaid e-kirja näol. E-kiri huvipakkuva kuulutuse muutumisel/kustumisel on loomulikult kasulik.<br /> <br /> Meile pakuks ka huvi, kas ja kuidas on planeeritud realiseerida klientrakenduse ja serveri vaheline kasutaja autentimine ning turvaline andmevahetus.<br /> <br /> <br /> ==Prototüübi retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Lingviinid &quot;Lingviinid&quot;]==<br /> <br /> Rakenduse puhul tõmbab kohe tähelepanu kena ja lihtne kasutajaliides. Registreerimine ja login toimib hästi, registreerimise puhul kontrollitakse ka näiteks telefoninumbri korrektsust, selleks, et kasutaja ei sisestaks ebakorrektset informatsiooni. &lt;br /&gt;<br /> Kalendris võiks kuvada tumedamana või värvilisena neid päevi, kus toimuvad mingid sõidud. Samuti võiks saada rakendust ekraanil nihutada, praegu on ta lukustatud ekraani keskele, aga kui soovida samal ajal mingit muud rakendust kõrval kasutada, siis ta varjab ju ekraani keskkoha ära, jättes teiste rakenduste jaoks vähe ruumi. Samuti kui soovida lisada kuulutust, ütleb ta mulle 'sisesta korrektne ke', mis puhul jääb alguses arusaamatuks, millest jutt, hiljem katsetades küll selgub, et tegemist kellaajaga. Proovisime rühmaga, kas saame ka teavituse, kui sõidule registreerida. Kahjuks sellist teavitust ei tulnud.&lt;br /&gt; <br /> Sõite otsides kuvatakse võimalikud sõidud kahes väikses aknas, mis kumbki tänu oma suurusele ei saa näidata täit informatsiooni, aga see-eest kuvab seda topelt. Mõistlik oleks ehk kahe väikse samasisulise akna asemel kuvada ühte ja suuremat. Üldkokkuvõttes on palju must-have funktsionaalsusest realiseeritud ning programmi töös ei teki suuri vigu. &lt;br /&gt;<br /> Koodist: objektorienteeritud lähenemist on osatud hästi kasutada ja kood on organiseeritud. Ülesehitus on lihtne ja selge, kood on kergelt loetav ja arusaadav.<br /> <br /> ==Lõpptoote retsensioon meeskonnalt [meeskonnaleht &quot;meeskonna nimi&quot;]==</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2013)&diff=69665 2013-12-09T10:07:35Z

<p>Jkammist: /* Meeskond &quot;TÜC&quot; */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''09.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''16.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 23.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''30.11.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 07.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''16.12.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2012(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> ==Meeskond &quot;Ajarändurid&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ajarändurid%22 &quot;Ajarändurid&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Marten Jänt<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Sandra Loho<br /> *Ranno Maripuu<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;Ajarändurid&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Ajarändurid%22#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon retsensioon]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;Rock Desk&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rock_Desk &quot;Rock Desk&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ==Meeskond &quot;Meeskondbrah&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskondbrah &quot;Meeskondbrah&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Erling Tammisto<br /> *Artur Tomba<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;Meeskondbrah&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskondbrah retsensioon]<br /> *Meeskonna &quot;Rock Desk&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rock_Desk retsensioon] meeskonnalt &quot;Meeskondbrah&quot;<br /> <br /> ==Meeskond &quot;Ventilaator&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 &quot;Ventilaator&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Ahto Luuri<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;Ventilaator&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Ventilaator%22#Retsensioon_meeskonnalt_.22T.C3.9CC.22 retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/T%C3%9CC &quot;TÜC&quot;]<br /> *Meeskonna &quot;Ventilaator&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Ventilaator%22#Retsensioon_meeskonnalt_.22.21.22 retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 &quot;!&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;TÜC&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC &quot;TÜC&quot;]<br /> <br /> Liikmed: Anna Carina Vainola, Ülle Tiitson, Tiit Teder<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;TÜC&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC#Retsensioon_meeskonnalt_.22Ventilaator.22 retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 &quot;Ventilaator&quot;]<br /> *Meeskonna &quot;TÜC&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnalt_.22Lingviinid.22 retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Lingviinid &quot;Lingviinid&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;ITK Life&quot;==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_ITK_Life &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Rauno Villberg<br /> <br /> Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rets_poial &quot;Retsensioon&quot;] meeskonna &quot;pöial&quot; poolt<br /> <br /> ==Meeskond &quot;LastNight&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Last_Night &quot;LastNight&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Doris Hallmägi<br /> *Andres Kalev<br /> *Piia-Helin Oras<br /> <br /> Retsensioonid: Meeskonna &quot;LastNight&quot; projekti analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Last_Night retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 &quot;!&quot;] ja meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ajar%C3%A4ndurid%22 &quot;Ajarändurid&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &lt;span style=&quot;font-size: 26px;&quot;&gt;&quot;!&quot;&lt;/span&gt;==<br /> Meeskonna wikileht[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 !]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Jander Lapmaa<br /> *Fred Moritz<br /> *Mihkel Ehrlich<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> <br /> *Meeskonna &quot;!&quot; projekti analüüsi [http://whatyoudidlastnightapp.blogspot.com/2013/11/retsentsioon.html retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Last_Night &quot;LastNight&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;Lingviinid&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [[Meeskond Lingviinid]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Johanna Mariah Kammiste<br /> *Karin Lepik<br /> *Triin Oja<br /> *Olga Trikk<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;Lingviinid&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Lingviinid retsensioon] - kirjutanud meeskond &quot;TÜC&quot;<br /> ----<br /> <br /> ==Meeskond &quot;DenTnet&quot;==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kristjan Oliver Kruus<br /> *Rene Hollo<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet &quot;Retsentsioonid:&quot;]<br /> Retsensioon meeskonnalt Lingviinid: [[DenTnet retsensioon]]<br /> <br /> *Meeskonna &quot;DenTnet&quot; prototüübi [http://whatyoudidlastnightapp.blogspot.com/2013/12/retsensioon-meeskonna-meeskonna-dentnet.html retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Last_Night &quot;LastNight&quot;]<br /> <br /> ==MeeskondX==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeeskondX wiki]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Henri Abel<br /> *Eda Post<br /> *Raudo Lepik<br /> *Mart Naris<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;MeeskondX&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeeskondX retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 &quot;Ventilaator&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;pöial&quot;==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22p%C3%B6ial%22 &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Stenn Mäeots<br /> * Priit Aarma<br /> * Paul Niidas<br /> * Kert Treikelder<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;pöial&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22p%C3%B6ial%22 retsensioon] meeskonnalt ITK Life<br /> *Meeskonna &quot;pöial&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22p%C3%B6ial%22 retsensioon] meeskonnalt ITK Life<br /> <br /> ==Meeskond Nimetud==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Nimetud &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Meeskonna &quot;Rock Desk&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rock_Desk retsensioon]<br /> <br /> Meeskonna '&quot;WizERD&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WizERD retsensioon]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;SI&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SI &quot;SI&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kert Kukk<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kristjan Adrat<br /> ====Retsensioon====<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SI &quot;Retsensioon&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;WizERD&quot;==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/WizERD &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kaspar Kallas (projektijuht)<br /> *Raido Kivinurm<br /> *Rico Veskiväli<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> *Meeskonna &quot;wizERD&quot; prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WizERD#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnalt_.22Nimetud.22 retsensioon] meeskonnalt pöial<br /> <br /> ==Meeskond &quot;Lupardid&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lupardid &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Madis Männik (projektijuht)<br /> *Timo Triisa<br /> <br /> ==Meeskond &quot;GiftsForYou&quot;==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GiftsForYou &quot;Meeskonna wikileht&quot;]<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Jevgeni Širai (projektijuht)<br /> *Andre Padu<br /> *Janno Mäemets<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *Meeskonna &quot;GiftsForYou&quot; analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GiftsForYou retsensioonid]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:T%C3%9CC&diff=69664 2013-12-09T10:01:24Z

<p>Jkammist: /* Prototüübi retsensioon meeskonnalt [meeskonnaleht &quot;meeskonna nimi&quot;] */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 &quot;Ventilaator&quot;]==<br /> <br /> Meeskonna TÜC analüüs on kirjutatud põhjalikult ja kirjeldab ülevaatlikult nende rakenduse eesmärki ning funktsionaalsust. Analüüsist on aru saada, milline on oodatav funktsionaalsus ning milliseid tegevusi tavakasutaja saab sooritada. <br /> <br /> Valitud projekt tundub väga ambitsioonikas, kuna eeldab keskset serverit ning klientrakenduse loomist. <br /> <br /> Üks tekkinud küsitavus oli seoses sellega, et kasutajad valivad endale kasutajanime. Mainiti, et hetkel on facebookis mitmeid kasutajagruppe, kus toimub sarnane küüdi pakkumine ning otsimine. Meie hinnangul on selle lahenduse üheks oluliseks plussiks, et facebookis kasutavad inimesed omaenda nime - nad ei ole anonüümsed. Sõiduvahendi jagamine ning võõrasse sõidukisse istumine on siiski seotud teatava riskiga kummagi poole jaoks. Sooviksime teada, kas Teie hinnangul anonüümne kasutajanimi suudab tekitada piisavalt usaldust või tuleks kuidagi end kõigepealt autentida ja kasutada oma pärisnime.<br /> <br /> Arusaamatuks jäi, kas kasutajale pakutakse valik võimalikest lähte- ja sihtkohtadest, mis on eelnevalt arendajate poolt andmebaasi salvestatud, või antakse kasutajale vastavate parameetrite sisestamisel vabad käed. Viimasel juhul rakendus näiteks vaevalt Tallinn-Haapsalu küüdi otsijale Tallinn-Hiiumaa otsa pakuks, kuigi ideaalis ju võiks. Lisaks peab arvestama kohanimede erinevate kirjapiltide esinemise ning kirjavigade paratamatu tekkega.<br /> <br /> Mainite ka, et rakenduse eesmärk on teha ligipääs taolisele keskkonnale mugavamaks. Sõltuvalt aine skoobist on mõistetav, et lahendus teostatakse eelkõige WPF-rakendusena, kuid kas tulevikuperspektiivi arvestades poleks Teie arvates mugavam, kui kogu rakendus oleks realiseeritud veebis ja/või mobiilis?<br /> <br /> Mugavust lisaks ka ehk sõnumisaatmise funktsionaalsus, mis lubaks rakenduse-siseselt sõnumeid ka vaadata ja neile vastata. Hetkel jäi mulje, et kõik saadetud sõnumid jõuavad adressaadini vaid e-kirja näol. E-kiri huvipakkuva kuulutuse muutumisel/kustumisel on loomulikult kasulik.<br /> <br /> Meile pakuks ka huvi, kas ja kuidas on planeeritud realiseerida klientrakenduse ja serveri vaheline kasutaja autentimine ning turvaline andmevahetus.<br /> <br /> <br /> ==Prototüübi retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Lingviinid &quot;Lingviinid&quot;]==<br /> <br /> Rakenduse puhul tõmbab kohe tähelepanu kena ja lihtne kasutajaliides. Registreerimine ja login toimib hästi, registreerimise puhul kontrollitakse ka näiteks telefoninumbri korrektsust, selleks, et kasutaja ei sisestaks ebakorrektset informatsiooni. <br /> &lt;br /&gt; Kalendris võiks kuvada tumedamana või värvilisena neid päevi, kus toimuvad mingid sõidud. Samuti võiks saada rakendust ekraanil nihutada, praegu on ta lukustatud ekraani keskele, aga kui soovida samal ajal mingit muud rakendust kõrval kasutada, siis ta varjab ju ekraani keskkoha ära, jättes teiste rakenduste jaoks vähe ruumi. Samuti kui soovida lisada kuulutust, ütleb ta mulle 'sisesta korrektne ke'<br /> mis puhul jääb alguses arusaamatuks, millest jutt, hiljem katsetades küll selgub, et tegemist kellaajaga.<br /> &lt;br /&gt;<br /> Sõite otsides kuvatakse võimalikud sõidud kahes väikses aknas, mis kumbki tänu oma suurusele ei saa näidata täit informatsiooni, aga see-eest kuvab seda topelt. Mõistlik oleks ehk kahe väikse samasisulise akna asemel kuvada ühte ja suuremat. <br /> &lt;br /&gt;<br /> Koodist: objektorienteeritud lähenemist on osatud hästi kasutada ja kood on organiseeritud. Üldiselt ei ole millegi üle nurisega, prototüübi kohta on väga palju jõutud juba realiseerida.<br /> <br /> ==Lõpptoote retsensioon meeskonnalt [meeskonnaleht &quot;meeskonna nimi&quot;]==</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=69521 2013-12-05T09:30:47Z

<p>Jkammist: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> == Prototüübi fail ==<br /> <br /> Prototüübi leiab järgnevast asukohast: [http://enos.itcollege.ee/~jkammist/Voc%20(1).zip Tõmba alla]<br /> <br /> == Hetkeseis == <br /> Kuigi analüüsis on kirjas, et arendame Windows 8 rakendust, ei ole see siiski nii. Paraku tuli välja, et vastav tehnoloogia on osadele meeskonnaliikmetele kättesaamatu. Seega on rakendus tehtud WPF-rakendusena.<br /> <br /> Prototüübis on arendatud pealeht, kust saab edasi kahel viisil - kas klõpsates vastavale nupule või tab-i kaudu. Rakendusel on hetkel kolm moodulit - flashcards, games ja exercises. Flashcards osas on selle mooduli pealeht, kus saab valida kas harjutada mingit sõnakogumit või lisada ise sõnu andmebaasi. Harjutust saab ka korrata. Realiseerimata on veel kasutaja sidumine andmebaasiga nii, et kasutaja saaks ise sõnakogumeid luua (hetkel saavad andmebaasi kirjutada kõik ja kõike). Ka on veel realiseerimata kaartide kasutajatevaheline jagamine ja andmebaasist kustutamine.<br /> <br /> Harjutustest on valmis tehtud sõnade klapitamise harjutus. Kui kasutaja soovib, võib ta valida harjutamiseks teema välja. Teemat võib jätta ka valimata, siis antakse harjutamiseks segamini kõiki andmebaasis olevaid sõnu. <br /> <br /> Mängudest on võimalik juba mängida Hangman-i ning mängu tarbeks ka ise sõnu koos vihjetega lisada.<br /> <br /> Rakendusele ei ole veel realiseeritud jagamist ega seadeid.<br /> <br /> Hangmanis on samuti veel realiseerimata järgmised osad : hangmani mehikese kuvamine peaks käima mitte piltide vahetamisega, vaid näiteks animatsiooniga. Samuti on plaanis teha võimalikuks terve sõna sisestamine (praegu saab sisestada tähthaaval), et kasutaja sõna juba teades ei peaks ennast vaevama üksikute tähtede vajutamisega.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=69518 2013-12-04T15:48:56Z

<p>Jkammist: /* Prototüübi fail */</p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> == Prototüübi fail ==<br /> <br /> Prototüübi leiab järgnevast asukohast: [http://enos.itcollege.ee/~jkammist/Voc%20(1).zip Tõmba alla]<br /> <br /> == Hetkeseis == <br /> Kuigi analüüsis on kirjas, et arendame Windows 8 rakendust, ei ole see siiski nii. Paraku tuli välja, et vastav tehnoloogia on osadele meeskonnaliikmetele kättesaamatu. Seega on rakendus tehtud WPF-rakendusena.<br /> <br /> Prototüübis on arendatud pealeht, kust saab edasi kahel viisil - kas klõpsates vastavale nupule või tab-i kaudu. Rakendusel on hetkel kolm moodulit - flashcards, games ja exercises. Flashcards osas on selle mooduli pealeht, kus saab valida kas harjutada mingit sõnakogumit või lisada ise sõnu andmebaasi. Harjutust saab ka korrata. Realiseerimata on veel kasutaja sidumine andmebaasiga nii, et kasutaja saaks ise sõnakogumeid luua (hetkel saavad andmebaasi kirjutada kõik ja kõike). Ka on veel realiseerimata kaartide kasutajatevaheline jagamine ja andmebaasist kustutamine.<br /> <br /> Harjutustest on valmis tehtud sõnade klapitamise harjutus.<br /> <br /> Mängudest on võimalik juba mängida Hangman-i ning mängu tarbeks ka ise sõnu koos vihjetega lisada.<br /> <br /> Rakendusele ei ole veel realiseeritud jagamist ega seadeid.<br /> <br /> == Hangman ==<br /> <br /> Hangmanis on samuti veel realiseerimata järgmised osad : hangmani mehikese kuvamine peaks käima mitte piltide vahetamisega, vaid näiteks animatsiooniga. Samuti on plaanis teha võimalikuks terve sõna sisestamine (praegu saab sisestada tähthaaval), et kasutaja sõna juba teades ei peaks ennast vaevama üksikute tähtede vajutamisega.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=69517 2013-12-04T15:44:40Z

<p>Jkammist: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> == Prototüübi fail ==<br /> <br /> Prototüübi leiab järgnevast asukohast: http://enos.itcollege.ee/~jkammist/Voc%20(1).zip [[http://enos.itcollege.ee/~jkammist/Voc%20(1).zip| Tõmba alla Voc.zip]]<br /> <br /> == Hetkeseis == <br /> Kuigi analüüsis on kirjas, et arendame Windows 8 rakendust, ei ole see siiski nii. Paraku tuli välja, et vastav tehnoloogia on osadele meeskonnaliikmetele kättesaamatu. Seega on rakendus tehtud WPF-rakendusena.<br /> <br /> Prototüübis on arendatud pealeht, kust saab edasi kahel viisil - kas klõpsates vastavale nupule või tab-i kaudu. Rakendusel on hetkel kolm moodulit - flashcards, games ja exercises. Flashcards osas on selle mooduli pealeht, kus saab valida kas harjutada mingit sõnakogumit või lisada ise sõnu andmebaasi. Harjutust saab ka korrata. Realiseerimata on veel kasutaja sidumine andmebaasiga nii, et kasutaja saaks ise sõnakogumeid luua (hetkel saavad andmebaasi kirjutada kõik ja kõike). Ka on veel realiseerimata kaartide kasutajatevaheline jagamine ja andmebaasist kustutamine.<br /> <br /> Harjutustest on valmis tehtud sõnade klapitamise harjutus.<br /> <br /> Mängudest on võimalik juba mängida Hangman-i ning mängu tarbeks ka ise sõnu koos vihjetega lisada.<br /> <br /> Rakendusele ei ole veel realiseeritud jagamist ega seadeid.<br /> <br /> == Hangman ==<br /> <br /> Hangmanis on samuti veel realiseerimata järgmised osad : hangmani mehikese kuvamine peaks käima mitte piltide vahetamisega, vaid näiteks animatsiooniga. Samuti on plaanis teha võimalikuks terve sõna sisestamine (praegu saab sisestada tähthaaval), et kasutaja sõna juba teades ei peaks ennast vaevama üksikute tähtede vajutamisega.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=69516 2013-12-04T15:10:51Z

<p>Jkammist: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> == Hetkeseis == <br /> Kuigi analüüsis on kirjas, et arendame Windows 8 rakendust, ei ole see siiski nii. Paraku tuli välja, et vastav tehnoloogia on osadele meeskonnaliikmetele kättesaamatu. Seega on rakendus tehtud WPF-rakendusena.<br /> <br /> Prototüübis on arendatud pealeht, kust saab edasi kahel viisil - kas klõpsates vastavale nupule või tab-i kaudu. Rakendusel on hetkel kolm moodulit - flashcards, games ja exercises. Flashcards osas on selle mooduli pealeht, kus saab valida kas harjutada mingit sõnakogumit või lisada ise sõnu andmebaasi. Harjutust saab ka korrata. Realiseerimata on veel kasutaja sidumine andmebaasiga nii, et kasutaja saaks ise sõnakogumeid luua (hetkel saavad andmebaasi kirjutada kõik ja kõike). Ka on veel realiseerimata kaartide kasutajatevaheline jagamine ja andmebaasist kustutamine.<br /> <br /> Harjutustest on valmis tehtud sõnade klapitamise harjutus.<br /> <br /> Mängudest on võimalik juba mängida Hangman-i ning mängu tarbeks ka ise sõnu koos vihjetega lisada.<br /> <br /> Rakendusele ei ole veel realiseeritud jagamist ega seadeid.<br /> <br /> == Hangman ==<br /> <br /> Hangmanis on samuti veel realiseerimata järgmised osad : hangmani mehikese kuvamine peaks käima mitte piltide vahetamisega, vaid näiteks animatsiooniga. Samuti on plaanis teha võimalikuks terve sõna sisestamine (praegu saab sisestada tähthaaval), et kasutaja sõna juba teades ei peaks ennast vaevama üksikute tähtede vajutamisega.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=69515 2013-12-04T15:08:50Z

<p>Jkammist: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Kuigi analüüsis on kirjas, et arendame Windows 8 rakendust, ei ole see siiski nii. Paraku tuli välja, et vastav tehnoloogia on osadele meeskonnaliikmetele kättesaamatu. Seega on rakendus tehtud WPF-rakendusena.<br /> <br /> Prototüübis on arendatud pealeht, kust saab edasi kahel viisil - kas klõpsates vastavale nupule või tab-i kaudu. Rakendusel on hetkel kolm moodulit - flashcards, games ja exercises. Flashcards osas on selle mooduli pealeht, kus saab valida kas harjutada mingit sõnakogumit või lisada ise sõnu andmebaasi. Harjutust saab ka korrata. Realiseerimata on veel kasutaja sidumine andmebaasiga nii, et kasutaja saaks ise sõnakogumeid luua (hetkel saavad andmebaasi kirjutada kõik ja kõike). Ka on veel realiseerimata kaartide kasutajatevaheline jagamine ja andmebaasist kustutamine.<br /> <br /> Harjutustest on valmis tehtud sõnade klapitamise harjutus.<br /> <br /> Mängudest on võimalik juba mängida Hangman-i ning mängu tarbeks ka ise sõnu koos vihjetega lisada.<br /> <br /> Rakendusele ei ole veel realiseeritud jagamist ega seadeid.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=68354 2013-11-16T19:43:29Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Triin Oja<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''''Must have''''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''''Nice to have''''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=68306 2013-11-16T10:58:34Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Triin Oja<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. &lt;br /&gt;Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> &lt;br /&gt;Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> &lt;br /&gt;Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> &lt;br /&gt;Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> &lt;br /&gt;Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''Must have''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. <br /> &lt;br /&gt;Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''Nice to have''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. <br /> &lt;br /&gt;Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Lingviinid&diff=68305 2013-11-16T10:53:30Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Projekt=<br /> Arendame rakendust, mis aitaks lastel õppida inglise keele sõnavara. Rakendus hõlmab flashcard'e, sõnavara kinnistavaid harjutusi ja mänge. Kõiki nimetatuid saaks ka ise oma vajaduste järgi luua ning loodut jagada.<br /> <br /> =Meeskond=<br /> Johanna Mariah Kammiste<br /> <br /> Karin Lepik (projektijuht)<br /> <br /> Triin Oja<br /> <br /> Olga Trikk<br /> <br /> =Analüüs=<br /> <br /> == '''Programmi olemus''' ==<br /> <br /> Rakendus kujutab endast Windows 8 rakendust, mis on mõeldud esialgu pigem koolilastele inglise keele sõnavara paremaks omandamiseks. Pikemas perspektiivis võiks rakendus olla mõeldud igale vanusele, eesmärgiks aidata keeleõpet muuta lõbusamaks ja efektiivsemaks. Teistest omataolistest projektidest erineb see rakendus selle poolest, et püüab teha õppimisprotsessi võimalikult interaktiivseks. Pakume kasutajale võimalust õppida sõnu juba end tõestanud meetodil, ehk flashcard'e kasutades. Vaikimisi oleks rakendusse sisse ehitatud juba valmis tehtud sõnade moodulid (temaatilised sõnakogumid, nt numbrid, loomad, perekond jne). Üks tähtsamaid ja mõttekamaid lisasid plaanitavas rakenduses on võimalus luua ise oma õppetunde. Kuna rakenduse valmistajad ei saa pahatihti täpselt teada mida kasutajatel vaja on, saaks igaüks ise sisestada rakendusse enda vabalt valitud sõnu ja seega õppida enda isikliku mooduli järgi täpselt seda mida ta hetkel vajab.<br /> Kuna ühegi keele õpe ei saa toimuda ilma sõnu ja konstruktsioone lausetes nägemata ja harjutamata, on plaanis arendada ka erinevaid harjutusi. Harjutused oleksid esialgu väga lihtsad, kuid pikemas plaanis võiks ka neid teha keerulisemaks, et pakkuda õppijale maksimaalselt väljakutset ja arenemisvõimalust. Harjutuste juurde loome blanketid, s.t. tühjad harjutused, mida saab kasutaja oma vajaduste järgi täita (näiteks lapsevanem, kes juba keelt oskab, saab valmistada harjutusi oma lastele või tuttavate lastele).<br /> <br /> <br /> == '''Mis eristab meid teistest''' ==<br /> <br /> Kuna igavat ja kuiva õppimist on elus niigi palju, hõlmab rakendus lisaks sellele ka natuke lõbusamaid õppemeetodeid, mis võiksid eelkõige lastele, kuid miks mitte ka vanematele, õppimise huvitavamaks ja põnevamaks teha. Selleks pakume erinevaid sõnamänge (anagrammid, ristsõnad, wordsearch). Ka mängude juurde on plaanitud luua ise tegemise võimalus. Mängude jaoks plaanime luua sarnaselt harjutustele blanketid, kus kasutaja saaks minimaalse vaevaga kombineerida endale sobiva õppetüki.<br /> Üks rakenduse põhilistest eesmärkidest on see, et lapsevanemad saaksid hõlbustada enda tööd laste koduste töödega aitamisel. Näiteks saavad nad kokku panna mingi teema põhjal või mingi raamatu õppetüki põhjal sõnade nimekirjaga mängu, harjutuse või kaardiploki ning jagada seda tuttavatega, kelle lapsed parasjagu samu asju õpivad. Niimoodi saavad nad säästa oma niigi vähest aega ja ka lastel oleks õppimine põnevam kui nad saavad alatasa uusi õppetükke, mis on kellegi teise poolt kokku pandud. Kuid miks mitte pakkuda selle rakenduse kasutamist ka õpetajatele, kes saaksid luua seal harjutusi või mänge, neid välja printida ja tunnis kasutada.<br /> <br /> <br /> == '''Võimalikud probleemid''' ==<br /> <br /> Programmi suuremahulisusest tulenevad mitmed probleemid, millest mõned: kas ta valmib õigeaegselt , kuidas üksikuid elemente ühtseks programmiks siduda.<br /> Ühena interaktiivsetest õppevahenditest programmi on planeeritud ristsõna, ent klassikalise ristsõna algoritm on väga keeruline. Kuigi on olemas ka lihtsamaid algoritme, millel põhinevad primitiivsema kujuga ristsõnad, vähendab see tõenäoliselt mingil määral kasutajapoolset huvi.<br /> Kui mängud eraldi valmiskirjutatuna juba nõuavad suurt tööd, siis nende ühildamine kogu programmiga lisab sellele raskusastet juurde: nimelt, õppeprogrammi juurde peaks kuuluma ülevaade senistest saavutustest ja skooridest, mängitud mängudest ja läbitud harjutustest. Seega kõige esimene samm ei ole mitte üksikute komponentide loomine, vaid sellise struktuuri ehitamine, millesse saab hiljem paindlikult juurde lisada erinevaid mänge, harjutusi ja võimaldada nende tulemuste salvestamist. <br /> Kindlasti seisneb osa raskust Windows 8-le omase visuaalse külje loomises (nii XAML-i kirjutamise kui ka disaini mõttes). Kasutajaliides on see, mis püüab pilku ja millega kasutaja suhtleb, seega see peaks lähtuma headest disainiprintsiipidest. See pole aga esialgu meie prioriteet. <br /> <br /> <br /> == '''Must have''' ==<br /> <br /> Rakenduse arenduse esialgseks eesmärgiks (must have) on olukord kus on tagatud täielik funktsionaalsus igas planeeritud osas (esileht, mängud, harjutused, kaardid). Kindlasti peaks olema välja töötatud vähemalt ühte tüüpi mäng (lihtsamat sorti ristsõna), mis töötab kõikide vaikimisi valmisolevate sõnade kogumitega. Samuti peaks olema valmis vähemalt ühte tüüpi harjutus ning kaardid, mis töötaks samamoodi valmisolevate sõnade moodulitega. Et rakendus rõhub palju modifitseeritavusele, peaks olema arendatud kõigile eelmainitud kolmele osale ka vähemalt algeline isetegemise võimalus ning mingit sorti algne jagamise võimalus (nt SkyDrive). Rakendusel peaks olema realiseeritud sätete plokk, kus kasutaja saab rakendust kujundada enda vajaduste järgi.<br /> <br /> == '''Nice to have''' ==<br /> <br /> Kui täielik funktsionaalsus eelmainitus on saavutatud, saab ette võtta järgmised punktid (nice to have). Võimalusel tuleks arendada juurde erinevaid mängutüüpe, et teha rakenduse kasutamine veel huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks (sest teatavasti tüdineb inimene kiiresti). Ka võiks olla rohkem harjutuste tüüpe, et oleks õppimises vaheldust ja sõnad kinnistuksid paremini. Harjutusetüübid võiks olla erinevate keele osade õppimiseks, näiteks omadussõnade jaoks, nimisõnade jaoks, verbide jaoks jne. Ka võiks arendada harjutusi mis treenib lugemist ja arusaamist ning ise lausete moodustamist (antud harjutusetüübid on realiseerimise poole pealt palju raskemad, seega ajanappusel nendeni pigem ei jõuta). Kaartide osas peaks suurendama vaikimisi moodulite osa ja arendama juurde tasemepõhise jaotuse (A1 tasemel sõnade kogumid, A2 tasemel, B1 tasemel jne). Ka saaks kindlasti arendada juurde erinevaid sätteid, näiteks rakenduse visuaalse külje muutmise osas. Rakendusele saaks ka lisada teiste keelte õppimise võimalus ja võimalus harjutada keelt mõlemat pidi, nii ühest keelest teise kui teisest esimesse. Selleks peaks lisama veel sõnade mooduleid, muutma sätteid ja isetegemise võimalusi. Jagamine võiks olla realiseeritud pigem kommuuni kaudu (kasutajatel on oma kontod ja jagamine toimub otse mitte SkyDrive kaudu), seega tehes jagamise kiiremaks ja lihtsamaks (mis suurendab ka selle funktsionaalsuse kasutamise tõenäosust). Et rakenduse kasutamine ei piirduks vaid elektrooniliste vahenditega (sest elektroonika kasutamist on ehk niigi liiga palju), looksime ka võimaluse tehtud harjutusi välja printida, et neid saaks kasutada paberil kodus või klassiruumis.</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54828 2012-10-30T21:59:22Z

<p>Jkammist: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Küsimustele on vastused leitud, kasutades IT Kolledži Õppekorralduse eeskirja alalõike [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamitejaarvestustekorraldus 5.2] ja [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus 6.1]<br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri vältel peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva [allikas: 3.kursuse tudeng varasemast kogemusest, seega puudub 100% kindlus õigsuses] kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkust saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54827 2012-10-30T21:57:49Z

<p>Jkammist: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Küsimustele on vastused leitud, kasutades IT Kolledži Õppekorralduse eeskirja alalõike [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamitejaarvestustekorraldus 5.2] ja [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus 6.1]<br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri vältel peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva [allikas: 3.kursuse tudeng varasemast kogemusest] kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkust saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54822 2012-10-30T21:56:02Z

<p>Jkammist: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Küsimustele on vastused leitud, kasutades IT Kolledži Õppekorralduse eeskirja alalõike 5.2[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamitejaarvestustekorraldus] ja 6.1 [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus]<br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri vältel peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva [allikas: 3.kursuse tudeng varasemast kogemusest] kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkust saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54760 2012-10-30T20:58:40Z

<p>Jkammist: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri vältel peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva [allikas: 3.kursuse tudeng varasemast kogemusest] kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkust saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54758 2012-10-30T20:57:54Z

<p>Jkammist: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri vältel peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva [allikas: 3.kursuse tudeng varasemast kogemusest] kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkust saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54243 2012-10-29T17:53:16Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen vaid lihtsamaid ameteid keskkooli kõrvalt juba pidanud. Olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=54239 2012-10-29T17:49:18Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind IT-valdkonna erialasid tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53805 2012-10-26T20:33:49Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53804 2012-10-26T20:33:25Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842&lt;br&gt;<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53803 2012-10-26T19:07:21Z

<p>Jkammist: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. Rääkides nüüd õppetöös osalemisest, on see õigus tegelikult vaid neil, kes lapsepuhkusel: neil on õigus deklareerida aineid (loomulikult kuni punase joone päevani). Teistel akadeemilisel puhkusel olijatel on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi.&lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53802 2012-10-26T18:44:38Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse(2) (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842<br /> (2) Michael J. Quinn, &quot;Ethics of the Information Age&quot;, p. 447, l. 8<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53801 2012-10-26T18:39:24Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Liikudes nüüd ajas ja mälusopis tagasi, pajatati teises loengus Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53800 2012-10-26T18:37:04Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Teises loengus pajatati Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Lisaks mainis ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk. Ta kõneles ka üsna muhedal viisil sellest, kuidas me &quot;kõik peaksime tahtma olla just selles sektoris&quot; ja &quot;kindlasti mitte selles&quot; - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (teisisõnu äriinfotehnoloogia), sest seal voolab raha ja &quot;Windows'ist pole haisugi&quot;. Iseenesest on tal õigus, sest infotehnoloog peab seisma oma õiguste eest, mitte muutuma nö &quot;koodineegriks&quot;. Küsimuste koha pealt veel nii palju, et huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teemad kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba ennist mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata: mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53799 2012-10-26T18:29:46Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et Põhjaregionaalhaiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. Lisaks on haigla pind kaetud wifi võrguga, mis nõuab juba selle hooldajaid. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad - kauaks veel on vaja näiteks COBOL keeles programmeerijaid (1)- samas kui juurde tekib palju teisi. See võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Teises loengus pajatati Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teema kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba enne mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata, kuna mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas üldse toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. &lt;br&gt;&lt;br&gt;Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> &lt;br&gt;<br /> (1) http://www.techrepublic.com/blog/10things/10-dying-it-skills/842<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53798 2012-10-26T18:19:03Z

<p>Jkammist: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu loengu pidaja Siim Vene poolt, et haiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad – samas kui juurde tekib palju teisi - mis võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Teises loengus pajatati Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teema kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba enne mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata, kuna mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas üldse toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. &lt;br&gt;&lt;br&gt;Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkammist&diff=53797 2012-10-26T18:16:58Z

<p>Jkammist: Created page with &#039;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012 ==Essee== &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt; &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas…&#039;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Johanna Mariah Kammiste&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27. oktoober 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> &lt;b style=&quot;font-size:16px&quot;&gt;Kuidas aitasid mind tutvustavad loengud ennast tulevikuks ette valmistada?&lt;/b&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Olen tööturu ja majanduse koha pealt võhik, see tähendab, mul pole tegelikult aimugi, milliseid spetsialiste tööturul napib ning keda sinna kohe kindlasti vaja pole, kas ülekülluse või töö väljasuremise tõttu. Seetõttu olin väga huvitatud selle aine kuulamisest, et mingigi ülevaade saada sellest, kuidas IT-alase haridusega midagi ette võtta. Ma tulin kooli pigem huvist kui kindla aimdusega, mida tulevik mulle toob – olen kõiksuguseid lihtsamaid ameteid nagu koristaja, andmetesisestaja ja turvatöötaja keskkooli kõrvalt juba pidanud – kuid olen alati kuulnud, üldjuhul naiivsete statistikakummardajate käest, et „itivennad saavad nii palju palka, mine kindlasti seda õppima“. Leian, et on ikka kohe väga tobe midagi vaid sellepärast õppima minna, et vanaema midagi „Õhtulehest“ luges (selline tendents on mul mõnede puhul silma torganud). Tegelikult see, et mind väga palganumber ei huvita, ei tulene sellest, et olen naine ja kardan palka küsida, raha on minu jaoks pigem äraelatamisvahend ja selle liigne kogunemine tekitab tunnet, nagu oleksin unustanud maksud tasumata. Seetõttu võib-olla ei pannud loengutes tähele väga finantsilist valdkonda puudutavaid teemasi, vaid kuulasin huviga kõike muud. Rõõmsaks tegi meele, et rääkima tulid ka muud kui ainult põhilised Skype ja Helmes või Playtech (ega IT pole ainult need kolm firmat!), esinesid nii vabakutselised programmeerijad kui ka – minu kui naise rõõmuks – naisterahvas. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kõige eredamalt on meeles viimane loeng, loomulikult ikka seetõttu, kuna see toimus hiljuti ning väga huvitav tundus öeldu, et haiglas on oma rohkem kui 10 inimesest koosnev IT-tiim. Võiks ju esmapilgul mõelda, et kas ei piisa ühest, kes õdede internetikasutust piirab ja arstidele arvutiõpetust peab, aga asi on iseenesest palju keerulisem: kasvõi hädaabinupp on vaja ühendada haigla võrku, pidevalt mõeldakse võimaluste peale, kuidas erinevate infosüsteemidega liitumine oleks kiirem ja universaalsem (et ei oleks vaja sadu paroole mällu talletada), kuidas paberimajandus vähendada digitaalsete haiguslugudesüsteemide arvelt ja muudki. See on huvitav näide sellest, kuidas IT on vajalik igas valdkonnas, kuna suundume sinnapoole, et kõik teenused oleksid kättesaadavad elektroonilisel kujul ja seega on vaja asjapulki-meistreid, kes on huvitatud ja teadlikud nii arvutitest kui ka valdkonnast, mida nad üritavad elektroonselt kättesaadavaks teha. Tundub, et tööpuudust ei ole, küll aga on tendents, et surevad välja mõned töökohad – samas kui juurde tekib palju teisi - mis võib-olla tekitab paanikat, kuna nõuab juurdeõppimist nende jaoks, kes vana süsteemiga harjunud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Teises loengus pajatati Peetrite Uustal ja Raielo poolt ka &lt;i&gt;helpdesk&lt;/i&gt;’ist ehk kasutajatoest, mis on ka üks väga tore ja oluline osa antud valdkonnast, sest kuigi tehnoloogia kasutamine tundub nii loomulik meie kui noorte seas, on ju meie ühiskonnas endiselt neid, kes veel arvutit ei tunne, ei halda. Muidugi, õige pea oleme me ise need, kes ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada, kuna tavainimese mõistus areneb aeglasemalt kui tehnoloogia (pigem teab arvuti meie ülesehitusest kui meie tema omast). Seega on kasutajatoe olemasolu juba sellepärast äärmiselt vajalik, et ei tekiks olukorda, kus inimene enam kasutatavast seadmest/teenusest aru ei saa ja tehnoloogia võim temast üle käib. Mind natuke häiris öeldu, et varsti võtavad kõik kasutajatoe ametid üle naisterahvad, kuigi tean, et see on tõsi. Juba on tendents, et helpdesk’id kanduvad pigem arengumaadesse (nt India), kuna töötajate palganõuded on seal madalamad. Õige pea saab see ka eksklusiivselt naisterahvaste tööks, võib-olla siis seetõttu, et eeldatakse, et naised on oskamatumad ning meeste pärusmaaks saab kõiksugune tehnika arendamine ja peenem töö. Vaidleksin vastu, aga samas pole kindel, kas mul tegelikult oleks vastuargumente, kuna tõepoolest jääb mulje, et naised on töö suhtes pealiskaudsemad (olulisemaks on pereelu, suhted) ja ei tunne nii paljude valdkondade vastu huvi nagu mehed.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Naistest rääkides, peatuksin siinkohal Janika Liivi esitlusel. Esmapilgul, kui ta endast ja enda motivatsioonist sellel alal töötada pajatas, olin hetkeks pahviks löödud, kuna ta mainis, et tegelikult ei teadnud ta enne ITK-sse sisseastumist õieti, mida ta õppima oli tulnud. See külvas minus üsna palju pahameelt, kuna ta justkui kinnitas stereotüüpi, et naine tuleb ITK-sse meest leidma või siis lootuses, et palju raha teenida. Selle pahameele aga hajutas ära tema väga meeldiv esitlus ja teatri põimimine oma teemasse: ta suutis tuua hea paralleeli loomingulisuse ja programmeerimise vahel ja leian, et see paralleel tõesti eksisteerib. Programmeerija peab lisaks üsna heale matemaatilisele mõtlemisele olema kreatiivne, sest üksnes tehted ja ülesannete järgimine ei vii sind innovatiivsete lahendusteni, mille eest saaksid taotleda patenti või isegi hunniku raha kokku teenida. Lisaks külvas ta kokkuvõttes inimestesse siiski positiivsust, üritas ümber lükata väidet, justkui oleks IT vaid valgete meeste privileegiks. Tundus, et ta on tõesti huvitatud nendest projektidest, milles ta osaleb: näiteks Rails Girls, mis on neiudele mõeldud workshop sellise programmeerimiskeele nagu Ruby tutvustamiseks. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Sain külalislektorite käest vastused ka mõnedele küsimustele, mille üle ma varem juurelnud, kuid vastuse otsimiseks nähtavasti liiga laisk olen olnud. Üheks neist küsimustest oli see iidvana nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Vastuse sain Andres Septeri loengust, kus ta kõneles kahest tema arvates võimalikust variandist: akadeemilised programmid nagu Archimedes ning praktika mõnes ettevõttes. Huvitaval kombel esitati tudengite poolt loengutes palju ebahuvitavaid küsimusi ning võib-olla see peegeldab ka natuke esinejate endapoolset panust, et teema kõigile kohale ei jõudnud või kõiki ei puudutanud/huvitanud.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kuigi ITK-s on sisseastujate hulgas oluliselt rohkem arendajaid kui süsteemiadministraatoreid, käsitleti õnneks mõlemaid teemasid. Andres Septer, kelle nime juba enne mainisin, kõneles süsteemiadminist kui inimesest, keda tihtipeale ei olegi vaja püsivale töökohale, vaid ühekordseks tööks, struktuuri ülesehitamiseks. See võib-olla natuke hirmutab administreerimise erialale tulnud õppureid ilmaasjata, kuna mulle tundub, et arendajad tihtipeale keskenduvad tarkvara arendusse ning jätavad kõiksugused riistvaralised teemad endast kaugele, kuid kuidas üldse toimiks firmas IT-alaselt midagigi, kui poleks neid, kes süsteemi üleval hoiaksid? Vastuseks nii palju, et tegemist on retoorilise küsimusega.<br /> Märkasin, kuidas kõigis esinejates oli teatud julgust ja enesekindlust, mida eestlases, eestlasest IT-inimesest rääkimata, üldjuhul ei kohta. Kõige ebameeldivamaks, nii kurb, kui see ka pole, teeb esitluse see, kui esineja ei suuda keskenduda öeldule, vaid muretseb esinemise pärast. Väga hindasin seda, kuidas esinema olid kutsutud julged inimesed. Näha oli, et kõik esinejad olid tööd ja vaeva näinud ja üritasid enda vaateid esitada ka mänguliselt: nt Ignite’i tiim demonstreeris, kuidas ilma suhtlemisoskuseta on võimatu või vähemalt raskendatud probleemide lahendamine, Janika Liiv aga õpetas huvitava „lõunakarbi“-mudeli abil programmeerimist,skriptimist, servereid ja andmebaasi puudutavaid lühendeid selgeks õppida. &lt;br&gt;&lt;br&gt;Kuulamise tegi lõbusamaks esinejate muhesus ja populaarmeediast võetud pildid (nt see kuulus kiige-ehitamispilt, kus iga projektis osalenu näeb asja erinevast vaatevinklist). Ma ei saaks öelda, et õppisin väga palju uut, kuid see tuleneb pigem sellest, et ma ei tea veel piisavalt palju, et omandada kõike informatsiooni. Oskus informatsiooni koguda ja töötleda on oskus omaette, mida ma pean õppima siin koolis käimise ja nö eluülikooli jooksul. Kindlasti andis loengu kuulamine mulle mõtteainet selle koha pealt, et peaksin lisaks õppimisele mõned aastad ajas ette mõtlema: kellena kujutaksin ennast ette töötamas? Kahjuks ma täpselt ei mäleta, milline esinejatest seda täpselt ütles, kuid sinu hobi ei tohiks saada sinu töökohaks, kuna sa tüdineksid sellest õige pea. Ei oska ennast ka veel ette kujutada kusagil „serveri rack’ide vahel ringi hiilimas“, kuna üks teema, mida ma leian, et ei puudutatud piisavalt palju, oli see, et kuidas üldse kindlaks teha enda IT töömaastikule sobimine. See, et midagi mind huvitab, ei tee mind veel selle ala meistriks või isegi sobivaks kandidaadiks antud valdkonnas töötama. Üldjoontes meeldisid mulle need neljapäevahommikused loengud ja olles varem juba ülikoolis õppinud, oli see minu jaoks midagi uudset, puutuda otseselt kokku (võib-olla isegi tulevaste) tööandjatega.<br /> <br /> &lt;/p&gt;<br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Õppuril, olles saanud eksamil negatiivse tulemuse, on korduseksami sooritamise võimalus kahe semestri jooksul peale semestrit, mil toimus õpetatav aine. Järeleksamile registreerimiseks oodata korduseksami väljakuulutamist ning minna õppeosakonda või registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumise kuupäeva kas ÕIS-is või õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal õppides ei ole korduseksami sooritamine tasuline, küll aga riigieelarvevälistele tudengitele, kelle puhul tasumiseks määratud summa määrab rektori käskkiri.<br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Küsimus 4=== <br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;/p&gt;<br /> ===Vastus===<br /> &lt;p style=&quot;width:900px&quot;&gt;<br /> Alles teisel õppeaastal on võimalik oma soovil (ehk ilma tervisliku või mõne muu paratamatu põhjuseta nagu kaitseväe teenistusse asumine) akadeemilist puhkust võtta. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele kuni käesoleva semestri punase joone päevani. Oma soovil võetud akadeemilist puhkus saab taotleda kuni 1 aastaks, kaitseväkke asumisel samuti 1, tervislikel põhjustel kuni 2 ja lapse saamise puhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Üliõpilane on ise kohustatud esitama avalduse kas puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, seda mitte tehes on koolil õigus ta puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks eksmatrikuleerida. &lt;/p&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Jkammist