ICO wiki - User contributions [en]

Mõned soovitused algajale Linuxi-huvilisele

2011-04-11T12:56:27Z

Jkoks: /* Mõned soovitused ITK värsketele pingviinidele */ Fedora link oli ka katkine

Esimese versiooni kirjutas [http://www.kakupesa.net Kakk], viimati muudetud 12. märtsil 2010

Seda kirjatükki ajendas kirjutama nende inimeste arvu märgatav kasv, kes on tulnud Linuxi teemal nõu küsima. Et natuke jõudu kokku hoida, panen mõned asjad siia kirja. Niisiis:

=== Mõned soovitused ITK värsketele pingviinidele ===

Tekkis soov midagi uut õppida? Sõbrad soovitasid? Või viskas viimane suur pahavaranuhtlus täiega üle? Mis iganes sind Linuxi juurde tõi - tere tulemast!

ITK tudengitel on selles mõttes lihtsam, et esmatutvuse pingviiniga saab teha ilma erilist vaeva nägemata - ITK arvutiklassid on kahesüsteemsed ning Windowsi kõrvale on paigaldatud ka Estobuntu (mille põhitegijad õpivad muide siinsamas meie majas!). Piisab vaid arvuti käimapanekust või uuestikäivitamisest ning avaekraanilt Estobuntu valimisest. Kodukataloogid on muide ühised ja seal asuvad failid kättesaadavad nii Windowsi kui Linuxi alt. Märkus: praegu klassides olev Estobuntu ei ole päris seesama mis http://www.estobuntu.org -lehelt allalaetav - klassiversioonis on lisatud tublisti õppetööks vajaminevat tarkvara, töölauasüsteemiks on KDE asemel GNOME ja lisatud on ITK sümboolika.

Kes aga tahab omaenda läpakat Linuxiga varustada, peab juba natuke rohkem teadma. Esimene ja kõige olulisem põhimõte: LINUX EI OLE WINDOWS. See toob kaasa palju head (näiteks viirusenuhtluse puudumise), kuid ka ebamugavusi. Viimaseid eriti siis, kui värske kasutaja eeldab, et kõik toimib samamoodi kui seni kasutatud süsteemis. Ei toimi. Seega on üheks esmaseks eelduseks valmisolek õppida midagi uut ja teha asju teisiti kui seni harjutud.

Linuxil on rohkem kui 300 aktiivset varianti - distributsiooni ehk distrot (vt http://www.distrowatch.com). Kõik need sisaldavad Linuxi süsteemituuma ja operatsioonisüsteemi põhiosa, lisatud tarkvarakomplekt aga võib päris suuresti erineda - sõltuvalt distro eesmärkidest ja ärimudelist. Alustamiseks soovitaks esialgu Ubuntu Linuxit (http://www.ubuntu.com). Ehkki seda on mitmed IT-mehed kirunud (ja vahel mitte asjatult), on see siiski üks kõige valutum tee Windowsi taustaga inimese jaoks. Ubuntu plussid algajale on
* küllaltki sile väljanägemine
* ajaga kaasaskäimine (saadaval on küllalt värske tarkvara)
* paigaldamise, uuendamise ja tarkvara lisamise lihtsus
* väga suur ja enamasti abivalmis kasutajakogukond
* vaidlusaluste litsentsidega tarkvara (sellest on allpool pikemalt juttu) saadaolek
* üsna täielik eestindus (loomulikult saab soovi korral kasutada ka ingliskeelset süsteemi)

Märkus: Estobuntu on samuti hea variant, ent kasutab vaikimisi KDE keskkonda. Kui esimesed sammud on tehtud ITK klassidistro peal, siis on "suur" Ubuntu sellele sarnasem. Teine argument on suurem hulk abiinfot ja nõuandjaid.

Kes tahab midagi muud proovida, siis sobivad sülearvutisüsteemiks ka
* '''Mandriva''' - enne Ubuntu esilekerkimist pikka aega "lihtinimese Linuxi" tiitlit enda käes hoidnud prantsuse distro (http://www.mandriva.com). Mandriva puhul on saadaval eri versioonid alates ainult vaba tarkvara sisaldavast tasuta variandist kuni lõpetades "võtmed kätte" tasuliste lahendustega.
* '''Fedora''' - maailma suurima Linuxi-firma Red Hati tasuta, kogukonnapõhine distro (http://fedoraproject.org/). USA päritolu tõttu ei sisalda vaikimisi mitmeid omandvaralisi lisasid.
* '''openSUSE''' - tänaseks Novelli korporatsiooni hallatav suurdistro (http://www.opensuse.org).
* '''Debian''' - suurim puhtalt kogukonnapõhine distro (http://www.debian.org). Kindel ja järeleproovitud valik, kuid tarkvara osas konservatiivne - Debianis leiduv tarkvara on tihti tükk maad vanem kui muudes distrodes. Muide, Ubuntu on Debianist välja kasvanud ning kasutab suures osas samu tehnilisi lahendusi.
* '''Linux Mint''' - Debiani tuletis nagu Ubuntu, kuid pöörab eraldi tähelepanu välisele viimistlusele (http://www.linuxmint.com).
* '''CentOS''' - Red Hati äridistro Red Hat Enterprise Linuxi vaba kloon (http://www.centos.org; samast lähtekoodist kokku kompileeritud, ent puudub firma tugi). Plussiks on 99% kattuvus ametliku Red Hatiga, mis on koos SUSEga kaks peamist ärimaailmas tunnustatud distrot. Miinuseks on sarnaselt Debianiga konservatiivne joon tarkvara versioonide valikul.

=== Paar soovitust enne paigaldamist ===

* ITK tudeng vajab õppetööks ka Windowsi, seetõttu paigalda Linux dual-booti ehk kõrvuti Windowsiga
* Paigalduse ainus keeruline koht on kettajaotiste ehk partitsioonide määramine. Mõned soovitused siin:
** Jälgi, et kogemata Windowsi partitsiooni üle ei vormindataks
** Ühenda Windowsi partitsioon Linuxi failisüsteemiga (seda saab teha, valides partitsiooni muutmise ja sealt haakepunktiks näiteks /windows), nii saad Linuxi alt ligi ka Windowsi failidele.
** Saaleala (swap) traditsiooniline suurus oli 2 x põhimälu (RAM). Tänapäeval võib see olla veidi väiksem, kuid sülearvutitel peaks see olema vähemalt sama suur kui põhimälu - kuna talveunne (hibernation) jäädes kasutatakse seda mälu hetkeseisu salvestamiseks.
** Soovitav on luua omaette partitsioon kodukataloogidele (/home). Nii võib hiljem süsteemi üle installida, ilma et peaks enda dokumente ja muid faile kuhugi ära tõstma. See muidugi eeldab, et järgmise paigalduse käigus /home -partitsiooni üle ei vormindata.
* Vali oma kasutajakontole korralik parool (jubedalt leierdatud märkus, aga ikkagi vajalik).

=== Sain Ubuntu paigaldatud! Mis nüüd? ===

Üks oluline erinevus Ubuntu (ja üldse Linuxi) ja Windowsi maailma vahel on tarkvara paigaldamise süsteem. Windowsil asub iga tarkvarapakett enamasti Program Files'i all omaette kataloogis, Linuxis asuvad failid kataloogisüsteemis vastavalt otstarbele - käivitusfailid ühes kohas, teegid teises, häälestusfailid kolmandas jne. Mõned olulised kohad:
* /home - kasutajate kodukataloogid
* /etc - häälestusfailid. Linuxil ei ole Windowsi registri sarnast asja, vaid tarkvara häälestus käib /etc all asuvate tekstifailide muutmise teel.
* /bin, /usr/bin, /usr/local/bin jmm - käivitusfailid (Windowsi mõistes .exe-failid).
* /var/log - süsteemi logifailid

Teine oluline erinevus - Windowsi tarkvara paigaldatakse ja uuendatakse reeglina käsitsi (erandiks on Microsofti enda tarkvara, mida saab uuendada Microsoft Update'i abil), seetõttu kipuvad ka paljud Linuxi-uustulnukad tegema sama Linuxi all. Algajal on aga kindlasti targem kasutada keskseid tarkvararepositooriume ehk -varamuid, kust saab tarkvara paigaldada ja uuendada üle võrgu, kasutades kas paari terminalikäsku või graafilisi rakendusi (Ubuntu Tarkvarakeskus, Synaptic, KPackageKit jt). Ubuntu sisaldab peale paigaldamist paari tuhandet tarkvarapakki, ametlikes varamutes on lisaks saadaval aga üle 30 000 - seega algajal tasuks esmalt tutvuda nende valikutega (Synaptic või Tarkvarakeskus annavad hea ülevaate).

Tarkvaraallikad leiab Ubuntu süsteemi menüüst Haldamise alt - kui mingit tarkvara ametlikes varamutes pole, tasub enne käsitsi paigaldama asumist uurida, kas vastav tarkvara on saadaval mõnes muus varamus. Sel juhul tasuks see lisada allikate loendisse ning paigaldada pärast seda tavalisel viisil - nii ei pea me muretsema uuendamise pärast (käsitsi paigaldatud tarkvara tuleb enamasti ka uuendada käsitsi!). Mõned täpsemad juhised täiendavate tarkvaraallikate kohta leiab UbuntuGuide'ist - http://www.ubuntuguide.org .

=== Mida lisada peale paigaldamist ===

Kuna Ubuntu on ülemaailmne nähtus ja maailmas on ka selliseid riike, kes arvavad tarkvara patenteerimise aruka idee olevat, ei sisalda Ubuntu (ja mitmed teised suurdistrod) vaikimisi neid tarkvarajuppe, mis mõnes riigis on patentide all. Eestis (nagu enamikus Euroopas) tarkvarapatendid ei kehti ja seetõttu tasub mitmed kasulikud asjad juurde panna.

* ubuntu-restricted-extras - siia on koondatud hulk vajalikke asju: Java, Windowsi kirjastiilid jpm.
* Medibuntu varamu - sisaldab suurt hulka vajalikke pakke. Lisamise õpetus ja pakkide loend on kirjas veebis: http://www.medibuntu.org . Muuhulgas sisaldab Windowsi multimeediakoodekeid (NB! eri pakid 32- ja 64-bitistele süsteemidele!), Skype'i, Google Earthi jpm.

Lisaks tasub paigaldada ka peamisi süsteemseid arendusvahendeid sisaldav pakk build-essential.

=== Uuendamine ja tarkvara lisamine ===

Uuendamisvajadust kontrollib võrku ühendatud Ubuntu (nagu ka enamik teisi levinud distrosid) automaatselt ja annab uuenduste olemasolust kasutajale märku. Tarkvara lisamiseks on Ubuntu menüüs Tarkvarakeskus (Rakenduste menüüs) ja Synaptic (Arvuti => Haldamine all).

Kes tahab "vana aja häkkerite moodi" terminali kasutada, siis käib uuendamine nii:

* sudo apt-get update
* sudo apt-get upgrade

Esimene rida loeb uuendused võrgust, teine uuendab. Apt-get'i asemel võib kasutada ka Aptitude'i (sudo aptitude...).

Kui soovitava paki nimi on teada, saab ka tarkvara paigaldada samamoodi:

* sudo apt-get update (et olla kindel, et saame uusima versiooni)
* sudo apt-get install pakinimi

Kui soovitav pakk vajab tööks mingit muud tarkvara, paigaldatakse ka see. Märkus: vanasti võis sageli kohata "sõltuvuste põrgut" ehk olukorda, kus eri pakkide sõltuvused omavahel sõlme läksid; tänapäeval on see olukord üpris haruldane (ja üksnes ametlike varamute kasutamisel pea olematu).

=== Teised keskkonnad ===

Kes tahab peale GNOME'i ka muid töökeskkondi katsetada, siis saab need paigaldada nii:
* KDE - paigalda pakk kubuntu-desktop
* XFCE - paigalda pakk xfce4
* Blackbox ja Fluxbox - samanimelised pakid (lisaks soovitab süsteem ka mõningaid lisasid)

NB! Kaks viimast on väikesed, XFCE "keskklass" ja KDE päris suur - seetõttu tasub veenduda, et kettal on piisavalt ruumi.

=== Kust abi saab? ===

Väga hea abiline on Ubuntu põhifoorum http://www.ubuntuforums.org. Läbi tasub lugeda ka UbuntuGuide: http://www.ubuntuguide.org. Eestlastest Linuxi-huvilisi aitab ka Pingviin: http://www.pingviin.org . ITK-s võivad nõu anda näiteks Margus ja Kakk (ITK personali hulgas leiduvate Linuxi kasutajate nimekirja leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Aktiivsed_Linuxi-kasutajad_ITK_personali_seas siit]).

[[Category:Linux]]

Mõned soovitused algajale Linuxi-huvilisele

2011-04-11T12:53:02Z

Jkoks: Link Mandriva leheküljele ei töötanud, nüüd on link parandatud

Esimese versiooni kirjutas [http://www.kakupesa.net Kakk], viimati muudetud 12. märtsil 2010

Seda kirjatükki ajendas kirjutama nende inimeste arvu märgatav kasv, kes on tulnud Linuxi teemal nõu küsima. Et natuke jõudu kokku hoida, panen mõned asjad siia kirja. Niisiis:

=== Mõned soovitused ITK värsketele pingviinidele ===

Tekkis soov midagi uut õppida? Sõbrad soovitasid? Või viskas viimane suur pahavaranuhtlus täiega üle? Mis iganes sind Linuxi juurde tõi - tere tulemast!

ITK tudengitel on selles mõttes lihtsam, et esmatutvuse pingviiniga saab teha ilma erilist vaeva nägemata - ITK arvutiklassid on kahesüsteemsed ning Windowsi kõrvale on paigaldatud ka Estobuntu (mille põhitegijad õpivad muide siinsamas meie majas!). Piisab vaid arvuti käimapanekust või uuestikäivitamisest ning avaekraanilt Estobuntu valimisest. Kodukataloogid on muide ühised ja seal asuvad failid kättesaadavad nii Windowsi kui Linuxi alt. Märkus: praegu klassides olev Estobuntu ei ole päris seesama mis http://www.estobuntu.org -lehelt allalaetav - klassiversioonis on lisatud tublisti õppetööks vajaminevat tarkvara, töölauasüsteemiks on KDE asemel GNOME ja lisatud on ITK sümboolika.

Kes aga tahab omaenda läpakat Linuxiga varustada, peab juba natuke rohkem teadma. Esimene ja kõige olulisem põhimõte: LINUX EI OLE WINDOWS. See toob kaasa palju head (näiteks viirusenuhtluse puudumise), kuid ka ebamugavusi. Viimaseid eriti siis, kui värske kasutaja eeldab, et kõik toimib samamoodi kui seni kasutatud süsteemis. Ei toimi. Seega on üheks esmaseks eelduseks valmisolek õppida midagi uut ja teha asju teisiti kui seni harjutud.

Linuxil on rohkem kui 300 aktiivset varianti - distributsiooni ehk distrot (vt http://www.distrowatch.com). Kõik need sisaldavad Linuxi süsteemituuma ja operatsioonisüsteemi põhiosa, lisatud tarkvarakomplekt aga võib päris suuresti erineda - sõltuvalt distro eesmärkidest ja ärimudelist. Alustamiseks soovitaks esialgu Ubuntu Linuxit (http://www.ubuntu.com). Ehkki seda on mitmed IT-mehed kirunud (ja vahel mitte asjatult), on see siiski üks kõige valutum tee Windowsi taustaga inimese jaoks. Ubuntu plussid algajale on
* küllaltki sile väljanägemine
* ajaga kaasaskäimine (saadaval on küllalt värske tarkvara)
* paigaldamise, uuendamise ja tarkvara lisamise lihtsus
* väga suur ja enamasti abivalmis kasutajakogukond
* vaidlusaluste litsentsidega tarkvara (sellest on allpool pikemalt juttu) saadaolek
* üsna täielik eestindus (loomulikult saab soovi korral kasutada ka ingliskeelset süsteemi)

Märkus: Estobuntu on samuti hea variant, ent kasutab vaikimisi KDE keskkonda. Kui esimesed sammud on tehtud ITK klassidistro peal, siis on "suur" Ubuntu sellele sarnasem. Teine argument on suurem hulk abiinfot ja nõuandjaid.

Kes tahab midagi muud proovida, siis sobivad sülearvutisüsteemiks ka
* '''Mandriva''' - enne Ubuntu esilekerkimist pikka aega "lihtinimese Linuxi" tiitlit enda käes hoidnud prantsuse distro (http://www.mandriva.com). Mandriva puhul on saadaval eri versioonid alates ainult vaba tarkvara sisaldavast tasuta variandist kuni lõpetades "võtmed kätte" tasuliste lahendustega.
* '''Fedora''' - maailma suurima Linuxi-firma Red Hati tasuta, kogukonnapõhine distro (http://fedora.redhat.com). USA päritolu tõttu ei sisalda vaikimisi mitmeid omandvaralisi lisasid.
* '''openSUSE''' - tänaseks Novelli korporatsiooni hallatav suurdistro (http://www.opensuse.org).
* '''Debian''' - suurim puhtalt kogukonnapõhine distro (http://www.debian.org). Kindel ja järeleproovitud valik, kuid tarkvara osas konservatiivne - Debianis leiduv tarkvara on tihti tükk maad vanem kui muudes distrodes. Muide, Ubuntu on Debianist välja kasvanud ning kasutab suures osas samu tehnilisi lahendusi.
* '''Linux Mint''' - Debiani tuletis nagu Ubuntu, kuid pöörab eraldi tähelepanu välisele viimistlusele (http://www.linuxmint.com).
* '''CentOS''' - Red Hati äridistro Red Hat Enterprise Linuxi vaba kloon (http://www.centos.org; samast lähtekoodist kokku kompileeritud, ent puudub firma tugi). Plussiks on 99% kattuvus ametliku Red Hatiga, mis on koos SUSEga kaks peamist ärimaailmas tunnustatud distrot. Miinuseks on sarnaselt Debianiga konservatiivne joon tarkvara versioonide valikul.

=== Paar soovitust enne paigaldamist ===

* ITK tudeng vajab õppetööks ka Windowsi, seetõttu paigalda Linux dual-booti ehk kõrvuti Windowsiga
* Paigalduse ainus keeruline koht on kettajaotiste ehk partitsioonide määramine. Mõned soovitused siin:
** Jälgi, et kogemata Windowsi partitsiooni üle ei vormindataks
** Ühenda Windowsi partitsioon Linuxi failisüsteemiga (seda saab teha, valides partitsiooni muutmise ja sealt haakepunktiks näiteks /windows), nii saad Linuxi alt ligi ka Windowsi failidele.
** Saaleala (swap) traditsiooniline suurus oli 2 x põhimälu (RAM). Tänapäeval võib see olla veidi väiksem, kuid sülearvutitel peaks see olema vähemalt sama suur kui põhimälu - kuna talveunne (hibernation) jäädes kasutatakse seda mälu hetkeseisu salvestamiseks.
** Soovitav on luua omaette partitsioon kodukataloogidele (/home). Nii võib hiljem süsteemi üle installida, ilma et peaks enda dokumente ja muid faile kuhugi ära tõstma. See muidugi eeldab, et järgmise paigalduse käigus /home -partitsiooni üle ei vormindata.
* Vali oma kasutajakontole korralik parool (jubedalt leierdatud märkus, aga ikkagi vajalik).

=== Sain Ubuntu paigaldatud! Mis nüüd? ===

Üks oluline erinevus Ubuntu (ja üldse Linuxi) ja Windowsi maailma vahel on tarkvara paigaldamise süsteem. Windowsil asub iga tarkvarapakett enamasti Program Files'i all omaette kataloogis, Linuxis asuvad failid kataloogisüsteemis vastavalt otstarbele - käivitusfailid ühes kohas, teegid teises, häälestusfailid kolmandas jne. Mõned olulised kohad:
* /home - kasutajate kodukataloogid
* /etc - häälestusfailid. Linuxil ei ole Windowsi registri sarnast asja, vaid tarkvara häälestus käib /etc all asuvate tekstifailide muutmise teel.
* /bin, /usr/bin, /usr/local/bin jmm - käivitusfailid (Windowsi mõistes .exe-failid).
* /var/log - süsteemi logifailid

Teine oluline erinevus - Windowsi tarkvara paigaldatakse ja uuendatakse reeglina käsitsi (erandiks on Microsofti enda tarkvara, mida saab uuendada Microsoft Update'i abil), seetõttu kipuvad ka paljud Linuxi-uustulnukad tegema sama Linuxi all. Algajal on aga kindlasti targem kasutada keskseid tarkvararepositooriume ehk -varamuid, kust saab tarkvara paigaldada ja uuendada üle võrgu, kasutades kas paari terminalikäsku või graafilisi rakendusi (Ubuntu Tarkvarakeskus, Synaptic, KPackageKit jt). Ubuntu sisaldab peale paigaldamist paari tuhandet tarkvarapakki, ametlikes varamutes on lisaks saadaval aga üle 30 000 - seega algajal tasuks esmalt tutvuda nende valikutega (Synaptic või Tarkvarakeskus annavad hea ülevaate).

Tarkvaraallikad leiab Ubuntu süsteemi menüüst Haldamise alt - kui mingit tarkvara ametlikes varamutes pole, tasub enne käsitsi paigaldama asumist uurida, kas vastav tarkvara on saadaval mõnes muus varamus. Sel juhul tasuks see lisada allikate loendisse ning paigaldada pärast seda tavalisel viisil - nii ei pea me muretsema uuendamise pärast (käsitsi paigaldatud tarkvara tuleb enamasti ka uuendada käsitsi!). Mõned täpsemad juhised täiendavate tarkvaraallikate kohta leiab UbuntuGuide'ist - http://www.ubuntuguide.org .

=== Mida lisada peale paigaldamist ===

Kuna Ubuntu on ülemaailmne nähtus ja maailmas on ka selliseid riike, kes arvavad tarkvara patenteerimise aruka idee olevat, ei sisalda Ubuntu (ja mitmed teised suurdistrod) vaikimisi neid tarkvarajuppe, mis mõnes riigis on patentide all. Eestis (nagu enamikus Euroopas) tarkvarapatendid ei kehti ja seetõttu tasub mitmed kasulikud asjad juurde panna.

* ubuntu-restricted-extras - siia on koondatud hulk vajalikke asju: Java, Windowsi kirjastiilid jpm.
* Medibuntu varamu - sisaldab suurt hulka vajalikke pakke. Lisamise õpetus ja pakkide loend on kirjas veebis: http://www.medibuntu.org . Muuhulgas sisaldab Windowsi multimeediakoodekeid (NB! eri pakid 32- ja 64-bitistele süsteemidele!), Skype'i, Google Earthi jpm.

Lisaks tasub paigaldada ka peamisi süsteemseid arendusvahendeid sisaldav pakk build-essential.

=== Uuendamine ja tarkvara lisamine ===

Uuendamisvajadust kontrollib võrku ühendatud Ubuntu (nagu ka enamik teisi levinud distrosid) automaatselt ja annab uuenduste olemasolust kasutajale märku. Tarkvara lisamiseks on Ubuntu menüüs Tarkvarakeskus (Rakenduste menüüs) ja Synaptic (Arvuti => Haldamine all).

Kes tahab "vana aja häkkerite moodi" terminali kasutada, siis käib uuendamine nii:

* sudo apt-get update
* sudo apt-get upgrade

Esimene rida loeb uuendused võrgust, teine uuendab. Apt-get'i asemel võib kasutada ka Aptitude'i (sudo aptitude...).

Kui soovitava paki nimi on teada, saab ka tarkvara paigaldada samamoodi:

* sudo apt-get update (et olla kindel, et saame uusima versiooni)
* sudo apt-get install pakinimi

Kui soovitav pakk vajab tööks mingit muud tarkvara, paigaldatakse ka see. Märkus: vanasti võis sageli kohata "sõltuvuste põrgut" ehk olukorda, kus eri pakkide sõltuvused omavahel sõlme läksid; tänapäeval on see olukord üpris haruldane (ja üksnes ametlike varamute kasutamisel pea olematu).

=== Teised keskkonnad ===

Kes tahab peale GNOME'i ka muid töökeskkondi katsetada, siis saab need paigaldada nii:
* KDE - paigalda pakk kubuntu-desktop
* XFCE - paigalda pakk xfce4
* Blackbox ja Fluxbox - samanimelised pakid (lisaks soovitab süsteem ka mõningaid lisasid)

NB! Kaks viimast on väikesed, XFCE "keskklass" ja KDE päris suur - seetõttu tasub veenduda, et kettal on piisavalt ruumi.

=== Kust abi saab? ===

Väga hea abiline on Ubuntu põhifoorum http://www.ubuntuforums.org. Läbi tasub lugeda ka UbuntuGuide: http://www.ubuntuguide.org. Eestlastest Linuxi-huvilisi aitab ka Pingviin: http://www.pingviin.org . ITK-s võivad nõu anda näiteks Margus ja Kakk (ITK personali hulgas leiduvate Linuxi kasutajate nimekirja leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Aktiivsed_Linuxi-kasutajad_ITK_personali_seas siit]).

[[Category:Linux]]

MMC

2010-03-25T10:20:47Z

Jkoks: /* Konsooli akende loomine */

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. See võimaldab administeerida paindliku kasutajaliidesega süsteemi. Sellega saab konsolideerida einevaid ''snap-inne'' (mooduleid) konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.

==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

Järgnevas aknas tuleb paneelile panna nimi ja kirjeldus.

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

Paneeli loomine siin lõpeb. Kui jätta linnuke '''Add new tasks after the wizard closes''' märgistatuks, siis käivitub ülesande loomise viisard.

[[Image:Taskpad lopp.png]]

===Ülesannete loomine===

[[Image:Taskpad loomine.png]]

Siin saab valida, millist käsku kasutada ülesande tegemiseks. Valides '''Menu command''' saab võtta käsu menüüdest. Valides '''Shell command''' saab võtta käsu skriptist. Valides '''Navigation''' saab võtta käsu MMC lemmikute nimekirjast.

Näites on valitud '''Menu command'''.

[[Image:Task viisard.png]]

Siin tuleb anda vastav käsu menüüst.

[[Image:Taskpad menuu.png]]

Siin saab panna ülesande nime ja kirjelduse, mis paneelile ilmub.
[[Image:Kirjeldus.png]]

Siin tuleb valida ülesandele meelepärane ikoon.

[[Image:Ikooni valimine.png]]

Siin on viisardi lõpp. Valides '''When I click Finish, run this wizrd again''' kävitub viisard uuesti.
[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

Siin on näitena loodud View-->List käsust tehtud ülesanne.
[[Image:Loodud.png]]

==Akende loomine==
MMCs saab luua konsooliaknaid. Enne seda tuleb konsooli panna ''snap-inid'', mida aknasse panna tahetakse. Näidisena on konsooli aknal '''Reliability Monitori''' ''snap-in''.
[[Image:Aknad1.jpg‎]]

Uue konsooliakna loomiseks tuleb valida '''Action-->New Windows from Here'''.
[[Image:Akende avamine.jpg]]

Näidisena tekib konsooliaken.

[[Image:Aknad2.jpg‎ ]]
==Lingid==
[http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Management_Console MMC Wikipeedias]

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-21T22:58:14Z

Jkoks: /* Lingid */

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. See võimaldab administeerida paindliku kasutajaliidesega süsteemi. Sellega saab konsolideerida einevaid ''snap-inne'' (mooduleid) konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.
==Konsooli akende loomine==
==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

Järgnevas aknas tuleb paneelile panna nimi ja kirjeldus.

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

Paneeli loomine siin lõpeb. Kui jätta linnuke '''Add new tasks after the wizard closes''' märgistatuks, siis käivitub ülesande loomise viisard.

[[Image:Taskpad lopp.png]]

===Ülesannete loomine===

[[Image:Taskpad loomine.png]]

Siin saab valida, millist käsku kasutada ülesande tegemiseks. Valides '''Menu command''' saab võtta käsu menüüdest. Valides '''Shell command''' saab võtta käsu skriptist. Valides '''Navigation''' saab võtta käsu MMC lemmikute nimekirjast.

Näites on valitud '''Menu command'''.

[[Image:Task viisard.png]]

Siin tuleb anda vastav käsu menüüst.

[[Image:Taskpad menuu.png]]

Siin saab panna ülesande nime ja kirjelduse, mis paneelile ilmub.
[[Image:Kirjeldus.png]]

Siin tuleb valida ülesandele meelepärane ikoon.

[[Image:Ikooni valimine.png]]

Siin on viisardi lõpp. Valides '''When I click Finish, run this wizrd again''' kävitub viisard uuesti.
[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

Siin on näitena loodud View-->List käsust tehtud ülesanne.
[[Image:Loodud.png]]

==Akende loomine==
MMCs saab luua konsooliaknaid. Enne seda tuleb konsooli panna ''snap-inid'', mida aknasse panna tahetakse. Näidisena on konsooli aknal '''Reliability Monitori''' ''snap-in''.
[[Image:Aknad1.jpg‎]]

Uue konsooliakna loomiseks tuleb valida '''Action-->New Windows from Here'''.
[[Image:Akende avamine.jpg]]

Näidisena tekib konsooliaken.

[[Image:Aknad2.jpg‎ ]]
==Lingid==
[http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Management_Console MMC Wikipeedias]

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-21T22:57:51Z

Jkoks: akende loomine kaetud

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. See võimaldab administeerida paindliku kasutajaliidesega süsteemi. Sellega saab konsolideerida einevaid ''snap-inne'' (mooduleid) konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.
==Konsooli akende loomine==
==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

Järgnevas aknas tuleb paneelile panna nimi ja kirjeldus.

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

Paneeli loomine siin lõpeb. Kui jätta linnuke '''Add new tasks after the wizard closes''' märgistatuks, siis käivitub ülesande loomise viisard.

[[Image:Taskpad lopp.png]]

===Ülesannete loomine===

[[Image:Taskpad loomine.png]]

Siin saab valida, millist käsku kasutada ülesande tegemiseks. Valides '''Menu command''' saab võtta käsu menüüdest. Valides '''Shell command''' saab võtta käsu skriptist. Valides '''Navigation''' saab võtta käsu MMC lemmikute nimekirjast.

Näites on valitud '''Menu command'''.

[[Image:Task viisard.png]]

Siin tuleb anda vastav käsu menüüst.

[[Image:Taskpad menuu.png]]

Siin saab panna ülesande nime ja kirjelduse, mis paneelile ilmub.
[[Image:Kirjeldus.png]]

Siin tuleb valida ülesandele meelepärane ikoon.

[[Image:Ikooni valimine.png]]

Siin on viisardi lõpp. Valides '''When I click Finish, run this wizrd again''' kävitub viisard uuesti.
[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

Siin on näitena loodud View-->List käsust tehtud ülesanne.
[[Image:Loodud.png]]

==Akende loomine==
MMCs saab luua konsooliaknaid. Enne seda tuleb konsooli panna ''snap-inid'', mida aknasse panna tahetakse. Näidisena on konsooli aknal '''Reliability Monitori''' ''snap-in''.
[[Image:Aknad1.jpg‎]]

Uue konsooliakna loomiseks tuleb valida '''Action-->New Windows from Here'''.
[[Image:Akende avamine.jpg]]

Näidisena tekib konsooliaken.

[[Image:Aknad2.jpg‎ ]]
==Lingid==
[http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Management_Console MMC Wikipeedias]
--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

File:Aknad2.jpg

2010-03-21T22:46:40Z

Jkoks: Akende näide 2.

Akende näide 2.

File:Aknad1.jpg

2010-03-21T22:46:06Z

Jkoks: Akende esimene näide.

Akende esimene näide.

MMC

2010-03-21T22:42:16Z

Jkoks: link lisatud, sissejuhatus muudetud

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. See võimaldab administeerida paindliku kasutajaliidesega süsteemi. Sellega saab konsolideerida einevaid ''snap-inne'' (mooduleid) konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.
==Konsooli akende loomine==
==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

Järgnevas aknas tuleb paneelile panna nimi ja kirjeldus.

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

Paneeli loomine siin lõpeb. Kui jätta linnuke '''Add new tasks after the wizard closes''' märgistatuks, siis käivitub ülesande loomise viisard.

[[Image:Taskpad lopp.png]]

===Ülesannete loomine===

[[Image:Taskpad loomine.png]]

Siin saab valida, millist käsku kasutada ülesande tegemiseks. Valides '''Menu command''' saab võtta käsu menüüdest. Valides '''Shell command''' saab võtta käsu skriptist. Valides '''Navigation''' saab võtta käsu MMC lemmikute nimekirjast.

Näites on valitud '''Menu command'''.

[[Image:Task viisard.png]]

Siin tuleb anda vastav käsu menüüst.

[[Image:Taskpad menuu.png]]

Siin saab panna ülesande nime ja kirjelduse, mis paneelile ilmub.
[[Image:Kirjeldus.png]]

Siin tuleb valida ülesandele meelepärane ikoon.

[[Image:Ikooni valimine.png]]

Siin on viisardi lõpp. Valides '''When I click Finish, run this wizrd again''' kävitub viisard uuesti.
[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

Siin on näitena loodud View-->List käsust tehtud ülesanne.
[[Image:Loodud.png]]

==Lingid==
[http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Management_Console MMC Wikipeedias]
--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-21T22:25:11Z

Jkoks: /* Taskpadi loomine */ taskpadi osa valmis

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. Sellega saab lisada erinevaid ''snap-inne'' (mooduleid) vastavale konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.

==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

Järgnevas aknas tuleb paneelile panna nimi ja kirjeldus.

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

Paneeli loomine siin lõpeb. Kui jätta linnuke '''Add new tasks after the wizard closes''' märgistatuks, siis käivitub ülesande loomise viisard.

[[Image:Taskpad lopp.png]]

===Ülesannete loomine===

[[Image:Taskpad loomine.png]]

Siin saab valida, millist käsku kasutada ülesande tegemiseks. Valides '''Menu command''' saab võtta käsu menüüdest. Valides '''Shell command''' saab võtta käsu skriptist. Valides '''Navigation''' saab võtta käsu MMC lemmikute nimekirjast.

Näites on valitud '''Menu command'''.
[[Image:Task viisard.png]]

Siin tuleb anda vastav käsu menüüst.
[[Image:Taskpad menuu.png]]

Siin saab panna ülesande nime ja kirjelduse, mis paneelile ilmub.
[[Image:Kirjeldus.png]]

Siin tuleb valida ülesandele meelepärane ikoon.
[[Image:Ikooni valimine.png]]
Siin on viisardi lõpp. Valides '''When I click Finish, run this wizrd again''' kävitub viisard uuesti.
[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

Siin on näitena loodud View-->List käsust tehtud ülesanne.
[[Image:Loodud.png]]

--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-21T22:07:12Z

Jkoks: /* Taskpadi loomine */ natuke taskpadist juba kirjutatud

==Sissejuhatus==

'''MMC''' on '''Microsoft Management Console'''. Sellega saab lisada erinevaid ''snap-inne'' (mooduleid) vastavale konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

==Konsooli loomine==

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli suvandite muutmiseks valida File-->Options. Sealt avaneb vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]
==Konsooli juurdepääsu režiimid==
Režiimid on näha minnes File-->Optionsi:

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

'''user mode - limited access - single window''' režiimis avab konsooli ühe akna reziimis ja ennetab kasutajate juurdepääsu puu aladele, mis ei ole nähtavad snap-in konsooliaknas. See tähenda, et teisi konsooli akendel olevatele snap-inne peale põhiakna omade kasutada ei saa.

'''user mode - limited access - multiple window''' režiimis avab konsooli nii, et kasutajad ei saa juurdepääsu neile puude aladele, mis ei ole nähtavad snap-ini aknas. Alamakendele ligipääs on lubatud.

'''user mode - full access''' režiim ennetab kasutajate poolset ''snapp-inide'' lisamist ja kustutamist. Kasutajatel on vaba ligipääs.

'''author mode''' režiim annab kasutajatele kõik õigused.

==Taskpadi loomine==

MMCs saab luua ülesannete paneeli ehk ''taskpadi''. Selleks tuleb minna Action-->New Taskpad View. Kävitub vastav viisard.

[[Image:Taskpad viisard 1.png]]

Siin saab valida millist kujundusstiili kasutada.

[[Image:Taskpadi stiilid.png]]

Siin saab valida, kas loodava ''taskpadi'' välimus mõjutab kõiki sama tüüpi puu osasi või ainult jooksva puu osasi.
Valides '''Make this the default taskpad for these items''' muudab loodava ülesanete paneeli sama tüüpi puudele vaikimisi paneeliks.

[[Image:Taskpad reuse.png]]

[[Image:Taskpad kirjeldus.png]]

[[Image:Taskpad lopp.png]]

[[Image:Taskpad loomine.png]]

[[Image:Task viisard.png]]

[[Image:Taskpad menuu.png]]

[[Image:Kirjeldus.png]]

[[Image:Viisardi lopp.jpg]]

[[Image:Loodud.png]]

--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-21T21:46:00Z

Jkoks: pildid paigas..nüüd tuleb sisu

File:Kirjeldus.png

2010-03-21T21:43:22Z

Jkoks: Kirjeldus taski loomisel MMCs.

Kirjeldus taski loomisel MMCs.

MMC

2010-03-21T21:40:11Z

Jkoks: esimene hunnik pilte

File:Loodud.png

2010-03-21T21:34:50Z

Jkoks: Task loodud

Task loodud

File:Ikooni valimine.png

2010-03-21T21:33:05Z

Jkoks: Ikooni valimine Taski loomisel.

Ikooni valimine Taski loomisel.

File:Viisardi lopp.jpg

2010-03-21T21:27:25Z

Jkoks:

Aknale ülesande panemise viisardi lopp

File:Viisardi lopp.jpg

2010-03-21T21:26:57Z

Jkoks: Taskpadi viisardi lopp

Taskpadi viisardi lopp

File:Taskpadi stiilid.png

2010-03-21T21:26:33Z

Jkoks: Taskpadi stiilide valik

Taskpadi stiilide valik

File:Taskpad viisard 1.png

2010-03-21T21:26:01Z

Jkoks: Taskpadi viisardi avaaken

Taskpadi viisardi avaaken

File:Taskpad reuse.png

2010-03-21T21:24:54Z

Jkoks:

File:Taskpad menuu.png

2010-03-21T21:24:36Z

Jkoks: Taskpadi menüü MMCs.

Taskpadi menüü MMCs.

File:Taskpad lopp.png

2010-03-21T21:24:15Z

Jkoks: Taskpadi viisardi lõpp MMCs.

Taskpadi viisardi lõpp MMCs.

File:Taskpad loomine.png

2010-03-21T21:23:46Z

Jkoks: Taskpadi loomine MMCs.

Taskpadi loomine MMCs.

File:Taskpad kirjeldus.png

2010-03-21T21:23:26Z

Jkoks: Taskpadi kirjeldus MMCs.

Taskpadi kirjeldus MMCs.

File:Task viisard.png

2010-03-21T21:22:57Z

Jkoks: Taskpadi viisard MMCs.

Taskpadi viisard MMCs.

File:Akende avamine.jpg

2010-03-21T21:20:47Z

Jkoks: Akende avamine MMCs.

Akende avamine MMCs.

MMC

2010-03-21T21:18:11Z

Jkoks: täiendatud konsoolirežiimide osas

MMC

2010-03-18T08:28:38Z

Jkoks: kategoriseeritud

==Sissejuhatus==

MMC on Microsoft Management Console. Sellega saab lisada erinevaid ''snap-inne'' (mooduleid) vastavale konsoolile.

==MMC kasutus==

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli režiimi muutmiseks valida File-->Options. Selat avanev vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]

Režiimid on näha:

[[Image:Mmc options.png]]

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22
[[Category: Windows Server administreerimine]]

MMC

2010-03-15T11:35:45Z

Jkoks: vormindust parandatud

MMC

2010-03-15T11:34:26Z

Jkoks:

'''Sissejuhatus'''

MMC on Microsoft Management Console. Sellega saab lisada erinevaid ''snap-inne'' (mooduleid) vastavale konsoolile.

'''MMC kasutus'''

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)

[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli režiimi muutmiseks valida File-->Options. Selat avanev vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]

Režiimid on näha:

[[Image:Mmc options.png]]

[[Image:Konsooli liigipaas.png]]

--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22

File:Konsooli liigipaas.png

2010-03-15T11:33:08Z

Jkoks: Konsooli ligipääsurežiimid MMCs.

Konsooli ligipääsurežiimid MMCs.

MMC

2010-03-15T11:18:25Z

Jkoks:

MMC

2010-03-15T11:17:37Z

Jkoks:

'''Sissejuhatus'''

MMC on Microsoft Management Console. Sellega saab lisada erinevaid ''snap-inne'' (mooduleid) vastavale konsoolile.

'''MMC kasutus'''

MMC saab avada trükkides mmc Start menüüs olevasse lahtrisse.

[[Image:Mmc avamine.png]]

MMC avaken näeb välja selline

[[Image:Mmc avaaken.png]]

Sealt valides File-->New saab luua uue konsooli.

Snap-ini lisamiseks tuleb valida File-->Add/Remove Snap_in

[[Image:Snapini lisamine.png]]

Näitena on valitud Group Policy Management. Valimiseks tuleb moodul valida ja vajutada nupule Add.
[[Image:Mmc gpom.png]]

Valides nupule Edit Extensions, saab valida, milliseid snap-ini laiendusi lubada. (Kui neid konkreetsel ''snap-in'''il on)
[[Image:Mmc extensioni sätted.png]]

Pärast snap-innide lisamist ja OK nuppule vajutamist on ekraanipilt selline.

[[Image:Mmc gp rm.jpg]]

Konsooli režiimi muutmiseks valida File-->Options. Selat avanev vastav aken.

[[Image:Mmc options.png]]

--
Sisu on tegemisel.

Juhan Kõks
A22

File:Mmc options.png

2010-03-15T10:58:47Z

Jkoks: MMC options

MMC options

File:Mmc gpom.png

2010-03-15T10:52:41Z

Jkoks: MMC Group Policy Management'i lisamine.

MMC Group Policy Management'i lisamine.

File:Snapini lisamine.png

2010-03-15T10:49:07Z

Jkoks: Snapini lisamine MMC konsooli.

Snapini lisamine MMC konsooli.

File:Mmc gp rm.jpg

2010-03-15T10:43:22Z

Jkoks: Group Policy Manager ja Reliability and Perfomance MMC aknas.

Group Policy Manager ja Reliability and Perfomance MMC aknas.

File:Mmc extensioni sätted.png

2010-03-15T10:42:17Z

Jkoks: MMC extensioni sätted

MMC extensioni sätted

File:Mmc avaaken.png

2010-03-15T10:41:54Z

Jkoks: MMC avamine

MMC avamine

File:Mmc avamine.png

2010-03-15T10:41:33Z

Jkoks: MMC avamine

MMC avamine

Remote Desktop

2010-03-15T09:17:53Z

Jkoks: Removing all content from page

MMC

2010-02-25T10:50:11Z

Jkoks: New page: Selle teema võtab Juhan.

Selle teema võtab Juhan.

Remote Desktop

2010-02-25T08:29:03Z

Jkoks:

Selle teema võtab Juhan.

Remote Desktop

2010-02-25T08:28:55Z

Jkoks: New page: Selle teema võtab Juhan-

Selle teema võtab Juhan-