<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Jkoolmei</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Jkoolmei"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Jkoolmei"/>
	<updated>2026-05-08T19:59:36Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpRestoVRII&amp;diff=130192</id>
		<title>SharpRestoVRII</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpRestoVRII&amp;diff=130192"/>
		<updated>2018-04-01T16:07:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* Andres Aava&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Lähtekood ==&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
Server: ASP.NET Core 2.0&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Klient: WPF&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
DB: SQL Server (Azure)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülevaade ==&lt;br /&gt;
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eesmärk&#039;&#039;&#039; on luua restoranihalduse teenus&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta&lt;br /&gt;
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt&lt;br /&gt;
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== API ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Menüü teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/menu&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab kõik menuitemid menüü vaate jaoks&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
id (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
&amp;quot;MenuItem&amp;quot;:&lt;br /&gt;
[{&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Id&amp;quot;: 3,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Pelmeenid&amp;quot;,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Description&amp;quot;: &amp;quot;Venepärased isetehtud pelmeenid&amp;quot;,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Available&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Spice&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemType&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 4,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Type&amp;quot;: &amp;quot;Starter&amp;quot;&lt;br /&gt;
	}],&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemPrices&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Id&amp;quot;: 8,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Price&amp;quot;: 6.5,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Active&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;StartDate&amp;quot;: &amp;quot;2018-01-05 14:03:07&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;EndDate&amp;quot;: null&lt;br /&gt;
	}],&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemIngredients&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 2,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Jahu&amp;quot;&lt;br /&gt;
	},&lt;br /&gt;
	{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 5,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Hakkliha&amp;quot;&lt;br /&gt;
	}]&lt;br /&gt;
},&lt;br /&gt;
{ //menuitem 2 },&lt;br /&gt;
{ //menuitem 3 }&lt;br /&gt;
]}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/menu/&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loob uue menuItem’i&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
//new MenuItem object&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/menu/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab olemasolevat menuItem’it&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
// changed MenuItem object&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tellimuste teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/orders&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab kõik tellimused, vaikimisi filter on otsustamisel&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
status (valikuline)&lt;br /&gt;
table (valikuline)&lt;br /&gt;
startDate (valikuline)&lt;br /&gt;
endDate (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    [{order1 object}, {order2 object}]&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/orders/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab valitud tellimuse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    Id: &amp;lt;id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    MenuItem: {menuItem object},&lt;br /&gt;
    Status: &amp;lt;new|ready|served|complete&amp;gt;&lt;br /&gt;
    Table: &amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/orders&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loob uue tellimuse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    menuItemId: &amp;lt;menuitem_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    tableId: &amp;lt;table_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    course: &amp;lt;?&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    clientComment: &amp;lt;comment&amp;gt;  &lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
&amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
&amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
&amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/orders/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab tellimust (üldine)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    menuItemId: &amp;lt;menuitem_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    tableId: &amp;lt;table_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    course: &amp;lt;?&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    status: &amp;lt;status&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    clientComment: &amp;lt;comment&amp;gt;  &lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/orders/setStatus/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab vaid tellimuse staatust&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{status: &amp;lt;status&amp;gt;}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arvete teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hilisem arvete küsimine.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/bills&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Arvete sisestamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
   “Id”: int,&lt;br /&gt;
   “ItemList”: string,&lt;br /&gt;
   “Sum”: decimal,&lt;br /&gt;
   “Status”: varchar&lt;br /&gt;
   “Date”: datetime,&lt;br /&gt;
   “Waiter”: string&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    success: &amp;lt;true|false&amp;gt;&lt;br /&gt;
    message: &amp;lt;info&amp;gt;&lt;br /&gt;
    result: {orderItem object}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/bills&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
status (valikuline)&lt;br /&gt;
table (valikuline)&lt;br /&gt;
startDate (valikuline)&lt;br /&gt;
endDate (valikuline)&lt;br /&gt;
waiter (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
   [{bill1 object}, { bill2 object}]&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/bills/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab ühe arve id alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
   “Id”: int,&lt;br /&gt;
   “ItemList”: string,&lt;br /&gt;
   “Sum”: decimal,&lt;br /&gt;
   “Status”: varchar&lt;br /&gt;
   “Date”: datetime,&lt;br /&gt;
   “Waiter”: string&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalogi ==&lt;br /&gt;
TBD&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpRestoVRII&amp;diff=130188</id>
		<title>SharpRestoVRII</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpRestoVRII&amp;diff=130188"/>
		<updated>2018-04-01T16:02:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* Andres Aava&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Lähtekood ==&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
Server: ASP.NET Core 2.0&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Klient: WPF&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
DB: SQL Server (Azure)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülevaade ==&lt;br /&gt;
Tegemist on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto SharpResto] jätkuprojektiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eesmärk&#039;&#039;&#039; on luua restoranihalduse teenus&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta menüü komponente&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida, lisada ja muuta esitatud tellimusi&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida statistikat tellimuste kohta&lt;br /&gt;
* eri teenuste ligipääs on piiratav kasutaja- ning grupipõhiselt&lt;br /&gt;
* staatiline informatsioon hoitakse serveri vahemälus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== API ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Menüü teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/menu&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab kõik menuitemid menüü vaate jaoks&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
id (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
&amp;quot;MenuItem&amp;quot;:&lt;br /&gt;
[{&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Id&amp;quot;: 3,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Pelmeenid&amp;quot;,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Description&amp;quot;: &amp;quot;Venepärased isetehtud pelmeenid&amp;quot;,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Available&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;Spice&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemType&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 4,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Type&amp;quot;: &amp;quot;Starter&amp;quot;&lt;br /&gt;
	}],&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemPrices&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Id&amp;quot;: 8,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Price&amp;quot;: 6.5,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Active&amp;quot;: 1,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;StartDate&amp;quot;: &amp;quot;2018-01-05 14:03:07&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;EndDate&amp;quot;: null&lt;br /&gt;
	}],&lt;br /&gt;
	&amp;quot;ItemIngredients&amp;quot;: [{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 2,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Jahu&amp;quot;&lt;br /&gt;
	},&lt;br /&gt;
	{&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;id&amp;quot;: 5,&lt;br /&gt;
    	    &amp;quot;Name&amp;quot;: &amp;quot;Hakkliha&amp;quot;&lt;br /&gt;
	}]&lt;br /&gt;
},&lt;br /&gt;
{ //menuitem 2 },&lt;br /&gt;
{ //menuitem 3 }&lt;br /&gt;
]}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/menu/&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loob uue menuItem’i&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
//new MenuItem object&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/menu/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab olemasolevat menuItem’it&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
// changed MenuItem object&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tellimuste teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/orders&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab kõik tellimused, vaikimisi filter on otsustamisel&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
status (valikuline)&lt;br /&gt;
table (valikuline)&lt;br /&gt;
startDate (valikuline)&lt;br /&gt;
endDate (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    [{order1 object}, {order2 object}]&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/orders/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab valitud tellimuse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    Id: &amp;lt;id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    MenuItem: {menuItem object},&lt;br /&gt;
    Status: &amp;lt;new|ready|served|complete&amp;gt;&lt;br /&gt;
    Table: &amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/orders&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loob uue tellimuse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    menuItemId: &amp;lt;menuitem_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    tableId: &amp;lt;table_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    course: &amp;lt;?&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    clientComment: &amp;lt;comment&amp;gt;  &lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
&amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
&amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
&amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/orders/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab tellimust (üldine)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    menuItemId: &amp;lt;menuitem_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    tableId: &amp;lt;table_id&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    course: &amp;lt;?&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    status: &amp;lt;status&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    clientComment: &amp;lt;comment&amp;gt;  &lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;PUT api/orders/setStatus/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Muudab vaid tellimuse staatust&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{status: &amp;lt;status&amp;gt;}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Success&amp;quot;: &amp;lt;true|false&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Message&amp;quot;: &amp;lt;info|error&amp;gt;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;Data&amp;quot;: {&amp;quot;id&amp;quot;: &amp;lt;id&amp;gt;}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arvete teenus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpetatud/serveeritud tellimuste salvestamine arveteks.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hilisem arvete küsimine.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;POST api/bills&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Arvete sisestamine.&lt;br /&gt;
Body:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Bills:&lt;br /&gt;
{ &lt;br /&gt;
   “Id”: int,&lt;br /&gt;
   “ItemList”: string,&lt;br /&gt;
   “Sum”: decimal,&lt;br /&gt;
   “Status”: varchar&lt;br /&gt;
   “Date”: datetime,&lt;br /&gt;
   “Waiter”: string&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljund:&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
    success: &amp;lt;true|false&amp;gt;&lt;br /&gt;
    message: &amp;lt;info&amp;gt;&lt;br /&gt;
    result: {orderItem object}&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/bills&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Parameetrid:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
status (valikuline)&lt;br /&gt;
table (valikuline)&lt;br /&gt;
startDate (valikuline)&lt;br /&gt;
endDate (valikuline)&lt;br /&gt;
waiter (valikuline)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;GET api/bills/{id}&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tagastab ühe arve id alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalogi ==&lt;br /&gt;
TBD&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=129110</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=129110"/>
		<updated>2018-01-23T21:15:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Meeskond: SharpResto */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:&lt;br /&gt;
*meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)&lt;br /&gt;
*mis on plaanis veel teha?&lt;br /&gt;
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui&lt;br /&gt;
*projekt on 75% ulatuses valmis, st&lt;br /&gt;
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest&lt;br /&gt;
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)&lt;br /&gt;
*logimine ei pea olema realiseeritud&lt;br /&gt;
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)&lt;br /&gt;
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)&lt;br /&gt;
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a&#039;la kui numbrilisele väljale kirjutada &amp;quot;banaan&amp;quot;, siis rakendus hangub)&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita&lt;br /&gt;
*andmete databinding ei ole kohustuslik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Prototüübi kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]&lt;br /&gt;
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
*16:15 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
21.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaitsmisele registreerumine&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]&lt;br /&gt;
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]&lt;br /&gt;
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kaitsmisele registreerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]&lt;br /&gt;
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]&lt;br /&gt;
*10:15 - [[TeravMDB]]&lt;br /&gt;
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]&lt;br /&gt;
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]&lt;br /&gt;
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]&lt;br /&gt;
*11:15 - HardwareMonitoring&lt;br /&gt;
*11:30 - Timeify&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; Tiimile  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond 123 ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
*Paul Richard Lettens&lt;br /&gt;
*Helen Riisalu&lt;br /&gt;
*Ahto Ahven&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TFS: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; asub  [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode (zip-failina):&#039;&#039;&#039; https://goo.gl/7NVH7N &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote lähtekood:&#039;&#039;&#039; https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;Phoney&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;PennyFriends&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna &#039;&#039;&#039;H2I&#039;&#039;&#039; projekti/lõpptoodanugu retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: CurrentEur===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Maarija Mikiver&lt;br /&gt;
*Kairi Kallas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=129109</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=129109"/>
		<updated>2018-01-23T21:15:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Meeskond: SharpResto */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:&lt;br /&gt;
*meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)&lt;br /&gt;
*mis on plaanis veel teha?&lt;br /&gt;
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui&lt;br /&gt;
*projekt on 75% ulatuses valmis, st&lt;br /&gt;
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest&lt;br /&gt;
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)&lt;br /&gt;
*logimine ei pea olema realiseeritud&lt;br /&gt;
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)&lt;br /&gt;
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)&lt;br /&gt;
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a&#039;la kui numbrilisele väljale kirjutada &amp;quot;banaan&amp;quot;, siis rakendus hangub)&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita&lt;br /&gt;
*andmete databinding ei ole kohustuslik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Prototüübi kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]&lt;br /&gt;
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
*16:15 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
21.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaitsmisele registreerumine&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]&lt;br /&gt;
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]&lt;br /&gt;
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kaitsmisele registreerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]&lt;br /&gt;
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]&lt;br /&gt;
*10:15 - [[TeravMDB]]&lt;br /&gt;
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]&lt;br /&gt;
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]&lt;br /&gt;
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]&lt;br /&gt;
*11:15 - HardwareMonitoring&lt;br /&gt;
*11:30 - Timeify&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; Tiimile  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond 123 ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
*Paul Richard Lettens&lt;br /&gt;
*Helen Riisalu&lt;br /&gt;
*Ahto Ahven&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TFS: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; asub  [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode (zip-failina):&#039;&#039;&#039; https://goo.gl/7NVH7N &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote lähtekood:&#039;&#039;&#039; https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;Phoney&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;PennyFriends&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna &#039;&#039;&#039;H2I&#039;&#039;&#039; projekti/lõpptoodanugu retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: CurrentEur===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Maarija Mikiver&lt;br /&gt;
*Kairi Kallas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129107</id>
		<title>Talk:TeravMDB</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129107"/>
		<updated>2018-01-23T21:13:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Skoop */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Käesolev retsensioon on tehtud lähtudes meeskonna TeravMDB wiki-lehest ja wiki-lehel välja toodud projekti lähtekoodist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
Esmamulje antud rakendusest on saadud lähtekoodi vaatamata ja lihtsalt rakendust käivitades. Disain on väga ilus ja moodne: aken on erikujuline (alt ümarad nurgad), taustaks on meeldiv pilt (värviline, kuid piisavalt tumeda varjundiga, et mitte segada nuppude/teadete lugemist), taskbar&#039;ile ilmuv ikoon on meeskonna enda valitud ja hiire viimine nuppude kohale muudab nende varjundi, mis kergendab navigeerimist. Kuigi peaaknal on minimaalselt infot, siis sellest piisab edasi navigeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse põhivaated - &amp;quot;Explore series&amp;quot; ja &amp;quot;Series Rating&amp;quot; - on väga minimalistlikud võrreldes peavaatega, kuid see on tegelikult positiivne, kuna aitab hoida tähelepanu funktsionaalsusel endal. Seriaalide lisamine töötab: kasutaja saab ise sisestada kõik seriaali kohta käiva info ja isegi üles laadida oma pildi/ikooni seriaali kuvamiseks. Need andmed säilivad ka pärast programmi sulgemist, mis oli väga muljetavaldav. Andmeid on võimalik jooksvalt muuta ning kuvatakse veateadet, kui vajutatakse valikut nõudvaid nuppe, kuid reaalset valikut ei ole tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Info&amp;quot; nupu kasutamisel avaneb seriaali üldinfot kuvav vaade, kust on võimalik anda seriaalile ka numbriskaalas hinnangu. &amp;quot;Starting Date&amp;quot; formaati annaks natuke kohendada, kuid see on pisidetail. &amp;quot;Send notification&amp;quot; nupule vajutamisel jookseb programm hetkel kokku, kuna funktsionaalsus eeldab meili saatmist. See ei ole suur probleem, sest ka oma wiki lehel andis meeskond teada, et meiliserveri ühendus väljub antud aine piiridest. Samas oleks võinud teha eraldi MessageBox&#039;i (nt &amp;quot;Functionality currently not present&amp;quot; vms), et programm kohe kokku ei jookseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mõned probleemid==&lt;br /&gt;
Avaaknal &amp;quot;Username&amp;quot; ja &amp;quot;Password&amp;quot; akendele kursori viimine muudab kursori raskestinähtavaks, kuna vilkuv must joon sulandub taustapildiga. See on väga väike probleem, kuna lahendub kergesti mõne muu taustapildi valikuga. Registreerimisaknas pole viidet sellele, mis on ja ei ole aktsepteeritav parool - liiga lühikese parooli sisestamisel tekib küll hoiatus, mis on positiivne, kuid kohe alguses võiks olla juhis, kuidas täita vormi. Nagu enne öeldud, siis hetkel funktsionaalsust mitteomavatele nuppudele võiks kasvõi MessageBox&#039;i teha, et vältida muidu veatult toimiva programmi kokkujooksmist. Meeskonna wiki-lehel oleks võinud blogi-osa natuke rohkem täita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Projekti koodi kirjutamisel on kasutatud MVVM ja mõistlikku kommenteerimist. Andmete liikumine on selge, muutujate ja klasside/vaadete nimed loogilised. Serveriga ühendamiseks vajalik kood, et tulevikus saaks meili peale teate saata, on täiesti olemas ja tundub, et töötav (hetkel keeruline kontrollida, kuna serverit ei ole). Koodis on tehtud ka põhjalik veahaldus, mis püüab kinni praktiliselt kõik valesisestused ning tühjad väljad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoobi vastavus aine eesmärgile==&lt;br /&gt;
Arvestades programmi kui tervikut nii koodi, meeskonnatöö kui ka dokumentatsiooniga, on tegemist väga professionaalselt teostatud tööga. Projektiga kaasasoleva dokumentatsiooni kohaselt alustati antud projekti 4-liikmelise meeskonnana, kuid reaalselt tehti projekti vaid kahekesi, mis teeb tehtud töö veelgi rohkem muljetavaldavaks. Loodetavasti meeskonnaliikmed õppisid midagi, sest koodi välimuse ja toimivuse osas võiks arvata, et nad on C#-ga tegelenud vähemalt mõned aastad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovime edu edasiste projektide tegemisel ning soovitame antud projekti tulevikus kasutada oma oskuste näitajana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond Hardware Monitoring 21.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon (by SharpResto)=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
TeravMDB puhul on tegemist rakendusega, mis võimaldab kasutajal seriaale salvestada ja ka hinnata. Esmapilgul rakendust käivitades hakkas silma rakenduse kena disain. Tundub, et palju on vaeva nähtud sellega, et rakendus näeks välja “nagu päris” ning kasutajal ei oleks seda halb vaadata. Eriti meeldis, et pole kuvatud Windows’i default minimize, maximize, close nuppe :). Samuti on tore, et rakendusel on oma ikoon.&lt;br /&gt;
Üldiselt on rakendus täiesti kasutatav ning täidab kirjeldatud funktsionaalsuse ära. Saab kasutajat lisada, rakendusse sisse ja välja logida, seriaale lisada ja hinnata. Boonuseks on veel ilus väljanägemine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemid==&lt;br /&gt;
Pildi kasutamine rakenduse log-in vaatel on riskantne - ta on küll ilus, kuid kasutatavus võib kannatada (UX mõistes raske näha enda kirjutatud kasutaja nime näiteks või kursor ei paista välja)&lt;br /&gt;
Erinevatel sektsioonidel sama taust ja puuduvad piirjooned, mis tekitavad korrapäratu mulje. &lt;br /&gt;
Rakendus lakkas töötamast, kui notificationit tahtsime saata (ilmselt ei olnud lokaalselt kõik sõltuvused testimisel täidetud - SMTP server vms).&lt;br /&gt;
Uue seriaali salvestamise vaatest “Save” vajutades võiks visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Seriaalile hinde andmisel võiks peale hinde andmist visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Kui rakendus ei luba/taha midagi salvestada, siis võiks kuvada kasutajale mingisugust teadet, mis valesti on. Vastasel korral ei saa hästi aru kas nüüd juhtus midagi või ei juhtunud ning kasutaja on segaduses, kuidas edasi käituda.&lt;br /&gt;
Puuduv pildiinfo ei ole käsitletud, &amp;quot;System.Windows.Data Error: 23&amp;quot; jookseb läbi debugi outputis. &lt;br /&gt;
Arendusfaasis rakendusel võiks olla kasutatud debug/log väljundit.&lt;br /&gt;
Parool on plaintext kujul baasis. Esimene asi mis peaks autentimisi kujundades pähe tulema on räsi ja sool, puhtalt harjumuse tekitamiseks.&lt;br /&gt;
Seriaalile informatsiooni lisamise väli on küll suur, kuid teksti ei wrapita, mis teeb selle kasutajale ebamugavaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Kas me ise kasutaks lahendust?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei, kuna kooli, töö jms kõrvalt ei ole kahjuks aega seriaale vaadata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Kasutati eeskujulikult MVVM arendusmustrit. Vajalikud kohad on kommenteeritud. VievModel AddSeries all võib-olla nuriseks staatilise listi kasutamisega, kus defineeritakse võimalikud žanrid. Selle liigutaks kindlasti kas staatilisse mudeli klassi või siis veel parem  eraldi konstantide klassi.&lt;br /&gt;
Koodi osas muidu hästi. Kommenteeriks ehk vaadete (“Views”) koodi ainult. Teenuseid oli kirjutatud võrdlemisi vähe. Suurema osa tööst tegid ära vaated ning seal on kood veidi lohisev ja raskesti loetav. Veidi rohkem oleks selles osas võinud kommenteerida tegemisi või siis tükeldada ja refaktoreerida ning ehk kasutajasisendi kontrollimiseks isegi mõne teenuse kirjutada.&lt;br /&gt;
SmtpClient kasutamine ja e-maili saatmine on samuti lahe funktsionaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mida teeksime teistmoodi?==&lt;br /&gt;
Disaini võiks natuke muuta, et kasutajakogemus oleks veelgi parem. Samuti pildi lisamise võimaluse oleks võinud üldse ära jätta - ta ei anna mingisugust suurt lisaväärtust, eriti tabelivaates, kus ta on väga väikselt näha(see on täiesti maitse asi ja kindlasti oleneb kasutajast). &lt;br /&gt;
Väga äge oleks siduda rakendus mingisuguse IMDB avaliku API’ga, kust oleks saanud näiteks IMDB enda keskmise hinde kätte. &lt;br /&gt;
Samuti tekkis mõte, et miks on vaid seriaalidega piirdutud. Lihtsasti oleks saanud filmidele ka rakendada. &lt;br /&gt;
Kui mingit kirjet muuta, siis parem oleks kasutaja salvestamise õnnestumisel kohe õigesse vaatesse suunata, mitte pop-up aknaga salvestamise õnnestumist kuvada - vastasel juhul peab ta ise niikuinii back nuppu vajutama ja see on tülikas. Pop-up’i võiks kuvada näiteks siis, kui millegi pärast salvestamine ebaõnnestus.&lt;br /&gt;
Muret tekitas ka info nupp, mida esialgu oli raske üles leida ja samuti on ta retsenseerijate arvates natuke eksitava nimega, sest tegelikult saab sealt teavitust lasta saata ja hinnata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel== &lt;br /&gt;
Andmemudelit analüüsist ei leidnud. Mudelite skeem küllaltki lihtne ning ehk suurt vajadust ei olnud ka. Siiski arenduse algusetapis / analüüsi faasis annab palju juurde, kui läbi mõelda milliste objektidega tuleb tegelema hakata. Kahjuks meeskonna arenduse kulgemisest infot ei ole, et kas nendele andmemudeli vahelejätmine ka probleeme põhjustas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoop== &lt;br /&gt;
Tegemist on vägagi piisava skoobiga, arvestades, et rakenduse kirjutasid vaid kaks inimest. Projekt hõlmab mitmeid komponente, sh kasutajapõhine lähenemine, seos andmebaasiga jms. Kokkuvõtvalt on tegu väga suure väljakutsega ja skoobilt täiesti piisav antud aine raames. Samuti on rakendusel head edasiarenduse võimalused. Näiteks IMDB APIga sidumine, kasutajakogemuse parendamine (soovitused jm).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond CSharpResto 23.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129105</id>
		<title>Talk:TeravMDB</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129105"/>
		<updated>2018-01-23T21:12:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Skoop */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Käesolev retsensioon on tehtud lähtudes meeskonna TeravMDB wiki-lehest ja wiki-lehel välja toodud projekti lähtekoodist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
Esmamulje antud rakendusest on saadud lähtekoodi vaatamata ja lihtsalt rakendust käivitades. Disain on väga ilus ja moodne: aken on erikujuline (alt ümarad nurgad), taustaks on meeldiv pilt (värviline, kuid piisavalt tumeda varjundiga, et mitte segada nuppude/teadete lugemist), taskbar&#039;ile ilmuv ikoon on meeskonna enda valitud ja hiire viimine nuppude kohale muudab nende varjundi, mis kergendab navigeerimist. Kuigi peaaknal on minimaalselt infot, siis sellest piisab edasi navigeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse põhivaated - &amp;quot;Explore series&amp;quot; ja &amp;quot;Series Rating&amp;quot; - on väga minimalistlikud võrreldes peavaatega, kuid see on tegelikult positiivne, kuna aitab hoida tähelepanu funktsionaalsusel endal. Seriaalide lisamine töötab: kasutaja saab ise sisestada kõik seriaali kohta käiva info ja isegi üles laadida oma pildi/ikooni seriaali kuvamiseks. Need andmed säilivad ka pärast programmi sulgemist, mis oli väga muljetavaldav. Andmeid on võimalik jooksvalt muuta ning kuvatakse veateadet, kui vajutatakse valikut nõudvaid nuppe, kuid reaalset valikut ei ole tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Info&amp;quot; nupu kasutamisel avaneb seriaali üldinfot kuvav vaade, kust on võimalik anda seriaalile ka numbriskaalas hinnangu. &amp;quot;Starting Date&amp;quot; formaati annaks natuke kohendada, kuid see on pisidetail. &amp;quot;Send notification&amp;quot; nupule vajutamisel jookseb programm hetkel kokku, kuna funktsionaalsus eeldab meili saatmist. See ei ole suur probleem, sest ka oma wiki lehel andis meeskond teada, et meiliserveri ühendus väljub antud aine piiridest. Samas oleks võinud teha eraldi MessageBox&#039;i (nt &amp;quot;Functionality currently not present&amp;quot; vms), et programm kohe kokku ei jookseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mõned probleemid==&lt;br /&gt;
Avaaknal &amp;quot;Username&amp;quot; ja &amp;quot;Password&amp;quot; akendele kursori viimine muudab kursori raskestinähtavaks, kuna vilkuv must joon sulandub taustapildiga. See on väga väike probleem, kuna lahendub kergesti mõne muu taustapildi valikuga. Registreerimisaknas pole viidet sellele, mis on ja ei ole aktsepteeritav parool - liiga lühikese parooli sisestamisel tekib küll hoiatus, mis on positiivne, kuid kohe alguses võiks olla juhis, kuidas täita vormi. Nagu enne öeldud, siis hetkel funktsionaalsust mitteomavatele nuppudele võiks kasvõi MessageBox&#039;i teha, et vältida muidu veatult toimiva programmi kokkujooksmist. Meeskonna wiki-lehel oleks võinud blogi-osa natuke rohkem täita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Projekti koodi kirjutamisel on kasutatud MVVM ja mõistlikku kommenteerimist. Andmete liikumine on selge, muutujate ja klasside/vaadete nimed loogilised. Serveriga ühendamiseks vajalik kood, et tulevikus saaks meili peale teate saata, on täiesti olemas ja tundub, et töötav (hetkel keeruline kontrollida, kuna serverit ei ole). Koodis on tehtud ka põhjalik veahaldus, mis püüab kinni praktiliselt kõik valesisestused ning tühjad väljad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoobi vastavus aine eesmärgile==&lt;br /&gt;
Arvestades programmi kui tervikut nii koodi, meeskonnatöö kui ka dokumentatsiooniga, on tegemist väga professionaalselt teostatud tööga. Projektiga kaasasoleva dokumentatsiooni kohaselt alustati antud projekti 4-liikmelise meeskonnana, kuid reaalselt tehti projekti vaid kahekesi, mis teeb tehtud töö veelgi rohkem muljetavaldavaks. Loodetavasti meeskonnaliikmed õppisid midagi, sest koodi välimuse ja toimivuse osas võiks arvata, et nad on C#-ga tegelenud vähemalt mõned aastad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovime edu edasiste projektide tegemisel ning soovitame antud projekti tulevikus kasutada oma oskuste näitajana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond Hardware Monitoring 21.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon (by SharpResto)=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
TeravMDB puhul on tegemist rakendusega, mis võimaldab kasutajal seriaale salvestada ja ka hinnata. Esmapilgul rakendust käivitades hakkas silma rakenduse kena disain. Tundub, et palju on vaeva nähtud sellega, et rakendus näeks välja “nagu päris” ning kasutajal ei oleks seda halb vaadata. Eriti meeldis, et pole kuvatud Windows’i default minimize, maximize, close nuppe :). Samuti on tore, et rakendusel on oma ikoon.&lt;br /&gt;
Üldiselt on rakendus täiesti kasutatav ning täidab kirjeldatud funktsionaalsuse ära. Saab kasutajat lisada, rakendusse sisse ja välja logida, seriaale lisada ja hinnata. Boonuseks on veel ilus väljanägemine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemid==&lt;br /&gt;
Pildi kasutamine rakenduse log-in vaatel on riskantne - ta on küll ilus, kuid kasutatavus võib kannatada (UX mõistes raske näha enda kirjutatud kasutaja nime näiteks või kursor ei paista välja)&lt;br /&gt;
Erinevatel sektsioonidel sama taust ja puuduvad piirjooned, mis tekitavad korrapäratu mulje. &lt;br /&gt;
Rakendus lakkas töötamast, kui notificationit tahtsime saata (ilmselt ei olnud lokaalselt kõik sõltuvused testimisel täidetud - SMTP server vms).&lt;br /&gt;
Uue seriaali salvestamise vaatest “Save” vajutades võiks visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Seriaalile hinde andmisel võiks peale hinde andmist visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Kui rakendus ei luba/taha midagi salvestada, siis võiks kuvada kasutajale mingisugust teadet, mis valesti on. Vastasel korral ei saa hästi aru kas nüüd juhtus midagi või ei juhtunud ning kasutaja on segaduses, kuidas edasi käituda.&lt;br /&gt;
Puuduv pildiinfo ei ole käsitletud, &amp;quot;System.Windows.Data Error: 23&amp;quot; jookseb läbi debugi outputis. &lt;br /&gt;
Arendusfaasis rakendusel võiks olla kasutatud debug/log väljundit.&lt;br /&gt;
Parool on plaintext kujul baasis. Esimene asi mis peaks autentimisi kujundades pähe tulema on räsi ja sool, puhtalt harjumuse tekitamiseks.&lt;br /&gt;
Seriaalile informatsiooni lisamise väli on küll suur, kuid teksti ei wrapita, mis teeb selle kasutajale ebamugavaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Kas me ise kasutaks lahendust?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei, kuna kooli, töö jms kõrvalt ei ole kahjuks aega seriaale vaadata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Kasutati eeskujulikult MVVM arendusmustrit. Vajalikud kohad on kommenteeritud. VievModel AddSeries all võib-olla nuriseks staatilise listi kasutamisega, kus defineeritakse võimalikud žanrid. Selle liigutaks kindlasti kas staatilisse mudeli klassi või siis veel parem  eraldi konstantide klassi.&lt;br /&gt;
Koodi osas muidu hästi. Kommenteeriks ehk vaadete (“Views”) koodi ainult. Teenuseid oli kirjutatud võrdlemisi vähe. Suurema osa tööst tegid ära vaated ning seal on kood veidi lohisev ja raskesti loetav. Veidi rohkem oleks selles osas võinud kommenteerida tegemisi või siis tükeldada ja refaktoreerida ning ehk kasutajasisendi kontrollimiseks isegi mõne teenuse kirjutada.&lt;br /&gt;
SmtpClient kasutamine ja e-maili saatmine on samuti lahe funktsionaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mida teeksime teistmoodi?==&lt;br /&gt;
Disaini võiks natuke muuta, et kasutajakogemus oleks veelgi parem. Samuti pildi lisamise võimaluse oleks võinud üldse ära jätta - ta ei anna mingisugust suurt lisaväärtust, eriti tabelivaates, kus ta on väga väikselt näha(see on täiesti maitse asi ja kindlasti oleneb kasutajast). &lt;br /&gt;
Väga äge oleks siduda rakendus mingisuguse IMDB avaliku API’ga, kust oleks saanud näiteks IMDB enda keskmise hinde kätte. &lt;br /&gt;
Samuti tekkis mõte, et miks on vaid seriaalidega piirdutud. Lihtsasti oleks saanud filmidele ka rakendada. &lt;br /&gt;
Kui mingit kirjet muuta, siis parem oleks kasutaja salvestamise õnnestumisel kohe õigesse vaatesse suunata, mitte pop-up aknaga salvestamise õnnestumist kuvada - vastasel juhul peab ta ise niikuinii back nuppu vajutama ja see on tülikas. Pop-up’i võiks kuvada näiteks siis, kui millegi pärast salvestamine ebaõnnestus.&lt;br /&gt;
Muret tekitas ka info nupp, mida esialgu oli raske üles leida ja samuti on ta retsenseerijate arvates natuke eksitava nimega, sest tegelikult saab sealt teavitust lasta saata ja hinnata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel== &lt;br /&gt;
Andmemudelit analüüsist ei leidnud. Mudelite skeem küllaltki lihtne ning ehk suurt vajadust ei olnud ka. Siiski arenduse algusetapis / analüüsi faasis annab palju juurde, kui läbi mõelda milliste objektidega tuleb tegelema hakata. Kahjuks meeskonna arenduse kulgemisest infot ei ole, et kas nendele andmemudeli vahelejätmine ka probleeme põhjustas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoop== &lt;br /&gt;
Tegemist on vägagi piisava skoobiga, arvestades, et rakenduse kirjutasid vaid kaks inimest. Projekt hõlmab mitmeid komponente, sh kasutajapõhine lähenemine, seos andmebaasiga jms. Kokkuvõtvalt on tegu väga suure väljakutsega ja skoobilt täiesti piisav antud aine raames. Samuti on rakendusel head edasiarenduse võimalused. Näiteks IMDB APIga sidumine, kasutajakogemuse parendamine (soovitused jm).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond CSharpResto 23.01.2018&#039;&#039;&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129104</id>
		<title>Talk:TeravMDB</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129104"/>
		<updated>2018-01-23T21:12:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Käesolev retsensioon on tehtud lähtudes meeskonna TeravMDB wiki-lehest ja wiki-lehel välja toodud projekti lähtekoodist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
Esmamulje antud rakendusest on saadud lähtekoodi vaatamata ja lihtsalt rakendust käivitades. Disain on väga ilus ja moodne: aken on erikujuline (alt ümarad nurgad), taustaks on meeldiv pilt (värviline, kuid piisavalt tumeda varjundiga, et mitte segada nuppude/teadete lugemist), taskbar&#039;ile ilmuv ikoon on meeskonna enda valitud ja hiire viimine nuppude kohale muudab nende varjundi, mis kergendab navigeerimist. Kuigi peaaknal on minimaalselt infot, siis sellest piisab edasi navigeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse põhivaated - &amp;quot;Explore series&amp;quot; ja &amp;quot;Series Rating&amp;quot; - on väga minimalistlikud võrreldes peavaatega, kuid see on tegelikult positiivne, kuna aitab hoida tähelepanu funktsionaalsusel endal. Seriaalide lisamine töötab: kasutaja saab ise sisestada kõik seriaali kohta käiva info ja isegi üles laadida oma pildi/ikooni seriaali kuvamiseks. Need andmed säilivad ka pärast programmi sulgemist, mis oli väga muljetavaldav. Andmeid on võimalik jooksvalt muuta ning kuvatakse veateadet, kui vajutatakse valikut nõudvaid nuppe, kuid reaalset valikut ei ole tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Info&amp;quot; nupu kasutamisel avaneb seriaali üldinfot kuvav vaade, kust on võimalik anda seriaalile ka numbriskaalas hinnangu. &amp;quot;Starting Date&amp;quot; formaati annaks natuke kohendada, kuid see on pisidetail. &amp;quot;Send notification&amp;quot; nupule vajutamisel jookseb programm hetkel kokku, kuna funktsionaalsus eeldab meili saatmist. See ei ole suur probleem, sest ka oma wiki lehel andis meeskond teada, et meiliserveri ühendus väljub antud aine piiridest. Samas oleks võinud teha eraldi MessageBox&#039;i (nt &amp;quot;Functionality currently not present&amp;quot; vms), et programm kohe kokku ei jookseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mõned probleemid==&lt;br /&gt;
Avaaknal &amp;quot;Username&amp;quot; ja &amp;quot;Password&amp;quot; akendele kursori viimine muudab kursori raskestinähtavaks, kuna vilkuv must joon sulandub taustapildiga. See on väga väike probleem, kuna lahendub kergesti mõne muu taustapildi valikuga. Registreerimisaknas pole viidet sellele, mis on ja ei ole aktsepteeritav parool - liiga lühikese parooli sisestamisel tekib küll hoiatus, mis on positiivne, kuid kohe alguses võiks olla juhis, kuidas täita vormi. Nagu enne öeldud, siis hetkel funktsionaalsust mitteomavatele nuppudele võiks kasvõi MessageBox&#039;i teha, et vältida muidu veatult toimiva programmi kokkujooksmist. Meeskonna wiki-lehel oleks võinud blogi-osa natuke rohkem täita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Projekti koodi kirjutamisel on kasutatud MVVM ja mõistlikku kommenteerimist. Andmete liikumine on selge, muutujate ja klasside/vaadete nimed loogilised. Serveriga ühendamiseks vajalik kood, et tulevikus saaks meili peale teate saata, on täiesti olemas ja tundub, et töötav (hetkel keeruline kontrollida, kuna serverit ei ole). Koodis on tehtud ka põhjalik veahaldus, mis püüab kinni praktiliselt kõik valesisestused ning tühjad väljad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoobi vastavus aine eesmärgile==&lt;br /&gt;
Arvestades programmi kui tervikut nii koodi, meeskonnatöö kui ka dokumentatsiooniga, on tegemist väga professionaalselt teostatud tööga. Projektiga kaasasoleva dokumentatsiooni kohaselt alustati antud projekti 4-liikmelise meeskonnana, kuid reaalselt tehti projekti vaid kahekesi, mis teeb tehtud töö veelgi rohkem muljetavaldavaks. Loodetavasti meeskonnaliikmed õppisid midagi, sest koodi välimuse ja toimivuse osas võiks arvata, et nad on C#-ga tegelenud vähemalt mõned aastad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovime edu edasiste projektide tegemisel ning soovitame antud projekti tulevikus kasutada oma oskuste näitajana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond Hardware Monitoring 21.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon (by SharpResto)=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
TeravMDB puhul on tegemist rakendusega, mis võimaldab kasutajal seriaale salvestada ja ka hinnata. Esmapilgul rakendust käivitades hakkas silma rakenduse kena disain. Tundub, et palju on vaeva nähtud sellega, et rakendus näeks välja “nagu päris” ning kasutajal ei oleks seda halb vaadata. Eriti meeldis, et pole kuvatud Windows’i default minimize, maximize, close nuppe :). Samuti on tore, et rakendusel on oma ikoon.&lt;br /&gt;
Üldiselt on rakendus täiesti kasutatav ning täidab kirjeldatud funktsionaalsuse ära. Saab kasutajat lisada, rakendusse sisse ja välja logida, seriaale lisada ja hinnata. Boonuseks on veel ilus väljanägemine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemid==&lt;br /&gt;
Pildi kasutamine rakenduse log-in vaatel on riskantne - ta on küll ilus, kuid kasutatavus võib kannatada (UX mõistes raske näha enda kirjutatud kasutaja nime näiteks või kursor ei paista välja)&lt;br /&gt;
Erinevatel sektsioonidel sama taust ja puuduvad piirjooned, mis tekitavad korrapäratu mulje. &lt;br /&gt;
Rakendus lakkas töötamast, kui notificationit tahtsime saata (ilmselt ei olnud lokaalselt kõik sõltuvused testimisel täidetud - SMTP server vms).&lt;br /&gt;
Uue seriaali salvestamise vaatest “Save” vajutades võiks visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Seriaalile hinde andmisel võiks peale hinde andmist visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Kui rakendus ei luba/taha midagi salvestada, siis võiks kuvada kasutajale mingisugust teadet, mis valesti on. Vastasel korral ei saa hästi aru kas nüüd juhtus midagi või ei juhtunud ning kasutaja on segaduses, kuidas edasi käituda.&lt;br /&gt;
Puuduv pildiinfo ei ole käsitletud, &amp;quot;System.Windows.Data Error: 23&amp;quot; jookseb läbi debugi outputis. &lt;br /&gt;
Arendusfaasis rakendusel võiks olla kasutatud debug/log väljundit.&lt;br /&gt;
Parool on plaintext kujul baasis. Esimene asi mis peaks autentimisi kujundades pähe tulema on räsi ja sool, puhtalt harjumuse tekitamiseks.&lt;br /&gt;
Seriaalile informatsiooni lisamise väli on küll suur, kuid teksti ei wrapita, mis teeb selle kasutajale ebamugavaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Kas me ise kasutaks lahendust?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei, kuna kooli, töö jms kõrvalt ei ole kahjuks aega seriaale vaadata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Kasutati eeskujulikult MVVM arendusmustrit. Vajalikud kohad on kommenteeritud. VievModel AddSeries all võib-olla nuriseks staatilise listi kasutamisega, kus defineeritakse võimalikud žanrid. Selle liigutaks kindlasti kas staatilisse mudeli klassi või siis veel parem  eraldi konstantide klassi.&lt;br /&gt;
Koodi osas muidu hästi. Kommenteeriks ehk vaadete (“Views”) koodi ainult. Teenuseid oli kirjutatud võrdlemisi vähe. Suurema osa tööst tegid ära vaated ning seal on kood veidi lohisev ja raskesti loetav. Veidi rohkem oleks selles osas võinud kommenteerida tegemisi või siis tükeldada ja refaktoreerida ning ehk kasutajasisendi kontrollimiseks isegi mõne teenuse kirjutada.&lt;br /&gt;
SmtpClient kasutamine ja e-maili saatmine on samuti lahe funktsionaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mida teeksime teistmoodi?==&lt;br /&gt;
Disaini võiks natuke muuta, et kasutajakogemus oleks veelgi parem. Samuti pildi lisamise võimaluse oleks võinud üldse ära jätta - ta ei anna mingisugust suurt lisaväärtust, eriti tabelivaates, kus ta on väga väikselt näha(see on täiesti maitse asi ja kindlasti oleneb kasutajast). &lt;br /&gt;
Väga äge oleks siduda rakendus mingisuguse IMDB avaliku API’ga, kust oleks saanud näiteks IMDB enda keskmise hinde kätte. &lt;br /&gt;
Samuti tekkis mõte, et miks on vaid seriaalidega piirdutud. Lihtsasti oleks saanud filmidele ka rakendada. &lt;br /&gt;
Kui mingit kirjet muuta, siis parem oleks kasutaja salvestamise õnnestumisel kohe õigesse vaatesse suunata, mitte pop-up aknaga salvestamise õnnestumist kuvada - vastasel juhul peab ta ise niikuinii back nuppu vajutama ja see on tülikas. Pop-up’i võiks kuvada näiteks siis, kui millegi pärast salvestamine ebaõnnestus.&lt;br /&gt;
Muret tekitas ka info nupp, mida esialgu oli raske üles leida ja samuti on ta retsenseerijate arvates natuke eksitava nimega, sest tegelikult saab sealt teavitust lasta saata ja hinnata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel== &lt;br /&gt;
Andmemudelit analüüsist ei leidnud. Mudelite skeem küllaltki lihtne ning ehk suurt vajadust ei olnud ka. Siiski arenduse algusetapis / analüüsi faasis annab palju juurde, kui läbi mõelda milliste objektidega tuleb tegelema hakata. Kahjuks meeskonna arenduse kulgemisest infot ei ole, et kas nendele andmemudeli vahelejätmine ka probleeme põhjustas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoop== &lt;br /&gt;
Tegemist on vägagi piisava skoobiga, arvestades, et rakenduse kirjutasid vaid kaks inimest. Projekt hõlmab mitmeid komponente, sh kasutajapõhine lähenemine, seos andmebaasiga jms. Kokkuvõtvalt on tegu väga suure väljakutsega ja skoobilt täiesti piisav antud aine raames. Samuti on rakendusel head edasiarenduse võimalused. Näiteks IMDB APIga sidumine, kasutajakogemuse parendamine (soovitused jm).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Retsenseeris meeskond CSharpResto 23.01.2018&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129103</id>
		<title>Talk:TeravMDB</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129103"/>
		<updated>2018-01-23T21:10:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Lõpptoote retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Käesolev retsensioon on tehtud lähtudes meeskonna TeravMDB wiki-lehest ja wiki-lehel välja toodud projekti lähtekoodist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
Esmamulje antud rakendusest on saadud lähtekoodi vaatamata ja lihtsalt rakendust käivitades. Disain on väga ilus ja moodne: aken on erikujuline (alt ümarad nurgad), taustaks on meeldiv pilt (värviline, kuid piisavalt tumeda varjundiga, et mitte segada nuppude/teadete lugemist), taskbar&#039;ile ilmuv ikoon on meeskonna enda valitud ja hiire viimine nuppude kohale muudab nende varjundi, mis kergendab navigeerimist. Kuigi peaaknal on minimaalselt infot, siis sellest piisab edasi navigeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse põhivaated - &amp;quot;Explore series&amp;quot; ja &amp;quot;Series Rating&amp;quot; - on väga minimalistlikud võrreldes peavaatega, kuid see on tegelikult positiivne, kuna aitab hoida tähelepanu funktsionaalsusel endal. Seriaalide lisamine töötab: kasutaja saab ise sisestada kõik seriaali kohta käiva info ja isegi üles laadida oma pildi/ikooni seriaali kuvamiseks. Need andmed säilivad ka pärast programmi sulgemist, mis oli väga muljetavaldav. Andmeid on võimalik jooksvalt muuta ning kuvatakse veateadet, kui vajutatakse valikut nõudvaid nuppe, kuid reaalset valikut ei ole tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Info&amp;quot; nupu kasutamisel avaneb seriaali üldinfot kuvav vaade, kust on võimalik anda seriaalile ka numbriskaalas hinnangu. &amp;quot;Starting Date&amp;quot; formaati annaks natuke kohendada, kuid see on pisidetail. &amp;quot;Send notification&amp;quot; nupule vajutamisel jookseb programm hetkel kokku, kuna funktsionaalsus eeldab meili saatmist. See ei ole suur probleem, sest ka oma wiki lehel andis meeskond teada, et meiliserveri ühendus väljub antud aine piiridest. Samas oleks võinud teha eraldi MessageBox&#039;i (nt &amp;quot;Functionality currently not present&amp;quot; vms), et programm kohe kokku ei jookseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mõned probleemid==&lt;br /&gt;
Avaaknal &amp;quot;Username&amp;quot; ja &amp;quot;Password&amp;quot; akendele kursori viimine muudab kursori raskestinähtavaks, kuna vilkuv must joon sulandub taustapildiga. See on väga väike probleem, kuna lahendub kergesti mõne muu taustapildi valikuga. Registreerimisaknas pole viidet sellele, mis on ja ei ole aktsepteeritav parool - liiga lühikese parooli sisestamisel tekib küll hoiatus, mis on positiivne, kuid kohe alguses võiks olla juhis, kuidas täita vormi. Nagu enne öeldud, siis hetkel funktsionaalsust mitteomavatele nuppudele võiks kasvõi MessageBox&#039;i teha, et vältida muidu veatult toimiva programmi kokkujooksmist. Meeskonna wiki-lehel oleks võinud blogi-osa natuke rohkem täita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Projekti koodi kirjutamisel on kasutatud MVVM ja mõistlikku kommenteerimist. Andmete liikumine on selge, muutujate ja klasside/vaadete nimed loogilised. Serveriga ühendamiseks vajalik kood, et tulevikus saaks meili peale teate saata, on täiesti olemas ja tundub, et töötav (hetkel keeruline kontrollida, kuna serverit ei ole). Koodis on tehtud ka põhjalik veahaldus, mis püüab kinni praktiliselt kõik valesisestused ning tühjad väljad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoobi vastavus aine eesmärgile==&lt;br /&gt;
Arvestades programmi kui tervikut nii koodi, meeskonnatöö kui ka dokumentatsiooniga, on tegemist väga professionaalselt teostatud tööga. Projektiga kaasasoleva dokumentatsiooni kohaselt alustati antud projekti 4-liikmelise meeskonnana, kuid reaalselt tehti projekti vaid kahekesi, mis teeb tehtud töö veelgi rohkem muljetavaldavaks. Loodetavasti meeskonnaliikmed õppisid midagi, sest koodi välimuse ja toimivuse osas võiks arvata, et nad on C#-ga tegelenud vähemalt mõned aastad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovime edu edasiste projektide tegemisel ning soovitame antud projekti tulevikus kasutada oma oskuste näitajana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond Hardware Monitoring 21.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
TeravMDB puhul on tegemist rakendusega, mis võimaldab kasutajal seriaale salvestada ja ka hinnata. Esmapilgul rakendust käivitades hakkas silma rakenduse kena disain. Tundub, et palju on vaeva nähtud sellega, et rakendus näeks välja “nagu päris” ning kasutajal ei oleks seda halb vaadata. Eriti meeldis, et pole kuvatud Windows’i default minimize, maximize, close nuppe :). Samuti on tore, et rakendusel on oma ikoon.&lt;br /&gt;
Üldiselt on rakendus täiesti kasutatav ning täidab kirjeldatud funktsionaalsuse ära. Saab kasutajat lisada, rakendusse sisse ja välja logida, seriaale lisada ja hinnata. Boonuseks on veel ilus väljanägemine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemid==&lt;br /&gt;
Pildi kasutamine rakenduse log-in vaatel on riskantne - ta on küll ilus, kuid kasutatavus võib kannatada (UX mõistes raske näha enda kirjutatud kasutaja nime näiteks või kursor ei paista välja)&lt;br /&gt;
Erinevatel sektsioonidel sama taust ja puuduvad piirjooned, mis tekitavad korrapäratu mulje. &lt;br /&gt;
Rakendus lakkas töötamast, kui notificationit tahtsime saata (ilmselt ei olnud lokaalselt kõik sõltuvused testimisel täidetud - SMTP server vms).&lt;br /&gt;
Uue seriaali salvestamise vaatest “Save” vajutades võiks visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Seriaalile hinde andmisel võiks peale hinde andmist visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Kui rakendus ei luba/taha midagi salvestada, siis võiks kuvada kasutajale mingisugust teadet, mis valesti on. Vastasel korral ei saa hästi aru kas nüüd juhtus midagi või ei juhtunud ning kasutaja on segaduses, kuidas edasi käituda.&lt;br /&gt;
Puuduv pildiinfo ei ole käsitletud, &amp;quot;System.Windows.Data Error: 23&amp;quot; jookseb läbi debugi outputis. &lt;br /&gt;
Arendusfaasis rakendusel võiks olla kasutatud debug/log väljundit.&lt;br /&gt;
Parool on plaintext kujul baasis. Esimene asi mis peaks autentimisi kujundades pähe tulema on räsi ja sool, puhtalt harjumuse tekitamiseks.&lt;br /&gt;
Seriaalile informatsiooni lisamise väli on küll suur, kuid teksti ei wrapita, mis teeb selle kasutajale ebamugavaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Kas me ise kasutaks lahendust?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei, kuna kooli, töö jms kõrvalt ei ole kahjuks aega seriaale vaadata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Kasutati eeskujulikult MVVM arendusmustrit. Vajalikud kohad on kommenteeritud. VievModel AddSeries all võib-olla nuriseks staatilise listi kasutamisega, kus defineeritakse võimalikud žanrid. Selle liigutaks kindlasti kas staatilisse mudeli klassi või siis veel parem  eraldi konstantide klassi.&lt;br /&gt;
Koodi osas muidu hästi. Kommenteeriks ehk vaadete (“Views”) koodi ainult. Teenuseid oli kirjutatud võrdlemisi vähe. Suurema osa tööst tegid ära vaated ning seal on kood veidi lohisev ja raskesti loetav. Veidi rohkem oleks selles osas võinud kommenteerida tegemisi või siis tükeldada ja refaktoreerida ning ehk kasutajasisendi kontrollimiseks isegi mõne teenuse kirjutada.&lt;br /&gt;
SmtpClient kasutamine ja e-maili saatmine on samuti lahe funktsionaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mida teeksime teistmoodi?==&lt;br /&gt;
Disaini võiks natuke muuta, et kasutajakogemus oleks veelgi parem. Samuti pildi lisamise võimaluse oleks võinud üldse ära jätta - ta ei anna mingisugust suurt lisaväärtust, eriti tabelivaates, kus ta on väga väikselt näha(see on täiesti maitse asi ja kindlasti oleneb kasutajast). &lt;br /&gt;
Väga äge oleks siduda rakendus mingisuguse IMDB avaliku API’ga, kust oleks saanud näiteks IMDB enda keskmise hinde kätte. &lt;br /&gt;
Samuti tekkis mõte, et miks on vaid seriaalidega piirdutud. Lihtsasti oleks saanud filmidele ka rakendada. &lt;br /&gt;
Kui mingit kirjet muuta, siis parem oleks kasutaja salvestamise õnnestumisel kohe õigesse vaatesse suunata, mitte pop-up aknaga salvestamise õnnestumist kuvada - vastasel juhul peab ta ise niikuinii back nuppu vajutama ja see on tülikas. Pop-up’i võiks kuvada näiteks siis, kui millegi pärast salvestamine ebaõnnestus.&lt;br /&gt;
Muret tekitas ka info nupp, mida esialgu oli raske üles leida ja samuti on ta retsenseerijate arvates natuke eksitava nimega, sest tegelikult saab sealt teavitust lasta saata ja hinnata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel== &lt;br /&gt;
Andmemudelit analüüsist ei leidnud. Mudelite skeem küllaltki lihtne ning ehk suurt vajadust ei olnud ka. Siiski arenduse algusetapis / analüüsi faasis annab palju juurde, kui läbi mõelda milliste objektidega tuleb tegelema hakata. Kahjuks meeskonna arenduse kulgemisest infot ei ole, et kas nendele andmemudeli vahelejätmine ka probleeme põhjustas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoop== &lt;br /&gt;
Tegemist on vägagi piisava skoobiga, arvestades, et rakenduse kirjutasid vaid kaks inimest. Projekt hõlmab mitmeid komponente, sh kasutajapõhine lähenemine, seos andmebaasiga jms. Kokkuvõtvalt on tegu väga suure väljakutsega ja skoobilt täiesti piisav antud aine raames. Samuti on rakendusel head edasiarenduse võimalused. Näiteks IMDB APIga sidumine, kasutajakogemuse parendamine (soovitused jm).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Retsenseeris meeskond CSharpResto 23.01.2018&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129102</id>
		<title>Talk:TeravMDB</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravMDB&amp;diff=129102"/>
		<updated>2018-01-23T21:10:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Lõpptoote retsensioon */ new section&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Käesolev retsensioon on tehtud lähtudes meeskonna TeravMDB wiki-lehest ja wiki-lehel välja toodud projekti lähtekoodist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
Esmamulje antud rakendusest on saadud lähtekoodi vaatamata ja lihtsalt rakendust käivitades. Disain on väga ilus ja moodne: aken on erikujuline (alt ümarad nurgad), taustaks on meeldiv pilt (värviline, kuid piisavalt tumeda varjundiga, et mitte segada nuppude/teadete lugemist), taskbar&#039;ile ilmuv ikoon on meeskonna enda valitud ja hiire viimine nuppude kohale muudab nende varjundi, mis kergendab navigeerimist. Kuigi peaaknal on minimaalselt infot, siis sellest piisab edasi navigeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse põhivaated - &amp;quot;Explore series&amp;quot; ja &amp;quot;Series Rating&amp;quot; - on väga minimalistlikud võrreldes peavaatega, kuid see on tegelikult positiivne, kuna aitab hoida tähelepanu funktsionaalsusel endal. Seriaalide lisamine töötab: kasutaja saab ise sisestada kõik seriaali kohta käiva info ja isegi üles laadida oma pildi/ikooni seriaali kuvamiseks. Need andmed säilivad ka pärast programmi sulgemist, mis oli väga muljetavaldav. Andmeid on võimalik jooksvalt muuta ning kuvatakse veateadet, kui vajutatakse valikut nõudvaid nuppe, kuid reaalset valikut ei ole tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Info&amp;quot; nupu kasutamisel avaneb seriaali üldinfot kuvav vaade, kust on võimalik anda seriaalile ka numbriskaalas hinnangu. &amp;quot;Starting Date&amp;quot; formaati annaks natuke kohendada, kuid see on pisidetail. &amp;quot;Send notification&amp;quot; nupule vajutamisel jookseb programm hetkel kokku, kuna funktsionaalsus eeldab meili saatmist. See ei ole suur probleem, sest ka oma wiki lehel andis meeskond teada, et meiliserveri ühendus väljub antud aine piiridest. Samas oleks võinud teha eraldi MessageBox&#039;i (nt &amp;quot;Functionality currently not present&amp;quot; vms), et programm kohe kokku ei jookseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mõned probleemid==&lt;br /&gt;
Avaaknal &amp;quot;Username&amp;quot; ja &amp;quot;Password&amp;quot; akendele kursori viimine muudab kursori raskestinähtavaks, kuna vilkuv must joon sulandub taustapildiga. See on väga väike probleem, kuna lahendub kergesti mõne muu taustapildi valikuga. Registreerimisaknas pole viidet sellele, mis on ja ei ole aktsepteeritav parool - liiga lühikese parooli sisestamisel tekib küll hoiatus, mis on positiivne, kuid kohe alguses võiks olla juhis, kuidas täita vormi. Nagu enne öeldud, siis hetkel funktsionaalsust mitteomavatele nuppudele võiks kasvõi MessageBox&#039;i teha, et vältida muidu veatult toimiva programmi kokkujooksmist. Meeskonna wiki-lehel oleks võinud blogi-osa natuke rohkem täita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Projekti koodi kirjutamisel on kasutatud MVVM ja mõistlikku kommenteerimist. Andmete liikumine on selge, muutujate ja klasside/vaadete nimed loogilised. Serveriga ühendamiseks vajalik kood, et tulevikus saaks meili peale teate saata, on täiesti olemas ja tundub, et töötav (hetkel keeruline kontrollida, kuna serverit ei ole). Koodis on tehtud ka põhjalik veahaldus, mis püüab kinni praktiliselt kõik valesisestused ning tühjad väljad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoobi vastavus aine eesmärgile==&lt;br /&gt;
Arvestades programmi kui tervikut nii koodi, meeskonnatöö kui ka dokumentatsiooniga, on tegemist väga professionaalselt teostatud tööga. Projektiga kaasasoleva dokumentatsiooni kohaselt alustati antud projekti 4-liikmelise meeskonnana, kuid reaalselt tehti projekti vaid kahekesi, mis teeb tehtud töö veelgi rohkem muljetavaldavaks. Loodetavasti meeskonnaliikmed õppisid midagi, sest koodi välimuse ja toimivuse osas võiks arvata, et nad on C#-ga tegelenud vähemalt mõned aastad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovime edu edasiste projektide tegemisel ning soovitame antud projekti tulevikus kasutada oma oskuste näitajana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond Hardware Monitoring 21.01.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Lõpptoote retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
TeravMDB puhul on tegemist rakendusega, mis võimaldab kasutajal seriaale salvestada ja ka hinnata. Esmapilgul rakendust käivitades hakkas silma rakenduse kena disain. Tundub, et palju on vaeva nähtud sellega, et rakendus näeks välja “nagu päris” ning kasutajal ei oleks seda halb vaadata. Eriti meeldis, et pole kuvatud Windows’i default minimize, maximize, close nuppe :). Samuti on tore, et rakendusel on oma ikoon.&lt;br /&gt;
Üldiselt on rakendus täiesti kasutatav ning täidab kirjeldatud funktsionaalsuse ära. Saab kasutajat lisada, rakendusse sisse ja välja logida, seriaale lisada ja hinnata. Boonuseks on veel ilus väljanägemine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemid==&lt;br /&gt;
Pildi kasutamine rakenduse log-in vaatel on riskantne - ta on küll ilus, kuid kasutatavus võib kannatada (UX mõistes raske näha enda kirjutatud kasutaja nime näiteks või kursor ei paista välja)&lt;br /&gt;
Erinevatel sektsioonidel sama taust ja puuduvad piirjooned, mis tekitavad korrapäratu mulje. &lt;br /&gt;
Rakendus lakkas töötamast, kui notificationit tahtsime saata (ilmselt ei olnud lokaalselt kõik sõltuvused testimisel täidetud - SMTP server vms).&lt;br /&gt;
Uue seriaali salvestamise vaatest “Save” vajutades võiks visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Seriaalile hinde andmisel võiks peale hinde andmist visata tagasi seriaalide vaatesse.&lt;br /&gt;
Kui rakendus ei luba/taha midagi salvestada, siis võiks kuvada kasutajale mingisugust teadet, mis valesti on. Vastasel korral ei saa hästi aru kas nüüd juhtus midagi või ei juhtunud ning kasutaja on segaduses, kuidas edasi käituda.&lt;br /&gt;
Puuduv pildiinfo ei ole käsitletud, &amp;quot;System.Windows.Data Error: 23&amp;quot; jookseb läbi debugi outputis. &lt;br /&gt;
Arendusfaasis rakendusel võiks olla kasutatud debug/log väljundit.&lt;br /&gt;
Parool on plaintext kujul baasis. Esimene asi mis peaks autentimisi kujundades pähe tulema on räsi ja sool, puhtalt harjumuse tekitamiseks.&lt;br /&gt;
Seriaalile informatsiooni lisamise väli on küll suur, kuid teksti ei wrapita, mis teeb selle kasutajale ebamugavaks.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Kas me ise kasutaks lahendust?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei, kuna kooli, töö jms kõrvalt ei ole kahjuks aega seriaale vaadata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kood==&lt;br /&gt;
Kasutati eeskujulikult MVVM arendusmustrit. Vajalikud kohad on kommenteeritud. VievModel AddSeries all võib-olla nuriseks staatilise listi kasutamisega, kus defineeritakse võimalikud žanrid. Selle liigutaks kindlasti kas staatilisse mudeli klassi või siis veel parem  eraldi konstantide klassi.&lt;br /&gt;
Koodi osas muidu hästi. Kommenteeriks ehk vaadete (“Views”) koodi ainult. Teenuseid oli kirjutatud võrdlemisi vähe. Suurema osa tööst tegid ära vaated ning seal on kood veidi lohisev ja raskesti loetav. Veidi rohkem oleks selles osas võinud kommenteerida tegemisi või siis tükeldada ja refaktoreerida ning ehk kasutajasisendi kontrollimiseks isegi mõne teenuse kirjutada.&lt;br /&gt;
SmtpClient kasutamine ja e-maili saatmine on samuti lahe funktsionaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mida teeksime teistmoodi?==&lt;br /&gt;
Disaini võiks natuke muuta, et kasutajakogemus oleks veelgi parem. Samuti pildi lisamise võimaluse oleks võinud üldse ära jätta - ta ei anna mingisugust suurt lisaväärtust, eriti tabelivaates, kus ta on väga väikselt näha(see on täiesti maitse asi ja kindlasti oleneb kasutajast). &lt;br /&gt;
Väga äge oleks siduda rakendus mingisuguse IMDB avaliku API’ga, kust oleks saanud näiteks IMDB enda keskmise hinde kätte. &lt;br /&gt;
Samuti tekkis mõte, et miks on vaid seriaalidega piirdutud. Lihtsasti oleks saanud filmidele ka rakendada. &lt;br /&gt;
Kui mingit kirjet muuta, siis parem oleks kasutaja salvestamise õnnestumisel kohe õigesse vaatesse suunata, mitte pop-up aknaga salvestamise õnnestumist kuvada - vastasel juhul peab ta ise niikuinii back nuppu vajutama ja see on tülikas. Pop-up’i võiks kuvada näiteks siis, kui millegi pärast salvestamine ebaõnnestus.&lt;br /&gt;
Muret tekitas ka info nupp, mida esialgu oli raske üles leida ja samuti on ta retsenseerijate arvates natuke eksitava nimega, sest tegelikult saab sealt teavitust lasta saata ja hinnata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel== &lt;br /&gt;
Andmemudelit analüüsist ei leidnud. Mudelite skeem küllaltki lihtne ning ehk suurt vajadust ei olnud ka. Siiski arenduse algusetapis / analüüsi faasis annab palju juurde, kui läbi mõelda milliste objektidega tuleb tegelema hakata. Kahjuks meeskonna arenduse kulgemisest infot ei ole, et kas nendele andmemudeli vahelejätmine ka probleeme põhjustas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Skoop== &lt;br /&gt;
Tegemist on vägagi piisava skoobiga, arvestades, et rakenduse kirjutasid vaid kaks inimest. Projekt hõlmab mitmeid komponente, sh kasutajapõhine lähenemine, seos andmebaasiga jms. Kokkuvõtvalt on tegu väga suure väljakutsega ja skoobilt täiesti piisav antud aine raames. Samuti on rakendusel head edasiarenduse võimalused. Näiteks IMDB APIga sidumine, kasutajakogemuse parendamine (soovitused jm).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Retsenseeris meeskond CSharpResto 23.01.2018&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpResto&amp;diff=128597</id>
		<title>SharpResto</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SharpResto&amp;diff=128597"/>
		<updated>2017-12-17T17:56:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Prototüüp */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
* Andreas Porman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* C#&lt;br /&gt;
* Azure&lt;br /&gt;
* SQL Server 12.0.2000&lt;br /&gt;
* ASP.NET&lt;br /&gt;
* Blend&lt;br /&gt;
* TFS (Team Foundation Server)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Rakenduse kirjeldus&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tegemist restoranidele mõeldud tellimuse koostamise ja esitamise rakendusega. Hetkel on enamasti söögikohtades kasutusel POS (ingl point of sale) süsteemid, kus teenindaja esmalt kogub lauast kliendi soovi ning seejärel läheb kassasse neid tellimusi sisestama ning alles seejärel jõuavad need kööki.&lt;br /&gt;
Meie rakendus laseks menüüd sirvida, tellimust kokku panna, kommentaare lisada ning sööki käikudeks jagada otse lauast või siis teenindajal otse laua kõrvalt. Selleks võetakse kasutusel tahvelarvutid või nutitelefonid, vastavalt teenindajatele ja vajadusel laudadesse. Seadmetesse on arendatud rakendus, milles on võimalik sirvida menüüd, valida saadaval olevate toitude ja jookide vahel ning lisada need ostukorvi. Ostukorvis saab omakorda lisada kommentaarid ning seejärel jaotada vajadusel käikudeks ning esitada tellimuse. Samu toiminguid on võimalik teha nii teenindaja kui ka lauas olevast nutiseadmest. Tellimus ja klient ühendatakse laua numbri abil. Ühest nutiseadmest saab soovikorral ühe ostukorviga teha ka tellimuse mitmele inimesele. Ostukorvis avaneb võimalus valida inimeste arv ning seal siis jagada vastavalt toidud käikude ja inimeste kaupa. &lt;br /&gt;
Tellimuse esitamisel saadetakse see kööki ning köök saab märkida tellimuse kas tagasilükatud või “valmistamisel”. Kui tellimus lükatakse tagasi, siis märgib köök kommentaari ning klient või teenindaja peab tegema muudatuse. Kui tellimus läheb valmistamisse, siis jääb see avatuks kliendi nutiseadmes, kus on võimalik ka asju juurde lisada. Samuti kui tellimus esitati lauas olevast nutiseadmest, luuakse sama tellimus ka teenindaja rakendusse, kus vastavalt teenindaja saab märkida, et tema tegeleb selle lauaga. Ning kõigil teenindajatel on võimalik ka samas tellimusele asju kliendi soovil juurde lisada. &lt;br /&gt;
Kui köök saab mõne käigu valmis, tuleb märkida vastavalt tellimuse rida “valmistamisel” pealt “valmis serveerimiseks” ning seejärel tuleb lauda/tellimust teenindavaks märkinud teenindaja seadmesse teavitus. Teenindaja viib road lauda ning märgib vastavalt serveeritud tellimuse read “serveeritud”.&lt;br /&gt;
Lõpuks, kui kõik tellimuse read on “serveeritud” ning klient on valmis maksma, sooritatakse makse sularahas või tavalise makseterminaliga ning teenindaja ülesanne on märkida “arve makstud”. Kui tellimus tehti kokku, on nüüd võimalus ka teha arved vastavalt soovile pooleks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eesmärk&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärk on suurendada restoranide tellimuse esitamisel efektiivsust, muuta seda lihtsamaks ning vähendada võimalike vigade arvu. Seejuures ei kao ka tegelikult teenindaja roll vaid pigem suurenebki teenindaja võimekus rohkem kliendiga suhelda ning lisamüüki teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Võimalikud probleemid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Võimalik, et meeskonnal jääb tehnilistest oskustest puudu ning rakenduse funktsionaalsust ei saavutata täies mahus. &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Funktsionaalsused&#039;&#039;&#039; (sulgudes on märgitud, kas tegemist põhi- või lisafunktsionaalsusega)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE&#039;&#039;&#039; - Pealeht [https://ibb.co/jWzkVw Pealeht] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kasutajatüübi valimine (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - pealehel saab valida, millise kasutajana hakkad rakendust kasutama (klient, teenindaja, köök)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kasutaja ja parooliga sisselogimine (lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - vajutades soovitud kasutajatüübile, palutakse sisse logida vastavalt kasutajanime ja parooliga.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE&#039;&#039;&#039; - Menüü [https://ibb.co/mLYqxb Menüü] (klient, teenindaja, köök) (põhifunktsionaalsus)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Menüü sirvimine (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - menüüs on kategooriad (nt eelroad, pearoad, magustoit, joogid). Restoran saab enda menüüd muuta ning vastavalt vajadusele ka jooksvalt punaseid ajutisi kommentaare lisada ja valikuid“disabled” märkida. Menüü kuvatakse Toitudele peale vajutades kuvatakse lisainformatsioon (nt kirjeldus, komponendid, kaloraaž). Samuti avanevad toidule vajutades “lisandite võimalused” ning “quantity” ja “add item” nupp.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse kokku panemine (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - võimalik menüüs olevaid asju lisada enda ostukorvi. Mitme inimese jaoks tellimiseks võimalik valida ka kohe kogust. Menüü lehel on olemas nupp “checkout”, kus saab minna edasi järgmisesse vaatesse.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse ridade kommenteerimine (lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;- peale menüüst asjade valimist on kliendil selles n.ö ostukorvis võimalik lisada veel kommentaare (nt “ei soovi mingit komponenti”). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Ühe tellimuse jaotamine mitme inimese peale (lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; “Ostukorvi” vaates on võimalik valida inimeste arvu. Seejärel tekib vaatesse vastavalt valitud inimeste arvule kastikesi. Tellimuse read tuleb tõsta vastavalt inimeste alla (vastavalt kes mille eest maksab). Kui laud on väike, siis pole teenindajal probleemi jätta meelde, kes mida tellis. Suurema laua korral saab tekitada näiteks kohtadele numeratsiooni 1-10 ning teenindaja peab siis enda jaoks mõtlema vastavalt, mis loogika järgi ta kohtadele need numbrid pani (selle vastu, et inimesed kohti vahetavad ei olegi üldjuhul midagi teha...selle jaoks ongi teenindaja). Samas jääb ka üldine kast, milles olevad asjad jaotatakse hiljem arvel võrdselt kõigi vahel.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimusridade jaotamine mitmeks käiguks(lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; “Ostukorvi” vaates, Iga inimese kastikeses saab valida soovitavate käikude arvu ning jagada toidud vastavalt soovitud järjekorrale.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse esitamine(põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; “Ostukorvi” vaates on olemas nupp “esita tellimus”, mis saadab tellimuse köögi kasutajale. Peale esitamist olemasolevaid elemente klient ise enam muuta ei saa. Võimalik on menüüst elemente juurde lisada ning seejärel uuesti tellimust esitada. Sellisel juhul läheb kööki ainult lisatud element.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tagasilükatud tellimuse muutmine nähes köögi kommentaari(lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - peale esitamist jääb tellimus ootama vastust. Kui tellimus aksepteeritakse, liigub see avatud tellimuste alla. Kui lükatakse tagasi, tuleb teade ning klient või teenindaja saab peale seda tellimust kohandada ning uuesti esitada. (ülejäänud protsess toimib samamoodi)&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE - Köögipoolne valideerimine [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused] (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse tagasilükkamine kommentaariga (teenindaja, köök) (lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - Köök või vajadusel teenindaja saab lisada tellimuse või vajadusel tagasisaata, kus tuleb lisada kommentaar. Samuti saab köök või teenindaja tellimuse aksepteerida. Peale aksepteerimist liigub esimene käik avatud tellimuste alla “tegemisel” ning ülejäänud käigud “ootel” kategooriasse.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse töösse märkimine (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - kui köögile või teenindajale tellimus sobib, saab märkida aksepteeritud.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE - Avatud tellimused [https://ibb.co/hN7Hcb Köögipoolne valideerimine, Tellimused](klient, teenindaja, köök)(põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; - selles vaates on näha avatud ja suletud tellimused. Tellimuse ülesed kategooriad on “teenindamist vajavad”, “teenindatavad”, “makstud”, “kõik tellimused”. Alamkategooriad on omakorda seatud tellimuse ridadele: ”ootel”, “tegemisel”, “valmis serveerimiseks”, “serveeritud”, “makstud”. NB! Klient näeb ainult enda tellimust puudutavat infot.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Töös oleva tellimuse ilmnemine teenindaja, köögi, kliendi rakendusse(põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Töös oleva tellimuse teenindatavaks märkimine kindla teenindaja poolt (põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;- kui köök on aksepteerinud tellimuse, mis on otse kliendi rakendusest, näevad teenindajad seda ning saavad märkida tellimuse “teenindatavaks”. Sellega tekivad teenindajatele kindlad lauad, mida nad teenindavad. Igal laual, kus on lahtine arve, peab olema teenindaja, vastasel korral hakkab süsteem teavitusi saatma teenindajatele.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Teenindatavate tellimuste staatuse muutuse ning ka uute tellimuste kohta tulevad teenindaja rakendusse märguanded (lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Tellimuse staatuse muutmise võimalus - teenindajal ja köögil(põhifunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Arve jagamise võimalus(lisafunktsionaalsus)&#039;&#039;&#039;  - kui kõik toidud on serveeritud ja klient on valmis maksma, saab teenindaja “teenindatavate” tellimuste alt initsieerida maksmist. Kliendil avaneb võimalus veel ostukorvis olevat vastavalt inimeste vahel muuta, misjärel teenindaja saab koguda maksed ning märkida tellimuse “makstud”.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;MUDEL - [https://i.imgur.com/aL0SAku.png Esialgne andmebaasi struktuur]&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Andmebaasi hallatakse MS Azure keskkonna kaudu. &lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Prototüüp ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE - Köögipoolne valideerimine&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Sharpresto_kitchenview_1.png|thumb|Köögi vaade|200px]]&lt;br /&gt;
Köögi vaade annab ülevaate klientidelt tulnud tellimuste kohta. Seal kajastub tellimuse kohta vajalik info: aeg, kliendi kommentaar, tellimusega seotud valikud.&lt;br /&gt;
Tellimusi on võimalik filtreerida laudade kaupa ning iga tellimuse kohta on võimalik hüpikakna kaudu saada lisainfot. Toidu valmides saab märkida tellimuse &amp;quot;valmis&amp;quot; staatusesse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaadet avades kogutakse andmebaasist kõik värsked tellimused ning käivitatakse perioodiliselt uuenev taimer, sealjuures uuendatakse ka dünaamiliselt avatud tellimustega laudade valikut ning iga laua avatud tellimuste arvu.&lt;br /&gt;
Seades tellimus &amp;quot;valmis&amp;quot; olekusse eemaldatakse see loendist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edaspidises töös peab tagama, et mitme köögivaates rakenduse vahel ei tekiks konflikte. Lisaks oleks hea hoida hetkel käsil olevaid tellimusi eraldi listis, et oleks lihtsam neid valmis staatusesse viia.&lt;br /&gt;
UI poolelt on veel vaja nuppude käitumist kohendada, et oleks lihtsam aru saada, mis laud hetkel valitud on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;VAADE - Arve koostamine&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Arve vaates saab teenindaja vaadata, milliste laudade tellimused on serveeritud ehk arvet on võimalik koostada. Vaadet avades kogutakse baasist info laudade kohta, mille tellimus on &amp;quot;Serveeritud&amp;quot; staatuses. Vasakul olevate nuppude abil saab filtreerida arveid laudade järgi, nuppu näidatakse alles siis, kui antud laua tellimus on arve koostamiseks vajalikus olekus. Nupu &amp;quot;Generate bill&amp;quot; abil salvestatakse tellimus arvete tabelisse ning tellimuse staatus läheb olekusse &amp;quot;Complete&amp;quot; ehk rakenduses enam sellist tellimust ei kajastata ning vastava laua tellimus kaob lehelt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatel on ka &amp;quot;Pay&amp;quot; nupp, mille taga hetkel veel funktsionaalsust ei ole, kuid tulevikus oleks võimalik selle abil asuda arvet tasuma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalogi ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 17.09.2017 - meeskonna kokkupanek ja skype&#039;i grupi loomine&lt;br /&gt;
* 01.10.2017 - esimene koosolek&lt;br /&gt;
* 08.10.2017 - analüüsi versioon 1 ja andmebaasi arhitektuuri koosolek&lt;br /&gt;
* 22.10.2017 - Azure keskkonna seadistamine&lt;br /&gt;
*&lt;br /&gt;
*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;+ jooksvad arutelud skype&#039;i grupis&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122557</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122557"/>
		<updated>2017-05-16T21:26:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122509</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122509"/>
		<updated>2017-05-14T07:31:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_m%C3%B5ju_algkooliealiste_laste_arengule&amp;diff=120910</id>
		<title>I026 - Kevad 2017 - Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_m%C3%B5ju_algkooliealiste_laste_arengule&amp;diff=120910"/>
		<updated>2017-05-01T19:24:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: Created page with &amp;quot;=Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule= Autorid: Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas   ==Sissejuhatus== Reaalsuseks on sa...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule=&lt;br /&gt;
Autorid: Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Reaalsuseks on saanud tõsiasi, et peaaegu iga inimese taskust punnitab välja mingisugune nutiseade. Nutitelefon ei ole juba enam mõnda aega luksuskaup, tänapäeva tehnoloogiliselt eksponentsiaalselt arenevas maailmas on see juba hädavajalik seade. See on nagu suur informatsioonipank ning ühenduslüli muu maailmaga, ilma milleta on inimene nagu puuraidur, kes ilma kirveta metsa läheb. 21. sajandi tempoga kaasaspüsimiseks on igal inimesel vajalik ära õppida oskus käsitseda mingisugust infotehnoloogilist seadet, mille abil on võimalik end laia veebi ühendada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeldigu see meile või mitte, arvuteid ning muid nutiseadmeid hakkavad lapsed tänapäeval kasutama juba väga noorest east. On juba täiesti tavaline, et enne korralikult rääkima õppimist on lapsel omandatud oskus lapsevanema telefonist mängude üles otsimine ning nende abil aja veetmine. See kõik on kasvavale inimesele äärmiselt huvitav maailm ning tihtipeale on see ainuke vahend, kuidas last rahulikuks saada. Lapsevanemalt nõuab tohutut pingutust nutiseadme abil magama harjunud jääva lapse ümberõpetamiseks, et ka ilma selleta on võimalik uinuda. Kuna tänapäeva maailma üks peamisi märksõnu ongi „kiire“ ning „mugavus“, siis tänavapildis näeb ohtralt lapsi kärutavaid emasid-isasid, lapsel näpud vilunud liigutustega üle ekraani libisemas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ka kindlasti radikaalsemaid näiteid, kus keelatakse lapsel igasugune arvuti- ning nutiseadmete kasutamine, mingu mängigu hoopis õues sõpradega või tehku midagi kasulikku. Õigustusena tuuakse näiteks, et nemad (lapsevanemad) omal ajal muud ei teinudki, kui jooksid päevast päeva õues ringi ning said ilma igasuguste telefonideta hakkama. Nii äärmuslik käitumine ei ole ka kuigi positiivne lapse arengu seisukohalt. Tuleb arvestada, et igasugune infotehnoloogia ongi tulevik, me peame õppima sellega elama. Ka veel ilma autodeta maailmas sõideti hobustega ning saadi hakkama, kuid siiski ei mõtle enam ilmselt keegi, et võiks Tartust Tallinnasse hobusega sõita, sest kunagi sai ju ka nii tehtud. See ei ole lihtsalt ratsionaalne. Seepärast on liigne nutiseadmete piiramine lapsele hoopis karuteeneks. Kuna tal on tulevases elus erinevaid seadmeid nagunii vaja kasutada, siis võib tal tekkida suuri raskusi tegevustega, mis on teistele lastele juba loomulikud ning väiksest saati kinnistunud. Lapse liigne piiramine on juba eetiliselt vale, ei saa võtta inimeselt võimalust tegeleda millegagi, mis talle meeldib ja millega ta tahab tegeleda. Piltlikustamiseks võib tuua sarnase näite, kus lapsel keelatakse liha söömine, kuna lapsevanemad seda samuti teha ei soovi.  See on lapse arengule kahjulik ning võib võtta talt võimaluse täisväärtuslikku elu elada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka paljude teiste asjadega, tuleb ka siin leida kuldne kesktee. Liigne tehnoloogiast sõltumine ei tee head, samuti nagu ei tee head ka liigne tehnoloogia piiramine. Kuna IT maailm on arenenud niivõrd kiiresti, siis ei ole ühiskonnas jõutud luua mingisugust juhendit, kuidas peaks lapsi sellises maailmas kasvatama. Enamjaolt tegutsetakse oma kõhutunde järgi, samuti oleneb palju lapsevanemate teadmistest selles valdkonnas. Siiski on juba hakatud mõtlema erinevatele IT alastele õpiprogrammidele lastele ning rohkelt on turule tulnud erinevaid nutirakendusi, mis lapse arengut toetavad, nii tehnoloogia alaselt kui ka muudes valdkondades. Siinkohal tuleb lapsevanemal võtta suur vastutus rääkida lapsele tehnoloogiaga kaasnevatest riskidest (lisaks tehnoloogilistele- ja turvariskidele ka füsioloogilistest riskidest), uurida lapselt, millega ta arvutis või nutiseadmes tegeleb, teha talle selgeks, et peale arvutite on olemas ka muu maailm ning kõike muud, et noore inimese teadlikkust tõsta. Igal lapsevanemal peaks olema kohustus teada arvutite ja Interneti põhitõdedest, et osata juhendada oma võsukesi erinevates olukordades õigesti käituma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevas kirjatükis proovimegi kokku võtta erinevad võimalused laste normaalseks arenguks IT valdkonnas, milliseid rakendusi on olemas, et seda toetada, kuidas äratada lastes huvi enama, kui lihtsalt mängimise vastu ning millised on potentsiaalsed ohud, mis lapsi seda kõike tehes varitseda võivad. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nutiseadmete rakendused koolilapsele==&lt;br /&gt;
Kui vaadata veidi ringi äppide maailmas, siis loomulikult on suur osa neist tehtud ingliskeelsetena. Väga palju on erinevaid mänge, millega on võimalik lapsel midagi uut õppida, kuid on ka asjalikumaid rakendusi, mis näevadki päris õppeprogrammi moodi välja. Paljudest neist ei ole küll Eesti lapsele esialgu eriti abi, kuid kui näiteks Inglise keel on juba mõnevõrra suus, siis on sealt hea edasi minna ja nii mõndagi juurde õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevaid rakendusi on tegelikult praegusel ajal nii palju, et nende seast endale sobiva leidmine võib aega võtta üsnagi palju. Eestis teeb valiku üsna palju kitsamaks muidugi meie keel. Kuid kui sobiv, meeldiv ja hariv on leitud, siis seda kasutades on võimalik õpitulemusi päris korralikult parandada. Loomulikult on selle juures siis põhiline kriteerium ikkagi rakenduse sihipärane vähemalt paaril korral nädalas kasutamine. Järjest rohkem kasutavad õpetajad ka koolis interaktiivseid õpetamise vahendeid, tehes erinevates keskkondades kõikvõimalikke teste ja kasutades lihtsalt olemasolevat tunni töös. Eriti põnevad on laste jaoks need korrad, kus mitu erinevat ainet ühe korraga lõimuvad ja näiteks õues kaardi abil orienteerumine on seotud matemaatikaülesannete või mõne muu aine küsimustele ühiselt vastuste leidmisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selliseid koolis õpetajate poolt kasutatavaid rakendusi on näiteks matemaatika õppimisel kasutatav 10 monkeys&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.10monkeys.com/ee/ Rakenduse &amp;quot;10 Monkeys&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; (nüüdseks kahjuks tasuliseks muutunud), orienteerumisel kasutatav LoQuiz&amp;lt;ref&amp;gt;[http://loquiz.com/ Rakenduse &amp;quot;LoQuiz&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; (kus mobiilidega joostakse kaardi järgi orienteerudes ja kindlasse punkti jõudes saad vastava punkti ülesande kätte), programmeerimise õppimiseks kasutatav lightbot&amp;lt;ref&amp;gt;[https://lightbot.com/flash.html Rakenduse &amp;quot;Lightbot&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, Inglise keele õppeks kasutatav Memrize&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.memrise.com/courses/english/english/ Rakenduse &amp;quot;Memrize&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; ning erinevad võimalused muusikatundide teemadega tegelemiseks. Kui koolis on olemas klassitäis tahvelarvuteid õpilastega kasutamiseks, siis sõltub nende kasutamine ja selle efektiivsus suuresti õpetajate endi huvist ja tahtmisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lapsed ise paistavad tänapäeval olevat huvitatud üleüldse kõigest, mis on seotud nutiseadmete ja tehnikaga. Nii kui on teada, et võib kasutada telefoni/tahvlit/arvutit, nii on kohe motivatsioon tegutsemiseks hulga kõrgem. Enamikel algklassilastel on ju ka oma isiklik nutitelefon taskus olemas. Lapsevanemana ei kujuta ka tegelikult teistsugust situatsiooni ettegi. Telefon ise on vajalik, et laps saaks vajadusel helistada (ise helistades on palju põhjuseid, miks kõnele ei vastata) ja nutiversioon vajalik selleks, et laps ei jääks sotsiaalsest grupist välja. Sest kui sul nutitelefoni ei ole, siis üldsuse arvates oled sa mitte keegi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpilastel endil on aga rakenduste kasutamise valik palju laiem kui õpetajatel. Juba väikestele lastele on olemas erinevaid äppe, millega saab arendada ruumitaju ja kujundite tundmist, nagu näiteks erinevad puzzled. Veidi suurematele lastele on mõtlemise arendamiseks keerulisemad puzzled ja ka tangrami mängud. Tundub, et pigem lähevadki lastele endile peale pigem erinevad mängud, kus on õppimine varjatult peidus. Loogilist mõtlemist on võimalik arendada näiteks lastele meelepäraste mängudega Where’s my water&amp;lt;ref&amp;gt;[http://lol.disney.com/games/wheres-my-water-app Rakenduse &amp;quot;Where&#039;s my water&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;,  Cut the rope&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.cuttherope.net/ Rakenduse &amp;quot;Cut the rope&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja muud sarnased, mis lapsele tunduvad põnevad ja vanemale harivad. Muusika mängimiseks on erinevaid süntesaatori rakendusi, kiiruse ja tähelepanu arendamiseks kõikvõimalikke mänge, mis vajavad kiiret reageerimist mingile muutusele (nagu näiteks muusikaline rakendus Piano Tiles&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.cmplay.tiles2&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Piano Tiles&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lastel kipub aga paraku huvi olema rohkem selliste sisutühjade rakenduste vastu, kus vaja õhupalle katki torgata või lihtsalt monotoonselt ekraanile toksides punkte koguda (sest punktide eest on võimalik ju ometi midagi osta, mis sest, et selle ostuga eriti midagi ei muutu). Nii leiangi enda laste telefone uurides sealt üsna sageli erinevaid rakendusi, millede üle ma eriti õnnelik ei ole. Sageli ei saa aga ka kõike ära keelata, sest laste omavaheline sotsiaalne suhtlemine on paljuski rajatud sellele, milliseid mänge nad telefonides mängivad. Pean ütlema, et õpetajatel on küll küsitluste ja vestluste tulemusel meeldivam lapse suust kuulda, et lapse lemmikmängud on näiteks kullimäng ja ukakaks või mõni pallimäng kui praeguseks hetkeks tavaliseks saanud vastust, et tema lemmikmängude hulka kuuluvad Minecraft&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.mojang.minecraftpe Rakenduse &amp;quot;Minecraft&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, Zombie squad&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.mastercomlimited.zombiedrive Rakenduse &amp;quot;Zombie squad&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, Minicraft&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.pcworld.com/article/247456/notch_s_minicraft_now_ported_to_android_devices.html Rakenduse &amp;quot;Minicraft&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; või Clash Royale&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.supercell.clashroyale Rakenduse &amp;quot;Clash Royale&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kusjuures enam meeldivad lastele läbi neti mängitavad versioonid, sest selle kaudu nad ka suhtlevad. Või õigemini helistavad üksteisele ja kutsuvad näiteks Growtopias&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.rtsoft.growtopia&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Growtopia&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; mingisugusesse maailma, milles nad ise parasjagu viibivad, et siis teineteisega asju vahetada selle asemel, et ratastega metsa sõita ja onni ehitada. Vanemate jaoks võib see variant vahest tunduda turvaline, kuid reaalset maailma oleks ka vaja tunnetama õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laste telefone läbi kammides on küll mõnedele rakendustele võimalik juurde mõelda mõningad harivad aspektid, kuid paraku kipub suurem osa laste kasutatavaid äppe olema vanema silmis üsna mõttetud. Leitud positiivsete näidetena toon välja järgnevad rakendused. Pokemon Go&amp;lt;ref&amp;gt;[http://pokemon-go.en.uptodown.com/android Rakenduse &amp;quot;Pokemon Go&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, mille abil on võimalik lapsi veidi enam liikuma saada. Kiirema punktide saamise nimel peab küll paraku tõdema, et lapsed unustavad oma turvalisuse. Nad sõidavad jalgratastega ringi, vaadates ümbritsevat läbi oma telefonide, et leida üles kusagil pesitsevad Pokemonid. See aga võib tekitada liiklusohtlikke olukordi. Kui see aspekt lapsele selgeks teha, siis on iseenesest tegemist üsna positiivse rakendusega. Veel tuvastasin enda jaoks meeldiva üllatusena laste telefonidest Eesti oma rakenduse Siga Lendab!&amp;lt;ref&amp;gt;[http://kolmporsakest.ee/sigalendab/ Rakenduse &amp;quot;Siga lendab!&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, mis on teadusmäng, kus vaja siga paremini lendama saada. Selles mängus ei ole vaja mitte suvaliselt kusagile klõpsida, vaid punktide kogumiseks tuleb vastata teadusküsimustele, nii et märkamatult koguneb värskeid teadmisi loodusteaduste vallast. Ka leitud Laserbreak Lite&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.errorsevendev.games.laserBreak&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Laserbreak Lite&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; on mäng, mis vajab mõtlemist. Selles mängus on tarvis erinevaid objekte kasutades suunata laserkiir sihtmärgini, et saada järgmisele tasemele. Põnev füüsiliste reaktsioonide jälgimise simulatsioonimäng, mille telefonides tuuseldades leidsin, on ka Powder Game&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=jp.danball.powdergameviewer Rakenduse &amp;quot;Powder Game&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus saab erinevaid aineid üksteisega kokku panna ja uurida, mis nendega juhtub. Näiteks paned puu tüki maha ja kallad sinna hapet peale. Võib tuua kohale ka pilve ja panna tuule puhuma. Võimalused on päris suured ja laia haardega. Lisaks leidsin ka tähelepanu ja koordinatsioonimängu ZigZag&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.ketchapp.zigzaggame Rakenduse &amp;quot;ZigZag&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus palli tuleb ajada mööda sik-sak rada ilma, et see maha kukuks. Edasiliikumine on automaatne, suunda tuleb muuta paremal või vasakul ekraani serval puudutades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks erinevatele mängudele on praeguseks ajaks juba ka laste kasutusse jõudnud aktiivsusmonitorid, mis endaga mobiilirakenduse kaasa toovad. Ehk ka lapsed oskavad juba rõõmu tunda päevastest seatud sammude eesmärkide täitmisest, milledeni jõudmiseks üksteisega võisteldakse. Tundub, et kõige kaasahaarava alus paistabki olevat võistlusmoment. Kõige paremini meeldivad lastele need rakendused, mida saab koos kasutada ja millega on võimalik üksteisega mõõtu võtta. Sotsiaalsed olevused, nagu nad on, tahavad nad ikka üksteisega võidu teha ja reeglina ka võita. Seega kui mängitakse ühiselt isegi mänge, mis ei tundu just kuigi asjalikud, siis võib ka sellest leida positiivse aspektina võimaluse kaotamist õppida ja sellega leppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõttes on nutiseadmetes nii väga häid, häid, huvitavaid kui ka täiesti jamasid rakendusi. Kindlasti on lapse jaoks abi vaja, et nende seas orienteeruda ja mitte päris ära kaduda nende hulka, sest laste ajataju on pigem kehvavõitu, kui asi puutub erinevatesse tehnikavidinatesse ja ekraanidesse. Seega nagu ka igal pool mujal, on ka nutiseadmes vaja last juhendada, et ta suudaks ise õige tee leida ja parimaid valikuid teha. Sellele aitab kindlasti kaasa omavaheline hea suhtlus ja aeg, mida on vaja lapsele pühendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mõningad leheküljed, kus on toodud välja erinevad õppimisrakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Keeleõppe rakendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
FluentU&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.fluentu.com/educator/blog/language-teaching-apps/ Rakenduse &amp;quot;FluentU&amp;quot; veenileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10 Best Language Learning Apps For Kids&amp;lt;ref&amp;gt;[https://elearningindustry.com/10-best-language-learning-apps-for-kids &amp;quot;10 Best Language Learning Apps For Kids&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The essential guide to apps for learning English as a second language&amp;lt;ref&amp;gt;[http://mastersinesl.com/essential-esl-app-guide/&amp;quot;The essential guide to apps for learning English as a second language&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
40 Of The Best Learning Apps For Elementary Students&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.teachthought.com/the-future-of-learning/technology/38-best-elementary-learning-apps-for-students/ &amp;quot;40 Of The Best Learning Apps For Elementary Students&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Matemaatika õppimise rakendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
36 Math Apps For Elementary School Students From Edshelf&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.teachthought.com/the-future-of-learning/technology/36-math-apps-for-elementary-school-students-from-edshelf/ &amp;quot;36 Math Apps For Elementary School Students From Edshelf&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
24 good iPad math apps for elementary students&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.educatorstechnology.com/2013/12/24-good-ipad-math-apps-for-elementary.html &amp;quot;24 good iPad math apps for elementary students&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10 monkeys&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.10monkeys.com/ee/ Rakenduse &amp;quot;10 Monkeys&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laste endi koostatud nimekiri parimatest äppidest&amp;lt;ref&amp;gt;[https://padlet.com/aimi58/apidoppimiseks &amp;quot;Laste endi koostatud nimekiri parimatest äppidest&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Muusika õppimise rakendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Top 10 Music Education Apps&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.smartappsforkids.com/2013/03/top-10-music-education-apps.html &amp;quot;Top 10 Music Education Apps&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
110 Free Music Education Apps&amp;lt;ref&amp;gt;[http://musicwithmrsdennis.blogspot.com.ee/2013/01/110-free-music-education-apps.html &amp;quot;110 Free Music Education Apps&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Huvi tekitamine programmeerimise vastu==&lt;br /&gt;
Aastal 2012 kirjutas Tieto Estonia konsultant Raul Ennus arvamusloo sellest, et võiksime õpetada kõik Eesti lapsed programmeerima. Tema idee seisnes selles, et hakkame juba põhikoolis lastele programmeerimist õpetama. Ta ei arva, et lapsed peaksid kohe mõne konkreetse keele selgeks õppima, vaid et neil tekiks arusaam, kuidas arvutid toimivad ja programmid toimetavad. Edasi saavad juba lapsed ise otsustada, kas oma edaspidine elu siduda IT-ga või suunduda tegema midagi muud, sest ega kui lapsi koolis kirjutama ja lugema õpetatakse, ei pea nad ju kohe kirjandusega tulevikus tegelema hakkama. Ennus arvab, et kuna arvutite puhul on tegu tööriistaga, siis võiks osade tööõpetuse tundide asemele õpetada programmeerimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.aripaev.ee/opinion/2012/07/13/edukas-eesti-opetame-koik-lapsed-programmeerima Äripäeva artikkel &amp;quot;Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima&amp;quot;, 2012]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kiire googeldamine andis otsingule „algkooli lapsed programmeerima“ palju vastuseid. See tegelikult isegi ei olnud üllatav. Esmaste vastete seas tulid esile Tallinna Mardi lasteaia robootikaring, Varbola Lasteaed-Algkooli programmeerimise õpetus, Nutlilabori programmeerimise kavad lastele jne jne. Kõigis leitud uudisnuppudes, blogides ja huviringides mainitakse roboteid ja kuidas lapsed võiksid ja saaksid lihtsaid roboteid kokku panna ja programmeerida. Siinkohal tundub siinkirjutajale, et kõige parem viis lastele programmeerimise vastu huvi tekitada on läbi robotite, nende ehitamise ja programmeerimise. Ja ei, see programmeerimine ei pea olema mitmekümneid ridu pikk tekst, vaid programmeerida saab ka läbi valmis keskkondade, kus saab paika lohistada klotse või joonistada pliiatsi/vildikaga ette jooni, mida mööda siis robot liigub või midagi teeb. Järgnevalt mõnest huviringist, komplektist ja programmist lähemalt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tallinna Mardi lasteaed ja WeDo LEGOrobotid===&lt;br /&gt;
Tallinna Mardi lasteaed valiti välja läbiviimaks pilootprojekti kus tahetakse lastele õpetada ja anda neile tugevam kogemus LEGO WeDo komplektide rakendamisele. Lapsed olid võimalusest väga vaimustunud ja tegid ringis tööd kaasa suure õhinaga. LEGO WeDo on lastele mõeldud robootika komplekt, kus lapsed saavad ehitada ja programmeerida lihtsamaid LEGO mudeleid ja siis neid liikuma panna. LEGO-robotid on ühendatud arvutiga ning seal saab läbi LEGO WeDo tarkvara roboti liikumisi programmeerida. Programmeerimine on väga lihtne, LabVIEW on arendanud programmi, kus „koodijupid“ koosnevad erinevatest plokkidest, mida siis üksteise külge lohistada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Lego.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Pilt. LEGO WeDo robotid ja programmijupike.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LEGO WeDo abiga saavad lapsed lisaks ehitamisele ja programmeerimisele veel kogemusi robotite debugimise osas, õppida läbi tarkvara infot lugema ja koguma, omandama baasteadmisi mehhaanikas, saavad kogemusi mõõtmaks vahemaid ja kiiruseid ning õppida dokumenteerimist. Lähemalt saab lugeda siit: http://mardikatelegorobotid.blogspot.com.ee/.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Programmeerimiskeel Scratch===&lt;br /&gt;
Scratch on tasuta kasutatav visuaalne programmeerimisekeel mis on arendatud MIT-i ehk Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi poolt. Scratch on eelkõige mõeldud lastele, et nad saaksid hakata lihtsasti proovima programmeerimist, ilma et peaksid hakkama mõne spetsiifilise keele süntaksit selgeks õppima. Kogu programmeerimine toimub läbi kastikeste lohistamise, mis tuleb siis loogiliselt ülesseada ja järjestada. Scratch töötab kõigis operatsioonisüsteemides nagu näiteks Windows, Linux ja macOS. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Scratch.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Pilt. Scratchi keskkond.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eesti koolides kasutatakse Scratchi ja  need pole ainult Tallinna koolid. Näiteks Varbola Lasteaed-Algkoolis on eraldi programmeerimse tunnid IV klassile, kus juhend ka kuidas luua endale Scratchi konto ja milliseid õppevideoid vaadata ning mida osata. Samuti on seal ka I-III klassi lastele LEGO WeDo juhendid ja tunnid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Varbola.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Pilt. Varbola Lasteaed-Algkool lapsed oma programmeeritud robotitega.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Huvi tekitamine===&lt;br /&gt;
Tundub, et lastes huvitekitamine programmeerimise vastu peab käima läbi mängu ja visuaali. Ei saa panna last istuma tühja Notepadi lehe ette ja öelda, et hakka nüüd siis teksti kirjutama. Ja et asi oleks veelgi põnevam, tuleks mängu sisse tuua tuttavad tegelased ja mänguasjad. Nagu näiteks on Eestis olemas Jänku-Juss ja robootika 4-10 aastastele lastele mõeldud töövihik, kus saab õppida algteadmisi, et ise kokku panna ja programmeerida robotit. Või konstrueerida LEGO klotsidest kokku üks robot, mis panna tegema seda mida laps ise tahab. Kõiki roboteid ei pea muidugi programmeerima ka arvuti abiga, vaid võib ka paberile joonistada erinevate värvidega jooni ja siis näha, kuidas robotid käituvad. Näiteks Ozobot&amp;lt;ref&amp;gt;[http://ozobot.com/ Mänguroboti &amp;quot;Ozobot&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, mis on väike ratastel liikuv robot, mida võib läbi Bluetoothi nutitelefonirakendusest juhtida. Ozobotile võibki valgele paberile erinevate värvidega raja ette joonistada, reeglid luua ja siis vaadata, kuidas ta rajal orienteerub. Code2Kids&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.crunchbase.com/organization/code2kids#/entity Rakenduse &amp;quot;Code2Kids&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; on teine hea näide, kuidas ikka läbi mängu lapsi õpetada ja neis huvi tekitada. Code2Kids on nüüd küll nime muutnud Rikai Games kuid oma tegevust pole nad jätnud. Hetkel on lastel valida kahe õpetliku mängu vahel. Näiteks BitByBit ütlebki, et tegu on mõistatamismänguga, mis tutvustab lastele loogilist mõtlemist – just seda, mida vaja, kui tahta kunagi tulevikus programmeerimisega edasi tegeleda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nutiseadmed algkooliealise lapse silmaringi arendamiseks==&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt on toodud valimik rakendusi nutiseadmetele, mis sobivad silmaringi arendamiseks nii lapsele kui ka vajadusel täiskasvanule. Teemade valik on lai alustades teadusest ( kuidas nt töötab automootor ) lõpetades eesti kahepaiksete ja sümfoonilise muusikaga. Eestikeelsete rakenduste valik on üsna väike, mistõttu on nimekirja täiendatud inglisekeelsete rakendustega. Arvestades tänapäevast olukorda, kus võõrkeelte õppimist alustatakse juba esimestes klassides, ei ole ilmselt koostöös lapsevanematega taoliste võõrkeelsete rakenduste kasutamine algkoolilapsele eriline probleem. Arvestades just seda, et üks pilt pidi ütlema rohkem kui lehekülg kuivalt lugemiseks mõeldud teksti. Kuna nutiseadmete rakendused on tänapäeval vägagi visuaalsed, siis on need heaks võimaluseks koolilapse silmaringi mugavalt ja lihtsalt arendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Orchestra===&lt;br /&gt;
Rakenduse veebileht: http://orchestra.touchpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus on saadaval vaid tahvelarvutile, mis on kohati ehk kitsendav asjaolu, kuna mõningad tänapäevased nutitelefonid on üsnagi suure ekraaniga.&lt;br /&gt;
Tegemist on interaktiivse sümfooniaorkestrit tutvustava rakendusega. See on kindlasti huvitav ja silmaringi arendav ka vanemale koolieale ja miks ka mitte täiskasvanule. Rakenduses viib Phiharmonia ( üks orkestreid Londonis ) ja selle peadirigent soomlane Esa-Pekka Salonen meid orkestri köögipoolele. Tutvutakse sümfoonilise muusikaga läbi 3 sajandi, õpitakse tundma orkestripille. Iga pilli tutvustab muusik ise, räägib oma mängitava pilli ajaloost, kuidas sellega heli tekib ja samuti demonstreerib erinevaid mängivõtteid. Nt löökpillide puhul on ampluaa üsnagi lai, hõlmates endas korraga lausa erinevaid pille, näiteks erinevas suuruses trummid, ksülofon, triangel jne. Samuti saab teada, miks on orkestril üldse vaja dirigenti. Paljude inimeste jaoks on tegemist ju lihtsalt suure rahvamassi ees seisva mõttetult vehkiva nähtusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iga instrumenti on võimalik vaadata 360 kraadi ulatuses, samuti interaktiivse klaviatuuri abil mängida kõiki pille. Samuti on rakenduses interaktiivne partituur, mille abil on selgelt eristatav, mis pill konkreetses sümfoonilise muusika teoses just parajasti mängib. Antud rakendus on kahjuks küll vaid inglise keeles, aga koostöös lapsevanema või õpetajaga võiks selle kasutamine olla huvipakkuv ja jõukohane ka algkoolilapsele. Rakendus on saanud väga häid arvustusi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.telegraph.co.uk/technology/mobile-app-reviews/9725833/iPad-app-The-Orchestra-review.html Telegraphi arvustus rakendusele &amp;quot;Orchestra&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Explain VR ehk Virtual Reality===&lt;br /&gt;
Rakenduse veebileht: https://www.oculus.com/experiences/gear-vr/1142177219182920/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Virtuaalne entsüklopeedia. Tasuta versiooniga võimalik tutvuda igas teemas mõne üksiku isendiga, tasulises versioonis kõik saadaval. Teemadest nt kuidas töötab auto mootor, käigukast jne, troopilised loomad, dinosaurused, planeedid jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus on väga eluline, võimaldades virtuaalselt ringi liikuda nt virtuaalses loomaaias, kus kasutaja  saab lähedalt jälgida nt ninasarvikut.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks sellele on taustaks audiotutvustus konkreetse objekti kohta. Kuva on lahendatud sarnaselt 3D prillidele ning liikumine virtuaalses keskkonnas toimub nutiseadet pöörates ja kallutades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Top 100 paintings===&lt;br /&gt;
Rakenduse &amp;quot;Top 100 paintings&amp;quot; Google Play veebileht: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.beacon.smartmuseum&amp;amp;hl=et&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on üldharidusliku rakendusega, kus on sisuliselt tehtud 100 pildiline valim kuulsatest maalidest. Rühmitamine on tehtud ajastute kaupa, igas ajastus mingi hulk taieseid. On võimalik lugeda inglise keeles antud maali kohta, vaadata seda suuremalt ning lugeda lähemalt ka autori kohta. Esindatud on stiilid barokist sürrealismini. Igal juhul väga informatiivne lühiülevaade maalikunsti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti arendajate poolt loodud rakendusi===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kes käis?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse &amp;quot;Kes käis?&amp;quot; Google Play veebileht: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.walknlearn.animaltracks.menu&amp;amp;hl=et &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on loomajälgi tuvastava rakendusega, mis eriti vahva talvel metsas jalutades kasutada, et teha kindlaks millise looma jäljega tegu on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduses on toodud ära erinevate eesti looma- ja linnuriigi esindajate jälgedest tehtud fotod, skemaatilised joonised jälgedest. Lisaks ka konkreetse looma-linnu iseloomustus, kellega tegu.&lt;br /&gt;
Loomi ja linde pole muidugi palju, esindatud on hunt, rebane, metskits ja põder, lindudest laanepüü. Selles osas on rakendusel arenguruumi, aga mingi ülevaate see jälgedest annab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sama arendaja Walk &amp;amp; Learn&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.mineavasta.ee/ &amp;quot;Walk &amp;amp; Learn&amp;quot; veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; on koostanud sarnaseid rakendusi ka eesti kahepaiksete&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.walknlearn.amphibians.menu&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Eesti kahepaiksed&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt; kohta. Seal on huvitava lisana ka olemas kahepaiksete häälitsused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti samalt arendajalt veel eesti linnud&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.eoy.key.mobile.eestilinnud&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Eesti linnud&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus sarnaselt häälitsused ja pildid. Võimalik ka teatud omaduste järgi lindu klassifitseerida. Eelpool mainitutest on see kõige suuremahulisem, arvestades eesti lindude liigirohkust. Neljandaks veel ka eesti kalad&amp;lt;ref&amp;gt;[https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.kalateave.mobile.eestikalad&amp;amp;hl=et Rakenduse &amp;quot;Eesti kalad&amp;quot; Google Play veebileht]&amp;lt;/ref&amp;gt;, mis sarnaselt lindusid tutvustale rakendusele, on üsnagi mahukas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Regio Eestimaa&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse &amp;quot;Eestimaa piltkaardid&amp;quot; AppStore veebileht: https://itunes.apple.com/ee/app/eestimaa-piltkaardid/id464010216?mt=8&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on rakendusega, kus on võimalik tutvuda erinevate Eesti paikadega. Näiteks liikudes kaardil Türi linnale, on näha et seal asub Eesti Ringhäälingumuuseum. Seega on võimalik kerge vaevaga vaadata infot erinevate Eesti paikade kohta ja saada teavet, mille poolest antud koht oluline on. Seega on natuke tegemist ka turismirakendusega. Ent põhilise info eesti linnade ja väiksemate haldusüksuste kohta saab antud rakendusest siiski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Rahvakalender&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse &amp;quot;Rahvakalender&amp;quot; Google Play veebileht: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.bind.rahvakalender&amp;amp;hl=et&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist kalendrirakendusega, kuhu on sisestatud rahvakalendri tähtsamad sündmused. Iga tähtpäeva on eraldi kirjeldatud ja toodud välja vanarahvatarkuseid. Näiteks 11.mail ehk linnuristipäeval soovitatakse parki linde toitma minna. Lisaks rahvapärimusega seotud tähtpäevadele, on ka väga palju harivat üldiste suurte pühade kohta, et miks see päev oluline on jne. Näiteks Suur Reede, jõulud jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õhtujutt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse &amp;quot;Õhtujutt&amp;quot; Google Play veebileht: https://play.google.com/store/apps/details?id=air.ee.err.ohtujutt&amp;amp;hl=et&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist ehk pole just silmaringi otseselt arendava rakendusega, aga samas on see mugav ja tore rakendus kuulamaks õhtuti unejuttu. See on Vikerraadio tellimusel arendatud rakendus, kus on erinevaid juttusid, mille on helindanud eesti tuntud näitlejad. Lisavõimalustena ka miniatuursete puslede kokkupanemise võimalus. Mugav on just võimalus panna unejutt taustale käima ja ise samal ajal puslet kokku panna.&lt;br /&gt;
Juttudest on eraldi kategooriana Loomajutud, Rahvastejutud, Järjejutud ja tuntud muinasjutud. Viimases kategoorias võib näidetena tuua muinasjutud nagu Okasroosike, Tuhkatriinu, 3 põrsakest jpm.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nutiseadmete ohud==&lt;br /&gt;
Lisaks nutiseadmete poolt võimalikuks osutunud paljudele positiivsetele mõjudele nii õppimise mitmekesisemaks muutmise, silmaringi laiendamise ja erinevate oskuste arendamise kaasa aitamisele on siiski nutiseadmete kasutamisel ka omad ohud. See ei tähenda, et kasutamine tuleks lõpetada, vaid pigem seda, et nii nagu paljude muude asjadega elus, tuleb nutiseadmete kasutamisega seotud ohte teada ning harida nii ennast kui lapsi võimalike ohtude minimiseerimiseks. Peamised ohud jaotuvad turvalisusega seotud küsimuste, liigse nutiseadmete kasutamise ning teadmatu/sihipäratu kasutamisega, mis võib olla põhjustatud nii laste, vanemate kui õpetajate väheste teadmiste või puuduliku järelvalve tõttu.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kindlasti on üheks ohuallikaks turvalisusega küsimused – siia alla kuuluvad näiteks ebaturvalise WiFi-ga ühendumine, mida lapsed sageli võivad teha, sest nii on lihtne internetiühendust saavutada. Samuti ei pruugi noored kooliealised lapsed nutiseadmete kasutajad lihtsuse ja mugavuse tõttu kasutada ka ekraanilukku, mis võimaldab pahalasel kohe ligi pääseda nutiseadme sisule.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://e-ope.koolitus.ee/opiobjekt/levinumad_probleemid.html IT Koolituse e-õppe teema „Nutiseadmete ohud“]&amp;lt;/ref&amp;gt; Lisaks ei pruugi lapsed alati aru saada allalaetavate informatsioonist mängude ja muude rakendustega kaasnevate tasude kohta, mistõttu võivad suureneda ka ootamatult kulutused ning erinevad aplikatsioonid soovivad ligi pääseda erinevale nutiseadme kasutaja infole, mida lapsed sageli ohuks ei pruugi pidada ning soovitud eesmärgi saavutamiseks üsna kergekäeliselt aktsepteerivad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sageli on igasugused tehnilised seadmed ning nii ka nutiseadmed sellised asjad, mille järgi lapsed võivad kellegi sotsiaalset staatust määrata, mis omakorda võib kaasa tuua ebavõrdsust ning grupeerumist juba varases nooruses ning halvimal juhul ka aidata kaasa kiusamisele ning vastandumisele koolis.&amp;lt;ref&amp;gt;[Sarwar, M., &amp;amp; Soomro, T. R. (2013). Impact of Smartphone’s on Society. European journal of scientific research, 98(2), 216-226.]&amp;lt;/ref&amp;gt; Lisaks on teada ka see, et väga sageli satuvad just lapsed nutiseadmete varguste ohvriks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://e-ope.koolitus.ee/opiobjekt/levinumad_probleemid.html IT Koolituse e-õppe teema „Nutiseadmete ohud“]&amp;lt;/ref&amp;gt; Kui oma nutiseadmega hooletult ringi käia, siis on seda suurem võimalus sattuda kuriteo/varguse ohvriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine väga suur temaatika ohu mõistes on nutiseadmete ülemäärane kasutamine, sest lapsed võivad nutiseadme kasutamise sõltuvusse sattuda juba noores eas. Nutiseadmed on tänapäeval väga hea graafikaga, värvilised ning erinevad rakendused tehtud teadlikult võimalikult atraktiivseks. Pidevalt saab alla laadida uusi rakendusi ning see hoiab last pidevalt nutiseadmeid kasutamas. Selle tagajärjel võib aga juhtuda nii, et laps tahab pigem tegeleda nutiseadmega kui teha tavapärast õppetööd, lugeda raamatut või mõnda muud nutiseadmega mitte seotud tegevust. Erinevate videote vaatamine, postituste jälgimine ja mängude mängimine tekitab sõltuvust ning informatsiooni ja kasutajate küllus tekitab pideva vajaduse olla internetis ning see omakorda suurendab nutiseadme kasutamist. Näiteks kasutavad lapsed sageli õhtuti nutiseadmeid internetis käimiseks või mängimiseks ning selle tagajärjel lähevad nad ka tunduvalt hiljem magama ning on järgmisel päeval rohkem väsinud, mis omakorda põhjustab probleeme koolis – lapsed võivad olla väsinud, soovivad tunnis magada ning omandavad materjali halvemini.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://arvamus.postimees.ee/3521111/katlin-konstabel-digipoorde-ohud-koolis Konstabel, K (2016a, 30. jaanuar). „Digipöörde ohud koolis“. Postimees.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[Sarwar, M., &amp;amp; Soomro, T. R. (2013). Impact of Smartphone’s on Society. European journal of scientific research, 98(2), 216-226.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nutiseadmete laialdane kasutamine (seda ka õppetöö eesmärgil) koolis toob sageli kaasa ka olukorra, kus õpilased tunni ajal laps võivad nutiseadmeid kasutades hoopis muid tegevusi teha kui õppetöö ette näeb. See põhjustab aga nn rööprähklemist, mis tähendab, et tähelepanu hüppab aina ühelt nutitegevuselt teisele ning selle tagajärjelt halveneb materjali omandamine oluliselt ning seda ohtu kinnitavad nii Eesti kui ka teised rahvusvahelised uurimustööd.&amp;lt;ref&amp;gt;[Henderson, S., &amp;amp; Yeow, J. (2012). iPad in education: A case study of iPad adoption and use in a primary school. In System science (hicss), 45th Hawaii international conference, 78-87. DOI: 10.1109/HICSS.2012.390]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://arvamus.postimees.ee/3521111/katlin-konstabel-digipoorde-ohud-koolis Konstabel, K (2016a, 30. jaanuar). „Digipöörde ohud koolis“. Postimees.]&amp;lt;/ref&amp;gt; Lisaks kinnitab Konstabel (2016a), et vähese kontrolli ning mõtlematu nutivanemluse korral sattub tõsisesse ohtu nii laste kõne kui ka motoorika areng. Seega kui lapsevanemad ei pööra sellele tähelepanu ning lapse võib piiramatult nutiseadet kasutada, võib sellest tekkida suur probleem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastatel 2012-2015 Tervise Arengu Instituudi läbi viidud laste internetisõltuvuse levimusuuringust „Digilaps“&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2015/05/Digilaps_Konstabel_9.juuni_.pdf Konstabel, K. (2016b) Kui head asja saab liiga palju…:Laste internetisõltuvuse projekti „Digilaps&amp;quot; uuringu tulemuste esitlus.]&amp;lt;/ref&amp;gt; tulemused näitavad, et liigse nutiseadmete kasutusega seotud probleemid käivad käsikäes madalama õppeedukuse ja käitumishindega, aga lisaks veel riskikäitumise, kehvade peresuhete ja tervisega. Lisaks oli välja toodud uuringu tulemustes, et näiteks 2. klassi õpilaste hulgast 20,5% õpilastest võivad olla internetis nii palju kui soovivad. Lisaks umbes samas suurusjärgus vanemaid ei piira erinevatel põhjustel oma lapse nutiseadme kasutust: 3,5% ei sekku lapse arvutikasutusse, kuna ei taipa arvutitest suurt midagi; 1,1% ei sekku, kuna laps saab vihaseks; 2,1% pole aimugi, mida laps arvutis tegelikult teeb ja 10,5% vanematest usuvad, et pole olemas sellist asja nagu liigne arvutikasutus. See tõestab taaskord kui oluline vanemate eeskuju ja suhtumine, mis tegelikult võimaldab üsna palju piirata liigset nutiseadmete kasutamist, läbimõeldumat kasutamist ning seeläbi vähendada ka võimalike negatiivseid tagajärgi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on leitud, et pika liigse nutiseadme kasutamise järel tekkida ka füüsilisi probleeme, nagu näiteks probleemid silmadega (liigne kuivus), kehakaalu tõus või langus, pea- ja seljavalud, randmevalu, väsimus, nägemisprobleemid, unetus, hügieeniprobleemid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2015/05/Digilaps_Konstabel_9.juuni_.pdf Konstabel, K. (2016b) Kui head asja saab liiga palju…:Laste internetisõltuvuse projekti „Digilaps&amp;quot; uuringu tulemuste esitlus.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[Sarwar, M., &amp;amp; Soomro, T. R. (2013). Impact of Smartphone’s on Society. European journal of scientific research, 98(2), 216-226.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
===Kuidas nutiseadmete kasutamisega seotud ohtusid vältida?===&lt;br /&gt;
Eelkõige tuleb olla teadlik ohtudest ning nii õpetajad kui lapsevanemad peaksid end pidevalt harima, et olla lapsele eeskujuks ja võimalikult efektiivselt võimalike ohte vähendada ning seeläbi õpetada ka lapsi olema teadlikumad nutiseadmete kasutajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esiteks tuleks kontrollida ja seadistada oma lapse nutiseadmed turvaliselt ning kontrollida aeg-ajalt nutiseadme sisu erinevate võimalike viiruste või tasuliste programmide vältimiseks. Lisaks võiks lapsega koos kasutada nutiseadmete erinevaid rakendusi – seda nii lapse õpetamise eesmärgil kui ka selleks, et kontrollida, kas mingi rakendus on ka reaalselt „õpetlik“ või on rakenduse tutvustus kirjutatud pigem turunduslikul eesmärgil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teadvustada, et eriti noorte laste jaoks on vanemate käitumine eeskujuks ning sellest teadmisest lähtuvalt tuleb ka enda nutiseadmete kasutamist jälgida, et õpetada ka last seda kasutama. Näiteks see, et nutiseadmega koos magama ei minda ja näidata ka enda käitumisega, et igal vabal hetkel ei pea kasutama nutiseadmeid tegevuse leidmiseks – on ka palju teisi tegevusi, mida võib igavuse peletamiseks teha. Kõige efektiivsem oleks vanemal ka ise nendes tegevustes kaasa lüüa, sest nii on võimalik vanemal eeskuju näidata, et on ka muid vahvaid tegevusi peale nutiseadme kasutamise (sport, erinevad mängud, meisterdamine jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nutiseadme kasutust võiks piirata – see ei peaks kindlasti olema karistusmeetodil, sest see pigem tekitab tunde, et nutiseadme kasutamine on justkui preemia, mis tekitab veelgi suuremat soovi seda kasutada. Pigem peaks see olema loomulik, et näiteks õppimise, magamamineku ja söömise ajal nutiseadet ei kasutata – et nutiseadme mitte kasutamine igal ajahetkel oleks norm, mitte karistusmeetod. Sarnast põhimõtet võiks rakendada ka koolis, kus võiksid olla näiteks nutiseadmete vabad tunnid või ruumid, mis aitab vältida olukorda, et õpilased liiga tihti nutiseadmetega tegelevad (ka ebasobivad ajal) ning seeläbi muud tegevused unarusse jäävad ja tähelepanu hajub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nutiseadmetega seotud erinevat programmid ja aplikatsioonid võivad kaasa aidata lapse arengule ning täiendada õppimismeetodeid, kuid tuleb meeles pidada, et tegemist on täiendava meetodiga ning seda tuleb kasutada läbimõeldult, teadlikult ning kontrollitult. Järgides eelnevaid nõuandeid võivad nutiseadmed nii koolis kui kodus olla väga hea vahend õppimise täiendamiseks ning võimaldada teatud õppeolukordi teha efektiivsemaks, atraktiivsemaks ning siduda teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Nagu eeltoodust näha, siis võib erinevatest lastele mõeldud rakendustest nende arengule väga suur kasu olla. Nutiseadmete abil on võimalik lastel keeli õppida, saada tuttavaks muusikainstrumentidega, arendada reaktsiooni ning loogilist mõtlemist ja tutvuda muudegi koolis vajaminevate õppeainetega. Sai tehtud põgus ülevaade erinevatest rakendustest, mida lapsevanemad võiksid julgesti oma võsukeste nutiseadmetesse installeerida. Samuti käsitlesime teemasid, kuidas suurema tehnoloogiahuviga noorukesel oleks kõige lihtsam teha esimesi samme programmeerimismaailmas ning milliseid programme selleks juba kasutatakse. Võib-olla üks tähtsamaid teemasid laste ja IT maailmaga seoses on viimasena kirjeldatud ohud. Arvutite ja nutiseadmetega kaasnevatele ohtudele peaksid kõik lapsevanemad ja õpetajad kõige rohkem rõhku panema, sest üks viga võib kasvava inimese elu rikkuda väga pikaks ajaks. Nagu ka paljude muude asjadega, kehtib ka selles valdkonnas tõde, et täielik piiramine ei ole hea ning samuti ei ole mõistlik IT seadmete liigse kasutamise lubamine. Siinkohal on aga otseseks teejuhiks lapsevanem, kes oma eeskuju ning õpetussõnadega lapsele õige suuna kätte peaks näitama. Õpetussõnadest üksi on vähe, kui lapsevanem ikkagi pidevalt ninapidi telefonis või arvutis istub, siis lapsel jääbki arusaam, et see on normaalne käitumine. Kui juba täiskasvanud organismile on pidev nutiseadmete kasutamine füsioloogiliselt kurnav, siis võib vaid oletada ja karta, mida kõike see võib teha alles arenemisjärgus lapsega. Siinkohal tahakski lõpetada  üleskutsega lapsevanematele harida ennast IT valdkonnas, et oleks teadmisi ja oskusi võsukestele edasi anda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scratch.png&amp;diff=120883</id>
		<title>File:Scratch.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scratch.png&amp;diff=120883"/>
		<updated>2017-05-01T18:26:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: Jkoolmei uploaded a new version of File:Scratch.png&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Varbola.jpg&amp;diff=120769</id>
		<title>File:Varbola.jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Varbola.jpg&amp;diff=120769"/>
		<updated>2017-05-01T10:32:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scratch.png&amp;diff=120768</id>
		<title>File:Scratch.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scratch.png&amp;diff=120768"/>
		<updated>2017-05-01T10:31:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: Jkoolmei uploaded a new version of File:Scratch.png&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Lego.jpg&amp;diff=120766</id>
		<title>File:Lego.jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Lego.jpg&amp;diff=120766"/>
		<updated>2017-05-01T10:20:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&amp;diff=120749</id>
		<title>IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&amp;diff=120749"/>
		<updated>2017-05-01T08:33:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* kevad 2017 (rühmatööd) */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda  [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sügis 2012 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sügis 2013 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sügis 2015 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== kevad 2017 (rühmatööd) ==&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]&lt;br /&gt;
*  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &amp;quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&amp;quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &amp;quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&amp;quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_&amp;quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&amp;quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&amp;quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&amp;quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119388</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119388"/>
		<updated>2017-03-25T18:50:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=117985</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=117985"/>
		<updated>2017-02-20T19:17:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. &lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxile tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=113001</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=113001"/>
		<updated>2016-10-28T10:44:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8. lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülesanne==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese semestri lõpuks on koos 28 EAP’d ja teise semestri lõpuks 19 EAP’d.&lt;br /&gt;
Kuna semestris on kohustuslik täita õppekava 27 EAP mahus, siis esimese semestri eest arvet ei tule. Küll tuleb arve teise semestri eest 7 EAP ulatuses (kohustuslikud 54 EAP’d – 47 EAP’d). Kuna ühe puuduoleva EAP eest tuleb tasuda 50 EUR’i, siis on summa 350 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo, 18.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110161</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110161"/>
		<updated>2016-10-18T20:26:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8. lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110156</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110156"/>
		<updated>2016-10-18T20:24:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110147</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110147"/>
		<updated>2016-10-18T20:21:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110143</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110143"/>
		<updated>2016-10-18T20:19:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110128</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110128"/>
		<updated>2016-10-18T20:13:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8.] 18.10.2016&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110116</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110116"/>
		<updated>2016-10-18T20:04:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine] Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada?] Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused] Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110114</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110114"/>
		<updated>2016-10-18T20:03:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine] Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada?] Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused] Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110092</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110092"/>
		<updated>2016-10-18T19:54:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110091</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110091"/>
		<updated>2016-10-18T19:53:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. (Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016) Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110090</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110090"/>
		<updated>2016-10-18T19:52:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. (Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016) Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110081</id>
		<title>User:Jkoolmei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jkoolmei&amp;diff=110081"/>
		<updated>2016-10-18T19:48:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Jkoolmei: Created page with &amp;quot;Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Jaan Koolmeister  Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016  ==Essee== Esimesest loengust &amp;lt;...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda.&lt;br /&gt;
Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengut pidas arhitekt Andres Kütt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. &lt;br /&gt;
„Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua.&lt;br /&gt;
Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg, karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
1)	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p.  5.2.12., 2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
2)	Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
3)	RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1, 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada.&lt;br /&gt;
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. (Korduma kippuvad küsimused p.2., 2016) Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused Õppekorralduse eeskiri p. 3.1.8., 2016]&amp;lt;/ref&amp;gt; lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Jkoolmei</name></author>
	</entry>
</feed>