ICO wiki - User contributions [en]

Anacron

2015-01-04T14:15:32Z

Jkungla:

=Artiklist=
'''Autor''': Jarmo Kungla<br/>
'''Rühm''': AK21 2014 sügis<br/>

=Sissejuhatus=
Selles artiklis seletatakse lahti käsu <b>Anacron</b> kasutamise võimalused ja viisid. Anacroni kasutataks käskude perioodiliseks käivitamiseks. Ta on väga sarnase käsule [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Cron_ja_crontab cron], kuid Anacron on pigem mõeldud lauaarvutitele või sülearvutitele, sest ta ei eelda, et süsteem peaks olema sisse lülitatud 24/7. See muidugi ei tähenda, et käsud käivituvad suletud masinas vaid seda, et Anacrontabis määratud käsud käivituvad siis kui süsteem järgmine kord uuesti sisse lülitatakse. Anacrontab on Anacroni fail, milles on defineeritud käivitatavad käsud ning ajakava. Anacrontab fail on algselt määratud muudetavaks vaid <b>root</b> kasutaja alt (faili õiguseid on võimalik muuta kuid see ei ole turvalisuse huvides soovitatav).

=Anacron tööpõhimõte=
Anacron loeb kõik käsud ja reeglid mida ta täitma peab Anacrontab failist, mis asub /etc/anacrontab. Iga rida on omaette tegevus, mida Anacron täidab vastavalt määratud perioodile päevades, viivitusele minutites, unikaalsele tegevuse identifikaatorile ning '''''shell''''' käsule. Iga tegevuse korral kontrollib Anacron kas see tegevus on käivitatud viimase N-päeva jooksul, kus N on aja periood päevades ette antud sellele tegevusele. Kui tegevus ei ole käivitatud, siis Anacron käivitab ette antud käsu peale viivituse ära ootamist. Kui tegevus on täidetud, salvestab Anacron selle hetke kuupäeva spetsiaalses formaadis identifikaatori nimelisse faili, et ta teaks, millal seda tegevust uuesti käivitada.
[http://linux.die.net/man/8/anacron [1]]

=Anacrontabi formaat=
<font size="2"><pre>periood viivitus identifikaator käsk
</pre></font>
<h5>Väli 1 - Kordusperiood</h5> Tegemist on numbrilise väärtusega, mis määrab päevade arvu, kui tihti tegevus käivitatakse.

* 1 - Iga päev
* 7 - Kord nädalas
* 30 - Igakuiselt (võib ka kasutada @monthly)
* N - Ükskõik milline number. Tähistab päevade arvu

<h5>Väli 2 - Viivitus</h5>. Tegemist on numbrilise väärtusega, mis näitab minutites, kui kaua tuleb peale masina käivitamis oodata, et tegevus käivitada.

<h5>Väli 3 - Tegevuse identifikaator</h5> See peab olema unikaalne nimetus igale tegevusele. Samuti on igale unikaalsele identifikaatorile olemas sama nimeline fail kaustas /var/spool/anacron/. See fail sisaldab ainult ühte rida numbreid, mis näitavad, millal viimati see tegevus käivitati.

<pre>
# ls -1 /var/spool/anacron/
test.daily
cron.daily
cron.monthly
cron.weekly

# cat /var/spool/anacron/test.daily
20110507
</pre>

<h5>Väli 4 - Tegevuse käsk või fail</h5> See on kas '''''shell''''' käsk või suunatud fail, mida Anacron käivitab.
<br/>
Samamoodi nagu '''''shell script''''', käib ka Anacrontab failis kommentaarid '''#''' märgi taha.

<h5>Anacrontab näide</h5>
<pre>
# cat /etc/anacrontab
7 15 test.daily /bin/sh /home/sathiya/backup.sh
</pre>
See näide käivitab /home/sathiya/backup.sh skripti korra iga 7 päeva tagant. Kui käivitamise hetkel on arvuti või süsteem välja lülitatud siis käivitub peale arvuti järgmist sisse lülitamist 15 minutiline viivitus ja peale seda alles /home/sathiya/backup.sh skript.

<h5>START_HOURS_RANGE ja RANDOM_DELAY</h5>
* Erinevalt Crontabist, ei ole Anacrontabis ära määratud täpset kellaaega, millal vastav tegevus käivitatakse kui süsteem ei ole välja lülitatud. Selleks lisatakse Anacrontab faili START_HOURS_RANGE muutuja. Vaikimisi on selleks väärtuseks '''START_HOURS_RANGE = 3-22''', mis tähendab, et vastav tegevus käivitatakse ajavahemikus kell 3:00 kuni 22:00.
* Lisaks kasutaja poolt lisatud viivitusele Anacrontabis on võimalik lisada veel suvaliselt valitud minuteid viivitust otsa. RANDOM_DELAY muutuja käib samuti Anacrontab faili ning tema vaikimisi väärtuseks on '''RANDOM_DELAY = 45''', mis tähendab, et võetakse suvaline arv 0-st kuni 45-ni ning liidetakse see otsa juba määratud viivitusele.

[http://www.thegeekstuff.com/2011/05/anacron-examples/ [3]]
=Anacron käsu kasutamine=
<font size="3"><pre>
anacron [võtmed] [tegevus]
</pre></font>
<h5>Võtmete kirjeldused</h5>
<font size="2"><pre>
-f Sunniviisiliselt käivitab kõik tegevused. Ignoreerib kordusperioodi väärtust.

-u Uuendab kõikide tegevuste kordusperioodi väärtuse tänasele kuupäevale.
Ei käivita tegevusi.

-s Järjestab tegevused. Ei käivita järgmist tegevust enne kui eelmine tehtud saab.

-n Sunniviisiliselt käivitab kõik tegevused ignoreerides kordusperioodi ja viivituse väärtust.

-d Ei suuna Anacroni taustale töötama. Kasutatakse paremaks käsu väljundi lugemiseks.

-q Suunab iga väljundi standartsesse vea lahtrisse. Töötab vaid koos -d võtmega.

-t mingi_anacrontab
Kasutab mõnda teist Anacrontab faili, mitte vaikimisi /etc/anacrontab faili.

-T Testimiseks. Valideerib Anacrontabi faili sisu. Leiab üles failis olevad vead.

-S spooldir
Kasutab vastavat spooldir-i, kus kordusperioodi väärtuseid hoida.

-V Kuvab versiooni informatsiooni.

-h Kuvab lühikese kasutamis õpetuse.
</pre></font>
[http://linux.die.net/man/8/anacron [1]]
=Kokkuvõte=
Millal valida '''Cron''' asemel '''Anacron'''?
* Anacron ei nõua süsteemi töötamist 24/7. Käsud pannakse tööle siis kui süsteem taas käivitatakse.
* Sobib paremini lauaarvutis või sülearvutis kasutades.
* Anacrontabis ei ole võimalik täpsustada tunde ja minuteid, millal tegevust tuleb käivitada.
* Anacron on mõeldud kasutama administraatori õigustes(vajadusel on võimalik ka tava kasutaja õigustes)

=Kasutatud kirjandus=
[1] http://linux.die.net/man/8/anacron <br>
[2] http://linux.die.net/man/5/anacrontab <br>
[3] http://www.thegeekstuff.com/2011/05/anacron-examples/ <br>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Anacron

2014-12-20T12:32:59Z

Jkungla:

Jarmo Kungla AK21
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Anacron

2014-12-20T12:21:28Z

Jkungla: Created page with "Jarmo Kungla AK21"

Jarmo Kungla AK21

User:Jkungla

2013-10-31T09:41:11Z

Jkungla: /* Kasutatud materjal */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jarmo Kungla<br>
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

==Essee==
Lisaks tänaseks valitud ITK-le olen ma varasemalt algust teinud ka teises ülikoolis kuid seal puudus selline väga kasulik ja vajalik aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Ning kuna värske tudengi jaoks on ülikooli elu alguses keeruline, siis viib see aine sind väga hästi kurssi sellega, mis sind ees ootab ning mida tegema pead, et edukalt ka lõpuni minna. Loengutes käisid rääkimas väga edukat inimesed, kellest osad isegi selle sama kooli läbisid, et näidata, mida on võimalik saavutada kui teha õigeid valikuid.

Alustades siis esimesest loengust kus juhatati meid sellesse ainesse sisse. Räägiti sellest, et õppejõudu ja tema reegleid tuleb austada. Õppejõud tahab näha, et sul ikka on tahet õppida, siis viitsib ta sind õpetada ja aidata. Niipea kui sa enam ei hooli ja jätad asjad unarusse, kaob ka õpetajatel huvi sinu vastu ja nii teed sa omal elu ainult raskemaks. Samuti räägiti spikerdamisest ja plagiaadist. Mainiti, et ebaausal teel kooli läbinud inimesed viivad ülikooli tiplomi väärtuse alla. See kindlasti ei ole aus nende suhtes, kes tõesti on teinud palju tööd ja näinud vaeva, et haridust kätte saada. Nii võib nende inimeste motivatsioon ära kaduda ja valivad ise ka kergema tee tiplomini. Lisaks räägiti, et kaugõppes eriala omandamine on tunduvalt raskem, kui päevases õppes. Enne kooli astumist mõtlesin mina, et kodus diivanil on palju kergem õppida aga juba esimese kuuga sain aru sellest mida loengus räägiti, kui öeldi, et meie tähelepanu kaob väga kiirelt kui me segavaid asju välja ei lülita. Koolis loengutes piisab vaid sülearvuti kaane kinni lükkamisest kuid kodus on neid segavaid faktoreid palju rohkem ning õppimisele keskendumine tunduvalt raskem. Samuti tuleb aja planeerimist väga usinalt teha, sest seda sulle siin ette ei tehta. Üheks suureks abiks on mitte üksi pingutada. Tuleb leida omale kaasõpilasi, kellega koos lahendada ülesandeid ning õppida, sest nii saab üksteist aidata ning tunduvalt kergendada ainete selgeks saamist.

Teises loengus oli teemaks innovatsioon ja selle juhtimine. Sain teada, et IT valdkonnas mängib innovatsioon väga suurt rolli. Uued ideed ja leiutised on just need, mis inimeste elusid mugavamaks ja kergemaks teevad. Tuleb lasta fantaasial lennata ning see kokku sobitada sellega, mida inimesed vajavad. Innovatsioon ei pea alati olema midagi uut. Vahest piisab mõnele seadmele väikse lisa vidina juurde lisamisest ja sellest võib kasutajale täitsa piisata. Kuulus USA infotehnoloog Steve Jobs ütles, et inimesed ei tea mida nad tahavad enne kui sa seda neile näitad. Seega võib saada igast väiksemastki ideest suur maailma muutev innovatsioon.

Järgmises loengus räägiti küberpättidest ning kui lihtne on neil tekitada väga suurt kahju lihtsale inimesele. Sain teada, et kuigi on olemas väga palju erinevaid programme mis nende sõnul peaksid kaitsma kõik sinule vajalikud andmed, ei ole see täiesti tõene. Küber kuritegevusega tegelevad pätid on pidevalt töös ning mõtlevad aina uusi kahju tegevaid võimalusi välja. Kuigi küberkaitse teeb väga head tööd, siis oleme me kaitstud ainult nii palju kui me ennast ise kaitsta oskame. Sellepärast toodi näiteid, kuidas inimesed on uskuma jäänud lihtsaid e-maili pettusi ning oma andmeid võõrastele jaganud.

Andres Käver oma teemaga „Elufilosoofia ja IT Eestis“ oli väga huvitav. Minul jäi ta meelde kui ühe väga andeka ja tugeva enesedistsipliiniga inimesega. Ta rääkis ja kiitles väga palju endast, kuidas on võimalik ülikooli haridus kahe aastaga ära omandada kui sul on piisavalt motivatsiooni ja tahet. Tuleb osata oma aega väga hästi planeerida ning iga vaba hetk tegeleda vaid enda harimise ja oskuste täiendamisega. Tema tõi esile mõiste „tudengisündroom“, mis tähendab asjade viimasele hetkele jätmist. See on tema arust praeguste tudengite üheks suurimaks takistuseks diplomi saamisel. Samuti väitis ka tema, et teiste tudengitega tuleb suhelda ning et meeskonnatöö viib kergemini edasi.

Edasi tuli loengut andma Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov teemaga „Skype NOC Monitoring“. Selles loengus väga pikalt midagi ei räägitud ning sai mõne sõnaga teada, kuidas Skypes monitoorimise töö käib. Pigem sai neilt meestelt hea ettekujutuse, milline on elu lihtsamal IT-ga tegeleval inimesel. Kui palju tegelikult vigu ja tekistusi tekib ning, et nende pärast ei pea kohe pead norgu laskma.

„Kuidas saada superstaariks?“ teema esitasid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nad rääkisid sellisest ettevõttest nagu Nortal ning kuidas toimub neil uute töötajate leidmine ja nende välja koolitamine. Üheks meetodiks oli Nortali Suvekool, kus koolitatakse välja korraga suurem hulk inimesi ning iga üks saab töödata otse juhendaja käe all. Loengu esitaja andis väga palju näpunäiteid, mida enne tööturule minemist teha. Kindlasti ei tasu kohe esimesel kooli aastal tööd otsima hakata.

Viimaseks loenguks oli Merle Liisu Lindma „Life Is An Attitude“. See loeng pani sügavalt mõtlema sellele kelleks sa soovid saada ning millega soovid tegeleda. Väga huvitav oleks olnud selles loengus kaasa lüüa ning teada saada, millised elu vaated teistel kaastudengitel on. Illustreeriva pildiga anti mõista, et sa näed elus seda, mida sa tahad näha. Seega tuleb enda sisse vaadata ning aru saada kas sa üldse tahad seda eriala õppida.

Kokkuvõtteks olid enamus loengud väga erinevad ning sai erinevate inimeste vaateid ja õpetusi. Põhilisteks õpetusteks, mis kordusid erinevatelt esinejatelt, olid, et „Tudengisündroom“-ist tuleks kindlasti lahti saada ning, et palju tuleks suhelda ja koostööd teha kaastudengitega. Minu silmaringi avardasid kõik loengud ning igast ühest sai midagi kõrva taha pandud.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ( õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.). Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1). Järelarvestusele registreerimine maksab nii RF õppekohal kui ka OF õppekohal 20 € (Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal)

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: 1) Tervislikel põhjustel 2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumise 3) Lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus koos vastava tõendiga. Maksimaalne puhkuse aeg on: 1) Tervislike põhjuste korral kuni 2 aastat 2) Ajateenistuse korral kuni 1 aasta 3) Lapse hooldamise korral kuni lapse 3 aastaseks saamiseni 4) Muudel põhjustel kuni 1 aasta . (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.)
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitades selleks avaldus. Kui avaldust ei esitata, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4.)
Õppeaineid saab deklareerida juhul, kui on tegemist: 1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga 3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5.)
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6.)

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

===Vastus===
X=25, Y=24
Esimene semester jääb puudu 2 EAP-d seega esimese semestri eest tuleb tasuda 2 x 50€ =100 € . Teise semestri lõpus jääb puudu 3 EAP-d, mis lisatakse veel otsa eelmise semestri puudu jäänud EAP-le seega tuleb teise semestri eest tasuda (2 + 3) x 50€ =250€

==Kasutatud materjal==
1- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd - Loengud <br>
2- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br>
3- http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Jkungla

2013-10-31T09:40:38Z

Jkungla:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jarmo Kungla<br>
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

==Essee==
Lisaks tänaseks valitud ITK-le olen ma varasemalt algust teinud ka teises ülikoolis kuid seal puudus selline väga kasulik ja vajalik aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Ning kuna värske tudengi jaoks on ülikooli elu alguses keeruline, siis viib see aine sind väga hästi kurssi sellega, mis sind ees ootab ning mida tegema pead, et edukalt ka lõpuni minna. Loengutes käisid rääkimas väga edukat inimesed, kellest osad isegi selle sama kooli läbisid, et näidata, mida on võimalik saavutada kui teha õigeid valikuid.

Alustades siis esimesest loengust kus juhatati meid sellesse ainesse sisse. Räägiti sellest, et õppejõudu ja tema reegleid tuleb austada. Õppejõud tahab näha, et sul ikka on tahet õppida, siis viitsib ta sind õpetada ja aidata. Niipea kui sa enam ei hooli ja jätad asjad unarusse, kaob ka õpetajatel huvi sinu vastu ja nii teed sa omal elu ainult raskemaks. Samuti räägiti spikerdamisest ja plagiaadist. Mainiti, et ebaausal teel kooli läbinud inimesed viivad ülikooli tiplomi väärtuse alla. See kindlasti ei ole aus nende suhtes, kes tõesti on teinud palju tööd ja näinud vaeva, et haridust kätte saada. Nii võib nende inimeste motivatsioon ära kaduda ja valivad ise ka kergema tee tiplomini. Lisaks räägiti, et kaugõppes eriala omandamine on tunduvalt raskem, kui päevases õppes. Enne kooli astumist mõtlesin mina, et kodus diivanil on palju kergem õppida aga juba esimese kuuga sain aru sellest mida loengus räägiti, kui öeldi, et meie tähelepanu kaob väga kiirelt kui me segavaid asju välja ei lülita. Koolis loengutes piisab vaid sülearvuti kaane kinni lükkamisest kuid kodus on neid segavaid faktoreid palju rohkem ning õppimisele keskendumine tunduvalt raskem. Samuti tuleb aja planeerimist väga usinalt teha, sest seda sulle siin ette ei tehta. Üheks suureks abiks on mitte üksi pingutada. Tuleb leida omale kaasõpilasi, kellega koos lahendada ülesandeid ning õppida, sest nii saab üksteist aidata ning tunduvalt kergendada ainete selgeks saamist.

Teises loengus oli teemaks innovatsioon ja selle juhtimine. Sain teada, et IT valdkonnas mängib innovatsioon väga suurt rolli. Uued ideed ja leiutised on just need, mis inimeste elusid mugavamaks ja kergemaks teevad. Tuleb lasta fantaasial lennata ning see kokku sobitada sellega, mida inimesed vajavad. Innovatsioon ei pea alati olema midagi uut. Vahest piisab mõnele seadmele väikse lisa vidina juurde lisamisest ja sellest võib kasutajale täitsa piisata. Kuulus USA infotehnoloog Steve Jobs ütles, et inimesed ei tea mida nad tahavad enne kui sa seda neile näitad. Seega võib saada igast väiksemastki ideest suur maailma muutev innovatsioon.

Järgmises loengus räägiti küberpättidest ning kui lihtne on neil tekitada väga suurt kahju lihtsale inimesele. Sain teada, et kuigi on olemas väga palju erinevaid programme mis nende sõnul peaksid kaitsma kõik sinule vajalikud andmed, ei ole see täiesti tõene. Küber kuritegevusega tegelevad pätid on pidevalt töös ning mõtlevad aina uusi kahju tegevaid võimalusi välja. Kuigi küberkaitse teeb väga head tööd, siis oleme me kaitstud ainult nii palju kui me ennast ise kaitsta oskame. Sellepärast toodi näiteid, kuidas inimesed on uskuma jäänud lihtsaid e-maili pettusi ning oma andmeid võõrastele jaganud.

Andres Käver oma teemaga „Elufilosoofia ja IT Eestis“ oli väga huvitav. Minul jäi ta meelde kui ühe väga andeka ja tugeva enesedistsipliiniga inimesega. Ta rääkis ja kiitles väga palju endast, kuidas on võimalik ülikooli haridus kahe aastaga ära omandada kui sul on piisavalt motivatsiooni ja tahet. Tuleb osata oma aega väga hästi planeerida ning iga vaba hetk tegeleda vaid enda harimise ja oskuste täiendamisega. Tema tõi esile mõiste „tudengisündroom“, mis tähendab asjade viimasele hetkele jätmist. See on tema arust praeguste tudengite üheks suurimaks takistuseks diplomi saamisel. Samuti väitis ka tema, et teiste tudengitega tuleb suhelda ning et meeskonnatöö viib kergemini edasi.

Edasi tuli loengut andma Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov teemaga „Skype NOC Monitoring“. Selles loengus väga pikalt midagi ei räägitud ning sai mõne sõnaga teada, kuidas Skypes monitoorimise töö käib. Pigem sai neilt meestelt hea ettekujutuse, milline on elu lihtsamal IT-ga tegeleval inimesel. Kui palju tegelikult vigu ja tekistusi tekib ning, et nende pärast ei pea kohe pead norgu laskma.

„Kuidas saada superstaariks?“ teema esitasid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nad rääkisid sellisest ettevõttest nagu Nortal ning kuidas toimub neil uute töötajate leidmine ja nende välja koolitamine. Üheks meetodiks oli Nortali Suvekool, kus koolitatakse välja korraga suurem hulk inimesi ning iga üks saab töödata otse juhendaja käe all. Loengu esitaja andis väga palju näpunäiteid, mida enne tööturule minemist teha. Kindlasti ei tasu kohe esimesel kooli aastal tööd otsima hakata.

Viimaseks loenguks oli Merle Liisu Lindma „Life Is An Attitude“. See loeng pani sügavalt mõtlema sellele kelleks sa soovid saada ning millega soovid tegeleda. Väga huvitav oleks olnud selles loengus kaasa lüüa ning teada saada, millised elu vaated teistel kaastudengitel on. Illustreeriva pildiga anti mõista, et sa näed elus seda, mida sa tahad näha. Seega tuleb enda sisse vaadata ning aru saada kas sa üldse tahad seda eriala õppida.

Kokkuvõtteks olid enamus loengud väga erinevad ning sai erinevate inimeste vaateid ja õpetusi. Põhilisteks õpetusteks, mis kordusid erinevatelt esinejatelt, olid, et „Tudengisündroom“-ist tuleks kindlasti lahti saada ning, et palju tuleks suhelda ja koostööd teha kaastudengitega. Minu silmaringi avardasid kõik loengud ning igast ühest sai midagi kõrva taha pandud.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ( õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.). Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1). Järelarvestusele registreerimine maksab nii RF õppekohal kui ka OF õppekohal 20 € (Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal)

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: 1) Tervislikel põhjustel 2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumise 3) Lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus koos vastava tõendiga. Maksimaalne puhkuse aeg on: 1) Tervislike põhjuste korral kuni 2 aastat 2) Ajateenistuse korral kuni 1 aasta 3) Lapse hooldamise korral kuni lapse 3 aastaseks saamiseni 4) Muudel põhjustel kuni 1 aasta . (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.)
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitades selleks avaldus. Kui avaldust ei esitata, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4.)
Õppeaineid saab deklareerida juhul, kui on tegemist: 1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga 3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5.)
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6.)

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

===Vastus===
X=25, Y=24
Esimene semester jääb puudu 2 EAP-d seega esimese semestri eest tuleb tasuda 2 x 50€ =100 € . Teise semestri lõpus jääb puudu 3 EAP-d, mis lisatakse veel otsa eelmise semestri puudu jäänud EAP-le seega tuleb teise semestri eest tasuda (2 + 3) x 50€ =250€

==Kasutatud materjal==
1- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd - Loengud
2- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
3- http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Jkungla

2013-10-31T09:34:13Z

Jkungla:

User:Jkungla

2013-10-31T09:27:56Z

Jkungla: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Jarmo Kungla<br> Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013 ==Essee== Lisaks tänaseks valitud ITK-le olen ma varasemalt algust teinud ka…"