ICO wiki - User contributions [en]

File

2017-01-08T23:06:04Z

Jlatte: /* Süntaks . Linux Man Pages. (01.01.2016)" */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page (01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/share/file/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks on näidisfailid[2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näiteks väljundina[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-08T22:54:37Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page (01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/share/file/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks on näidisfailid[2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näiteks väljundina[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-08T22:54:18Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page (01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/share/file/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks on näidisfailid[2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näiteks väljundina[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-08T22:46:47Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page (01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks on näidisfailid[2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näiteks väljundina[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:32:17Z

Jlatte:

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:31:51Z

Jlatte:

Jürgen Lätte 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav, et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis käske tuleb käivitada ja mis nende käskude täitmisega kaasneb
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on teemale vastav ja originaal.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines mõni üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Jürgen Lätte 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav, et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis käske tuleb käivitada ja mis nende käskude täitmisega kaasneb
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on teemale vastav ja originaal.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines mõni üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:30:36Z

Jlatte:

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:29:20Z

Jlatte:

File

2017-01-06T12:23:12Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page (01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-06T12:20:06Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem paigaldamist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:18:42Z

Jlatte:

Jürgen Lätte 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis käske tuleb käivitada ja mis nende käskude täitmisega kaasneb
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on asjakohane ja originaal
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines mõni üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:18:01Z

Jlatte:

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:11:03Z

Jlatte:

Jürgen Lätte 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis õigustes tuleb käske käivitada
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on asjakohane ja originaal
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:10:32Z

Jlatte:

Jürgen Lätte 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav et saada esialgne ülevaade Moshi omadustest
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis õigustes tuleb käske käivitada
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on asjakohane ja originaal
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Talk:Linux Kernel

2017-01-06T12:09:32Z

Jlatte: Created page with "Polina Popova AK21 06.Jaanuar 2017 {| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | 0.5 | Piisav et saada esialg..."

Polina Popova 
AK21 
06.Jaanuar 2017 
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav et saada esialgne ülevaade Moshi omadustest
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| On välja toodud, mis õigustes tuleb käske käivitada
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on asjakohane ja originaal
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines üksik kirjaviga
|

|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

File

2017-01-06T10:43:48Z

Jlatte: /* Kasulikku lugemist */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

Nimekiri file kohta käivast informatsioonist: http://www.linuxguide.it/command_line/linux-manpage/do.php?file=ls

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-06T08:53:27Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail '''/usr/local/share/misc/magic.orig'''

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-06T08:52:52Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

Magic[2] faili kirjed on kokku kogutud erinevtest allikatest ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T23:12:59Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA . Manipulating Files. (01.01.2016)" */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T23:12:38Z

Jlatte: /* TÖÖ FAILIDEGA . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)." */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T23:12:05Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T23:01:54Z

Jlatte: /* Magic kaust[2] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[ https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail alles võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:52:52Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[ https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrollib, kas tegu on erilise failiga või mitte. Igale tuntud failitüübile vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid.
Magic´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele.

Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:51:26Z

Jlatte: /* Kasutamine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=

Failisüsteemide<ref>[ https://linux.die.net/man/2/stat. Linux Man Page 01.01.2016)."]</ref> testid põhinevad põhinevad stat süsteemi kutsungil. Programm kontrolli, kas tegu on erilise failiga või mitte. Iga tuntud failitüüp vastab kindel süsteemi päise fail.

Magic teste kasutatakse, et välja uurida, kas failil on ühes kindlas formaadis olevaid andmeid. Nendel failidel on niinimetatud magic number salvestatud konkreetsesse kohta faili alguse lähedale. See fail ütleb UNIX operatsioonisüsteemile, milline fail on binaaris käivitatav ja millised on muud failid. Magic ´u kontseptsioon on levinud ka faililaienditele. Lisaks, kui $ HOME / .magic.mgc või $ HOME / .magic olemas, siis tuleb eelistada süsteemi magic faile. Kui / etc / magic olemas, seda kasutatakse koos teiste magic faile.

== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:38:05Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA . Manipulating Files. (01.01.2016)" */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatakse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täidab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatakse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"''' antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga üle kirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:34:56Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väljastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toetavad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokku pressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:31:50Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagastatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:30:42Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Prindib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:30:13Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Teeb liigendatud magic failist väljatrüki. Seda tavaliselt kasutatakse koos'''-m''' tähisega, et vähendada vigade arvu uues magic failis ennem installeerimist.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:21:19Z

Jlatte: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artiklis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:18:13Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T22:17:30Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kasulikku lugemist=

Üldisemat ülevaadet Linux faili süsteemi kohta: http://www.tldp.org/LDP/intro-linux/html/sect_03_01.html

Ülevaade failisüsteemide õigustest: https://en.wikipedia.org/wiki/File_system_permissions#Permissions

=Kokkuvõte=

Failide teke, loomine ja ajas muutumine on orgaaniline protsess. Unix süsteem peab failisüsteemi osaks väga paljusid asju. Seda parem on teada erinevate käskude otstarvet, eripärasid ning viise, kuidas süsteemiadministraatori elu lihtsustada.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T21:41:26Z

Jlatte: /* Kokkuvõte */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T18:58:18Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

=== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>===

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis '''"-i"'''antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Järgneva käsuga liigutatakse failid file1, file2 ja file3 kataloogi dir1. Kataloog dir1 peab eksisteerima või mv annab veateate.
<pre>
mv file1 file2 file3 dir1
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T18:53:18Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

Selleks, et liigutada faile teise kataloogi saame kasutada järgnevat käsklust:
<pre>
[Linux]$ mv file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid mv- st ja tema võimalustest:

Järgnevas näites, kui file2 ei eksisteeri, siis file1 nimetatajse ümber file2-ks. Kui fail2 eksisteerib, siis asendatakse selle sisu file1 sisuga.
<pre>
mv file1 file2
</pre>

Nagu ennemgi, siis "-i"antud juhul küsib kasutajalt file2 olemasolu korral, kas tahetakse ikka file2 sisu file1 sisuga ükekirjutada.
<pre>
mv -i file1 file2
</pre>

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T18:40:14Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

'''mv'''

mv käsklus täiddab kahte erinevat käsklust, sõltuvalt sellest, kuidas seda kasutatakse. See, kas liigutab faile teise kataloogi või nimetab faili või kataloogi ümber.

Faili saab antud käskluse ümber nimetada nii:
<pre>
[Linux]$ mv filename1 filename2
</pre>

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T18:28:15Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Kopeerib kataloog dir1 sisu. Juhul, kui kataloog dir2 ei eksisteeri, siis see luuakse. Muul juhul luuakse kataloog dir2 sisse kataloog dir1.
<pre>
cp -R dir1 dir2
</pre>

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T17:19:16Z

Jlatte: /* TÖÖ FAILIDEGA . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)." */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T17:16:59Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).
<pre>
cp file1 dir1
</pre>

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T17:13:52Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see uuesti. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T17:12:18Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see uuesti. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada '''"-i"'''. Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.
<pre>
cp -i file1 file2
</pre>

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T17:04:40Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Näiteid cp käskluse kohta:
<pre>
cp file1 file2
</pre>

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see uuesti. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.

Copies the contents of file1 into file2. If file2 does not exist, it is created; otherwise, file2 is overwritten with the contents of file1.

cp -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:24:36Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Other useful examples of cp and its options include:

Näiteid cp käskluse kohta:
Command Results
cp file1 file2

Copies the contents of file1 into file2. If file2 does not exist, it is created; otherwise, file2 is overwritten with the contents of file1.

cp -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:22:55Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:
<pre>
[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory
</pre>

Other useful examples of cp and its options include:

Examples of the cp command
Command Results
cp file1 file2

Copies the contents of file1 into file2. If file2 does not exist, it is created; otherwise, file2 is overwritten with the contents of file1.

cp -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:20:41Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<pre>
[Linux]$ cp file1 file2
</pre>

It can also be used to copy multiple files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ cp file1 file2 file3 directory

Other useful examples of cp and its options include:

Examples of the cp command
Command Results
cp file1 file2

Copies the contents of file1 into file2. If file2 does not exist, it is created; otherwise, file2 is overwritten with the contents of file1.

cp -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:20:13Z

Jlatte: /* TÖÖ KATALOOGIDEGA [ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"] */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

'''cp'''

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

<prev>
[Linux]$ cp file1 file2
</prev>

It can also be used to copy multiple files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ cp file1 file2 file3 directory

Other useful examples of cp and its options include:

Examples of the cp command
Command Results
cp file1 file2

Copies the contents of file1 into file2. If file2 does not exist, it is created; otherwise, file2 is overwritten with the contents of file1.

cp -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command
Command Results
mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:14:57Z

Jlatte: /* Näited */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:13:23Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis oleks näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

== TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php . Manipulating Files. (01.01.2016)"]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:11:35Z

Jlatte:

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis oleks näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS . Administreerimisaine spikker (01.01.2016)."]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

==TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files (01.01.2016). "]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

=Kokkuvõte=

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File

2017-01-05T16:06:37Z

Jlatte: /* Võimalused Linux and Unix file command. (01.01.2016). " */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

=Sissejuhatus=
"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on.
Selles artikis on lühiülevaade <code>file</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

=Kasutamine=
== Ülevaade käskudest==
=== Süntaks <ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/file.1.html . Linux Man Pages. (01.01.2016)"]</ref>===

<pre>

file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
[--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
[-m magicfiles] [-P name=value] file ...
file -C [-m magicfiles]
file [--help]
</pre>

===Võimalused <ref>[http://www.computerhope.com/unix/ufile.htm Linux and Unix file command. (01.01.2016). "]</ref> ===

* '''b, --brief''' Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

* '''-C, --compile''' Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

* '''-c, --checking-printout''' Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the '''-m''' flag to debug a new magic file before installing it.

* '''cdf''' Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

* '''compress''' Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

* '''elf''' Pridib ELF faili detailid.

* '''soft''' küsib informatsiooni magic failidest.

* '''tar''' Uurib tar faile.

* '''-F, --separator separator''' Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

* '''-f, --files-from namefile''' Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada '''‘-’'''failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: '''"-F @ -f namefile"''', ja mitte :''' "-f namefile -F @"'''.

* '''-h, --no-dereference''' katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

* '''-i, --mime''' Sunnib väljastama '''mime''' tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

* '''--mime-type, --mime-encoding''' Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

* '''-k, --keep-going''' Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne '''‘\012- ’''' (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata '''-r option''')

* '''-l, --list''' Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

* '''-L, --dereference''' Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

* '''-l''' Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

* '''-m, --magic-file magicfiles''' Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

* '''-N, --no-pad''' Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

* '''-n, --no-buffer''' Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

* '''-p, --preserve-date''' Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

* '''-r, --raw''' Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

* '''-s, --special-files''' Tavaliselt <code>file</code> üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku '''-s''' tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

* '''-v, --version''' Väljastab programmi versiooni ja väljub.

* '''-z, --uncompress''' Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

* '''-0, --print0''' Lisab tühja parameetri '''‘\0’''' failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

* '''--help''' Prindib '''help''' teate ja väljub.

==Magic kaust[2]==

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

<pre>
/usr/local/share/misc/magic.mgc Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
/usr/local/share/misc/magic Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.
</pre>

==Näited==
Kui kasutada <code>file</code> käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

'''<code>file *</code>'''

Väljundiks [2]

<pre>
shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory
</pre>

Teisel juhul, kui kasutada'''<code>file *.txt </code>''' lõpuga lausendit, siis oleks näidis järgnev[2]:

<pre>
orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines,
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text
</pre>

===TÖÖ FAILIDEGA <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikkerOS Administreerimisaine spikker (01.01.2016). "]</ref> ===

* Faili loomine: '''touch file'''

<pre>
touch kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või
<pre>
touch kataloog1/kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

* Faili kustutamine: '''rm fail'''
<pre>
rm kirjutis.txt
</pre>

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

'''NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.'''

==TÖÖ KATALOOGIDEGA <ref>[ http://linuxcommand.org/lts0050.php Manipulating Files (01.01.2016). "]</ref>==

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada 
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas 
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas 
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel 
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas 
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas 

=Kokkuvõte=
"History" käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikki ja keerulisi käske. "History" käsuga on võimalik ka saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.

=Kasutatud allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]