ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T15:58:47Z

Jlosseva: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-10T14:29:49Z

Jlosseva: /* Igavus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme <ref>[http://www.orthodox.od.ua/main/8715-skuka-na-rabote-vredit-zdorovyu.html "Igavus tööl kahjustab tervist"]</ref>. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Tihtipeale töökoha vahetamise põhjuseks osutub ebameeldivad tööülesanded, ehk inimene teeb tööd ja ei saa sellest rõõmu ega rahulolu, mis toob kaasa ka rahulolematus iseendaga. Selle tagajärjeks võib olla ka stress. Kuid kui sulle ei meeldi tööülesanded (Joonis 5) siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele ei meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena IT-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Selle töö raames sai selgeks, et peamisteks takrvara arendajate töökohe vahetamise põhjusteks said rahaline faktor ehk palk; igavuse tekkimine tööl; ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded, millega mõnikord kaasnes stressi väljakujunemine ning viimaseks põhjuseks sai kolimine ühest linnast/riigist teisse. Need järeldused on tehtud läbiviidud küsitluse alusel, kus osales 20 inimest. Muidugi võib oletada, et kui teha suurema uurimistöö, siis võib saada ka teised tulemused. "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" aine raames jäime rahul saadud tulemustega.

Kui vaadelda osalejaid nende suhtumise järgi tööle kasutades Baumestri poolt pakutud skeemi, siis saab öelda et nende hulgas olid esitatud kõik kolm tüüpi inimest: need kes näevad töös ainult raha teenuse võimalust, need kes suhtuvad tööle kui karjääri tegemise viisile ning need kelle jaoks töö on elu kutsumus.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T18:20:33Z

Jlosseva: /* Kokkuvõte */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Tihtipeale töökoha vahetamise põhjuseks osutub ebameeldivad tööülesanded, ehk inimene teeb tööd ja ei saa sellest rõõmu ega rahulolu, mis toob kaasa ka rahulolematus iseendaga. Selle tagajärjeks võib olla ka stress. Kuid kui sulle ei meeldi tööülesanded (Joonis 5) siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele ei meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena IT-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Selle töö raames sai selgeks, et peamisteks takrvara arendajate töökohe vahetamise põhjusteks said rahaline faktor ehk palk; igavuse tekkimine tööl; ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded, millega mõnikord kaasnes stressi väljakujunemine ning viimaseks põhjuseks sai kolimine ühest linnast/riigist teisse. Need järeldused on tehtud läbiviidud küsitluse alusel, kus osales 20 inimest. Muidugi võib oletada, et kui teha suurema uurimistöö, siis võib saada ka teised tulemused. "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" aine raames jäime rahul saadud tulemustega.

Kui vaadelda osalejaid nende suhtumise järgi tööle kasutades Baumestri poolt pakutud skeemi, siis saab öelda et nende hulgas olid esitatud kõik kolm tüüpi inimest: need kes näevad töös ainult raha teenuse võimalust, need kes suhtuvad tööle kui karjääri tegemise viisile ning need kelle jaoks töö on elu kutsumus.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:48:52Z

Jlosseva: /* Ebameeldivad tööülesanded */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Tihtipeale töökoha vahetamise põhjuseks osutub ebameeldivad tööülesanded, ehk inimene teeb tööd ja ei saa sellest rõõmu ega rahulolu, mis toob kaasa ka rahulolematus iseendaga. Selle tagajärjeks võib olla ka stress. Kuid kui sulle ei meeldi tööülesanded (Joonis 5) siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele ei meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena IT-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:40:34Z

Jlosseva: /* Ebameeldivad tööülesanded */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui ei meeldi tööülesanne (Joonis 5) siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele ei meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena IT-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:40:09Z

Jlosseva: /* Ebameeldivad tööülesanded */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui ei meeldi tööülesanne siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele ei meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena IT-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:38:05Z

Jlosseva: /* Stress */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesannete- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhul järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:30:32Z

Jlosseva: /* Professionaalsus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset tugi ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:29:19Z

Jlosseva: /* Ebapädev juhtimine */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada antud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:26:14Z

Jlosseva: /* Igavus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavust video chati, online mängude, kohvi ja šokolaadi abil. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kellel on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uut töökohta.

Kust tekkib igavus tööl?

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rollist.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema tahab, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata IT-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti IT-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:16:00Z

Jlosseva: /* Välismaa võimalused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisseelamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:15:23Z

Jlosseva: /* Välismaa võimalused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades suuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:12:54Z

Jlosseva: /* Olukord turul */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul (Joonis 2). Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet (Joonis 3). Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:08:28Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.

Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:04:26Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt [https://ee.linkedin.com/ „LinkedIn“] kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T17:00:32Z

Jlosseva: /* Sissejuhatus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib see ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:59:11Z

Jlosseva: /* Sissejuhatus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:58:38Z

Jlosseva: /* Sissejuhatus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford.]"</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:57:49Z

Jlosseva: /* Sissejuhatus */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). [Meanings of life.] New York, NY: Guilford."</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:54:31Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991) <ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:53:40Z

Jlosseva: /* Olukord turul */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):<ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama. <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref> Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:53:18Z

Jlosseva: /* Palk */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):<ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid <ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem <ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref><ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad <ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:52:02Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):<ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: <ref>[http://majandus24.postimees.ee/4053087/korged-palgad-soovad-ikt-sektori-kasumit "Kõrged palgad söövad IKT-sektori kasumit"]</ref>. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid<ref>[http://www.cnbc.com/2016/08/03/the-25-highest-paying-companies-in-america.html "The 25 highest-paying companies in America"]</ref>. Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem<ref>[http://www.payscale.com/research/US/Job=Software_Developer/Salary "Software Developer Salary"]</ref> <ref>[https://www.glassdoor.com/Salaries/us-software-developer-salary-SRCH_IL.0,2_IN1_KO3,21.htm "Software Developer Salaries in United States"]</ref> (siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad<ref>[http://www.dqindia.com/scary-95-engineers-in-india-are-not-employable/ "Scary! 95% Engineers in India are not Employable"]</ref> või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:42:56Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991)<ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "Baumesiter, R. F. (1991). Meanings of life. New York, NY: Guilford."]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T16:24:56Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991)<ref>[https://www.questia.com/library/99197967/meanings-of-life "{{cite book |last=Baumeister |first=Roy F. |date=1991 |title=Meanings of Life |location=New York |publisher=Guilford Press |page=448 pages |isbn=978-0898625318 }}"]</ref>:

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:58:26Z

Jlosseva: /* Kokkuvõte */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:57:42Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

<ol>
<li>Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.</li>
<li>Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.</li>
<li>Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.</li>
<li>Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.</li>
</ol>

Kuidas siis vältida igavust tööl?

<ol>
<li>Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.</li>
<li>Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.</li>
<li>Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.</li>
</ol>

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

<ol>
<li>Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.</li>
<li>Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.</li>
<li>Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.</li>
<li>Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.</li>
</ol>

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

<ol>
<li>Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.</li>
<li>Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.</li>
<li>Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.</li>
<li>Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!</li>
</ol>

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

==Kokkuvõte==

Siia

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:50:12Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Joonis 1. Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|Joonis 2. IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|Joonis 3. IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

[[File:Igavus.jpg|200px|thumb|left|Joonis 4. Igavus]]

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

[[File:Ei_meeldi_tooulesanded.jpg|200px|thumb|Joonis 5. Ebameeldivad tööülesanded]]

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

[[File:IKT_regionaalne.jpg|200px|thumb|left|Joonis 6. IKT valdkonna töökohtade jaotus Eestis<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/ "IKT regionaalne"]</ref>]]

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

File:Ei meeldi tooulesanded.jpg

2017-05-09T15:30:08Z

Jlosseva: https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/73/3d/fb/733dfb619c591f5b5ec7a04a3c337ac0.jpg

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/73/3d/fb/733dfb619c591f5b5ec7a04a3c337ac0.jpg

File:Igavus.jpg

2017-05-09T15:29:28Z

Jlosseva: http://c6.dq1.me/img/candidate-1605369-2014-12-03-00-01-18.jpg?thumbnail=s6&d=careeraddict.com

http://c6.dq1.me/img/candidate-1605369-2014-12-03-00-01-18.jpg?thumbnail=s6&d=careeraddict.com

File:IKT regionaalne.jpg

2017-05-09T15:23:35Z

Jlosseva: http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/

http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-regionaalne/

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:19:28Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Küsitluse tulemuste diagramm]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:19:09Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

[[File:Kusitluse_tulemuste_diagramm.JPG|200px|thumb|left|Küsitluse tulemuste diagramm.JPG]]

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:17:19Z

Jlosseva: /* Küsitluse tulemused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

File:Kusitluse tulemuste diagramm.JPG

2017-05-09T15:16:14Z

Jlosseva: Autor: Anton Meženin

Autor: Anton Meženin

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T15:13:07Z

Jlosseva: /* Palk */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

PICTURE

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

[[File:Ikt-toojouvajadus.jpg|200px|thumb|IKT tööjõuvajadus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/ "IKT tööjõuvajadus"]</ref>]]

[[File:Infographic uus.jpg|200px|thumb|IKT nõudlus<ref>[http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/ "IKT nõudlus"]</ref>]]

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

File:Infographic uus.jpg

2017-05-09T14:57:56Z

Jlosseva: http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/

http://oska.kutsekoda.ee/infographic/uus/

File:Ikt-toojouvajadus.jpg

2017-05-09T14:56:34Z

Jlosseva: http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/

http://oska.kutsekoda.ee/infographic/ikt-toojouvajadus/

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T14:50:58Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

PICTURE

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

PICTURE

PICTURE

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-09T14:46:26Z

Jlosseva: /* Palk */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

PICTURE

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on seotud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

PICTURE

PICTURE

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele teenida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.
Siin peaks muidugi mainima ühe olulise nüanssi. Tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ka teistes firmades töötavad tarkvara arendajas saavad palka, mis on enamus Euroopa omast tunduvalt kõrgem (LINK, siin muidugi peab arvestama, et need on riigi keskmised palgad, reaalsed numbrid sõltuvad konkreetsest osariigi maksusüsteemist). Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet, tihtipeale kuhjaga. Muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, ning paljude jaoks see ongi juhtivam motiiv - professionaalne areng, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust. Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

====Palga probleemist üldiselt====

Tarkvara arendajate palga probleemist on viimasel ajal olnud palju juttu. Tööandja poolt on enamasti kuulda, et arendajate palgad on kasvanud ülepea, mõned avaldavad arvamaust, et tegu on lausa mulliga. Arendajad ise pigem kipuvad arvama, et tegu on turu seadustega, kus nõudmine ja pakkumine on omavahel seotud, ning hea ja defitsiitne “kaup” peabki palju maksma. Ega arendajad ei ole ainukesed kes tahavad saada suuremat palka, seda vast tahavad iga tööharu töötajad. Lihtsalt hetkel arendajad saavad dikteerida oma nõudmisi. Ei julge ennustada, mis sellest edasi saab, aeg näitab. Kas palga kasv jääbki kasvama koos nõudlusega kvalifitseeritud arendajate järgi, või tööandjad viivad arenduskontorid välismaale (kuigi kõik maad ei sobi, veel mõnda aega tagasi peeti Indiat uueks Silicon Valley-ks, karm statistika aga väidab, et praegu 95% ülikooli lõpetanud insenerist ei ole tööle võetavad (LINK) või toimub mingi tehnoloogiline/algoritmiline leiutis, mis jätab kodeerimist arvutitele ning inimestele jääb algoritmide kirjutamine, ehk tööl jäävad tõelised tarkvara insenerid ja arhitektid.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T18:01:07Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused=

Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev

==Sissejuhatus==

Erinevad inimesed erinevalt suhtuvad, panustavad töösse. Mõnedele see on lihtsalt raha teenuse võimalus, mõnedele on karjääri tegemise viis, teistele hoopis elu kutsumus. Tegelikult eksisteeribki kolm põhilist töö tähendust (Baumesiter 1991):

<ol>
<li>Töö, mida tehakse sissetuleku nimel, esmaste vajaduste rahuldamiseks (ingliskeelne vastand „job“). Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Töö ei väärtustata, kui elule mõtte andjat</li>
<li>Töö on väljaspoolt motiveeritud – tegevus mingil alal, mille tulemusel saadakse teisi soovitud asju (söök, maja, uus auto, sõltumatus jm)</li>
<li>Põhineb lühiajalistel eesmärkidel</li>
<li>Vajab õigustust vaid seoses palgatingimustega</li>
<li>Eneseväärikusetunde loob töökoha omamine, teatavate võimete tunnistamine</li>
</ol>

<li>Karjäär (ingliskeelne vastand „career“) – töö, mida tehakse soovist saavutada edu, tunnustust, heakskiitu. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>On võimalus elule mõtte andja</li>
<li>Omandab mõtte ja väärtuse vaid siis, kui inimene aktsepteerib oma MINA kui väärtuse alust</li>
<li>Töö annab võimaluse loominguks, eneseväljenduseks, enesemääratluseks proovilepanekuks, enese tähtsustamiseks</li>
<li>Oluline on kõikvõimalik tööga seonduv tagasiside oma MINA kohta, mistõttu ollakse valdavalt kõrgelt motiveeritud</li>
<li>Kindlustab nii lühiajaliste kui pikaajaliste (ambitsioonid) eesmärkide saavutamise</li>
<li>Liikumisvõimalus ja edutamine karjääriredelil kui sooritusalane võimekus</li>
<li>Võimaldab kõige täiuslikumalt tõsta eneseaustuse taset</li>
</ol>

<li>Kutsumus (ingliskeelne vastand „calling“) – töö, mida tehakse seesmisest vajadusest seista ühiskonna heaolu eest või realiseerida oma andeid kõrgemate väärtuste nimel. Seda mõistet kirjeldavad järgmised väited:</li>
<ol type="a">
<li>Annab elule sügava mõtte</li>
<li>Tugev väärtustatus, mis tuleneb õilsatest eesmärkidest, annab tööle ka veenva õigustuse</li>
<li>Eneseaustuse allikaks on ühiskonna hinnang tulenevalt õilsatest püüdlustest ja/või märkimisväärsetest tulemustest</li>
<li>Motivatsioon tuleneb nii seesmisest kutsumust kui välisest (ühiskonna) kutsest</li>
<li>Koos karjääritaotlusega rahuldatakse korraga kaks olulist vajadust – täita oma missiooni ja saada tunnustust</li>
</ol>
</ol>

See on üldine skeem kõikide erialade/töökohtade puhul. Kehtib ta ka infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste seas. Märkimisväärseks tendentsiks töökohti vahetamisel on jälgitav just tarkvara arendajate maailmas. Seepärast edasine jutt läheb tarkvara arendajatest.

Lähtuvalt sellest, kuidas tarkvara arendajad suhtuvad oma töösse, võib nimetada põhilisi põhjusi, miks nad nii tihti vahetavad oma töökohti. Nendele, kelle jaoks on esimesel kohal raha teenimine, töövahetuse põhuseks osutub tihti tahtmine teenida rohkem, motivatsioonipaketti vaene sisu, boonuste puudumine tööandja poolt (näiteks igasugused lisakindlustused, tasuta toitumine, sporditoetused, firmasisesed ühisüritused, tööauto), motiveerimata suur töökoormus. Oluliseks peetakse ka töölepingu olemasolu (mitte tähtajalise, või töövõtulepingu). Karjeristide jaoks oluliseks peetakse karjääri kasvu, häid suhteid kolleegidega, lugupidamist ülemuse poolt, tutvusringkonna laienemist, iseseisvust, uute teadmiste omamist, ettevõte mainet. Nende võimaluste puudumine osutub tihti seda tüüpi inimeste jaoks töövahetuse põhjuseks. Kolmandat tüüpi inimesed, kelle jaoks töö on elu kutsumus, samuti peavad tähtsaks eespool nimetatuid võimalusi ning lisaks ka rohkem huvitavaid ja loomingulisi ülesandeid. Paljudes juhtumites töökoha vahetamise põhjuseks võib osutada tööalase stressi kujunemine. Stress võib tekitada näiteks ülekoormuse tõttu või siis, kui inimene ei tööta erialasel ametikohal. Stressi võib esile kutsuda ebasõbralik töökollektiiv või sobimatu ja tüütu töökoht.

Peamiste põhjuste väljaselgitamiseks oli läbiviidud küsitlus tarkvara arendajate hulgas, kes töötavad erinevates firmades.

==Küsitluse tulemused==

Antud teema raames me tegime anonüümse küsitluse. Küsimused olid ilma valikvastusteta mis andis võimalust vastajatele vabas vormis põhjusi kirjeldada, miks nad on töökoha vahetanud. Kahjuks, saime vaid 20 vastust, küsitluse tulemusi protsentuaalselt hinnates saab leida diagrammilt (Joonis 1). Tundub nii, et tarkvara arendajad oma töökohti eriti ei vaheta või ei tahtnud sellest teavitada.

Küsitlus oli ehitatud nii, et igaüks küsitletud isikutest saaks kolm põhjust kirjeldada.

PICTURE

Tulemused näitasid, kaks tähtsaimat töövahetuse põhjust on: palk (30%) ja igavus (30%). Palgaga seotud põhjus oli kirjeldatud nii, et inimesed ise pidid enda jaoks uusi töökohti otsima, kus saaks teenida rohkem oma endise töökoha võrreldes. Või tööandjad ise otsisid tarkvara arendajaid, tavaliselt „LinkedIn“ kaudu ning kõrgema palka pakkunud.

Igavuse põhjus oli kõvasti iseenda arendamisega seotud. Vastajad seletasid, et igapäevaselt nad on sama tegevusega tegelenud. Näiteks, arendajad tegelesid ainult nuppude funktsionaalsusega. Sellel juhul nad tundsid, et nad aga teistes valdkondades ei arene. See puudutab suuri firmasid, kus on tööülesanded rangelt jagatud meeskondade või arendajate vahel. Huvitav on see, et tarkvara arendajad, kellel algul oli töövahetuse põhjuseks stress hiljem aga vahetasid töökoha igavuse tõttu.

Järgmise põhjusena tähtsusega 15% oli ebapädev juhtimine. Siin oli seletatud, et juht ei saanud arvestada kui palju tööd tööülesanded võtavad ning arendajatel oli seetõttu pidevalt ülekoormus ja stressifoon. Siis antud põhjus oli stressiga seotud.

Ebapädevad kolleegid said 10% tähtsust. Tavaliselt oli see seotud sellega, et kogemustega tarkvara arendajad tegid oma tööülesandeid ka osaliselt ebapädevate kolleegide eest. Ning järeldusena ilmusid jälle stress ja ebameeldivad ülesanded.

Stress, tulemuste järgi sai ainult 5%. Põhjus oli selles, et küsitletud arendajad kirjeldasid põhipõhjust. Saab öelda, et ebapädev juhtimine, ebapädevad kolleegid ning ebameeldivad tööülesanded on seotud stressiga. Kuid algseks põhjuseks polnud stress, sellel juhul mingi teine põhjus stressile eelneks.

Ebameeldivad tööülesanded - 5%. Siin oli seos teiste põhjustega ka, näiteks igavusega. Kui inimene tegeleb sarnaste ülesannetega, siis talle ei meeldi neid teha ja tulemusena tuleb igavus.
Kolimine 5%. See põhjus räägib ennast ise. Mõnikord inimesel on tugev soov elada välismaal või teises linnas ja nad hakkavad sealt töökoha otsima.

Edasi on põhjalikumalt kirjeldatud küsitluse käigus väljaselgitanud tarkvaraarendajate töökoha vahetamise põhjused.

===Palk===

Palk on üks populaarsemaid töövahetuse põhjusi tarkvara arendajate hulgas. Palgaga on setud mitmeid küsimusi, aga allpool vaatleme ainult põhilised neist.

====Olukord turul====

Peamine põhjus nn „palga probleemis“ on olukord tööjõu turul. Nimelt Eestis on puudu kvalifitseerituid tarkvara arendajaid.

PICTURE

PICTURE

Nagu näha, Eesti ülikoolid ei suuda täita turunõudlust, mis tekitab palgasurvet. Kui sobivat spetsialisti ei ole lihtsalt saada, siis teda meelitatakse suuremate palga numbritega. Kui firma, kellel on rahalist ressurssi, väga tahab kedagi endale tööle saada, siis ta pakub palka, mis oleks, 20-30% turupalgast suurem. Või kui sihitakse konkreetset inimest, siis see pakkumine võib olla veelgi suurem. Kõik see tekitab pinget, kuna kõikidele turuosalistele on need reeglid teada.

Olukorda soosib asjaolu, et paljud töötajad kasutavad seda, minnes ülemuse poole ja nõudes kõrgemat palka, sest teises firmas pakutakse rohkem. Ja tööandja peabki maksma rohkem, sest antud juhul inimese poolt tekitatud lisaväärtus on suurem, kui tema poolt nõutud palgakasv. Kuigi tundub, et see olukord hakkab läbi saama: LINK. Liiga suured palgakulud ei luba omanikele tellida soovitud kasumi.

Kui aga tööandja ei soovi/saa maksta suuremat palka, siis praeguse olukorra puhul leidub piisavalt palju ettevõtteid, kelle jaoks kvalifitseeritud spetsialist on olulisem, ehk teenib ettevõtte jaoks rohkem, kui tema palgakulud on.

Siin peaks muidugi mainima, et tihti palk on ainult üks osa lahkumise põhjusest, ning teine osa on karjäär. Nimelt Eestis on palju väikseid ettevõtteid, milledes karjääri teha on suhteliselt raske, kuna ameti redeleid on vähe ning nad vabanevad mitte nii tihti kui mõned tahavad. Seega kõige kiirem viis saada ametikõrgendust on minna teise firmasse tööle kõrgemale positsioonile ja sellega tavaliselt kaasneb ka suurem palk. Kumb motiiv on juhtivam – kas kõrgem ametipositsioon või palk on iga otsustaja isiklik küsimus.

====Välismaa võimalused====

Kuna IT inimestel reeglina on inglise keel selge, siis ei ole keelebarjääri minna tööle välismaale. Siinkohapeal muidugi eelkõige mõistan USA-t, kus arendajate palgad võivad olla kordades uuremad. Hiigel IT (muidugi ka teised suuremad ettevõtted, kellel on oma IT arenduse osakond) ettevõtted (Google, Amazon, VM Ware jne) maksavad kogemustega tarkvara arendajatele kuuekohalised palganumbrid (LINK). Sinna veel liidetakse boonused, sisse elamis paketid jne. Ühesõnaga pakkuvate hüviste kogus kompenseerib kodumaa igatsuse tunnet (muidugi koos sellega pakutakse ka võimalust töötada huvitavates suurtes projektides, aga antud juhul vaatleme ainult palga küsimust). Niisugune kvalifitseeritud kaadrite äravool omakorda suurendab kvalifitseeritud spetsialistide puudust kohalikul turul.

===Igavus===

Veel üks levinud põhjus, miks inimesed lähevad töölt ära on igavus. Inimese töö on monotoonne ja tema tunneb nagu väike hammas suures masinas, siis tekkib igavus. Igavus tööajal mõnikord tunneb igaüks, aga kui see juhtub iga päev üle pika aja, siis saab hakata depressiooni. See on esimene tunnusmärk, et on vaja vahetada tööd.

Teadlased Inglismaalt pärast kontoritöötajate küsitlust on leidnud, et igavus töökohal võib põhjustada terviseprobleeme. Peaaegu iga neljas vastanutest ütles, et püüab võidelda igavus abiga video chat, online mängud, kohvi ja šokolaadi. Mõned sageli pärast tööd on kasutanud alkoholi. Tulemused näitasid, et enam kui 90% neist, kes on igav tööl, usuvad, et on kaotatud kontsentratsiooni igavuse pärast ja 50% usub, et see toob kaasa erinevaid vigu. Ja paljud neist (kui midagi ei muutu) soovivad leida uue töökohta.

PICTURE

Kust tekkib igavus tööl.

# Inimene ei saa aru mida tema peab tegema. Eriti tihti seda juhtub kui tegemist on mingi suure projektiga kus inimene ei saa aru oma rolli.

# Inimene tahab saada töölt kõik ja kohe, aga tegelikult saab kaua ja mitte seda mida tema ootas elult. Praegu igas motivatsiooni raamatus on kirjutatud, et kõik on võimalik on vaja ainult alustada ja homme sina saad uueks Zuckerbergiks. Tegelikult elus ei ole nii lihtne.

# Inimene on saavutanud kõik mis tema tahtis elus. Ei ole saladus, et IT-sektoris on päris kõrged palgad ja inimene võib lubada endale osta päris palju asju milliseid ei saa osta inimene keskmise palgaga. Inimesel tekkib tunne, et tema on palju saavutanud ja temale ei ole vaja kuskile kasvada.

# Inimene elab minevikus. Temal oli mingi edukas projekt, mis tõi temale edu ja raha. Tema taha, et tema tuleviku projektid või tiim näeks välja nagu tema endine edukas projekt.

Kuidas siis vältida igavust tööl?

# Seletada inimesele milles seisneb tema tööülesanne. Eriti see punkt kajastab kogemuseta töötajaid. Jälgida, et nemad saaks hakkama püstitatud ülesannetega.

# Nagu räägitakse meie ootused on meie probleemid. Pole vaja midagi oodata it-projektilt, milles sa praegu töötad. Loomulikult on vaja loota, et kõik tuleb välja, aga mitte ehitada õhulossid oma peas.

# Leida enda jaoks motivatsiooni. Nagu kunstnik peab olema näljaseks, samuti it-spetsialist peab midagi tahtma saada mis tema elus veel ei ole.

===Ebapädev juhtimine===

Väga oluliseks teguriks, mis mõjutab mitte ainult inimese soovi töötada, vaid ka tema töötulemusi, töösse suhtumist ja üldist heaolu on töökeskkond. Hea töökeskkonna üks koostisosa on ülemuse pädevus ja tema adekvaatsus töötaja mõistes. See, kas ülemuse korraldus ja käitumine alluva suhtes on selle sama alluva silmades on vastuvõetav ja arusaadav, määrab tema (st alluva) valmidust töötada n.ö. „täisvõimuga“ ning pikemas perspektiivis jätkata tööd antud ettevõttes.

IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis oma olemuse pärast oluliselt erinevad üks teisest. Kõike neid ühendab see asjaolu, et need tööd on intellektuaalsed ja nendega kaasneb pidev suhtlemine oma kolleegide- ja kliendiga. Paljud tööülesanded on tähtaegadega ja vajalik on vastavus kindlatele tehnilistele ja töökorralduslikutele nõutele. Mõningatel asjaoludel kõik see võib tekitada stressi tööülesannete täitmisel ning sel juhul on ülemuse roll väga tähtis. See, kuidas ülemus jagab ülesandeid, lahendab probleeme ja üleüldse suhtleb oma alluvustega sõltub ka töötaja tulemused, tema suhtumine töösse ja töösuhete jätkusuutlikus. Teiste sõnadega võib öelda, et juhi pädevusest sõltuvad nii alluvate töötulemused, kui ka nende soov töötada anud positsioonil antud ettevõttes.

Kuna juhi ülesannete hulk on üsna suur, nende loetelu ja kirjeldus ei ole antud töös mõistlik. Seega toon allpool asjaolud, mis kuuluvad ülemuse kompetentsusesse ning vastavuse piiridesse ja määravad temasse alluvate suhtumist. Asjaolusid on küll rohkem, käesolevas töös aga on toodud autori poolt tähtsamad.

====Professionaalsus====

Nagu eespool öeldud, IT sektoris on palju erinevaid töösuundi, mis on enamasti intellektuaalsed ja paljudel juhtudel stressirohked. Ülemuse professionaalsus sel juhul oluline just seepärast, et töötaja peab saama professionaalset toe ja tema töö õiget ja adekvaatset hinnet. See on väga oluline, et töö küsimustes ülemus ja alluvad oskaksid „ühtset keelt“.

====Avalikkus====

Paljudel juhtudel töötaja lahkumise põhjuseks on ülemuse distantseerumine oma töötajatest. Oma alluvate murede tundmine ja nendega suhtlemine on väga oluline. Esiteks, juht on kursis kollektiivis toimiva kohta. Teiseks, ta suudab hinnata töötajate tujusid ja seega ka nende töötulemusi. See omakorda näitab töötajale, et juht on tema muredega kursis ja suudab aidata. Vastasel juhul lahkumine on ainult aja küsimus.

Kahjuks, ei ole haruldane, kui juht jäätab enamus ülesandeid (ka enda omasid) töötaja õlgadele, kattes see töötaja sõltumatuse vajadusega töö täitmisel. Töötaja sõltumatus, aga, ei ole sugugi see, et ta teeb kõike üksi, vaid see et ta teeb tööd ja võtab otsusi vastu ainult oma vastutuse piirides.

====Pühendumus====

Igav töö ei hoia kedagi kohal ära. See käib ka IT kohta. Ülemuse roll siin, on olla töötaja motivaatoriks. Kui juht ise teeb ennast kõike, et saavutada püstitatud tulemusi, see motiveerub ka tema alluvaid ja teeb nende tööd huvitavaks. Motiveeritud töötaja reeglina ei lahku.

Juhi pädevus seisneb selles, et ta peab enda töös kombineerima erinevaid oskusi ja suutma leida ühtset keelt oma alluvatega. Professionaalsus tagab produktiivset töökeskkonda. Avalikkus aitab näidata töölisele tema vajalikkust ja tähtsust tööprotsessis. Pühendumus näitab ülemuse kaasatavust ja motiveerib jätkata tööd. Kui nendest kolmest juhi töös puudub vähemalt üks, töötaja huvi töösse antud ettevõttes väheneb ja seega kasvab risk, et ta lahkub.

===Ebapädevad kolleegid===

Ei ole just kõige levinum põhjus töövahetuseks aga mõned inimesed seda mainisid.

====Oskuste vahe====

Üks põhjuseks on oskuste vahe. Levinuim juhtum, kus piltlikult öeldes kehtib Pareto reegel: 20% töötajatest teeb 80% tööd. Ehk ebapädevad (kas algajad, need kes ei viitsi õppida vms) kolleegid teevad vähe kasulikku tööd. Tulemusena on olukord, kus projekt peab valmis saama ning pädevad peavad tegema aina rohkem tööd selle nimel. Ühel kahel projektil seda võib üle elada, aga kui see olukord kordub jälle ja jälle, siis see hakkab häirima ja tekkib lausa stress, kuna on teada, et projekti lõpus peab tegema topelt tööd, enda ja naabri oma. Olukord turul on aga niisugune, et uue töökoha leidmisega tarkvara arendajal palju aega ei lähe ja kui see olukord hakkab oluliselt elamist segama, siis see töökoha vahetus toimubki. See olukord võib juhtuda ka halva töö jaotamisest ning teistest organisatsioonilistest küsimustest, aga see on juba ebapädeva juhtimise teema.

====Kolleegide suhtumine töösse====

Kui kolleegid kirjutavad vigu täis koodi, ei testi, kasutvad lihtsamaid mitte skaleeruvaid lahendusi (seal kus ei oleks vaja), lihtsalt ei tee piisavalt palju tööd (Facebook, Youtube) siis see võib viia üsna kurva lõpptulemuseni. Nimelt täie jõuga panustanud projekti õnnestumisse arendaja peab vaatama, kuidas teiste suhtumise pärast projekt jääb seisma. Esiteks, see võib mõjutada majandusliku poolt (kui projekt ei saa õigeaegselt valmis), teiseks aga ka kogemust, selle asemel et teha midagi uut ja kasuliku suure tõenäosusega tuleb ümber kirjutada teise koodi. Üsna ebameeldiv kogemus ning on hea põhjuseks mõelda töökoha vahetusest.

====Ei elanud sisse====

Üks põhjus, mida saaks mainida, aga mis ei ole otseselt pädevusega seotud. Kui uustulnuk ei saanud end sisse elada kollektiivi. Kui niisugust inimest ei võetud vastu, siis on üsna reaalne olukord, kus teda hakkab kõik närvi ajama, kaasarvatud kolleegid, kes ei võtnud teda omaks. Ei ole välistatud, et asi sel juhul on ikkagi uustulnukas endas, see aga ei takista teda tööd vahetada, proovides õnne teises kollektiivis.

===Stress===

Rääkida stressist kui töökoha vahetamise põhjusest on väga raske. Kuna meie küsitlus näitas, et stress on pigem järeldus teise põhjuse tulemusena. Stressi põhipõhjuseks on ebapädevad kolleegid, ebameeldivad tööülesanded ning ebapädev juhtimine.

Mõned arendajad mainisid, et algul nendel oli selline töökoht, kus nad pidid väga erinevate ülesandede- ja projektidega tegelema. Kogu aeg olid tähtajad määratud ja nad tihti ei jõudnud nad oma tööd tähtajaks teha. Seetõttu tekiski stress ja nad oma töökoha vahetama pidid. Kuid järgmisel tööl nad tegelesid ainult kitsa valdkonnaga ja sellel juhult järjekordse töökoha vahetamise põhjuseks oli igavus. Arendaja tundis, et ta professionaalses aspektis ei arene.

Küsitluse läbiviimisel oli arusaadav, et stress on tavaliselt ülekoormusega seotud. Näiteks, ebapädevad kolleegid, kes oma tööd ei jõua tähtajaks teha. Sellel juhul kogemustega tarkvara arendajad pidid teha töö nende eest ka, et firma tähtajaks jõuaks.

Järgmiseks stressi faktoriks on ebapädev juhtimine. Olid mainutud mitu probleeme:

* Mittevõrdselt jagatud tööülesanded. Sellel juhul mõnedel töötajatel tekivad ülekoormust ja stress.
* Ebaviisakas käitumine kaastöölistega.
* Halvasti püstitatud ja jagatud tööülesanded meeskondade või arendajate vahel. Halvemal juhul inimesed ei saanud sellest aru mis vaja teha oli. Juhtub kui juht ise ei kujuta ette, kuidas projekti realiseerida vaja.
* Halvasti organiseeritud töö meeskondade vahel.

Kokkuvõtteks saaks öelda, et stressil on erinevad põhjused. Õnneks, tarkvara arendajad on inimesed, kes analüüsivad algpõhjusi ja enam rohkem neid seletavad. Küsitluse tulemus poleks nii informatiivne kui osalejad vastaks algpõhjuse asemele vaid igapäevase stressi kohta.

===Ebameeldivad tööülesanded===

Kui meeldi tööülesanded siis on järgmised meetmed, mis saab teha:

PICTURE

# Päris tihti inimesele meeldi töö mis nemad ei saa aru. Lahendus on küsida ülemuselt, mida teha ja mille jaoks on vaja seda teha.

# Vahetada valdkonda. It-sektoris on nii palju erinevaid suunda, mis nõuavad erinevaid omadusi. Kui meeldib rohkem suhelda inimestega mine tööle analüütikuna. Kui rohkem meeldib vaikselt nurgas toksida, siis arene oma programmeerimisoskused. Arvad, et sul on suurepärased esinduslikud oskused, mine tööta müügimehena It-sektoris jne.

# Proovi töötada praktikandina või stažöörina. Paar kuud tööl annavad sulle teada, kas sulle sobib see töö või mitte.

# Alati pea meeles, et maailmas on inimesed, kes teevad halvem tööd kui sina. Mina isegi ütleks, et 95% tööd maailmas on halvem kui töö IT-sektoris. Pea seda meeles!

===Kolimine===

Kolimist, käesoleva töö kontekstis, loeme ikkagi vähemalt ühest linnast lahkumiseks ja teise linna elama asumiseks, kuna ühe linna piiris kolimine ei mõjuta niivõrd töö vahetust. Kolimine iseenesest ei ole põhjus, vaid tagajärg, mis viib omakorda enamikel juhtudel töökohast lahkumiseni. Kolimise põhjusteks võivad olla erinevad asjaolud. Kaks tähtsamaid on toodud allpool.

Esimeseks tähtsaks mõjuteguriks on töö vahetus ise ja sellega kaasnev kolimine ja vanalt töölt lahkumine. Siin on töö ja tööga kaasnevate tingimuste (kas palga kasv, karjäärivõimalused või sotsiaalne pakett) oluline paranemine muutnud niivõrd tähtsaks teguriks, et ülekaal kolimise poole ei ole enam küsitav. Tööjõu turul valitseva IT spetsialistide puudus sunnib töövõtjal teha rohkem pingutusi uute kaadrite meelitamisel. Põhiliseks abiliseks on vana hea palga tõus ning lisaks sellele ka n.ö. sotsiaalses paketis sisalduvad boonused.

Teiseks oluliseks teguriks, mis võib panna inimest kolima, on elukeskkonna tingimuste parandamine, mis ei sõltu tööandjast. Iga inimene tajub elukeskkonda erinevalt, ning ühe faktori muut, võib tuua erinevaid reaktsioone inimeste hulgas. Siin arvesse võib võtta kas eluruumide kvaliteedi oluline juurdekasv teises linnas (või riigis) või paremad sotsiaalsed tingimused (nt paremad kultuurilised- või hariduse saamise tingimused). Tööandjal, sel juhul, on raske midagi muuta või pakkuda lahendust, kuna see enam ei kuulu tema kompetentsusesse.

Kui veidi uurida neid võtteid, millistega IT sektori ettevõtted meelitavad enda juurde spetsialiste, võib kergelt märkida, et palk, töötingimused (siin mõeldakse lisandväärtusega tingimisi, nt. mugavad puhke tsoonid, lõdvestamiseks mõeldud meetmed, paindlik töögraafik jne) ja valmidus aidata kolimisega on juba vana praktika. Kui vaadelda Eesti praktikad, siis IT spetsialisti jaoks on parimad võimalused ikkagi Tallinnas, mis elukeskkonna poolt pakub rohkem võimalusi.

PICTURE

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T17:42:49Z

Jlosseva: /* Palk */

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T17:42:18Z

Jlosseva: /* Palk */

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T17:41:01Z

Jlosseva: /* Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused */

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T17:03:53Z

Jlosseva: /* Sissejuhatus */

I026 - Kevad 2017 - Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused

2017-05-08T16:34:04Z

Jlosseva: Created page with "=Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused= Autorid: Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev ==Sissejuhatus== Erin..."

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

2017-05-08T16:02:46Z

Jlosseva: /* kevad 2017 (rühmatööd) */

See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.

== sügis 2012 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

== sügis 2013 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

== sügis 2015 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== kevad 2017 (rühmatööd) ==
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-29T19:14:57Z

Jlosseva:

User:Jlosseva

2016-10-17T16:25:28Z

Jlosseva:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jekaterina Losseva

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" aitab aru saada, kas tehtud otsus tulla IT eriala õppima on õige või mitte. Sellest mainis õppejõud Andres Septer esimeses sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer); 24. august loengusalvestus]</ref>. Temaga koos võtsid sõnu ka Merike Spitsõn, Juri Tretjakov ning Merle Varendi. Merle rääkis muuhulgas stipendiumitest. Mind üllatas see, et tudeng saab taotleda erialastipendiumile juba esimesel semestril, muudes koolides see võimalus puudub.
Veel üks asi, mis mulle meeldis oli võimalus mõjutada olukorda IT kolledžis läbi tagasiside. Üleüldse, kuulates seda loengut jäi mulje, et atmosfäär koolis on sõbralik ning abi saab alati leida.

Teisel loengul esines Andres Kütt, Riigi infosüsteemi arhitekt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt); 31. august loengusalvestus]</ref>. Ta püüdis seletada, milles seisneb arhitekti töö. Tema sõnade järgi "Arhitekt juhib keerukust", ehk hoiab piiri, kus keerukus ei ületaks organisatsiooni võimalusi.
 Enne juttu arhitektist sai räägitud, kuidas Andres jõudis IT-alani. Mul tekkis mulje, et kui sa tahad olla eduka inimesena peab sa suhtuma oma valikusse suure huviga, unusta unest!

Kolmandal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük); 7. september loengusalvestus]</ref> esines väga tore paar: Marko ja Kristel Kruustük. Nende poolt on loodud hästi edukas ja edasi arenev firma “Testlio”. Enne seda loengut ei kujutanudki ette, et Eestis on nii palju edukaid “Startup-i” on olemas.
 Enne IT õppima minnes ei teadnud mõlemad sellest mitte midagi. Huvi tekkis õppimise ajal. See annab mulle lootust, et mina saan ka IT erialaga hakkama. Kuid jällegi kuulsin, et normaalsest unest võib ära unustada.

Loogilises järjekorras minnes arhitektilt süsadminile esines järgmisel (neljandal) loengul Lembitu Ling, kes jutustas oma karjäärist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling); 14. september loengusalvestus]</ref>. Selle loengu peamine mõte oli: "Hea süsadmin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõte juhtkonnale. Hea süsadmin rakendab oma süsteemile piisava monitooringu, et avastada vigu enne, kui asjad katki lähevad." Arvestades selle mõttega tundub, et minust ei saa korralik süsadmin. Nii et ma tegin õige valiku, et läksin arendajaks õppima.

Viiendal loengul esimeses osas <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" (Andres Septer); 21. september loengusalvestus]</ref>, kus esines Andres Septer tutvusin IT valdkonna tööturuga, sain teada erinevatest firmaliikidest, nende plussidest ning miinustest. Enda jaoks otsustasin valida madalamate riskidega firmasid, nimelt riiklikud ja keskmise suurusega ettevõtted. Kindlasti kasutan Andresi soovitust minna aastaks välismaale, et saada rohkemat kogemust.
 Teisena samal päeval esines Einar Koltšanov <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov); 21. september loengusalvestus]</ref>, kes rääkis kuidas IT ja äripool saaksid teine teist mõista ning oma vahel hästi läbi saada. Huvitav, et rääkides oma eluloost, mainis Einar magamisteta öödest. Kas see fenomeen on omane kõikidele IT valdkonnas töötavatele isikutele?

Kuuendal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur); 28. september loengusalvestus]</ref> tekkis võimalus kuulata Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhatajat Ivar Laurit. Ta hästi detailselt rääkis analüütikute üleannetest ning üleüldse analüüsi vajadusest. Osutus, et andmete analüüs ei anna tihti tegelikku pilti olukorrast. Loengust aru sain, et IT spetsialistidele on olemas palju tööd MTA-s.

Seitsmendal loengul meil õnnestus kuulata küberjulgeoleku valdkonna arendajat Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu); 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Kohe tema esimestest sõnadest oli aru saadav, et täna meile peab loengut väga tark mees. Tore oli kuulata tema suurest töökogemusest ning üleüldse IT valdkonna ajaloost Eestis. Olen uhke, et Eesti küberkaitse on praegu tipus.

Kaheksandal loengul esines Hedi Mardisoo Starmanist <ref>["IT ja turundus" (Hedi Mardisoo); 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tema rääkis väga asjalikult turundusest, alguses teooriast ning andis ka mitu näidet oma elust, kuidas saab areneda firma. See teema on küll huvitav, kuid väga arusaamatu minu jaoks. Peale tema loengut tekkis huvi kuulata Simon Sinekut. Soovitan ka teistele kuulata teda.

Kokkuvõttes öeldes olen väga rahul selle aine programmiga. Oli tore kuulata inimesi erinevatest valdkonnadest, kes on seotud IT-ga. Tegin endale mõned järeldused selle kohta, kuhu saab minna töötada, mille peale tuleb rohkem tähelepanu pöörata õppimise käigus. Aitäh esinejatele!

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui tudeng kukkus arvestusel läbi saab ta tulla kordussooritusele. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK 9. Millal korraldatakse kordussooritusi ja kui kaua kehtib õigus kordussooritusele?]</ref>. Kokku saab leppida oma õppejõuga, et teha kordussooritust. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref name="5.2.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite_ja_arvestuste_korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda õppeinfosüsteemi kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref name="KKK 10.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? KKK 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref name="5.2." />. Kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal, siis kordussooritusel osalemine on tasuta. Kui õpid tasulisel (OF) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € <ref name="KKK 10." />.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid , milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
 Ühe EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada ja esitatav arve on sellisel juhul siis 50 eurot.

==Notes==
Erialatutvustuse aine arvestustöö vormistamisel abiks oli mediawiki koduleht <ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref> ning Kristjan Karmo kasutaja leheküljel toodud näidisvormistus <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo näidisvormistus]</ref>.

=Viited=
<references />

User:Jlosseva

2016-10-17T16:21:31Z

Jlosseva:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jekaterina Losseva

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" aitab aru saada, kas tehtud otsus tulla IT eriala õppima on õige või mitte. Sellest mainis õppejõud Andres Septer esimeses sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer); 24. august loengusalvestus]</ref>. Temaga koos võtsid sõnu ka Merike Spitsõn, Juri Tretjakov ning Merle Varendi. Merle rääkis muuhulgas stipendiumitest. Mind üllatas see, et tudeng saab taotleda erialastipendiumile juba esimesel semestril, muudes koolides see võimalus puudub.
Veel üks asi, mis mulle meeldis oli võimalus mõjutada olukorda IT kolledžis läbi tagasiside. Üleüldse, kuulates seda loengut jäi mulje, et atmosfäär koolis on sõbralik ning abi saab alati leida.

Teisel loengul esines Andres Kütt, Riigi infosüsteemi arhitekt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt); 31. august loengusalvestus]</ref>. Ta püüdis seletada, milles seisneb arhitekti töö. Tema sõnade järgi "Arhitekt juhib keerukust", ehk hoiab piiri, kus keerukus ei ületaks organisatsiooni võimalusi.
 Enne juttu arhitektist sai räägitud, kuidas Andres jõudis IT-alani. Mul tekkis mulje, et kui sa tahad olla eduka inimesena peab sa suhtuma oma valikusse suure huviga, unusta unest!

Kolmandal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük); 7. september loengusalvestus]</ref> esines väga tore paar: Marko ja Kristel Kruustük. Nende poolt on loodud hästi edukas ja edasi arenev firma “Testlio”. Enne seda loengut ei kujutanudki ette, et Eestis on nii palju edukaid “Startup-i” on olemas.
 Enne IT õppima minnes ei teadnud mõlemad sellest mitte midagi. Huvi tekkis õppimise ajal. See annab mulle lootust, et mina saan ka IT erialaga hakkama. Kuid jällegi kuulsin, et normaalsest unest võib ära unustada.

Loogilises järjekorras minnes arhitektilt süsadminile esines järgmisel (neljandal) loengul Lembitu Ling, kes jutustas oma karjäärist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling); 14. september loengusalvestus]</ref>. Selle loengu peamine mõte oli: "Hea süsadmin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõte juhtkonnale. Hea süsadmin rakendab oma süsteemile piisava monitooringu, et avastada vigu enne, kui asjad katki lähevad." Arvestates selle mõtega tundub, et minust ei saa korralik süsadmin. Nii et ma tegin õige valiku, et läksin arendajaks õppima.

Viiendal loengul esimeses osas <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" (Andres Septer); 21. september loengusalvestus]</ref>, kus esines Andres Septer tutvusin IT valdkonna tööturuga, sain teada erinevatest firmaliikidest, nende plussidest ning miinustest. Enda jaoks otsustasin valida madalamate riskidega firmasid, nimelt riiklikud ja keskmise suurusega ettevõted. Kindlasti kasutan Andresi soovitust minna aastaks välismaale, et saada rohkemat kogemust.
 Teisena samal päeval esines Einar Koltšanov <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov); 21. september loengusalvestus]</ref>, kes rääkis kuidas IT ja äripool saaksid teine teist mõista ning oma vahel hästi läbi saada. Huvitav, et rääkides oma eluloost, mainis Einar magamisteta öödest. Kas see fenomeen on omane kõikidele IT valdkonnas töötavatele isikutele?

Kuuendal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur); 28. september loengusalvestus]</ref> tekkis võimalus kuulata Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhatajat Ivar Laurit. Ta hästi detailselt rääkis analüütikute üleannetest ning üleülde analüüsi vajadusest. Osutus, et andmete analüüs ei anna tihti tegelikku pilti olukorrast. Loengust aru sain, et IT spetsialiistidele on olemas palju tööd MTA-s.

Seitsmendal loengul meil õnnestus kuulata küberjulgeoleku valdkonna arendajat Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu); 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Kohe tema esimestest sõnadest oli aru saadav, et täna meile peab loengut väga tark mees. Tore oli kuulata tema suurest töökogemusest ning üleüldse IT valdkonna ajaloost Eestis. Olen uhke, et Eesti küberkaitse on praegud tipus.

Kaheksandal loengul esines Hedi Mardisoo Starmanist <ref>["IT ja turundus" (Hedi Mardisoo); 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tema rääkis väga asjalikult turundusest, alguses teooriast ning andis ka mitu näidet oma elust, kuidas saab areneda firma. See teema on küll huvitav, kuid väga arusaamatu minu jaoks. Peale tema loengut tekkis huvi kuulata Simon Sinekut. Soovitan ka teistele kuulata teda.

Kokkuvõtes öeldes olen väga rahul selle aine programmiga. Oli tore kuulata inimesi erinevatest valdkonnadest, kes on seotud IT-ga. Tegin endale mõned järeldused selle kohta, kuhu saab minna töötada, mille peale tuleb rohkem tähelepanu pöörata õppimise käigus. Aitäh esinejatele!

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui tudeng kukkus arvestusel läbi saab ta tulla kordussooritusele. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK 9. Millal korraldatakse kordussooritusi ja kui kaua kehtib õigus kordussooritusele?]</ref>. Kokku saab leppida oma õppejõuga, et teha kordussooritust. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref name="5.2.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite_ja_arvestuste_korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda õppeinfosüsteemi kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref name="KKK 10.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? KKK 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref name="5.2." />. Kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal, siis kordussooritusel osalemine on tasuta. Kui õpid tasulisel (OF) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € <ref name="KKK 10." />.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid , milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
 Ühe EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada ja esitatav arve on sellisel juhul siis 50 eurot.

==Notes==
Erialatutvustuse aine arvestustöö vormistamisel abiks oli mediawiki koduleht <ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref> ning Kristjan Karmo kasutaja leheküljel toodud näidisvormistus <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo näidisvormistus]</ref>.

=Viited=
<references />