ICO wiki - User contributions [en]

Linux serveri graafika liidese installimine

2014-12-02T21:03:20Z

Jolevsoo:

=Sissejuhatus=
Linuxi operatsioonisüsteemi serverile paigaldades, paigaldatakse vaikimisi ainult
süsteemi administraatorile hädavajalikud abivahendid. Linuxi serveriversiooni funktsionaalsust on
võimalik täiendada paigaldades lisasid, nagu näiteks SQL Server, Wordpress jne.
Vaikimisi toimub Linux serveri haldamine käsurealt. Kuid soovi korral on võimalik paigaldada ka
graafilisi kasutajaliideseid nagu näiteks Gnome, Unity või Lubuntu.
Käesolev artikkel räägib graafiliste kasutajaliideste paigaldamis võimalustest.
Juhend on mõeldud algajale kasutajale (eeldusega, et kasutajal on Linux baasoskused).
Dokumentatsioon on koostatud kasutades Ubuntu-14.04.1-server 64bitist operatsioonisüsteemi.
=Paigaldamine=
Algselt uuendame Linuxi repositooriumeid minnes üle juurkasutaja õigustesse:
sudo – i
apt-get install update

Peale seda saame juba paigaldada soovitava graafilise liidese tarkvarapaki: 
'''Gnome puhul:''' 
[[File:gnome.png]] 
Joonis 1: Gnome kasutajaliides /pildi viide: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Gnome3.png/ 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-gnome-desktop 
'''Unity puhul:''' 
[[File:unity.png]] 
Joonis 2: Unity kasutajaliides /pildi viide: http://unity-linux.org/wp-content/uploads/2010/01/DE.jpeg / 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-desktop 
'''Lubuntu puhul:''' 
[[File:lubuntu.png]] 
Joonis 3: Lubuntu kasutajaliides<br/pildi viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Lubuntu#mediaviewer/File:Lubuntu_14.04_LTS_English.png / 
Käsurealt:
apt-get install lubuntu-desktop 
=Grub´i modifitseerimine=
Peale graafilise liidese paigaldamist server stardib automaatselt graafilise kasutajaliidesega.
Soovi korral võib süsteemi modifitseerida startimaks käsurealt nagu see enne modifitseerimist startis. Selleks on vaja avada grub´i konfiguratsiooni fail tekstiredaktoriga (näiteks NANO) ning muuta rida:
GRUB_CMDLINE_LINUX="" järgmisele kujule GRUB_CMDLINE_LINUX="text".
 
Käsurealt: nano /etc/default/grub
[[File:grub.png]] 
Peale faili salvestamist klahvikombinatsiooniga CTRL+X tuleb uuendada ka Grub´i Linuxi süsteemi jaoks vastuvõetavaks
Käsurealt:
update-grub 
Järgmine serveri laadimine algab käsureaga, soovi korral võib graafilist kasutajaliidest käivitada järgmise käsuga.
Käsurealt:
startx

=Kokkuvõtteks=
Graafiline liides võib-olla kasutajasõbralikum kui käsurida serveri administraatorile, kuid administraator ei tohi unustada seda, et mida vähem on paigaldatud lisarakendusi serverile seda väiksem on turvarisk kuna erirakendused võivad sisaldada erinevaid turvaauke, mida serveri ründajad saavad ära kasutada. Mina isiklikult arvan, et kasutajaliides ei ole otseselt serveri administraatorile vajalik.

=Viitamine=

Kogu ülaltoodud informatsioon on minu poolt omandatud õppevideoid vaadates. Soovitan kõigile vaadata ka interaktiivselt, kuidas käib graafiliste liideste paigaldamine : https://www.youtube.com/watch?v=91E7rhnsyCw

=Autor=
Autor: Jüri Olevsoo 
Rühm: A31 
Semester: 2014 sügis 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Linux serveri graafika liidese installimine

2014-12-02T21:02:30Z

Jolevsoo:

=Sissejuhatus=
Linuxi operatsioonisüsteemi serverile paigaldades, paigaldatakse vaikimisi ainult
süsteemi administraatorile hädavajalikud abivahendid. Linuxi serveriversiooni funktsionaalsust on
võimalik täiendada paigaldades lisasid, nagu näiteks SQL Server, Wordpress jne.
Vaikimisi toimub Linux serveri haldamine käsurealt. Kuid soovi korral on võimalik paigaldada ka
graafilisi kasutajaliideseid nagu näiteks Gnome, Unity või Lubuntu.
Käesolev artikkel räägib graafiliste kasutajaliideste paigaldamis võimalustest.
Juhend on mõeldud algajale kasutajale (eeldusega, et kasutajal on Linux baasoskused).
Dokumentatsioon on koostatud kasutades Ubuntu-14.04.1-server 64bitist operatsioonisüsteemi.
=Paigaldamine=
Algselt uuendame Linuxi repositooriumeid minnes üle juurkasutaja õigustesse:
sudo – i
apt-get install update

Peale seda saame juba paigaldada soovitava graafilise liidese tarkvarapaki: 
'''Gnome puhul:''' 
[[File:gnome.png]] 
Joonis 1: Gnome kasutajaliides /pildi viide: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Gnome3.png/ 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-gnome-desktop 
'''Unity puhul:''' 
[[File:unity.png]] 
Joonis 2: Unity kasutajaliides /pildi viide: http://unity-linux.org/wp-content/uploads/2010/01/DE.jpeg / 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-desktop 
'''Lubuntu puhul:''' 
[[File:lubuntu.png]] 
Joonis 3: Lubuntu kasutajaliides<br/pildi viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Lubuntu#mediaviewer/File:Lubuntu_14.04_LTS_English.png / 
Käsurealt:
apt-get install lubuntu-desktop 
=Grub´i modifitseerimine=
Peale graafilise liidese paigaldamist server stardib automaatselt graafilise kasutajaliidesega.
Soovi korral võib süsteemi modifitseerida startimaks käsurealt nagu see enne modifitseerimist startis. Selleks on vaja avada grub´i konfiguratsiooni fail tekstiredaktoriga (näiteks NANO) ning muuta rida:
GRUB_CMDLINE_LINUX="" järgmisele kujule GRUB_CMDLINE_LINUX="text".
 
Käsurealt: nano /etc/default/grub
[[File:grub.png]] 
Peale faili salvestamist klahvikombinatsiooniga CTRL+X tuleb uuendada ka Grub´i Linuxi süsteemi jaoks vastuvõetavaks
Käsurealt:
update-grub 
Järgmine serveri laadimine algab käsureaga, soovi korral võib graafilist kasutajaliidest käivitada järgmise käsuga.
Käsurealt:
startx

=Kokkuvõtteks=
Graafiline liides võib-olla kasutajasõbralikum kui käsurida serveri administraatorile, kuid administraator ei tohi unustada seda, et mida vähem on paigaldatud lisarakendusi serverile seda väiksem on turvarisk kuna erirakendused võivad sisaldada erinevaid turvaauke, mida serveri ründajad saavad ära kasutada. Mina isiklikult arvan, et kasutajaliides ei ole otseselt serveri administraatorile vajalik.

=Viitamine=

Kogu ülaltoodud informatsioon on minu poolt omandatud õppevideoid vaadates. Soovitan kõigile vaadata ka interaktiivselt, kuidas käib graafiliste liideste paigaldamine : https://www.youtube.com/watch?v=91E7rhnsyCw

=Autor=
Autor: Jüri Olevsoo 
Rühm: A31 
Semester: 2014 sügis 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Linux serveri graafika liidese installimine

2014-12-02T21:01:53Z

Jolevsoo:

=Sissejuhatus=
Linuxi operatsioonisüsteemi serverile paigaldades, paigaldatakse vaikimisi ainult
süsteemi administraatorile hädavajalikud abivahendid. Linuxi serveriversiooni funktsionaalsust on
võimalik täiendada paigaldades lisasid, nagu näiteks SQL Server, Wordpress jne.
Vaikimisi toimub Linux serveri haldamine käsurealt. Kuid soovi korral on võimalik paigaldada ka
graafilisi kasutajaliideseid nagu näiteks Gnome, Unity või Lubuntu.
Käesolev artikkel räägib graafiliste kasutajaliideste paigaldamis võimalustest.
Juhend on mõeldud algajale kasutajale (eeldusega, et kasutajal on Linux baasoskused).
Dokumentatsioon on koostatud kasutades Ubuntu-14.04.1-server 64bitist operatsioonisüsteemi.
=Paigaldamine=
Algselt uuendame Linuxi repositooriumeid minnes üle juurkasutaja õigustesse:
sudo – i
apt-get install update

Peale seda saame juba paigaldada soovitava graafilise liidese tarkvarapaki: 
Gnome puhul: 
[[File:gnome.png]] 
Joonis 1: Gnome kasutajaliides /pildi viide: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Gnome3.png/ 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-gnome-desktop 
Unity puhul: 
[[File:unity.png]] 
Joonis 2: Unity kasutajaliides /pildi viide: http://unity-linux.org/wp-content/uploads/2010/01/DE.jpeg / 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-desktop 
Lubuntu puhul: 
[[File:lubuntu.png]] 
Joonis 3: Lubuntu kasutajaliides<br/pildi viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Lubuntu#mediaviewer/File:Lubuntu_14.04_LTS_English.png / 
Käsurealt:
apt-get install lubuntu-desktop 
=Grub´i modifitseerimine=
Peale graafilise liidese paigaldamist server stardib automaatselt graafilise kasutajaliidesega.
Soovi korral võib süsteemi modifitseerida startimaks käsurealt nagu see enne modifitseerimist startis. Selleks on vaja avada grub´i konfiguratsiooni fail tekstiredaktoriga (näiteks NANO) ning muuta rida:
GRUB_CMDLINE_LINUX="" järgmisele kujule GRUB_CMDLINE_LINUX="text".
 
Käsurealt: nano /etc/default/grub
[[File:grub.png]] 
Peale faili salvestamist klahvikombinatsiooniga CTRL+X tuleb uuendada ka Grub´i Linuxi süsteemi jaoks vastuvõetavaks
Käsurealt:
update-grub 
Järgmine serveri laadimine algab käsureaga, soovi korral võib graafilist kasutajaliidest käivitada järgmise käsuga.
Käsurealt:
startx

=Kokkuvõtteks=
Graafiline liides võib-olla kasutajasõbralikum kui käsurida serveri administraatorile, kuid administraator ei tohi unustada seda, et mida vähem on paigaldatud lisarakendusi serverile seda väiksem on turvarisk kuna erirakendused võivad sisaldada erinevaid turvaauke, mida serveri ründajad saavad ära kasutada. Mina isiklikult arvan, et kasutajaliides ei ole otseselt serveri administraatorile vajalik.

=Viitamine=

Kogu ülaltoodud informatsioon on minu poolt omandatud õppevideoid vaadates. Soovitan kõigile vaadata ka interaktiivselt, kuidas käib graafiliste liideste paigaldamine : https://www.youtube.com/watch?v=91E7rhnsyCw

=Autor=
Autor: Jüri Olevsoo 
Rühm: A31 
Semester: 2014 sügis 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Unity.png

2014-12-02T21:01:16Z

Jolevsoo:

File:Lubuntu.png

2014-12-02T21:01:04Z

Jolevsoo:

File:Grub.png

2014-12-02T21:00:55Z

Jolevsoo:

File:Gnome.png

2014-12-02T21:00:34Z

Jolevsoo:

Linux serveri graafika liidese installimine

2014-12-02T21:00:03Z

Jolevsoo:

=Sissejuhatus=
Linuxi operatsioonisüsteemi serverile paigaldades, paigaldatakse vaikimisi ainult
süsteemi administraatorile hädavajalikud abivahendid. Linuxi serveriversiooni funktsionaalsust on
võimalik täiendada paigaldades lisasid, nagu näiteks SQL Server, Wordpress jne.
Vaikimisi toimub Linux serveri haldamine käsurealt. Kuid soovi korral on võimalik paigaldada ka
graafilisi kasutajaliideseid nagu näiteks Gnome, Unity või Lubuntu.
Käesolev artikkel räägib graafiliste kasutajaliideste paigaldamis võimalustest.
Juhend on mõeldud algajale kasutajale (eeldusega, et kasutajal on Linux baasoskused).
Dokumentatsioon on koostatud kasutades Ubuntu-14.04.1-server 64bitist operatsioonisüsteemi.
=Paigaldamine=
Algselt uuendame Linuxi repositooriumeid minnes üle juurkasutaja õigustesse:
sudo – i
apt-get install update

Peale seda saame juba paigaldada soovitava graafilise liidese tarkvarapaki: 
Gnome puhul: 
[[File:gnome.png]]
Joonis 1: Gnome kasutajaliides /pildi viide: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Gnome3.png/ 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-gnome-desktop 
Unity puhul: 
[[File:unity.png]]
Joonis 2: Unity kasutajaliides /pildi viide: http://unity-linux.org/wp-content/uploads/2010/01/DE.jpeg / 
Käsurealt:
apt-get install ubuntu-desktop 
Lubuntu puhul: 
[[File:lubuntu.png]]
Joonis 3: Lubuntu kasutajaliides<br/pildi viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Lubuntu#mediaviewer/File:Lubuntu_14.04_LTS_English.png / 
Käsurealt:
apt-get install lubuntu-desktop 
=Grub´i modifitseerimine=
Peale graafilise liidese paigaldamist server stardib automaatselt graafilise kasutajaliidesega.
Soovi korral võib süsteemi modifitseerida startimaks käsurealt nagu see enne modifitseerimist startis. Selleks on vaja avada grub´i konfiguratsiooni fail tekstiredaktoriga (näiteks NANO) ning muuta rida:
GRUB_CMDLINE_LINUX="" järgmisele kujule GRUB_CMDLINE_LINUX="text".
 
Käsurealt: nano /etc/default/grub
[[File:grub.png]]
Peale faili salvestamist klahvikombinatsiooniga CTRL+X tuleb uuendada ka Grub´i Linuxi süsteemi jaoks vastuvõetavaks
Käsurealt:
update-grub 
Järgmine serveri laadimine algab käsureaga, soovi korral võib graafilist kasutajaliidest käivitada järgmise käsuga.
Käsurealt:
startx

=Kokkuvõtteks=
Graafiline liides võib-olla kasutajasõbralikum kui käsurida serveri administraatorile, kuid administraator ei tohi unustada seda, et mida vähem on paigaldatud lisarakendusi serverile seda väiksem on turvarisk kuna erirakendused võivad sisaldada erinevaid turvaauke, mida serveri ründajad saavad ära kasutada. Mina isiklikult arvan, et kasutajaliides ei ole otseselt serveri administraatorile vajalik.

=Viitamine=

Kogu ülaltoodud informatsioon on minu poolt omandatud õppevideoid vaadates. Soovitan kõigile vaadata ka interaktiivselt, kuidas käib graafiliste liideste paigaldamine : https://www.youtube.com/watch?v=91E7rhnsyCw

=Autor=
Autor: Jüri Olevsoo 
Rühm: A31 
Semester: 2014 sügis 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Linux serveri graafika liidese installimine

2014-11-12T09:58:25Z

Jolevsoo: Created page with "Jüri Olevsoo A31"

Jüri Olevsoo A31

Osadmin referaadi teemad

2014-11-12T09:58:06Z

Jolevsoo:

=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=

Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.

Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist

Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)

[[script]]

[[test]]

[[dpkg-reconfigure]]

[[xdg-mime]]

[[dpkg-divert]]

[[sec]] (sobib ka linux labor2 teemaks) - NB algajatele on see liiga keeruline

[[razor]] - keskmine teema - sobib ka infra ainesse

[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.

[[pidof]]

[[uname]]

[[cfdisk]]

[[nice]]

[[lsmod]]

[[bpython]]

[[dmesg]]

[[ssh authorized_keys fail]]

[[chown]]

[[chgrp]]

[[export]]

[[etc/shadow]]

[[df]]

[[du]]

[[dumpe2fs]]

[[exec]]

[[fg]]

[[gpasswd]]

[[halt]]

[[yum]]

[[elementary OS]]

[[info]]

[[jobs]]

[[list]]

[[mkisofs]]

[[reboot]]

[[scp]]

[[startx]]

[[tee]]

[[whereis]]

[[whoami]]

[[which]]

[[Linux serveri graafika liidese installimine]]

Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.

Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Zentyal SAMBA4

2014-05-19T08:25:52Z

Jolevsoo: /* Eeldused */

Autorid: Urmo Lihten A31 ja Kersti Lang A31 (2012 sügissemester)

=Sissejuhatus=
Käesolev artikkel on juhend Samba 4 paigaldamise ja seadistamise kohta.
Samba 4 on failiserver, mis on antud artikli näites paigaldatud Ubuntu 12.04 Server LTS peale.

Samba 4 kasutab uut Virtual File System mis toetab Acess Control List -i. Domeeni Kontrolleri lahendus Sambas sisaldab Kerberose võtmehaldust Kerberos Key Distribution Center, mis on vaikimisi Zentyali osa. Zentyali ülesandeks on võimdaldada Samba 4 suhtlus Windowsiga.
Zentyal on failiserveri vabavaraline serveri lahendus, mille kaudu on võimalik hallata kõiki võrguteenuseid ühelt platvormilt - võrgu turvalisus, infrastruktuur, ressursside jagamine.

=Eeldused=
* Ubuntu versioon 12.04
* Ainult 32bit op.süsteemile
* IP aadress 192.168.56.200
* eelnevalt paigaldatud Bind9 domeeniga piix.ee
* elementaarsed teadmised Ubuntu käsurea kasutamisest

=Eelised=
* 'Active Directory' sisselogimise ja administreerimise protokollide tugi Windows XP, Windows 7 ja Mac OS X klientidele.
* NTFS tugi
* Sisemine LDAP server AD omadustega.
* Sisemine Kerberos server.
* AD sidumine DNS-ga.
* Python tugi
jne.

=Paigaldamine=

==Samba4 installeerimine==
Logime sisse administraatorina:
<source lang=bash>
sudo -i
</source>

Uuendame tarkvara nimekirja:
<source lang=bash>
apt-get update
</source>

Installeerime Samba4 jaoks vajalikud paketid:
<source lang=bash>
apt-get install samba4
</source>

Samba 4 installi käigus on sage viga, et Samba 4 package mängib enda staatuseks "half installed. See tuleb käsitsi muuta:
<source lang=bash>
less /var/lib/dpkg/status | grep half-configured
nano /var/lib/dpkg/status
</source>

Leia konfifailist Samba4 rida:
<source lang=bash>
Package: samba4
Status: install ok half-configured
</source>

...ning muuda see rida selliseks:
<source lang=bash>
Package: samba4
Status: install ok installed
</source>

Kontrollime, et rohkem "poolikuid" faile pole:
<source lang=bash>
less /var/lib/dpkg/status | grep half-configured
</source>

Juhul kui eksisteerib vana Samba konfiguratsiooni fail, siis kustutame või muudame backup'iks:
<source lang=bash>
mv /etc/samba/smb.conf{,.old}
</source>

==Bind9 konfiguratsiooni faili loomine==
eeldusel, et smb.conf faili pole olemas. Samuti tuleb jälgida järgnevas käsus, et --realm juures märgitud argumendiks "samba.piix.ee" kõrval tuleb --domain argumendiks kirjutada "samba.piix; millegi muu korral ei hakka Kerberos soovitult tööle. 
--adminpass ehk administraatori parool peab olema vähemalt ühe suure tähega ja ühe numbriga ning vähemalt 7 tähemärki pikk. 
<source lang=bash>
/usr/share/samba/setup/provision --realm=samba.piix.ee --domain=samba --adminpass=Student1 --server-role='dc'
</source>

Tulemus on järgnev:
<source lang=bash>
See /var/lib/samba/private/named.conf for an example configuration include file for BIND
and /var/lib/samba/private/named.txt for further documentation required for secure DNS updates
Setting up sam.ldb rootDSE marking as synchronized
Fixing provision GUIDs
A Kerberos configuration suitable for Samba 4 has been generated at /var/lib/samba/private/krb5.conf
A phpLDAPadmin configuration file suitable for administering the Samba 4 LDAP server has been created in /var/lib/samba/private/phpldapadmin-config.php .
Once the above files are installed, your Samba4 server will be ready to use
Server Role: domain controller
Hostname: ubuntu
NetBIOS Domain: SAMBA
DNS Domain: samba.piix.ee
DOMAIN SID: S-1-5-21-1025771091-2011791338-2641903939
</source>

==Test==
Käivitame Samba:
<source lang=bash>
initctl start samba4
</source>

Laeme Samba-client'i:
<source lang=bash>
apt-get install samba4-clients
</source>

eemaldame samba.pid faili, mis takistab sambat käivitamast:
<source lang=bash>
rm /var/run/samba.pid
</source>

ning kontrollime (väljund kuva share's olemad elemendid):
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# smbclient -L localhost -U%

Sharename Type Comment
--------- ---- -------
netlogon Disk
sysvol Disk
share Disk yldine jagatud ketas
profiles Disk opilaste jagatud ketas
IPC$ IPC IPC Service
</source>

==Samba4 seonduvate skriptide muutmine ja loomine==
Kuna Samba4 ei kontrolli startimisel Samba kataloogi olemasolu /var/run kaustas, siis lisame selle võimaluse:
<source lang=bash>
nano /etc/init.d/samba4
</source>

Lisame koodile juurde SAMBAPID kontrollimise read enne esimest "else"t:
<source lang=bash>
if [ ! -d $(dirname $SAMBAPID) ];
then mkdir -p $(dirname $SAMBAPID)
fi
</source>

Lisaks tuleb luua fail /usr/local/sbin/samba:
<source lang=bash>
nano /usr/local/sbin/samba
</source>
Ning selle sisuks tuleb:
<source lang=bash>
#!/bin/sh
LD_PRELOAD=/usr/lib/libdcerpc.0.0.1 /usr/sbin/$(basename $0)
</source>

Tekitame eelnevalt loodud failidele lingid:
<source lang=bash>
ln -s /usr/local/sbin/samba{,_dnsupdate}
ln -s /usr/local/sbin/samba{,_spnupdate}
</source>erandid

Taaskäivitane Samba:
<source lang=bash>
service samba4 restart
</source>

==DNS seadistamine==
Muudame Bind9 konfiguratsiooni:
<source lang=bash>
nano /etc/bind/named.conf.local
</source>
Kaasame Samba4 raames loodud konfiratsioonifaili Bind9 seadetesse:
<source lang=bash>
include "/var/lib/samba/private/named.conf";
</source>

==Apparmor'i probleem==

Kuna Apparmor kaitseb Samba4 konfiguratsiooni Bind9 eest, siis lisame Apparmorisse erandid:
<source lang=bash>
nano /etc/apparmor.d/usr.sbin.named
</source>

Lisada lõppu ennem viimast "}" märki järgmised read:
<source lang=bash>
/var/lib/samba/private/** rkw,
/var/lib/samba/private/dns/** rkw,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/bind9/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/gensec/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/ldb/modules/ldb/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/ldb/** rm,
</source>
´
Laeme uuesti Apparmori profiilid ja teeme Bind9'le ka restardi:
<source lang=bash>
/etc/init.d/apparmor reload
/etc/init.d/bind9 restart
</source>

==Nimeserveri seadistamine==
Kuna Samba4 kasutab Bind9 DNS lahendust, siis oleks mõistlik lisada oma /etc/resolv.conf'i oma nimeserver kui seda juba seal pole:
<source lang=bash>
nano /etc/resolv.conf
</source>
Meie nimeserveri aadress on 192.168.56.200 (kirje tuleb lisada teistest ip-aadressidest ettepoole, et süsteem pöörduks just Bind9 poole):
<source lang=bash>
nameserver 192.168.56.200
</source>

==Kerberose paigaldamine/seadistamine==

Tõstame Samba4 poolt loodud spetsiaalse Kerberos5 konfiguratsioonifaili kausta /etc/:
<source lang=bash>
cp /var/lib/samba/private/krb5.conf /etc/
</source>

Kuna Kerberos on vaikimisi olemas Samba4 installimisega, siis oleks vaja selle töökorda ja seadistusi kontrollida: 
Paigaldame krb5-user paketi:
<source lang=bash>
apt-get install krb5-user
</source>

Paigaldamise käigus küsib ta realm'i. Meie näite puhul on selleks "samba.piix.ee".
 

Muudame Kerberose konfifaili /etc/krb5.conf selliseks:
<source lang=bash>
[libdefaults]
default_realm = samba.piix.ee
dns_lookup_realm = true
dns_lookup_kdc = true
</source>

==Network Time Protocol==
Kuna Samba annab domeeni liikmetele ka kellaajad kätte, siis soovime, et ka serveril endal oleks õige kellaaeg ja seda saame teha järgnevalt:
 
Paigaldame NTP
<source lang=bash>
apt-get install ntp
</source>
Seadistame ära muutes /etc/ntp.conf faili, lisades serverite nimekirja esimeseks:
<source lang=bash>
server 2.ee.pool.ntp.org
</source>
Teeme esimese aja pärimise ja paneme teenuse tööle:
<source lang=bash>
service ntp stop
ntpdate -B 2.ee.pool.ntp.org
service ntp start
</source>
Kontrollime, kas töötab:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# ntpq -p
remote refid st t when poll reach delay offset jitter
==============================================================================
cache.eenet.ee 193.40.133.142 2 u 3 64 1 328.240 -13.785 0.004
neodymium.cloud 193.40.5.113 3 u 2 64 1 353.089 -28.727 0.004
sip1.viatel.ee 194.204.18.172 2 u 1 64 1 387.481 -44.189 0.004
stannum.cloudfa 62.236.120.71 3 u - 64 1 308.934 -5.212 0.004
ee1.zz-zone.org .INIT. 16 u - 64 0 0.000 0.000 0.004
europium.canoni .INIT. 16 u - 64 0 0.000 0.000 0.004
</source>

=='Kontroll'==

Kontrollime, Samba4 töökorda:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# smbclient -L samba.piix.ee -U%

Sharename Type Comment
--------- ---- -------
netlogon Disk
sysvol Disk
share Disk yldine jagatud ketas
profiles Disk opilaste jagatud ketas
IPC$ IPC IPC Service

</source>
kuvati väljajagatud failide/kausta/printerite nimekiri.
 

Autentimise kontrollimiseks käivitame käsu:
<source lang=bash>
smbclient //samba.piix.ee/netlogon -UAdministrator%'Student1' -c 'ls'
</source>

Väljundiks kuvatakse netlogon kausta sisu. 
 

Kontrollime, kas Kerberos server töötab. Meie näite puhul on admin parooliks "Student1":
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# kinit Administrator@SAMBA.PIIX.EE
Password for Administrator@SAMBA.PIIX.EE:
Warning: Your password will expire in 41 days on Sun Feb 24 00:36:33 2013
</source>

Kontrollime, kas Kerberos annab välja pileti ehk Ticketi:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# klist
Ticket cache: FILE:/tmp/krb5cc_0
Default principal: Administrator@SAMBA.PIIX.EE

Valid starting Expires Service principal
13/01/2013 09:26 13/01/2013 19:26 krbtgt/SAMBA.PIIX.EE@SAMBA.PIIX.EE
renew until 14/01/2013 09:26
</source>

==Samba 4 varundamine ja taaste==
Backup failid asuvad vaikimisi "/backup/" kaustas.

Back-up faili loomiseks:
<source lang=bash>
cp /etc/samba/smb.conf /backup/smb.conf
mkdir /backup/samba
cp -rv /var/lib/samba/* /backup/samba
</source>

Ülekirjutamist ei toimu. kui see on aga vajalik, siis tuleb enne kaust kustutada "rm -r /backup/samba" ning uuesti luua.

Taastamine:
<source lang=bash>
cp /backup/smb.conf /etc/samba/smb.conf
cp -rv /backup/samba/* /var/lib/samba
</source>

=Kasutajate ja gruppide ning jagatavate kaustade loomine=
Loome kaustad "share" ja "opilane":
<source lang=bash>
mkdir -p /var/data/share
mkdir -p /var/data/profiles
</source>
Loome ka vastavad kasutajad ja grupid:
<source lang=bash>
adduser share
adduser opilane
addgroup jagatud
addgroup opilane
adduser share jagatud
adduser opilane opilane
samba-tool user add share
samba-tool user add opilane
</source>
Anname kaustadele ka vastavad omanikud ning grupid:
<source lang=bash>
chown share:jagatud /var/data/share
chown opilane:opilane /var/data/profiles
</source>

=Loodud kaustade väljajagamine ja õiguste määramised=
Avame Samba4 konfiguratsioonifaili smb.conf:
<source lang=bash>
nano /etc/samba/smb.conf
</source>
Lisame lõppu järgmised read:
<source lang=bash>
[share]
path = /var/data/share
comment = yldine jagatud ketas
read only = No

[profiles]
path = /var/data/profiles
comment = opilaste jagatud ketas
read only = no
</source>
Et kaustad välja jagada, teeme Samba4'le restardi:
<source lang=bash>
service samba4 restart
</source>
Kuna Samba4's enam ei saa smb.conf'i faili kaudu kaustadele õigusi lisada. Active Directory kaudu läbi Windowsi masina saab Administraatori kontoga teha "profiles" kaustade alla igale kasutajale oma kausta ehk "roaming profile"-i. 
Tuleb meeles pidada, et roaming profile's tuleb domeenis sisse logida sama Windows-versiooni masinaga. Erinevate Windowsite alt sisse logides samas domeenis genereeritakse Profiles kausta topelt kasutaja kaust nign see pole esimese loodud kasutaja kaustaga ühenduses. 
 
Windowsi keskkonnas Active Directory haldamiseks tuleb kasutada Remote Server Administration Tool'i, mis tuleb microsoft'i kodulehelt allatõmmata. 
Kuna meil on hetkel Windows XP kasutusel, siis meil on vaja Administration Tool Packi - http://www.microsoft.com/en-us/download/details.aspx?id=16770 . 
See järel liita masin loodud domeeniga:
Esmalt määrata oma võrguühenduse seadetes DNS serveriks 192.168.56.220.
 
Parem klõps My Computeril -> Properties. 
Uues aknas ülevalt "Computer name" ja nupp "Change" 
Määrata domeeniks "samba.piix.ee" või see, mis sai domeeni loomisel pantud. 
Edukal leidmisel küsib kasutajanime ja parooli. Tuleb panna kasutajaks Administrator ja parooliks Student1. 
Kui aksepteerib, siis tervitab sind domeeni liitmise puhul ja palub restarti ning peale seda saab juba domeeni sisselogida Sambas loodud kasutajatega. 
 
Windowsi klientmasinas, kuhu on installeeritud vastav Administraton Tool Pack Active Directory haldamiseks domeeniserveris, tuleb avada Start -> Run -> dsa.msc 
[[File:Step1.png|thumb|none|427px|dsa.msc]]
 

Avanenud aknas minna vastavate kasutajate juurde, avada parema klõpsuga Properties ja Profile sektsiooni ning lisada Profile Path: //192.168.56.200/profiles/%USERNAME% 
[[File:Step2.png|thumb|none|551px|Profile path]]

ning muudatused ära salvestada. Seejärel tuleks käivitada Start -> Run'is käsk "gpudate /force", mis sunnib uuendama Group Policy't. 
[[File:Step3.png|thumb|none|427px|gpupdate]] 

Peale seda vastava kasutajaga uuesti sisse sisselogides tehakse Profiles kausta vastava kasutajanimega kaust.
Näide serverist vaadatuna:
<source lang=bash>
# cd /var/data/profiles
# ls -l
drwxr-xr-x 12 3000012 users 4096 Aug 2 15:35 test
</source>

=Kasutatud kirjandus=
* https://wiki.itcollege.ee/index.php/Samba4_installeerimine
* http://www.matrix44.net/cms/notes/gnulinux/samba-4-ad-domain-with-ubuntu-12-04
* http://www.golinuxhub.com/2012/08/create-roaming-profiles-in-samba4.html
* http://www.pool.ntp.org/zone/ee

Zentyal SAMBA4

2014-05-19T07:15:30Z

Jolevsoo: /* Nimeserveri seadistamine */

Autorid: Urmo Lihten A31 ja Kersti Lang A31 (2012 sügissemester)

=Sissejuhatus=
Käesolev artikkel on juhend Samba 4 paigaldamise ja seadistamise kohta.
Samba 4 on failiserver, mis on antud artikli näites paigaldatud Ubuntu 12.04 Server LTS peale.

Samba 4 kasutab uut Virtual File System mis toetab Acess Control List -i. Domeeni Kontrolleri lahendus Sambas sisaldab Kerberose võtmehaldust Kerberos Key Distribution Center, mis on vaikimisi Zentyali osa. Zentyali ülesandeks on võimdaldada Samba 4 suhtlus Windowsiga.
Zentyal on failiserveri vabavaraline serveri lahendus, mille kaudu on võimalik hallata kõiki võrguteenuseid ühelt platvormilt - võrgu turvalisus, infrastruktuur, ressursside jagamine.

=Eeldused=
* Ubuntu versioon 12.04
* IP aadress 192.168.56.200
* eelnevalt paigaldatud Bind9 domeeniga piix.ee
* elementaarsed teadmised Ubuntu käsurea kasutamisest

=Eelised=
* 'Active Directory' sisselogimise ja administreerimise protokollide tugi Windows XP, Windows 7 ja Mac OS X klientidele.
* NTFS tugi
* Sisemine LDAP server AD omadustega.
* Sisemine Kerberos server.
* AD sidumine DNS-ga.
* Python tugi
jne.

=Paigaldamine=

==Samba4 installeerimine==
Logime sisse administraatorina:
<source lang=bash>
sudo -i
</source>

Uuendame tarkvara nimekirja:
<source lang=bash>
apt-get update
</source>

Installeerime Samba4 jaoks vajalikud paketid:
<source lang=bash>
apt-get install samba4
</source>

Samba 4 installi käigus on sage viga, et Samba 4 package mängib enda staatuseks "half installed. See tuleb käsitsi muuta:
<source lang=bash>
less /var/lib/dpkg/status | grep half-configured
nano /var/lib/dpkg/status
</source>

Leia konfifailist Samba4 rida:
<source lang=bash>
Package: samba4
Status: install ok half-configured
</source>

...ning muuda see rida selliseks:
<source lang=bash>
Package: samba4
Status: install ok installed
</source>

Kontrollime, et rohkem "poolikuid" faile pole:
<source lang=bash>
less /var/lib/dpkg/status | grep half-configured
</source>

Juhul kui eksisteerib vana Samba konfiguratsiooni fail, siis kustutame või muudame backup'iks:
<source lang=bash>
mv /etc/samba/smb.conf{,.old}
</source>

==Bind9 konfiguratsiooni faili loomine==
eeldusel, et smb.conf faili pole olemas. Samuti tuleb jälgida järgnevas käsus, et --realm juures märgitud argumendiks "samba.piix.ee" kõrval tuleb --domain argumendiks kirjutada "samba.piix; millegi muu korral ei hakka Kerberos soovitult tööle. 
--adminpass ehk administraatori parool peab olema vähemalt ühe suure tähega ja ühe numbriga ning vähemalt 7 tähemärki pikk. 
<source lang=bash>
/usr/share/samba/setup/provision --realm=samba.piix.ee --domain=samba --adminpass=Student1 --server-role='dc'
</source>

Tulemus on järgnev:
<source lang=bash>
See /var/lib/samba/private/named.conf for an example configuration include file for BIND
and /var/lib/samba/private/named.txt for further documentation required for secure DNS updates
Setting up sam.ldb rootDSE marking as synchronized
Fixing provision GUIDs
A Kerberos configuration suitable for Samba 4 has been generated at /var/lib/samba/private/krb5.conf
A phpLDAPadmin configuration file suitable for administering the Samba 4 LDAP server has been created in /var/lib/samba/private/phpldapadmin-config.php .
Once the above files are installed, your Samba4 server will be ready to use
Server Role: domain controller
Hostname: ubuntu
NetBIOS Domain: SAMBA
DNS Domain: samba.piix.ee
DOMAIN SID: S-1-5-21-1025771091-2011791338-2641903939
</source>

==Test==
Käivitame Samba:
<source lang=bash>
initctl start samba4
</source>

Laeme Samba-client'i:
<source lang=bash>
apt-get install samba4-clients
</source>

eemaldame samba.pid faili, mis takistab sambat käivitamast:
<source lang=bash>
rm /var/run/samba.pid
</source>

ning kontrollime (väljund kuva share's olemad elemendid):
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# smbclient -L localhost -U%

Sharename Type Comment
--------- ---- -------
netlogon Disk
sysvol Disk
share Disk yldine jagatud ketas
profiles Disk opilaste jagatud ketas
IPC$ IPC IPC Service
</source>

==Samba4 seonduvate skriptide muutmine ja loomine==
Kuna Samba4 ei kontrolli startimisel Samba kataloogi olemasolu /var/run kaustas, siis lisame selle võimaluse:
<source lang=bash>
nano /etc/init.d/samba4
</source>

Lisame koodile juurde SAMBAPID kontrollimise read enne esimest "else"t:
<source lang=bash>
if [ ! -d $(dirname $SAMBAPID) ];
then mkdir -p $(dirname $SAMBAPID)
fi
</source>

Lisaks tuleb luua fail /usr/local/sbin/samba:
<source lang=bash>
nano /usr/local/sbin/samba
</source>
Ning selle sisuks tuleb:
<source lang=bash>
#!/bin/sh
LD_PRELOAD=/usr/lib/libdcerpc.0.0.1 /usr/sbin/$(basename $0)
</source>

Tekitame eelnevalt loodud failidele lingid:
<source lang=bash>
ln -s /usr/local/sbin/samba{,_dnsupdate}
ln -s /usr/local/sbin/samba{,_spnupdate}
</source>erandid

Taaskäivitane Samba:
<source lang=bash>
service samba4 restart
</source>

==DNS seadistamine==
Muudame Bind9 konfiguratsiooni:
<source lang=bash>
nano /etc/bind/named.conf.local
</source>
Kaasame Samba4 raames loodud konfiratsioonifaili Bind9 seadetesse:
<source lang=bash>
include "/var/lib/samba/private/named.conf";
</source>

==Apparmor'i probleem==

Kuna Apparmor kaitseb Samba4 konfiguratsiooni Bind9 eest, siis lisame Apparmorisse erandid:
<source lang=bash>
nano /etc/apparmor.d/usr.sbin.named
</source>

Lisada lõppu ennem viimast "}" märki järgmised read:
<source lang=bash>
/var/lib/samba/private/** rkw,
/var/lib/samba/private/dns/** rkw,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/bind9/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/gensec/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/ldb/modules/ldb/** rm,
/usr/lib/i386-linux-gnu/samba/ldb/** rm,
</source>
´
Laeme uuesti Apparmori profiilid ja teeme Bind9'le ka restardi:
<source lang=bash>
/etc/init.d/apparmor reload
/etc/init.d/bind9 restart
</source>

==Nimeserveri seadistamine==
Kuna Samba4 kasutab Bind9 DNS lahendust, siis oleks mõistlik lisada oma /etc/resolv.conf'i oma nimeserver kui seda juba seal pole:
<source lang=bash>
nano /etc/resolv.conf
</source>
Meie nimeserveri aadress on 192.168.56.200 (kirje tuleb lisada teistest ip-aadressidest ettepoole, et süsteem pöörduks just Bind9 poole):
<source lang=bash>
nameserver 192.168.56.200
</source>

==Kerberose paigaldamine/seadistamine==

Tõstame Samba4 poolt loodud spetsiaalse Kerberos5 konfiguratsioonifaili kausta /etc/:
<source lang=bash>
cp /var/lib/samba/private/krb5.conf /etc/
</source>

Kuna Kerberos on vaikimisi olemas Samba4 installimisega, siis oleks vaja selle töökorda ja seadistusi kontrollida: 
Paigaldame krb5-user paketi:
<source lang=bash>
apt-get install krb5-user
</source>

Paigaldamise käigus küsib ta realm'i. Meie näite puhul on selleks "samba.piix.ee".
 

Muudame Kerberose konfifaili /etc/krb5.conf selliseks:
<source lang=bash>
[libdefaults]
default_realm = samba.piix.ee
dns_lookup_realm = true
dns_lookup_kdc = true
</source>

==Network Time Protocol==
Kuna Samba annab domeeni liikmetele ka kellaajad kätte, siis soovime, et ka serveril endal oleks õige kellaaeg ja seda saame teha järgnevalt:
 
Paigaldame NTP
<source lang=bash>
apt-get install ntp
</source>
Seadistame ära muutes /etc/ntp.conf faili, lisades serverite nimekirja esimeseks:
<source lang=bash>
server 2.ee.pool.ntp.org
</source>
Teeme esimese aja pärimise ja paneme teenuse tööle:
<source lang=bash>
service ntp stop
ntpdate -B 2.ee.pool.ntp.org
service ntp start
</source>
Kontrollime, kas töötab:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# ntpq -p
remote refid st t when poll reach delay offset jitter
==============================================================================
cache.eenet.ee 193.40.133.142 2 u 3 64 1 328.240 -13.785 0.004
neodymium.cloud 193.40.5.113 3 u 2 64 1 353.089 -28.727 0.004
sip1.viatel.ee 194.204.18.172 2 u 1 64 1 387.481 -44.189 0.004
stannum.cloudfa 62.236.120.71 3 u - 64 1 308.934 -5.212 0.004
ee1.zz-zone.org .INIT. 16 u - 64 0 0.000 0.000 0.004
europium.canoni .INIT. 16 u - 64 0 0.000 0.000 0.004
</source>

=='Kontroll'==

Kontrollime, Samba4 töökorda:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# smbclient -L samba.piix.ee -U%

Sharename Type Comment
--------- ---- -------
netlogon Disk
sysvol Disk
share Disk yldine jagatud ketas
profiles Disk opilaste jagatud ketas
IPC$ IPC IPC Service

</source>
kuvati väljajagatud failide/kausta/printerite nimekiri.
 

Autentimise kontrollimiseks käivitame käsu:
<source lang=bash>
smbclient //samba.piix.ee/netlogon -UAdministrator%'Student1' -c 'ls'
</source>

Väljundiks kuvatakse netlogon kausta sisu. 
 

Kontrollime, kas Kerberos server töötab. Meie näite puhul on admin parooliks "Student1":
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# kinit Administrator@SAMBA.PIIX.EE
Password for Administrator@SAMBA.PIIX.EE:
Warning: Your password will expire in 41 days on Sun Feb 24 00:36:33 2013
</source>

Kontrollime, kas Kerberos annab välja pileti ehk Ticketi:
<source lang=bash>
root@ubuntu:~# klist
Ticket cache: FILE:/tmp/krb5cc_0
Default principal: Administrator@SAMBA.PIIX.EE

Valid starting Expires Service principal
13/01/2013 09:26 13/01/2013 19:26 krbtgt/SAMBA.PIIX.EE@SAMBA.PIIX.EE
renew until 14/01/2013 09:26
</source>

==Samba 4 varundamine ja taaste==
Backup failid asuvad vaikimisi "/backup/" kaustas.

Back-up faili loomiseks:
<source lang=bash>
cp /etc/samba/smb.conf /backup/smb.conf
mkdir /backup/samba
cp -rv /var/lib/samba/* /backup/samba
</source>

Ülekirjutamist ei toimu. kui see on aga vajalik, siis tuleb enne kaust kustutada "rm -r /backup/samba" ning uuesti luua.

Taastamine:
<source lang=bash>
cp /backup/smb.conf /etc/samba/smb.conf
cp -rv /backup/samba/* /var/lib/samba
</source>

=Kasutajate ja gruppide ning jagatavate kaustade loomine=
Loome kaustad "share" ja "opilane":
<source lang=bash>
mkdir -p /var/data/share
mkdir -p /var/data/profiles
</source>
Loome ka vastavad kasutajad ja grupid:
<source lang=bash>
adduser share
adduser opilane
addgroup jagatud
addgroup opilane
adduser share jagatud
adduser opilane opilane
samba-tool user add share
samba-tool user add opilane
</source>
Anname kaustadele ka vastavad omanikud ning grupid:
<source lang=bash>
chown share:jagatud /var/data/share
chown opilane:opilane /var/data/profiles
</source>

=Loodud kaustade väljajagamine ja õiguste määramised=
Avame Samba4 konfiguratsioonifaili smb.conf:
<source lang=bash>
nano /etc/samba/smb.conf
</source>
Lisame lõppu järgmised read:
<source lang=bash>
[share]
path = /var/data/share
comment = yldine jagatud ketas
read only = No

[profiles]
path = /var/data/profiles
comment = opilaste jagatud ketas
read only = no
</source>
Et kaustad välja jagada, teeme Samba4'le restardi:
<source lang=bash>
service samba4 restart
</source>
Kuna Samba4's enam ei saa smb.conf'i faili kaudu kaustadele õigusi lisada. Active Directory kaudu läbi Windowsi masina saab Administraatori kontoga teha "profiles" kaustade alla igale kasutajale oma kausta ehk "roaming profile"-i. 
Tuleb meeles pidada, et roaming profile's tuleb domeenis sisse logida sama Windows-versiooni masinaga. Erinevate Windowsite alt sisse logides samas domeenis genereeritakse Profiles kausta topelt kasutaja kaust nign see pole esimese loodud kasutaja kaustaga ühenduses. 
 
Windowsi keskkonnas Active Directory haldamiseks tuleb kasutada Remote Server Administration Tool'i, mis tuleb microsoft'i kodulehelt allatõmmata. 
Kuna meil on hetkel Windows XP kasutusel, siis meil on vaja Administration Tool Packi - http://www.microsoft.com/en-us/download/details.aspx?id=16770 . 
See järel liita masin loodud domeeniga:
Esmalt määrata oma võrguühenduse seadetes DNS serveriks 192.168.56.220.
 
Parem klõps My Computeril -> Properties. 
Uues aknas ülevalt "Computer name" ja nupp "Change" 
Määrata domeeniks "samba.piix.ee" või see, mis sai domeeni loomisel pantud. 
Edukal leidmisel küsib kasutajanime ja parooli. Tuleb panna kasutajaks Administrator ja parooliks Student1. 
Kui aksepteerib, siis tervitab sind domeeni liitmise puhul ja palub restarti ning peale seda saab juba domeeni sisselogida Sambas loodud kasutajatega. 
 
Windowsi klientmasinas, kuhu on installeeritud vastav Administraton Tool Pack Active Directory haldamiseks domeeniserveris, tuleb avada Start -> Run -> dsa.msc 
[[File:Step1.png|thumb|none|427px|dsa.msc]]
 

Avanenud aknas minna vastavate kasutajate juurde, avada parema klõpsuga Properties ja Profile sektsiooni ning lisada Profile Path: //192.168.56.200/profiles/%USERNAME% 
[[File:Step2.png|thumb|none|551px|Profile path]]

ning muudatused ära salvestada. Seejärel tuleks käivitada Start -> Run'is käsk "gpudate /force", mis sunnib uuendama Group Policy't. 
[[File:Step3.png|thumb|none|427px|gpupdate]] 

Peale seda vastava kasutajaga uuesti sisse sisselogides tehakse Profiles kausta vastava kasutajanimega kaust.
Näide serverist vaadatuna:
<source lang=bash>
# cd /var/data/profiles
# ls -l
drwxr-xr-x 12 3000012 users 4096 Aug 2 15:35 test
</source>

=Kasutatud kirjandus=
* https://wiki.itcollege.ee/index.php/Samba4_installeerimine
* http://www.matrix44.net/cms/notes/gnulinux/samba-4-ad-domain-with-ubuntu-12-04
* http://www.golinuxhub.com/2012/08/create-roaming-profiles-in-samba4.html
* http://www.pool.ntp.org/zone/ee

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T10:47:32Z

Jolevsoo: /* Jüri Olevsoo */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tiina_Ollema_WINDOWS_SERVERI_FAX_SERVER.pdf Windows Serveri Fax Server ]
** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:ArvustusIMRE_LEBEDEV_SMTP.pdf SMTP Ja selle seaditamine ]

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

File:Tiina Ollema WINDOWS SERVERI FAX SERVER.pdf

2013-12-19T10:45:03Z

Jolevsoo:

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T10:44:26Z

Jolevsoo: /* Jüri Olevsoo */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : Windows Serveri Fax Server
** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:ArvustusIMRE_LEBEDEV_SMTP.pdf SMTP Ja selle seaditamine ]

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

File:ArvustusIMRE LEBEDEV SMTP.pdf

2013-12-19T10:42:01Z

Jolevsoo:

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T10:38:17Z

Jolevsoo: /* Jüri Olevsoo */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : Windows Serveri Fax Server
** Arvustus2 : SMTP Ja selle seaditamine

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T10:35:41Z

Jolevsoo: /* Jüri Olevsoo */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : Windows Serveri Fax Server
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T10:35:06Z

Jolevsoo: /* Jüri Olevsoo */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : Tiina Ollema:Windows Serveri Fax Server
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

User:Jolevsoo

2012-10-30T18:52:23Z

Jolevsoo: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks töötada värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 

===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T15:28:25Z

Jolevsoo: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 

===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T15:28:16Z

Jolevsoo: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 

===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T15:28:09Z

Jolevsoo: /* Küsimus 2 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 

===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T15:27:54Z

Jolevsoo: /* Küsimus 2 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 
/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T12:36:45Z

Jolevsoo: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 
===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Jolevsoo

2012-10-26T12:33:33Z

Jolevsoo: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Jüri Olevsoo Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta si…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Jüri Olevsoo 
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

==Essee==
 Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha. 
Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi. Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad. 
Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks olla tööl olla värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine. 
Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov. 
Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. 
Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on. 
Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas. 
Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
===Vastus===

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot. 
===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? 
===Vastus===

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva.
• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas.
• Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva.
• Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva.
• Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.