ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-18T08:28:51Z

Jpentsuk: /* Kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - TeravMDB
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends]
*11:15 - HardwareMonitoring

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

HardwareMonitoring

2017-11-21T01:27:52Z

Jpentsuk: /* Blogi */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

== Idee ==
Tegemist on riistvara monitoorimise programmiga, mille abil on võimalik vaadata arvuti riistvara töökoormust ja temperatuuri ning seadistada hoiatusi, kui näiteks mingi riistvaraosa töötemperatuur muutub liiga kõrgeks.

== Analüüs ==
Kõige keerulisemaks osaks antud projekti juures on eelkõige andmete kuvamine kasutajale arusaadaval moel, mis eeldab selgesti arusaadavaid tabeleid või graafikuid. Samuti võib osutuda raskeks andmete salvestamine andmebaasidesse ning andmete ajaloo kuvamine ja säilitamine pärast programmi sulgemist.

== Tehnoloogia ==
*C#
*WPF

== Andmebaasimudel ==

[[File:Andmebaasimudel.png]]

=== Must-have ===
* Kuvab CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta infot (temperatuur, töökoormus)
* Võimalik kuvada hoiatusi, kui mingi riistvara osa saavutab kriitilise piiri töökoormuse või temperatuuri osas
* Programm töötab Windows'i töölaua taustal (ikoon nn "tray"-s)
* Kood on testitud

=== Nice-to-have ===
* Teavituste seadistamine
* Riistvara näitajate võrdlus teiste kasutajatega ja/või maailma keskmisega
* Programmi on võimalik seadistada läbi nn "tray" ikooni
* Osad andmed on jälgitavad läbi "tray" ikooni (kui hiir on ikooni peal)
* Kasutajasõbralik ja esteetiline kujundus
* On-line andmebaas lisaks lokaalsele, et andmeid saaks regulaarselt salvestada

== Versioonihaldus ==
Versioonihalduskeskkonnaks oleme ühiselt valinud GitHubi: https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor

== Blogi ==
*'''26.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''01.10.17''' Meeskonna avakoosolek ja võimalike ideede väljapakkumine
*'''03.10.17''' Kõigi liikmete ideede esialgne analüüsimine, rühmatöö projekti valimine
*'''15.10.17''' Repositooriumi asukoha väljavalimine, projekti loomine
*'''16.10.17''' Esialgse koodi kirjutamine, võimalike lahenduste arutlemine
*'''21.10.17''' Koodistruktuuri korrastus, edasise suuna kindlaksmääramine, wiki lehe loomine
*'''27.10.17''' Füüsiline kohtumine kõigi rühmaliikmete vahel: koodi ühine ülevaatus ja edasise arendustöö arutelu; suhtluskeskkonna [https://slack.com/ Slack'i] kasutuselevõtt
*'''01.11.17''' Kasutajaliidese parendamine
*'''02.11.17''' Olemasoleva koodi refraktoorimine, väiksemate probleemide (bug'ide) lahendamine
*'''03.11.17''' System Tray ikooni loomine
*'''05.11.17''' System Tray ikoonile pildi ja menüü lisamine, vaate parendamine
*'''06.11.17''' Vaate parendamine, Tray avanemise korrigeerimine
*'''07.11.17''' Vaate parendamine (animatsiooni lisamine), Help-aknasse sisu lisamine
*'''09.11.17''' Väiksemate probleemide (bug'ide) lahendamine, vaate parendamine
*'''12.11.17''' Retsensiooni kirjutamine meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do]
*'''18.11.17''' Lisatud Tray nuppude funktsionaalsus
*'''19.11.17''' ProgressBari lisamine pealehele, mis vastavalt väärtusele vahetab värvi. Kujunduse parendamine.
*'''20.11.17''' Teavituste lisamise võimaluse loomine Seadetes
*'''21.11.17''' Andmebaasiskeemi loomine ja lisamine wiki-lehele. Andmebaasi lisamine rakendusele. Näidisinfo päring andmebaasist rakendusse ja arvutikonfiguratsiooni salvestamine omakorda andmebaasi.

HardwareMonitoring

2017-11-21T01:19:34Z

Jpentsuk: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */

File:Andmebaasimudel.png

2017-11-21T01:17:30Z

Jpentsuk:

HardwareMonitoring

2017-11-21T01:03:25Z

Jpentsuk: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

== Idee ==
Tegemist on riistvara monitoorimise programmiga, mille abil on võimalik vaadata arvuti riistvara töökoormust ja temperatuuri ning seadistada hoiatusi, kui näiteks mingi riistvaraosa töötemperatuur muutub liiga kõrgeks.

== Analüüs ==
Kõige keerulisemaks osaks antud projekti juures on eelkõige andmete kuvamine kasutajale arusaadaval moel, mis eeldab selgesti arusaadavaid tabeleid või graafikuid. Samuti võib osutuda raskeks andmete salvestamine andmebaasidesse ning andmete ajaloo kuvamine ja säilitamine pärast programmi sulgemist.

== Tehnoloogia ==
*C#
*WPF

== Andmebaasimudel ==

[[File:Andmebaasiskeem.png|thumb|Andmebaasiskeem]]

=== Must-have ===
* Kuvab CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta infot (temperatuur, töökoormus)
* Võimalik kuvada hoiatusi, kui mingi riistvara osa saavutab kriitilise piiri töökoormuse või temperatuuri osas
* Programm töötab Windows'i töölaua taustal (ikoon nn "tray"-s)
* Kood on testitud

=== Nice-to-have ===
* Teavituste seadistamine
* Riistvara näitajate võrdlus teiste kasutajatega ja/või maailma keskmisega
* Programmi on võimalik seadistada läbi nn "tray" ikooni
* Osad andmed on jälgitavad läbi "tray" ikooni (kui hiir on ikooni peal)
* Kasutajasõbralik ja esteetiline kujundus
* On-line andmebaas lisaks lokaalsele, et andmeid saaks regulaarselt salvestada

== Versioonihaldus ==
Versioonihalduskeskkonnaks oleme ühiselt valinud GitHubi: https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor

== Blogi ==
*'''26.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''01.10.17''' Meeskonna avakoosolek ja võimalike ideede väljapakkumine
*'''03.10.17''' Kõigi liikmete ideede esialgne analüüsimine, rühmatöö projekti valimine
*'''15.10.17''' Repositooriumi asukoha väljavalimine, projekti loomine
*'''16.10.17''' Esialgse koodi kirjutamine, võimalike lahenduste arutlemine
*'''21.10.17''' Koodistruktuuri korrastus, edasise suuna kindlaksmääramine, wiki lehe loomine
*'''27.10.17''' Füüsiline kohtumine kõigi rühmaliikmete vahel: koodi ühine ülevaatus ja edasise arendustöö arutelu; suhtluskeskkonna [https://slack.com/ Slack'i] kasutuselevõtt
*'''01.11.17''' Kasutajaliidese parendamine
*'''02.11.17''' Olemasoleva koodi refraktoorimine, väiksemate probleemide (bug'ide) lahendamine
*'''03.11.17''' System Tray ikooni loomine
*'''05.11.17''' System Tray ikoonile pildi ja menüü lisamine, vaate parendamine
*'''06.11.17''' Vaate parendamine, Tray avanemise korrigeerimine
*'''07.11.17''' Vaate parendamine (animatsiooni lisamine), Help-aknasse sisu lisamine
*'''09.11.17''' Väiksemate probleemide (bug'ide) lahendamine, vaate parendamine
*'''12.11.17''' Retsensiooni kirjutamine meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-06T23:24:07Z

Jpentsuk: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-06T23:23:28Z

Jpentsuk: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-02-25T09:42:51Z

Jpentsuk: /* 1.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-02-25T09:41:20Z

Jpentsuk: /* Probleemilahendus */

I027 iseseisvad tööd

2017-02-25T09:33:02Z

Jpentsuk: /* 2.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-02-25T09:30:46Z

Jpentsuk: /* 1.praktikum */

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:36:03Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>
(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)
<ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Eesti Infotehnoaloogia Kolledži VÕTA-kord]</ref>(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Andres Septer, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) loengusalvestus päevaõppele 26. aug. 2016] </ref>
(Vau, Varendi, Septer, Tretjakov, Võsandi, 2016)

<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:31:32Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:25:50Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>
(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Andres Septer, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) loengusalvestus päevaõppele 26. aug. 2016] </ref>
(Vau, Varendi, Septer, Tretjakov, Võsandi, 2016)

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:23:44Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Andres Septer, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) loengusalvestus päevaõppele 26. aug. 2016] </ref>

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:21:35Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Andres Septer, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) loengusalvestus päevaõppele 26. aug. 2016] </ref>

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:11:52Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:10:46Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri] <</ref>
<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastused korduma kippuvatele küsimustele] </ref>

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:05:43Z

Jpentsuk: /* Essee */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:04:55Z

Jpentsuk: /* Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:04:20Z

Jpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T09:02:20Z

Jpentsuk: /* Essee */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.
Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest
semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna kordusarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

'''Küsimus 2'''

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda
on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile
lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva :
a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon,
b) esitada VÕTA taotlus,
c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel,
d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik
taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks,
kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks
22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg
3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis
maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi.

<references />

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:39:14Z

Jpentsuk: /* Essee */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.
Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.
Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator.
90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks.
Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.
Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.
Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon.

Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.
Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.
Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.
Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms.
Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab.

Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja
administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d.

Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru.
Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega,
Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma
logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile.

Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid
adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:23:12Z

Jpentsuk: /* Essee */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses.
Muu õpingukorraldust puudutav korrati üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT - ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka ITK õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline.

Sama nn oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.

Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s.
Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma.
Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama USA ärikiirendis osalemiseks raha
Marko emalt, et USA sse minna.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsadminn Lembitu Ling.

Olles täiesti iseõppija oli ta senini osalenud külalistest erandlik. Rääkis omakorda eelnevatest erinevast
valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.

Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli adminnipool.
90 date Eestis oli päris tavaline, et IT inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadminni töös - milleks on skriptide kirjutamine ja tegevuste automatiseerimine.
Et nn 3 reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei teha ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.

Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahma vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Analüüsitakse ettevõtteid, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.

Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon.

Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis.

Rääkis Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis,
e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 tekkis venekeelne foorum interneti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.

Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni.
Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.

Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.

Turunduse osas on IT l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse sugu, välimust, haridust jms.

Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab.

Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema. Et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:22:23Z

Jpentsuk: /* Essee */

== Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö ==

Autor: Jan Pentšuk
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

----

== Essee ==

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus"
pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues
läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid,
käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul,
kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents,
meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid,
öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses. (Lorents, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Muu õpingukorraldust puudutav korrati üle ka vastsetele üliõpilastele
korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua
õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese
laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus sissejuhatav loeng" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus 23. sept. 2016] </ref>

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT - ga
otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt
töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva
tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et
tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi
tegevusi. Tema arvates on ka ITK õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin
kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest
enda jaoks välja see oluline.

Sama nn oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele.
Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi
väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel
endal õppida ja selgeks teha.

Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik.
Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja
lisaks USA-s.
Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga
lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või
kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda
Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle
maailma.
Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles
start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see,
kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav
töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud
ja elama Marko vanemate juures ning laenama USA ärikiirendis osalemiseks raha
Marko emalt, et USA sse minna.
Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Marko ja Kristel Kruustüki loengu "Testimine ja startupid" loengusalvestus] </ref>

Süsadminn Lembitu Ling.

Olles täiesti iseõppija oli ta senini osalenud külalistest erandlik. Rääkis omakorda eelnevatest erinevast
valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude
töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp.

Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli adminnipool.
90 date Eestis oli päris tavaline, et IT inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP koodis kodulehte, pani selle ise
serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik
polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui
hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad.
Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadminni töös - milleks on skriptide kirjutamine ja tegevuste automatiseerimine.
Et nn 3 reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei teha ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte
olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Lingi loengu "Süsadminnimisest" loengusalvestus ] </ref>

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli
ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda
tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed.
Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes
saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema.

Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et
ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus
ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahma vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus
oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT inimestel
üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" loengusalvestus] </ref>

Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Analüüsitakse ettevõtteid, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna
riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et
tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist.
EMTA l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem.

Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb
millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs
on põhjapidavam kui suvaline emotsioon.

Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016) <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Lauri loengu "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus] </ref>

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis.

Rääkis Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis,
e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 tekkis venekeelne foorum interneti, kus
vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook.

Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks
enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale
seda voolab kanalisatsiooni.
Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus] </ref>

Viimasena esines Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva
majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi.
Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode
müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja
hakata tegelema turundusega.

Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub
paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik.

Turunduse osas on IT l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt
sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada
teada tema harjumusi, kui võttes arvesse sugu, välimust, haridust jms.

Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis
määravad, millise maine ettevõte endast jätab.

Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema. Et ei saadaks teineteisest
valesti aru. (Mardisoo, 2016)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu "IT ja turundus" loengusalvestus] </ref>

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:07:17Z

Jpentsuk: /* Essee */

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:05:36Z

Jpentsuk: /* Essee */

User:Jpentsuk

2016-10-18T08:01:57Z

Jpentsuk: /* Essee */

User:Jpentsuk

2016-10-18T07:57:49Z

Jpentsuk: /* Essee */

User:Jpentsuk

2016-10-18T07:54:16Z

Jpentsuk: Created page with " == Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö == Autor: Jan Pentšuk Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a. ---- == Essee == Tore, et IT Kolledži esimese k..."